Vagadus ja tarkus teoses "Tartuffe" Molier´i "Tartuffe" on hea näide suurepärasest petisest. Kuid kas vagadus ja tarkus päästavad alati tõe väljatulemise eest? Tartuffe oli väga tark petis. Ta suutis panna teisi uskuma valet ja jätta endast mulje, kui kellestki teisest. Tartuffe´i vagurus oli lausa imetlusväärne. Olles nagu hunt lambakarjas, sulandus ta vaikselt perre, mängides sõpra, pöörates tülli pereliikmed ning saades kogu varanduse. Nii pikaajaline tegutsemine nõuab suur kannatust, aga Tartuffe teadis, mis ta sellega võidab.
Ka pärast Põhjasõda jäi vaimuelu luteri kiriku hooleks ja alustada tuli rasketes tingimustes: Paljud kogudused olid jäänud õpetajateta. Lõppenud oli teoloogilise hariduse andmine kodumaal (Tartu ülikooli katkemine). Raskendatud oli uute õpetajate ametisse nimetamine. Kirikuhooned olid laastatud. Kiriku mõju oli kahanenud. Piiskoppe ametisse ei pandud. Rüütelkonnad segasid vahele kirikuasjadesse. Usk Pietism Sügav uskumine. Vagadus ja meeleparandus. Lähendas usku rahvale. Ratsionalism Õpetuste jagamine Talurahva valgustamine Võitlemine ebausuga Otto Wilhelm Masing Pastor Ratsinalist Õ-täht Aabitsate autor Ajaleht „Tallorahva Kulutaja“ „Marahva Näddala-Leht“ Tõlkis „Liivimaa talurahvaseaduse“ Johann Georg Eisen Vaimulik Aianduse eriteadlane Esimene pärisorjuse kui institutsiooni kriitik kogu Vene impeeriumis.
Talurahva Usuelu 18. sajandil. Kirik Kirik jäi 18. sajandil tähtsamaks vaimse kultuuri kandjaks. Pärast Põhjasõda valitses luteri kirikus raske olukord. Levima hakkasid mitmed usuvoolud. Pietism Juba Põhjasõja aastatel hakkas Baltikumis levima Saksamaal alguse saanud uus usuvool pietism (ladina pietas vagadus). Eitati ilmalikke lõbustusi. Pietistlikke kasvatusideaale pidi ellu viidama kooli ja koduõpetuse kaudu. Vennastekoguduste Liikumine 1730-ndate aastate alguses jõudis Eestisse rändkäsitööliste kaudu vennastekoguduste ehk hernhuutlaste liikumine. Uue usuliikumisega ühinesid mitmed pastorid ja mõisnikud. Mitmes paigas väljus liikumine usulistest raamidest ning hakati esitama sotsiaalseid nõudmisi. Ratsionalism 18
-- Sokrates (eKr469-eKr399) oli vanakreeka filosoof Võib arvata, et filosoofia ülesandeks pidas Sokrates õpetada inimest iseennast tundma; filosoofia pole seega mitte sõnadega sofistide kombel mängimine või pilvepiiril taevaste ja maiste asjade üle targutamine, vaid pigem elamise viis. Seepärast tegeles Sokrates ka eelkõige kõlblusse puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda kreekalikke voorusi (aret) nagu õiglus (dikaiosyn), vaprus (andreia), vagadus (hosiots, eusebeia), mõistlikkus (sphrosyn) jne, mis pidid toonase arusaama järgi tagama inimesele õnneliku elu. · Iga inimene peab õppima ja harjutama seda, milles ta tahab saavutada täiust. · On palju parem olla lahkarvamusel terve maailmaga, kui et, olles üks, olla lahkarvamusel iseendaga. · Tarkus on teadmine kui vähe me teame. · Armastama peab läbi tarkuse, mitte läbi tunnete. · Ilma sõpruseta ei ole inimestevahelisel suhtlemisel mingit väärtust.
5.klass Benedictusest.. Ta sündis umbkaudu aastal 480 ja suri 547. Ta rajas ühe kuulsamaid meeskloostreid aastal 529 Itaalias Monte Cassinos. Ta on pärit Nursia linnast. Sündis jõuka maaomaniku perekonnas. Hakkas üsna noorelt erakuks. Benedictus Benedictus maeti Monte Cassinosse kui ta oli 70 aastane. Kirjutas kloostrisse reeglistiku, mis kehtib ka mõndades kloostrites tänapäevani Monte Cassino klooster -----] Benedictuse vagadus. Ta sai tuntuks tema vagaduse poolest. Tema juurde kogunes palju õpilasi. Läheduses olevad mungad kutsusid nad oma kloostri ülemuseks, kuid hakkasid seda otsust kahetsema, kuna Benedictus kehtestas seal väga range korra. Ta oli sunnitud lahkuma. Monte Cassino klooster Vaadete elluviimiseks asutas ta Monte Cassino kloostri. Seal olid palju leebemad reeglid. Rõhutas, et mungad peavad alluma kloostriülemale. Benedictuse juhtlause oli ‘’Palveta ja
relvad, see kõik eeldas suurt jõukust ja prestiizi. Rüütellikkus on suursugustele meestele omistatav käitumiskoodeks, mis eelkõige avaldub sügavas lugupidamises, suuremeelsuses, abivalmiduses kokkupuutel teise inimesega. Tänapäeval loetakse rüütellikuks peaasjalikult mehe austusväärne käitumine naise ees, ajalooliselt on aga see mõiste olnud laiem, rüütellik oli lahinguväljal vaenlasele armu anda, samuti vagadus ja aukartlikkus jumala ees. Enamasti assotsieerub terminiga keskaegse Euroopa rüütliseisus, siiski on sarnaseid koodekseid eri aegadel olnud pea kõigis kultuurides. 11. kuni 15. sajandil kasutasid mitmed keskaegsed kirjamehed terminit "rüütellikkus", kuid iga autori puhul oli selle tähenduses erinevusi. Mõnikord tähistas see elukutset, teinekord sotsiaalset klassi, ilukirjanduslikes teostes nagu "Rolandi laul" tähistas sõna "rüütellikkus" väärikat tegutsemist lahingus.
kangelasi). Jumalate iseloom on inimlik. Autori seisukoht Autor on rohkem Autor on püüdnud jääda objektiivseks, ta ei anna (subjektiivne v subjektiivne, tema oma kangelastele hinnanguid. Tegelaste iseloom objektiivne?) arvamus maailmast ja omadused tulevad välja nende tegudest ja väljendub tegelaste sõnadest. käitumises. Väärtused, mida Vagadus, kohusetunne Au- ja kohusetunne, üllameelsus, oma eesmärkide ülistatakse nimel pingutamine
kummastki soost pea ühepalju. (Selle poolest erineb Eesti huvitaval kombel Lääne-Euroopast, kus nõidumine oli valdavalt naiste "ala"). Eesti nõia kuritegu seisnes enamasti kaasinimeste kahjustamises nõidumise läbi, kõige sagedamini mürgitamisega nõiutud õlu abil. Väidetavate nõiduseohvrite hulgas oli ka kõrgemat päritolu inimesi. Järk-järgult levis Saksamaalt Eesti- ja Liivimaale 17. sajandi lõpul kujunenud luterlik usuvool pietism (lad. pietas `vagadus'), mis taotles usu sügavamat tunnetamist piiblilugemise kaasabil saavutatava isikliku usuelamuse kaudu. Luterlik Rootsi riik püüdis pietismi levikut kõigiti takistada, näiteks vallandades ametist ja saates maalt välja uue vooluga kaasaläinud pastoreid ja ülikooli professoreid. Rootsi alamatel keelati õppimaasumine pietismi tähtsama keskuse Halle ülikoolis. Usuliikumise levikule piiri panna Rootsi võimudel ometi ei õnnestunud ning Eesti ala vallutamine Vene tsaaririigi poolt 18
ehitati kirikuid ja rajati ülikoole) Rooma kultuur polnud keskajal ise arhailine. Selle ajastu vaimsust kehastas Euroopas ainuideoloogiaks saanud ristiusk ehk krislus, mis andis inimesele uue märgisüsteemi iseenda mõistmiseks ja maailma tõlgendamiseks. Kristlusele toetuv sümbolistlik maailmakäsitu siseloomustas kogu keskaegset kultuuri. Rahva mõtteviis avaldus kaksikusuks: kristlik usutunnistus segunes rahvausundiga, religioosne vagadus rõõmsa ellusuhtumisega. Sünteesides kristlikku käsitlust, antiikkultuuri mõjutusi (koolides õpiti Vergiliuse ja Ovidiuse loomingut) ning rahvatraditsioone, lõi ta palju sootuks uut ja originaalset. Uued zanrid ja vormid tekkisid: · proosas(rüütliromaan ja novell), · lüürikas (kantsoon, sonett, ballaad, madrigal, romanss), · lüroeepikas (uut tüüpi kangelaslaulud, allegoorilised ja õpetlikud poeemid)
maitsmine. Number 5 on seatud planeediga "mars", see sümboliseerib tõsidust, konflikti ja harmooniat läbi konflikti. Kristlaste jaoks number viis sümboliseerib viite jeesuse haava ristil. Moslemite religioonis on viis usu sammast ja viis päevast palvetamisaega. Keskajal oli rüütlil viis voorust - suuremeelsus, viisakus, kasinus, rüütellikkus ja vagadus nagu sümboliseerib Sir Gaiwani pentagrammi seade. Kaitse kurjuse vastu Usutakse juba ammusest ajast et pentagramm kaitseb kurjuse eest, konflikti sümbol mis kaitseb kandjat ja ta kodu. Ilma ringita pentagramm Pentagramm võib olla avatud ilma ümbritseva ringita. See on aktiivne vorm mis sümboliseerib iseendast väljaminemist, konfliktiks valmisolekut, teadlikkust ja aktiivsust
· SOFISTIKA - käsitleb elufolosoofia valdkonda Sofistid hakkasid tegelema inimlikku käitumist puudutuvate probleemide lahendamisega leidsid , et mõisted nagu hea ja halb on suhtelised seadused põhinevad inimeste omavahelisel kokkuleppel Sokrates astus sofistide vastu välja filosoofia peamine mõte on vooruse olemuse mõistmine tähtis on teadmine, mis võimaldab voorust mõista VOORUS õige käitumine, õiglus , vaprus, vagadus , mõistlikkus näitas oma õpilastele küsimusi ja näitas , et nad ei tunne vooruse olemust Platon Sokratese õpilane Asutas filosoofiakooli eksisteerib kaks maailma: ideede- ehk tõeline maailm ja asjade ehk näiv maailm idee oli asjade algus , eesmärk ja sisu ideaalriik aristrokaatlik Sparta Aristoteles Platoni õpilane idee on kõige olemus ei pidanud õigeiks Platoni ideeõpetust
Kogudus · Asutatud 1997, järgib VIII sajandist pärit njingma koolkonna õpetust ja tavasid · 2000. aastal 20 liiget · http://www.tiibetimeditsiin.ee/kooskaimised .html#nyingma · http://www.budismiinstituut.ee/viited.htm Hinduism Krishna Tunnetuse Tallinna Kogudus I · 1965 läks Indiast Ameerika Ühendriikidesse A. C. Bhaktivedanta Swami Prabhupada (1896 1977) · XVI sajandist pärit pühendumisliikumine (bhakti), lihtne vagadus ja pühendumine jumal Krishnale, kes on algprintsiip · Loobutakse mh alkoholist, tubakast, jt mõnuainetest, ollakse taimetoitlased, eluviis askeetlik Krishna Tunnetuse Tallinna Kogudus II · Õpetuse aluseks Bhagavadgita ja Srimad Bhavadtam · Iga inimese hing on lahutamatu osa jumal Krishnast, kelle teadvuse saavutamist püüeldakse · Maha mantra Hare Krishna Hare Krishna Krishna Krishna Hare Hare, Hare Rama Hare Rama Rama Rama Hare Hare
Rüütlikirjandus ehk Kurtuaasne kirjandus Rüütlikirjanduses tõsteti esile kõige olulisemaid rüütlivoorusi: vaprus, jäägitu ustavus senjöörile, vagadus ja suuremeelsus. Lisaks sellele ülistatu rüütli truud armastust mõne aadlineiu vastu. Rüütlikirjanduses eristuvad kolm põhi zanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. Kangelaseeposte autorid on meile enamasti teadmata. Teemad ammutati traditsioonilisest mütoloogiast ja reaalsetest ajaloolistest sündmustest. Kuulsaim prantsuse eepos ,,Rolandi laul" põhines tõestisündinud seigal. Ajaloosündmuse täpsusele pole teoses siiski eriti rõhku pandud.
Rüütellikkus keskajal võrreldes tänapäevaga Kes oli rüütel? Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste seisus, mis tekkis keskajal. Seisusega kaasnes rüütlieetika, mille märksõnadeks oli härrasmehelikkus, truudus, au, suuremeelsus, vagadus, lugupidamine teiste inimeste, eriti naiste vastu. Ajapikku kujuneski sellest välja iseloomuomadus, mida teame rüütellikkusena. Võrreldes keskajaga on tänapäeval arvamus ja suhtumine sellesse paljuski muutunud ja on levinud arvamus, et nüüdisajal on rüütellikkus surnud. Kuidas erineb keskaja rüütellikkus tänapäevasest ja kas seda enam üldse õieti eksisteerib? Keskaja rüütlit iseloomustas julgus, vaprus, enesekindlus. Kindlasti võib pikemalt arutleda ühel
VALGUSTUS SAKSAMAAL Kestvate sõdade ja militaarse õhkkonna kiuste, levis valgustus ka Saksamaale. Erinevalt prantslastest ei vastandanud sakslased uut mõtteviisi kirikule. Eesmärgiks oli pidev enesetäiendamine. Igaüks pidi saavutama isikliku kontakti jumalaga. Vaimulikel oli 1x aastas kohustus lugeda heebreakeelset Piiblit ja 2 x aastas kreekakeelset. 17. sajandil sai alguse pietism. Ld kl. Pietas vagadus. Pietism ühendab individuaalsust, vagadust. Tähtsaim ideoloog oli August Herman Francke (1663-1727) mees, kellel oli sidemeid ka Liivimaaga. Pietistide teeneks tuleb lugeda kristluse lähendamist maarahvale. Ei rõhutatud mitte ühiskonna muutmist, vaid selle täiustamist usu abil. See on oluline erinevus võrreldes Prantsusmaaga, kus taheti valgustuse läbi usust eemalduda. Sarnaselt Franckele propageerisid ka teised pietistid talurahvakoolide loomist. Suur
talle Dionysios Halikarnassosest. Cicero nimetas teda austavalt "ajaloo isaks" (pater historiae). Sokrates Sokrates (469 eKr 399 eKr) · Sokrates oli vanakreeka filosoof. Ta elas ja õpetas Ateenas. · Võib arvata, et filosoofia ülesandeks pidas Sokrates õpetada inimest iseennast tundma. Seepärast tegeles Sokrates ka eelkõige kõlblusse puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda kreekalikke voorusi nagu õiglus, vaprus, vagadus, mõistlikkus jne, mis pidid toonase arusaama järgi tagama inimesele õnneliku elu. · Sokratese õpetust tuntakse teiste vahendusel, ta ise ei kirjutanud midagi. Oma vaated esitas ta avalikes vaidlustes või vestlustes, juhatades vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole (sokraatiline meetod). Platon Platon (427 eKr 347 eKr) · Platon oli vanakreeka filosoof. Platoni filosoofia tuumaks on juba Platoni tuntuima õpilase Aristotelese ja veelgi
väikerüütlid, puust, kivist ülal perega, all sulased ja tagavara. Suurrüütlid linnustekompleksid. Rajati linnused- saarele, mäe otsa, künkale, jõekäärdu. Kõrgus peatorn keskel. Sõjamängud-turniirid. Võitja kaotaja relvastuse. Kiriku meelest edevus, mõttetu verevalamine, tõmbasid eemale õigelt teelt. Abielud- soetada õiguslikke järglasi, tunded njetu tähtsad Rüütlikirjandus- tõsteti esile rüütlivooruseid: vaprus, ustavus senjöörile, vagadus, suuremeelsus. Kolm zanri: kangelaseeposed- traditsioonilisest mütoloogiast, ajaloolistest sündmustest. Prantsuse Rolandi laul., sakslaste Nibelungide laul. rüütliromaanid- muistsed pärimused, luulevormis, kangelan ekunn artur, 12 ümarlauarüütlit, armastusluule- daamikultust väljendad kõikse eredamalt, trubaduurid- Prantslased. Talupojad ja mõisamajandus Agaarühiskond- elati põhiliselt maal ja elatuti põllumajandusest. Talupojad sunnimaise,
jutustajat, kuid romaani kõigis jutustustes on 1 peategelane- Petsorin. Novellid ei ole kronoloogilises järjekorras. Neid ühendab raamjutustus Maksim Maksimõtsi oma kujutusega Petsorini isikust. Jutustused ,,Vürstitar Varja" ,,Salakauba vedajad" ,,Bela" ,,Lask". Viimane lõpetamata teos on ,,Vadim". Nikolai Gogol 1809-1852 *ukrainlane, väikeaadlike perest pärit *isa oli ametnik *teda mõjutasid tugevasti tema vagadus ja kalduvus tegeleda müstiliste rahvauskumustega *õppis Poltava rahvakoolis ja Nezini gümnaasiumis *pärast koolide lõpetamist siirdus ta sooviga hakata näitlejaks, Peterburi. Seal loobus ta poolapärasest nimeosast. Näitlemisest ei tulnud midagi välja ning ta otsustas hakata kirjanikuks. *35-a alates pühendas G kogu aja kirjutamisele *elas aastaid Itaalias ja Venemaal *psüühiline ebastabiilsus tegi ta elu raskeks *1848. aastal käis Gogol palverännakul Pühal Maal
Victor I Pühak on püha isik; legendaarne inimene või ajalooline isik, keda religioosselt austatakse, kelle usklikkus ja vagadus avalduvad erilisel viisil ning kelle kaudu Jumal maailmas toimib. Õigeusu ja katoliku kirikus on pühakud (ka kaitsepühakud ehk patroonid) inimeste eestkostjaks Jumala ees. Erinevates religioonides on pühakutel erinevaid tähendusi. Katoliikluses ja õigeusus on pühakute eestkoste ja abi palumine laialdaselt levinud. Iga pühakoda on pühendatud mõnele pühakule. Igal pühakul on oma mälestuspäev kalendris.
TEMA ÕPETUS, TARKUS JA DIALEKTIKA : Arvatakse, et Sokrates pidas filosoofia ülesandeks õpetada inimest iseennast tundma. Sellest järeldus, et filosoofia pole mitte sõnadega mängimine või taevaste ja maiste asjade üle targutamine, vaid pigem elamise viis. Seepärast tegeles Sokrates eelkõige kõlblusse puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda kreekalikke voorusi. Nendeks voorusteks on näiteks õiglus, vaprus , vagadus, mõistlikkus ja teised, mis pidid toonase arusaama järgi tagama inimesele õnneliku elu. Filosoofia peab andma inimesele selge arusaama sellest, mis on hea ja mis on halb, mis on ilus ja mis on inetu, mis on tõde ja mis on eksimus. Sokratese filosoofilised vestlused olid sihipärased ja metoodilised. Sokrates oli vestlustes alati juhtiv pool ning kasutas näiteks irooniat, püüdes leida vasturääkivusi ja ebajärjekindlust vestluskaaslase arutluses. Teiseks maieutikat ehk
loetakse 5.-15. sajandit keskajaks. Keskaeg valmistas ette uute rahvaste ja kultuuride sündi ning nüüdisaja peamiste religioonide – kristluse, budismi, islami levikut. Peeti ristisõdu, ehitati kirikuid ja rajati ülikoole. Suuresti kehastas selle ajastu vaimsust ristiusk ehk kristlus, see andis inimesele uue märgisüsteemi iseenda mõistmiseks ja maailma tõlgendamiseks. Teisalt avanes ka kaksikusk: kristlik usutunnistus segunes rahvausundiga, religioosne vagadus rõõmsa ellusuhtumisega. Just sellisel pinnasel keskaja kirjandus võrsus ja arenes. Uued žanrid ja vormid tekkisid proosas, lüürikas, lüroeepikas ning teatri arenedes ka draamas. Osa keskaegseid kirjandusžanreid oli ka otseselt kiriklikku päritolu. Keskaegset kirjandust ei iseloomusta sugugi ainult sünkjad toonid, vaid seal oli ka elulusti. Üldiselt eristatakse keskaja kirjanduse arengus kahte järku. Esimene ajajärk oli varakeskaeg, mis hõlmab 476. a. – 10. sajandini
Sokrates (469-399 eKr) oli vanakreeka filosoof. Elas Ateenas ning ei pannud midagi kirja esitas vaateid vaidlustes, dialoogides, juhatas vestluskaaslast läbi küsimuste tõe poole (sokraatiline meetod!). Platon oli filosoof/õpilane, kes on üles kirjutanud kõige rohkem Sokratese mõtteid. Sokrates pidas filosoofia ülesandeks inimese enda tundma õppimist. Sokratese arvates pidid õnneliku elu tagama õiglus, vaprus, vagadus, mõistlikkus jt. Inimese loomust võiks defineerida järgmiselt tegemist on olemuse küsimuse, eetika probleemidega, üksikisikute kujunemisega ühiskonnas. Poliitilis-õiguslik ühendus kujutab endast tervet sotsiaalruumi, milles me viibime. Ühiskonnas valitakse esindajad, kes hakkavad teostama seadusandlikku võimu. See kõik on ühiselt seotud ning mõjutab üksikisiku loomust. Sokrates leidis, et:
Benediktlased Elasid maal ja tegid palju füüsilist tööd. Hea toitumisega, paastu ajal sõid kala, harisid ennast. Nimi tuli Püha Benedictuse nimest. Neid iseloomustas alandlikkus, distsipliin, vaesus. Nad pidid tööd tegema, palvetama, raamatuid ümber kirjutama. Tsisterlased Citeaux kiriku järgi on nimi tulnud. Tütarkloostrite rajamisega saab tsisterlaste ordu uue organisatsiooni vormi. Kloostreid kontrollivad emakloostrid. Neid iseloomustab lihtsus, rangus, müstikasugemetega vagadus, majandustegevus. Saksa idaalade koloniseerimine. Frantsisklased Minoriitide ordu. Assisi Franciscuse nimest sai ordu nime. Põhimõteteks oli neil rahvavagaduse äratamine ning teaduslik töö, täieliku vaesuse nõue. Dominiiklased Selle asutas Caleruega Dominicius. Põhimõtted on võidelda ketseritega (eelkõige albilastega), tegema nende seas misjonitööd ja allutama nad taas kirikuhierarhiale. Nende põhiülesanne on rändjutustamine, inkvisitsiooni korraldamine. See on karjusmungaordu
kel oli niivõrd ebameeldiv välimus, oli võluv isiksus. Isiku tähtsus ajaloos Võib arvata, et filosoofia ülesandeks pidas Sokrates õpetada inimest iseennast tundma; filosoofia pole seega mitte sõnadega sofistide kombel mängimine või pilvepiiril taevaste ja maiste asjade üle targutamine, vaid pigem elamise viis. Seepärast tegeles Sokrates ka eelkõige kõlblusse puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda kreekalikke voorusi nagu õiglus , vaprus , vagadus , mõistlikkus jne, mis pidid toonase arusaama järgi tagama inimesele õnneliku elu . Sokrates kasutas, ehkki vastumeelselt, omapärast eksperimenti, mis seisnes selles, et tuli "järele katsuda iseennast ja teisi, neid, keda peetakse tarkadeks ja mingil alal asjatundjateks. Inimestega vesteldes sai Sokrates aru, et inimesed üksnes näivad targana, paljudele teistele ja iseäranis iseendale, tegelikult aga polegi nad targad. Ta märgib, et oma erialal on nad asjatundjad ning teavad palju
inimestele kannatusi. Eetika saab põhineda ainult kaastundmisel ja kaaskannatamisel. Inimvaimu kõrgeim saatus on kunst- võimaldab tahtest vabaneda, kannatusest vabanemine on võimalik elutahte hävitamisega, see aga saab toimida läbi askeesi. Inimliku eluviisi põhiliseks tunnuseks on võimutahe ja eetika väljendab seda. ,,Nõrgad" on need, kes tahavad võrdõiguslikkust, kuna ei suuda üksikisikuna ennast teostada. Inimestele pealesurutavad voorused: alandlikkus, vagadus jne käivad ,,tugevate" arvelt. Voorus=nõrkus. Kaastunne haiseb pööbli (lihtrahva) järele. Dekadent- allakäimas inimene, ainult tema võib lugeda kaastunnet vooruseks. Kannatamine aitab tõetundmiseni. Me tahame kannatuse välja lõigata. Kannatus on suure isiksuse tunnus. Kui suudad kaastundlikkuse üle elada=voorus. Zarathustra- jääb iseendaks, jätab oma saatuse kaastundest määrimata- see on tema jõud Universaalset moraali pole olemas. Tõeline moraal algab enesejaotusest
Üheks religiooni mõisteks võiks olla järgnev: "Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused". Sõna "religioon pärineb ladinakeelsest sõnast religio, mille päritolu on vaieldav. Üks võimalik tõlgendus võiks olla "taassidumine". Sõna religio põhitähendused on aga "jumalakartus" ja "vagadus". Arvatakse, et religioon tekkis maailma koos inimestega ehk religioon on sama vana kui inimesed. Vahel arvatakse, et religioon tekkis kiviajal. Ma arvan, et religioon tekkis sellepärast, et inimestel oli hirm loodujõudude ja surma ees ning taheti seletada loodusjõude ja muud looduses toimuvaid nähtusi. Samuti võis olla religiooni tekke põhjuseks soov loodust ja loodusjõude enda alluvusse saada. Minu arvates taheti ka vahel inimesi enda alluvusse
vaim püsib maa peal kummitusena, sageli pahaloomulisena. Ikka teiste süsteemidega ühendada need kaks tõekspidamisi, leides, et hing peab reisi vaimumaailma ilma muutumas kaotanud ja seega ekslemine nagu kummitus Matused, peetakse rituaalide ja esivanematekultusega läbi nende ellujäänud surnud peetakse sageli vaja edukat lõpuleviimist käesoleva reisi. Alates usk ellujäämise surnud tekkis tava pakkuda toitu, valgustus tulekahjud jne, algul võib-olla, kui tegu sõpruse või filial vagadus, hiljem akti esivanematekultusega. Lihtne pakub toidu või võõrkehade verd,kujuneb välja süsteemi ohver. Isegi kui esivanematekultusega ei leita, soov anda surnud mugavustega tulevikus elu võib surmata naised, orjad, loomad ja nii edasi, kuni purustamine või põletamine esemeid hauda. Aga kõik ei ole valmis koos läbipääsu hing maale surnud.Hing võib naasta kätte oma surma, aidates leida mõrvar või Lõiget kättemaksta ise. Laialt on levinud arvamus, et need, kes surevad
Judaism on levinud Iisraelis. Maailmas on umbes 18 miljonit usklikku tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule( Toorale) ning Talmudile Islam Islam on tekkinud Lähis-Idas samas piirkonnas judaismi ja kristlusega, kuid 7. sajandil koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhamedile. Õpetuse aluseks on Koraan ja Sunna; selles eristuvad üldine väline seadus ( sariaat) ja sisemine vagadus (sufism). Sõna "islam" on pärit samast juurest sõnaga salam 'rahu'.Islamiusulised peavad paastukuud- ramadaani ja käivad ka vähemalt kord elus ära palverännakul pühas linnas - Mekas Hinduism Hinduismi võib pidada ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on tugevasti seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga.
Tähtsaimad preestrid olid pontifexid. Pontifexide esimees oli eluagne Pontifex Maximus. Kultus seisnes põhil veretute ohvrite toomises. Püha tseremoonia oli letisternium e jumalate võõrustamine. Maagiline jumalate mõjutusvahend oli palve. Päevi jaotati headeks ja halbadeks. Niimoodi kujunes välja religioosne kalender (saturnaalid). Keisririigi ajal levisid idamaised kultused nagu Isise ja Mitra kutus. Müsteeriumiusundite kaudu hakkas levima emotsionaalne vagadus. Levisid uued Rooma jumalate kultused, nt Roma kultus. Levis ka keisrikultus.
avaldada ja ka läbi kogeda. Kõige rohkem meeldis mulle XXXIX luuletus, sest seal on kasutatud surmamotiivi. See annab väga sügavalt mõista, et kellelgi pole võimalik surma eest põgeneda. Ilmselt võlus mind luuletuse lihtsus ja selgus, kuid samas selle mõtte sügavus. 4. a) Blasfeemiline tähendab pühadust teotav. See pealkiri sobib teosele, sest annab mõista, et kõik inimesed on surma ees võrdsed ning keegi ei saa selle eest põgeneda, ei aita ka vagadus või jumala poole palvetamine. Usk nõuab ju inimestelt vagadust ja sobilikku ja lihtsalt eluviisi, ning kui sa oled jumala sõna järgi toiminud, peaksid paradiisi pääsema. Heiti Talvik ja surmatantsu motiiv lükkab kõigi usklike lootused ümber ja selgitab, et keegi ei ela igavesti. Iseasi on, kui paljud seda kuulda võtavad, sest tihtipeale on lihtsam elada teadmatuses või õnnelikus ja endale sobilikus teadlikkuses.
filosoofia pole seega mitte sõnadega sofistide kombel mängimine või pilvepiiril taevaste ja maiste asjade üle targutamine, vaid pigem elamise viis. Peatähelepanu pööras ta eetikaprobleemidele, ta väitis, et voorus ja teadmine on lahutamatud, seepärast toimib ainult tark inimene õigesti ja õiglaselt. Seepärast tegeles Sokrates ka eelkõige kõlblusse puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda kreekalikke voorusi nagu õiglus, vaprus, vagadus, mõistlikkus jne, mis pidid toonase arusaama järgi tagama inimesele õnneliku elu. Vooruste määratlemisega seonduv ning läbiv teema Sokratese õpetuses on püüd määratleda seda, mis on teadmine ja kuidas see toimib. Et kõik ametimehed midagi oskavad neil on mõni kunst või oskus-, siis selle juurde peab kuuluma ka teadmine sellest, mida nad oskavad, ning seda teadmist peavad oskama nad ka teistele, nt õpipoistele edasi anda, seega peavad
Entsüklopeedia alusepanija ja väljaandja oli Denis Diderot, kelle toimetamisel ilmus esimene kõide 1751.aastal. Katoliku kirik kuulutas selle keelatuks ja põletamisele, selle lugemise eest ootas vanglakaristus. 1772.aastaks oli Diderot teinud illegaalselt 28 köidet. 6.Peatükk SAKSA VALGUSTUS Saksa valgustatuse eripära- saksa mõtlejatele ei olnud omane vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine, nagu Prantsusmaal oli. Saksamaal lähtus see pietismist(e vagadus+ kõigi kristlaste võrdsus e jumalakartus), ei taodeldud ühiskonnakorra muutmist vaid selle täiustamist usu abil. Nad nõudsid, et tavaline usklik loeks iga päev Piiblit. Gottfried Wilhelm Leibniz- uus filosoofia Lähtekohaks oli kujutlus monaadidest( looduse vaimsed alged, mida on lõputult, iga monaad on ka kogu universumi peegeldus.). Kõige krooniks on jumal, kes pidi maailma loomisel lähtuma temast mitteolenevatest igavestest ideedest. Ta (olles matemaatik) avastas
1699 mõisteti süüdi viimane nõid !*rahvahariduse edendamine-Karl XI reformid,.......... *B.G.Forselius-1684 asutas tartu lähedale õpetlaste seminari, 86 koostas aabitsa, 88 hukkus meretormis, tema seminaritevuse jooksul sai õpetuse 160 poissi. Eestikeelne kirjasõna *Heinrich Stahl-1637 koostas esimese eestikeelse grammatika. *Johan Hornung-1693avaldas Ladina keelse Eesti grammatika *isel. Jooned vene aja alguses Uued ideed ja õpetused-*1)Pietism(vahetult peale põhjasõda)-Vagadus, jumalakartlikkus.Pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlbustundega *2) (hernhuutlaste)Vennaste liikumine-1730. Usuvagadus, alandlikkus, sotsaalne võrdsus, kõlblus, vendlus. Andis tõuke koorilaulu,puhkpillimuusika levikuks. *3)Teoloogiline ratsionalism(18saj keskel)-jutlused õpetlikeks.nt Hupel, Torma pastor J.G.Eisen propageeris puuviljakasvatust, andis välja esimest eestikeelset ajakirja"Lühike õpetus"*4)Valgustus18saj
juhtimisel. Pärast hernhuutlaste juhi krahv Zinzendorfi enda visiiti Tallinnasse 1736. a hakkas vendi saabuma rohkem. Hernhuutlased olid tänuväärt külalised Põhjasõjast laastatud maal, mille kiriklikkus oli suuresti küsitav. Vennaksed süvendasid juba pietistide poolt tasapisi juurutatud kommet pidada palvetunde väljaspool pühapäevast jumalateenistust. Mõisnikud kutsusid vendi mõisatesse eelkõige nende hea käsitööoskuse tõttu, vagadus oli seejuures esialgu ainult kasuks. Probleeme tekkis siis, kui vennaste mõjul tekkis soov oma kogudusega lahku lüüa luterliku kiriku alt ning liikumises endas esines äärmuslikke ilminguid. 1743-1764 oli vendade tegevus neil põhjustel keelu all. Siiski ei tähendanud see liikumise täielikku lõppemist ja ka keeluajal publitseeriti palju kirjandust, sh põhja-eesti keelne lauluraamat. 1764 andis Vene keisrinna Katariina II loa
Naise nimi peab olema meeldiv, mahe, ebamaine, see peab lõppema pikkade täishäälikutega ja sarnanema õnnistussõnadega.” Jah, sel targal on õigus; tõepoolest, Maria, Sofia, Esmeral... Neetud! Jälle see mõte!” Hirm irratsionaalsuse ees (mis tuleb sellest, et Frollo ei näe Esmeraldas neitsit, vaid nõida) lõhestab Frollo hinge ning tõukab ta meeletusse. Asja teeb ainult hullemaks, et Esmeralda armastab Phoebust. Frollo askees ja vagadus ei too talle autasuks Quasimodo on Jumalaema kirikus üles kasvanud. Tal on katedraaliga eriline suhe. “Jumalaema kirik sai talle kasvamisel ja arenemisel järgemööda munaks, pesaks, koduks, isamaaks ja viimaks maailmaks.” Quasimodo intiimset lähedust kirikuga võrreldakse kilpkonna ja kilbi suhtega ning tema armastust kirikukellade vastu haaremipidamisega, kus “suur Marie oli ta lemmiknaine”. Quasimodo omakorda hingestab katedraali, annab sellele elu
,,Tunne iseennast!'' ütles Sokrates. Ehk teiste sõnadega: "tunne oma teadmiste piire!" Võib arvata, et filosoofia ülesandeks pidas Sokrates õpetada inimest iseennast tundma; filosoofia pole seega mitte sõnadega sofistide kombel mängimine või pilvepiiril taevaste ja maiste asjade üle targutamine, vaid pigem elamise viis. Seepärast tegeles Sokrates ka eelkõige kõlblusse puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda kreekalikke voorusi nagu õiglus, vaprus, vagadus, mõistlikkus, mis pidid toonase arusaama järgi tagama inimesele õnneliku elu. Vooruste määratlemisega seonduv ning läbiv teema Sokratese õpetuses on püüd määratleda seda, mis on teadmine ja kuidas see toimib. Et kõik ametimehed midagi oskavad neil on mõni kunst või oskus, siis selle juurde peab kuuluma ka teadmine sellest, mida nad oskavad, ning seda teadmist peavad oskama nad ka teistele, näiteks õpipoistele edasi anda, seega peavad oskama nad
Eestis Urvastes 1736. aastal. Pärast hernhuutlaste juhi krahv Zinzendorfi enda visiiti Tallinnasse 1736 hakkas vendi saabuma rohkem. Hernhuutlased olid tänuväärt külalised Põhjasõjast laastatud maal, mille kiriklikkus oli suuresti küsitav. Vennaksed süvendasid juba pietistide poolt tasapisi juurutatud kommet pidada palvetunde väljaspool pühapäevast jumalateenistust. Mõisnikud kutsusid vendi mõisatesse eelkõige nende hea käsitööoskuse tõttu, vagadus oli seejuures esialgu ainult kasuks. Rahvakunsti omapära Klassitsismiajastul kasvas Eesti kultuurielus maalikunsti ja graafika osatähtsus. Hakkas kujunema uusaegset tüüpi kunstielu, mille tähtsateks osadeks on kunstinäitused ja oma kohalik kunstiharidus. Üllatavalt vara, juba 1798,toimus esimene avalik kunstinäitus Tallinnas. Sellel eksponeeriti Lääne Euroopa 16 18.saj. maalikunstnike teoseid, aga ka maalide järgi loodud vasegravüüre. 1802.a
lisati isegi tõelised juuksed ja riided. Hispaania maalikunstile oli samuti omane elulähedus, kuid see on saavutanud hoopis suurema rahvusvahelise menu. Manerismist loobumisele andis olulise tõuke Caravaggio looming, mille näited jõudsid Sevilasse 17. sajandi alguses. FRANCISCO de ZURBARAN (1598-1664) Põhiliselt realistlik oli ka Zurbaráni looming, kuid tema teoste temaatika oli usuline. Enamasti mungaordude tellimusel valminud pühakupiltides valitseb askeetlik vagadus, mis küünib fanatasmini. Mitmete teoste koloriiti võib samuti karmiks ja astismini. Mitmete te
asehalduskord- kubermangud -> asehalduskond, maakonna nimetused keskuste järgi vakus- maksupiirkond nekrutimaks- Eesti talupojad Vene sõjaväkke 25 aastaks pearahamaks- maks riigile rüütelkond- aadli omavalitsus kodukari- mõisniku õigus karistada talupoegi mõis- suur majapidamine (mitte mõisniku kodu) portaal- sissekäik (kohal tihti ka valgmik) import- siseveokaubad vastureformatsioon- rekatoliseerimine seminar- valistati ette õpetajaid, õpetajate kool ,,pietas"- vagadus, jumalakartus Tallinna Paap- crazy guy, kes kiskus ennast paljaks jne magasivili- talupojad vastutasid magasivilja eest, mida koguti magasiaitadesse magasiait- nö ,,viljapank" vaeste hoolekanne- kedagi ei jäeta niisama laokile talurahva omavalistus- praegune KOV raharent- kui raha pole, peab võlga võtma mulkis- loll Universitas Dorpatensis- Tartu Ülikool, õpperingkonna keskus estofiil- eesti kultuuri ja keele suur armastaja
kohmakaks oma liigselt sirgjoonelise taktika ja ülemäära raske relvastuse tõttu. Lahingutest ei erinenud palju ka turniirid, kus rüütlid oma võitlusvõimet demonstreerisid ja aadlidaamidele silma heitsid. Arenesid jalaväe võitlusviis ning piiramistehnika. Kujutlus ideaalsest rüütlist leidis kajastuse rüütlikirjanduses, mille peamised teemad olid rüütlivoorused: vaprus, jäägitu ustavus senjöörile, vagadus ja suuremeelsus. Ülistati ka rüütli armastust oma südamedaami vastu. Ühiskond- kes palvetavad, kes sõdivad ja kes töötavad. 1. Vaimulike seisus ehk oratores- täiendas, koolitas end ainsana teiste arvel. Vaimulike ordude kaudu oli ühiskondlik tõus põhimõtteliselt võimalik- pärisorja lapsest või saada paavst. Vaimulikkonnal kujunes oma hierarhia ja õiguskorraldus 2. Aadliseisus ehk bellatores- aadel kujunes paralleelselt feodaalsuhetega
Kodune kasvatus lähtus just eelmisest lausest. Nii ema kui ka isa tarvitas seda abinõua väga sageli. Kooliteed alustas Martin Luther umbes kuue-seitsmeaastasena, mil ta astus Mansfeldi ladina kooli. Ka sealne kord nägi ette laste karitamist kehalise vägivalla näol. Selline pedagoogika viis peab õpilast õpetama õpetajat kartma ja armastama. Neljateistaastasena siirdus ta edasi Magdeburgi toomkooli. Selle kooli õpetajad olid vagad mehed, ning nende õpetuse eesmärgiks oli moodne vagadus lakkamatu püüa täiuslikkusele. Arvatakse, et juba seal puutub Luther kokku piibliga või evangeeliumitega. Selles kooli õppis ta siiski vaid aasta ning seejärel saatis isa ta Eisenachi kooli. Leiva teenimiseks oli ta kerjuslaulja, mis sel ajal polnud üldse häbiasi, sest leiba paluti Jumala nimel. Siiski viimased koolipoisi aastad elab ta vagade heategijate juures õnnelikus õhkkonnas, kus tal on võimalus õpingutele pühenduda.
" või ,,Kas ebatõed ka töötavad?" EKSISTENTSIALISM S. Kirkekaard (1813-1855) religioosne eksistentsialism J-P. Sartre (1905-1984) ateistlik eksistentsialism S. Kirkekaard K on mõjutanud 20. sajandi filosoofiat. Tema vaateid hakati alles pärast tema surma tundma. Ta kirjutas taani keeles. Oli pärit vagast perest. Vennastekoguduse liikumine luteri koguduses tekkis liikumine, kus igaüks võis piiblit ette lugeda jms. Pietism isiklik vagadus, vanemad olid sellise kasvatusega (hernhuutlased). K isa oli pärit Taanist Lääne-Jüütimaalt. K isa läks vihast ühele künkale ja needis Jumala ära, pärast sügava usklikuna arvas ta, et Jumal ei andesta talle. Isa arvas, et ta peab nüüd võimalikult vaga elu elama. Kui K isa suri, päris K varanduse, nii et ta sai vabalt filosoofiale pühenduda. Isa soovil hakkas K koolis õppima teoloogiat. Kui isa suri, lõpetas K teoloogia teaduskonna. K kihlus endast noorema Regina Olseniga. K
Kunstiajalugu Varakristlik kunst Alguses võeti Roomas kõik vallutatud alade usud üle. Nii oli ka kristlusega. Alguses seda akrsepteeriti , kuid see oli liiga radikaalne: sõnad ja teod, vagadus, kristuse kannatusrikas elu. esimeste kristlike koguduste hooned olid väga tagasihoidlikud. KUJUTAV KUNST OLI KEELATUD. Pühakiri e. Piibel oli kõige tähtsam, sellega arenes ka raamatukunst ja illustratsioonid.Piiblilehed olid pärgamendist ja piibel oli raamatuks köidetud. Kuna aga paljud lugeda ei osanud, sai alguse miniatuurmaal ja tekst pandi ka piltidesse. Et mitte vahele jääda(kui kristlus oli rooma riigis keelatud ja taga kiusatud), toimusid jutlused
valgustatud absolutism monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide teostamise üldise heaolu saavutamiseks ühiskonnas. reform ümberkorraldus, mille eesmärgiks on uuenduste kaudu olemasolev süsteem säilitada Balti erikord Eesti- ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja järgse Vene riigi koosseisus. vennastekoguduse liikumine 18. saj. Eestisse jõudnud usuline äratusliikumine, mida iseloomustas patust pöördumise rõhutamine, tundeine vagadus ja vaimulik lihtsus. asehaldusaeg 1783. aastal kehtestati Liivimaal ja Eestimaal uus halduskorraldus, mis muutis Balti provintside valitsemiskorra Venemaa omaga sarnaseks. Püsis kuni Katariina II surmani. indjaanisõjad 17. sajandil alanud ja pea poolteist sajandit kestnud sõjad eurooplaste ja ameeriklaste vahel. iseseisvusdeklaratsioon Riiklik dokument, mille võttis 4. Juulil 1776 Philadelphias vastu kontinentaalkongress. Deklatartsioon kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks
filosoofiaks. Sellega tegelevad inimesed on filosoofid. SOKRATES- Võib arvata, et filosoofia ülesandeks pidas Sokrates õpetada inimest iseennast tundma; filosoofia pole mitte sõnadega sofistide kombel mängimine või pilvepiiril taevaste ja maiste asjade üle targutamine, vaid pigem elamise viis. Seepärast tegeles Sokrates ka eelkõige kõlblusse puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda kreekalikke voorusi nagu õiglus, vaprus, vagadus,mõistlikkus jne, mis pidid toonase arusaama järgi tagama inimesele õnneliku elu.Filosofeerida tuli selleks et mõista mis on hüve ja milles seisneb voorus(aitab hüveni jõuda) Ta esitas kimbatusse ajavaid küsimusi, et inimesed mõistaks kui vähe me teame vooruse olemusest. Ta ei pööranud moraaliprobleemidele suurt tähelepanu, ning ta ei pooldanud väga demokraatlikku riigikorda PLATON- Sokratese kuulsaim õpilane. Asutas oma filosoofiakooli.akadeemia
linnas suhteliselt hea toimus pidustusi, elu oli lihtsam kui maal ning tööd küll tuli teha, aga saadi ka hingetõmbe pause lubada. 3. Võrrelge linna- ja rüütlikirjanduse motiive ja teemavalikut. Mida kumbki väärtustas? linnakirjandus: ilmalikud motiivid, lühilood fabliood heitsid nalja inimtüüpide, ühiskonnakihtide ja elukutsete esindajate üle. Kajastati linna suhteid. Inimesed=loomad rüütlikirjandus: tõsteti esile rüütlivoorusi: vaprus, ustavus, vagadus, suuremeelsus. Kajastati armastust südamedaamile ja nende vägitegusid. 3 zanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. 4. Paavstivõimu hiilgeajaks peetakse Innocentius III valitsusaega (1198-1216). Võrrelge tegureid, mis tingisid paavstluse autoriteedi tõusu kõrgkeskajal ja languse hiliskeskajal. TÕUS: ametisse määramine (tavaliselt määrasid ametisse Rooma rahvas + vaimulikud, hiljem
Olin selle raamatu kohta kuulnud ja tahtsin teada saada, millest see räägib. ,,Revident" on komöödia viies vaatuses. Töö eesmärk on anda ülevaade raamatu sisust, autori elust ja loomingust ning anda omapoolne hinnang. 3 Nikolai Gogol 1. aprill 1809 4. märts 1852 Nikolai Gogol sündis Poltava kubermangus Bolsije Sorotsintsos Ukraina mõisniku Vassili Gogol-Janovski peres. Tema ema oli poja sündides alles 18-aastane. Nikolaid mõjutasid tugevasti tema vagadus ja kalduvus tegeleda müstiliste rahvauskumustega. Nikolai Gogol õppis Poltava rahvakoolis ja Nezini gümnaasiumis (18211828). Pärast koolide lõpetamist siirdus ta sooviga hakata näitlejaks, Peterburi. Seal loobus ta poolapärasest nimeosast. Näitlemisest ei tulnud midagi välja ning ta otsustas hakata kirjanikuks. Aastal 1892 ilmus anonüümselt tema esimene teos, idülliline lugu värssides "Hans Küchelgarten"
teda oli koori kõrval esinenud vaid üks näitleja. Kirjutas umbes 90 näidendit, millest tervikuna on säilinud 7. "Aheldatud Prometheus" Sophokles üks tuntumaid vanakreeka näitekirjanikke tuntud oma tragöödiate poolest. ,,Kiningas Oidipus." Elas Ateenas. Tegi 123 näidendit. Sokrates - Elas ja õpetas Ateenas. Ta ei kirjutanud midagi ise, tema mõtteid panid kirja Platon (pani juurde ka oma mõtteid), Aristophanes. Ta püüdis määratleda voorusi (õiglus, vaprus, vagadus, mõistlikkus) selleks, et voorust mõista, peab aru saama, kui vähe me teame teadmine voorusest on ülim voorus ise. Ta ei pooldanud demokraatlikku riigikorda. Lõpuks mõisteti ta surma. Platon Sokratese kuulsaim õpilane. Asutas Ateenasse kooli Akadeemia. Pidas end Sokratese vaadete edasiarendajaks. Hüve ja voorus sõltumatud. Talle meeldis Sparta riik. Aristoteles - Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Väga mitmekülgne käsitles
erinesid ainult üksikud edumeelsemad ja rahvasõbralikumad kirikuõpetajad (Kruus 1927). Luteri kirikust tulenesid aga mitmed hariduslikud voolud. Rootsi ajal alustasid Rootsi luterlik kirik ja toonane riigivõim eestlaste kristliku harimise programmi, mille üks osa oli ka lugemisoskuse levitamine (Sirk 2008:27). Ja õpiti, sest seda nõudsid kirik ja mõis. Tugevaks tõukejõuks rahvaharidustöös sai pietism1, mis levis nii pastorkonnas kui aadli 1 Pietism (ladina kl pietas vagadus) Saksamaal alguse saanud usuvool . Pietiste ei rahuldanud luteri kiriku süvenev konservatiivsus. Nad taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist. Eitati ilmalikke lõbustusi: mängu, vallatust, meelelahutust. Pietistlikke kasvatusideaale pidi ellu viidama kooli ja koduõpetuse kaudu. Nende põhimõte oli, et rahvale tuleb õpetada lugemist ja praktiliseks eluks vajaminevaid teadmisi (Karilatsi elu 2010). seas
liigselt sirgjoonelise taktika ja ülemäära raske relvastuse tõttu. Lahingutest ei erinenud palju ka turniirid, kus rüütlid oma võitlusvõimet demonstreerisid ja aadlidaamideel silma heitsid. Arenesid jalaväe võitlusviis ning piiramistehnika. Kujutlus ideaalsest rüütlist leidis kajastuse rüütlikirjanduses, mille peamised teemad olid rüütlivoorused: vaprus, jäägitu ustavus senjöörile, vagadus ja suuremeelsus. Ülistati ka rüütli armastust oma südamedaami vastu. Kõrgkeskaegne ühiskond oli agraarühiskond: valdava osa rikkusest tootsid talupojad, kes olid feodaalisandatest õiguslikult ja majanduslikult sõltuvad. Agraarne ühiskonnakorraldus hakkas muutuma alates XII sajandist, mil hoogustus linnade teke ja arenes kaubandus. Maaisandad olid üha enam huvitatud, et talupojad tasuksid oma koormised rahas. See
annaabi.ee 
