tähestiku põhjal. ● Selgita mõisteid Aristokraatia - ülemkiht, valitseva klassi eesõigustatud osa Türannia - riigivorm, mille puhul valitses türann Demokraatia - rahvavõim; poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu. Polis - Vana-Kreeka linnriik. Agoraa - rahvakoosolek, samuti rahvakoosolekute pidamise väljak, turuplats Vana- Kreekas. Akropol - Vana-Kreeka linnades kõrgendikul asuv kindlus. Faalanks - Vana-Kreeka ja Makedoonia raskejalaväe tihe lahingurivistu.
neljakümne tuhande. · Linnriiki valitsesid kodanikud. · kodanikud kõik vabad põliselanikest mehed. Kreeka polis · Toimus rahvakoosolek, selle otsus oli lõplik. · Rahvakoosoleku kõrval ka rikkuritest koosnev nõukogu. · Rahvakoosolekul valiti riigametnikud. · Riiki, milles domineeris rikaste ühiskonnakiht, nimetasid kreeklased aristokraatlikuks. Kreeka polis · Sõja korral olid kõik jõukuse järgi rivistatud. · faalanks kreeka lahingurivi. Raskerelvastuse jalaväe pikad sirged read üksteise selja taga. · Linnriik oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv. · See tugevdas seal elavate kodanike ühtsust. faalanks Ühiskonna struktuur · Enamik linnriigi kodanikke olid talupojad. · Vaesemad põlluharijatest talupojad olid võlgades. · Suuremates linnades olid ülekaalus käsitöölised. · Kõige rikkamasse kihti kuulusid aristokraadid.
m. flexor Õlavarreluu Jaguneb 4ks Painutab II-V m. fleksor Küünarluu, II-V sõrme Painutab digitorum mediaalne pikaks sõrme, samuti digitorum küünervarre distaalne sõrmi ja kogu superficialis põndapealis, kõõluseks, kogu kätt profundus luudevahekile faalanks kätt küünarluu ulatub nokkjätke, sõrmedele, kodarluu kinnitub ülemine ots mediaalse faalanksi põhimikule Pikk pöidlapainutaja Ruut sissepööraja
3. 4 ulna,ae,f. küünarluu 4. 4 radius, , m. kodarluu , 5. 4 ischium, , , n. istmikuluu 6. 4 ossa metacarpalia kämblaluud 7. 4 metacarpus, , n. = ossa metacarp kämmal, kämblaluud : 8. 4 ossa digitorum manus sõrmeluud 9. 5 phalanx, ngis, f. faalanks, sõrme-ja varbalüli , 0. 5 phalanx proximalis, f. lähimine faalanks () 1. 5 phalanx medalis, f. keskne sõrmelüli (faalanks) 2. 5 phalanx distalis distaalne sõrmelüli 3. (faalanks) 5 femur, femoris, n. reis, reieluu , 4. 5 gen, gens, n. põlv 5.
Temale järgnes palju filosoofe, kõigil oli oma ettekujutus maailmast. Parima ja õigeima lahenduse neist esitas filosoof Demokritos. Tema seletuse järgi koosnes maailm tühjusest, selle sees liikuvatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest - aatomitest. Sofistid- nimetatakse filosoofia ajaloos mõtlejaid Türannia- ebaseaduslikult võimule tulnud vaitseja valitsemine. Polis- tüüpiline kreeka linnriik, mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga Faalanks-Kreeka jalavägi Aristrokraatia-võim kuulus ülemkihile Homeros- Vana-Kreeka pime laulik, Iliase ja odüsseiase autor Arichmedes-matemaatik, füüsik, leiutaja 7 maailmaime: Cheopsipüramiid Egiptuses Semiramise rippaiad Babülonis Artemise tempel Ephesoses Zeusi kuju Olümpias Halikarnassose mausoleum Rhodose koloss Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas)
JALA LIHASED Lühike varvaste sirutaja EHK m extensor digitorum brevis Alguskoht : jalaselja , sirutajahoideside , kandluu Kinnituskoht: 2.-4. Varba selgmine aponeuroos Funktsioon: sirutab varbaid Lühike suurvarba sirutaja EHK m extensor hallucis brevis Alguskoht : sirutajahoideside , kandluu Kinnituskoht: suurvarba selgmine aponeuroos Funktsioon: sirutab suurvarvast Suurvarba eemaldaja EHK m abductor halluces Alguskoht : kandluu mediaalselt Kinnituskoht: suurvarba proksimaalne faalanks mediaalselt , mediaalne seesamluu Funktsioon: eemaldab suurvarvast , osaleb ka suurvarba painutamises Lühike suurvarba painutaja EHK m flexor halluces Alguskoht : mediaalne talbluu Kinnituskoht: suurvarba proksimaalne faalanks , mediaalne seesamluu Funktsioon: painutab suurvarvast Suurvarba lähendaja EHK m adductor halluces Alguskoht : põikipea : kuupluu , lateraalne talbluu ,Ristipea : 3-5 metatarsaalluu pea Kinnituskoht: lateraalne seesamluu
sisse pööramine 69. Sääre lihased Tagumine (4) LIHASE NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON Tagumine Sääreluudevaheline kile Lodiluu Sääre taha viimine sääreluulihas Pikk Pindluu tagumine pind Suurvarba distaalne Suurvarba painutus suurvarbapainutaja faalanks Pikk Sääreluu tagumine pind 2.-5. Varba Varvaste painutus varvastepainutaja distaalne faalanks Sääremarja-kolmpea Lestlihas sääreluu Achilleuse kõõlus, Põlve painutus, -lihas tagumine-ülemine pind kannaköbru kanna tõstmine, Kaksik- sääre painutus
lihas ots sisse&välja pööramine Küünarvars tagumine (7) NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON Pikk Küünarvarre luude tagumine Esimene kämblaluu Pöidla pöidlaeemaldaja pind eemaldamine Lühike pöidlasirutaja Küünarvarre luude tagumine Pöidla proks. faalanks Pöidla sirutamine pind Pikkpöidlasirutaja Küünarvarreluude tag. pind Pöidla dist. faalanks Pöidla sirutamine Nimetissõrmesirutaj Küünarvarre luude tagumine Nimetissõrme Nimetissõrme a pind dorsaalaponeuroos sirutaja Sõrmedesirutaja Õlavarreluu lateraalne 2.5. Sõrme seljal Sõrmede sirutus
Kreeka jumalad olid antropomorfsed Aristokraatia rikas, mõjukas ülemkiht, auväärse päritoluga suuromanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased Barbar kõik mittehellenid, st need kes räägivad arusaamatut keelt Demokraatia "rahva võim", mis kujunes 5. sajandil Ateenas. Võim kuulus üle kolmekümne aastastele kodanikele, kes otsustasid rahvakoosolekul häälteenamusega vähemalt kord kuus riigi asju Faalanks Kreeka lahingurivi, mis liikus rütmiliste pillihelide saatel vastu vaenlastele. Ateena faalanks koosnes 8 viirust, viirgude vahe rünnakurivis 2m, rünnakul 1m ja kaitsel 0,5m, 8000 mehelise faalanksi laius 1km Gümnaasion spordiväljak ja sinna juurde kuuluv pesemis ja riietusruum "alastioleku koht". Hiljem muutus tähtsaks hariduskeskuseks Hetäär "kaaslanna", vabade elukommetega kunstihuviline vallaline naine.
Aristokraatide seast. Rikaste kodanike võim oli Aristokraatia. Aristokraatide põlde harisid orjad ja sõltlased. Tavalisi aristokraate huvitas majandustegevus vaid niipalju, et tagada endale vääriline elu ja poliitiline mõju. Aristokraatlikke sõpruskondi aitasid liita ühised söömingud - sümpoosionid (kreeka k. Jooming). Sõja korral relvastusid kõik kodanikud. Sõjaväe põhijõud oli raskerelvastuses jalavägi. Kreeka sõjaväes oli kasutusel faalanks - sõjaväe rivistus, kus mehed seisid tihedalt pikkades rivides üksteise selja taha ja kõrval. Faalanks liikus vilepilli saatel. Enamik linnriikide kodanikke olid talupojad. Linnade käsitöö ja kaubanduse edenemisega edenes ka linnaelanikkond, kes polnud põlluharimisega seotud. Suuremates linnades olidki enamuses käsitöölised. Aristokraatlik juht, kes suutis enda poole pöörata hulga
(8) Anna nende kohta lühike iseloomustus (kirjeldus). 8.Nimeta Kreeka tähtsamad linnriigid. 9.Kuidas valitseti poliseid? 10.Milline oli Sparta riigikord? 11.Mille poolest oli Sparta riigikord aristokraatlik? 12.Kuidas kergendasid Soloni reformid Ateena lihtrahva elu? 13.Mida muutis Solon Ateena riigikorras? 14.Millised olid kreeklaste tähtsamad lahingud pärslaste vastu? 15.Miks kreeklased võitsid Pärsia armee? 16.Seleta mõisted: Strateeg, heloot, faalanks, perioik, spartiaat, polis, akropol, barbarid, aristokraatia, akadeemia, hellenism, Museion, Tempel. 17.Kes olid: Solon, Homeros, Peisistratos, Perikles, Aischylos, Sophokles, Thales, Demokritos, Pythagoras, Herodotos, Aleksander Suur, Sokrates, Platon, Aristoteles, Archimedes, Epikuros, Eukleides. 18.Mille järgi on olümpiamängud saanud oma nime? 19.Kellel oli võimalik olümpiamängudel osaleda? 20.Dateeri sündmused. a) esimesed olümpiamängud b) Soloni reformid Ateenas 21
1. akropol künkale või kaljunukile rajatud kindlustus, linneiigi keskus. 2. agoraa koosoleku ning turuplats. 3. amfora VanaKreekas ja VanaRoomas kasutatud kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutatid õli, veini, vee, teravilja jm. Säilitamiseks ja transportimiseks. 4. faalanks jalaväe formatsioon, mis on peamiselt tuntud kasutamise tõttu VanaKreekas. 5. hellenid kreeklased 6. barbarid kõik võõramaalased. 7. demokraatia rahva võim. Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Aristokraatia kaotas eesõigused. 5. saj eKr, Ateena, Perikles. 8. aristokraat Kreeka ühiskonna rikkam ja mõjukam osa, ülikutest suurmaaomanikud, kes kasutasid orjade ja sõltlaste tööjõudu. 9
3.Riik ja ühiskond Vana-Kreekas, õp. Lk 107-114 Polis- sõltumatu, omavalitsemisel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ja poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: a) kodanikud ja B) mittekodanikud. Kodanikud : Täisealised vabad mehed, kellel oli kohus kaitsta riiki. Mittekodanikud : Naised, võõramaalased ja orjad Varanduslik tsensus : Kodanikuõigused said jõukamad inimesed. Faalanks Kreeka raskerelvastusega jalaväe tüüpiline lahingrivi. Ühiskonna struktuur : 1) Talupojad Tegelesid talutöödega 2) Linnaelanikud Linnades elavad inimesed, kes ei tegelenud põlluharimisega 3) Käsitöölised Väikesed töökojad ja elasid linnas 4) Aristrokraadid Auväärse päritoluga suurmaaomanikud Aristokraatia korral koondus võim aristokraatide (päritolult õilsate ehk suursuguste /kr k aristoi
Spartiaatide kasvatus Poistele õpetatimuusikat, laulmist, lugemist, kirjutamist, maadlust, ujumist, relvade võitlust. Tüdrukutele õpetatikeha karastamist, oda viskamist, koduste tööde tegemist, tantsu, koorilaulu. Spartalaste omapära tugevad vastupidavad kartmatud harjunud vastuvaidlematult oma ülemuste käske täitma. lakooniline kõneviis Spartiaadi sõjamehed Lahingurivi Faalanks Relvastus kiiver rinnakaitse suurt ümmargune kilp oda lühike mõõk
geruusia ehk vanemate nõukogu koosne 30-st üle 60-aastased spartalasest, kes andsid kuningatele nõu. Kogu valitsemist ja ühiskonnakorda kontrollisid viis efoori, kes kontrollisid ka kuningate tegevust. Basileus oli Vana-Kreeka maakonnajuht. Nendest said hiljem kuningad (imperaatorid). Basileusteks valiti peamiselt aadlikke. Apella – ehk kõikidest spartalastest koosnev rahvakoosolek. 7. Selgita, kes või mis olid Sparta armees 1) hopliit ja 2) faalanks. Hopliit oli poliste sõdur. Raskerelvastusega jalaväelane, kelle varustusse kuulus oda, mõõk, kilp, kiiver, rinna- ja säärekaitsmed. Hopliitide lahingurivistu oli faalanks. 8. Iseloomusta spartiaadi elu eri vanuses. Kirjelda, mille poolest on pöördelised spartiaatide elus: 1) sünd; 2) seitsmes eluaasta; 3) kahekümnes eluaasta; 4) kolmekümnes eluaasta; 5) kuuekümnes aluaasta Kõik spartiaaadid pidid läbima ühise kasvatuse.
DEEMOS – lihtrahvas KRATOS – võim OTSENE DEMOKRAATIA – riigiasjade otsustamisel osaleb kogu kodanikkond ANTIIKDEMOKRAATIA – riigiasjade otsustamisel osales vähemuses olev kodanikkond 3) TÜRANNIA – riigivorm, kus sisevastuolude tõttu sai võimule ainuvalitseja, kes toetus sõjameestele RATSAVÄGI – koosnes eelkõige aristokraatidest RASKELT RELVASTATUD JALAVÄGI – peajõuks jõukamad talupojad KERGELT RELVASTATUD JALAVÄGI - vaesemad talupojad FAALANKS – lahingurivi, kus mehed pikkades ridades üksteise selja taga HELLAS – Balkani poolsaare ja kreeklastega asustatud kolooniate ala kokku HELLENID– kõigi kreeklaste üldnimetus, kes elasid emamaal ja kolooniates BARBAR - mittekreeklane
Thales - Kreeka filosoof, kes arvas, et ürgaineks Demokraatia - Rahva võim oli vesi Aristokraatia - Paremate võim Anaximandros - Thalese õpilane, arvas, et Barbar - Võõramaalane maailm koosneb määramatust "apeironist" Polis - Kreeka linnriik Hippokrates - Kreeka meditsiinialase mahuka Faalanks - Kreeka lahingurivi teose autor Türann - Ainuvalitseja Pytagoras - Tema arvates põhines Spartiaat - Sparta täieõiguslik kodanik maailmakoraldus arvulistel suhetel. Pytagorase Heloid - Spartiaatide maaori Teoreem Efoor - Riigiametnik Spartas Sokrates - Üritas seletada inimestele voorusi ja Perioig - Sparta põliselanik, kellel ei olnud
*kreeka kolonisatsioon maa puuduse tõttu rahva väljaränne Vahemere ja Musta mere rannikule *koloonia kreeklaste asula võõral maal *Delfi usukeskus, kus asus Apolloni pühamu. Seal tegeleti ka ennustamisega *Olümpia usukeskus, seal toimusid usu ja spordipidustused Zeusi auks (776ekr) *aristokraadid suurmaaomanikud *deemos rahvas *metoigid Ateenas elav vaba kodanik, kes polnud sündinud seal *faalanks kaheksast viirust koosnev sõdurite rivi *makedoonia faalanks - 8-24 viirust koosnev sõdurite rivi *aristokraatia - valitsemis kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega ülikuile *oligarhia - võim on koonudnud väikese rühma rikaste aristograatide kätte *demokraatia rahvavõim *türannia sõjalisele jõule toetuv valitsemisviis,kus riiki juhtis üks isik *areopaag kõrgeim võimu-, kontroll- ja kohtuorgan (aristokraatidest koosnev nõukogu)
Museion - Aleksandriasse hellenistliku Egiptuse valitseja rajatud muusade tempel, tähtis teadus- ja kultuurikeskus, kus töötas arvukalt kuulsaid õpetlasi ja kus oli vanaaja suurim raamatukogu. Parthenon – Suurjumalanna Athena tempel (dooria), mille sees hiigelsuur athena kuju, kaetud elevandiluu ja kuldrõivastega. Akropol - polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad. Faalanks – jalavägi. Agoraa - akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad.
Spartiaatide kasvatus Selle asemel, et jalgu kingade kandmisega nõrgendada, käskis Lykurgos poistel paljajalu käia. Siis nad saavad kauem ilma jalatsiteta joosta ja hüpata. Nad kandsid ühte sama riietust ehk himatoni terve aasta, sama riietusega pidid nad läbi elama külma ja kuumuse. Söögi eest pidid nad ka ise hoolitsema. Pigem olid nad näljas kui liigsöödud. Kui neil lahingul süüa pole saavad nad ilma selleta hakkama. Kui neil polnud üldse süüa pidid nad varastama. Aga see ei olnud üldse selle pärast et neid seadust rikkuma panna, vaid selleks et nad oma nutikust arendaksid. Tänu sellele et nad peale Lakoonika olid ka vallustanud Messeenia, ja olid nemadki helootideks muutnud, pidid Spartiaadid end rohkem treenima. Heloote oli rohkem kui spartiaate ning neid tuli vaos hoida. Sellepärast pöörati rohkem tähelepanu treeningutele ja et lastest saaksid kartmatud ja tugevad sõjamehed. Vastsündinutest lastest jäe...
varanduslikult.4. suurendas vaeste võimalusi riigi asjades osaleda.*Perikles-ateena sai demokraatlikuks *kõige tähtsam oli rahvakoosolek(6000 liiget) ja seal valiti bulee e. Vanematenõukogu(500 liiget)*rahvakoosolek valis ja vandekohtu ja ka riigiametnikud(strateegid-väejuhid)*oli inimlikum valitsemis kord.*kodaniku õigused üle 20+ meessoost põliselanikul.*kohustusid teenima sõjaväge(kõige jõukamad- ratsavägi,keskklass-raskejalavägi.vaesed-jalavägi)*faalanks-lahingurivi**Kreeka ühiskond:aristokraadid-vabad talupojad-käsitöölised-orjad.*kreeka poliste valitsemis korras:1.aristokraatia-võim aristokraatide käes.2.demokraatia-rahvas ise valis endale valitsejad.3.türannia-valitses türann ebaseaduslikult võimule tulnud valitseja ja kukutati kiiresti.**Vana-kreeka religioon-*jumalad inimese sarnased(antropomorfsed)*jumalad käsutasid ja kehastasid loodusjõude.*suhtlevad jjumalatega templites*oraakel-
1. Vaba lihtrahvas - talupojad (väärikad, austatud, neil olid kodanikuõigused, sest neid sidus polisega oma maa) - käsitöölised (vähemaustatud, sest võisid rännata) Võlgujäänud talupoega võis võlausaldaja orjaks müüa. Hiljem võlaorjastamist piirati, sest talupojad moodustasid enamiku sõjaväest. Sõjaväe põhiüksus raskerelvastatud jalavägi Sõdalane hopliit (kilp, turvis, säärekaitsed, kiiver, oda, mõõk) Lahingurivistus faalanks 2. Ülemkiht e. aristokraatia Positsioon põhines suurmaavaldusel. Haridus ja kasvatus saadi Gymnasionidest. Kasvatus oli suuresti füüsiline, aga õpiti ka palju muud. Kreeka aristokraat pidi püüdlema täiuslikkuse poole, ta pidi olema ilus, tugev, tark, vaimukas. Spordivõistlustel võrreldakse füüsilist täiuslikkust. Vaimses täiuslikkuses konkureetiti sümpoosionitel sõpruskonna kogunemistel, kus joodi veini ja peeti vaimukat vestlust (võisteldi luules ja kõnes)
Kükloobilised müürid-Võimsad müürid, Mükeene kultuur Tume ajajärk-Kreeka tsivi allakäik(11-8saj) Aristokraat-Rikas ja mõjukas isik Aristokraatia-Rikkamate võim Koloonia-Asumaa 776.eKr-Esimesed OM, kreeklaste ajaarvamise algus Perikles-Ateena tuntum starteeg PhilipposII-Makedoonia kuningas, Kreeka alistaja 338.e.Kr-Chaironeia lahing, Kreeka kaotab sõltumatuse Polis-Linnriik Kodanik-Meessoost, vaba, põliselanik Rahvakoosolek-Kodanike koosolek Faalanks-Sõjarvi Türannia-Hirmuvalitsus Spartiaat-Juhtiv elanikkonna osa Spartas Solon-Seaduste kirjapanija, jagas elanikkonna 4rühma. Demos-Vaba rahvas Demokraatia-rahvavõim Strateeg-sõjaväejuht Akropol-linna keskne, kõrgem kindlustatud koht Agroo-turu ja koosoleku plats Andreion-külalistetuba Kitoon-särgi laadne riietusese Himation-paksem üleriie Barbar-mitte kreeklane Zeus-peajumal Hades-allmaailma valitseja.Zeusi vend Poseidon-merejumal.Zeusi vend Hera-abielukaitsja.Zeusi naine
kodanikest, vaid palgasõduritest. Enamasti palgati kreeklasi ja makedoonlasi, sest Aasia elanikke hellenistlikud valitsejad ei usaldanud. Palgaväe kasutamisega tõusis armee profesionaalsus. Klassikalises Kreekas peajõu moodustas enamasti raskerelvastusega jalavägi, mis võitles lahingus üksteise taha asetunud pikkades viirgudes- nn faalanksina. Sõjamehed seadsid oma ümmargused kilbid tihedalt üksteise kõrvale ja liikusid vilepillihelide saatel vaenlasele vastu. Kuna faalanks moodustas peamise löögijõu ja aristokraatide uhkus ei lubanud neil otsustavast võitlusest kõrvale jääda, siis võitlesid nemadki sageli faalanksis. Nii ühendas faalanks erineva jõukusega kodanikke ja suurendas nende ühtekuuluvustunnet. Hellenistlikus Kreekas tõusis jalameestest faalanksi kõrval ka ratsaväe tähtsus. Idamaade eeskujul hakati kasutama sõjaelevante linnade vallutamiseks oli vaja arendada sõjatehnikat, nt ehitati kiviheitemasinaid, piiramistorne.
Nüüd võisid nad saada ka maatüki, mida harisid heloodid, ja pidid soetama perekonna. Abielutust loeti Spartas häbiväärseks. Kuid ka abielus spartiaadi elu möödus kodust eemal meeste seltsis lahingutes ja sõjalises harjutustes. Spartas peeti seeda riigi huvisid üksikisiku huvidest palju tähtsamaks. Kodanikes hinnati eeskätt vaprust ja distsipliini, argust seevastu peeti ülimaks häbiks. Eluaegse treeninguga saavutasid spartiaadid sõjakunsti kõrge taseme. Nende faalanks püsis sajandeid võitmatuna. Lisaks tagas karm distsipliin pikaks ajaks riigi sisemise stabiilsuse. Türanne siin esile ei kerkinud. Paljud kreeklased, eeskätt aristokraatlikku korra pooldajad, pidasid Spartat parimaks näiteks hästi korraldatud riigist.
Kodanikeks olid vabad meessoost põliselanikud. Kodanike hulka ei kuulunud naised, orjad ja barbarid. Elanikeks olid metoigid, kodanikud, orjad. Kehtis arusaam, et kõik kodanikud on võrdsed. Ateena kõrgeimaks riigiorganiks oli rahvakoosolek, mis käis regulaarselt koos ja otsustas kõik tähtsamad riigiasjad. Ateena nõukogu oli 500-liikmeline ja nõukogu loositi. Strateegid valiti. Ateena sõjakunst oli vähem arenenud kui Spartas. Ateena sõjaväe eesotsas olid strateegid,kellele allus faalanks ehk raskerelvastusega pikkades rivides jalavägi. Ateenas pandi rohkem rõhku haridusele. Kõik Ateena poisid pidid käima koolis, kus neile õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Koolis loeti ka kuulsamate poeetide, eriti Homerose teoseid. Vaesemate perede pojad asusid peale algtõdede selgekssaamist tööle oma koduses majapidamises, rikkamad aga jätkasid eneseharimist. Ateenas olid poisid abieluvalmis juba 12-aastaselt.
1. KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: polis, kodanik, poliitika, agoraa, akropol, aristokraatia, demokraatia, faalanks, hellen, barbar, hellenism, Museion 2. Kes oli, mida tegi: Homeros, Herodotos, Sokrates, Aristoteles, Platon, Aleksander Suur 3. Millist mõju avaldas Kreeka loodus inimeste eluolule? 4. Võrrelge Sparta ja Ateena ühiskonda ja riigikorraldust, leidke sarnasused ja erisused. 5. Millal toimunud ja millisest sündmusest arvestasid kreeklased aega? 6. Millal ja millise sündmuse tulemusena kaotasid kreeklased iseseisvuse? 7
Valis igal aastal riigiametnikud, kelle kohustus oli juhtida polise (linnriigi) sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. Rahvakoosolekute kõrval oli ka rikastest ja suursugustest kodanikest koosnev nõukogu. Ka ametnikud olid rikkad ja suursugused. Riiki, kus domineeri see ühiskonnakiht nim. aristokraatlikuks (,,parimate valitsus") Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Põhijõud oli raskerelvastuse jalavägi. Tüüpiline kreeka lahingurivi faalanks. Linnriik oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv. 4. Ateena ja Sparta võrdlus Ateena hõlmas Atika maakonda. Sparta Lakoonika ja Messeenia maakonda Demokraatlik riigikorraldus. Keskuseks kujunes 4 kindlustamata küla. Ühiskonnakorraldused olid karmid. Ühiskonnakihid Kodanikud vabad Ühiskonnakihid Spartiaadid vabad
17. Sõrmede sirutaja m. extensor digitorum Algab – õlavarreluu lateraalne põndapealis. Kinnitub – läheb randme läheduses üle neljaks kõõluseks, mis suunduvad 2.-5. sõrme seljale ja muutuvad siin aponeuroosiks. Funktsioon – sirutab sõrmi ja käelaba. 19 18. Pihkmised luudevahelised lihased m. interossei palmares Algus – II, IV ja V metakarpaalluult. Kinnituskoht – proksimaalne faalanks vastavatel sõrmedel ja selgmine aponeuroos ehk sidekirme. Funktsioon – lähendavad sõrmi käelaba keskjoonele, kolmanda sõrme suunas. 19. Selgmised luudevahelised lihased mm. Interossei dorsales Algusv – metakarpaalluude vahemikest, naaber metakarpaalluude teineteise poole pööratud pindadelt. Kinnituskoht – proksimaalne faalanks II, III kahepool ja IV sõrmel ning sidekirme. Funktsioon – eemaldavad sõrmi keskjoonest, sealjuures III sõrm saab liikuda nii pöidla-
riigiasjad. Thtsamad ametnikud riigis olid 6000 valitavat kohtunikku ja strateegid. Ateena nukogu oli 500-liikmeline. Nukogu loositi. Sparta riigikord oli aristokraatlik ehk parimate vim. Valitsesid 2 kuningat. Thtsamad riigiametnikud olid veel 5 efoori ja 30 vanemate nukogu liiget. Riigiametnikud vtsid ettepanekuid vastu hletamise teel,mis thendab,et ka Spartas kis koos rahvakoosolek. Ateena sjakunst oli vhem arenenud,kui Spartas. Ateena sjave eesotsas olid strateegid,kellele allus faalanks ehk raskerelvastusega pikkades rivides jalavgi. Spartas oli sjakunsti krgeim tase. Sparta oli sjakas riik. Sjavgi oli hiskonna alus. Spartas oli peamine arendada sjameheomadusi. Noori kasvatati julgeteks ja sjakateks. Poisslapsed veti peale 7. eluaastat riigi kasvatusasutusse. Seal petati neid relvi tarvitama,maadlema ja ujuma,et nad oleksid sjaliselt hsti ettevalmistatud. Kuna neid kasvatati pigem fsiliselt,ji vaimuharidus tagaplaanile. Kuna Sparta riik oli sjaliselt hsti arenenud,ei suutnud
Nõukogu koosnes rikastest ja suursugustest kodanikest, ning sageli täitis see kõrgema kohtukoja ülesannet. Riigiametnikud valiti igal aastal rahvakoosoleku poolt, ning nende kohstus oli juhtide polise sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. Levinud oli klassikalisel ajajärgul aristokraatlik riigivorm. Sõja korral relvastuti vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Põhijõud sõjaväes oli peaaegu alati raskerelvastuses jalavägi. Faalanks oli pikkadesse sirgetesse rividesse, üksteise selajtaha paigutatud lahinguvägi. Enamik linnriigi kodanikke olid talupojad, jõukamad nende seast tulid oma majapidamisega iseseisvalt toime. Paljudes polistes oli ka vaesuse piiril virelevaid põlluharijaid, kes tänu oma võlgadele kodanikuõigustest ilma võisid jääda. Linnaelanikkond koosnes käsitöölistest ja kaupmeestest. Käsitöölised üldjuhul olid väga madala sotsiaalse positsiooniga. Rikkama ja
1.Võrdle Ateena ja Sparta riigi korraldust too välja sarnasused ja eripärad ? V: Ateena eripära- Ateenas oli linnaks Ateena, Ateenas saadi kodanikuks 20a., demok valitsemine, kõik kodanikud võisid kandideerida riigi ametisse. Sparta eripära- Aristokraatlik valitseja, 2 kuningat valitsesid päritava võimuga, Spartas puudus linn, Spartas saadi 30a kodanikuks Sarnasus mõlemal- vormiliselt kõrgeim võim kodanike rahva koosolekul, kodanike kohustus tegeleda riigiasjadega 2.Millised Sparta ja Ateena erinevused tulenesid riigikorraldusest? Nt? V: Ateenas oli hariduse omamine väga tähtis, seepärast hakati õpetama juba lapseeas väga intensiivselt ning lõpuks sündisidki palju haritud inimesi, Ateenas kuulus aristokraatliku elulaadi juurde sportlikud harjutused ehk gümnastika, Ateena oli käsitöö, kaubanduse ja mereteede keskpunkt (Ateena mereliit) Spartas oli noortest sõjaväelaste kasvatamine juba 7a pandi poisikesed rühma kodust eemale ning pidi...
seal hulgas ka Eestis. Ilma nendeta oleks elu vist hoopis teistmoodi. Küllap valitseks diktatuur ja kõrgemal seisvate inimeste ülemvõim alamate kihtide üle, ilma, et nood midagi selle ülekohtu vastu teha saaksid. Märgata võib mõlema kunagise riigi puhul ka sõjaväelisi uuendusi. Nii Kreeka kui ka Rooma leiutasid ja võtsid kasutusele uusi armee lahingu formatsioone ja sõjapidamis tehnikat. Kreeka poolt on kindlasti kuulsaim sõjaalane uuendus nende lahingurivi faalanks. Rooma sõjaväest on meile tuntud rohkem mõisteid, nagu leegion või maniipul. Üleüldse olid roomlased sõjaväeliselt kõrgemal tasemel kui Kreeka ja seda mitmel põhjusel. Esiteks olid nad väga vallutuste janulised, mistõttu uuendasid ja parandasid nad pidevalt oma piiramistehnikat ja üleüldist sõjapidamis taktikat. Teisalt oli neil vaja ka juba vallutatuid ja riigile juurde liidetud alasid kaitsta ülestõusude või välississetungijate vastu. Tänu kõigele
5.loeng Strateegia: Strateegilise juhtimise ajaloost: Vanus: Vana-Kreeka-spartalased; Vana-Rooma Faalanks. Sõna 'strateegia' tuleb Vana-Kreeka keelest (stratos-armee + ago- juhtima) ''Strateegia ilma taktikata on kõige aeglasem tee võiduni. Taktika ilma strateegiata on ainult ettevalmistumine alistumiseks.'' ''Igaüks võib näha ja mõista minu võidutaktikaid, kuid mitte ükski ei saa näha strateegiat, millest võit kujuneb.'' Sun Tzu (544-490 BC) Strateegilise juhtimise klassikud: · (1954)Peter F. Drucker The practice of management
teha kogu Kreeka kuninga, kui ta väed alistuvad. Leonidas keeldus, öeldes, et ta parem sureb Kreeka eest, kui valitseb oma sõjakaaslaste üle. Selle peale Xerxes ärritus ja käskis kreeklastel relvad maha panna. Mille peale ütles Leonidas: "Tulge ja võtke need ise!" Kui pärslasteni jõudsid andmed kreeklaste neljakümnekordsest vähemusest, naersid nad Leonidase sõnade üle. Nad ei teadnud, et spartalased olid juba ette valmistatud surmani võitlema, ning et kreeka faalanks kaitseb seda väikest maalappi küllaltki tugevalt. Xerxes ootas paar päeva kreeklaste alistumist, kuid kuna seda ei tulnud asus ta rünnakule 10 000 sõdalasega, kellest osad olid meedlased ning osad Maratoni lahingus hukkunute sugulased. Väidetakse, et nood 10 000 suutsid tappa vaid kolm kreeklast. Pärast sellist masendavat kaotust saatis Xerxes 20 000 meest uuesti ründama, neil ei läinud sugugi paremini. Kuna kitsus oli niivõrd
Zeus-peajumal, Hera-Zeusi abikaasa, Demeter-põllujumal, Athena-tarkusejumal, Aphordite-armastusejumal, Apollo-luulejumal 15. Kuidas kujutati surmajärgset elu? Allilmas elati rõõmuta, tahteta ja mäluta varjudena 16. Mis olid: Knossos-Kreeta palee, Mükeene-loss Mükeenes, polis-linnriik, akropol- kreeklaste püha paik, agoraa-vabade kodanike kogunemiskoht, barbar-mitte kreeklane, spartiaat-Sparta kodanik, perioik-vaba mittekodanik, heloot-ori, faalanks-lahingurivi, müsteerium-salajane jumalateenistus, oraakel-ennustaja, paiderastia-poiste omavaheline armastus 17. Millist aastat peetakse Rooma alguseks? Kes rajas müüdi kohaselt linna? 753 eKr, Romulus 18. Millised ajajärgud olid Rooma ajaloos?kuningate, vabariigi, impeeriumi, keisririigi 19. Millist mõju avaldasid etruskid Rooma kultuuriruumile? (4) metallitöötlemine, skultuur, arenenud ehituskunst, ennustuskunst 20
Klassikaline ajajärk sõjad, sparta ülemvõimu aeg, Hellenistlik periood segu idamaade ja kreeka kultuurist, Demosthenes Ühiskond ülemkiht aristokraadid talupojad töölised kreeklased hellenid võõramaalased barbarid Kreeka ühiskond on demokraatlik. Mõisted polis (Vana-Kreeka) linnriik akropol polise keskele ehitatud kindlus agoraa rahvakoosoleku- või turuväljak, linnaplats oraakel pühamu, ennustaja türannia - ainuvalitseja faalanks Vana-Kreeka lahingurivi sümpoosion sõpruskonna ühine koosviibimine, pidu müsteerium salajane jumalateenistus
Polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes linnast ja teda ümbritsevast maa-alast. Faalanks- Kreeka sõjaväeüksus, lahingurivi. Spartiaat- Sparta sõjamees, kes osales rahvakoosolekutel, täieõiguslik kodanik. Perioik- Spartas elanud vaba talupoeg või käsitööline, puudisid kodanikuõigused. Heloot- ori Spartas. Agoraa- turu- ja koosolekuplats Kreeka linnriikides. Akropol- Kreeka kindlus. Strateeg- sõjaplaani valmistaja. Andron- maja esindusruum, kus olid mehed ja käisid külalised, pidutsemistoimingud.
2. Kuidas sundida teisi riike oma tahtmise järgi tegutsema? Vägivald, majanduslikud meetmed, diplomaatia, siserahutuste korraldamine, psühholoogiline sõda. 3. Mis on strateegia ja mis on taktika? Strateegia on suur pilt, näiteks eesmärki võita tagasi sõjas kaotatud alad, võita sõjas mõni uus ala vms. Taktika on lahingu ettevalmistamise ja läbiviimise teooria ning praktika, mida rakendatakse ellu läbi allüksuste, üksuste ja kõrgemate väekoondiste. 4. Kus leiutati ,,faalanks" ? Kreekas 5. Peale millist sündmust algas üleminek üldisele sõjaväekohustusele? PRANTSUSE REVULUTSIOON. Tollal sõjanduses toimunud murrangu käigus leidsid aset ka põhimõttelised muudatused relvajõudude komplekteerimises: algas üleminek üldisele sõjaväekohustustele ja selle alusel massiarmeede loomine 6. Millal jõudsid Eestisse (hiljemalt, millisel sajandil) tulirelvad ? 14.sajandil 7. Kes ja millal ehitas esimese tõelise kuulipilduja? 1884
RIIGIAMETNIKUD valiti rahvakoosoleku poolt juhtimaks sõjaväge ja igapäevaelu ARISTOKRAATLIK POLIS riik, milles domineeris rikaste ühiskonnakiht (varasemal perioodil ainuvalitsev valitsemisvorm) ARISTOKRAATIA rikas ülemkiht SÕJA KORRAL relvastusid kõik kodanikud vastavalt majanduslikele võimalustele Põhijõuks oli raskerelvastusega jalavägi pikad sirged read üksteise taga > tüüpiline Kreeka lahingurivi FAALANKS ÜHISKONNA STRUKTUUR ARISTOKRAATIA rikkaim ja mõjukaim osa; auväärse päritoluga suurmaaomanikud TALUPOJAD enamik kodanikkonnast; võisid kaotada staatuse jäädes võlgnikeks KÄSITÖÖLISED linnaelanikkond, kes paljudes polistes ei kuulunud kodanike hulka ORJAD võlgade katteks orjusse langenud, sõjalisel teel vangi sattunud; Kreekas kasutati suuresti orjatööjõudu Kuidas on seotud orjandus ja vabadusel põhinev riigikord? Tänu sellele, et töötegemisega
Circus Maximus Rooma tähtsaim hipodroom, kus korraldati kaarikute võiduajamisi Divide et impera- Rooma impeeriumi poliitika suhetest vanelaste ja võidetutega. Rooma ei sekkunud alistatud riikide elukorraldusse otseselt, kuid sõlmis igaühega eraldi alistumislepinguid. Edikt- kuninga või keisri eriti tähtis korraldus Etruskid- muistne roomlaste-eelne rahvas, mille õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr. Faalanks- jalaväe lahingurivi, kus sõjamehed rivistusid mitmesse viirgu. Lähivõitluses tugeva löögijõuga, kuid külgedelt ja tagant kergesti rünnatav, lahinguväljal raskesti manööverdatav. Gladiaator- elukutseline võitleja Roma amfiteatris. Peamiselt olid need selleks väljaõpetatud orjad, sõjavangid või süüdimõistetud kurjategijad Hunnid- Aasia rändrahvas, kes tungis 4. Sajandil Euroopasse ning põhjustas suure rahvasterändamise
Geruusia-30-liikmeline vanemate nõukogu Spartas. Efoor- Spartas igal aastal, kõikide kodanike seast valitavad 5 riigiametnikku. Perioig-Lakoonia asukad, kes olid küll vabad, kuid poliitiliste õigusteta ning spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud. Heloot-Lakoonia pärisrahvas kellest said spartiaatide maaorjad. Hopliit raskerelvastuses jalaväelane, võitles kinnises faalanksis, kandis suurt kilpi, kiivrit, turvistikku, säärekaitseid. Relvadest peamine oda ja mõõk. Faalanks-tüüpiline Kreeka lahingurivi, mis liikus rütmiliste vilepillihelide saatel vaenlastele vastu. Dzeugiidid-härjarakendi zeugos omanikud. Teedid-Ateena riigi madalaim klass. Ekleesia-vähemalt 20-aastastest kodanikest koosnev rahvakoosolek. Bulee- Nõuandev organ, mis valmistas ette küsimused, mis läksid rahvakoosolekule arutamiseks. Igapäevaselt tegeles riigi rahaasjade korraldamisega. Heliaia-6000 liikmeline vandekohus, mi soli jagatud kümnks 500 liikmeliseks
Alfabeet - tähestik Draama - tõsise konflikti ja Polis tüüpiline Kreeka linnriik elulise sündmustikuga näidend Akropol - kaljunukile rajatud Tragöödia traagilise, kurva kindlus, mille jalamil paiknes linn lõpuga näidend Agoraa - koosoleku- ja turuplats, Komöödia lõbus näidend, pilke- linnasüda või naljamäng Ostrakism (ostrakon) - Lüüra Vana-Kreeka keelpill Faalanks Vana-Kreeka sõjaväe Rapsood Vana-Kreeka jalavägi rändlaulik,kes polnud ise laulude Hopliit - Vana-Kreeka autor raskerelvastusega jalaväelane Kuuros alasti meesfiguuri kuju Spartiaat - Sparta sõjamees, kes Kore riietatud naisfiguuri kuju osales rahvakoosolekutel, Deus ex machina ,,jumal täieõiguslik kodanik masinast", tragöödia lõpus laskus
-muus osas juhtis riiki vanemate nõukogu e.geruusia (üle 60a mehed) -igal aastal valiti kõrgemate riigiametnikena viis efoori, kes kontollisid kuningate ja teiste riigiametnike tööd -lõplikud otsused langetati kõigi spartiaatide koosolekul -rõhutati võrdsust ja ühtekuuluvust -spartalik kasvatussüsteem (alates 7.a) -20a'st alates sõjamees -30.a'st täieõiguslikud kodanikud -riigi huvid üksikisiku huvidest tähtsamad -vaprus ja distsipliin -spartalaste faalanks püsis sajandeid võitmatuna Demokraatlik Ateena: -Atika maakonnas -Kodanikud olid kõik vabad meessoost põliselanikud -Salon >> pani aluse demokraatiale -kujunes välja Ateena mereliit(liitlased maksid makse, raha Ateenale) -vaesed kodanikud olid sõudjad ja madrused laevadel -V saj eKr keskpaigas tekkis kindel drmokraatlik riik, valitseja Periklese ajal -kodanikkond > vabad mehed -orjastamine oli seadusega keelatud
ning nad olid sõjaliselt hästi arenenud, mistõttu ei suutnud vaenlased neile kaua vastu panna ja varsti panid spartlased oma võimu maksma tervel poolsaarel. Samal ajal kui Sparta 7. aastased poisid astusid sõjaväkke, läksid aga ateenlastest poisid kooli, kus õpetati muusikat, luuleteoseid ning lugema ja kirjutama. 18-20. aastaselt veetsid Ateena noormehed riiklikus teenistuses. Ateena sõjakunst oli vähem arenenud kui Spartas. Ateena sõjaväe eesotsas olid strateegid, kellele allus faalanks ehk raskerelvastusega pikkades rivides jalavägi. Ateenal oli tolle aja võimsaim Kreeka laevastik, vallutatud riigid maksid raha ühiskassasse ja sellega tugevdati sõjalaevastikku. Spartas tegid tüdrukud läbi ühiskondliku kasvastuse. Muude Kreeka polistega võrreldes oli Sparta naise positsioon kõrgem. Mitteabiellumine vääritu. Ateena tüdrukutele kui mittekodanike kasvatamine oli iga pere enda asi. Tavaliselt piirdus see majapidamis ja- käsitööalase ettevalmistusega
Vana-Kreeka Kordamine 10. klassile 1. Mõisted 1) Polis vana-kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. 2) Alfabeet-kreeka tähestik, tuleneb alfast ja beetast 3) Hellen-kreeklane. 4) Barbar-vanaaja kreeklastel ja hiljem ka roomlastel võõramaalased, kes kõnelesid arusaamatut keelt. 5) faalanks-tüüpiline kreeka lahingurivi, ruudu kujuline. 6) aristokraatia-rikas ja mõjukas ülemkiht. 7) Demokraatia-rahva võim 8) Demos- rahvas 9) rahvakoosolek-kodanikest koosnev, põhiliseks ülesandeks oli polise juhtimine.Kogunes regulaarselt iga 10 päeva tagant 10) Türannia-ise hakanud valitseja võim 11) Spartiaat-sparta kodanikkond 12) Heloot-spartiaatide maaorjad 13) Perioik-lakoonika asunik
Hellenistlik periood 1. Põhimõisted Akropol - kõrgemale kaljule rajatud kindlus Polis - linnriik Agoraa - koosoleku- ja turuplats Faalanks - kreeklastele omane lahingurivi Oligarhia - valitsemisvorm, kus võim on koondunud väikese inimeste rühma kätte Nimed: Aleksander Suur - Makedoonia kuningas, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht. Hellenismi periood algas tema sõjaretkedega Pärsiasse. Tema õpetajaks oli Aristoteles. Ta oli julm väejuht. Lasi end jumalaks kuulutada. Aristoteles Platoni õpilane, elas 4. Sajandil. Peetakse antiikaja ühejs targemaks inimeseks. Tema järgi eksisteerib ainult meeltega tajutav maailm
Kreeka tähtsaimad jumalad, kui Rooma omad. Näiteks kes meist ei teaks Zeusi, Herat, Poseidoni jne, aga kui paljud teavad nende vasteid Rooma religioonist: Jupiter, Juno ja Neptunus. Seega usuliselt on minu arvates maailmale Kreeka rohkem andnud. Ka sõjaväelisi uuendusi võib mõlemate puhul märgata. Nii Kreeka kui ka Rooma leiutasid ja võtsid kasutusele uusi armee lahingu formatsioone ja sõjapidamis tehnikat. Kreeka poolt on kindlasti kuulsaim sõjaalane uuendus nende lahingurivi faalanks. Aga see on ka ainuke kõige silmapaistvam leiutist nendelt. Samas Rooma sõjaväest on meile tuntud rohkem mõisteid, nagu leegion või maniipul. Ja üleüldse olid roomlased sõjaväeliselt kõrgemal tasemel kui Kreeka ja seda mitmel põhjusel. Esiteks olid nad väga vallutuste janulised, mistõttu uuendasid ja parandasid nad pidevalt oma piiramistehnikat ja üleüldist sõjapidamis taktikat. Teisalt oli neil vaja ka juba vallutatuid ja riigile juurde liidetud alasid kaitsta
AJALUGU 1) Polis - linnriik 2) Faalanks – raskerelvastusega jalameeste võitlusrivi Vana-Kreekas (sõjamehed olid rivistunud üksteise tahapikkadesse viirgudesse) 3) Spartiaat – Sparta linnriigi täieõiguslik kodanik 4) Perioik 5) Heloot – orjastatud põliselanik Sparta linnriigis 6) Agoraa – koosoleku- ja turuplats Vana-Kreeka linnades 7) Akropol – Vana-Kreeka linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus 8) Strateeg – Vana-Kreeka väepealik
sugulusrahvas. 4. saj. sai Makedoonia ohtlikuks konkurendiks. Otsest konflikti välditi, Ateena Makedoonia vastu, moodustus Makedoonia vastane liit, eesotsas Ateena ja Teebaga. 338 eKr said Kreeka liidu väed makedoonlastelt kõvast lüüa. Philippos II kuulutas ennast Kreeka kongressil kõigi hellenite juhiks. · Mõisted: aristokraatia - parimate valitsus; türannia - ainuvalitsus; demokraatia - rahvavõim; faalanks - tüüpiline Kreeka lahingurivi; akropol - kaljunukile rajatud kindlus; agoraa - koosoleku ja turuplats · Kreeka ühiskonnas puudusid naistel kodanikuõigused ja iseseisvus ka muus suhtes, nad allusid alati mehele, isale või mõnele muule meesterahvale. Naine püsis kodus, korraldas majapidamist, kasvatas lapsi, naine viibis oma majapidudel vaid siis kui olid väga lähedased sugulased külalisteks. · Kreeka demokraatia ajal
annaabi.ee 
