Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"paavstid" - 260 õppematerjali

paavstid on elanud sellel territooriumil, mis 1929. aastal sai nimeks Vatikani Linn, sellest ajast peale, kui nad naasid pagulusest Avignoni linnast 1377. aastal. Varem resideerisid nad Lateraani palees, mis asus hoopis Rooma teises otsas ning mis oli mittekõlbulik aastast 1377 alates.
thumbnail
11
docx

Ajalugu 11.klass

Prohvet Mahmed ja prohvet usu tekkimine? 2. Islami alussambad 5? 3. 5 palveaega? 4. Islami sarnasused ja erinevused teiste aabrahami usunditena: judaismi ja kritluse? Keskaeg Kronoloogia Varakeskaeg ­ V-Xsaj...oli Euroopas suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sel perioodil kujunesid keskaja hilisematelegi perioodidele iseloomulikud jooned, nagu talupoegade sõltuvus rüütlisuses maavaldajates (feodaalsõltuvus) ja katoliku kiriku ühendav roll Lääne-Euroopas 486. a ­ frangid vallutasid Chlodovechi juhtimisel suure osa Galliast ning panid aluse Frangi riigile. 529. a ­ püha Benedictus rajas Itaalias Monte Cassino kloostri, millest sai eeskuju keskaegsele Lääne-Euroopa kloostrikorraldusele. 590 ­ 604. a ­ paavstitoolil istunud Gregorius Suur tugevdas oluliselt Rooma paavtide autoriteeti Lääne-Euroopas. 732. a ­ Fran...

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ristiusk ja keisrivõim

Roomlased nägid kirikus võimalikku kaitsjat germanlaste eest. Keisrivõim ja paavstlus o Saksa kuningas Otto I taastas 10. saj keisrivõimu. Tema loodud riiki nim Pühaks Rooma riigiks e Saksa-Rooma keisririigiks. Riiki kuulusid tänapäeval Saksamaa ning Põhja- ja Kesk-Itaalia alad. o Hilisematel sajanditel keisrite võim langes, pidev keisrite ja paavstide vastasseis. o Kiriku rajajaks peeti Kristust, kes määras apostel Peetruse oma asemikuks. Paavstid Peetruse järeltulijad. o Kõrgkeskaegsete paavstide arvates vaimulik võim ilmalikust oulisem. Uskusid, et keisrid said võimu Jumalalt vaid paavsti vahendusel; keisrid väitsid aga, et otse jumalalt. o Paavstik kasutasid mõjutusvahendina kirikuvande alla panekut e kirikust välja heitmist. Ketserid o Katolikust kirikust kõrvalekalduvad usuvoolud mõistis kirik ketserlike väärõpetustena hukka. o Ketserlus õõnestas kiriku autoriteeti. o 13...

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Põhjala ristisõjad, Ristisõjad Venemaal ja Lastesõda

saj pärit katoliku kiriku poolt organiseeritud või suunatud ning Rooma paavti poolt sanktsioneeritud sõjakäigud väljaspoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi ristiusu levitamiseks või kaitseks. Ristisõjad toimusid 1096-1291 ning selle algne eesmärk oli Palestiina vabastamine islami ülemvõimust, mida katoliku kirik ja Rooma Katoliku Kiriku paavstid soovisid. Ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse just ristiusustamata rahvaste vastu ning ka õigeusuliste slaavlastega asustatud Novgorodi piirkonnas kus jäälahing toimus. Esimene ristisõda (1096-1099) Sõjas osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid, moslemid ning seldzukid. Ristisõja kuulutas välja Prantsusmaal Rooma Katoliku Kiriku paavst Urbanus II. Eesmärgiks oli moslemite väljatõrjumine Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine....

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kõrg- ja hiliskeskaeg

Millest olid vastuolud tingitud? – Kui Püha-Rooma keisririik tekkis, oli paavsti võim nõrk. Kõige selgemalt iseloomustas vastuolu investituuritüli, mida põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist st vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest. Keisri positsiooni nõrgestamiseks õhutas paavst Saksamaa vasalle mässule. Paavstid kokkuvõttes edukamad. 2. Mõisted: Kuuria – paavstiõukond Legaat – saadik Kümnis – kirikumaks Bulla – dokument 3. Pühakud, reliikvia, palverännakud. Ketserid ja inkvisitsioon. – Ketser on inimene, kes julgeb katoliku kirikut kritiseerida. Inkvisitsioon on katoliku vaimilike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Pühakud on isikud, kes on inimeste eeskostjateks jumala ees...

Keskaeg
8 allalaadimist
thumbnail
93
doc

Kunsti ajalugu

1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
468 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Hiliskeskaeg - spikker

1305 ­ valiti paavstiks Clemens V nime all Bordeaux' peapiiskop kes resideerus Avignonis. Urbanus VI (1378-1389) kelle ametissevalimine toimus Roomas. Urbanuse vastased valisid aga Clemens VII (1378-1394), naasis Avignoni. Seda katoliku kiriku lõhenemist nimetatakse suureks skismaks. Oikumeeniline (üleüldine) kirikukogu- peaks olema esindatud terve kristlik maailm. 1414 ­ tuli kokku uus kirikukogu Konstanzis. 1417 ­ kui Konstanzis valiti paavstiks Martinus V (1417-1431) võidi pidada kirikulõhet lõppenuks. Mungad ja nunnad ­ olid koondunud kindlate reeglite järgi toimivatesse ühendustesse. Nunna kloostrit juhtis abtiss või prioriss. 520-530 ­ koostas Benedictus Nursiast uue munkade ühiselu reegli ja pani Itaalias aluse benediktlaste kloostrite levikule. Munkade ja nunnade elu jagunes töö ja palve vahel. Mungak...

Ajalugu
108 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Konspekt - 10 klass

lakkamatut vihma; toorutsejad ja vägivallatsejad on alasti ja püherdavad porises soos, hammustades ja kratsides üksteist; türannid rabelevad keevas veres, silmakirjatsejad roomavad maas, suutmata vabaneda oma kullatud tinamantlitest; ülbetel trubaduuridel soolikad ripnemas, maharaiutud pead käes pôrgu 8. ring kupeldajad prostituudid, petised, reeturid,; kupeldajad paavstid langevad leegitsevasse kaevutaolisse auku, pea alaspidi pôrgu 9. ring, s. t. kolmenäoline Lucifer, kelle lôugade vahel on kôige patusemad pôrgu pôhi reeturid:Juudas, Cassus ja Brutus Puhastustuli palju luuletajaid, muusikuid-trubaduure, nad vabanevad 7 surmapatust: uhkus, kadedus, viha, laiskus, ihnus ja pillamine, liigsöömine, liiderlikkus Taevas siia pääsevad need, kes on oma elu elanud ausalt ja jumalat siiralt teeninud-uskunud;...

Kirjandus
453 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Mahukas konspekt

Bütsants oli Ida -Rooma. Põhiliselt kreeklased. Kirik kohe lahku. Kreeka rist põhiplaani. Palju kupleid. Töötati välja põhiplaan. Põhilised ehitajad on mungad. Bütsants on andnud väga palju. Territoorium suur. Pole kerge hoida riigipiire. Kõige suuremaid lahinguid peeti bolgaritega. Bütsants on julm valitseja. Kirik on Bütsantsis rikas. Keisrid kroonitakse kirikus. Kirikuvalitseja võtab valitsemisest osa. Kreeka õigeusu kirikupea on patriarh. Paavstid ja patriarhid läbi ei saa. Terve Konstantinoopol oli kuldne linn. Bütsantsis olid väga paljude piirkondad esindajad: kaupmehed. Konstantinoopolis sadu kirikuid. Keiser Justinianuse valitsemisaeg, 6. sajand. Oli maailma tähtsamaid linnu. Palju töökodasid, kus valmistati villaseid ja siidkangaid, kullassepa tooteid ja toredusesemeid. Brokaat ­ kuld ­ või hõbeniidiga läbikootud kangas. Strateegiliselt oli linna asukoht soodus...

Kunst
188 allalaadimist
thumbnail
22
doc

11 klassi konspekt

Umbes 1200 e.Kr. paljud lossid purustati. Tsivilisatsioon kadus lõplikult 1100 e.Kr. alanud sissetungi tagajärjel. Religioon Kreetalased austasid eelkõige jumalannasid, kellele ohverdati loomi ja korraldati tantsudega pidustusi. Peamine ohvriloom oli härg. Mükeene perioodist pärinevad mitmed hilisemad Kreeka jumalad. Kreeka katolikukiriku allutamise taotlus Kui paavstid laiendasid oma võimu Euroopas soovisid nad endale allutada ka Kreeka katoliku kirikut. 1054 aastal heitsid paavst ja patriarh teineteise kirikust välja. Investituuri tülid Tüli põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist, st vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest. 1076ndal aastal kutsus keiser Heinrich IV kokku Saksa piiskopid, kes teatasid, et nad loobuvad paavstile kuuletumast. Paavst...

Ajalugu
558 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ajalugu II kursuse kokkuvõte

saj keskel said hispaanlased muhamedlastel viimase linna võtmed ja maurid olid välja aetud. Kristlaste kätte langes silmapaistvaid kultuurivaramuid koos sinna koondatud tekstidega. Avastati ammuununenud minevikuteadmisi, hinnaks oli terve tsivilisatsiooni purustamine. 7. Kirik keskajal, ristiusu teke ja levik, paavstluse teke ja paavstiriigi kujunemine (lk 55, Kirikuriigi kohta ka lk 27); kreeka katoliku ja roomakatoliku kiriku lõhenemine 1054.a. (lk 18, 81); kuidas saavutasid paavstid suurima võimu ­ missuguseid reforme/muutusi selleks vaja oli, kellel paavstidest oli suurim võim (lk 80-82); mis on paavstide nn Avignoni vangipõli, kuidas tekkis, kuidas lahenes (lk 86-87); kes on ketser (lk 83), mis on inkvisitsioon (lk 84); Ristiusk tekkis 1. saj pKr, apostlid lõid siis esimesi kogudusi. Ristiusu tunnistas lubatuks keiser Constantinus Milano ediktiga aastal 313 ja 381 kuulutati kristlus Roomas riigiusuks. Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse...

Ajalugu
216 allalaadimist
thumbnail
19
odt

Keskaeg ja varauusaeg

aastal heidsid mõlemate kirikute juhid teineteist kirikutest välja Bütsantsi õigeusk ja Lääne-Euroopa katoliiklus jaotas kristliku maailma kahte vaenulikku leeri mõlemad on küll ristiusu kirikud, kuid nad ei suutnud jõuda kokkuleppele liturgilistes küsimustes ­ kuni 20.sajandini ei saa läbi Kuidas saavutasid paavstid suurima võimu ­ missuguseid reforme/muutusi selleks vaja oli, kellel paavstidest oli suurim võim kirik hakkas suure ilmaliku võimu sekkumise tõttu alla käima tekkis uuendusliikumine, eesmärk oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõju alt ja vähendada vaimulike ilmalikke huve keelati vaimulike kohtade raha eest müügi ja vaimulike perekonnaelu taotleti distsipliini tugevdamist ja jumalateenistuse tähtsuse tõstmist...

Ajalugu
511 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Reformatsioon šveitsis,saksamaal

Reformatsiooni algus: Hussiitide liikumine Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus (usuline õpetus, mis kaldus kõrvale ametlikest kiriku põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest). John Wyclif eitas vaimulike võimet patte andeks anda ja nende õigust müüa indulgentse (patukaristuskustutuskirju), taunis kõrvapihti (individuaalset patutunnistust preestrile pihitoolis), pühakute kummardamist ning armulaua materiaalset iseloomu ( leiva ja veini käsitamist Kristuse ihu ja verena). 13.sajandi lõpuks oli Tsehhist saanud Kesk-Euroopa suurim riik. 1310. aastal sai Tsehhis võimule Luxemburgide dünastia. Karel I sai keisriks Karl IV nime all. Karl IV tunnustas osalismaade valitsejate kunginglikke eesõigusi ja pidas väga oluliseks kaubanduse arengut. Tema ajal ehitati hulgaliselt silmapaistvaid hooneid. Karl IV oskas hinnata haridust ning asutas Praha ülikooli. 15. sajandi alguseks iseloomustasid Tsehhit juba arenenud feodaalsuhted. Talupojad...

Ajalugu
67 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Kõrg-Keskaeg Euroopas (konspekt)

Paavstide mõju ja autoriteedi kasv: · Paavst Gregorius VII (11.saj. lõpul) seadis ülesandeks vabastada paavstivõim keisrite eeskoste alt. · Investituuritüli (õigus piiskoppe ametisse nimetada) Gregorius VII ja keiser Heinrich IV vahel lõppes paavsti võiduga ja keiser pidi paavstilt andeks paluma. · Konfliktid jätkusid kasvades veristeks sõdadeks. · Linnade toetusel ja keisrite vasalle mässule õhutades olid paavstid edukamad. · XIII saj. kaotas keisrivõim senise tähenduse ­ Itaalia vabanes keisrivõimust ja Saksamaal taastus killustatus. · Paavstivõimu kõrgaeg oli Innocentius III ajal (1198-1216), mil mõned Euroopa valitsejad tunnistasid end paavsti vasalliks. 4. Ristisõjad ­ kristlaste sõjaretked Idamaadesse (11.saj. lõpust ­ 13. saj. lõpuni). a. Põhjused: · Talupoegadel elujärje parandamine ja rüütlitel rikkuste haaramine...

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Varauusaeg Euroopas

Francesco Petrarca: · Sonetid ­ luuletused armastatud Laurale. · Poeem "Africa" muistsetest Puunia sõdadest. c. Giovanni Boccaccio "Dekameron": · Musta surma eest pagenud noorte lõbusad lood armastusest, maistest naudingutest. · Pilgati valevagadust ja askeetlust. d. Lorenzo Valla: · Humanistlik õpetlane, kes oli kriitiline antiikautorite suhtes. · Paljastas võltsdokumendina nn Constantinuse kinkeüriku, millega paavstid õigustasid oma ilmalikku võimu Itaalias. e. Nicolo Machiavelli ­ alusepanija uusaja poliitfilosoofiale. · Ei uskunud, et valitseja saaks kasutada ainult ausaid meetodeid. · Edukad on vaid järjekindlalt võidu nimel tegutsevad valitsejad. · Ideaaliks ühtne Itaalia riik, mille saavutamiseks on kõik vahendid head (ka pettused, mõrvad, reetmised). · Makjavellism ­ moraalinormidest mittehooliv poliitika. 3. Trükikunsti algus (1440. aastatel)...

Ajalugu
398 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kristlus

Kristlus on aja jooksul jagunenud kolmeks põhisuunaks: katoliikluseks, protestantluseks ja õigeusuks. Katoliiklus Kristluse levinuim usutunnistus. Katoliiklased moodustavad usklike enamiku Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Prantsusmaal, Iirimaal, Belgias, Austrias, Poolas, Ungaris, Tsehhis, Ladina-Ameerika riikides ja Filipiinidel. Katolike kirikute eesotsas on paavstid , kes väidavad, et nad on Peetruse otsesed vaimsed järglased, kuna just Peetrusele oli Jeesus andnud mõjuvõimu varases kirikus. Huvitav fakt on see, et paavst ega ükski talle alluv piiskop või madalam vaimulik ei tohi abielluda. Õigeusk Õigeusk hakkas katoliiklusest eralduma 3. sajandil, lõplik lahknemine toimus 1054. aastal Suure kirikulõhe ajal. Selle peapõhjus oli, et Ida-Rooma (hilisem Bütsants) ei kuuletunud Lääne-Rooma ilmalikule ja paavstivõimule. Õigeusu...

Ajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
22
odt

Itaalia

Enne 19. sajandit oli poolsaar poliitiliselt ühendatud vaid kahel korral: roomlaste võimu all, kes 3. sajandiks eKr olid alistanud teised Itaalia hõimud, ja 6. sajandil Bütsantsi võimu all. Roomast sai alguse paavstivõim. Keskaegne katoliku kirik kutsus frangid, et ajada välja langobardid; aastal 800 kroonis paavst frangi kuninga Karl Suure Saksa-Rooma keisririigi valitsejaks. Viis sajandit võitlesid keisrid ja paavstid koha pärast impeeriumi eesotsas. Aastal 1071 langesid viimased Bütsantsi valdused Lõuna-Itaalia normannide kätte. Järgnevatel sajanditel kuulus praeguse Itaalia lõunaosa Anjou dünastia käes olevale Napoli kuningriigile ning aragonlaste valduses olevale Sitsiilia kuningriigile. 11.-13. sajandil oli Põhja-Itaalia linnriikide õtseaeg. Pikka aega valitses riigikestes omamoodi aristokraatlik demokraatia. Piirkonna rikkusele pani aluse kaubandus Idamaadega, 13....

Geograafia
146 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Reformatsioon

Kirikute probleemid: piiskopid ja paavstid elasid üpris ilmalikku elu; sageli ei peetud kinni tsölibaadist ja levis mitmesuguseid pahesid. Suur taha kulutamine sõdadelem uutele kirikutele, oma sõjaväe ülalpidamine jne. Täiendavad maksud, kiriklikud kohad olid müügiks. Patukaristuskirjade müük. Karl V valitsemise ajal toimus Saksa reformatsioon. Kõige tähtsamad olid kuurvürstiriigid, sest need valisid keisri. Iga osalisriigi valitsejal oli oma õukond, ametkond ning ka sõjavägi. Martin Luther: naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele plakati 95 ladinakeelse teesiga patukaristuse kustutamise kohta. Luther väitis, et paavst ei saa andestada ühtegi patusüüd, vaid võib ainult kinnitada Jumala andestust. Oli indulgentside vastu. Ründas katoliku kiriku sakramendi õpetust, pidadaes küllaldaseks ristimist ja armula...

Ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Maailmakirjandus II eksamikonspekt

Enne seda nats oli saksamaal Sebastian Branti "Narrilaev" ­ satiiriline värssjutustus. Sai väga kuulsaks. · Narrus (Moria) esitleb end naisena, kiidab end tema ülemaailmselt kuulsaks saanud raamatukeses. Raamatu alguses pilab elukauget teadust nii keskajal kui kaasajal. Kirjeldab igat liiki inimalpusi (pühakujude ja ikoonide kummardamine, tiitlitega edvistamine, dogmaatika, fanatismi, mungad, paavstid , piiskopid nende ahnuse pärast; pimeda ebausu ja poliitikute kisklemise). Üs see on filosoofiline satiir, mis lähtub elu lõputust muutuvusest. · "Usalduslikud kõnelused" ­ vaimuteravad dialoogid, mis vaatlevad vastandlikke seisukohti ning arutlevad tõe olemuse üle. · Vaba isiksuse kaitse, eetiliste ideede rõhutamine, kristlus ühendab tema meelest tarkuse ja headuse ideaali. Militaristliku fanatismi ja türannia kriitika. Tark kristlik...

457 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Keskaeg

saj)- Euroopa areng kiire, arenes põllumajandus, hariti üles uusi maid, tekkisid linnad, edenes kaubandus ja käsitöö. L- Euroopas kujunes lõplikult välja feodaalkord. Poliitiline killustatus asendus tugeva kuningavõimuga. Hiliskeskajal(14-15 saj.) kiire areng pidurdus, üks põhjuseid katkuepideemia, E toibus ja linnaelu, rahamajanduse areng jätkus, feodaalkord murenema järk-järgult. Kõrgkeskaeg. Põllumajandus- võeti kasutusele raske ratsaader- kündes paks ja viljakas muld. Rangid- härja asemel ka hobune adra ette, nõrgem aga kiirem. Kolmeväljasüsteem- maa jagunes suvivilja, talivilja, kesa vahel. Suurenes külvipinna osa poolelt põllumaalt kahele kolmandikule. Vesiveskid rohkem(roomas) ehitama ka tuulikuid. Slaavlaste ristiusustamine, saksastamine, maalt väljatõrjumine- L-E talupojad laienesid Suurenes elanikkonna arvukus .- kaasnes linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste teke ja kiire areng. Kiir...

Ajalugu
134 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Saksa reformatsioon

Antud juhul nimetatakse usupuhastuseks ristiusu õpetuse puhastamist sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Reformatsiooni all mõistame kiriku ja ühiskonna muutmist laiemalt, sealhulgas valitsemise, poliitilise ja ka majandusliku võimu alal (kirik ja ilmalik võim; kiriku maavaldused). Saksa keisririik 15.saj lõpul ­ 16.saj algul Saksamaa oli keisririik Euroopa südames. Ametlik nimetus ­ Saksa Rahvuse Püha Rooma riik. Keiser Karl V valitses aastail 1519-1556 ning ta ajal toimus Saksa reformatsioon. Ta on Hasburgi dünastia silmapaistvamaid esindajaid. Ta isa Philipp oli abiellunud Aragoni printsessiga. Nii sai Karl isa poolt Hasburgide riigi ja ema poolt Hispaania troonipärijaks. Karl V valdused piirasid Kesk-Itaalias asunud Paavstiriiki ümberringi ning sellest tekk...

Ajalugu
56 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun