Tahame lisada reklaami ka ,,Virumaa teatajasse" ning raadiosse. 11 Koostööpartnerid Koostööpartnerid on Õnnela talu, ,,Vaksali trahter", OÜ Mini-Linda, Kirde Kaitseringkond, Falco, RHM Nord OÜ ning OÜ Lavad ja telgid 12 Sponsorid Sponsorid on AS Tapa Hallik, AS Tapa Vesi, Falco. Falco vibumeistrid on olnud meie headeks partneriteks juba aastaid. Koos nende taskukohaste ja samas kõrge kvaliteediga laskeriistadega on kasvanud terve põlvkond vibulaskjaid Eestis aga Falco vibud on leidnud väärilisi ostjaid üle terve maailma, alates põhjanaabritest, lõpetades Ameerika Ühendriikidega. Falco tootevalikust leiab sobiva vibu nii pisipõnn kui ka kõrgetele sportlikele saavutustele orienteritud laskja. Nende vibudega on saavutatud mitmeid kõrgeid tiitleid tipptasemel ja samas on olnud just Falco vibu paljudele laskjatele esimeseks laskeriistaks. FINANTSPROGNOOSID 13 Kulud Kulud Vibud (vt. Lisa 1.) 12 025.-
Piisonitele peeti jahti põhiliselt toidu pärast, kuid neilt saadi ka nahka, luud ja karvu. Pilt nr-2 Pildil võib olla kodustamata hobune, kellele arvatavasti hakati pidama jahti. Pilt nr-3 Pildil kujutatud kahte suurt jahilooma.Värvidel on palju toonivarjundeid, mille tõttu loomad mõjuvad hämmastavalt loomutruult, plastiliselt ja realistlikult. Üks väike jahilooke ka! JAHILUGU Päevatõusul nälja sunnil jahimehed liikumas. Kiirel sammul, vibud vinnas metsa poole tõttamas. Jahirong on valmis seatud kütid ära peidetud. Vibud, nooled valmis pandud, mõtted peast on heidetud. Saak on püütud, vaev on nähtud, kütid koju tõttavad. Läbi metsa, üle oja rõõmsalt saaki kannavad.
Lääne-Euroopa 10.-11.sajand Feodaalhierarhia madalaim aste 12.-13.sajandil päritav suletud seisus Linnused Kindlustatud elamud ehk linnused Puust 11.sajandil kivist Rajati looduslikult hästi kindlustatud kohtadesse Kõige enam levinud tornlinnused Suuremaid linnuseid piiras ringmüür või vallikraav relvastus Ründevarustus Kaitsevarustus § Mõõgad § Kaitserüü § Odad § Kiiver § Vibud § Kilp § Tulirelvad § Ammud § Bilda turniirid Organiseeritud sõjamängud ehk turniirid Kuulsaim turniirisangar: prantsuse rüütel Guillaume le Marechal Kestsid kolm päeva:ratsa,jalgsi,grupikaupa Nürid relvad rüütlikirjandus Kangelaseeposed ,,Rolandi laul" ,,Nibelungide laul" Rüütliromaan Kuningas Artur Guenevere Armastusluule Trubaduurid Kas keskaeg oli pime aeg ? Arenenud relvastus
Inimesed ajas Inimesed töötasid iga päev. Mehed käisid jahil ja kalal, nende tööriistadeks olid põhiliselt odad, nuiad ja kivikirved, hiljem tulid kasutusele ka vibud, mis tegid jahipidamise kergemaks. Enamasti kõik tööristad olid tehtud kividest. Et teha tööristaid inimesed võtsid kaks kivi. Üks, et teha tera, aga teine tera. Tähtsaim jahiloom oli kiviajal mammut. Arvatakse, et jahil olid abiks ka koerad esimesed koduloomad. Kala püüti esialgu ahinguga, hiljem hakati luust ka õngekonkse tegema ning taimekiududest võrke. Naiste tööks oli teha süüa, nad korjasid koos lastega metsast marju, seeni ja muid juuri,
kuna kaal oli noole juures väga oluline, see mõjutas laskekaugust. Sellise vibuga võis lasta nooli väga kaugele, kuni 300 m. Kui vibu oli võimalik lasta ka hobuse seljast, siis amb oli vaid jalameeste relv, kuna seda hobuse seljas laadida oli väga raske. Laadimiseks pidi relva maha toetama ja vintsiga või mõne muu mehhanismiga ta vinnastama. Ammukütil oli vaja aega, et ambu segamatult laadida, erinevalt vibust võttis see suhteliselt palju aega. Seetõttu osutusid vibud eriti kasulikuks piiramisel, kus amburid võisid kindlusest vaenlasi häirimatult lasta. Lahinguväljal pidid nad olema kaitstud kas ratsa- või jalaväega, vaenlase noolte eest kaitsesid neid ilmselt suured kilbid. Mina arvan, et kuigi vibul ja ammul on mitmeid erinevusi, plusse ja miinuseid siis nendest tõhusam on siiski amb. Laskekiirus on küll madal, kuid selle eest on lask tugevam ja kuna mehi, kes lasid, oli palju, siis ei olnud laskekiirusel suurt rolli
Muinasaeg Õpik lk 14 3) Kunda kultuur Oskused-valmistasid tööriistu kivist, luust , sarvedest , puust Elamud-püstkodades Keel-soome-ugri Tööriistad-odad , vibud Leviala-veekogu läheduses Päritolu-tulid lõunast,idast Kammkeraamika kultuur Oskused-valmistasid savinõusid , tekkis ka põllumajandus Elamud-majas , viilkatus, palkidest Keel- soome-urgi Tööriistad-kammitaoline ese Leviala-veekogude ligidal Päritolu-Karjalast , Valga ülemjooksult Venekirveskultuur Oskused-dekoreertiti nööri jälgedega , venekirves Elamud-majas , tolid lauad voodi Keel- soome-urgi Tööriistad-kivikirves , nöör Leviala- sisemaal Päritolu- Indo-Euroopa
Kuidas elasid inimesed kiviajal? Kiviaeg Eestis algas umbes 900010000 aastat tagasi, kui siia saabusid esimesed inimesed. Inimesed töötasid iga päev. Mehed käisid jahil ja kalal, nende tööriistadeks olid põhiliselt odad, nuiad ja kivikirved, hiljem tulid kasutusele ka vibud, mis tegid jahipidamise kergemaks. Tähtsaim jahiloom oli kiviajal mammut. Arvatakse, et jahil olid abiks ka koerad esimesed koduloomad. Kala püüti esialgu ahinguga, hiljem hakati luust ka õngekonkse tegema ning taimekiududest võrke. Naiste tööks oli teha süüa, nad korjasid koos lastega metsast marju, seeni ja muid juuri, mida süüa kõlbaks, sest kui mehed pidid tühjade kätega koju tulema, siis oli mida süüa. Tehti ka savist nõusid, kuhu toitu panna ja seal ka toitu keeta
pärandati isalt pojale ja nii said nad kõige väärtuslikumateks perekonnareliikviateks. Mõõk sümboliseeris õiglust ja õigusemõistmist. Relvade liigitus · Keskaegne relvastus jagunes ründe - ja kaitsevarustuseks. Viimase hulka kuulusid kaitserüü, kiiver ja kilp. · Ründerelvade seas eristuvad kaks suuremat rühma: lähivõitlusrelvad mille alla kuuluvad mõõgad, odad ja muu taoline, ning laskerelvad kuhu kuulusid ammud, vibud, kiviheitemasindad ja muud. · Algselt oli relvade arengus põhirõhk lähivõitlusrelvadel, ent järk- järgult hakkas laskerelvade osa kasvama ja keskaja lõpul olid need peamiselt tulirelvad lahinguvälja olulisemad sõjariistad . Ründerelvade areng · Plaatvestidele tuli vastu seda tõhusam ründerelvastus. Hakati tegema üha pikemaid ja tugevamaid mõõku. · Need muutusid nii raskeks, et löögi andmisel läks vaja kahe käe jõudu.
AADEL Aadliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Nad olid vabad mehed, keda sidusid omavahel vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kaheks suureks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse eesotsas kuningaga kuulusid suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid, alamaatlisse peamiselt rüütlid. Aaadliku ülesanne oli kohtmumõistmine. RÜÜTLITE KASVATUS Rüütliteks kasvatati aadliku soost poisse. Nende peamine eesmärk oli nende ettevalmistamine sõidmiseks. 7.a läks poiss feodaali juurde, kus temast sai paaz. Talle õpetati häid kombeid ja seltskonnas käitumist. Hiljem lisandus sellele relvade tundmaõppimine, ratsutamine ja jahipidamine. 15.a noormees oli tavaliselt juba kannupoiss, kes võis relva kanda ja õppis erinevaid võitlusvõtteid. Sõjakäikudel olid nad oma isandale küll toeks, aga lahingus hoidsid eemale. 18-21. a noormees tavaliselt löödi pidulikult rüütliks. Sageli olid kirjaoskamatud, kuid heade kommetega. Rüütlid pidid olema lo...
kasutasid piike ja kilpe või vibusid ja ambe. Põhiliselt abistati rüütliväge. Relvade tähendus Mõõga kandmine oli vaba mehe tunnuseks. Relvade puudumine tähendas vaest elu. Mõõkadele anti nimed ja mõõkasid pärandati edasi. Mõõka kasutati rüütlikslöömisel. Relvade liigid Lähivõitlusrelvad: Kaitserelvastus: Mõõgad Kaitserüü Odad Kiiver Laskerelvad: Kilp Vibud Ammud Kiviheitemasinad Tulirelvad Kaitserüüde areng Frangi riigi ajal oli kasutusel soomusrüü. Väikesed soomuskujulised metallplaadid Kinnitati neetidega nahkjaki välispinnale Hakati palavuse tõttu kasutama rõngassärki ja rõngaspükse. Lisakaitseks hakati kasutama neetidega kinnitatavaid raudplaate. Tekkis plaatvest 15saj kujunes välja täisraudrüü Turniirid Sõjakäigul demonstreeris rüütel oma vaprust,
üle teiste hoonete. Uue ehitusviisi tõttu oli võimalik ehitada uued pühakojad hästi kõrged. Kõrgust võimendasid veelgi saledad tornid läänefassaadil ja kitsas haritorn nelitise kohal ning väikesed ehistornikesed, mis katsid mõnikord kirikut lausa metsana. Notre-Dame ehk Jumalaema katedraal Pariisis Gooti stiili põhitunnuseks oli teravkaar. See tähendab, et ukse- ja aknaavad ning sammastevahelised kaared on teravate tippudega nagu murdunud vibud. Teine oluline tunnus oli kasutuselevõtt. Roided olid ehitatud tellistest või raidkividest. Nende peale sai laduda õhukese kivivõlvi, mis oli palju kergem kui romaaniaegne silindervõlv ja võimaldas ehitada ka laiemaid lööve. Samuti võimaldas selline konstruktsioon kaunistada kirikuid paljude vitraazakendega, mis tegi nad valgusküllasteks ja kauniteks. Roosaken Neliksiir Nelik- ja kuuiksiir Portaal on läänefassadil asuv eriti esinduslik peauks
Euroopast ugrilased, Läänemere soomlased Tööriistad Kivikirves, Savinõud, paremini Vene kirved (algul sõja siis töö), kõõbitsad, töödeldud tööriistad, nöörkeraamika kaabitsad, kõblas, osatakse uuritsad, paat, kududa, tehakse riideid odad, vibud, õngekonksud Elatusalad Jaht, kalapüük, Küttimine, kalapüük, Põlluharimine, karjakasvatus, korilus korilust hakkab kõrvale kudumine, küttimine, kalandus, tõrjuma põlluharimine korilus kaotab oma tähtsuse Elamud Püstkojad Majad, nelinurksete Rehetuba, hiljem rehielamu viilkatustega
Tõenäoliselt on kujud tehtud keisri enda sõjaväelasi eeskujuks võttes nende täpsete savist koopiatena. · Osa sõdalasi on püstiasendis, osa toetub ühele põlvele, hoides käes paljastatud mõõka. Paljud sõdalased on turvises, kuid enamik kannab vöötatud sõdurikuube, sääriseid ja kandiliste ninadega jalanõusid. · Sõdalaste kehad on seest õõnsad, kuid käed ja jalad on umbsed. · Nende relvad pronksist odad ja mõõgad, puidust vibud pronkskaunistustega on tõelised. Kasutatud materjal: et.wikipedia.org en.wikipedia.org deacondoesdc.blogspot.com www.traveladdicts.connectfree.co.uk/China/warriors gardkarlsen.com Ülisuured tänud vaatamast, seda põnevat esitlust!
· 375. a. hävitasid idagootide riigi (Suur Rahvasterändamine) · Hunnid asusid elama tänapäeva Ungari alale (Pannoonia) · Hunnide kõrgaeg oli aastail 435453 · 15. juunil 451. a. sai hiigelsuur hunnide vägi lüüa Katalaunia lahingus · 453. a. saabus hunnide vägevusele ootamatu ja kiire lõpp · Hunnide pealinna pole avastatud · Hunnide edukaim ja võimsaim valitseja oli Attila · Tuntud on hunnide vaskpajad, vibud, pistodad , hunni naiste iseloomulikud ehted diadeemid jms. Ungarlased · 1101 aastat tagasi läbisid ungari hõimud pika tee Uuralitest Karpaatideni, et jõuda oma praegusele asualale · Ungarlaste esiisad elasid umbes 2000 e.Kr. koos hantide ja mansidega · Elatusid jahipidamisest ja kalapüügist · Peetakse Andronovo kultuuri kandjateks · 20001500 e.Kr. elasid ugrilaste esivanemad stepialadel
miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Eestlaste Muistse vabadusvõitlus kestis 1208.aastast 1227.aastani. Tagajärjed polnud eestlaste jaoks head, kuna eestlased kaotasid Muistse vabadusvõitluse. Arutluses räägin täpsemalt põhjustest, miks eestlased kaotasid Muistse vabadusvõitluse. Ordurüütlitel oli parem relvastus ja sõjatehnika. Arenenud varustusega oli lihtne võidelda mitte nii hea varustusega eestlaste vastu. Lihtne näide on amb, millega oli võimalik eestlaste linnuseid kaugelt nooltega pommitada. See oli suur eelis ordurüütlitel eestlaste vastu, kellel olid kõige tavalisemad vibud, millega polnud võimalik pooltki nii kaugele lasta. Peale ambude kastutati ka katapulte, et purustada linnuse müüre ja müüride vahel asuvaid ehitisi. Seega olid ordurüütlid võimelised linnuseid hävitama lausa ilma sinna sisenemata. Eestlaste relvastus ja sõjaväe korraldus oli kohandatud üksikute sõjakäikude ja...
Aadel, relvastus ja linnakultuur Aadel Ühiskonna 3 seisust: vaimulikkond, aadel ja talupojad Aadliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Feodaalne läänipüramiid koosnes peamiselt aadlikest. Aadel jaotus kaheks osaks: kõrgaadel ja alamaadel Kõrgaadlid olid suurfeodaalid: kuningas, hertsogid, parunid ja krahvid Alamaadlid olid põhiliselt rüütlid Pildi lisamiseks kl õpsake Pildi lisamiseks klõpsake ikooni ikooni Aadlite nimetused erinevates riikides Inglismaa lords ja gentry Hispaania grand ja hidalgo Saksamaa Herr ja Ritter Prantsusmaa baron ja chevalier Aadlilinnused Euroopa keskaegse kultuuri silmatorkavaim väline ilming oli aadlilinnus Rajamine sai hoo 9. sajandil Frangi riigi kuningavõimu nõrgenedes Linnus ehita...
· Kuigi pikihoone sai esialgse kava aastal 1245, ehitati see sada aastat hiljem, aastal 1376 nad pidid lõpetama oma töö et koguda piisavalt raha SLAID 4 gootika tunnused · Ristroidvõlvid on asendatud keerukamate täht-, võrk- või lehvikvõlvidega · kirikusse sisenejat haaras võimas kõrgustunne ning eriline salapärane meeleolu · ukse- ja aknaavad ning sammastevahelised kaared on teravate tippudega nagu murdunud vibud. · Gooti kirikule on omane veel portaali kohal asuv ümmargune vitraazidega kaunistatud roosaken. · Suur lääne aken ja roosaken põhja TRANSEPT pärinevad 18. sajandi alguses, kuid ülejäänud klaas pärineb 19. sajandist alates. (Transept ehk ristlööv on pikihoonet risti läbiv kirikuosa.) · Rikkalikest vitraazakendest kumab kirikusse värvilist valgust SLAID 5 sambad, uksed
soojenemise leevendamise lahenudseni. Maavarasid, eriti vett ja puitu tuleks kasutada äärmiselt arukalt ja säästvalt, et mitte vaevelda varsti nii joogiveepuuduses kui ka näljahädades. Eriti taaskasutamatuid maavarasid peaks kasutama väga ettevaatlikult ja minimaalselt. Üleüldiselt peaks segama minimalselt vähem Maa loomulikku kulgu. Samas on ka sõjapidamistehnika suurel määral edasi arenenud Maa algusaastates, mis võib olla probleemiks. Kerged looduslikud odad ja vibud on asendunud katastroofilisi kahjusid tegevate tuumapommide ja hävituslennukitega. See on ilmne, et viimased kahjustavad atmosfääri rohkem kui vanaaja relvad. Niiet mitte sõdimine, seega rahu riikide vahel võibki olla üheks suureks globaalse soojenemise leevendajateks, sest soojuse ja energiahulgad, mis sõdade ajal vallanduvad on hiiglaslikud. Kindlasti on ka vajalik, et iga inimene isiklikult võtaks midagi ette, mõistaks siiski
Rõngassärk- Tugev,painduv, samas võis mõne tugava löögi tagajärjel särgi kandja oma luid murda. Särk kaalus umbes 12kg. Nahast turvistikud- Neil olin sees metallist plaadid, mis kaitsesid löökide ja noolte eest. Raudrüü-Plussideks võib lugeda tugevust ja vastupidavust ja miinusteks selle raskust ja liikumisvõimet. Relvad- Muutusid kogu aeg teravamateks,et läbistada vastase kaitserüüd vms. Nt. Mõõgad( 1 ja 2 käe jaoks), kirved, piigid, vibud (hiljem amb) jne. Rüütlite põhiline eesmärk keskajal oli kuninga teenimine ja kuningriigi kaitsmine vaenlaste eest.
Mõõgal oli läbi keskaja eriline tähtus, kuulsaid mõõku pärandati isalt pojale ja nii said nad kõige väärtuslikumateks perekonnareliikviateks. Mõõk sümboliseeris õiglust ja õigusemõistmist. Relvade liigitus Keskaegne relvastus jagunes ründe- ja kaitsevarustuseks. Viimase hulka kuulusid kaitserüü, kiiver ja kilp. Ründerelvade seas eristuvad kaks suuremat rühma: lähivõitlusrelvad mille alla kuuluvad mõõgad, odad ja muu taoline, ning laskerelvad kuhu kuulusid ammud, vibud, kiviheitemasindad ja muud. Algselt oli relvade arengus põhirõhk lähivõitlusrelvadel, ent järk- järgult hakkas laskerelvade osa kasvama ja keskaja lõpul olid need peamiselt tulirelvad lahinguvälja olulisemad sõjariistad. Kaitserüüde areng Varakeskajal kasutasid rüütlid enda kaitseks soomusrüüd, mis koosned väikestest soomusekujulistest metallplaadikestest. Need olid neetidega kinnitatud nahkjaki välispinnale.
1. Millal said alguse sõjad inimtsivilisatsiooni ajaloos? Sõdade kohta võib öelda, et need on vanemad kui (kirjutatud) ajalugu, sest päris kindlasti sõdisid inimesed ka eelajaloolisel ajal, st enne kirjaliku mälu tekkimist (lk 15). 2. Kuidas mõistate lauset: „Si vis pacem, para bellum". Lause tähendab eesti keelde tõlgituna "Kui tahad rahu, ole valmis sõjaks" (lk 15). 3. Mis on sõjateaduse peamiseks ülesandeks? Sõjateaduse ülesandeks on adekvaatselt tulevikku prognoosida ja mudeldada, aidates sel moel kaasa riikluse püsimisele ja julgeoleku kindlustamisele (lk 16). 4. Mitmedal sajandil toimus muistne vabadusvõitlus (Põhjala Ristisõda)? Muistne vabadusvõitlus toimus 13. sajandil (lk 29). 5. Mis olid eestlaste kaotuse peamisteks põhjusteks muistses vabadusvõitluses? 1) Ebavõrsed jõud - Eestlaste malev ehk maakaitsevägi koosnes vabadest relvakandmisvõimelistest meestest, kes kutsuti konkreetseks sõjaliseks operatsiooniks iga ko...
Toimub vibu valmistamine, vibulaskmine ja ettelugemisvõistlus. Osalevad poisid, tüdrukud vaatavad ja hiljem toimub hääletamine. Vibu valmistamiseks materjalid olemas kehalise kasvatuse õpetajal, lisaks metsast noortel endil kogutud vahendid. Vibulaskmiseks eelnevalt valmistatud märklaud. Hääletatakse kõige kihvtima vibu poolt ning saadakse punkte täpsuslaskmise eest. Hiljem võimalik vibu laadal müüki panna, kuid edaspidises laagritegevuses vibu kasutada ilma loata ei tohi. Vibud lähevad hoiule kasvatajate kätte ning alles laagri lõpus lapsevanema loal võimalik see tagasi saada. Ettelugemisvõistluseks olemas luuletused, lühijutud jms. Tegevuse läbiviimise eest vastutavad kasvatajad, huvijuht ja kehalise kasvatuse õpetaja. 14.30 16.00 Võistlused maikrahvinna väljaselgitamiseks Toimub küpsisetordi valmistamine, loodusandidest ehete valmistamine ja tantsimine. Osalevad tüdrukud, poisid vaatavad ja hiljem toimub hääletamine.
Patukirju hakati kirjutama ja abielluda võis. Uusaeg 1 MA (1914-1918)poliitiline korraldus lakkas olemast 1961 Kuninganna Viktoria 1 sureb, lõppeb viktorialik ajastu 1871 Saksa- Keisri riigi sünd Lähiajalugu Kestab veel 2) Kiviaja kultuurid. Kunda kultuur (11000-7000 a tuh tagasi) Sai oma nime Lammasmäe asukoha järgi, elamuste kohta täpseid andmeid pole, kuid arvatakse, et alti püstkodades. Tööriistad (kivist ja puidust) olid kirved, paadid, odad, vibud (luu ja sarved). Elati jahist, kalapüügist ja korilusest. Uskumustest ei teate midagi. Kunda kultuur tuli lõunast. Palju kütiti kopraid ja hülgeid, peamiseks lihaloomaks oli põder. Kammkeraamika (7000-5000 a tuh tagasi) Kasvas välja Narva kultuurist (soomeugrid). Arenenumaks sai põlluharimine. Tõõriistadeks olid savinõud, kõplad, riided, kirved jne. Elati jahist, kalapüügist, põlluharimisest. Majad oli 4-nurksed, viilkatusega
Rüütliseisus Rüütliseisuse ehk aadelkonna moodustasid kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega. Nad olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahel vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kõrgaadliks, kuhu kuulusid suurfeodaalid (hertsogid, parunid ja krahvid) ja alamaadliks. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks. Linnused Feodaalid elasid kindlustatud elamutes ehk linnustes. Algul ehitati linnused puust, kuid alates 11.sajandist hakati üha enam rajama kivilinnuseid. Need rajati looduslikult hästi kindlustat...
Roosaken Roidvõlv- Teine oluline tunnus oli roidvõlvide kasutuselevõtt. Roided olid ehitatud tellistest või raidkividest. Nende peale sai laduda õhukese kivivõlvi, mis oli palju kergem kui romaaniaegne silindervõlv ja võimaldas ehitada ka laiemaid lööve. Roided- Roided olid ehitatud tellistest või raidkividest. Teravkaar- Gooti stiili põhitunnuseks oli teravkaar. See tähendab, et ukse- ja aknaavad ning sammastevahelised kaared on teravate tippudega nagu murdunud vibud. Tugikaar- Sellegipoolest vajasid roidvõlvid lisatoetust. Selleks laoti väljapoole kirikut tugipiilarid ja ülespoole, tugipiilarite ja valgmiku vahele, tugikaared. Roidvõlv
röövimise eesmärgil, kuid tihti esines ka rahulikke kaubandussuhteid.* Nad vahendasid kaupu, sealhulgas kunstilise tähendusega objekte suurte vahemaade taha ja soodustasid sellega stiililevikut *Kunst: käsitöö ja metallide töötlemine Sküüdid *Sküüdid olid iraani keeli kõnelenud europiidne karjakasvatajatest rändrahvas. *Neid võib pidada põlluharijateks. Neil tekkis ka ülikute kiht. *Tundsid rauda ning valmistasid sellest põhiliselt tööriistu ja relvi. *Relvadeks olid vibud nooltega, mõõgad ja kilbid *Kõige rohkem on säilinud kunsti ülikute haudadest. Sküüdi valitsejate hauakünkaid nimetatakse kurgaanideks. Leitud on palju kreeka käsitööliste toodangut. Siiski on ka leide, mis esindavad paljudele rändrahvastele omast, tõenäoliselt ida poolt pärinevat *nn. loomastiili. Kul-Oba kurgaanist leitud vaas Krimmist Kul-Oba kurgaanist on leitud paljude muude esemete hulgas kulla ja hõbeda sulamist vaas, mille reljeefid kujutavad sküütide elu
vee otsinguil tagasi põhja poole. Kalahari kõrbes on ka rohkem taimi ja loomi kui igas teises kõrbes. Päike on aastaringselt seniidis ja kütab liiva nii kuumaks, et väikesed antiloobid võivad oma jalad ära kõrvetada. 3 Busmanid Busmanid on iidsed Aadrika põlisasukad, kollase nahavärviga rändrahvas. Jahirelvadeks odad, viskenuiad ja mürgistatud nooltega vibud. Kokku on neid umbes 60 000 inimest. Busmanid on elanud kõrbes sajandeid ning elavad praegugi nii nagu nende eellased tuhandeid aastaid tagasi. Busmanite kehakate piirdub napi nahkpõllega. Nad kütivad ulukeid ja korjavad kõike mis söödav, enamasti metsikute puude vilju, pähkleid, marju, metsikuid arbuuse, vahest ka putukaid või jaanalinnu- ja kilpkonnamune. Busmani jahimees võib sageli joosta päevade kaupa uluki kannul, enne kui tal õnnestub teda mürgitatud noole või odaga tabada
* kaalud hõbeda * küttimine ja kalapüük * sumbküla- talud keset vahenduskaup) kaalumiseks kauba vastu * metsamesindus, mesi ainus põlde tihedalt koos; Lääne- * varalinnaline asula Tartu * kaheteralised mõõgad, magusaine Kesk- ja Põhja- Eestis ja * ranniku kaubakeskus Tallinn vibud ja nooled * rõivaste valmistamine Saaremaal * 45 kihelkonda, 8 maakonda * kilbid, kiivrid, * käsitöö * ridaküla- voortel rajati (Virumaa, Rävala, Järvamaa, rõngassärgid * liiklusvahendite talud ridastikku; Ida- Eesti Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa,
kaaskondlased ja kõige all paiknesid laoruumid. Linnuse kaitsefunktsioonide kõrval oli sellel ka esindusfunktsioon. Üle maastiku kõrguv linnus näitas feodaali võimu kohalike valduste üle. Selliseid suuri linnuseid said endale lubada vaid suurfeodaalid, paljudel väikefeodaalidel ei olnudki oma linnust ja nad pidid elama oma senjööri valduses. Aadli relvastus jagunes ründevarustuseks, mille hulka kuuluvad lähivõitlusrelvad- mõõgad, odad ja laskerelvad - vibud, tulirelvad, ammud, ning kaitsevarustuseks - kaitserüü, kiiver ja kilp. Frangi riigi perioodil kaitses rüütli keha metallplaatidega kaetud nahkvammus ehk soomusrüü. Hiljem hakati enam kandma rõngassärke, mille peale tõmmati sageli veel pikk linane särk. Kaitserüü arenedes tuli kasutusele plaatvest ning põlve- ja küünarnukikaitsed. Raudrüüd tulid kasutusele alles keskaja lõpul. See tegi mehe tõeliseks raudrüütliks, kuid oli küllaltki kohmakas ja paindumatu.
Teatud ajaperioodil oli sõjanui võimu sümbol. Sõjanuia kõrval oli ka väga levinud relv oda, mis oli effektiivne pika varrega relv. Odad jagunevad ka mitmeks ratsaniku oda, jalaväelase oda, jahioda ja viskeoda. Ratsanike odad täiustusid selle võrra, et neid muudeti raskemaks. Oda oli eelkõige määratud löögi jaoks ja selle heitmist hobuselt ei praktiseeritud. Keskajal oli oda nii lähirelv kui ka viskerelv. Kaugrelvad Lahingus olid väga olulised vibud ja ammud, mis olid mehaanilised laskerelvad. Nii vibul kui ka ammul olid vajalikud nooled, mida lennutati. Samuti neil mõlemal on olemas omad eelised, kuid tihti vaieldi selle üle kumb neist on effektiivsem. Vibuga oli võimalik tulistada kolm korda rohkem nooli, kui samal ajal ammuga. Seega vibu eeliseks oli laskekiirus. Kuid ammu puhul oli eeliseks laskekaugus ja jõud, kui vibul. Samuti oli kergem õppida ammu kasutama. Hoolimata
III. Sõjaretki eestlaste alale tegid ka leedulased IV. Rootsi kuningriik korraldas aegajalt alistus- ja ristiretkeid, kuid edutult. V. 1187.a hävitati Rootsi tähtsaim linn Sigtuna VI. 1030.a Kiievi vürst Jaruslav Tark vallutas Tarbatu linnuse ja rajas Jurjevi linna VII. 12.saj Idas Vara-Vene riik killustunud - tagasi tuli tõrjuda Novgorodi ja Pihkva vürstiriikide rünnakuid Sõjaline tase: I. Linnused rajati küngaste otsa (raskem rünnata) II. Relvad: vibud, odad, kilbid, mõõgad, rõngassärgid(rikastel) III. Ratsasõdalased Elanike varanduslik ja õiguslik seisund (vähe teada) I. Varanduslikud lõhed eksisteerisid II. Varanduslik kõrgkiht - rikkad maaomanikud, kelle hulgast valiti vanemad (juhid) III. Elanike põhikiht - talupoegadest maaomanikud IV. Maata talupojad - rentisid maad, töötasid sulastena V. orjad - sõjavangid, kohalikud võlgnikud
Moodne lego klots pakentati 28.jaanuar 1956 ja selle aasta klotsid sobivad siiani nüüdsete klotsidega * Mänguasju tehakse 3-14a. lastele.Iga vanuses lastele tehakse erinevaid mänguasju. Milliseid mänguasju tehakse: Beebitarbed-pehmed klotsid, kõristid, võimlemis pallid, mängu loomad, kiikloomad, muusika instrumendid, kaisuloomad, plasmassist tooted, jne. Poistetarbed-tööriista komplekt, metallist mudelautod, pallid, akude ja pedaalidega sõidukid, loomad,sõidukid, mudelautod, relvad, vibud tuulelohed, laste arvutid, pehmed klotsid, vee-ja paintballi-püss, jne. Tüdrukutetarbed-pallid, akuga sõidukid, nukumööbel, loomad, tuulelohe, laste arvuti, muusika instrumendid, bratz, klotsid, nukud, barbied, jne. Nutikad lapsed-tööriistad, sõidukid, autod, relvad, püssid, amb, vibu, tuulelohe, arvuti, muusika inst., puzzle, ehituskomp., jne.
Gooti stiilis kirik paistis kaugele üle teiste hoonete. Uue ehitusviisi tõttu oli võimalik ehitada uued pühakojad hästi kõrged. Kõrgust võimendasid veelgi saledad tornid läänefassaadil ja kitsas haritorn nelitise kohal ning väikesed ehistornikesed, mis katsid mõnikord kirikut lausa metsana. Notre Dame ehk Jumalaema kirik Pariisis Gooti stiili põhitunnuseks oli teravkaar. See tähendab, et ukse- ja aknaavad ning sammastevahelised kaared on teravate tippudega nagu murdunud vibud. Teine oluline tunnus oli roidvõlvide kasutuselevõtt. Roided olid ehitatud tellistest või raidkividest. Nende peale sai laduda õhukese kivivõlvi, mis oli palju kergem kui romaaniaegne silindervõlv ja võimaldas ehitada ka laiemaid lööve. Sellegipoolest vajasid roidvõlvid lisatoetust. Selleks laoti väljapoole kirikut tugipiilarid ja ülespoole, tugipiilarite ja valgmiku vahele, tugikaared. Aknaraamistikud valmistati raidkivist,
võrreldes puiduga oli kivi pikka aega tõsine luksus. Kivist maja või linnus oli tõeline rikkuse märk. Kuid kindluste arengu vastukaaluks toimus ka jõuline areng piiramistehnikas, kuna kivilinnust enam tormijooksuga ära ei võtnud, tänu kindluse kontsentriliste müüride vööndile, keerulise ehitusega väravatornidele ning komplitseeritud kaitserajatistele. 10. - 11. sajandil põhinesid heitemasinad, mis tegelikult olid hiiglaslikud katapuldid või vibud pingeenergial, kuid seadmete täiustamisel hakkasid nad töötama vastukaaluenergial siinkohal võib näiteks tuua paterellid. Samal ajal hakati üha enam linnusemüüride lammutamiseks kasutama sapööre ja insenere. Levivad ka kõikvõimalikud piiramisseadeldised piiramine muutus teaduseks. Nagu eelpool mainitud olid kivi ja puit keskaja baasmaterjalid, rauda ei saa sinna hulka lisada, kuna raud oli keskajal tõeliseks harulduseks ja seda kasutati ühe peamise väljaveoartiklina itta
Vana-Kreeka NB! Kreeka oli orjuslik ühiskond. 2500 a eKr võeti kasutusele pronks ja tekkisid suuremad asulad. 2200-2000 a eKr tungisid arvatavasti kreeklaste esivanemad Balkani poolsaarele. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a eKr · kujunes kiri (24st märgist alfabeed, 8.saj eKr kreeka tähestik, kujundati foiniikia tähestiku alusel) · kõrgetasemelise Minoilise tsivilisatsiooni algus (keskus Knossos) · 1600 eKr arenes tsivilisatsioon ka Mandri-Kreekas (keskus Mükeene) · kerkisid esile kindlustatud lossid 1200 a eKr järgnes tsivislisatsioon kiire allakäik, losside purustamine doorlaste sissetung (kreeklaste hõim) Arhailine ajajärk / arhailased Minos Mükeene Kreeta Achilleus kreeka vägevaim sangar (kangelane) Deemos kogu linnriigi rahva nimetus ( Vana-Kreeka) Aristokraadid suurmaa omanikud, ühiskonna nn parimad, jõukad kaupmehed Oligarhia valitseb 1 perekond, ari...
käimistool. Mänguasjadeks olid mänguhobune, lelud ja väikesed pillid, mida tuli tihti parandada, sest Peeter lõhkus neid, püüdes aru saada, kust hääl tuleb. Kaheaastasel Peetril oli oma väike ilus tõld, mille ette oli rakendatud neli väikest hobust. Kõrval käis neli kääbust, üks kääbus sõitis taga tillukesel hobusel. Talle meeldisid kääbused ja ebardliku kehaga inimesed. Peeter armastas mängida sõda. Tema lemmikmänguasjadeks said lipud, kirved, vibud, püstolid, karabiinid, saablid ja trummid. Kolmeaastaselt hakkas ta polkovnikuna juhatama polku, mille moodustasid aadlike lapsed, kes olid tema eakaaslased. Selle polgu väljaõppe ja distsipliini eest oli määratud hoolitsema sotlane Paul Menesius. See oli üks esimesi välismaalasi, keda Peeter tundis. 12. märtsil 1677 määrati Peetri õpetajaks djakk Nikita Moissejevits Zotov. Peeter õppis kiiresti lugema ja kirjutama. Zotov tutvustas talle Venemaa ajalugu. Õpetamisel kasutati
(Mäesalu, A, 1997). Miks muistsete eestlaste võitlust ei krooninud edu? Eestlastel puudus pidev eriväljaõpe, relvakasutamisoskused anti edasi isalt pojale, vilunumalt oskamatumale. Puudu jäi kõrgema taseme juhtimisest ja distsipliinist. Saksa sõdalased olid seevastu elukutselised, hea väljaõppe, distsipliini, relvastuse ning turvistega. Eestlaste eelis oli arvuline ülekaal ja kohalike olude parem tundmine. Eestlaste relvadeks olid taprid, sõjanuiad, viske- ja torkeodad ning vibud. Hiljem, juba vabadusvõitluse käigus õpiti tundma ambu ja kiviheitemasinat. Turvised olid sissetungijatega võrreldes pea olematud: kiivri asemel nahast murumüts, rõngasrüüde asemel paksud tepitud või nahkvammused. Põhiliseks turviseks oli puust kilp. (Helme, M. 2010). Madisepäeva lahingu kaotus oli suurim, kuid väärikas. Julgust paremini relvastatud ja turvistatud vaenlase vastu astuda hindasid ka vaenlased ise. Madisepäeva lahing
RELVADE TÄHTSUS JA TÄHENDUS · Relvad olid võitlusvahendid, kuid võisid sümboliseerida ka sotsiaalset kuuluvust; nt mõõka kandsid vaid vabad mehed. Mõõgad: suure tähtsusega, pandi nimesid, kirjutati laule, kuulsaid mõõku pärandati edasi. Sümboliseeris õiglust ja õigusemõistmist. Kõige auväärsem hukkamisviis oli mõõgaga pea maha raiumine. RELVADE LIIGITUS · Ründerelvad o Lähivõitlusrelvad mõõgad, odad o Laskerelvad vibud, ammud, tulirelvad, kiviheitemasinad (laskerelvad olid olulisema tähtsusega) · Kaitsevarustus o kaitserüü o kiiver o kilp KAITSERÜÜ JA RÜNDERELVADE ARENG · Soomusrüü Frangi riigi päevil, koosnes väikestest soomusekujulistest metallplaadikestest, mis olid neetidega kinnitatud nahkjaki välispinnale. · Rõngassärk ja rõngaspüksid õhku läbilaskvamad
läänemaa, saaremaa, ugandi, sakala. Enamik eestalsi olid varanduslikud suht võrdsed. Tähtsamaid küsimusi arutati rahvakoosolekutel, kus osalesid kõik vabad mehed. Olid rikkamad ja vaesed ning muinasaja lõpuks süvenes majanduslik ebavõrdsus. Aidati ehistada linnust ja sõja ajal sai sinna varju. Suhted naabritega olid rahumeelsed. Aegajalt tehti rööv- ja sõjakäike. Ringvall-linnused. Relvastuses olid odad, viskeodad, torkeodad, sõjakirved, mõõgad, vibud, kilbid, kiivrid, rõngassärk. Põhiline väeüksus oli malev, mis koosned ratsa- ja jalameestest. Muinasusund Kõik mis oli seletamatu, müstiline, aukartust äratav, oli püha. Vägi- inimesed omavad veel erilist väga ja jõudu, nõidused, ravimine. Neid kes ravisid ja nõidusid kutsuti tarkadeks või nõidadeks. Nad tundsid paremini loodust ja oskasid jõude suunata. Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Magades võis hing kehast
Kõrgja hiliskeskaeg 11.15.sajand Jaanika Märdimäe Millest räägin? 1. RIIGIVÕIM 2. KIRIK JA PAAVSTLUS 3. Kõrgkeskajal 4. Hiliskeskajal 5. FEODAALTSIVILISATSIOON 6. RISTISÕJAD 7. ÜHISKOND 8. RELAVSTUS JA SÕJALINE KULTUUR 9. LINNASTUMINE 10. ÜLIKOOLID JA TEADUS 11. KUNST 12. VENE RIIK JA KULTUUR JA REFORMATSIOONI ALGUS RIIGIVÕIM Feodaalne killustumus riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu toetavad kohalikud võimukandjad Valitsejad "Mitte miski ei tõsta valitseja prestiizi rohkem kui suured sõjakäigud ja ebatavalised teod" Esinduskogude välja kujunemine KIRIK JA PAAVSTLUS: Katoliku kirikut iseloomustab üldine langus: Vaimulikud olid abielus Vaimulikel oli vähe aega vaimulikeülesannete täitmiseks Vaimulikukohtade omandamine raha eest ehk simoonia KIRIK JA PAAVSTLUS: I Kõrgkeskaeg (2) Gregoriuse ...
Ristisõjad ÜLEVAADE EUROOPA AJALOOST 11.-13. SAJANDINI (KÕRGKESKAEG) Majanduse ja ühiskonna areng: *rahvastiku arvu kiire kasv - kasvas 13-ks sajandiks (10ndal 40 miljonit) 70 mln-ni *põllumajanduses mitmed uuendused: -kaheväljasüsteemilt üleminek kolmeväljasüsteemile (kolmandik söötis, 2/3 haris-pidevalt kasutusel oleva maahulk suurenes) -ratasadra kasutuselevõtt -härjad hakkasid tööloomadena asenduma hobustega (hobused kergemini juhitavad) -asustusala laienemine *linnade kasv ja kiire areng (13. saj oli keskaegse linnakultuuri kõrgaeg): -käsitöö ja kaubanduskeskused -hoogne areng oli Itaalias (Vahemere kaubandus), Madalmaad, Saksa mereäärsed linnad *kaubanduse kiire areng: -Vahemere kaubandus -Hansa liidu moodustamine(1160 - ühendas Põhja- ja Läänemere äärseid linnu ning Novgorodi) lõppes, kuna Venemaal hakkas tekkima tsentraalne riik - Prantsusmaalt Vahemere äärde, sealt edasi meritsi idamaadesse*vastasseis keisrivõimu ja paavstivõim...
muistis-kõik muistsed jäänused(ehted,relvad jne) Esimesed asulad Eestis- Sindis Pulli ja Kundas Lammasmäe asulad arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasusi. Kunda kultuur- eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad sinna. (st veekogude lähedusse,et püüda kala ja küttida jooma tulnud loomi+ liiklemisvõimalused mööda jõge) Tööriistad kiviajal- kivist(tulekivi,kvarts), luust , sarvest ja puust-kivikirved, talbad.Tegevusalad- küttimine , kalapüük, korilus.Päritolu- arvatakse, et eestlased on pärit lõuna poolt Euroopast.Neoliitikumi algus-keraamika kasutuselevõtt, kammkeraamika kultuur(kammi meenutava riistaga) tööriistad -arenenud kirved ja talvad matmiskombed- surnud sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla, kaasa pandi esemeid. kammkeraamika on pärit- läänemere idaranniku maad .soome-ugrilaste algkodu- Kaama, selle lisajõgede ja Uurali mä...
Raamat on illustreeritud autori enda joonistustega. Sisu tutvustus Raamatu peategelane oli Yan. Ta oli kaheteistkümne aastane poiss kellele väga meeldis igasugune looduselähedane elu. Ta on ühesõnaga looduselaps. Ta oli ka kartlik ja uje, mis oli tingitud ta kodusest kasvatusest. Talle ja ta sõpradele meeldisid väga indiaanlased, kelle sarnased nad püüdsid olla. Ta parimad sõbrad olid Guy ja Sam. Yanile meeldisid väga vibud ja nooled ning nende valmistamine ja laskmine. Yan ja ta sõbrad tahtsid selgeks õppida indiaanlaste tarkusi. Poisid veetsid palju aega looduses ja metsas indiaanlaste kombel. Poisid käisid looduslaagris, kus neil väga meeldis. See raamat räägibki põhiliselt nende poiste seiklustest looduses ja sellest millega nad oma laagris tegelesid. Vahetevahel aitas Yani ka tema vanaisa indiaanlaste asjades. Vanemaks saades
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikakolledz Roman Koscikas TEHNIKA AJALOO VEDURINA referaat Tehnotroonika erialal Tartu 2012 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 Minevik.................................................................................................................................................4 Tänapäev...............................................................................................................................................5 Tulevik .................................................................................................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................................7 SISSEJUHATUS Üldlevinud teadm...
Peetri varajane noorus möödus traditsioonilise õigeuskliku kasvatusmalli kohaselt, tähendas lugemaõppimist aabitsast ja kirjutamis- ja arvutusoskuse omandamist. Seda kehvapoolset õpetust jagasid talle vene ametnikud ,kellel nähtavasti ei õnnestunud oma õpilasele edastada isegi mitte kõige põhilisemaid oskusi. Selles mõttes jäi Peetri haridus alla mitme oma poolvenna ja õe omale. Sõjamängud Peeter armastas mängida sõda. Tema lemmikmänguasjadeks said lipud, kirved, vibud, püstolid, karabiinid, saablid ja trummid. Peeter hakkas oma sõjamängukaaslasteks võtma igast seisusest vabatahtlikke. Nende seas oli palju tallipoisse.Peeter ehitas Jauza jõele mängu-muldkindluse, millele ta andis nimeks Pressburg (). Tsaariks saamine Peale vana tsaari Fjodori Aleksejevitsi surma, tekkis Venemaal keeruline olukord. Tsaaril oli kaks poega erinevatest abieludest. Kummagi poisi emapoolsed sugulased tahtsid troonile panna oma sugulast
Suhted läänenaabrite(Rootsi ja Taaniriigiga) polnud sugugi head, toimusid esimesed ristimiskatsed ja eestlased korraldasid ka ise rüüsteretki Läänemere vastaskaldale. Eestlaste sõjaline tase oli üpriski hea, rajati suuremaid ja võimsamaid ringvall-linnuseid ja tähtsal kohal olid odad-viske,- ja torkeodad. Samuti kasutati ka sõjakirveid ja ratsasõdalastel olid kasutusel kaheteralised mõõgad. Vähem kasutust leidsid vibud ja nooled. Kaitserelvastuseks olid kilbid, kiivrid ja jõukamad võisid lubada endale ka raudtraadist rõngassärke. Tagasi vaadates oli muinas ajal asetleidnud suurel hulgal muutusi ja ühiskond arenes jõudsalt, kuid siiski toimusid need muutused väga suurte ajavahemike jooksul ehk siis väga aeglaselt. Tänapäeva maailmas avastatakse tänu kõrgetele tehnoloogiatele uusi asju põhimõtteliselt iga päev või vähemalt nädal. Muutused ühiskonnas toimuvad
Mõlemast valmistati suhteliselt väikesi tööriistu. Tarvitati lõikamiseks, kraapimiseks v puurimiseks.suuremad tööriistad moondekivimist. Kivikirved ebakorrapärase kuju ja konarliku pinnaga, lihvitud enamasti vaid tera. Silmaauke polnud, kirves puuvarre küljes nahkrihmaga. ELATUSALAD kalastamine ahingutega suuremad kalad. Kalatõkked, algelised võrgud ja mõrad,luust õngekonks.Jaht: põtru, kopraid, linde, veelinde.Jahiriistad: Viskeodad, vibud, nooled, püünised, lõksud.Rannarahva tegevusala hülgekütmine ja veel loodusannid taimed, juurikad, marjad, pähklid, seened. 3. VANEM PRONKSIAEG (1800-1100eKr) Vanimad pronksesemed: Muhust leitud odaots, võrtsjärve lähedalt kivisaarest sirp. +11 kirvest. TÖÖRIISTAD Metallesemeid Eestis vähe, puudusid valmistamiseks vase- ja tinamaagid, mujal pronksesemed esialgu liiga kallid, et neid arvukamalt hankida. Vanemal pronksiajal jätkus kivikirveste valmistamine ja teised esemed tehti
Dardanellide ja kohtamata vähematki vastupanu, jõudis ta välja Termopüülide kitsasteeni, kusjuures vahepealsed Kreeka rahvad alistusid vastupanuta. Plataia lahing (480a eKr) Kümme päeva seisid kaks väge vastamisi. Siis rikkusid pärslased kreeklaste veevarustuse ning kreeklased otsisid omale uue laagri. Pärslased jälitasid neid ning lõpuks otsustasid rünnata. Spartalased alustasid vasakul tiival taganemisega mägedesse, kust pärslased neid hobustega lüüa ei saaks ning ka vibud olid sel juhul kasutud. Tegeanlasi, kes järgnesid spartalastele mägedesse, tüütas pärslaste noolterahe, millega nad kreeklasi kostitasid ning nad ründasid pärslasi. Seepeale tulid ka spartalased mägedest alla. Kreeklaste raskem relvastus, pikemad odad, pronksist kilp, mitte puust nagu pärslastel, tagasid neile võidu. Samal ajal võitlesid ateenlased paremal tiival teebalastega, kes ainsana Kreeka linnriikidest, kes Pärsiale alistati ei andnud alla, enne kui olid kõik surnud
ehistornikesed, mis katsid mõnikord kirikut lausa metsana. Gooti kirikut iseloomustabki kõige enam tema üksikosade ja terviku pürgimine kõrgusesse. Roosaken Neliksiir Nelik- ja kuuiksiir Gooti kirikule on omane veel portaali kohal asuv ümmargune vitraažidega kaunistatud roosaken. Gooti stiili põhitunnuseks oli teravkaar. See tähendab, et ukse- ja aknaavad ning sammastevahelised kaared on teravate tippudega nagu murdunud vibud. (teravkaar pildil) Gooti stiil Eestis Keskaeg Eestis kestis 13-16.saj. Aega enne seda loetakse muinasajaks. Keskaegne Eesti oli jagatud Liivimaa ordu, Tartu piiskopkonna , Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani kuningriigi vahel. Selline killustatus soodustas mitme erineva stiili kujunemist.13.saj. keskpaigani esines kirikutes romaani stiili tunnuseid, kuid edaspidi sai valdavaks gooti stiil.Muidugi ei ole Eesti gooti kirikud nii uhked kui Prantsusmaal. Nendes pae- või
vibukütid, lahinguliini taga paiknes sanitaarkorpus. Kaasas olid ka ,,tehnikud", kes kandsid hoolt varustuse eest. Tähtsad olid luurajad. Jalaväelased kandsid põlvini ulatuvat tuunikat ja lihtsa tegumoega jalavarje. Raskejalaväelastel oli raudrüü. Vibulaskjatel olid turvised, säärekaitsed, näokaitse. Relvad jagati kaitse- ja ründerelvadeks. Ründerelvad olid näiteks mõõk, pistoda, rautatud kaikad ja oganuiad, piik, viskeoda. Olulised relvad olid ling, vibud ja ammutaoline relv. Ülemjuhataja käsu eiramist, omavolist laagriplatsilt lahkumist, relva kaotamist või müümist, haiguse teesklemist vaenlase kartuses, mässude õhutamist, vaenlase poole üleminemist karistati surmanuhtlusega. Sõduritel oli keelatud teiste vara haldamine, üürimine, pandiks võtmine, tegeleda põllumajanduse ja kauplemisega. Lisaks rahalisele tasule sai sõdur ka relvad ja toidu. Nende põhitoiduks olid kuivikud. Saadi ka suppi, kuivatatud liha ja searasva
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
