VII a. kl. II veerand.kontrolltöö 2. 1. Iseloomusta tsunfti- miks tekkisid, miks olid vajalikud käsitöölistele, linnaelanikele. Ühe eriala käsitöö meistrite ühendus, sellepärast et majandus ja linnad arenesid, oli vaja rohkem kaupu, nad said tööd (töö ja teenistus). sai kaupu osta (kaup oli odavam). 2. Paremad ja madalamad ametid, miks jagati? paremad ametid: kullast sepad, kaupmehed, madalamad ametid: timukad, prostituudid, surnu matjad jne. jagati vastavalt seisusele ja rikkusele 3.Kuidas õpiti käsitööametit, nõuded meistriks saamisel. alustati õpipoisina, palka ei saanud, sai elamis pinna ja toidu. sellised olid meistri abilised, said ka palka, õppisd kuni 10 aastat. meister šedööver (eksamitöö). oli abiellumine meistri tütrega. 4.Millised olid karistused halva toodangu puhul? see hävitati, tehti raha trahf 5. Naiste sõltuvus meestest. mees tegi äri, käis tööl, naine oli kodune, kasvatas lapsi, abiellumis...
1. Linna kaks põhitunnust oli müür, linnaõigused 2. Tallinna linnale anti Lübecki linnaõigus 3.4. Rae 4 ülesannet oli: 1) kõrgeim kohtuvõim (pidid otsustama) 2) kaubanduse soodustamine 3) linna heakord ja heaolu hoidmine 4)linna kaitsmine 5.Sunnismaine pärisorjus - Töötajad e. talupojad olid müüdavad ja nad ei tohtinud ka oma alalt lahkuda. 6. Kuna hinnal oli tõus, pidi rohkem tootma ja taulipojad rohkem töötama Hinnatõusu ja mõisade arvu kasvuga tekkis suurema nõue talupoegade järele ja hakati talupoegi müüma ja ostma suurem koormus mõisades kohustustega talupoegadel raskemaks muutus eluolu talupoegadele. Sunnismaisusega hakati mõisasid ja talupoegi müüma ja ostma ja talupojad ise ei tohtinud nendelt aladelt lahkuda. 7. Adratalupojad olid talupojad, kelle põhiliseks tööks oli adramaa korras hoidmine, omasid ühte või mitut adrmaad 2) maavabad talupojad - talupojad kellel olid enda talud ja kelle ainsa maahärra käsul sõjaväkke minemine. ...
Tsunfitd kujuneisd 13- 14 sajand Euroopa linnades. Tsunft oli teine väärikas grupp linlaste seas. Tsunft kaitses oma liikmete huve . Suurema osa moodustasid käsitöölised, kes tegelesid väiketootmisega . Nad valmistasid suurema osa eluks vajaliku ise. Mõnda tsunfti võisid kuuluda mitme eriala meistrid. Näiteks kuulusid ühte tsunfti maalrid, klaassepad ja tislerid. Arvatakse, et kõige varem ühinesid tsunftidesse rätsepad, kingsepad ja lihunikud. Hiljem tekkisid kullaseppade, seppade, puuseppade ja kangrute tsunftid. Loomiseks piisas viiest ühe eriala meistrist
Maksude maksmine Osavõtt linnale vajalikest töödest 2. Rae õigused ja raehärraks saamise tingimused. Mõistis kohut linnakodanike üle Linna ja kodanike heakorra eest hoolitsemine Linna kaitsmine, suhted teiste linnadega Kontrollis kauplemist, käsitööd Maksude kogumine Raehärradeks olid ainult jõukad, rikkad ning abielus kaupmehed. Pidid olema sündinud kristlikust abielust ning omama kinnisvara. 3. Mis on tsunft? Kuidas tsunft abistas oma liikmeid? Kuidas pidurdas tootmist? Tsunft on käsitööliste ühendus erialade kaupa. Tsunfti liikmed tootsid ühiselt toorainet. Liikme surma korral abistati matustega, toetasid tsunftiliikmete perekondi. Tehti ühisüritusi Kehtestati kindlad piirid, mida toota ja kui palju. Takistas/ piiras konkurentsi. Kindlad tööajad. Reklaam oli keelatud. 4. Loetle kaupu mida hansakaupmehed vedasid läänest itta ja idast läände.
KT II-Keskaeg Eestis 1.Vana-Liivimaa talupoegade eluolu- õigused. Liigid : adratalupojad-enamus-talupoegi, pidasid sulaseid üksjalad-kõige vaesemad maavabad-maksid koormisi rahas vabatalupojad-aadel Eestlased pidid hakkama kandma koormisi, milleks olid: kümnis-1/10 talu saagist, alguses viljas, hiljem hakati nõudma kümnist ka karjast, metsasaadustest ja heinast. hinnus-talu suurusest lähtuvalt kindlaks määratud vilja hulk, mis tuli mõisale/aadlikule anda Veel tuli talupoegadel ülal pidada preestrit, maksta kirikumaksu ehk anda kirikule 1/10 kümnisest. talupojad pidid mõisnikule tegema kingitusi ja tasuma trahve, ehitama teid, linnuseid ja kirikuid. Ei lubatud linnustes elada, kuid nad pidid neid ehitama. Eestlasi ei usaldatud Teotöö-mingi arv päevi aastas, mil töötati mõisa heaks mõisa põllul, aja jooksul nende päevade hulk tõusis 2. Linnad: Linnad tekkivad kaubateede ristumiskohtadesse, linna oluliseks tunnuseks on selle õiguslik k...
tuli pidada visa võitlust, et ka nende sõna linna asjade otsutamisel kõlama hakkaks. Tsunftid ja tsunftikord Linnaelanike peamine tegevusala oli käsitöö. Keskaegne käsitööline oli väiketootja. Temale kuulusid tootmisvahendid ja isiklikule tööle tuginev majapidamine, mille abil käsitööline hankis kõik endale ja oma perele eluks vajaliku. Linnades elavad käsitöölised koondusid tsunftidesse. Tsunft oli käsitööliste kutseühing. Koos käsitöö spetsialiseerumisega toimus tsunftide killustamine. Eeskirjad keelasid kõrvalalal tegutsemise. Tsunfti kuulumine andis õiguse olla käsitööline. Kes seisi väljaspool tsunfti, see ei tohtinud käsitööd teha. Tsunfti peamine ülesanne oli toootmise ja müügi reguleerimine. Tsunft lubas linnas tegutseda vaid sellisel hulgal käsitöölistel, mis tagas kõigile tsunfti meistritele piisavalt tööd ja leiba. Tsunft nägi
Millised olid tsunfti plussid ja miinused? Keskaegses linnas tahtsid mitmed inimesed kuuluda tsunfti. See oli igaühe unistus sinna saada. Kuid igal asjal on oma head ja halvad küljed. Millised olid tsunfti plussid ja miinused? Tsunfti liikmeks said eelkõige need, kes omandasid kodanikuõigust ja abiellumist. Kuna tsunfti kuulumise protseduur oli liiga kallis, siis sellele aitas kaasa see, kui noored sellid abiellusid meistri tütre või lesega. See tegi tsunfti vastuvõtmise palju kergemaks. See on positiivne tsunfti tunnus, sest et tänu sellele said sellid kergemini tsunfti. Veel üks positiivsetest tsunfti külgedest oli kindlasti ka hea väljaõpe. Tänu meistritele said õpipoisid endale parema töökogemuse ja arendasid enda oskusi tänu sellele rohkem. Neil kulus aastaid korraliku väljaõppe saamiseks oma meistri käe all. See oli hea, et meistrid õpetasid õpipoisse ja selle, sest et ise õppides oli väga raske saada ek...
Keskajal olid moes mitmesugused ametiühingud: abielus kaupmeeste ühenduseks oli Suurgild, vallalistel Mustpeade gild. Käsitööliste ühendusi kutsuti tsunftideks ja neid oli väga palju. Ühe eriala käsitöölised, kes elasid ühes ja samas linnas, moodustasid ühingud - tsunftid, kus valvati selle järele, et igaüks teeks korralikult ja eeskirjade järgi oma tööd. Ilma ühingu loata ei olnud kellelgi võimalik meistriks saada ega oma töökoda avada. Oma tsunft oli näiteks rätsepail, lihunikel, seppadel, müürseppadel ja paljudel teistel. Tsunfti kuulumine oli käsitöölistele kohustuslik. Käsitööliste tsunftide ühenduseks linnas oli Väikegild. Tallinna vanalinna südames, Vene tn. 17 asuva Linnamuuseumi hoone ajalugu ulatub tagasi 14. sajandisse. Kõrge kelpkatuse all olev stiilse teravkaarse portaali ja uhke kaksikaknaga hoone on tüüpiline keskaegne elamu. Maja kuulus sajandeid linna nimekaile kodanikele kaupmeestele ja raehärradele.
TSUNFTIKORRALDUS KESKAJAL · Keskaegne väiketootja, kellele kuulusid tootmisvahendid ja käsitööline = tööriistad ning oma tööle tuginev majapidamine NB! Töövõtted uuenesid keskajal väga aeglaselt. Selle põhjus- tsunftikord ! · TSUNFT = käsitööliste organisatsioon, kuhu kuulusid erialade kaupa ainult meistrid. · Tsunfti ülesanded: kaitsta oma liikmete huve reguleerida tootmist ja toodete müüki toodangu kvaliteedi kontroll · SKRAA = tsunfti põhikiri, milles olid fikseeritud liikmete õigused ja kohustused · Reklaam ja konkurents olid keelatud; kasutatavad töövõtted olid fikseeritud; seaduste rikkumine tõi kaasa trahvid või tsunftist väljaviskamise = meister
käsitöö ja kaubanduskeskused. 3 Tsunftid Keskaegse linna käsitöölised olid koondunud kutseühingutesse ehk tsunftidesse oma tegevusalade järgi. On teada, et 16. sajandil oli Tallinnas 8 tsunfti, 15. sajandil aga 14. Tavaliselt kuulusid tsunfti ainult ühe käsitööala esindajad. Arvatakse, et kõige varem ühinesid tsunftidesse rätsepad, kingsepad ja lihunikud, hiljem tekkisid kullaseppade, seppade, puuseppade ja kangrute tsunftid. Tsunft kaitses oma liikmete huve, kuid normeeris ühtlasi ka nende elu. Tsunftide ja rae suhted kujunesid lõplikult välja 15. sajandil, kui raad hakkas ametlikult läbi vaatama ja kinnitama tsunftide põhimäärusi. Tsunfti juhtis oldermann. Tsunftil oli antud alal linnas monopoliõigus, toorainegi muretseti tavaliselt kogu tsunftile korraga. Tsunfti skraa oli käsitööliste ühingu põhikiri. See määras õpipoiste ja sellide arvu, keelas valmistada halvakvaliteedilist
*Raad pidas ka kohut. Kaubandus: Eesti eksportis teravilja, peamiselt Flandriasse ja Hollandisse, kala, karusnahka( Venemaalt teravilja vastu, ka vaha), kive. Läbi Eesti viidi Venemaale soola, kalevit, lõuendit, heeringaid, veine, õlut, vürtse, metallitooteid, luksusesemeid. Tartut, Viljandit ja mõlemat Pärnut ühendas jõelaevatee. Käsitöölised: Enamik eluks vajaminevaid saadusi toodeti kohapeal 16. saj Tallinnas 20 tsunft (ühe linna ühe eriala käsitööliste ühing), tsunfti elu juhtis skraa (põhikiri) Käsitöölised olid tähtsad, et kaupmehed ei ujutaks turgu üle importkaubaga. Tsunftid võitlesid aktiivselt tsunftijänestega ehk vussermeistritega. Kirikukorraldus Eesti alal: Kõrgeim kohapealne kiriklik võim oli Riia peapiiskop, kellele allusid Tartu, Saare-Lääne piiskopkond. Piiskop oli oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik, ta
teoorjus teorent -feodaalne maarent, kus talupoeg pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd tegema, adratalupoeg talupoeg, kes pidi maaisandale või tema läänimeestele maksma andameid ja kandma koormisi, toomkirik piiskopkonna peakirik, toomkapiteel kõrgematest vaimulikest koosnev ja piiskopkonna valitsemist korraldav organ, tsunft ühe käsitööala meistrite ühendus, missa katoliku kiriku jumalateenistus, pildirüüste ususümbolite hävitamine kirikus, gild kaupmeeste või tsunftide ühendus, üksjalg talupoeg, kelle koormised olid adratalupojast väiksemad, pidid tööd tegema üks jalapäev, maapäev maaisandate ja seisuste kokkusaamine valgas ja volmaris, bürgermeister rae juhatuse liikme nimetus, hansa liit Põhja-Saksa ja Läänemere kaupmeeste ning kaubalinnade liit, linna foogt
Keskaeg 1. Millistesse paikadesse tekkisid keskaegsed linnad? Sildade, jõgede, järvede, linnuste, kaubateede äärde. 2. Nimeta Euroopa suuremad linnad. Pariis, London, Veneetsia, Köln, London, Novgrod. 3. Miks oli turuplats keskaegse linna süda? Seal toimus peamine linnaelu. 4. Millised nägid välja tänavad? Kitsad, sein seina vastu, kivist, prügi visati tänavatele. Majad olid kivist või puidust. 5. Kes valitses linna? Raad-linnavalitsus. Bürgermeister-linnavanem, linnapea. Raehärra-rae liige. 6. Millised olid rae ülesanded? Sotsiaalabi, julgeoleku tagamine, kaubanduseeskirjad, maksude kogumine. 7. Mis on linnaõigus? Õigusnormide kogum, mille järgi inimesed oma elu linnas seadma pidid. 8. Kes võis saada linnakodanikuks? Ta pidi omama kinnisvara, olema mõne käsitööala meister, elama mõne aja linnas. 9. Millised olid linnakodaniku eesõigused? Ta võis tegeleda kau...
ja headuse nõude. Tsunfti liikmed valmistasid käsitöölised ainult tellimuse peale. Selle tööga ei saanud ta kuidagi rikkaks, aga ei jäänud ka vaeseks. Tsunfti pidi linn piiramiseks korral saatma müürile või mõne väeava juurde kaitsesalga. Igal tsunftil oli kaitsepühak ja temale pühendatud altar kirikus või kabel kiriku juures. Ühiselt tähistasid tsunftimeistrid usupühasid ja istusid koos perekondadega kirikupinkidel. Veel toetas tsunft puudustkannatavaid meistreid ja nende perekondi, andis abi haigustele või matuste korral ning aitas leski ja vaeslapsi. (Palamets 2005) Gildid Suurkaupmeeste ühendust nimetati Suurgildiks. Suurgildi kõrval olid veel käsitöötsunfte ühendavad Püha Kanuti ja Püha Olavi gild. Viimasesse kuulusid ka lihtsamad ametid . Suurgildi kuulusid rikkas kaupmehed. Suurgildi maja oli
moodustumine. Tsunfti põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Enamikus linnades kehtis TSUNFTISUNDUS, mille kohaselt ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata ühe või teise käsitööga tegelda. Igal tsunftil oli oma põhimäärus ehk SKRAA, mis määratles ka tsunfti hierarhia õpipoiss, sell, meister. Tsunfti eesotsas seisis meistrite seast valitud VANEM. Tsunft täitis ka oma liikmete suhtes vastastikuse abistamise ja ühiskassa ülesandeid. Tsunftil oli ka oma kaitsepühak, oma kabel või koguni kirik. Linna seisukohalt oli väga tähtis, et tsunft kujutas endast ühtlasi sõjalist organisatsiooni, mis võis kaitsevajaduse tekkides välja astuda iseseisva lahinguüksusena. Tsunftid tegutsesid ka nagu seltskondlikud organisatsioonid ning seisid hea oma liikmete käitumise eest
Oli tagatud ka turu stabiilsus. Tsunftiliikmed muretsesid üksteisele toorainet ja üksteise toodangule turgu. Hoolitseti ka õppevõimaluste ja ametialase väljaõppe eest. Õpiaastad olid pikad ja õpilastelt nõuti palju, seetõttu olid ka oskused väga head. Kuna käsitöö nõudis palju vaeva olid kõik tehtud asjad kvaliteetsed, vastupidavad ja ilusad. Tsunftikorralduses olid ettenähtud kindlad seisused ning meistriks tõusta oli üsna raske. Tsunft suutis tagada kõigile seisusekohase äraelamise. Oli ka ühiskassa. Linna seisukohalt oli tähtis, et tsunft kujutas ühtlasi sõjalist organisatsiooni ja ohu korral võis tsunft välja astuda iseseisva lahinguüksusena. Pühade ja tähtpäevade puhul toimusid kokkutulekud kus lõbusasti aega veedeti. See tähendab, et hoolitseti ka tsunftiliikmete meelelahutuse eest. Tsunftid olid kui seltskondlikud organisatsioonid mis vastutasid oma liikmete käitumise eest.
· TV pt 18, ü 2, 3 b) Ülevaade · Kojad linna sees, jagati eraldi linnaosadesse (mida häirivam eriala, seda rohkem linna ääres see asus). Erialasid ja meistreid oli sõltuvalt linna suurusest, mõned alad olid auväärsemad (näiteks kullasepp, rätsep, pagar), mõned vähem (linnakangur, saunamehed, habemeajajad). · Käsitöölased pidid kuuluma tsunfti. Kui keegi ei kuulunud sinna siis hüüti teda vusserdajaks ja pidi trahvi maksma. Tsunft korraldas liikmete vaba aja ja muu elu. Hoolitses ka nende perede eest, korraldas pidustusi ja korraldas liikmete ajaveetmist. Tsunfti juhendas meister. · Õppimist alustati õpipoisina. Olenevalt erialast oli õpiaja kestvus erinev. Näiteks kullasepal oli õppimisaeg 7-10 aastat. Lisaks õpiajale järgnesid veel selli rännuaastad, et end mõne meistri juures täiendada. Selliaastatele järgnes meistritöö sooritamine ja tsunftiliikmeks vastuvõtt
1.Keskaegne linn(linnade kujunemise eeldused, linnade privileegid) 2. Raad (rae ülesanded) 3. Tsunft ja gild (kuidas kaitsesid oma liikmete huve, millega tegelesid?, tsunfti sunduse pos ja neg mõju majanduse arengule 4. Ristisõjad(millal? olulisemad) 5. Mungaordud ja rüütliordud(tunnusjooned, näited) 6. Vasalli ja senjööri vastastikused kohustused 7. Talupoja kohustused isanda ees 8. 2 kaubanduspiirkonda euroopas 9. Mõisted: skraa, sedööver, tsunftijänes, gild, koge, koormised, teorent, loonusrent, sunnismaisus VASTUSED: 1. Linn sai linnaks, kui talle anti linnaõigused.
üksjalad nende koormised olid väiksemad kui adratalupoegadel, maavabad neile kuulus talu, mis muutis neid vabaks, vabatalupojad olid osadest adratalupoegade koormistest vabaks ostnud, vabadikud maata või vähese maaga, palgatööst elatuva maaga. Sulased ja teenijad müüsid oma tööjõudu ja olid peremehe võimu all. 6) Linnad ja kaubandus: raad linnavalitsus, gild kaupmeeste ühendus (1-suurgild.. abielus kaupmehed, 2-mustpeadevennaskond..vallalised tüübid). Tsunft käsitööliste ühendus. Ühe eriala ühendus. Skraa tsunfti põhikiri. Hansa Liit Tallinna, Tartu, Viljandi, Pärnu. Madalmaade, Põhja-Saksa ja Liivimaa kaupmeesteühendus (Põhja- ja Läänemerel). 7) Mõisted (2 lausega): Ajalooline aeg keskaja algusest kuni tänapäevani. Seda uuritakse põhiliselt kirjalike allikate toel. Kunda kultuur levninud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna-Soomest kuni Leedu lõunaosani
Viljandi Arvutikool Ajaloo kontrolltööd abikooli 7. klassile Koostanud: Elina Savinen Viljandi Vene Gümnaasium Juhendaja: Toomas Rähn Viljandi 2002 Kontrolltöö nr. 1 Keskaeg Lääne - Euroopas 1. Seleta, mida tähendavad sõnad: 8 feood - 9 mõis - 10 mõisnik - 11 pärisori - 12 naturaalmajandus - 13 tsunft - 14 meister - 15 sell 2. Vali järgnevatest sõnadest õige ja kirjuta see tulbas antud sõna järele: käsitööliste ühing; ratsasõdalane; mõisnik; katoliku kiriku pea; linnavalitsus; rüütli abiline; kloostris elav mees; rüütlite ühing feodaal- raad paavst rüütel munk ordu tsunft kannupoiss 3. Vali pakutud vastustest õiged ja tõmba neile ring ümber. 16 Feodaalkord oli valitsev a) esiajal b) vanaajal
Vasall- Vasall ehk läänimees. Esikohal oli tal abistamine, mis tähendas teenimist isanda sõjaväes. Vasallivanne- Vanne, millega vasall andis end isanda teenistusse. Feood- Maavaldus koos talupoegadega, kes maksid vasallile andamit. 7. Kes olid rüütlid? Rüütel oli raskerelvastuses ratsameeste ja ka madalaim läänimeeste seisus. Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides. IV Keskaegne linn (Lk 86-87) 8. Seleta lahti mõisted gild, tsunft, raad, Hansa Liit! Gild-kaupmeeste või tsunftide ühendus Tsunft-ühe käsitööala meistrite ühendus. Raad- Linnade kodanike omavalitsusorgan. Hansa Liit- tegutses 13.sajandi lõpul. Liitu kuulus 70 suurt ning 100-130 väikest linna.Idast läände viidi teravilja,vaha,lina ja karusnahku. Läänest itta viidi soola, kangaid, heeringat ja hõbedat. V Keskaegne kirik (lk 90-92) 9. Seleta lahti keskaegse kirikuga seotud mõisted - piiskop, paavst, klooster, ketser
Tsunft- käsitööliste kutseorganisatsioon, millel oli oma põhikiri. Skraa- tsunfti põhikiri. Tsunftimajandus- kord, mis lubas mingil kutsealal töötada ainult vastava tsunfti meistril. Gild- kaupmeeste vennaskond. Hansa liit- läänemere äärsete kaubalinnade liit. Hansapäevad- laat, mis toimus 1 kord aastas. Koge- kaubalaev. Naturaalmajandus- peaaegu rahatu majandus, eluks vajalik toodetakse ise või vahetatakse kaup kauba vastu. Rahamajandus- majandus, kus peamiseks maksevahendiks on raha. Veksel- võlakiri. Bürger- linnakodanik. Patritsiaat- mõjukaimad ja jõukaimad linnakodanike perekonnad, kelle seast valiti järjepidevalt raeliikmeid. Bürgermeister- linnavanem, linnapea, rae eesotsas seisev valitav ametiisik. Linnaõigus- valitseja või maahärra poolt linnakogukonnale antud eesõigused ja õigusnormid. Raad- linnavalitsus. Sell- õpipoiss.
), klassikaline keskaeg( 11- 15 saj.) ja hiline keskaeg( 15-16 saj.). Käsitöölised oli koondunud kutseühingutesse ehk tsunftidesse. Tsunfti põhiülesandeks oli kontoll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Kindlasti oli keskajal tsunftikorralduses oma head ja halvad küljed. Tsunftikorralduse headeks külgedeks võib lugeda liikmete suhtes vastastikune abistamine, õpipoiss elas meistri juures, kus ta sai süüa ja peavarju, tsunft võis kujutada endast ka sõjalist organisatsiooni. Samuti oli tsunftides toodete kvaliteet väga tähtsal kohal kuna ei võidud endale lubada halva kvliteediga kaupa. Kui mõni meister ei jälginud tsunfti kehtestatud norme, siis ta toodang hävitati. Seega oli toodete kvaliteetsus garanteeritud. Ühtlasi hoolitses tsunft, et meistreid ei tekiks ülemäära palju, nii et nad üksteist laostuma peaksid hakkama. Nii oli näiteks kindlaks määratud, milliseid rõivaid
kvaliteedi ja müügi üle Enamikes linnades kehtis tsunftisundlus, mille kohaselt ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata ühe või teise käsitööga tegeleda. Igal tsunftil oli oma põhimäärus e. skraa määras tsunfti hierarhia õpipoiss, sell, meister Tsunfti eesotsas seisis meistrite seast valitud vanem Saheli oli igal tsunftil om kaitsepühak, oma kabel või koguni kirik Oli väga tähtis, et tsunft kujutas endast ka sõjalist org anisatsiooni Tekkis tülisid sellest, kui aadlike majades elavad oskustöölised, kellel oli õigus töötada isanda igapäevase vajaduse jaoks , kippusid oma tooteid ka müüma käis tsunftiväliste käsitööliste tsunftijäneste vastu pidev võitlus Juhtiv osa tsunftides kuulus tsunftimeistritele Igal meistril olid oma sellis ja õpipoisid, kes elasid meistri kodus said sealt söögi
Ajaloo kontrolltöö küsimused Ilmalik ja vaimulik võim Euroopas lk 130137 Ristisõdade põhjused ja tulemused lk 138145 Ülikoolid ja skolastika lk 154161 Renessanss ja humanism lk 162169 Suured maadeavastused lk 170177 Reformatsioon ja vastureformatsioon lk 178183 1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? 2. Iseloomusta 1054. aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele. 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? 4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid. 5. Too välja ristisõdade põhjused. 6. Iseloomusta ristisõdade tulemusi. 7. Kirjelda keskaegsete ülikoolide tegevust, korraldust. 8. Millistes eluvaldkondades avaldusid renessansile iseloomulikud tunnused? 9. Too välja üks renessansiaegne isik ning kirjelda humanistlike ja renessanslike ideid läbi tema eluloo. 10. Mis olid maadeavastuse põhjuseks? 11. Iseloomusta konkreetsetele näidetele tuginedes eurooplaste suhtu...
kleitide lubatava pikkusega. · Hospital Vaeste ja haigete jaoks mõeldud. Sinna korjati kokku need, kes ei suutnud ise elatist teenida. Tavaliselt elasid sellised hoolekandeasutused annetustest, kuid neil võis ka olla oma sissetulekuallikas, nt maavaldus. · Hansa liit Läänemere ääres tegutsevate saksa kaupmeeste vennaskond, mis kujunes välja XIV sajandil. Sellel oli ka võimuorgan hansapäev. · Tsunft Käsitööliste vennaskond, Tsunftid koondusid omakorda suurematesse organisatsioonidesse ehk Gildidesse. · Gild kaupmeeste või käsitööliste organisatsioon linnas, ühes linnas oli tavaliselt rikastest kaupmeestest koosnev suurgild ja peamiselt käsitööliste väikegild. · sedööver Kui õpipoiss oli piisavalt õppinud, tuli tal valmistada meistritöö ehk sedööver. Seda hinnati väga rangelt. 2. Teemad · Linnade tekkimine LääneEuroopas
Igal tsunftil oli oma põhimäärus e. Skraa,mis määras tsunfti hierarhia- õpipoiss, sell, meister. Tsunfti eesotsas seisis meitsrite seast valitud vanem. Et saada meistriks, tuli tuli esitada meistritöö. Kui kõik oli sobivaks tunnistatud, tuli kandidaadil korraldada tsunftiliikmetele meistrikostitus. Paraku käis see enamusele üle jõu. Et alustada tööd meistrina,oli aga kõigele lisaks vaja veresugulust oma senise meistri või abiellumine tema perekonda. Lisaks täitis tsunft oma liikmete suhtes vastastikuse abistamise ja ühiskassa ülesandeid. Tsunft kujutas endast ühtlasi sõjalist organisatsiooni,mis võis kaitsevajaduse tekkides välja astuda iseseisva lahinguüksusena. Peale kõige muu tegutsesid tsunftid kui seltskondlikud organisatsioonid ning seisid hea liikmete käitumise eest. Need kes tegelesid tsunftivälise käsitööga nimetati tsunftijänesteks, kelle vastu käis pidev võitlus. Ühe
Eestis kehtisid Lüübeki linnaõigus Tallinnas, Narvas ja Rakveres, Riia linnaõigus Tartus, Viljandis, Paides, Uus-Pärnus ja Piiskopiõigus Vana-Pärnu, Haapsalu. Gildid ja tsunftid- Gild on kaupmeeste kutseühing, tähtsaim oli Suurgild (koondas jõukaid kaugkaupmehi, kelle hulgast valiti ja rae liikmed) , Mustpeade Vennaskond (ühendas vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle) , tähis sest kaitses liikmete huvisid, abistas ja toetas häda korral, korrandas seltsielu ja pidusid ; Tsunft käsitöömeistrite kutseühing, tsunfti põhikiri oli skraa, tsunftides korraldati väljaõppet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti. Hansa Liit- kaubanduslik ja poliitiline liit, mille juhtlinnaks oli Lübeck, kontrollis Põhja- ja Läänemerd, eesti linnadest kuulus sinna Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi, läbi Eesti viidi venemaale toiduaineid ja luksuskaupu, Tartut, Viljandit ja mõlemat Pärnut ühendas jõelaevatee 6.Usupuhastus ehk reformatsioon:
sinna ka hürgermeistrid (moodustusid juhatuse), sündik (jurist, tundis hästi seadusi). Rae liikme seisus oli eluaegne. Maaisandat esindas rae juures linnafoogt. Rae ülesanded: sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine, kaubanduse ja käsitöö soodustamine, linna huvide kaitsmine, kirikute ja koolide eest hoolitsemine, vaeste ja haigete ülalpidamine, raad oli ka kõrgeim kohtuvõim linnas. 12. Mõisted: gild, tsunft, skraa, seek, agul.- gild – jõukas kaupmees. Suurgild – jõukamate kaupmeeste ühendus. Tsunft – ühe linna ühe eriala käsitööliste ühing. Gildid, tsunfid – ametialased ühendused. Skraa – tsunfti põhikiri. Seek – pidalitõbiliste linnast eemal asuv ravila. Agul – eeslinn 13. Milliseid kaupu veeti Eestist välja, mida sisse? (lk.76-77) – Liivimaalt välja: teravili, lehma-härjanahad, hülgerasv, paekivi. Sisse:
* Talurahva olukord peale vallutust, 16.saj- ks? * Koormised ja kohustused keskaja esimestel sajanditel. ( vilja) kümnis, hinnus * Talurahva kategooriad: adratalupojad, üksjalad, maavabad, vabatalupojad, vabadikud, träälid, rannarootslased * Teotöö, sunnismaisus, pärisorjus * Kuidas oli seotud viljahinna tõus sunnismaisuse kujunemisega Liivimaal? 3) Linnad ja kaubandus: * Keskaegsed linnad Eestis , linnakodanike õigused, raad ja tema ülesanded, gild, tsunft, skraa * Hansa Liit, hansalinnad Eestis, kaubad- veeti Venemaalt, Liivimaalt välja 4) Vaimuelu: a) Mõisteid: Toomkirik, toomkool, kirikukihelkond Tsistertslased ,dominikaanlased, frantsisklased b) Reformatsioon ja selle levik Liivimaal pildirüüste Esimene eestikeelne raamat IV KAARDID: 1. 8 suurt Eesti muinasmaakonda , linnused, Ümera ja Madisepäeva lahingukohad 2. Keskaegse Liivimaa riigid, Eesti alal asunud linnad, Riia
AJALUGU Islami kultuur Allah- taevajumal Meka- muslimite püha linn Koraan- islami püha raamat Kalifaat- vastloodud riik Dzihaad- püha sõda Millal tekkis muhameedlus? Muhameedlus tekkis 7.sajandil. Varakeskaegse Euroopa kultuur Rooma tsivilisatsiooni hääbumine keskajal: 1. Riigi põllumajandus ja kaubandussüsteem varises kokku. 2. Käsitöö ja kaubandus kaotasid senise tähtsuse. 3. Märgatavalt vähenes ka rahvaarv. Miks hääbus Rooma tsivilisatsioon varakeskajal? Rooma tsivilisatsioon hääbus sest neil olid poliitilised ja majanduslikud kriisid ja siis tungisid ka germaanlased sisse. Feondaalkord Feondaalkord on valitsemisekord, kelle aluseks oli senjõõr ja vasalli. Vasallil oli senjööri suhtes sõjaväeteenistus. Feodaalide saamahimu põhjustas kodusõdu, kuningavõim nõrgene, suurenes poliitiline ebastabiilsus. ...
RAUDRÜÜ MÕÕGAVEND EPIDEEMIA KLOOSTER O VILJANDI D S RIIA T I S Õ D A Vastused Horisontaalis 1. ladu 2. ülestõus 3. ladina 4. Henrik 5. kirik 6. linnaõhk 7. gild 8. Jäälahing 2 9. raudrüü 10. mõõgavend 11. epideemia 12. klooster 13. Viljandi 14. Riia Vertikaalis 15. Hansa 16. mõis 17. Liivimaa 18. tsunft 19. raekoda 20. ristisõda 3
Esiaeg ehk muinasaeg- puuduvad kirjalikud andmed Ajalooline aeg- kirjalikud andmed olemas Tähtsaimaks haldusüksuseks oli kihelkond, oli alanud nende liitumine maakondadeks, mille vanemate koostööst on juttu Liivimaa Kroonikas--> riikluse kujunemise alged. Liivimaa sõja eeldused: 1.Lääne-Euroopas välja kujunenud küllalt tugev vaimne jõud katoliku kiriku näol ja poliitiline võim feodaalriikide näol. 2.Saksa kaupmeeste majanduslik huvi ja rahaline toetus. Liivimaa sõja põhjused: 1.Kiriku poolt: kirikusisene võimuvõitlus, rahuliku misjonitöö ebavõrdsus, sõjakas tsistertslaste ordu 2.Feodaalrüütlite poolt: vajadus täita ristisõja tõotust ja hankida maid noorematele vendadele. 3.Saksa kaupmeeste poolt: Huvi turvaliste, kristlike sadamate vastu. Eestlaste allajäämise põhjused: Ordurüütlid hea väljaõppe ja kogemustega sõjamehed, tolle aja relvastus täiuslikum, vallutajaid korraga mitu (saksa, taani ja rootsi), vallutajaid toetas L- Euroopa täht...
7-12 peatüku kokkuvõte 1202.a.- Mõõgavendade ordu rajamine Liivimaa vallutamiseks. 1208.a.- Ristisõdijad jõuavad Eesti aladele, tuldi Saksa ja Ugandi kandist. 1210.a.- Ümera lahin. Ainuke lahing, mille võitsid Eestlased. 1217.a.- 21 sept. Madisepäeva lahing(Saksa-ordud&liivlased). Hukkusid Lembit&Kaupo 1219.a.- Taanlased Voldemar II juhtimisel jõuavad Rävala (tln) alla. 1227.a.- Saaremaa vallutamine. Nüüd ongi kogu Eesti vallutatud. Tähtsamad inimesed Berthold- üksküla uus piiskopp, peale Meinhardi. Korraldas Ristisõja, kuna liivlased ei tahnud teda vastu võtta. Theoderich- Mõõgavendade ordu loomise initsiaator, Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskopp. Kaupo- Liivlaste vanem. Lembitu- Sakala vanem, kelle juhtimisel hakati kiiresti vägesid koondama. Hans Susi- Talle usaldati piibli tõlkimine, aga see töö jäi katki, sest ta suri katku Balthasar Russow- Tallinna kroonikakirjutaja ja l...
Ordumeister koos orduametnikega Vasallkondade esindajad Linnade esindajad 14. Mis muutusi tõi endaga kaasa reformatsioon? Jutlusi hakkati pidama emakeeles Kõis inimesed said jumala eest võrdseteks Kirik kaotas oma rikkused ja valdused Hakkati ilmuma eesti keelseid trükkiseid 15. Mis Eesti linnad kuulusid Hansa Liitu? Tallinn Tartu Viljandi Uus-Pärnu 16. Mis ülesandeid täitis keskaegne tsunft? Jälgis, et kõik tooted oleksid kvaliteitsed Reguleeris oma liikmete Andsid abi leskedele ja orbudele 17. Miks kujunes kaubandusest Eesti linnadele peamine sissetulekuallikas keskajal? Mis olid peamised sisseveo ja väljaveokaubandus? Sest Eesti asus Lääne-Euroopa ja Venemaa vaheliste kaubateede keskel. Sisse toodi põhiliselt soola, metallitooteid ja luksusesemeid. Välja viidi põhiliselt teravilja, kalu, karusnahku. 18. Seleta mõisted.
Kõige olulisemad Frangi riigi valitsejad ja nende teod Clodovech *Tema valitsemise ajal haarasid kogu Gallia endale frangid. 496. aastal võtab ta kastu katoliikliku ristiusu. Karl Martell *Reformib sõjaväekorraldust (sadulajalused, pikk ja raske mõõk, raskeratsavägi) *Tõrjub tagasi araablaste rünnakud *Karolingide dünastia esindaja *Esimene Frangi riigi hertsog Pippin Lühike *kukutab merovingid, pani aluse karolingide dünastiale *rajab kirikuriigi Karl Suur *Vallutas juurde uusi alasid *Alistas ja ristis saksid *Aastal 800 kroonis paavst Karli keisriks *Riigis oli rahu ja kord *Polnud kindalt pealinna *Karl sõitis mööda riik iirng ija korraldas riigi asju *Lemmiklinn Aachen *Pidas lugu kultuurist ja haridusest *Õukond oli kultuurikeksus *Kool Aachenis *Kloostrite rajamine, munkade töö väärtustamine Majordoomus- kunigakoja ülem Feodaalsuhted Feaodaalsuhete kujunemise põhjused *Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke- tekkis rüütlite kiht (...
6. Raad ja selle ülesanded. (mõisted: raehärra, bürgermeister, foogt, sündik) Raehärra rae liige; pidi olema sündinud seaduslikust abielust, omama linnapiires kinnisvara, kuuluma kaupmeeste hulka Bürgermeister linnavanem, rae eesotsas seisev valitsev isik Foogt piirkonna kõrgeim haldusametnik ja kohtunik Sündik linnajurist, tundis hästi seadusi, oli rae liige 7. Kaupmeeste ja käsitööliste organisatsioonid, nende tegevus ja roll (mõisted tsunft, olderman, gild, skraa) Tsunft ühe ala käsitöömeistreid koondav ühendus Olderman tsunfti või gildi vanem Gild kaupmehi või käsitöölisi koondav ühendus. Tallinnas oli 2 kaupmeeste gildi: Suurgild (abielus kaupmehed, sealt valiti raehärrad) ja Mustpeade Vennaskond (vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid; head sõjamehed, kaitsesid linna). 2 käsitööliste gildi, neid nimetati väikesteks gildideks: Püha Kanuti Gild (enam
pildirüüste-400-500 liikmeline sakslaste rahvahulk tungis eesti kirikutesse ja hävitasid pühapilte ja -kujusid reformatsioon--usupuhastus missa-pidulik jumalateenistus toomkapiitel-kõrgem vaimulike kolleegium, 12 toomhärrat e kanoonikud skraa-rae poolt kinnitatud põhikiri mis kujundas tsunfti siseelu tsunft-käsitööliste ühing gild- kaupmeeste ühing linnafoogt- maaisanda bürgermeister-oli linna nõukogu juhatus toomkirik- piiskoppkonna peakirik raad- linna võimuorgan trääl-olid orjad, võisid muutuda sõjavangid võlgnikud ja karistusest lahti ostetud surmamõistetud vabadik-maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elav talupoeg kolmeväljasüsteem- 1/3 vilja 1/3 kesa 1/3 köögivilja maavaba-neid oli vähe, ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel ega ei kandnud talupoja koormisid vabatalupoeg- oli see kes maksis oma koormisi rahas ja olid seetõttu teetööst vabad üksjalg-oli see noorem adratalupoeg, kes isakoju ei mahtunud ning t...
Kingsepaks saamiseks pidin õppima ja töötama pikki aastaid. Kingsepaks tahtsin saada kuna mu isa oli selle ala meister ning ka vanem vend õppis seda ametit. Esimene etapp minu meistriks saamise juures oli see, kui ma 9-aastaselt läksin ühe meistri perre õpipoisiks. Minu isa hüvitas mu elamiskulud seal, kuna ma ise palka ei teeninud. Ma elasin selle meistri peres pea 8 aastat. Minu olemine seal lõppes sellieksamiga, mille jaoks materjali andis mulle meister ja täpse ülesande tsunft. Kuna ma kingapaari hästi valmis tegin, oli eksam sooritatud. Peale sellieksami tegemist oli aeg minna rändama teistesse riikidesse, et omandada seal uusi võtteid. Mina suundusin Saksamaale nagu enamik vanderselle. Kokku rändasin ma seal umbes 3 aastat. Palka maksti suhteliselt hästi ning sain endal veidike isegi raha kõrvale panna. Peale rännuaastaid tulin kodumaale tagasi, kus töötasin ühe meistri juures mitmeid aastaid. Minu üürikorter oli suhteliselt lähedal töökojale
Keskaeg-vahemik vanaaja ja uusaja vahel 5-15saj Feodaalkord-kord kus maa oli feodaali ja harisid talupojad Feood-maatükk saaja pidi tasuma väeteenistusega Paavst-kirikupea Klooster-kus elasid nunnad või mungad Misjonär-ristiusu levitaja Feodaal-(rüütel,aadlik) maaomanik kes peab tasuma väeteenistusega Senjöör-isand Vasall-alluv Naturaalmajandus-kõik vajalik tehti ise Teorent-maa eest pidi tasuma tööga Turniir-rüütlite sõjaline võitlusmäng Viikingid-skandinaavia mereröövel, kaupmees,röövel 9-11saj Bütsants-ida rooma keisririik 4-15saj Islam-aarabia poolsaarel tekkinud usk Koraan-islami püharaamat Muhamed-islami usualgataja, allahi sõnumitooja, prohvet Allah-islami ainus jumal Kalifaat-kaliifi juhitud riik Mosee-islami pühaehitis Minarett-mosee juurde kuuluv torn,palvus Raad-linnavalitsus keskajal Hansaliit-euroopa kaubalinnade liit 13-16 saj,160linna Tsunft-käsitööliste ühing,erialade järgi Sedööver- meistritöö,teeb sell Indulgents-patul...
Keskaeg- mõisted 2 viiking- Taani, Norra või Rootsi sõdalane u VII-XI sajandil bütsants- Ida-Rooma keisririik keskajal patriarh- õigeusu kiriku pea, asus Konstantinoopolis varjaagid- skandinaavlaste (viikingite) nimetus, mida kasutasid idaslaavlased druiina- idaslaavi vürstide sõjaline kaaskond vürst- valitseja tiitel, seda kasutasid eriti idaslaavlaste valitsejad islam- (araabia keeles "kuuletumine") usk, millele pani aluse prohvet Muhames ja mille püha raamat on koraan allah- Juaml isalmis koraan- islami püha raamat moslem- islamiusuline kaliif- prohvet Muhamedi järglane ja asemik, kes juhtis araablasi pärast prohveti surma, araabia riigi valitseja kalifaat- araabia riik, mida valitsevad kaliifid sultan- valitseja tiitel islamimaades; hiljem eelkõige Türgi valitseja tiitel moee- islami pühakoda linnaõigus- reeglite kogum, mille alusel toimus elu linnas maaisand- feodaalist või vaimulikust maavaldaja raekoda- hoone, kus toimusid linna...
KORDAMISKÜSIMUSED AJALOO KT NR 1 ,,MUINASAEG JA KESKAEG EESTI ALAL“ 1. Milliste ajalooallikate põhjal on võimalik teha järeldusi muinasaja kohta? Kuivõrd täpsed need on? 2. Milliseid muutusi tõi inimese elus kaasa metalliaja algus? 3. Nimeta õiges järjekorras muinasaja perioodid ja iseloomusta neid lühidalt. Too välja perioodide erinevused! 4. Iseloomustage eestlaste muinasusundit! 5. Milline oli Eesti ala haldusjaotus muinasaja lõpul? Nimeta 8 suuremat maakonda! 6. Milliseks võib hinnata Eesti üldist arengutaset (majanduslikku, poliitilist) muinasaja lõpuks? Kinnitage oma seisukohta näidetega. 7. Milline on tähtsaim kirjalik allikas, mis kirjeldab eestlaste eluolu muinasaja lõpul? Kes oli selle autor? Mis keeles oli see kirjutatud? 8. Millised olid muistse vabadusvõitluse põhjused ja kes olid osapooled? 9. Võrrelge eestlaste ja sakslaste sõjalist taset...
( Põhja- ja Läänemere äärsete kaubalinnade liit) kuulusid Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu|Läbi Eesti viidi Venemaale soola, kalevit, lõuendit, heeringaid, veine, õlut, vürtse, metallitooteid, luksusesemeid|Tartut, Viljandit ja mõlemat Pärnut ühendas jõelaevatee|Käsitöölised:Enamik eluks vajaminevaid saadusi toodet kohapeal (Tallinnas 15. saj 73 tööstusharu)| 16. saj Tallinnas 20 tsunft (ühe linna ühe eriala käsitööliste ühing), tsunfti elu juhtis skraa (põhikiri)|Rikkamaid linnu ümbritses kivist linnamüür, vaesemaid muldvall ja puitkindlustused|Kuna kõik ei mahtunud linna ära, siis asus vaesem elanikkond eeslinnadesse ehk agulitesse|Linnaelu keskuseks oli turuplats, mida ääristasid väikesed poed, selle äärde rajati ka raekoda|Suureks ohuks linnadele keskajal olid tulekahjud ja "must surm" e.katk|Tallinnas oli 15 sajandil 7000-
Keskaegne ühiskond ja eluolu 1. Suur rahvaste ränne: Dateering- 400-600 aastal Ajend- Hunnide sissetung Euroopasse Põhjused- Ilmastiku jahenemine, inimkonna juurdekasv Näited germaani hõimude liikumise kohta rahvaste rände ajal- 2. Suure rahvaste rände tagajärjed Lääne-Rooma riigile. Aastal 451 tungisid hunnid Galliasse kus toimus Katalaunia lahing, mille hunnid kaotasid Pidev germaanlaste rüüsteretked Rooma linna Põllumajanduse , käsitöö ja linnade allakäik. 3. Lääne-Rooma langemise põhjused. Riik oli etnograafiliselt ja usuliselt väga kirev Erinevate hõimude tase oli erinev Riik oli jõuga kokku liidetud Riigi osad olid nõrgalt seotud 4. Keskaja ruumiline ja ajaline piiritlemine. Keskaega võib ruumiliselt piiritleda alaga, kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines ja valitsev ko...
KESKAEG 13-16 saj Halduskorraldus pärast vabadusvõitlust: · Taani valdus · Ordu valdus · Tartu piiskopkond · Saare lääne piiskopkond Lään maavaldus koos talupoegadega mille eest tuli sõjaväes teenida. Maa saaja oli läänimmes e feodaal. Jüriöö ülestõus: Uue maaisanda kartuses alustasid harjulaseed relvastatud mässu koormiste vastu (Harjumaal) Valiti enda seast neli kuningat (Paide) Padise kloostri vallutamine Turust (Rootsi) paluti abi Sõjamäe ja Kanavere lahing Ülestõus Saaremaal (Vesse kuningas) Talupojad kaotasid Tagajärg: o Talupojad pidid ehitama Saaremaale Maasilinna kindluse o Koormiste kasv Talupoegad sotsiaalne liigendus: Adratalupoeg pidid maksma andameid ja kandma teokoormisi Üksjalad teisest talust tulnud. Koormised olid väiksemad Maavabad neile kuulus talu alama lääniõiguse alusel, mis ...
1ariant 2 variant. 1.maakoor,2. 1.1.settekivim, 2.graniit.3.basalt Vahevöö, 3.maatuum 2.atmosfäär nim õhkkonnaks. 2.hüdrosfäär on vesikesta 3.pealkiri:mäestiku teke, ehk kõik veekogud kokku. Pilve kohale: vulkaan, o 3.pealkiri: Ookeani okean läheb maaalla: süvik, keskmäestik. Valgetele tumedam: laam. noolte juurde :laam, 4.1.a. 2.d. 3.b. 4.c mustade noolte juurde: 5.maa kerkimise tõttu on magma,Kahe laama lahest saanud järv. vahe juurde: riftiorg. 6.NM: andid, himaalaja. VM : Uural, 4 1.d 2.a 3.b 4.c Skandi naavia, V: fuji, kilimanjaro. 5. maa kerkimise tulemusena 7.a) ülang on tekkinud murragu tagajärjel. on saanud lahest järv. ...
Keskajal olid moes mitmesugused ametiühingud: abielus kaupmeeste ühenduseks oli Suurgild, vallalistel Mustpeade gild. Käsitööliste ühendusi kutsuti tsunftideks ja neid oli väga palju. Ühe eriala käsitöölised, kes elasid ühes ja samas linnas, moodustasid ühingud - tsunftid, kus valvati selle järele, et igaüks teeks korralikult ja eeskirjade järgi oma tööd. Ilma ühingu loata ei olnud kellelgi võimalik meistriks saada ega oma töökoda avada. Oma tsunft oli näiteks rätsepail, lihunikel, seppadel, müürseppadel ja paljudel teistel. Tsunfti kuulumine oli käsitöölistele kohustuslik. Käsitööliste tsunftide ühenduseks linnas oli Väikegild.
KONTROLLTÖÖ 11.KLASSILE Eesti keskaeg II rida 1.Selgita mõisted Hansa Liit Oli 13.-17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.Eesti handalinnad olid Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi tsunft ühe ala käsitööliste ühendus maapäev- Vana-Liivimaa erinevate seisuste ühine esinduskogu 15.-16. sajandil 2.Miks olid just sakslased linnades käsitöömeistriteks, aga mitte põliselanikud eestlased? Kuna koolides õpetati põhiliselt saksa keelt, eestlastel polnud sellist väljaõpet.Saksa meistrid ei lubanud oma tsunftidesse eestlasi. 3.Kas Jüriöö ülestõus oleks olnud eestlastele võidetav?Põhjendage oma seisukohta. Jah, oleks olnud võidetav, kui eestlastel oleks olnud suurem abivägi, ning kui Paides ei oleks tapetud neli eestlaste vanemat (Lembitu jne) 4.Kuidas mõjutas katoliiklus Eesti kultuurielu? Too 2...
V:Kui väljas läks pimedaks siis ei saanudki enam midagi teha kuna kuntslikud valgusandjad olid veel nõrgalt arenenud RAEKODA-hoone, kus toimusid linnavalitsuse istungid RAAD-linna elu juhtiv linnanõukogu TURUPLATS-linna süda, kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad HOSPIDAL-vaeste ja haigete jaoks mõeldud hooldekandeasutus Kelle jaoks ja miks oli aja tsunfti? V: Seda oli vaja käsitöölistele, kuna igal tsunftil oli skraa, mis määras mitmeid nendeg seotud seadusi, tsunft hoolitses ka käsitööliste meelelahutuse eest. Millised piirkonnad olid 2 aastatuhande algul kõige edukamad? V:Lübeck ja...................................................................... Kui kaua kestis hansakoge reis Tallinast Lissaboni? V: u. 36 päeva. Miks oli võimalus Eestil keskaegses kaubanduses tähtsat rolli möngida? V: Eestist saadi soola ja Eesri asus geograafiliselt soodsal kohal. HANSA LIIT-Läänemer ääres tegutsevate saksa kaupmeeeste vennaskond
1. beduiin - araabia rändkarjakasvataja prohvet - Jumala sõnumi edastaja islam - (araabia keeles "kuuletumine") usk, millele pani aluse prohvet Muhamed ja mille püha raamat on Koraan Allah - Jumal islamis koraan - islami püha raamat moslem - islamiusuline kaliif - prohvet Muhamedi järglane ja asemik, kes juhtis araablasi pärast prohveti surma, araabia riigi valitseja kalifaat - araabia riik, mida valitsevad kaliifid sultan - valitseja tiitel islamimaades, hiljem eelkõige türgi valitseja tiitel mosee - islami pühakoda minarett - mosee kõrval asuv torn, millest islami vaimulikud kutsuvad usklikke palvusele linnaõigus - reeglite kogum, mille alusel toimus elu linnas maaisand - feodaalist või vaimulikust maavaldaja (senjöör) raekoda - hoone, kus toimusid linnavalitsuse istungid Hansa Liit - Läänemere ääres tegutsevate saksa kaupmeeste vennaskond tsunft - käsitööliste vennaskond gild - kaupmeeste või käsitööliste organisatsio...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
