Fernão de Magalhães (1480 Sabrosa, Portugal 27. aprill 1521 Mactan, Filipiinid) oli portugali meresõitja ja maadeavastaja, kes purjetades Hispaania lipu all püüdis leida läänepoolset teed Vürtsisaarteni Indoneesias. Kuigi ta ei jõudnud ümbermaailmareisilt tagasi, oli ta üks esimesi, kes läbis kõik meridiaanid, sest Mactani saar, kus ta hukkus, oli Vürtsisaartest, kus ta varem oli käinud, lääne pool. Ta oli ka esimene, kes juhtis ekspeditsiooni Euroopast Aasiasse lääne suunas ja ületas Vaikse ookeani. Andmed tema reisist pärinevad peamiselt Antonio Pigafetta reisikirjast. Fernão de Magalhães sündis vaesunud aadliperekonnas Põhja-Portugalis Trás-os-Montesi provintsis. 10-aastaselt kaotas ta oma vanemad ja läks paaziks João II ja kuninganna Leonori õukonda. Ta sai seal hea hariduse. Oma esimese ekspeditsiooni tegi ta 25-aastaselt 1505. aastal, kui ta saadeti Indiasse, et seada Francisco de A...
docstxt/134791913243.txt
Fernão de Magalhães Geograafia referaat Koostaja: Juhendaja: Fernao de Magalhaes (1480-1521)- sõnakehv ja sihikindel portugali meremees. Kuigi Kolumbus avastas uue maailmajao, jäi tee leidmine ihaldatud "vürtside maale" Kagu-Aasias saavutamata. Tuli korraldada uusi retki. Suurimaks ettevõtmiseks kujunes Fernao de Magalhaesi ekspeditsioon. Ta oli kindel, et on võimalik purjetada ümber maakera ning leida sel viisil otsitav India. Magalhaes pakkus oma teeneid Portugali kuningale, kuid asjatult. Lõpuks oli Hispaania valitseja nõus tema ettevõtmist toetama. Nii asusidki laevad Magalhaesi juhtimisel Hispaania lippude all teele tundmatusse. 20. septembril 1519. aastal, lahkus viis laeva ja 265 meest Hispaania rannikult, nad ületasid Atlandi ookeani ja jõudsid 13. detsembril Rio de Janiero lahte
lahendamisel. 3 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................ 2 Mis on astronoomia?................................................................................... 3 Kasutatud kirjandus http://www.fyysika.ee/ninatargad/amet http://et.wikipedia.org/wiki/Astronoomia Jane Elliot ja Colin King ,,Lasteentsüklopeedia" lk. 7 Magalhaesi pilved Kui Fernao de Magalhaesi ellüjäänud meremehed 1522.aasta sügisel eurooplaste esimeselt ümbermaailmareisilt tagasi jõudsid, oli neil palju rääkida lõunamaade ja merede imedest. Uudiste seas oli ka lugu kahest lõunataeva pilvest ,mis erinevalt tavalistest pilvedest paistsid ainult öösel ja ei muutnud oma asukohta tähistaeva suhtes. Ekspeditsiooni auks said nad nimeks Suur ja Väike Magalhaesi Pilv. Et sellal lõunapoolkeral teadlasi polnud ning teleskoopki oli veel leiutamata
saarestikus asuvatele Vürtsisaartele. · Vaikne ookean osutus tema arvatust palju laiemaks ning see viga viis tema ja ta mehed surmasuhu. · Portugali kuningas Manuel ei toetanud ekspeditsiooni. Magalhaes pakkus oma lääneretke plaani Hispaania kuningale ja Püha Rooma keisrile Karl V-le. Karl V suhtus plaani mõistvalt. Hispaania monarh nõustus toetama viiest laevast koosnevat ekspeditsiooni, mille koosseisus oli 250 meest ning määras Magalhaesi kindralkapteniks. · Viis laeva olid Trinidad, San Antonio, Concepscion, Victoria, Santiago. · Laevade moonavarustajad petsid Magalhaesi ekspeditsiooni igal võimalusel. Laevadele jäi lastimata terve aasta jagu varustust. Elutähtsa moona nappus põhjustas määratu suurt Vaikset ookeani ületavas laevastikus hukatuslikke tagajärgi. · Magalhaes ja ta laevad lahkusid 20.septembril 1519, kõige ees kindralkapteni laev Trinidad. Levis
tolm ja gaasipilved. Linnutee galaktika keskel asub mõhn, kus tähtede kontsentratsioon kasvab keskme suunas. Keskosas asub suur must auk, mis on ümbritsetud vesinikust gaasirõngaga. Linnuteel on neli suurt haru ja mitmeid väikseid. Kindel harude arv ei ole teada. Spiraalharud, gaasipilved ja tolm moodustavad ketta paksusega 2000 valgusaastat. Linnutee halo koosneb ainult vanadest tähtedest. Galaktika keskosa on kõige heledam. Linnutee galaktikal on kaks kaaslast- Suur Magalhaesi pilv ja Väike Magalhaesi pilv. Need asuvad 200 000 valgusaasta kaugusel Linnuteest. Suur Magalhaesi pilv koosneb umbes 30 miljardist tähest ning tema läbimõõduks on 14 000 valgusaastat. Väike Magalhaesi pilv on udulaik, mille läbimõõt on Suure Magalhaesiga võrreldes poolt väiksem, 7 000 valgusaastat. Väike Magalhaesi pilves on umbes 3 miljardit tähte. Andromeeda udukogu ehk Andromeeda galaktika on Linnutee naabergalaktika, mis asub Linnuteest 2,5 miljoni valgusaasta kaugusel
Avastamisest 1867. aastal kasutasid astronoomid 40 cm pikkust pariisi observatooriumis olevat Focault teleskoopi ning avastasid Cygnusi tähtkujust kolm tähte, mille muidu ühtlasest spektrumist kiirgas eredalt välja valgusvihke. Astronoomide nimed olid Charles Wolf ja Georges Rayet ning seepärast saigi see tähekogum nimeks Wolf-Rayet tähed (WR tähed). 1987. aastaks oli lisaks 159 vastavatele tähele Galaktikas leitud veel 100 Wolf-Rayet tähte Suures Magalhaesi Pilves, 8 Väikeses Magalhaesi Pilves ja mõned teistes galaktikates. Aastaks 1992 oli Galaktikas teada juba 173 WR-tähte. Wolf-Rayet tähed Wolf-Rayet tähti, mida nimetatakse ka WR tähtedeks, on välja kujunenud hiiglaslikeks tähtedeks, millel on algselt 20 päikese mass. Kuid nad kaotavad suure osa oma massist väga kiiresti ning sellepärast on kogu see moodustis sarnane tähetuulega, mis võib liikuda 2000 km/h kiirusega. WF-
9. Kolumbuse esimeselt reisilt kaasavõetud esi, mis muutus põhiliseks meremeeste magamisasemeks 10. Millal nägi Kolumbus Kariibi mere saart (San Salvador)? 11. Santa Maria peamine navigatsioonivahend 12. Millal maabus Giovanni Caboto Newfoundlandil? 13. Kui kaua kestis Vasco da Gama 1. ajalooline reis Indiasse? 14. Kelle valitsemisajal algas Inglise sõjalaevaehituses arenguprotsess? 15. Mida tõestas Giovanni da Verrazano? 16. Mis olid Magalhaesi 5 laeva nimed? 17. Kus ja millal tapeti Magalhaes? 18. Milline Magalhaesi laevadest elas ainukesena reisi üle? 19. Laevatüüp, mida 1530. aastatest peale ehitasid kõik Euroopa peamised mereriigid 20. Inglise laev, mis esialgselt kandis nime Pelican. Esimene Inglise laev, mis sõitis ümber maailma. 21. James Cooki laeva nimi 22. Santa Maria kapten 23. Kui palju inimesi orjastati 15. ja 16. sajandi vahetuse suurte avastusretkedega alanud ajastul? 24
13. Uus Maailm sai nimeks Ameerika Amerigo Vespucci järgi, kes mõistis, et tegu on uue mandri, mitte Indiaga. 14. Vasco da Gama merereis Indiasse. Da Gama asus 1497.a. Juulis teele Lissbonist, sõitis viie kuuga Aafrika lõunatipuni, leidis Mosambiigist araablasest lootsi, kelle juhatusel jõuti 1498.a. Indiasse Malabari rannikule. Aasta pärast jõudis da Gama vürtsilaadungiga tagasi koju. Vürtsikaubandusest sai Portugali monopol. 1. Magalhaesi reisi eesmärk oli leida läänetee Indiasse ja Vürtsisaarteni. 1519.a. alustas ta oma reisi Hispaaniast Sanlucari sadamast, ületati Atlandi ookean, sõideti piki Lõuna-Ameerika rannikut lõunasse, kuni leiti mandri lõunatipust väin, mis nimetati Magalhaesi järgi, ületati Vaikne ookean ja jõuti Filipiinidele, kus Magalhaes sai surma kokkupõrkes pärismaalastega, seejärel sõideti läbi India ookeani ümber Aafrika
Mered ja lahed Läänemeri Põhjameri Barentsi meri Vahemeri Must meri Punane meri Kariibi meri Jaapani meri Mehhiko laht Guinea laht Pärsia laht Hudsoni laht Kanalid Panama Suessi Kieli Väinad Taani väinad Inglise kanal e. La Manche Gibraltar Bosporus Dardanellid Beringi Magalhaesi Saared ja saarestikud Suurbritannia Iiri Island Kreeta Küpros Sitsiilia Sardiinia Korsika Gröönimaa Kuuba Madagaskar Sri Lanka Sumatra Jaava Kalimantan Uus-Guinea Jaapan Uus-Meremaa Poolsaared Skandinaavia Jüüti Apenniini Pürenee Balkan Araabia Hindustani Indo-Hiina Korea Labradori Mäestikud Skandinaavia Alpid Apenniinid Püreneed Uural Kaukasus Himaalaja Kordiljeerid Apalatšid Andid Kaljumäestik Suur Veelahkmeahelik Atlas Mägismaad Tiibet Brasiilia Etioopia
5 kuud hiljem sõideti ümber Aafrika lõunatipu. Araablasest teejuhiga jõuti 1498. a. Indiasse Malabari rannikule. Aasta pärast saabus, olles 2 laeva kaotanud, ta vürtsilaadungiga koju tagasi. Edasi suundusid portugallased Indoneesiasse Sunda ja Moluki saartele, kust vürtsid toimetati vahejaama (Goasse) ja sealt edasi Euroopasse. Vürtsikaubamdusest indiaga sai Portugali riigi monopol, millelt teeniti väga suuri kasumeid. 6. MAGALHAESI MEREREIS Algas Hispaaniast Sanlucari sadamast 20. septembril 1519. a. Ekspeditsioon koosnes 5st laevast ja 253 liikmest. Ekspeditsiooni eesmärk oli leide läänepoolne India-tee. Pärast Atlandi ookeani ületamist liiguti piki Lõuna Ameerika rannikut Ameerika lõunatipuni. Seal olev väin nimetati Magalhaesi väinaks. Edasi mindi üle Vaikse ookeani Filipiinideni, kus hukkus retke juht, kokkupõrkes pärismaalastega. 1522
Mekong Indus Väinad Pinnamood Ganges Mississippi jõgi Taani väinad Skandinaavia Amazonas La manche Apenniinid Niilus Gibraltar väin Alpid Kongo Bosporuse väin Uural Niger Dardanellid Kaukasus Beringi väin Püreneed Järved Magalhaesi väin Himaalaja Kordiljeerid Saimaa Saared Kaljumäestik Vänern Suurbritannia Apalatsid Laadoga Iirimaa Andid Kaspia Island Atlase mäed Arali meri Kreeta Draakoni mäestik Baikal Küpros Austraalia alpid Suur järvistu Sitsiilia Suur veelahkme ahelik Victoria
11. Eestist pärit baltisakslane von Livingstone eKr Venemaad. uuris PõhjaJäämere saari. 13. Suurbritanniast pärit Livingstone on tuntuim 12. Austraalia avastas ........................, kes Aafrika uurija. on pärit ............................... 14. Kirdeväila I läbija Nordenskjöld on pärit 13. Esimene ümbermaailmareis algas 1519 Eestist. aastal Portugalis Magalhaesi juhtimisel. 15. Ch. Kolumbuse jõudmist LääneIndia 14. Cousteau leiutas akvalangi. saarestikku 1492 aastal peetakse suurte 15. Skandinaaviast pärit viikingid jõudsid avastuste alguseks. Ameerikasse enne Kolumbust. 16. Itaallane Amerigo Vespucci uuris Lõuna 16. Ameerika on nime saanud indiaanlaste Ameerika rannikut. järgi. 17
ning laevanduses hakati kasutama karavalle. Võrreldes varasema ajaga, kui meremehed orienteerusid taevatähtede või päikesevarju abil, muutus navigeerimine hõlpsamaks ja usalduväärsemaks. Tugevamad laevad võimaldasid julgemalt pikke reise ette võtta. Enam kui 500 aasta tagused tehnoloogilised saavutused on olnud vunamendiks tänapäeva laevandusele ja isegi atronoomiale. Vasco da Gama, Kolumbuse ja Magalhaesi reisid aitasid maakera täpsemalt kaardistada. Kuna maadeavastused toimusid peamiselt Portugali ja Hispaania lipu all, siis kerkisid need riigid ka majanduslikult esile. Avastatud maad kuulutati riikide omaks ning koloniseeritud valdustest imporditi Euroopasse kõiksugust väärtuslikku kaupa. See pani aluse maailmakaubanduse ja suurtööstuse suurele tõusule. Raha ringluse tõttu elavnes pankade osatähtsus ning tekkisid kauba- ja fondibörs, mis eksisteerivad edukalt tänapäevalgi.
Varauusaeg ( XVI-XVIII sajand) 1492.a.-C.Kolumbuse avastusretk Ameerikasse 1517.a.-reformatsiooni algus Saksamaal, Martin Luther avaldas oma katoliku kiriku vastased seisukohad. 1519-1522-esimene ümbermaailmareus Magalhaesi juhtimisel. 1524-1525-talurahvasõda Saksamaal. 1555.a.-keiser Karl V kuulutab välja Augsburgi usurahu, millega luteri usk tunnistati katroliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. 1564-1616-William Shakespeare'i eluaastad 1588.a.-Hispaania laevastiku ebaõnnestunud sõjaretk Inglismaa vastu ( Võitmatu Armaada) 1618-1648.a.-Kolmekümneaastane sõda. Rahvusriikide tekkimisega tugevnes Lääne-Euroopas kuningavõim. Henry Tudor sai Inglismaa kuningaks 1485.a
Täht- on hõõguv gaasikera, mille temp. Ületab pinnal 3000-3000c, ja kiirgavad valgust Kuidas on võimalik määrata tähtede kaugusi? Tähe aastaringsest liikumisest taevavõlvil määravad astronoomid selle tähe aastaparallaksi nurga, mille all paistab Maa orbiidi raaidus. on vaja teada nurka, mis asub päikese ja maa vahel ja tähe läbimõõtu Mis on tähe näiline e. Suhteline heledus? näiliseks heleduseks nimetatakse tähe valgusvõimsuse suhet päikese valgus võimsusse Mis on tähe tegelik heledus? tähe tegelik heledus on tähe näiv heledus, kui täht asuks meist 10-ne parseki kaugusel Milline on seos tähe massi ja eluea vahel? Mida suurem on mass, seda lühem on eluiga. Milline on seos tähtede värvuse ja temperatuuri vahel? mida eredam täht, seda kuumem Sinakatel ja valgetel tähtede peaks temperatuur olema kõrgem, kollastel madalam ja punakatel veelgi madalam. Mis on visuaalsed kaksikud; varjutus muutlikud kaksikud? Kui tiirlemistasand on vaatek...
Herkulese tähtkujus koosneb sadadest tuhandetest tähtedest. See udukogu asub meie lähigalaktikas - Suure Magalhaesi Pilves - ning on tohutu tähtede parv. See on Tarantli udukogu, kus on väike parv noori, suure massiga ja väga kuumi tähti. Kasutatud materjal http://www.google.ee/search http://et.wikipedia.org/w/index.php? title=Eri%3AOtsimine&search=parved Robin Kerrod ,,Tähetark'` http://www.google.ee/images
vähendada oluliselt ka nende maksumust. See muidugi ei tähenda, et loobutakse uute kosmoseteleskoopide ehitamisest, eriti mis puudutab teisi kiirgusvahemike peale nähtava ja raadiokiirguse 1.1 Viimasel ajal on käivitatud kolm tõelist suurt teleskoobiprojekti. Ameeriklased on hakanud valmistama kahe suure vaatlusriista valmistamist. Üks neist kannab nime Kolmekümne meetrine Teleskoop teine on suur Magalhaesi teleskoop. Eurooplased aga kavandavad hoogsalt Euroopa Eriti Suurt Teleskoopi. Kolmekümnemeetrine teleskoop: Nagu nimigi ütleb on teleskoobi peapeegli läbimõõt 30 meetrit. Peegli moodustavad 492 kuusnurkset segmenti mõõtudega 1,4 meetrit. Teleskoop on USA ja Kanada ühisprojekt, mille maksumuseks hinnatakse üle 300 miljoni dollari. Teleskoop on varustatud adaptiivse optikaga mis võimaldab saada väga täpsed nurklahutused.
2.Tähe surm: H otsas->He->c->punane hiid plahvatab novana, aine paiskub kosmosesse. 1)jäänus suurem kui 1,4 Mo->valge kääbus-must auk-ülitihe ainekogum 2)jäänus väiksem kui 1,4Mo->valge kääbus->must kääbus Galaktikad ehk täheparved. 1)Linnutee Galaktika, spiraalne,Päikesesüsteem,tuumas sünnivad uued tähed,laius 100 000va. U 100 mrd tähte,tiirlemisperiood=200 mln a, kiirus 300 km/s. 2)Andromeda, 2mln va kaugusel, 180 000va lai, u200 mrd tähte,2 kaaslast Suur ja Väike Magalhaesi Pilv. Elleptilised on väljavenitatud ringid, korrapäratud avastas Herschel 1924. Kohalik Rühm-Linnutee +20 muud ( galaktika parved) 35 000 galaktikat teada. Sõle,pelgu,p-tallinn,tallinn,harjum,eesti,euroop,maa,päikesesü,linnutee,kohalik rühm,universum. Suur Pauk- universumi tekke teooria. Hubble 1924.1)15 mrd a.t. plahvatus, aine jäi 10- 33 m. Nn punanine(kõik eraldusid keskpunktist). 2)temp 1027-plasmakera 3)10-10 sek prootonid ja neutronid, 4)3 min-tuumad 5)300 000a
keskelt pisut paksemani „varreni“. • Keskel asub tihe tuum, millest väljub 2 tähtedest ja gaasist koosnevat spiraaliharu. • Enamikul spiraalgalaktikatest on galaktika keskmes "varras" mis ulatub mõlemale poole galaktika tuumast ning seejärel ühineb spiraalharudega. KORRAPÄRATUD GALAKTIKAD • Galaktikad, millel puudub selge eristatav kuju. • Tihti kujult kaootilised. • Arvatakse, et nad moodustavad veerandi kõikidest galaktikatest. Suur Magalhaesi pilv • Enamik korrapäratuid galaktikaid on kunagi olnud spiraalsed või elliptilised, aga deformeerunud gravitatsiooni tõttu. • Korrapäratud galaktikad sisaldavad suurtes kogustes kosmilist tolmu ja gaasi. U N I Vsuure • Lõpmata E Rulatusega S U Mruum. • Seal on Päike, planeedid, Linnutee tähesüsteem ehk Galaktika ja ka teised galaktikad. • Universum kasvab pidevalt.
Ühtlustavad maailmamere temperatuuri, mõjutavad kliimat, kannavad edasi planktonit. Hoovused, kui kliimamõjutajad- Soe golfi hoovus- Mehhiko lahest Euroopasse, soe õhk, jätk Põhja- Atlandi hoovusena. Labradori hoovus- muudab kanada kliima karmimaks. Külm Benguela hoovus- Antarktikast, aafrika, edelarannikul kuiv ja jahe, kõrbed. Soojad hoovused põhjustavad pehmema ja niiskema kliima. Väin- maailmamere erinevaid osi ühendav ja maismaad lahutav merekitsus. Gibraltari väin, Magalhaesi väin. Kanalid- Suessi ja Panama kanalid Põhjavesi- maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Liigub maakoores, moodustub sademetest ja on mage. Vett läbilaskvad kihid- lubjakivi, kruus, liiv. Vettpidavad kihid- savi Arteelia vesi- surveline põhjavesi. Mineraalvesi- mineraale sisaldav põhjavesi. Põhjavee kaitse- on vaja jälgida põhjavee seisundit, põhjavee resurssi ja veevõtu arvestust ning reguleerimist.
Esita neli näidet vastureformatsiooni teostamisest katoliku kiriku poolt. Mis aitas sinu arvates kõige rohkem kaasa katoliku kiriku positsiooni kindlustamisele? Põhjenda. Inkvisitsioonide tugevdamine. Jesuiitide ordu. Trento kirikukogu kinnitas paavsti ilmeksimatust. Täpsustati kalendrit. Dateeri sündmus ja selgita, mis toimus. Christoph Kolumbuse esimene mereretk 1492 jõudis Ameerikasse Vasco da Gama esimene mereretk Jõudis Indiasse ümber Aafrika 1498 Fernao de Magalhaesi mereretk Jõudis Indiasse purjetades ümber maakera.1519-22 reformatsiooni algus Saksamaal 1519 Luther avaldas oma 95 teesi Wittenbergi kiriku uksel Wormsi riigipäev 1521 Kutsutu Luther Saksa riigipäevale lootes et see oma õpetustest lahti ütleks. Augsburgi usurahu Vürst valib, mida usutakse tema maaalal 1555 ,,Kelle valitsus, selle usk" Võitmatu Armaada retk Hispaania poolt ehitatud tugev dessant laevastik, millega plaaniti inglismaa vallutada.
Vespucci · Amerigo Vespucci jõudis Amazonase jõe suudmesse · Tunnistas esimesena et tegemist on uue maailmajaoga Uus Maailm, Amerigo - Ameerika · Väin Atlandi ookeani ja Vaikse ookeani vahel jäi leidmata. · 1513 avastati, et teisel pool Panama maakitsust on ookean. (Magalhaes 1519-22). Hispaania rahastas I ümbermaailmareisi 5 laeva, üle 200 mehe. Atlandi ookean Brasiilia. Näljamässud. Magalhaesi väin 3 kuud ookeanil, skorbuut Filipiinid Magalhaesi surm - Elcano (1519-1522). I laev 18 mehega naasis reisilt elusana. Nelgi, kaneelilaadung kattis kõik kulud. 17. Mida kaardistati esmakordselt, millised olid maadeavastuste poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised tagajärjed Euroopa riikide ja avastatud maade rahvaste jaoks? TAGAJÄRJED · Uus arusaam maailma geograafiast, ookeanid, mandrid, mereteed. Uus Maailm · Maailmamajanduse kujunemine
Sakslasest kartograaf hakkas kõige esimesena nimetama Lõuna- Ameerika idaosa Vespucci nime järgi Ameerikaks. Peagi laienes see nimi kogu kontinendile. Ameerikas kokku on üle 20 riigi: USA, Kanada, Mehhiko, Guatemala, Belize, El Salvador, Honduras, Nicaragua, Costa Rica, Panama, Venezuela, Colombia, Guyana, Suriname, Ecuador, Brasiilia, Peruu, Boliivia, Paraguay, Tsiili, Argentiina. Magalhaesi väin Sõnakehv ja sihikindel portugali meremees Fernaro de Magalhaes oli kindel, et on võimalik purjetada ümber maakera ning leida sel viisil otsitavad Vürtsisaared. Magalhaes pakkus oma teeneid Portugali kuningale, kuid asjatult. Lõpuks oli Hispaania valitseja nõus tema ettevõtmist toetama. Nii asusidki laevad Hispaania lippude all teele tundmatusse. Magalhaes lootis leida väina, mille kaudu võiks jõuda teisele poole Ameerikat.
Portugallaste käes olid idapoolsed mereteed ning seega pidid hispaanlased suunduma läänepoolsete mereteede otsingule. Avastused: 1. 1492 Kolumbus avastas Ameerika (kahtlus tekkis kolmandal ekspeditsioonil); 2. 1513. aastal selgus lõplikult, et tegemist polnud Indiaga, vaid uue maailmajaoga, siit tuleb ka nimetus Uus Maailm ning itaalia maadeuurija(Amerigo Verpucci) järgi Ameerika. 3. 15191522 Hispaania teenistuses oleva portugallase Magalhaesi ümbermaailmareis. 4 EUROOPA KOLONIALISMI ALGUS Maadeavastused olid eelduseks kolonialismile, maailmakaubandusele ning kaubanduskapitalile. Euroopa koloniaalpoliitika alguseks võib lugeda Tordesillase lepingut 1494. a., millega Hispaania ja Portugal jagasid paavsti vahendusel omavahel uued valdused. Suurimaid muutuseid põhjustasid avastusretked Ameerikas, mille tulemusena hävitati 1519. a
(lk 90) Suured maadeavastused lkkas liikuma 15.sajandi poliitiline ja majanduslik olukord. Vahemerel muutus kauplemine idamaadega keeruliseks: Osmani trklaste pealetung oli vanad kaubasidemed idamaadega lbi liganud. Vahendajate tttu lksid kaubad jrjest kallimaks ning euroopat hakkas vaevama vrismetalli puudus. Pikad merereisid said vimalikuks tnu keskaegsetele tehnilistele uuendustele. Merereisidel kasutati kompasse ja merekaarte. 9. Mida kujutasid endast Kolumbuse, da Gama ja Magalhaesi reisid? (lk 90, 92) Kolumbus avastas Ameerika, da Gama purjetas mber Aafrika ja Magalhaes sitis esimesena mber maailma. 10. Millised tagajrjed olid maadeavastusetel ja nendele jrgnenud eurooplaste vallutustel nii eurooplastele kui prismaalastele (indiaanlastele, neegritele)? (lk 94, 96) Kaubandus hakkas rohkem liikuma 11. Mida kujutasid endast eurooplaste loodud koloniaalimpeeriumid? (lk 96, vt ka kaarti lk 97) Koloniaalimpeeriumid tekkisid Euroopa suurte maadeavastuste perioodil, mis
Täiesti ainuomased Merkuurile on kuni kahe kilomeetri kõrgused ja sadade kilomeetrite pikkused astangud, mida pole leitud ei Kuul ega Marsil. Sageli lõikavad astangud erineva iseloomuga piirkondi. Tõenäoliselt on need tekkinud Merkuuri kokku tõmbumisel planeedi rauast tuuma jahtumisel. Seejuures vähenes raadius umbes 1 km. Astangutele on nimed pandud kuulsate maadeuurijate laevade järgi, näiteks "Santa Maria" Kolumbuse lipulaeva auks, "Viktoria" Magalhaesi ainsana tagasipöördunud laeva auks jmt 10.Merkuuri nägemine Merkuuri saab näha vaid koidu või eha paistel madalal horisondi kohal. Planeet avastati juba muinasajal. Ta on piisavalt hele maa taevas, aga Päikesele läheduse tõttu seda saab näha vaid lühikestel ajavahemikel vahetult enne päikese tõusu ja peatselt peale päikese loojangut, vastavalt koidu ja eha paistel. Seetõttu saab seda
• 10. augustil 1519 alustas Magalhães reisi Sevillast, et jõuda Vürtsisaarteni. Hispaanlastest võimukandjad proovisid Magalhaesi reisi takistada. Nii asuti edela suunas teele alles 20. septembril. • 20. novembril ületas Magalhães ekvaatori • 10. jaanuaril 1520 jõudis Magalhães La Plata lahte.• 6.Loodetud detsembril jõudis
gaasi juurde. Kuna kaugelt pärit gaasipilvel on pikk tee tulla, kestab see protsess tänapäevalgi.Pealelangev gaas võib galaktikas leiduvat gaasi olulisel määral kuumutada, see aga võib edasist tähtede teket aeglustada või isegi mõneks ajaks peatada. Nii ongi leitud galaktikaid, kus on kunagi ammu toimunud esimene tähetekkelaine, aga seejärel on täheteke mitmeks (5-7) miljardiks aastaks peatunud. Üks selline lõunapoolkera elanikele tuntud Suur Magalhaesi Pilv on isegi väga lähedal ( teda võib selgetel öödel palja silmaga näha, seda küll väikese udulaiguna). Galaktikate tekkes osalev aine on seega algusest peale koosnenud vahetpidamatult kuumenenud ja jahtunud aine segust. See pilt võib mõnelegi perenaisele tuttav näida, kavalamad road tahavad tihti keerukamat soojendamis-jahutamistööd. Kokkuvõte Selle materjali läbitöötamine oli väga huvitav ning uusi teadmisi pakkuv. Töö põhieesmärk oli
2)Maade tagasi vallutamine 3)Vajadus idamaiste vürtside järele 4)Ristiusu levitamine.5)Soov leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse. 1) 1487-1488 jõudis B. Diazi juhitud expeditsioon aafrika lõunatipuni hea-Lootuse neemeni. 2) 1497-1498 sooritasid neli laeva Vasco da Gama juhtimisel reisi ümber Aafrica Indiasse. 3) 1492. Aastal Cristoph Columbus püüdis jõuda Aasiasse sõites ümber maakera ning jõudis Ameerikasse 4)1519-1522 korraldasid Hispaanlased Fernao de Magalhaesi juhtimisel reisi ümber maakera. 1606. aastal jõudis esimesena Austraaliasse Willem Janszoon, 1770. Aastal James Cook Tagajärjed: 1)avardavad eurooplaste maailmapilti 2) orjakaubandus 3) uued mereteed 4)annavad uusi geograafilisi teadmisi 5)Vahemere kaubandus muutub teisejärgulisex 6)Atlani Ookeani äärsete linnade esiletõus 7)exootilised põllukultuurid 8)Uute haiguste kaasatoomine, nt: süüfilis 9)väärismetallide sissevedu euroopasse 10)Hindade
idapoolsed aga Portugalile. Piir fikseeriti vaid Atlandi, edaspidi tekkisid probleemida. ESIMENE ÜMBERMAAILMAREIS Kolumbuse avastusreisid andsid Hispaania konkistatooride ahnetesse kätesse küll uue maailmajao, ent peaeesmärk, uue tee leidmine ihaldatud "vürtside maale" Kagu- Aasias, jäi saavutamata. Tuli korraldada uusi retki. Suurimaks sellelaadsetest ettevõtmistest kujunes F. de Magalhaesi ekspeditsioon. 20. septembril 1519. aastal sõitis Hispaania teenistuses olev portugallane Fernao de Magalhaes (1480-1521) välja viie laevaga, pardal kokku 265 meest. Piki Lõuna-Ameerika idarannikut edelasse purjetades avastati La Plata laht ja uuriti Patagoonia rannikut, kuhu jäädi talveks. 1520. aastal jätkati retke, avastati Tulemaa ja nüüd tema nime kandev väin. Keerukast väinast läbisõit võttis aega üle kuu ning sealt jõuti 1520. aasta novembri
massiliselt külastatavatele piirkondadele. MÕISTED KAARDIÕPETUS 82. teab järgmisi geograafilisi objekte ja oskab märkida need kontuurkaardile: · Mered ja lahed: Läänemeri, Põhjameri, Barentsi meri, Vahemeri, Must meri, Punane meri, Kariibi meri, Jaapani meri, Mehhiko laht, Guinea laht, Pärsia laht, Hudsoni laht; · Kanalid: Panama, Suessi, Kieli; · Väinad: Taani väinad, Inglise kanal e. La Manche, Gibraltar, Bosporus, Dardanellid, Beringi, Magalhaesi; · Saared ja saarestikud: Suurbritannia, Iiri, Island, Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Gröönimaa, Kuuba, Madagaskar, Sri Lanka, Sumatra, Jaava, Kalimantan, Uus- Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa; · Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo-Hiina, Korea, Labradori; · Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Kordiljeerid, Apalatsid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas;
Renessanss ja humanism reformatsioon, sest paavst elas rikkalt, riigid otsisid võimalusi keskvõimu tugevnemiseks Iseloomusta luterliku reformatsiooniga toimunud muutusi kirikus (4). Milline muudatus aitas enim kaasa hariduse levikule? 2 sakramenti, teenistuste pidamine rahvakeelne, jutlused, kunsti muutumine kirikus, usk põhines piiblil. Christoph Kolumbuse esimene mereretk 1492 jõudis Ameerikasse Vasco da Gama esimene mereretk Jõudis Indiasse ümber Aafrika 1498 Fernao de Magalhaesi mereretk Jõudis Indiasse purjetades ümber maakera.1519-22 reformatsiooni algus Saksamaal 1519 Luther avaldas oma 95 teesi Wittenbergi kiriku uksel Wormsi riigipäev 1521 Kutsutu Luther Saksa riigipäevale lootes et see oma õpetustest lahti ütleks. Augsburgi usurahu Vürst valib, mida usutakse tema maaalal 1555 ,,Kelle valitsus, selle usk" Võitmatu Armaada retk Hispaania poolt ehitatud tugev dessant laevastik, millega plaaniti inglismaa vallutada.
JÕED REIN, DOONAU, VOLGA, JANGTSE, HUANGHE, INDUS, GANGES, MISSISSIPPI, AMAZONAS, NIILUS, KONGO JÄRVED SAIMAA järvistu, VÄNERN, LAADOGA, KASPIA, ARAAL, BAIKAL, SUUR JÄRVISTU, VICTORIA, TANGANJIKA KAARDINOMENKLATUUR · MERED LÄÄNEMERI, PÕHJAMERI, BARENTSI, VAHEMERI, MUST MERI, PUNANE MERI, KARIIBI, JAAPANI, · LAHED MEHHIKO, GUINEA, PÄRSIA, HUDSONI · KANALID PANAMA, SUESSI, KIELI · VÄINAD TAANI VÄINAD, INGLISE KANAL, GIBRALTAR, BOSPORUS, DARDANELLID, BERINGI, MAGALHAESI SAARED JA POOLSAARED · SAARED SUURBRITANNIA, IIRI, ISLAND, KREETA, KÜPROS, SITSIILIA, SARDIINIA, KORSIKA, GRÖÖNIMAA, KUUBA, MADAGASKAR, SRI LANKA, SUMATRA, JAAVA, KALIMANTAN, UUSGUINEA, JAAPAN, UUS MEREMAA · POOLSAARED SKANDINAAVIA, JÜÜTI, APENNIINI, PÜRENEE, BALKAN, ARAABIA, HINDUSTAN, INDOHIINA, KOREA, LABRADORI KORDAMISKÜSIMUSED · Vee jaotus Maal (protsendid) · Suur ja väike veeringe · Veetemperatuuri ja soolsuse regionaalsed erinevused
meridiaan, algmeridiaan, kaardivõrk, geograafiline laius, geograafiline pikkus, ajavöönd, kuupäevaraja,maailmaaeg, vööndiaeg; Teab järgmisi geograafilisi objekte ja oskab need märkida kontuurkaardile: Mandrid ja ookeanid; Mered ja lahed: Läänemeri, Soome laht, Botnia laht e Põhjalaht, Põhjameri, Vahemeri, Must meri, Punane meri, Kariibi meri, Guinea laht, Pärsia laht; Väinad: Taani väinad, Inglise kanal e. La Manche, Gibraltar, Beringi, Magalhaesi; Saared ja saarestikud: Gotland, Öland, Ahvenamaa, Suurbritannia, Iiri, Island, Gröönimaa,Madagaskar, Uus-Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa; Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Araabia, Hindustani, Indo- Hiina, Labradori; Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Andid,Kordiljeerid, Kaljumäestik, Apalatsid, Suur Veelahkmeahelik, Atlas; Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia;
Osmanite impeeriumi laienemise oht. * 15. saj lõpu sündmused tõestasid, et oli alanud geograafiliste avastuste ajastu. 1410. a -õlgiti ladina keelde Ptolemaiose töid. 1492. a Kolumbuse esimene teekond Ameerikasse. Hispaanias jõudis lõpule rekonkista, viimane mauride käes olnud piirkond Granada vabastati. 1494. a- paavst Aleksander VI Borgia kutsel liikus läbi Itaalia Prantsuse kuningas Charles VII ja rüüstas Rooma. 1497-1498. a Vasco da Gama jõudis Indi rannikule. 1521-1522.a Magalhaesi ümbermaailmareis. *Mikolaj Kopernik -tema peateos ,,De revolutionibus orbium coelestium",ilmus 1543. a: heliotsentrilise maailmasüsteemi mudel, kummutas Ptolemaiose seisukohad geotsentrilise süsteemi kohta. Karl V Habsburgi (1519.1556) ajal ühtse Euroopa utoopia täitumise võimalus. Tema impeeriumis ,,ei loojunud päike kunagi." Peale poliitilise utoopia kehastas ta veel rüütliau ideed, mille päris vanaisalt Charles Südilt. 1517
Marco Polo reisikirjad ahvaltesid eurooplasi maadeavastustele indiasse ja hiina. Tee läbis muhameedlike maid, ohtlik. Konstatinoopoli langemine ja türklaste ülemvõim Vahemere idaosas raskendasid. Portugallased otsisid ümber-Aafrika teed. Hispaanlased elavnesid ja andsid Cristoph Kolumbusele raha lääne kaudu indiasse sõitmiseks. Ta polnud edukas, Vasco da Gama tõi port. raha. Siis saadi aru, et on ikkagi mander vahel ja läbi saab sõita. Fernao de Magalhaesi saadeti 1519 ümbermaailmareisile. Hispaanlased said läänepoolkera, portugallased ida,va brasiilia. Võidujooks kolooniatele. Uus manner polnud inimtühi, Asteekide suurriik(selle vallutas imeline Hernan Cortese) ja Inka riik(Fransico Pizarro). Euro -> amer: kristlus, nisu, puuvill, neegrid, raud, alkohol, tulirelvad, hobused ja rõuged. Vastupidi: mais, kartul, tubakas, süüfilis, kuld ja hõbe. Hispaania? Rikas! Varsti - inflatsioon, hindade revolutsioon. 2
ümbermaailmareisi ja tõestas sellega, et maakera on ümmargune. 15 saj- vallutati Pürenee ps türklaste käest tagasi. 1488 a- Henrique Meresõitja organiseeritud reis ,kus meremehed jõudsid sellel aastal Aafrika lõuna tippu. 1498 a- jõuti Vasco da Gama juhtimisel piki Aafrika rannikut Indiasse 1492 a- Christoph Kolumbus jõudis Hispaaniast Kanaari saartele 1519 a- Fernao de Magalhaes asus Hispaaniast 5 laevaga teele otsima lääne poolt Indiasse mereteed 1522.a- jõudis üks Fernao de Magalhaesi laev 18 kurnatud meremehega tagasi Hispaaniasse 1. Nad tahtsid avastada mereteid Indiasse ja avastada uusi kohti. Taheti leida vürtse. Idamaid kujutati ette väga rikastena, Euroopas oli puudus väärismetallidest. 2.Indias leidus vürtse 3. Sellepärast, et Portugal ja Hispaania asuvad selleks kõige soodsamal kohal. 4. Nimi anti sellepärast, et ta organiseeris piki Lõuna-Aafrika rannikut merereise lõunasse. 5.Et leida meretee Indiasse 6
1498 de Gama jõuab Galigati sadamasse Indias. Tagasipöördumine näeb välja põgenemise moodi, kuid laev on vürtse täis. 2) Hispaania lipu all Christopher Kolumbus. 1492 Ameerika avastamine Bahama saarestikust. Tema eesmärk oli Hiina rannik(algul arvas, et jõudis Jaapanisse ja teisel retkel Hiinasse). Esimene ümbermaailmareis 15191522, Fernando de Magalhaes. Vaikne ookean peale Magalhaesi väina. 5 laevast jõudis tagasi 1, 210 mehest jõudis tagasi 18. Filipiinid tapsid kapteni. 3) Taani kuningas Christian IV põhja poolt Ameerikat Indiasse minna Gröönimaa kaudu. Liigse külma tõttu ei õnnestunud. 4) Inglased ümber Aasia Põhja Jäämere kaudu, Novaja Semjast kaugemale ei jõuta. Inglased pm avastavad Venemaa ja seal peituvad võimalused. Saavad enda kätte kogu
tehti kulutused kuhjaga tasa. b) Vürtsikaubandus kujunes Portugali monopoliks. · Araabia kaupmehed tõrjuti India ookeanist välja. 5. I ümbermaailmareis (1519-1522) ja teised maadeavastused a) Hispaania eesmärgiks Indiasse läänetee leidmine · 5-laevalist retke (253 meest) juhtis portugali aadlik Fernao de Magalhaes. · Atlandi ookeani ületamisega jõuti Ameerika lõunatippu (Magalhaesi väin), · Vaikses ookeanis Filipiinidel hukkus retkejuht kokkupõrkel pärismaalastega. · Teekond jätkus üle India ookeani Aafrika lõunatipu kaudu Atlandile. · Pärast suuri raskusi ja kaotusi jõuti koju 1 laeva ja 18 mehega. b) Uued avastused: · 16. saj. II pool portugallased Jaapanis. · 17. saj. algul hollandlased Austraalias. · 17. saj. inglased ja prantslased Põhja-Ameerika idarannikul. 6. Maadeavastuste tulemused
England entered period of capitalism. Wool made england rich english understood that it's much more useful to make up smll factories to produce wool. Needed more sheep, more pastures for them. Took way common lands, surrounded them with fences. This process is called the enclosure (tarastamine). Peasants lost grass land, couldn't grow animals, had to move to big towns. Science and learning 1492 America was discovered by Columbus. Vasco da Gama found searoute to India (Suessi kanal 1950). Magalhaesi väin between South America and Tulemaa saar. He circumnavigated the Earth. Copernic claimed that the sun was the centre of the universe and other planets went around it. Establishment of Protestant churches movement was started by Martin Luther. Different branches of this movement in France Calvinism, Chatolic. Constant conflic between them in Ulster ( North-Ireland). In the 15th century printing was diccovered in Germany. 1476 a man called Caxton opened the first printing shop in London
septembril 1519. aastal, ületasid Atlandi ookeani ja jõudsid 13. detsembril Rio de Janiero lahte. Sealt suundusid laevad lõunasse, purjetades piki tollal veel tundmatut Lõuna - Ameerika rannikut. Magalhaes lootis leida väina, mille kaudu võiks jõuda teisele poole Ameerikat. Läbipääsu otsides purjetasid laevad üha lõuna poole. Alles teisel aastal leidsid nad otsitava väina. Rohkem kui kuu aega ekslesid nad Ameerika ja Tulemaa vahelises väinas (kannab praegu Magalhaesi nime), kuni viimaks avanes ees peegelsile ookean. Magalhaes nimetas selle Vaikseks ookeaniks. Tegelikult on see kõige tormisem ookean maal. Vahepeal oli üks laev hukkunud, teine aga põgenenud kodumaale ühes rikkalike toiduvarudega. Sellele vaatamata otsustas Magalhaes teekonda jätkata. Reis üle ookeani kujunes oodatust palju pikemaks. Vee- ja toiduvarud lõppesid. Nõrkenud meeskonnaliikmed sõid saepuru, rotte ja isegi pargitud nahka.
vältida veekogude saastamist. b. Suuremõõtkavaliselt kaardilt info lugemine Kaardi tundmine c. Kaardi tundmine KAARDIÕPETUS Mered ja lahed: Läänemeri, Põhjameri, Barentsi meri, Vahemeri, Must meri, Punane meri, Kariibi meri, Jaapani meri, Mehhiko laht, Guinea laht, Pärsia laht, Hudsoni laht; Kanalid: Panama, Suessi, Kieli; Väinad: Taani väinad, Inglise kanal e. La Manche, Gibraltar, Bosporus, Dardanellid, Beringi, Magalhaesi; Saared ja saarestikud: Suurbritannia, Iiri, Island,Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Gröönimaa, Kuuba, Madagaskar, Sri Lanka, Sumatra, Jaava, Kalimantan, Uus- Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa; Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo-Hiina, Korea, Labradori; Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural,
tulevad need, kelle sammude ees kantakse kord minu nägu läbi laotuse lehvival Laatsaruse linal. See luuletus on selgelt kirjutatud ekstaasi, eufooria hetkedel, kui haigus ja väsimus ei olnud võtnud talt usku maailma uuekssaamisse, lunastusse ja iseendasse. Ta kõikuv eneseusk võis ulatuda luulelise suuruseluuluni: ikka veel avaldamata kogu "Saadik Magellani pilvest" oli luuletaja enda järgi saanud selle ülbe pealkirja tema kujutlusest, et ta on Magellani (Magalhaesi) pilvest siia Linnuteele meeleparandust kuulutama saadetud, galaktiline misjonär. Masenduse ja jõuetu raevu hetkedel võis geniaalne Masing aga kirjutada kehvi vemmalvärsse. Neid värsse on natuke hale ja piinlik lugeda: Vihkan seda elukratti, kelleks sa mind seadsid! Jah, ma kuulnud, et saan vatti, sest mu halbust teadsid! Mõrane kell Nii kõigub ka Masingu luule taevatippude ja tagahoovi vahel nagu tema elu ja loomingki.
Vürtsisaartest, kus ta varem oli käinud, lääne pool. Ta oli ka esimene, kes juhtis ekspeditsiooni Euroopast Aasiasse lääne suunas ja ületas Vaikse ookeani. Andmed tema reisist pärinevad peamiselt Antonio Pigafetta reisikirjast. Ta sündis vaesunud aadliperekonnas Põhja-Portugalis Trás-os-Montesi provintsis. 10-aastaselt kaotas ta oma vanemad ja läks paaziks João II ja kuninganna Leonori õukonda. Ta sai seal hea hariduse. Fernao de Magalhaesi reisid: Oma esimese ekspeditsiooni tegi ta 25-aastaselt 1505. aastal, kui ta saadeti Indiasse, et seada Francisco de Almeida Portugali viitsekuningaks. 1506. aastal purjetas ta Vürtsisaartele ja ta nimetati 1510. aastal kapteniks. Peagi kaotas ta selle nimetuse kui ta oma laevaga salaja laevastikust eemaldus ja edasi ida poole purjetas. Afonso de Albuquerque juhtimisel osales ta 1511 tänapäeva Malaisias asuva Malakka linna vallutamises
29. „Mona Lisa“, Leonardo Da Vinci 30. Sündis Karl V, kõige võimsam valitseja. 31. Itaalia õukonnas hakati harrastama balletti. 32. Loodi esimene botaanikaaed, Badova. 33. Konstatinopol hävib 34. Esimesed jumestamisvahendid 35. Kunstnik peab olema isikupärane ja tal on nimi. 36. Palazzo 37. Huvi mineviku vastu 38. Päike ei tiirle ümber Maa vaid Maa ümber päikese 39. Proosakirjandus Givonni Bocaccio 40. Magalhaesi ümbermaailma reis 41. Arhitektuuris saavutati tervikmulje. Renessanssi ajastu muusikas 14.saj Ars Nova- Uus kunst Philip de Vitry 15-16. sajand madalmaade koolkond Piirkond, mida ühendab Burgundia Hertsogiriik ja flaami keel Seal tekib Euroopa muusika, sest seal on soodne tingimus kunsti teha- raha, rahulik, ilus piirkond. Tekib ühtne arusaam muusikast, muusika iluideaalid. Kõige tähtsamad muutused: 1. Hakatakse tähelepanu pöörama ilusale meloodiale 2
Milline erinevus on fooni- ja saasteseirel? 98. Kuidas kasutatakse mõistet ,,maastik"? Nimeta kolm Eesti maastike piirkondlikku erinevust põhjustavat tegurit? Mered ja lahed: Läänemeri, Põhjameri, Barentsi meri, Vahemeri, Must meri, Punane meri, Kariibi meri, Jaapani meri, Mehhiku laht, Guinea laht, Pärsia laht, Hudsoni leht. Kanalid: Panama, Suessi, Kieli. Väinad: Taani väinad, Inglise kanal ehl La Manche, Gibraltar, Bosporus, Dardanellid, Beringi, Bassi, Magalhaesi. Saared ja saarestikud: Suurbritannia, Iiri, Island, Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Gröönimaa, Kuuba, Madagaskar, Sri Lanka (Tseilon), Sumatra, Jaava, Kalimantan (Borneo), Uus-Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa. Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo-Hiina, Korea, Labradori. Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Kordiljeerid, Apalatsid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik,
[1] 2.3 Merkuuri astangud Täiesti ainuomased Merkuurile on kuni kahe kilomeetri kõrgused ja sadade kilomeetrite pikkused astangud, mida pole leitud ei Kuul ega Marsil. Sageli lõikavad astangud erineva iseloomuga piirkondi. Tõenäoliselt on need tekkinud Merkuuri kokkutõmbumisel planeedi rauast tuuma jahtumisel. Seejuures vähenes raadius umbes 1 km. Astangutele on nimed pandud kuulsate maadeuurijate laevade järgi, näiteks "Santa Maria" Kolumbuse lipulaeva auks, "Viktoria" Magalhaesi ainsana tagasipöördunud laeva auks jmt. Merkuuri kraatritele pannakse Rahvusvahelise Astronoomia Uniooni otsuse põhjal tuntud kirjanike, kunstnike, muusikute nimed. Nii on Merkuuril Beethoveni, Puskini, Shakespeare, Raffaeli, Rodini, Lermontovi, Händeli jt. nimelised kraatrid. Kokku oli Merkuuril 1984. aastaks pandud nimi 268 pinnamoodustisele.[6] 2.4 Merkuuri keemilised ja füüsikalised omadused "Mariner 10" tehtud piltidelt paistavad Merkuuri pinnavormid teravate, ümardamata
kunsti arengule. 1454 Johannes Gutenberg leiutab trükipressi ja hakkab selle abil välja andma raamatuid, mille hind on senisest oluliselt madalam. 1480 Leonardo da Vinci kirjeldab töötavat langevarju. 1492 Leonardo da Vinci kirjeldab lendavat masinat. 1520 Scipione del Ferro arendab välja meetodi kuupvõrrandi lahendamiseks. 1521 Fernao de Magalhaes vaatleb oma ümbermaailmareisil pilvi, mida hiljem hakatakse nimetama Magalhaesi pilvedeks. 1543 Mikolaj Kopernik avalikustab heliotsentrilise (päikesekeskse) maailma mudeli. 1569 Mercator valmistab esimese Mercatori projektsioonis kaardi. 1572 Tycho Brahe vaatleb noovat, avaldab "De Nova Stella" 1577 Brahe vaatleb komeeti, parallaksi abil teeb kindlaks, et see asub väljaspool atmosfääri. 1581 Galileo Galilei teeb kindlaks, et pendli võnkeperiood ei sõltu võnkeamplituudist.
Linnutee tiirleb ümber oma keskpunkti, tehes täispöörde ca 250 miljoni aastaga Erinevalt Päikesesüsteemist kus tsentrist kaugemad planeedid liiguvad aeglasemalt kui lähedasemad, on Linnutee tähtede liikumiskiirus igal pool peaaegu ühesugune (või isegi suureneb kauguse kasvades) Teised galaktikad Lisaks Linnuteele, on öötaevas näha ka teisi „udusid“ Andromeda „udukogu“ Orioni „udukogu“ Suur ja Väike Magalhaesi Pilv mis kõik osutusid teleskoobiga vaatlemisel tähekogudeks e. galaktikateks Tänaseks on kataloogidesse kantud ca miljard galaktikat, igaühes vähemalt 1 miljard tähte. Avastatud galaktikad jagunevad järgmisteks tüüpideks: elliptilised galaktikad spiraalgalaktikad korrapäratud galaktikad Galaktikad on tekkinud ürgsetest gaasi- ja tolmupilvedest, milles tähed on „välja tihenenud“
annaabi.ee 
