kolmeks - uued arenguliinid. Paavstiriik: Eksisteeris 756-1870, pealinn Rooma. Alates 4. sajandist kogus paavst endale maavaldusi samuti oli ta Rooma linna valitsemises tihti määrava tähtsusega. 755 ähvardasid langobardid võtta paavstilt tema maavaldused ning liita need oma riigiga. Paavst kutsus appi Frangi kuninga Pippin Lühikese, kes võitis langobardid ja rajas 756 Rooma linna ümbrusest, Ravenna ekstrahaadist ja Pentapolisest koosneva Kirikuriigi. Kirikuriik oli Frangi riigi koosseisus, kusjuures paavst oli kuninga alluv. Pärast Karl Suurt ja Frangi riigi lagunemist oli paavsti võim oma riigis nõrk. 962 kui Kirikuriiki ohustas Itaalia kuningas Berengar II. Paavstide eesmärgiks sai ilmalik ja vaimulik võim kõigil kristlikel aladel. Innocentius III saavutas 1201 Saksamaa kuningalt Otto IV-lt Kirikuriigi sõltumatuse tunnistamise. Samuti laiendas ta Kirikuriigi alasid, nii et see ulatus üle Kesk-Itaalia
Frangid keskajal · Chlodovech(481-511) Merovingide dünastia Frangi riigi rajaja 496 ristiusu vastuvõtmine · VI-VII saj. Frangi riigi nõrgenemine Vennatapusõjad Majordoomused Frangi riigi tugevnemine · Karl Martell 732 Poitiersi lahing Ratsaväe tugevdamine · Pippin Lühike Karolingide dünastia Head suhted paavstiga 751 frankide kuningas 756 kirikuriigi loomine · Karl Suur Kuningas 768-814 Vallutussõjad(riiki suurus mitmekordistub) 800 keisriks kroonimine Rolandi laul Lääne-Euroopa killustatus IX-X sajandil · 843 Verduni kokkulepe Lääne-Frangi riik Ida-Frangi riik Lõuna-Frangi riik · Maavaldajate mõjuvõimu kasv · Välisvaenlaste sissetung
Ajalugu 753 a. eKr rajas Romulus 410.aastal rüüstasid Roomat pärimuse järgi Rooma linna läänegoodid ja 455.a vandaalid 493.aastast kuulus Rooma 6.sajandil eKr asustasid idagootidele Roomat etruskid 552.aastast Bütsantsile 387 eKr purustasid linna keldid 756. aastal sai Roomast 2.sajandil eKr sai Roomast Kirikuriigi pealinn Rooma impeeriumi pealinn 1527.aastal rüüstas linna Karl V 64.aastal keiser Nero ajal põles 1789-1799 Rooma vabariik Rooma peaaegu täielikult maha Vaatamisväärsused Rooma foorum turuplats Rooma linnas, mis rajati pärast küngastevahelise kinnikasvanud padu kuivendamist 7 saj.eKr Rooma Panteon antiikaja suurim kuppelehitis, 43 m Colosseum amfiteater Tituse võidukaar Fontana di Trevi Rooma numbrid Rooma numbrid on Vana-Roomast pärit numbrisüsteem,
L-I ühendati Sardiiniaga. Veebruar 1861- kuulutatakse välja Itaalia kuningriik. Põhiseadus sätestas konstitutsioonilise monarhia, kuningas sai Emanuele, peaministriks Cavour. Riigi tuumik Sardiinia. Lõplikku ühendamist takistas Veneetsia (A võimu all) ja Paavst Roomas. 1866 Itaalia Preisimaaga sõlmis Austria vastu liidu, I osales ka Austria-Preisi sõjas. Itaallased said lüüa, aga Preisimaa võitis sõja. Veneetsia läks algus Prmaale, aga hiljem anti Itaaliale. Kirikuriigi ühendamine oli keerulisem, sest tema taga oli Prmaa. Garibaldi püüdis seda kahel korral sõjaliselt vallutada, aga ebaõnnestus. Pöörde tõi Prmaa kaotus Prantsuse- Saksa sõjas. 1870 Itaalia võed Roomas, mis kuulutati kungriigi pealinnaks. Paavsti võim jäi kehtima aint Vatikanis. Positiivsemateks suheteks kuulutati Paavst puutumatuks, talle jäeti usuline vabadus ja õigus luua suhteid teiste riikidega.
majordoomuste võimu, mis viis Pippinite võimuletulekuni, Karolingide dünastia ja keisrivõimuni. See maaomanikest ratsaväele tuginev arengurida pani aluse läänidel ja üleminekule feodalismi. 3) Germaani riikide vägevate huvi alates 6. sajandist kristluse, kloostrielu ja pühaduse vastu, mis viis aadlikristluse tekkeni. 4) Bütsantsi all oleva katoliku kiriku halduse väljaarenemine, mis viis Pippinite najal aadlist sõltuva Kirikuriigi rajamiseni ja Bütsantsiga seotuse ületamiseni. Paljud varakeskajale omased suundumused lakkasid või pöördusid perioodi lõpul. 800. aastal võttis Karl Suur Lääne-Euroopas taas kasutusele keisritiitli ning Karolingide impeerium mõjutas suuresti hilisemat Euroopa ühiskondlikku arengut ja ajalugu. Feodaalsüsteemi arenedes pöördus Euroopa tagasi süstemaatilise põllumajanduse juurde, võttes kasutusele uuendusi nagu kolmeväljasüsteem ja raske ader
3) Lõuna-Frangi riik (pidi saama Itaaliaks) –keisritiitli päris Lothar. See riik aga lagunes. 4. Naturaalmajandus – Majandamisviis Vara-Keskajal 5-10 saj. Rahatu majandus, kõik vajalik toodetakse kohapeal. Põhjused: Feodaalide kodusõjad, Linnaelu allakäik 5. 395. Thedosius jagas Rooma riigi kaheks pojade vahel: Ühtne Rooma jagunes kaheks riigiks 843-Verduni leping – Ühtne frangi riik 3ks riigiks 751. Pippin andis Itaalias alasid paavstile – kirikuriigi teke 476. Romuluse kukutamine – Lääne-Rooma lakkas olemast. Asemele tekkis Frangi kuningriik 486. Frangid vallutasid Galliast suure osa: Tekkis Frangi riik
asub Raffaeli haudPanteoni on sageli matkitud, ehkki väiksemais mõõtmeis, näiteks Potsdamis. Rooma foorum Rooma foorum on turuplats Rooma linnas, mis rajati pärast küngastevahelise kinnikasvanud padu kuivendamist 7. saj eKr, et ehitada Cloaca Maxima. VATIKAN Vatikan on Roomas asuv merepiirita linnriik. Ta on väikseima pindala ja elanike arvuga riik maailmas.Vatikan on katoliikliku kiriku keskus. Kirikuriigi pea on paavst. Imperaator Caligula (3741) alustas sinna tsirkuse ehitamist (40 pKr), mis hiljem lõpetati keiser Nero poolt ning mis kandis nimetust Circus Gaii et Neronis, mida tavaliselt nimetati lihtsalt Nero Tsirkuseks. Vatikani obelisk oli algselt võetud imperaator Caligula poolt Heliopolisest ning oli mõeldud kaunistamaks tema tsirkuse esist ning on samal ajal ka selle algselt tsirkuse viimane nähtav jäänuk. See
Kirik varakeskajal (nii lääne kui ida kirik) Tööleht 1. Paavsti positsiooni tõus. Põhjused: keisrivõimu nõrgenemise tõttu Lääne-Roomas, kirikus nähti peamist ühendavat jõudu ning kaitsjat. Võimsaim paavst keskajal: Gregorius Suur Tema saavutused: juhtis Rooma linna kindlustamist, rajas kloostreid, edendas usu levikut paganate seas, avaldas teoloogilisi kirjutisi, pani aluse Gregoriuse koraalile. Frangi riigi ja paavsti koostöö tulemused: kirikukümnise kujunemine, kirikuriigi tekkimine, paavst ilmaliku valitsejana Paavstivõimu nõrgenemise põhjused: Frangi riigi lagunemine, Lääne-Euroopa killustatus. 2. Kirikukorraldus. Piiskopkond: eesotsas piiskop, kristliku maailma osa Peapiiskopkond: mitut piiskopkonda ühendav, eesotsas peapiiskop, kes korraldab usuelu talle alluvas piirkonnas Katedraal: piiskopkonna keskus Toomkirik: e piiskopikirik e katedraal Piiskop: pühitses ametisse preestrid, kõrgem vaimulik
jesuiidiordu ja keelatud raamatute indeks. Inkvisisioon alustas oma hereetikuvastast tegevust, eriti sihikindlalt töötati Piibliseltside vastu ja katoliiklikes riikides keelustati kõik rahvuskeelsed Piibli tõlked. Pius VII sõnul oli see võitlus vaimse katkuga, mis oli hävitamas usu aluseid. Riigisekretär Consalvi osav diplomaatia Viinis tõi katoliku kirikule 1815. Aastal tagasi peaaegu kogu selle varasema kirikuriigi. Oli sündinud ultramontanism ja ultramontanistlik mõtteviis, mille järgi ei suuda mitte keegi Euroopas tagada seaduslikkust ja autoriteeti sellisel tasemel, nagu paavst. Püha alianss, kiriku ja riigi, trooni ja altari liit teostus Venemaal, Saksa väikeriikides ja Austrias. Sellele alliansile andsid oma õnnistuse ka järgmised paavstid Pius VIII (1829-1830) ja Gregorius XVI (1831-1846). Inglismaal tühistati 1828. Aastal Test Act , millega varem oli võetud
2. Piiskop Berthold sai volitused peapiiskopilt ristisõja korraldamiseks, et alistada liivlased 3. Hamburg-Bremeni peapiiskop soovis taastada kiriku kunagise liidriposistsiooni Põhja- Euroopas 4. Saksa kaupmehed tahtsid tugiala Daugava jõe äärde 5. Rahulik misjonitöö osutus liiga vaevarikkaks, sõjast loodeti kiiremaid tulemusi 6. Rüütlid tahtsid endale, poegadele, vendadele uusi valdusi Piiskop Albert: 1. Tahtis rajada Liivimaale kirikuriigi 2. Alustas Riia linna ehitamist saksa asunikele 3. Hakkas maid läänistama luues kohaliku sõjameeste-vasallide kihi 4. Rajas Mõõgavendade Ordu Muistne vabadusvõitlus: 1. Ristisõda Ugandi ja Sakala maakonnas 2. Ugandi ja Sakala kaitsesid end vapralt, eneseusku suurendas võidetud Ümera lahing 3. Pingelised suhted Idaga, Idast sooritati sõjaretki Eesti aladele 4. Sõlmiti vaherahu katku ja sõjalise kurnatuse tõttu 5
KARL MARTELL •Merovingide võimukas paleeülem •Pippin Lühikese isa •Kristluse kaitsja 732. aastal tõkestas ta moslemitest araablaste sissetungi ja tõrjus nad hiljem minema. Ta tõusis oma sõjaretkedega õhtumaade võimsaimaks meheks. PIPPIN LÜHIKE •Karl Martelli poeg •Frangi riigi kuningas •Karolingide dünastia algataja 751. aastal kõrvaldas troonilt viimase Merovingide kuninga ja tõusis ise troonile. Sõlmis paavstiga kasuliku lepingu ja andis talle valitseda Kirikuriigi. V 843. aasta Verduni leping --> Lääne-Frangi riik (kuningas Karl Paljaspea) --> Prantsuse kuningriik Ida-Frangi riik (kuningas Ludvig Sakslane) --> Saksa-Rooma keisririik Keskriik --> Prantsuse kuningriik ja Saksa-Rooma keisririik
ühiskonnale Kõrg- ja hiliskeskaeg, mis oli 11. - 15.sajandil tõi kaasa palju muutusi nii kiriku kui ka ühiskonna elus. Kirik oli kõrgkeskajal muutunud vähemtähtsaks. Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur osatähtsus. Üha sagedamini hakati tulutoovaid vaimulikukohti omandama raha eest. See ei meeldinud paljudele vaimulikele ja nad hakkasid parema kirikuriigi poole püüdlema. Varakeskajal polnud kreekakatoliku ja roomakatoliku kiriku vahel veel suuremaid lahkhelisid, kuid mida rohkem paavstid oma võimu Euroopas laiendasid, tugevnes ka nende püüd allutada endale kreekakatoliku kirik. Seda juhtis Konstantinoopoli patriarh. Kui oleks suudetud allutada kreekakatoliku kirik, oleks suurenenud ka poliitiline mõjuvõim kreekakatoliku maades. Tüli kasvas nii suureks, et 1054. aastal lõppes kahe kiriku vaheline tüli sellega, et paavst Leo IX ja
1054.aastal toimus avalik tülli minek paavsti ja patriarhi vahel ja nad panid teineteise kiriku vande alla (kuni 1965.a) Tülli mineku ideoloogiliseks põhjuseks oli aga Püha Kolmainsuse dogma erinev tõlgendamine. 3.1517.aastal, seoses Martin Lutheri alustatud reformatsiooniga. 3.Katoliku kiriku korraldus paavstist preestrini + mõisted I rooma paavst (rooma piiskop) - katolikukiriku pea, kes valitses kirikut vaimulike hierarhia abil. Oli kirikuriigi e. paavstiriigi valitseja ning on Vatikani linnriigi pea. Kuuria- paavsti õukond, kujunes suureks kirikuelu keskuseks. Legaat- paavsti volitatud esindaja. Bulla- paavsti ametlikud seisukohavõtud. Kirikukogu- Tähtsamate vaimulike koosoleks. II Kardinalid - kõrgem vaimulik (paavsti järel teine) Nimetatakse paavsti poolt eluaegseks. Ül. anda nõu Rooma paavstile. Konklaav- Protseduur, mille käigus kardinalid valivad suletud ruumis uue paavsti. III Peapiiskop, piiskop
1228). Friedrich II oli keiser Heinrich VI ja Sitsiilia kuninganna Constantia poeg. Pärast isa surma krooniti ta 17. mail 1197 2-aastaselt Sitsiilia kuningaks. Pärast oma ema surma oli ta riigi nominaalne ainuvalitseja. Et pärast Heinrich VI surma olid keisririigis puhkenud vastuolud ja Sitsiiliaski oli olukord ebakindel, siis pidid Friedrichi eestseisjad kinnitama tema vasallitruudust paavst Innocentius III-le: ametlikult oli Kirikuriigi valitseja Sitsiilia lääniisand. 1208. aastal tapeti Friedrichi onu Svaabimaa hertsog Philipp. Tema rivaal, Saksimaa hertsog Otto, krooniti järgmisel aastal keisriks. Kuid peagi läks ta paavstiga tülli ja tema võim muutus ebakindlaks. Temavastaselt meelestatud Saksa vürstid valisid 16-aastase Friedrichi 1211. aastal Saksa kuningaks, ta krooniti 1212. aastal ja sai ka paavsti toetuse. Et Friedrich resideeris jätkuvalt Sitsiilia kuningriigis, jäi tema
Aastarvud: 381.a ristiusk Rooma riigiusuks, 4.-6.saj rahvasteränne, 6. Saj Justinianus I (Ida-Rooma kuulsaim valitseja), 732.a Poitiers' lahinh, 630.a. Araabia riigi loomine, 756.a. Kirikuriigi loomine, 800.a. Karl Suur keistriks, 8.-11.saj Viikingite aeg, 882.a Vana-Vene riigi loomine.Keskaja periodiseering:varakeskaeg (5.-11.saj.kp.),kõrgkeskaeg(11.saj.kp.- 14.saj.lõpp)hiliskeskaeg(15.saj.-16.saj.algus).Tunnusjooned:1)Feodalism-feodaal rentis maaisandalt (senjöör) maad, vastutasuks osales maaomaniku sõjakäikudel koos enda sõjavarustusega. Kujunes feodaalne killustatus, sest kuninga võim nõrgenes. 2)Katoliiklus oli
austati pühakuna. Bertholdi ajal olid liivlased hakanud sakslasi umbusaldama ning ei soovinud Bertholdi enam pühakuna vastu võtta. Selle tagajärjel puhkeski ristisõda. 2. Mille poolest erines piiskop Alberti tegevus eelkäijate Meinhardi ja Bertholdi omast? Albertil oli märgatavalt laiem haare kui tema eelkäijatel. Tema soovis rajada liivimaal kirikuriigi, mida juhiks piiskop, kes alluks otse paavstile. 3. Miks õnnestus ristisõdijatel liivlaste ja latgalite alad suhteliselt kiiresti vallutada? Sest mõlematelt tuli osa inimesi kiirelt sakslastele üle, sest sakslased lubasid kaitset naaberriikide eest. 4. Milline tähendus eestlaste ajalooteadvuses on Ümera ja Madisepäeva lahingutel? Ümera lahingu võiduga said eestlased kõvasti eneseusku juurde
ümbruskonna tegelikud valitsejad. Karl Martell ja Frangi riigi tugevnemine 687 koondas ühe piirkonna majordoomus Frangi riigis kogu võimu enda kätte. Karl Martelli ajal tungisid Hispaaniast riiki araablased, kuid said 732. aastal Poitiers’ lahingus lüüa. Martell hakkas ratsaväe tugevdamiseks jagama oma sõjameestele maatükke, millelt saadava sissetuleku eest pidid nood hankima endale ratsahobuse ning varustuse (araablaste sissetungimise vastu). Frangi valitsejate ja paavstide liit. Kirikuriigi sünd. K. Martelli poja Pippin Lühikese valitsusajal (741-768) tihenesid Frangi valitsejate sidemed paavstidega. Sõlmiti kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas Pippini frankide kuningaks. 12 VARAKESKAJA KIRIKU- JA VAIMUELU Paavstivõimu tõus Katoliku kiriku pea on Rooma paavst. Keisrivõimu nõrgenemine Lääne-Roomas suurendas Rooma piiskopi religioosset ja poliitilist tähtsust. Rooma piiskoppi hakati kutsuma isaks (lad. k papa). Gregorius Suur
tugevdas kuningas Martell. Tema ajal tungisid Hispaaniast sisse araablased, kes said 732. aastal Portiesi lahingus lüüa. Karl Martell pani alguse maa läänistamisele, et hoida alluvaid sõltuvuses ja ustavuses. 5. Frangi riik Karolingide ajal a. Pippin Lühike, Rooma linn Karl Martelli poja, Pippin Lühikese ajal tihenesid suhted Rooma paavstidega. Rooma paavst kroonis Pippini kuningaks, vastutasuks eduka retke järel kinkis Pippin paavstile maad, pannes aluse kirikuriigi tekkele. b. Iseloomusta kolme punktiga Karl Suure tegevust Frangi riigi eesotsas, 800.a. Rooma keisriks nimetamine, Leo III Karl Suur laiendas riigi piire igas suunas, see oli Frangi riigi haripunkt. Nii paavstid kui ka Karl Suur olid huvitatud Rooma impeeriumi taastamisesest, 800. a. troonis paavst ta keisriks. Paavsti nimi oli Leo III. c. Karolingide impeeriumi iseloomustus Karolingide dünastia algas Pippin Lühikesega. Karolingid üritasid Rooma kultuuri
kirikus. 381.aastal oli Konstantinoopoli kiriku kogu otsustanud, et Konstantinoopoli patriarh on autoriteedilt kogu kirikus Rooma piiskopi järel teine. Sellele otsusele toetudes ei antud Idas hiljem järele Rooma paavsti poolt nõutud ülevõimule. Üheksandal sajandil lisandus võitlusele poliitiline kaastegur: Ida-Roomale ehk Bütsantsile tekkis Läänes vastukaaluks võimas Frangi riik, mis hakkas konkureerima Bütsantiga. Paavst sõlmis Frangi kuningatega liidu ja sai Kirikuriigi. Aastal 800 kroonis paavst Leo III Karl Suure Lääne-Rooma keisriks. Need sündmused pingestasid suhteid Lääne-Rooma ja Bütsantsi vahel. IX sajandi keskpaigas leidis aset esimene konflikt Rooma ja Konstantinoopoli vahel. Konstantinoopoli koostas loetelu Lääne-kiriku eksõpetustest. Vastuseks sellele kuulutas Rooma paavst patriarhi ebakompetentseks ja pani ta kirikuvande alla. Nagu mitmed hilisemadki lahkhelid see lahendati ning kristlaste ühtsustunne püsis tugevana veel umbes 400 aastat
Kõige olulisemad Frangi riigi valitsejad ja nende teod Clodovech *Tema valitsemise ajal haarasid kogu Gallia endale frangid. 496. aastal võtab ta kastu katoliikliku ristiusu. Karl Martell *Reformib sõjaväekorraldust (sadulajalused, pikk ja raske mõõk, raskeratsavägi) *Tõrjub tagasi araablaste rünnakud *Karolingide dünastia esindaja *Esimene Frangi riigi hertsog Pippin Lühike *kukutab merovingid, pani aluse karolingide dünastiale *rajab kirikuriigi Karl Suur *Vallutas juurde uusi alasid *Alistas ja ristis saksid *Aastal 800 kroonis paavst Karli keisriks *Riigis oli rahu ja kord *Polnud kindalt pealinna *Karl sõitis mööda riik iirng ija korraldas riigi asju *Lemmiklinn Aachen *Pidas lugu kultuurist ja haridusest *Õukond oli kultuurikeksus *Kool Aachenis *Kloostrite rajamine, munkade töö väärtustamine Majordoomus- kunigakoja ülem Feodaalsuhted Feaodaalsuhete kujunemise põhjused
millest kujunes keskaja olulisem väeliik. Taolise uut laadi sõjaväeorganisatsiooni loomine sai feodaal- ehk läänisuhete kujunemise peamiseks põhjuseks. Karl Martelli poeg Pippin Lühike (Pépin le Bref; võimul 741-768) valitses samuti alguses Merovingide nimel. Kuid 751. aastal kutsus ta kokku frangi ülikkonna ja laskis end frankide kuningaks valida. Seejärel pühitsesid piiskopid Pippini kiriklikult ametisse. Viimane Meroving saadeti kloostrisse. Kirikuriigi tekkimine Rooma allus tol ajal formaalselt Bütsantsile (Ida-Rooma riik), kuid Bütsantsi keisrid ei suutnud paavsti langobardide rünnakute eest kaitsta. Nüüd pöördus paavst abipalvega Frangi kuninga Pippini poole. 756. aastal võitis Pippin langobarde ja andis nende maid paavstile. Nii tekkis Kirikuriik see on paavsti poolt ilmalikult valitsetav maa-ala. Kõik see tugevdas veelgi frangi kuningate ja paavstide häid suhteid. Paavst pühitses Pippini
Määrati Fulco abiliseks ristiusustamisel. 65. Meinhard 1186. a pühitseti Üksküla piiskopiks, anti ülesandeks Liivimaa ristiusule toomise. Augustiinlane. Keskaegsel Liivimaal austati teda pühakuna. 66. Berthold 1196. a Üksküla piiskop, tsistertslane. Kodus sõjaväe ristiusustamiseks. Hukkus 1198. a Riias toimunud lahingus. 67. Albert Bremeni toomhärra Albert von Buxhoeveden. Pühitseti Üksküla piiskopiks 1199. a. Tahtis rajada Liivima kirikuriigi. Alustas Riia linna ehitamist. 68. Kaupo liivlaste vanem. Hukkus Madisepäeva lahingus. 69. Lembitu Sakala vanem. Hukkus Madisepäeva lahingus. 70. Vesse - saarlaste vanem Jüriöö ülestõusu ajal aastatel 13431344 71. Modena Wilhelm - Wilhelm Modenast ehk Modena Wilhelm oli itaalia diplomaat ja vaimulik. Ta püüdis Liivimaal luua otseselt paavstile alluvat vasallriiki, mida valitsenuks tema poolt määratud vaimulikud isandad. 72
Pippin Lühike oli Frangi riigi kuningas. Ta kuulutas end kuningaks 751, kroonis end 752 ja paavst kroonis ta 756. 741 756 oli ta Frangi riigi majordoomus. Tema isa oli Karl Martell. Esimestel valitsusaastatel oli Frangi riik jagatud kaheks majordoomuse, Pippini ja ta venna Karlmanni vahel, kuid 747 loobus viimane võimust ja läks kloostrisse. Pippin saavutas aga osava diplomaatia ning sõjalise edu abil ülemvõimu Kesk-Euroopas ning tagas endale Kirikuriigi moodustamisega ka paavsti täieloku toetuse., Karl Suur oli Frangi riigi kuningas alates 768ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta pidas end otseselt Rooma keisrite järeltulijaks ja nimetas end Lääne-Rooma keisriks. Ta oli sõjaliselt äärmiselt edukas, liitis Frangi riigiga nii Saksamaa, Põhja-Itaalia kui ka Lõuna-Prantsusmaa ning madalmaad
Eestlased arenesid aja jooksul, kuid lõpuks tuli puudus elavjõust. Sidemed üksteise vahel ei olnud nii suured, ning oli probleeme venelastega. Vana-Liivima piiride kujunemine 1186-Üksküla rajamine, piiskop Meinhard, algas rahumeelne ristiusu levitamine 1198-Üksküla piiskop Berthold tõi kohale esimese ristisõdjate väe, algas vägivaldne pealesurumine Eesti ja Läti aladel 1199-Alberti Üksküla piiskopiks pühitsemine, Liivimaa ristisõda sai suure hoo sisse, ja ta tahtis rajada kirikuriigi Liivimaale 1201-albert alustas Riia linna ehitamist, viis Riia piiskopkonna keskuseks 1202-asutati eliitväeosa Mõõgavendade ordu, nad kujunesid ristisõdijate väe tuumikuks 1206-1207 algas latgalide ristimine, liivlased ja sengalid suures osas ristiti 1208-ümera piirkonna latgalid võtsid ristimise vastu, jõudsid eesti pinnale, ründasid sakala ja ugalat, latgalid osalesid eesti ala sõja käikudel, RISTISÕDIJAD jõudsid eestisse
Kirev oma emotsionaalsuse, rikas ajaloo ja sügav kultuuripärandi poolest. Kuid nii nagu ajalugu ikka, on kirikuriigilgi omad tumedad leheküljed täis võimuvõitlust ja totalitaarsust. Kuid ajalugu on elavate ajalugu, mitte surnute oma. Elavad aga need, kellel pole võõras emotsionaalsus ja kes tunnetavad ajaloo pulssi oma sõrmede all. Ka Kristusele oli omane nii armastus kui viha, nii põlgus kui aukartus. Emotsionaalsusest kuivaks nõristamata ajalugu, olgu selleks siis kasvõi kirikuriigi ajalugu, on alati põnevam kui steriilsuseni utreeritud doktriin, mis ei salli vasturääkimist. Kirikuriik, kui me Vatikani niiviisi märgistada saame, on oma seinte vahel näinud diplomaatilisi tippkohtumisi, kiriklikke suursündmusi, Euroopa jagamist, palvevagadust ja pingelisi paavstivalimisi. Tänaseks on traditsiooni järgi paavstide nimekirjas ei rohkem ega vähem kui 264 kirikuvürsti, arvestamata mitmeid
*Niinimetatud laiskade kuningate ajastu tähendab seda, et võimul olid alaealised ja kogenematud kuningad. *Majordoomused olid kuninga koja ülemad. *Pippin Heristlist oli Karl Martelli isa ja esimene majortoomus, kes riigis kuningatelt võimu haaras. *Karl Martell oli Pippin Heristlise poeg. Tema pani piiri araablaste rünnakule Poitiersi lahinguga 732.a. *Pippin Lühike oli Karl Martelli poeg ja Frangi riigi kuningas. Tema rajas kirikuriigi, mis kestis aastatel 754-1870. *Karl Suur oli “roomlaste keiser” ja valitseja. Tema ajal oli riik kõige võimsam. *Kirikuriik oli paavstile kuuluv riik (754-1870) ja selle loomisele aitas kaasa Pippin Lühike. *800.a toimus Karl Suure “roomlaste keisriks” määramine ja keisrite võimu taastamine. *Karolingide renessanss oli kultuurielu elavdamine. See tõi kaasa koolide rajamisi, antiikautorite lugemise ja kirjakeele ühtlustamise. *843
Rooma linna ning ümbruskonna tegelikud valitsejad, nii hakkas kujunema tulevase paavstiriigi tuumikala; Karr Martell ja Frangi riigi tugevnemine Frangi kuningate võim oli nüüdsest vaid nimeline; majordoomuse võimutäiust suurendas veelgi Karl Martell; Portiers lahing; Järeltulevad põlved andsid Karlile liignime Martell ehk Haamer, sest ta oli suutnud muhameedlased purustada; Frangi riigi valitsejate ja paavstide liit. Kirikuriigi sünd Pippin Lühikese ajal tihenesid Frangi valitsejate sidemed paavstidega; sõlmiti poliitiline kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas aastal 751 senise majordoomuse Pippin frankide kuningaks; Lääne-Euroopa poliitiline killustatus IX-X sajandil Karli pojajpojad jagasid riigi pärast pikki omavahelisi tülisid Verduni kokkuleppega kolmeks: Lääne-Frangi, Ida-Frangi ja Lõuna-Frangi riigiks;Ida-Frangi riigist kujunes järk-järgult Saksa ja lääne-frangi riigist Prantsuse
938 lõi tagasi Ungari. 938 vallutas Burgundia. 939 Frankimaa, Lotringi, Mainzi peapiiskopi ning Otto venna Heinrichi ülestõus, mille surub maha Svaabimaa hertsog Hermann -Frankimaa liideti kuninga maadega. 941 Heinrichi nurjunud vandenõu. 950 Tsehhi sai Otto vasalliks. 955 purustas Lechi lahingus ungarlased. Tegi kolm sõjakäiku Itaaliasse: 1) 951-952 sai langobardide kuningaks, kuid kohalik Itaalia kuningas Berengar II säilitas oma võimu Otto vasallina 2) 961-965 päästis Kirikuriigi Berengar II käest. Krooniti Rooma keisriks sellega algas Saksa-Rooma keisririik 3) 966-973 edutu võitlus Bütsantsiga, viimane tunnistab Ottot keisrina. Vs.hertsog-kirikulemaad/õigust-jagasümberhertsogid-ülemad-misjonitöö-läänes laavlased-Madgeburgipiiskopkond-idakolonisatsioon-markkrahvkonnasüsteemi das-kroonitikeisriks-päästisBerengarikäest Otto II (valitses 973-983) Abiellus Bütsantsi keisri tütrega. Ajas Itaalia poliitikat ja üritas luua Saksa suurriiki
Esimestel valitsusaastatel oli Frangi riik jagatud kahe majordoomuse, Pippini ja ta venna Karlmanni vahel. 747. aastal loobus viimane võimust ja läks kloostrisse. Seega oli kogu võim Frangi riigis läinud Pippin Lühikese kätte. Peale Pippin Lühikese surma 768. aastal Läks võim tema poja Karl Suure kätte. Pippin saavutas osava diplomaatia ning sõjalise edu abil ülemvõimu Kesk- Euroopas ning tagas endale Kirikuriigi moodustamisega ka paavsti täieliku toetuse. Paavst kroonis ta selle eest Frangi riigi kuningaks ning toetas Merovingist reaalse võimuta kuninga kukkutamist. Karl Suur Karl Suur oli Frangi riigi kuningas alates 768. aastal ning Frangi keiser alates aastast 800. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurrigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta pidas end otseselt Rooma keisrite
Urbanus VI valiti aga reeglitevastaselt ja ta hakkas tegema prantsusevastaseid otsuseid ja prantslased valisid oma paavsti Clemens VII ning panid ta Avignoni algas õhtumaa skisma. Euroopa jagunes kahe kiriku Rooma ja Avignoni obidientsi (alluvuse) vahel. Skisma muutus ka lihtsalt kalliks, sest ülal tuli pidada kahte piiskopi õukonda. Tartu piiskop Damerow tunnustas näiteks Avignoni paavsti, seda tegid isegi mõned Kirikuriigi osad. Läbi kirikukogu taheti proleemi lahendada ja edaspidi vältida. Leiti, et otsuseid peaks tegema kirikukogu, paavst peaks neid ainult ellu viima. 1409. a alustas tööd Pisa kirikukogu, mida kumbki paavst ei tunnustanud mõlemad paavstid tagandati. Kontsiil valis paavstiks hoopis Alexander V Euroopal oli seega kolm paavsti. Alexander suri peagi ja paavstiks sai Johannes XXIII, kes kutsus 1414. a Konstanzis kokku kirikukogu. 1415
Pippin Lühike-Pippin Lühike ehk Pippin III (714–768) oli Frangi riigi kuningas. Ta kuulutas end kuningaks 751, kroonis end ise 752, paavst kroonis ta 756. 741–756 oli ta Frangi riigi majordoomus. Tema isa oli Karl Martell. Esimestel valitsusaastatel oli Frangi riik jagatud kahe majordoomuse, Pippini ja ta venna Karlmanni vahel. Kuid 747 loobus viimane võimust ja läks kloostrisse. Pippin saavutas aga osava diplomaatia ning sõjalise edu abil ülemvõimu Kesk-Euroopas ning tagas endale Kirikuriigi moodustamisega ka paavsti täieliku toetuse. Paavst kroonis ta isiklikult Frangi kuningaks ning toetas Merovingist reaalse võimuta kuninga kukutamist. Pippini poeg Karl Suur rajas Frangi impeeriumi. Justinianus I-Bütsantsi keiser, kelle valitsusajal oli Bütsantsi õitsenguaeg, tema valitsusaja algul toimus Nika mäss, kuid tänu Justinianuse ja tema naise Theodora kindlameelsusele õnnestus see maha suruda ning riiki edukalt reformima hakata. Justinianuse eesmärgiks oli Rooma impeeriumi
Transsubtantsiooniõpetus armulaua vein ja leib muutub Kristuse vereks ja ihuks ... paavst Innocentius III 1198-1216, kinnitati Lateraani kirikukogul 1215 Püha Peetrus, kui esimene Rooma piiskop(paavst) esimene paavst Gregorius I Suur 590-604 (Jumala teenrite teener) * mitra ja tiara kroon kalliskividega paavst Stephanus II 752-757 palus abi Pippin Lühikeselt Paavstiriigi e kirikuriigi teke 756 Kõrgkeskaja katoliku kirik üldine langus: ilmaliku valitseja rolli suurenemine kirikus, vaimuliku ülesanded unaruses, simoonia(vaimuliku kohtade ostmine) vastukaaluks paavst Gregorius VII 1073-1085 reformid: eelnevaid välja tõrjuda kirikust, distsipliini tugevdamine kreeka katoliku kirikuga tülid: patriarh ja paavst heitsid teineteist vastastikku kirikust välja 1054
Karl Martell frangi kuningas, kes hakkas andma maatükke sõjameestele, ta suutis purustada muhameedlased Karl Suur Pippin Lühikese poeg, kelle valitsusajal oli frangi riigi piirid suurima ulatusega, taastas keisrivõimu Otto I Pani aluse Püha Rooma Keisririigile Erik Punane Norrast põgenenud pealik, kes läks Gröönimaale Leif Eriksson Erik Punase poeg, kes jõudis Põhja-Ameerikasse Pippin Lühike Karl martelli poeg , sõlmis lepingu paavstiga ja pani aluse kirikuriigi tekkele William I Vallutaja Normandia hertsog, kes tungis Prantsusmaalt Inglismaale, pani alguse tugevale kuningavõimule Hieronymus Augustinus Ibn Sina kesk-aasia arst, filosoof, poeet, ihuarst, kirjutas entsüklopeediaid Al-Idrisi araabia geograaf, tema arvates oli ka maa kerakujuline Gregorius VII mõjukaim paavst Püha Rooma Keisririigi ajal Heinrich IV Püha Rooma keisririigi keiser, kes võitles paavstide vastu ( palus vabandust)
Paavst Leo III Suur (440-461) andis seletuse, millele paavsti võim toetub: Rooma piiskopi tähtsust tõstis esile Püha Peetrus kui I Rooma piiskop. Kristus: “sina oled Peetrus (petros “kalju”) – sellele rajan ma oma kiriku. Kristus määras Peetruse oma asemikuks - seega paavstiamet Kristuse maapealne asemik. Rooma linnal sümboolne väärtus – endise maailmariigi (impeeriumi) pealinnana ja kus ristiusk kõige varem muudeti riigiusuks . Kirikuriigi (paavstiriigi) teke (756-1870) Paavsti mõjuvõim kasvas veelgi järgnevatel sajanditel. Rooma allus küll formaalselt Bütsantsi keisrile, kuid see ei suutnud läänepoolseid alasid barbarite rünnakute eest kaitsta. Alates 6. saj. II p. hakkasid Roomat ohustama Põhja- Itaaliasse tunginud langobardid. Ainus jõud, kes suutis pakkuda reaalset kaitse oli paavst, kes pöördus abipalvega
Seati sisse päritav kuningavõim (enne said krooni silmapaistvamad väepealikud). Kirjutati seadustekogu ,,Saali õigus" (esimene germaanlaste kirjalik seadustekogu). Merovingid (5-8. sajandil). Riik jaotati Chlodovechi poegade vahel, tänu millele riigi ühtsus kannatas. Sel ajal kohalike ülikute hertsogite võim suurenes ning kuningavõim vähenes. Võim koondus majordoomuste kätte. Karolingid (8-10. sajandil). Aluse pani Karl Martell. Toimus sõjaväereform ning kirikuriigi asutamine. Tema poeg, Pippin Lühikene, tugevndas sidemeid paavstiga paavst vajas abi konfliktis langobardidega ning Frangi kuningas vajas toetust kuningatiitli pälvimiseks. Sõlmiti poliitiline kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas Pippini Frankide kuningaks. Mõni aasta hiljem läks Pippin aga paavsti kaitsma langobardide eest, võidetud ala Rooma ja Ravenna ümbruse kinkis ta paavstile, kuhu tekkis kirikuriik. 3)Suur rahvasterändamine. Sai alguse 4
aastal suuresti tänu Giuseppe Garibaldi sõjalistele oskustele. 1922. aastal tulid võimule fasistid eesotsas Benito Mussoliniga. Aastal 1946 kuulutati Itaalia vabariigiks. VATIKAN Vatikan on Roomas asuv linnriik. Ta on väikseima pindala ja elanike arvuga riik maailmas. Vatikan on Euroopa ainuke teokraatia. Moodustati tänasel kujul Rooma paavsti ja Itaalia valitsuse vaheliste Lateraani kokkulepetega 1929. aastal. Vatikan on katoliikliku kiriku keskus. Kirikuriigi pea on paavst. Vatikani Linnriik Vatikani Linn, ametliku nimega Vatikani Linnriik, on vaid maismaaga piirnev suveräänne linn-riik, mille territoorium koosneb müüriga ümbritsevast enklaavist Roomas. Ligikaudu 44 hektari suurune (110 aakrit) ja rahvaarvuga 900 inimest, on Vatikan väikseim riik maailmas, nii rahvaarvu kui ka pindala poolest. Vatikani Linn on linnriik, mis ametlikult loodi suveräänse riigina 1929. aastal ja on seega
baierlased. - 732 Poitiers' (Tours'i) lahing - võit läänest pealetungivate araablaste üle -> peatas islami ekspansiooni - loodi raskerelvastuses sõjavägi -> feodaalsuhted · Pippin Lühike (714768) - Kuulutas end frankide kuningaks 751, kroonis end ise 752 - 756 lasi paavstil end kroonida; vastu sai paavst osa langobardide maast -> Kirikuriigi sünd (vt. õpikust lk. 75) Karl suure keisririik- Karl Suur (742/768/800-814) · sõjaliselt äärmiselt edukas: liitis Frangi riigiga Saksamaa · (Elbe jõeni), Põhja-Itaalia, Lõuna-Prantsusmaa, Madalmaad · // Karl Suure impeerium 1,2 mln km2, 15-18 mln elanikku · 800 lasi paavstil end kroonida keisriks · valitsemine: o ühtne administratsioon; seadusandlus, raha, maksusüsteem o samas puudus sisemine ühtsus ja kindel keskus
Tähtsamad 1. saj keskel eKr Perioodi Kogu Gallia Islamiusuliste sündmused Caesari vallutus lõpetas vallutamine. võitmine lõpetas frankide Ristiusu Poitiers' iseseisvuse. vallutus. vastuvõtmine. lahingus 732. Saali õiguse a. koostamine. Kirikuriigi Riigi tekkimine jagunemine 3 756. a. võitis Chlodovechi Pippin poja vahel ja Langobarde võimuvõitlus. (germaani
araablased võtsid vastu islami usu. Muhamedi surma järel alustavad araablased naabermaade vallutamist, hõivates Põhja-Aafrika, Süüria, Palestiina, Uus-Pärsia, Kesk-Aasia ja osa Kaukaasiast; Damaskuse kalifaadi kujunemine. 8.saj 732 – Frangi riigil õnnestus Poitiers lahinguga peatada araablaste edasised vallutused Euroopas. Bagdadi kalifaadi kujunemine. 756 – Kirikuriigi kujunemine Kesk-Itaalias (kuni 1870). 9.saj 843 – Frangi riigi lagunemine Verduni leppe järel; feodaalse killustatuse algus. 10.s Bagdadi kalifaadi lagunemine. aj Enamik germaani hõime oli vastu võtnud ristiusu. 998 – vürst Vladimir võttis vastu ristiusu Vana-Vene riigis. 11.s Moslemitest seldžukkide suurriigi kujunemine Lähis-Idas ja Väike- aj Aasia poolsaarel.
tegelik valitseja ja sellega pani aluse paavstiriigi kujunemisele. Karl Martell ja Frangi riigi tugevnemine 687 a. Koondas majodoomus() Frangi riigis kogu võimu enda kätte. Karl Martell(714-741). Teme ajal tungisid Hispaaniasse araablased, kuid said 732.a. Poitiers' lahingus lüüa. Sõjaväe tugevdamiseks jagas ta oma sõjameestele maatükke, mille sissetuleku eest pidid nood hankima endale ratsahobuse ning raskelt relvastatud ratsaväelase varustuse. Frangi valitsejate ja paavstide liit. Kirikuriigi sünd Karl Martelli poja Pippin lühikese valitsusaja (741-768) tihenesid Frangi valitseja sidemed paavstiga. 751 a. Senine majordoomus Pippin kuulutati Frangi kuningaks. 756 a. Kinkis Pippin paavstile maad ning pani aluse paavsti otsese võimu all seisvale kuningriigile. Lääne-Euroopa poliitiline killustamine Linnaelu ja kaubanduse allakäik: Naturaalmajandus Linnaelu soikus järk-järgult. Frangi riigi algusaegadel kastati Gallia ja Itaalia linnades Rooma-aegseid teid, saunu ja veevärki
Frangi kuningate võim oli nüüdsest vaid nimeline ühe piirkonna majordoomus Karl Martell kogus 687 aastal kogu Frangi riigi võimu enda kätte. Portiers' lahingus 732 aastal võitis Hispaaniast ründavaid araablasi. Oht püsis, ning Karl Martell jätkas ratsaväelaste tugevdamist. Järeltulevad põlved andsid Karlile liignime Martell ehk Haamer, sest ta oli suutnud muhameedlased purustada. FRANGI VALITSEJATE JA PAAVSTIDE LIIT. KIRIKURIIGI SÜND. Pippin Lühikese (Karl Martell poja) ajal tihenesid Frangi valitsejate sidemed paavstidega, sõlmiti poliitiline kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas aastal 751 senise majordoomuse Pippin Lühikese frankide kuningaks. Vastutasuks vajasid paavstid abi langobardide vastu võitlemises. Mõne aasta möödudes suundus Pippin sõjaväega Itaaliasse, võiduka retke tagajärjel kinkis Rooma ja
kirikud. Piirkopid korraldasid kiriku kihelkondadesse visitatsioone, et olla kursis kogudusevaimuliku tööga. Kirikuriik Paavstile allus ka vahetult kirikuriik, kus oli temal nii ilmalik kui ka vaimulik võim. Pippin Lühike aitas paavsti võitluses langobardide vastu (ajas nad osaliselt Itaaliast minema) ja andis Rooma ümbruse alad paavstile valitseda. Seeläbi tekkiski 756. aastal Kirikuriik. Kirikuriik eksisteeris kuni 1870. aastani ja hiljem (1929) loodi selle paasil Vatikani riik. Kirikuriigi tekkega on seotud ka üks keskaja suurim võltsing. Selleks, et kindlustada oma positsiooni Kirikuriigi ilmaliku valitsejana, pidasid paavstid vajalikuks kinnitada, et juba 4. sajandil keiser Constantinus Suur andis need alad paavstile valitsemiseks. 8. sajandi lõpul koostati paavsti kontoris ka nö Constantinuse kinkeürik, kus oli ka kirjas, et Constantinus jätab need alad paavstile. See võltsing tuli välja 15. sajandil
13. saj alagas mauri vägede taandumine. Kujunes välja rajamaa - kord ühe, kord teise poole käes olev ala. 15. saj keskel said hispaanlased muhamedlastel viimase linna võtmed ja maurid olid välja aetud. Kristlaste kätte langes silmapaistvaid kultuurivaramuid koos sinna koondatud tekstidega. Avastati ammuununenud minevikuteadmisi, hinnaks oli terve tsivilisatsiooni purustamine. 7. Kirik keskajal, ristiusu teke ja levik, paavstluse teke ja paavstiriigi kujunemine (lk 55, Kirikuriigi kohta ka lk 27); kreeka katoliku ja roomakatoliku kiriku lõhenemine 1054.a. (lk 18, 81); kuidas saavutasid paavstid suurima võimu missuguseid reforme/muutusi selleks vaja oli, kellel paavstidest oli suurim võim (lk 80-82); mis on paavstide nn Avignoni vangipõli, kuidas tekkis, kuidas lahenes (lk 86-87); kes on ketser (lk 83), mis on inkvisitsioon (lk 84); Ristiusk tekkis 1. saj pKr, apostlid lõid siis esimesi kogudusi. Ristiusu tunnistas lubatuks keiser Constantinus Milano
Itaalia oli nagu Saksamaagi kuni 19.sajandi II pooleni killustatud. Erinevad väikeriigid olid Hispaania, Austria ja Prantsusmaa mõju all. Itaalia ühendati rahvusriigiks 2 etapis 1861.a. ja lõplikult 1870.a. Ühendamist juhtis Sardiinia (Piemonte) kuningriik, selle vabameelsete vaadetega kuningas Vittorio Emanuele ja peaminister Camillo Benso Cavour. Olulist rolli mängisid vabadusvõitleja Giuseppe Garibaldi juhitud väeüksused. Kõige keerukam oli Kirikuriigi ühendamine, sest paavsti toetas Prantsusmaa. 1870.a. pärast Prantsusmaa lüüasaamist Prantsuse-Preisi sõjas vallutasid Itaalia väed Rooma, mis kuulutati Itaalia pealinnaks. 19 Paavsti ilmalik võim jäi kehtima üksnes Vatikani territooriumil. Paavst kuulutas end Vatikani vangiks ja keeldus osalemast Itaalia avalikus elus. Alles 1929.a. Lateraani kokkulepetega reguleeriti Vatikani ja Itaalia riigi suhted.
15. sajandi humanist Lorenzo Valla tõestas ära, et tegemist oli võltsinguga. K. Suur seadustas, et 1/10 tulust tuleb annetada kirikule. Varakeskajal tegutsesid kirikuisad, õpetlased, kes on mõjutanud ristiusuõpetuse kujunemist. Selline mees oli nt. Augustinius, kes koostas teose ”Jumala riigist”. Inimesel on valida Taevariigi ja Maiseriigi vahel. (samastati Kirikuriigi ja Roomariigiga). Paavsti võim on olulisem kui keisri- ja kunginga võim. Põhjendas sellega kirikuvõimu. Hieronymus tõlkis piibli ladina keelde, ”Vulgata”. 17. VÕIMUVÕITLUS ILMALIKU JA VAIMULIKU VÕIMU VAHEL. INVESTITUURITÜLI 962. aastal kujunes välja, et piiskoppe nimetas ametisse keiser. 1075 a. Andis paavst välja aga bulla, et keiser ei saa piiskoppe ametisse nimetada. Paavst kui
Riik jagati kolme Chlodovechi pojavahel ja tekkis võimuvõitlus. Majardoomuse Heristali Pippini esiletõus. · Karolingide Gallia Heristali Pippini järglane Karl Martell võttis tiitliks Frangi hertsog. Dünastiate vahetus ja Martelli järglane Pippin Lühike laskis end kuningaks valida. Oli Karl Suure keisririik. 843 a Verduni kokkulepe - Frangi riig ijagunemine 3 riigiks (ida-, lääne- ja Lõuna Frangi riigiks. Sellel ajal võideti islamiusulised Politiers lahingus 732 a. Kirikuriigi tekkimine - 756 võttis Pippin langobardide ja andis osa maid paavstile. Paavst seadustas karolingide dünastia. Karl Suur krooniti keisriks 800 ja 843 oli Verduni kokkulepe. b) Kolm kuulsamat Gallia valitsejat Chlodovech- 5 saj tungisid Reini alam- ja keskjooksu aladel elanud frangid kuningas Chlodoveci (481-511) juhtimise lGalliasse ja tõrjusid läänegoodid sealt Hispaaniasse.Kuid 495 aasta paiku lasi Chlodovech end koos kaaskonnaga ristida ning surus seejärel ristiusu peale ka oma rahvale
kogumas. Neid päevi nimetati vakuseks. Koos sellega peeti ka kohtuistungeid, kuna kohtuvõim kuulus vasallile. Piiskopkond Eesti varane keskaeg oli mitmes mõttes üleminekuperiood, mil maa vallutajad panid maksma uue halduse ja kirikliku korralduse. Tekkisid piiskoppidele alluvad haldusüksused ehk piiskopkonnad. Piiskopkondades teostasid kohalikku võimu piiskoppide sakslastest vasallid. Pärast seda kui Saaremaa oli allutatud ja paavstile alluva kirikuriigi loomine ebaõnnestunud, koosnes nn. Vana-Liivimaa konföderatsioon viiest väikesest feodaalriigist: Ordule kuuluvad alad, Riia peapiiskopkonna valdused, Kuramaa piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Tartu piiskopkond. Sachsenspiegel Põhja-Saksa aadli õiguskoodeks, mis keskajal oli ka Liivimaa rüütliõiguse aluseks. Selle järgi oli talupoja kohuseks maksta vasallile maa eest renti. Vasallile antud läänis oli tal küll kohtuvõim, kuid talupoeg oli isiklikult vaba ja oma maa
Pastoraat näitab eeskuju, kuidas tuleb elada ja käituda- pastoriproua rõhutab halastust ning pastorist saab hingekarjane ja Õpetaja. 6.10 Jesuiit 19 Reformatsiooni käigus elas paavstlus üle oma sügavaima kriisi, olles ligi poole sajandi jooksul jõuetu sellele vastu hakkama. Kui vastuolud olid juba nii teravad,et paavstlus oli hukkumise äärel, algasid uuendusprotsessid ka kirikuriigi enese sees, esialgu paavsti vastu-seisul, hiljem tema toetusel. Jesuiitide haridus toetus kolmele alustalale: planeeritus, kohanemisoskus ja hoolikalt valitud õpperaamatud. Kooli organiseerimine oli täpselt ette kirjutatud ja iga ametiisiku ülesanded selgelt määratletud. Jesuiitide koolides töötasid klassid kaks ja pool tundi hommikul ja kaks tundi õhtul. Nädalas oli üks vaba päev. Koolipäeva rutiin ei erinenud palju tänapäeva kooli omast. Suurt
Peapiiskopi resideerumise kohas paiknes peapiiskopi kirik ehk kas toomkirik või katedraal. Preestril oli koguduse kirik. Paavstil oli vaimulik võim, kuid teatud territooriumil omas ta ka ilmalikku võimu Kirikuriik, Kesk-Itaalia aladel. Kirikuriik tekkis, kui Pippin Lühike aitas paavstidest vabaneda langobardidest ning andis teatud alad paavstile. Kirikuriik tekkis aastal 756. See eksisteeris aastani 1870. Hiljem, 1923 loodi konkreetselt Vatikani riik. Seoses Kirikuriigi tekkega on seotud pettus paavstid pidasid vajalikuks kinnitada ilmalikku võimu, selleks väideti, et Rooma piiskopile andis need alad juba Constantinus Suur 4.saj. 8.saj koostati paavsti kantseleis Constantinuse võlts kinkeürik kui Constantinus viis oma väe itta, jättis ta läänepoolsed alad kirikule. Karl Suur (8-9. sajand) seadustas kombe, et 1/10 sissetulekust tuleb anda kirikule, millest kujunes välja kirikukümnis.
keskaja olulisem väeliik. Taolise uut laadi sõjaväeorganisatsiooni loomine sai feodaal- ehk läänisuhete kujunemise peamiseks põhjuseks. Karl Martelli poeg Pippin Lühike (Pépin le Bref; võimul 741-768) valitses samuti alguses Merovingide nimel., kuid 751. aastal kutsus ta kokku frangi ülikkonna ja laskis end frankide kuningaks valida. Seejärel pühitsesid piiskopid Pippini kiriklikult ametisse. Viimane Meroving saadeti kloostrisse. Kirikuriigi tekkimine Rooma allus tol ajal formaalselt Bütsantsile (Ida-Rooma riik), kuid Bütsantsi keisrid ei suutnud paavsti langobardide rünnakute eest kaitsta. Nüüd pöördus paavst abipalvega Frangi kuninga Pippini poole. 756. aastal võitis Pippin langobarde ja andis nende maid paavstile. Nii tekkis Kirikuriik – see on paavsti poolt ilmalikult valitsetav maa-ala. Kõik see tugevdas veelgi frangi kuningate ja paavstide häid suhteid. Paavst pühitses Pippini uuesti
annaabi.ee 
