Katoliiklus oli tähtsaim märksõna keskajal. Kristlus oli nii religioon kui ka ideoloogia. Usk oli keskajal kõige lähtepunktiks, muutes vaimulikud tähtsaimaks ühiskonnakihiks. Vaimulik võim oli alatihti vaenus ilmaliku võimuga, mis tekitas segadusi kogu keskaja kestel. Kõrg- ja hiliskeskajal ning varauusajal tekkis aga usulisi õpetusi, mis olid vastasseisus katoliku kiriku põhimõttetega ning tänu millele tegi ühiskond läbi suuri muutusi. Rooma riik tunnistas ristiusu lubatuks aastal 313 Milano ediktiga, mille koostas Constantinus Suur. Sellega lõppes kristlaste kauaaegne tagakiusamine. Juba 381. aastal kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Katoliku õpetuse põhituumaks on usk Kristuse ülestõusu, pattude lunastusse ning igavesse ellu. Kristlus levis kiiresti, eriti alades, mis kuulusid Rooma riigi koosseisu ristiusu riigiusuks kuulutamise ajal. ( nt. Hispaania ja Gallia) Algselt oli kristluse keskusteks linnad, kus paikn...
Ainsaks läänekristlikutele maadele positiivse tulemusega ristisõjaks võib pidada IV ristisõda 1202-1204 aastatel, milles ühinesid ida- ja läänekirik võitluseks ning uutelt aladelt sai kasu Veneetsiagi. Tänu võidetud aladele suurenesid idakaubandusest saadavad kasumid. Peale selle olid ristisõjad vaid inimelude ja ressursside kulutamine, edukaks võib neid pidada vaid Püreene poolsaarel ja Läänemere regioonis. Veel oli kirikule üha probleemsemaks muutumas ketserlus. Ketsereid on tagakiusatud katoliku kiriku tekkest alates, kuid see sai uued mõõtmed 12.-13. sajandil. Koos teaduse hüppelise arenguga hakkasid inimesed kahtlema katoliiklikes õpetustes. Peale teaduse sundis inimesi katoliku õpetustest teistsuguseid tõekspidamisi otsima ka kirikute varaline rikkus ning vaimulike kerglased elukombed. Kirik, sooviga hoida oma kõrget positsiooni, lõi ketseritele karmid karistused. Kirik väitis, et
Katoliku kirik ja paavsti võim. Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur kaal. Paljud vaimulikud olid abielus ja nad omasid perekonda. Üha sagedamini hakati tulutootvaid vaimulikukohti omandama raha eest. Seda nim. Simooniaks. Gregoriuse reformid. Tänu allakäigule tekkis kiriku sees uuendusliikumine, mille eesmärgiks oli vabasata kirik ilmaliku võimu mõju alt, keelates simooniat ja perekonnaelu. Seda uuendusreformi eest võitleja oli gregorius 8-s tema järgi hakati nimetama seda uuendusliikumist gregoriuse reformideks. Paavsti valimise korda sätestati, 1059 aastal otsustas lateraani kirikukogu, et edaspidi valivad paavsti rooma peapiiskopkonna kardinalid. Kreekakatoliku kiriku allutamise taotlus. Varakeskajal ei olnud kreekakatoliku ja roomakatoliku kiriku vahel veel suuremaid lahkhelisid 1054 aastal kulmineerus kahe kiriku vaheline tüli sellega, et paavs leo 9 ja konstantinoopoli patriarh micheal cerularius heitsid...
hügieenieeskirjade ja usuliste ettekirjutustega. Prostituudid alustasid tavaliselt 17-aastaselt, mõnikord isegi enne 15-aastseks saamist. Avalikesse bordellidesse pääseti tööle tihti alles 20-aastaseks saades. Vabatahtlikult valis prostituudi elukutse ainult ~15% naistest. Prostituutidena tegutseti tavaliselt kuni 30- aastseks saamiseni. Ka kupeldajad olid enamasti naised. 6 Ketserlus Keskaeg on kuulus oma vägivaldsuse poolest ning nõiaprotsessidel on oluline osa sellise maine kujunemisel. Naistel arvati olevat erilised võimed, millega saab teha nii head kui ka halba. Usuti, et naised, keda süüdistati nõidumises on sõlminud kuradiga lepingu, muutunud kuradi agentideks ja teenivad teda altaril. Nõidu süüdistati haigustes, äkksurmades, saagi hävimises ning kõikides muudes probleemides ja õnnetustes.
Ptk.25 Reformatsiooni algus: hussiitide liikumine · Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus · Usuline õpetus, mis kaldus kõrvale ametliku kiriku põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest · Ketserlike õpetuste põhjal tekkisid olemasoleva feodaalkorra ja katoliku kiriku vastased rahvaliikumised · Sageli oli sihiks seatud algkristliku lihtsuse juurde tagasipöördumine · Toredatest kirikutalitustest loobumine · Nõue kaotada kiriku ja kloostrite maavaldused ning kirikumaksud
Tulevane peig palub mõrsja kätt eelkõige tulevaselt äialt. Teemantsõrmus. Abielu sõlmitakse alati kirikus. Külalised loobivad kirikust väljunud äsjaabiellunuid riisiga. Lastakse lendu tuvide paar. Visatakse katki veiniklaas Pulmapeol on 12-14 söögikorda. Vanasõnu pulmade kohta Märjaks saanud pruut on õnnelik (vihmasadu pulmapäeval). Hea naine teeb ka oma abikaasast hea mehe. Naine on maja võti. Esimene naine on abielu, teine seltskondlikkus, kolmas ketserlus. Kel pole naist, sel pole ka peremeest. Kodu ilma naiseta on vaene. TÄNAN KUULAMAST!
Paavstid Peetruse järeltulijad. o Kõrgkeskaegsete paavstide arvates vaimulik võim ilmalikust oulisem. Uskusid, et keisrid said võimu Jumalalt vaid paavsti vahendusel; keisrid väitsid aga, et otse jumalalt. o Paavstik kasutasid mõjutusvahendina kirikuvande alla panekut e kirikust välja heitmist. Ketserid o Katolikust kirikust kõrvalekalduvad usuvoolud mõistis kirik ketserlike väärõpetustena hukka. o Ketserlus õõnestas kiriku autoriteeti. o 13. saj loodi ketserluse vastu spetsiaalne kohus e inkvisatsioon. Vaimulikud ordud o Miks hakati asutama uusi vaimuliku ordusid? Paljudele tundus, et benediktiini kloostrid oma materiaalse heaolu ja traditsioonilise elulaadiga ei paku võimalust pühenduda jäägitult ja kirglikult jumala teenimisele. Näis, et mungad, nunnad on eemaldunud benediktuse reeglite rangest lihtusest ja eriti
Ajaloo kontrolltöö küsimused Ilmalik ja vaimulik võim Euroopas lk 130137 Ristisõdade põhjused ja tulemused lk 138145 Ülikoolid ja skolastika lk 154161 Renessanss ja humanism lk 162169 Suured maadeavastused lk 170177 Reformatsioon ja vastureformatsioon lk 178183 1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? 2. Iseloomusta 1054. aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele. 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? 4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid. 5. Too välja ristisõdade põhjused. 6. Iseloomusta ristisõdade tulemusi. 7. Kirjelda keskaegsete ülikoolide tegevust, korraldust. 8. Millistes eluvaldkondades avaldusid renessansile iseloomulikud tunnused? 9. Too välja üks renessansiaegne isik ning kirjelda humanistlike ja renessanslike ideid läbi tema eluloo. 10. Mis olid maadeavastuse põhjuseks? 11. Iseloomusta konkreetsetele näidetele tuginedes eurooplaste suhtu...
Erinevused: kristlus üle maailma, judaism juutide seas,erinevad jumalad: jahve ja jehoova, erinevad pühakirjad. Mõisted: Kirik- pühakoda, organisatsioon. Katoliiklik- kogu ristirahvast hõlmav kirik. Alates 1094 Rooma paavstile alluv. Diötsees- piiskopile alluv piirkond. Metropoliit- peapiiskop Sinod- kirikukogu, et otsustada kõige tähtsamaid kirikuasju. Dogmaatika- usutõed e põhimõtted, mille üle ei vaielda. Ortodoksne õige uskumine. Hereesia ketserlus on kirikuõpetusest kõrvale kaldumine. Araanlus üks ketserlus liik. Rõhutab, et kristlusel on vaid inimlik loomus. Askees liha suretamine. Loobumine naudingutest ja söögi viimine miinimumile. Eremiit erak. Munk elu pühendab jumalale. Klooster eremiitide elupaik. Triumviraat kolme juhi valitsemine: Caesar, Pompeius, Crassus . Caesari tähtsus: taastas roomas korra,
Erinevused: kristlus üle maailma, judaism juutide seas,erinevad jumalad: jahve ja jehoova, erinevad pühakirjad. Mõisted: Kirik- pühakoda, organisatsioon. Katoliiklik- kogu ristirahvast hõlmav kirik. Alates 1094 Rooma paavstile alluv. Diötsees- piiskopile alluv piirkond. Metropoliit- peapiiskop Sinod- kirikukogu, et otsustada kõige tähtsamaid kirikuasju. Dogmaatika- usutõed e põhimõtted, mille üle ei vaielda. Ortodoksne – õige uskumine. Hereesia – ketserlus on kirikuõpetusest kõrvale kaldumine. Araanlus – üks ketserlus liik. Rõhutab, et kristlusel on vaid inimlik loomus. Askees – liha suretamine. Loobumine naudingutest ja söögi viimine miinimumile. Eremiit – erak. Munk – elu pühendab jumalale. Klooster – eremiitide elupaik. Triumviraat – kolme juhi valitsemine: Caesar, Pompeius, Crassus . Caesari tähtsus: taastas roomas korra,
Ristiusu kiriku kujunemine Esimene kristlik kogudus 1.saj pKr. Alates 381 oli ristiusk Rooma riigi usk(katoliiklus) euroopa ristiusustamine oli pikk protsess ja toimus enamasti vallutuste kaudu(va. Iirimaa) kirik muutus hierarhiaga institutsiooniks. Paavst- peapiiskop, kõrgeim vaimulik. Algselt oli piiskop austav üldnimetus. Ajajooksul Rooma tähtsuse tõusuga hakati paavstiks kutsuma ainult sealset piiskoppi. Piiskop- algselt oli koguduse ülevaataja; I Rooma piiskop Apostel Peetrus. Ülesanded: preestrite ametisse pühitsemine Ristitute Altarite pühitsemine Kirikute ja kabelite sisseõnnistamine Preester- tegi kristlaste hingehoiu tööd. (varem). Oli õigus pühitseda amulauda ja jagada teisi sakramente, pidada jutlust. Diakon- vaimulikud, kes abistavad preestreid. Sakramendid- rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Missa- armulaua, -leiva...
Reformatsiooni algus: hussiitide liikumine Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus. Esimene kes kirikuforme nõudis, oli John Wyclif. Usutõdede ainuallikaks oli tema meelest Piibel. TSEHHI: *13. Sajandi lõpuks Kesk-Euroopa suurim riik. *1310. aastal sai võimule Luxemburgide dünastia *1355. aastal valiti kuningaks Karel I, Saksa-Rooma keisriks Karl IV nime all. *Tsehhi oli kogu keisririigi keskus, Praha oli pealinn. *Pärast Karl IV surma (1378) sai Saksa-Rooma keisriks tema poeg Wenzel. *1410-1437 valitses Sigmund, Karl IV teine poeg. KARL IV (14.05.1316-29.11.1378) 1348
jumalakesksus- inimliku elu lim eesmrk on jumala teenimine Kreatsionism- maailm on loonud jumal eimillestki Jumala ettengelikus- kigel on mte Usaldusvrseim allikas teks on jumalik ilmutis Jumala teod on mistetamatud iglus vidab teispoolsuses Platon+Aristoteles+ Piibel vrdub kristlik filosoofia AUGUSTINUS 3-4saj pKr Ristiusk ei ole filosoofia Jumal li maailma, Jeesus on eksisteerinud Kik mis on oluline, rgib Jeesus, filo targutamine on mttetu Kik mis lheb kristlusega vastuollu, on ketserlus Prgu ja paradiis AQUINO THOMAS 13saj. Mistus ja usk on erinevad asjad Kas maailm on loodud: jah vi ei Usuga: jah Meie teadmised prinevad meelelisest teadmisest Tabula rasa Jumala olemasolu testamine Kas ldse vimalik tajuda? I ontoloogiline testus ontoloogia- petus olemisest Autor: pha anselm (11-12saj) Kes on jumal?- tiuslikum olend Teleoloogiline testus- jumala olemasolu testuseks on see, et universumis on selge kord ja sihiprasus Kik teenivad mingit eesmrki
Joseph II - valitseja kellel miski ei õnnestunud? Joseph II valitses aastatel 1780-1790. Ning ta valitses Saksa riiki. Valitsejana tegi ta nii mitutki reoformi ja muutust. Kuid enamus neist ebaõnnestusid. Võimule tulles deklareeris ta kohe kõigi inimeste vabadust ja võrdust. Inkvisitsioon kaotati, ketserlus ja nõidumine arvati kriminaalkuritegude hulgast välja. Elamisõiguse said protestandid. Juutidel lubati sõlmida abielusid ka kristlastega. Ta andis välja nii palju kodanikuvabadusi, et tal õnnestus Prantsuse revolutsiooni alguses välja antud Isiku- ja Kodanikuvabaduste Deklaratsiooni nimetada tema seaduste plagiaadiks. Joseph valitses ilmselt tõelise valgustatud monarhi ideaali vääriliselt, kuid paraku ei suutnud enamik
25. Kiriku ülesehitus keskajal- paavst, piiskop, preester, toomkirik ehk katedraal, piiskopkonnad. Ülesehitus on paavst ja patriarh Paavst ehk katoliku kiriku kõrgeim juht Piiskop oli piiskopkonnajuht Preester on abivaimulik Toomkirik ehk katedraal oli piiskopkonna peakirik Piiskopkonnad on erinevad jagatud territooriumid 26. Millega tegeleti kloostrites? Palvetati, räägiti jumalatega, kirjutati raamatuid ümber 27. Ketserlus ja inkvisitsioon. Ketserlus oli kõrvalekaldumine ristiusu ametlikust sisust. Inkvisitsioon oli kiriku kohtu vorm 28. Mis olid ristisõjad? Millal said alguse? Millise ristisõja käigus ristiusustati Eesti? Mis olid ristisõdade eesmärgid? Ristisõjad olid võitlused püha maa pärast. Toimus 1096- 1099. aastatel. Liivimaa ristisõda. Ristisõdade eesmärgid olid vabastada Iisraeli türklastelt, vabastada Edessa, vallutada Konstantinoopol. 29. Tsentraliseerimine- kui rahvusriikide eellugu
3. Too kaks näidet miks peaks paganlus/ristiusk olema Rooma usk. Paganlus: · Mitu erinevat jumalat kelle poole pöörduda · Ei pidanud käima kirikus ja jälgima reegleid Ristiusk: · Üks jumal · Kõik olid võrdsed 4. Mõisted ja isikud Ariaanlus- 4.7. sajandil levinud kristlik õpetus Nikaia kirikukogu- see on esimene üritus jõuda konsensusele kirikus läbi üleüldise arutelu Hereesia- ehk ketserlus on teatud religioossest õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus Karolingide renessanss- oli kultuuriline edasiminek keskajal Karolingide dünastia valitsemisajal Frangi riigis, mille eesmärk oli saavutada Antiik-Rooma tase Verduni leping- oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks. See lõpetas kolmeaastase Karolingide kodusõja.
Vaimulikel oli vähe aega vaimulikeülesannete täitmiseks Vaimulikukohtade omandamine raha eest ehk simoonia KIRIK JA PAAVSTLUS: I Kõrgkeskaeg (2) Gregoriuse reformid uuendusliikumine, mille eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõju alt ning vähendada vaimulike huve. Investituuritüli niinimetatus paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolud Aquino Thomas tuntuim teoloog, kes rakendas oma töödes Aristotelese filosoofiat Ketserlus kiriku õpetusest kõrvale kaldumine. Inkvisitsioon ketserite vastu võitlemiseks loodud eriline kirikukohus Gregorius VII, Aguino Thomas, paavst Innocentius III KIRIK JA PAAVSTLUS: II Hiliskeskajal (1) Hiliskeskajal hakkas kiriku mõju vähenema, mis tulenes ilmaliku võimu tugevnemisest ja ilmaliku hariduse edendamisest. Hiliskeskaegse kiriku ajalugu võib periodiseerida järgmiselt: Paavstid Avignonis, 13051378 Suur skisma ehk kirikulõhe, 13781409
Lahkamine meditsiinis. 29. Nimetage kolm õppeainet, mis kuulusid keskaja ülikoolis õpetatava seitsme ,,vaba kunsti" hulka! Grammatika, retoorika, dialektika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika. 30. Milles erines keskaja talurahvakultuur aadli-ja linnakultuurist? Talurahvakultuur: * suur osa kirjaoskamatud * talupoegadesse suhtuti põlguse ja üleolekuga * konservatiivsus * lepiti traditsiooniliste kohustustega, muutustsse suhtuti umbusklikult * sügavalt usklikud (paganausk), ketserlus Aadli- ja linnakultuur: * suur osa kirjaoskajad * linnas arveldati tunduvalt rohkem rahaga kui maal * linnaelu kirev, palju pidustusi * käsitöölised, kaupmehed, liigkasuvõtjad, pankurid * usklikud, sooviti saada Taevasse * kultuurist, teatrist, kirjandusest, meelelahutusest peeti rohkem lugu 31. Mis väärtushinnangud olid keskajal omased linnakodanikele? Selgitage mõne lausega! Õpik. 163-164
Sakramendid on rituaalsed toiminguid, mida võib läbi viia ainult preester ning, mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Keskne koht sakramendide seas kuulub ristimisele ja armulauale. Mida taotlesid Gregorius VII reformid? Kiriku sees tekkis uuendusliikumine, mille eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu alt ning vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates eelkõige simoonia ja perekonnaelu. Taotleti ka distsipliini tugevdamist ja jumalateenistuse tähtsuse tõstmist. Mis on ketserlus? Ketseriteks nimetati inimesi, kelle usulised tõeks pidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetustega. Millised olid inkvisitsiooni peaeesmärgid? Inkvisitsioon-oli katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Millised on Benedictuse reegli peamised põhimõtted? Selle järgi pidi munkade elu jagunema töö ja palve vahel. Mungaks saamisele eelnes noviitsiaeg
Talupojad ja mõisamajandus Agraarühiskond. Talurahva õiguslik seisund Keskaegne ühiskond oli ag raarühis ko nd: elati peamiselt maal ja elatuti põllumajandusest. Enamik inimesi olid talupo jad ja nemad tootsid valdava osa ühiskonna rikkustest. Lääne-Euroopa talupojad sõltusid kõrgkeskajal oma isandatest - fe o daalide s t. Maa, mida talupojad harisid, kuulus tavaliselt isandale, enamik talupoegi olid s unnis mais e d ja kohustatud isanda heaks tööd tegema. Oma enda maad harivaid ja koormistest vabastatud talupoegi oli rohkem Euroopa hõredamalt asustatud ääremaadel, näiteks S kandinaavias . Külad Enamik Euroopa talupoegi elas külades. Põldudest ümbritsetud talumajad koos väheste abihoonetega paiknesid lähestikku. Küla suurus varieerus mõnest perest peaaegu väikelinna mõõtmetes asulani ja osa neist olid ka kindlustatud. Talumajad olid ehitatud käepärastest mate...
välja. See tõi kaasa kahe kiriku lõpliku lahknemise ning vastasseisu, mis kestab tänapäevani. Kirik polnud enam ühtne ja konkurents ida- ja läänekiriku vahel süvenes. Kiriku sisemisi korratusi süvendas veel pidev ilmalik sekkumine. Paavst Gregorius VII, kes oli paavst 1073.-1085. aastatel, üritas reformida kirikut tugevdada paavsti vaimulikku ja ilmalikku võimu ning muuta kirik distsiplineeritumaks ja riigist sõltumatuks Veel oli kirikule üha probleemsemaks muutumas ketserlus. Ketsereid on tagakiusatud katoliku kiriku tekkest alates, kuid see sai uued mõõtmed 12.-13. sajandil. Koos teaduse hüppelise arenguga hakkasid inimesed kahtlema katoliiklikes õpetustes. Peale teaduse sundis inimesi katoliku õpetustest teistsuguseid tõekspidamisi otsima ka kirikute varaline rikkus ning vaimulike kerglased elukombed. Kirik, sooviga hoida oma kõrget positsiooni, lõi ketseritele karmid karistused. Kirik
Vana-Rooma Asub Appenniini poolsaarel. Jagunes geograafiliselt kolmeks: *Põhja-Itaalia-gallialased (geldid) *Kesk-Itaalia- etruskid, itaalikud, samniidid *Lõuna-Itaalia- kreeklased Piirkond oli nii jagatud u. 8.saj. eKr. Kronoloogiline ülevaade: 1. Kuningate aeg (8.-6.saj. eKr) -Romuluse ja Remuse legend 2. Vabariigi aeg (res publica) ( 6.-1.saj. eKr) -Kodusõdade aeg (2.-1.saj. eKr) 3. Keisririigi aeg -Varane keisririik (1.saj eKr-3.saj.) -Hiline keisririik (3.saj.-5.saj.) Etruskid ja Rooma riigi algus Etruskid-esimene kõrgkultuur Itaalias Linnriigid. Linnriike oli kokku 12, neil oli valitav kuningas, seal toimus laiaulatuslik orjapidamine ja naistel oli ühiskonnas suur osatähtsus. Kultuur-kõrgeltarenenud põllumajandus ja kunst, surma osatähtsus religioonis, ennustamise suur tähtsus. 753. a. eKr- Rooma linna asutamine Riik. Seadused. Sõjavägi. 510. a. eKr-Res Publica (Vabariik) Kõige olulise...
Tähendab paavsti juurde alandlikult andestust paluma minek, et vabaneda kirikuvandest. 6. Kirjelda katoliku kiriku hierarhiat. Tollal ajal elanud inimesed olid niivõrd suure hierarhia ja territoriaalse jaotuse tähtsustamise juures sageli nii suures teadmatuses, et polnud teadlikud riigist, kus elavad, küll aga teadsid nad piiskopkonna nime. Rahvaga suhtlesid vaid preestrid ja diakonid, kelle ülemateks omakorda olid piiskopid. 7. Mis on ketserlus? Ketserluseks nimetati kristluse ametlikust üldõpetusest hälbivaid ehk hukkamõistvaid õpetusi. 8. Võrrelge omavahel romaani ja gooti stiili. Romaani stiili omadusteks olid ümarkaar, tugevad kivivõlvid toetumas tohututele sammastele, nelitistornid, ehitised pürgisid kõrgustesse ning kasutusel olid turvalisuse eesmärkidel paksud müürid ja väikesed aknad. Gooti stiilile olid aga omaseks teravkaared, roidvõlvid, mis võimaldasid ehitistele kõrgeid lagesid ehitada
Fridrich II huvitus valgustuskirjandusest, deklareeris usuvabadust ning veetis tihti aega haritlaste seltskonnas. Viis läbi muudatused- kohtuasjade menetlusaja lühendamine ning nõudis kohtunikelt õigusalast haridust. Samas kuulus kogu võim temale- ta kohtus ministritega kord aastas ning nõunikke tal ei olnud. Tema valitsemisajal jätkus merkantilistlik majanduspoliitika. JosephII deklareeris kõigi inimeste vabadust ja võrdsust, ketserlus ja nõidumine arvati kuritegude seast välja, kaotati surmanuhtlus. Suur tähelepanu oli hariduse edendamisel- Joseph II kehtestas seitsmeaastase kohustusliku koolihariduse. Talle kuulus ainuvõim riigis.
paik 7. 18.saj algul tõi kaasa kristluse võidukäigu, ning segunedes rahvausunditega tekkis omanäoline antoniaanlik liikumine a. Seda juhtis noor aafriklanna Beatrice b. Tema üleskutsel põletati kohalikes kultustes kasutatavaid fetiseid ja ka ristiusu sümboleid. c. Tema sõnade kohaselt olid Jeesus, Neitsi Maarja jt Kongo päritolu d. Antoniaanlik ketserlus vaibus kui portugallased põletasid Beatrice tuleriidalkristluse langus Benini linnriik 1. Lääne-Aafrika rannikult leidsid eurooplased mitmeid kõrgelt arenenud kultuuriga rahvaid nt EDOD 2. Edod panid aluse võimsale linnriigile Beninile 3. Hiilgeaeg 15-17.saj kui toimus elav kaubavahetus eurooplastega. 4. Sellest perioodist pärinevad ka kõik kunsti tippsaavutused. a. Elevandiluu- ja puunikerdused b
tähtsateks kaubanduskeskusteks, mis kindlustasid riikide rikkuse ja arengu. Sellest tulenevalt hakati hindama osavaid, ettevõtlike ja andekaid inimesi, kes saavutsid oma edu just tänu oma iseloomuomadustele. Jumal hakkas kaotama oma tähtsust, inimesed kasutasid ratsionaalset mõtlemist ning nägema ilmaliku maailma võlu. Selle tohutu arengu ja muutuste tulemusena kasvas inimeste eneseteadvus. Enam ei tahetud leppida võõra võimuga ega katoliku kiriku pealesurumistega. Levima oli hakanud ketserlus ehk inimesed, kes lõid lahku katoliku kiriku õpetusest ja selle järgimisest. Ketsereid kiusati ja prooviti hävitadada, kuid inimeste eneseteadvus oli siinkohal tugevam. Ketserite tegevus viis paljudes maades välja reformatsioonini ehk usupuhastuseni, pöördumaks tagasi kristlike algõpetuse järgmise juurde. Tauniti vaimulike võimet patte andeks anda, eriti nende õigust müüa indulgentse. Samuti taheti talupojad vabastada maksudest kirikule ning kiriku tohutud
10 klass Kordamisküsimused: keskaeg 1. Dateeri keskaeg 1492. a 2. Iseloomusta märksõnadega keskaja erinevaid etappe, piiritle ajaliselt. Varakeskaeg 5-11. saj viikingid, metsik aeg, puudusid seadused, barbarite rüüsteretk Kõrgkeskaeg 11-13. saj riikide areng, keskvõim, ristisõjad, paavsti võimu suurenemine, Hiliskeskaeg 14-15. saj ketserlus, paavstivõim nõrgeneb, capitalism, bütsants langeb 3. Skisma- aeg, sisu, millised pooled kujunesid(kus asus keskus, kes juhtis) millises kirikus olid lubatud emakeelsed jumalateenistused? Skisma 1054.a, usk ja kirik lõheneb, kujunevad kaks poolt: läänekirik: Rooma paavst, ladina keelne, katolik ja idakirik: allus Konstantinoopoli patriarhile, ortodoksia, rahvuskeelne 4. 7 sakramneti ristimine, leerimine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, abielu
Ent Otto von Wittelsbach mõrvas 21. juunil 1208 Philippi, sest too ei andnud talle naiseks oma varem lubatud tütart. Frankfurti riigipäev tunnistas 11. novembril 1208 Otto Welfi kuningaks, paavst kutsus ta Rooma ja kroonis ta 4. oktoobril 1209 keisriks. Enne kroonimist lubas Otto loovutada kirikule Spoleto ja Ancona ning tagada kiriklike valimiste vabadus, jätta paavstile piiramatu apellatsiooniõigus ja ainupädevus vaimulikes asjades. Samuti lubas ta aidata purustada ketserlus. See oli Neussi stipulatsioon, mida korrati Speyeris 1209.
Kuidas mõjutas luteri usk hariduse arengut? Reformatsioon oli 16.sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid reformeeritud harud, neist peamised luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus. Nii nimetati usulisi õpetusi, mis kaldusid kõrvale ametliku kiriku põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest. Ketserlike õpetuste alusel tekkisid olemasoleva feodaalkorra ja katoliku kiriku vastased rahvaliikumised. Sageli oli sihiks seatud algkristliku lihtsuse juurde tagasipöördumine, mis tähendas kirikutalitustest loobumist, nõuet kaotada kiriku ja kloostrite maavaldused ning kirikumaksud.
Katoliku kirik ja paavstivõim kõrg- ja hiliskeskajal Katolikku kirikut juhib paavst, kelle valivad kõrgeimad vaimulikud kardinalid. 9.-11. Saj. paavstivõimu langus Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur sõnaõigus. Paljud vaimulikud olid abielus ja vaimulikukohti sai omandada raha eest (simoonia). Katoliku kiriku rahastamine. · Kirikukümnis · Muud kirikumaksud · Indulgentsid e patulunastuskirjad Erinevused ida- ja läänekiriku vahel: Katolik kirik Õigeusu e. ortodoksi kirik Jumalateenistused ladinakeelsed Jumalateenistused kreekakeelsed Allub paavstile Allub Konstantinoopoli patriarhile Armulauat. pakutakse hapendamata leiba Armulauat. Pakutakse hapendatud leiba ja veini Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast ...
`meister – meisterdama, `julgus – julgustama, `peegel – peegeldama. Selliste tuletatud verbide II välde on fikseeritud ka õigekeelsussõnaraamatuis. Kuid on palju muidki tuletisi, mille välte nõrgenemist on tunnistanud alles ÕS 1999 ja 2006, näiteks: osa lik-omadussõnu (nt kahjurlik, ketserlik, luksuslik, meisterlik, seaduslik, soojuslik, teaduslik, täiuslik, vooruslik), nende lus- ja likkus-nimisõnad (kahjurlus, ketserlus, meisterlikkus, vooruslikkus) ja likult-määrsõnad (ketserlikult, meisterlikult, vooruslikult); osa kas-omadussõnu (nt andekas, ilmekas, otstarbekas, teenekas, võimekas) ja nende kus- nimisõnad (andekus, võimekus); osa tu-omadussõnu (nt andetu, hambutu, ilmetu, võimetu) ja nende tus-nimisõnad (andetus, võimetus); osa lane-nimisõnu (nt kangelane, kursuslane, londonlane);
Fourth level Fifth level Austria Versailles ehk Schönbrunni loss Click to edit Master text styles Second level Reformid Joseph II ajal Third level Fourth level Fifth level · Inkvisitsioon kaotati ning ketserlus ja nõidumine polnud enam kriminaalkuriteod. Juutide topeltmaksustamine lõpetati. · Keelas piinamise ja kaotas surmanuhtluse · Seitsmeaastane koolikohustus + rajati palju rahvakoole · Jagas riigi kümmekonnaks ringkonnaks · Riigikeelena hakati kasutama saksa keelt · Maksukohustus aadlikele ja vaimulikkonnale Click to edit Master text styles Second level Reformide tagajärjed Third level
1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? Keiser oli kõige suurema võimuga, algselt võis keisriks nimetada ainult saksa kuningaid. 2. Iseloomusta 1054. aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele. Kirik lagunes kaheks: katoliiklikusk lääne-ja õigeusklikuks idakirikuks. Põhjuseks Rooma Paavsti taotlus pidada ennast teistest patriahridest ülemaks. Tänapäeval on ka katolik (Poola) ja õigeusukirik (Venemaa). 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? Kirikupea Paavst. Katoliku kiriku kõrgeim organ on kirikukogu, kuid selle otsused vajavad paavsti kinnitust. Ladina keel. 4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid. Gooti: sambad, kaared, võlvid ja vitraažaknad ning püüdleb kõrgustesse. Romaani: paksud müürid (6–8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. 5. Too välja ristisõdade põhjused. Maaala, võim, usk 6. Iseloomusta ristisõdade tulemusi. Palju hukkunuid. Vaesed, ke...
vastuolu, olles korraga tõene ja väär ("See lause siin on väär") või tekitada vastuolu teatud kontekstis. 22. Ratsionalism- mõistuspärane mõttevool. Kõik peab olema mõistusega kooskõlas. Ratsionalismi seisukoht on: tõsikindel teadmine pärineb mõistusest enesest. Teadmiste seas saab esile tõsta tõsikindla teadmise, mida iseloomustab paratamatus ja üldkehtivus. Kogemuse põhjal ei saa otsustada, kas miski on paratamatu ja üldkehtiv 23. Hereesia ehk ketserlus on teatud religioossest õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus; kehtestatud arusaamadest lahknemine,kiriku õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus, tänapäeval üldkehtivatest arusaamadest kõrvalekaldumine. Ketseriks nimetatakse kristluses hereesia pooldajat isikut, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest. Ülekantud tähenduses nimetatakse ketseriks mis tahes valitsevast ideoloogiast, usust või üldkehtivast arvamusest kõrvalekaldujat. 24
Ketserid Uskusid, et maailma lõi Jumal ja saatan koos. Taevariigi ja kõik vaimse koos hingega lõi Jumal; maise ilma ja kõik materiaalse, kaasa arvatud inimese keha lõi saatan. Inimese hing satub sündides keha ehk teisisõnu saatana vangistusse ja püüdleb sealt välja taevariiki. Katarid hoidusid kõigest materiaalsest k.a. suguelust, lihast. Mõned keeldusid sünnitamast. Ketserluse vastu võitlemiseks loodi spetsiaalne kohus- inkvisitsioon. Inkvisitsiooni ülesanne oli ketserlus välja uurida, juurida, vajadus karistada. Ülevaade Must surm aastatel 1347-1349. Talurahvas mässas Prantsusmaal 1358. ja Inglismaal 1381. aastal, siis tapeti Wat Tyler, talupoegade juht. Saja-aastane sõda kestis 1337-1453. Edward III oli võimalus pärida Prantusmaa kroon, aga see ei meeldinud Prantsuse kõrgaadlikele. 1346 Crecy juures ja 1356. Poitiers lahingus lõid Inglismaa vibukütid prantslasi. Katk ja talupoegade ülestõus annab aga prantslastele võimalus alad tagasi võtta
ühendamiseks ning valitsemise *jättis seisuslikud privileegid kinnitamata moderniseerimiseks ning deklareeris kõigi inimeste vabadust ja *sõjaväekohustus võrdsust *Schönbrunni loss *1781- tolerantsuspatent kehtestas usu-ja *katoliiklane, rõhutas kõlblust ja kombelisust südamevabaduse *kaotas maad Preisimaale *inkvisitsioon kaotati, ketserlus ja nõidumine *monarhia arvati kriminaaltegude hulgast välja *tõeline despoot, ei sallinud esinduskogusid *protestandid said elamisõiguse *sõjaväeakadeemia *lõpetati juutide topeltmaksustamine ning *finantsreform neil lubati sõlmida abielu kristlasega *kirik riigivõimule, enamus kloostritest
KESKAEG Religiooniks katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhined feodalismil. - feodaaltsivilisatsioon KATOLIK KIRIK JA PAAVST (kõrgkeskajal) Kirik langes. Paavstid pidid eraeluga tegelema, seega jäi kirik unarusse. Gregoriuse reform uuendusliikumine, mille alustan Gregorius 7. Distsipliini tugevdati ja jumalateenistuse tähtsus tõusis. Sellega taheti suurendada paavsti mõjuvõimu. 1059. otsustati et paavsti valivad Rooma peapiiskopkonna kardinalid(enne seda valis rahvas). Kreekakatoliku ja roomakatoliku kiriku vahel tekkisid lahkhelid. Kumma uskumused on õiged?? Nad heitsid teise osapoole paavstid enda kirikust välja. Investituurtüli- paavstvõime ja ilmaliku võimu vahelised tülid. Põhjus- paavst nõudis, et vaimulikele ei jagataks ametitunnuseid (nt sõrmus, sau). Paavsti diktaat- paavst palkab/vallandab piiskoppe, paavst annab keistile võimutunnused, paavst võtab keisrilt võimu, paavsti kohtuotsuseid ei võ...
Uusaja eripärad-teaduse areng, maadeavastused, loodusteaduste kiire areng. Voltaire - oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest.Võitles katoliku kiriku vastu, lause ´´Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja möelda´´, inimene peab lähtuma loodusseadustest, poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism. T.H.J Harrington juhtis politiilises võitluses aastail 1656-1660 vabariiklasi, ta oli vabariikliku riigivormi poolt, põhiseisukoht: Omand loob võimu,arvamus- loomulikus seisundis on inimesed ebavõrdsed, teos ´´Okeaania vabariik´´. John Locke- inglise filosoof, liberalismi rajaja, kõrgeim võib peab kuuluma parlamendile, valitsuse põhiülesanne on omandi kaitse. Francis Bacon- filosoof ja riigitegelane, ründas Aristotelese filosoofiat, väitis et teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, eksperiment. Riigivõim: kuningas valitsegu koos parlamendiga. J.J.Rousseau- Prantsuse filosoof,...
AASTAARVUD 313 Constantinus Suur kuulutas Milano ediktiga ristiusu Rooma riigis lubatuks 381 Kristlus kuulutati Rooma riigiusuks 395 Rooma keiser Theodosius Suur jagas riigi poegade vahel, luuesaluse Lääne- Rooma ja Ida-Rooma eraldumisele. Nii tekkis Bütsantsi riik 476 Germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri 732 Võiduga Potiers´ lahingus löödi Karl Martelli juhtimisel tagasi araablaste edasitung Euroopas 756 Moodustati Paavsti- ehk Kirikuriik 800 Karl Suur krooniti Rooma keisriks 843 Verduni lepinguga jagati Frangi riik Ludwig Vaga poegade vahel. See sai aluseks Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa kujunemisele. 882 Vana-Vene riigi tekkimine 962 Otto I kuulutas välja Saksa-Rooma keisririigi 1054 kirikulõhe, Bütsantsi ja õigeusu kiriku eraldus 1066 Hastingsi lahing, William I Vallutaja kuulutati Inglismaa kuningaks 1119 Asutati Euroopa esimene Bologna ülikool 1337 1453 Saja-aastane sõda 1...
· Isa loodud valitsemisaparaati ta ei muutnud · Tal polnud nõunikke · Tema ajal uuendati kogu õiguskorraldus · Fr. II jätkas preisimaa armee suurendamist · Sisseveetva kohvi asemel propgeeris kuningas õlu joomist. · Kuninga valdustes kaotas ta pärisorjuse JOSEPH II · Austria valitseja · Andis välja tolerantsuspatendi, mis kehtestas usu- ja südametunnistusevabaduse · Inkvisitsioon kaotati, ketserlus ja nõidumine arvati kriminaaltegude seast välja · Protestandid said riigis elamisõiguse, lõpetati juutide topeltmaksustamine ning neil lubati sõlmida abielusid kristlastega · Keelas piinamised ja kaotas surmanuhtluse · Maaomandile kehtestatud maks laienes ka aadlikule ja vaimulikkonnale · Kaotati pärisorjus ja mindi üle teorendilt raharendile · Riigikeeleks ladina keele asemel saksa keel. Merkantilism sh
epideemia. 11. Miks olid keskaja talupojad suhtelisel tkonservatiivsed ja suhtusid muutustesse umbusuga? Traditsiooniliste kohustuste ja ülesannetega lepiti, muutuseid tajuti ki Jumala seatud korra ebaõiglase rikkumisena. 12. Mis iseloomustas talupoegade usulist maailmapilti? Nad olid sügavalt usklikud, kuid kristilik õpetus põimus sageli vanade uskumuste, mille juured ulatusid muistsesse paganausku. Talurahva seas levis ka ketserlus. 13. Millised Euroopa piirkonnad paiknesid linnadvarakeskajal? Millised neist olid asutatud juba antiikajal, millisedvarakeskajal? Vahemere äär, nt. Rooma(antiik), Marseilles(antiik) ja Veneetsia (varakeskaeg). 14. Mitmendast sajandist alates hakkas Kesk- ja Põhja-Euroopas tekkimamassiliselt uusi linnu? 11. sajand 15. Millistele kohtadele nad tekkisid? Vanad Rooma asulad või germaanlaste ja slaavlaste muistsed kauplemiskohad, ka varasematest keskustest eemal. 16
Friedrich II Suur Wilhelm I järeltulija. Keelustas piinamised ning deklareeris usuvabadust. rajas oma lossi Sanssouci loss. Maria Theresia Austria valitseja, tegi läbi mitu reformi piirkondade ühendamiseks ning valitsemise moderniseerimiseks. Rajas Schönbrunni lossi Viinis. Rõhutas kõlblust ja kombelisust. Joseph II Maria poeg. Kõige ulatuslikumad reformid tolleaegses Euroopas. Deklareeris võimule tulles kõikide inimeste vabadust ja võrdusst. Inkvisitsioon kaotati, ketserlus ja nõidumine arvati kriminaalkuritegude hulgast välja. Protestandid said riigis elamisõiguse. Juutidel lubati abielluda kristlastega. Kaotas piinamised ja kaotas surmanuhtluse. Peeter I venemaa tsaar, valitses 1682-1725. Seadis sihiks euroopalike kommete juurutamise, eriti aga tehnilise moderniseerumise, korraldas 1697-1698 pikema tutvusreisi Euroopasse. Kiriku allutamine riigile. Katariina II Peeter III abikaasa, tõusis troonile pärast seda kui kaardiväelased Peetri tagandasid
MÕISTED Absolutism- valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Valgustatud absolutism- valitsemisvorm, kus valitseja surub peale, ta ei huvitu rahva arvamusest (louis) Parlamentaarne monarhia- on parlamentarismi vorm, kus riigipeaks on monarh, kellele kuulub vaid esindusfunktsioon ja ta ei oma poliitilist võimu. Merkatilism- õpetus, mille kohaselt riigi heaolu sõltus suurest kulla ja hõbedavarudest ja import peab olema väiksem kui eksport Hugenot- protestant Prantsusmaalt, usuvabaduse säilitaja Püssirohuvandenõu- Guy Fawkes paigutas parlamendihoone keldrisse püssirohutünnid, et parlament koos kuningaga õhku lasta House of Lords- ülemkoda, istusid osalt pöritavatel, osalt ametiseisundiga kaasnevatel kohtadel kõrgaadlikud ja valimulikud House of Commons- alamkoda, liikmed valiti House of Parliament- on Westminster'i paleee, kus parlament koos käib Long Parliament- Charles I 1640 aastal kutsus kokku parlamendi, parlame...
Kõige olulisemad Frangi riigi valitsejad ja nende teod Clodovech *Tema valitsemise ajal haarasid kogu Gallia endale frangid. 496. aastal võtab ta kastu katoliikliku ristiusu. Karl Martell *Reformib sõjaväekorraldust (sadulajalused, pikk ja raske mõõk, raskeratsavägi) *Tõrjub tagasi araablaste rünnakud *Karolingide dünastia esindaja *Esimene Frangi riigi hertsog Pippin Lühike *kukutab merovingid, pani aluse karolingide dünastiale *rajab kirikuriigi Karl Suur *Vallutas juurde uusi alasid *Alistas ja ristis saksid *Aastal 800 kroonis paavst Karli keisriks *Riigis oli rahu ja kord *Polnud kindalt pealinna *Karl sõitis mööda riik iirng ija korraldas riigi asju *Lemmiklinn Aachen *Pidas lugu kultuurist ja haridusest *Õukond oli kultuurikeksus *Kool Aachenis *Kloostrite rajamine, munkade töö väärtustamine Majordoomus- kunigakoja ülem Feodaalsuhted Feaodaalsuhete kujunemise põhjused *Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke- tekkis rüütlite kiht (...
üleviimine Viini. Peale oma võimuletulekut, ei kinnitanud Joseph II seisuslikke privileege ning ta deklareeris kõikide inimeste vabadust ja võrdsust. Ta püüdis realiseerida oma valgustatud ideoloogiat kindlale süsteemile, mis pidi olema hea kõigile. Ta andis 1781. aastal välja tolerantsuspatendi, mis sätestas Austrias usu- ja südametunnistusevabaduse, usundite võrdsuse. Samuti kaotati inkvisitsioon ning ketserlus ja nõidumine polnud enam kriminaalkuritegude hulgas. Elamisõiguse said ka teisest usust inimesed, protestandid ja juudid ning lõpetati ka juutide topeltmaksustamine. Juutidel lubati ka abielu sõlmimine kristlastega, mis enne oli rangelt keelatud. Samal ajal viis Josephi pärisorjuse tühistamine kuigi seda ei rakendatud kõikjal sotsiaalse revolutsioonini. Ta andis talupoegadele õiguse reisida, abielluda ja elukutset valida oma isandalt luba küsimata. Aga kui ta 1781
üldlevinud ,,teadmine", mille põhjal võis nõiaprotsess alata (Hattenhauer, 2004. Saard, 2005). Mis oli ka võõras kõrgetele vaimulikele olid usuliikumised, mis ei järginud kristlikke dogmasid ja põhipunkte. Näiteks katarid Lõuna-Prantsusmaal või siis Lyoni kaupmehe Waldesi järgijad valdeslased, kes apostellike rändjutlustajatena jagasid teistele valdeslaste põhimõtet vaesusest ning Kristuse järgimisest. Sellised liikumised aga kuulutati ketserluseks ketserlus tähendas inkvisitsiooniprotsessi ja see ei säästnud ka talupoegi. (Andresen, Martin Ritter, 1995). Näiteks aastal 1300 paiku tuli talupoegadel karta rohkem tuleriitu, mis oli mõeldud kataritele kui tuleriitu, mis oli mõeldud nõidadele (Le Roi Ladurie, 1975). Mis aga sundis talupoegi ühinema erinevate ,,ketseri-liikumistega", isegi siis, kui hirm tuleriitade ees paisus suureks? Võib-olla oli see hirm saatana ees
ega sõna otseses mõttes seedi mingit teisitimõtlemist. Oma väiklasi, auahneid tühiseid ja madalaid motiive püüavad nad kõigiti varjata, rõivastudes katoliikliku õpetuse puhtuse õilsate kaitsjate rüüsse. Ja selle maski all nad valetavad ja laimavad, moonutavad nende mõtteid, keda nad tahavad hukutada. Jesuiidid süüdistasid A.Arnauld`d ketserluses ilma tema arvamusse süvenematta. See näitab, et siin on tegu ,,uut liiki ketserlusega", ketserlus ei ole hr. Arnauld arvamustes vaid tema isiksuses." kirjutas Pascal. Pamfletis paljastas Pascal kord tapva irooniaga, kord mürgise sarkasmiga ning kohati varjamatu raevuga jesuiitide tegevust. Lisaks sellele näitas ta, et nende ohjeldamatu praktika jääb riigis karistamatta, mille tõttu nad muutuvad päev-päevalt jultunumaks. Pascal mõistis millisesse ohtu ta ennast nende kirjutistega seab, et ta mängib tulega ja riskib peaga
aluseks. Asjaolu, mis lubas kristlust ja platonismi segada, oli see, et kristlus ei ole filosoofia. Jeesus andis meile küll hulgaliselt juhtnööre, kuidas me peaksime elama, kuid filosoofilisi küsimusi ta ei puudutanud. Augustinus aga soovis platonismi sulandada kristlikku maailmapilti. Sellega seoses ei võtnud ta kaasa ühtki platonistlikku vaadet, mis oleks võinud kristlusega vastuollu minna, sest see oleks juba ketserlus. Vastuolu tekkis seisukoha puhul, mille järgi Platon põlgas aistingutega tajutavat maailma äävate ideede maailma kasuks; Augustinuse teoloogilised nägemused välistavad selle võimaluse. Augustinuse ajakäsitlus. Kristluse kriitikud haarasid varmalt kinni maailma loomisloost ja esitasid küsimusi: mida tegi Jumal enne seda kui ta lõi maailma? Miks ta lõi maailma just siis, mitte varem ega hiljem? Augustinus vastab kasutades võtmena aja mõistet: ,,Mis on siis aeg
Talumajad olid ehitatud käepärastest materjalidest. Küka moodustas sageli omaette kogukonna mille liikmed üksteist aitasid. Kohustus maksta renti ja teha teotööd isanda majapidemises. Hakati nõudma raharenti. Mõis naturaalmajanduslik suurmajand, kus pease tööjõu moodustasid talupojad. Suur osa talupoegi olid kirjaoskamatud. Talupojad olid sügavalt usklikud, kuid nende maailmavaatetes põimus kristlki õpetus sageli sajanditevanuste uskumuste ja rituaalidega. Levis ka ketserlus. Linnad. Valitsemine ja majandus Linnade teke ja areng muutis otsustavalt ühiskonda ja pani aluse kapitalistlikule majandusele. Linnadest olid saanud piirkondade käsitöö- ja kaubanduskeskused, mis samal ajal moodustasid üleeuroopalise tootmis-ning kaubandusvõrgustiku. Linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres. Linnade asukoha puhul polnud peamine mitte looduslikasukoht vaid kauplemisvõimalus.Suurimad linnad olid Rooma,Merseilles, Veneetsia, Pariis jne. Linnad.Eluolu ja kultuur
tekitada vastuolu teatud kontekstis (lause "Sokrates valetab", juhul kui Sokrates ei ütle midagi muud, kui et: "Sokrates valetab") 22. Ratsionalism - tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. Tõe kriteeriumiks peab ratsionalism teadmiste selgust ja loogilist korrektsust. 23. Hereesia - ehk ketserlus on teatud religioossest õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus; kehtestatud arusaamadest lahknemine. Ketser - kristluses hereesia pooldajaisik, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest (ortodoksiast). 24. Maagia - loodususundiline või kõrgusundiline riituslik käitumine, millega püütakse oma eesmärkide saavutamiseks enda tahtele allutada mingeid üleloomulikke jõude. 25. Inkvisitatsioon - katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
