kalapüük, elati püstkodades ning eluviis oli rändav. Rahva päritolu oli Kirde-Poolast ja Lõuna- Leedust. Neoliitikum-1)Kammkeraamika kultuur. Peamised tegevusalad olid keraamika, jahi pidamine, kalapüük ja korilus. Nelinurksed villkatusega majad, paikne eluviis. Rahva päritoli: Uural, Volga, Jägala Pronksiaja kultuur (Asva kultuur) Muutused ühiskonnas: Kasutusule tuli ader, uued ehted ning esile kerkisid pealikud. Uued matmiskombed, kasutati kivikirstkalmeid. Tööriistad: Ader Oskused: Habeme ajamine, ehete valmistamine, pronksi sepistamine ja sulatamine. Varajase rauaaja põlluharimisviisid: kõplapõllundus, künnipõllundus, alepõllundus Muinasaja ajalooallikad: arheoloogilised allikad, kirjalikud allikad Eestlaste suhted naabritega: Olid valdavalt head, toimus kaubavahetus. Eestlased pakkusid vilja, vastu saime aga karusnahku Venemaalt, läänest metallesemeid ja soola. Toimusid ka väike
võimu, naabrite valitsemiseks. Sellesarnast tegevust seostatakse ka hilisemate kultuuridega, eriti atsteekidega. Atsteegid vallutasid alasid, mis olid eelnevalt maajade mõjuvõimu all. Lõppudelõpuks ulatus tolteekide impeerium peaagu üle terve Mehhiko, Guatemala ning nii kaugele lõunasse kui seda oli Yucatan, mis on üks tänapäevase Mehhiko osariikidest. Kunst ja meelelahutus Tolteekide impeerium ja pealikud lõid Kesk-Ameerika rahvaste mõttemaailmas äärmise müstika. Tolteekide pealikke võeti kui jumalusi. Hiljemad kultuurid tihtipeale austasid neid ning kopeerisid nende legende, kunsti, arhitektuuri ja religiooni. Arvatakse, et hiljemad valitsejad, kaasaarvatud maajade pealikud ja asteekide imperaatorid tulenevad otseselt tolteekidest. Tolteegid pärandasid edasi sarnase pallimängu, mida mängisid mitmed Kesk-Ameerika kultuurid ning samuti ohverdasid nad kaotajameeskonna
üleminek paiksele eluviisile. See tõi kaasa elanikkonna kasvu. Asulad rajati veekogude äärde, kus oli võimalik kala püüda ning soodne pinnas oli hea vilja kasvatamiseks. Järved ja jõed pakkusid paremaid liiklemisvõimalusi. Aja jooksul arenesid väljakihistunud ühiskonnad, kus kõik ei olnud enam võrdsed. Ülemkihti kuulusid rikkamad perekonnad, kes elasid suurtes ja jõukades asulates. Esile kerkisid pealikud, kes korraldasid elu kogukonnas. Pealikud viisid läbi usulisi kombetalitusi, kogusid rahvalt andameid, mõistsid kohut, korraldasid sõjakäike, pidustusi ja ehitustöid. Andameid koguti ühiseks tagavaraks kui ka isiklikeks vajadusteks. Sellises kihistunud ühiskonnas kujuneski välja riik. Teadlastel on tsivilisatsioonide tekke võimalikeks põhjusteks kujunenud kaks arvamust. 1. On kujunenud välja ühiskondlik tööjaotus. Osa inimesi tegi põlluharimis- ja karjakasvatustöid, teised aga käsi- või kirjatööd
Egiptus ja Mesopotaamia (tänapäeva Iraak) olid mõlemad ühed esimestest tsivilisatsioonidest, sest nad asusid Lähis-Ida piirkonnas, Vahemere äärses põlluharimise sünnipiirkonnas, mida nimetati viljaka poolkuu alaks oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. Seal arenes kiiresti põlluharimine, karjakasvatamine ja tekkis varanduslik kihistumine. Ühiskonna areng oli tihedalt seotud religioossete tõekspidamistega ning ühiskonna elu korraldasid ülemkihist esile tõusnud pealikud. Muistne Egiptus jagati kaheks Alam- ning Ülem-Egiptuseks. Egiptuse veeallikaks oli Niilus, mille kallastele asusidki elama esimesed elanikud. Põlluharimine oli võimalik vaid tänu jõe korrapärastele üleujutustele, kuna selljuhul sai vilja . Mesopotaamias seevastu aga tekkisid esimesed asulad Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksule. Lõunas oli ulatuslikum põlluharimiine võimalik maa kunstlikul niisutamisel. Pärsia lahe rannikul oli aga vaja maad kuivatada.
Ammu-ammu kõnelesid inimesed Eesti külades erinevates murretes, näiteks väikesel Hiiumaal Reigi kihelkonnas räägiti Reigi murdes ning kui reigilased läksid Keinasse sugulasi sünnipäeva puhul õnnitlema, siis keinalased tihti ei saanud aru, mida tahetakse. Tol ajal oli Eestis palju sõdu ning mitmed külad hävisid. Ajapikku hakkas see eestlasi ärritama ning üheskoos otsustati korraldada koosolek, kuhu olid kutsutud tõlgid, kes oskasid vähemalt kolme murret, erinevate kihelkondade pealikud ja targad ning loomulikult Suur Tõll, Kalevipoeg ja Leiger. Nad arutasid omavahel kolm ööd ja kolm päeva, kuni lõpuks jõudsid ühisele otsusele, tuleb mõelda välja salakeel, et omavahel rääkida ja kõrval olevaid külasid teavitada, kui vaenlane peaks ründama. Ajapikku hakkas see keel eestlastele järjest lähedasemaks muutuma, sest toimusid pidevad rünnakud küladele ning oli tarvis ühiselt ründajatele vastu astuda. Lõpuks vahetasid nad oma murde selle keele vastu mis
37. Eesti muinasaja lõpul 6.12. sajandit peetakse Eesti ajaloos muinasajaks. Tolleaegse inimese jaoks oli kõige olulisem tema suguvõsa. Tähtsamate suguvõsade liikmete seast valiti välja pealikud. Arvati, et tähtsamad otsused võttis vastu pealike kogu või rahvakoosolek , aga kindlasti polnud siis inimest, kes üksinda rahva üle otsustaks. Suure osa elanikkonnast moodustasid vabad maaharijad. Inimesed, kellel endal maad polnud, rentisid selle teistelt või elatasid end sulasteteenijate, käsitööliste või kaubitsejatena. Ühiskonna madalamal astmel olid orjad. Nad mängisid suurt rolli majapidamistes, nende
Riik Araabia Venemaa Viikingid Paiknemine Araabia ps. Mustast merest Rootsi-Taani-Norra alad, Mesopotaamia ja Läänemereni, Britannia, Island, Kesk- Egiptuse naabruses Euroopa, Põhjamere saared Riiklus Kaliif pealik Vürst valitseja Inimesed olid vabad Dzihaad püha sõda Jaroslav Tark tegi Bondid inimesi juhtivad islami eest seadustekogu ,,vene taluperemehed Empiir asevalitseja õigus" Trääl ori Sultan Druziina vürsti Ting koosolek väepealik/valitseja peamine sõjalise, Alltingid maakondlikud ...
Järgnes ohvriloomade kolonn, enamasti 120 rikkalikult ehitud härga, mõnikord isegi rohkem. Edasi tulid orjad sõjasaagiga. Nende järel sõitis kullatud neljahobuserakendiga kaarikus triumfeeriv väepealik. Ta kandis kullaga tikitud purpurpunast toogat, ta nägu oli värvitud menninguga Kapitooliumi peajumala Jupiteri näo sarnaseks, käes oli tal valitsuskepp ja loorberioks. Väepealiku pea kohal hoidis ori kuldselt pärga. Kaariku taga sammusid võidetud vaenlase pealikud vastu oma hukkamisele. Alles nende järel marssisid ohvitserid, vaenlase orjusest vabastatud Rooma kodanikud ja täies rivikorras leegionid, kes laulsid oma võidukale juhile ülistuslaule, teinekord ka lorilaule- triumfi ajal oli mõndagi lubatud. Jupiteri templis ohverdas triumfaator peajumalale oma loorberioksa ja tappis ohvrilooma. Seejärel jagati sõjameestele kingitusi ja väepealiku kulul algas suur pidu (eraldi juhtkonnale ja eraldi rahvale), millega triumfikäik lõppes.
valikuliselt antiikkultuuri.Ristiusk levist:misjonäride kaudu (Iirim), sõdade vallutuste kaudu, valitsejad võtsid vastu ristiusu. Kujunes välja kiriklik hierarhia paavst,peapiisk,piiskp,prestrid VIIKINGID:u.1.sajandmoodustasidRootsi,Taani,Lõuna-Norra.Tegevused:karjapidamine,küttimine, põlluharimine, kalandus. Elati taluperedes. Peredes peeti ka orje e trääle. Peeti ka koosolekuid e. tinge, kus otsustati ühisasju.Kogukonna pealikud olid KONUNGID (kuningad). 1. saj teisel poolel suurenes meresõidu ja kaubanduse osatähtsus. Viikingite salkade tekke põhjuseks võib pidada maapuudust, seiklushimu, uudishimu ja kogukonnast välja heidetud Konungite solvumist. Skandinaavlased e. normannid (Lääne-Euroopa),Skandinaavlased e. varjaagid (Ida-Euroopa. Normannid purjetasid mööda meresid Läänemerel, Põhjamerel ja piki rannikud. Kokkupõrked Briti saartega, . Põhja-Prantsusmaal tek tänu viikingitele Normandia hertsogkond
b.kloostritest kujunesid oma piirkonna vaimulikud keskused, kus oli kool ja haigla.Seal oolitseti vaeste eest ja anti rändureile varju. d.roomakatoliku kirik-Rooma riigi lääneosas kujunenud kirik,mis allub paavstile. 6)Kirjelda Frangi riigi tekkimist! V:Gallia põjaosas elas hajali kogukondadena germaani rahavas,kes kutsusid ennast frankideks,tunginud üle Reini jõe läände, rajasid seal asundused.Kui Rooma riik kokku varises,haarasid hõimu pealikud võimu enda kätte.481. a. sai Chlodovech ühe piirkonna juhiks ja asus otse kohe oma territoorjumi lajendama.5 a. hiljem hõivas ta viimase Rooma asevalitseja valduse ja ründas ka teisi naabreid.Nii õnnestus tal vallutada kogu Gallia.Temast sai kõigide frankide kuningas. 7)Miks otsustas Chlodovech vastu võtta risti usu? V:Ta sai aru,et suurt riiki koos hoida vajab ta Gallia piiskopide toetust.Lõpliku tõukke
Esijalgne pealinn Põltsamaa 1570.a. august – Magnus piiras Tallinnat – 7 kuud, ebaõnnestunult. Sai abi Ivan IV-lt ja vallutas Karksi ja Paide. 1575-76.a Vallutas magnus peaaegu kogu Eesti ala. Rootis kätte jäid Tallinn ja Hiiumaa. Talurahva vastupanu vanelasele – minnakse koostööle rootslastega. Rahva olukorda halvendasid mõisameeste terror, röövlid, katk, sõjaväe rüüst, nälja-häda. Talupoegade sõjasalgad: Pealikud Ivo Schenkenberg, Ohtra Jürgen. 1577.a. jaanuar Tallinna piiramine venelaste poolt – 7 nädalat, tulemusteta. Magnus asus otsima uut isandat – Liivimaa kuningriigi lõpp. 1579.a. Poola vägede sõjategevus Vene vastu (kuningas Stefan Batory) 1581.a. Algul jõudsid Rootsi väed üle Soome lahe (Pontus de la Gardie), alistati kogu Põhja-Eesti. Rootsi ja Poola ründasid Vene alasid. Rahude sõlmimine 1582.a. Jam Zapolski vaherahu – Lõuna-Eesti läks Poolale. 1583.a
Viikingid- Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Täh. Sõdalane, võitleja, (kindlustamata kaubaplats) Lääne- Euroopas- normannid, kui ka paganad. Inglsimaal- taanlased, Iirimaal- ,,valged võõrad ja mustad võõrad", Ida- Euroopas- varjaagid Asend: Skandinaavia enamjaolt Viikingiaeg: 800-1050; -1200 Tegelesid: rüüstasid ja vallutasid maid, rajasid kaubalinnu, asutasid uusi territooriume 1. Viikingiretketelt käisid tavaliselt talupojad. Müüdi või vahetati põllusaadusi ja valmistati raudesemeid. Rünnati ka võõraid laevu ja rüüstati naaberrannikuid. 2. Elukutselised. Kaubandus, mere- ja sõjaretked kujunesid tegev. Noorematele poegadele. Nooremal- kas jääda venna juurde sulaseks või minna viikingiks. 3. Viikingiteks olid ka pealikud- kuningad- kes olid alla jäänud maa poliitilise ühendusega seotud võitluses. Orienteeruti 16 ilmakaare järgi + kristall, mis näitab päikese asukohta.Laevkonnad,1 laev, jaguneb...
Viikingiretkede mõju Euroopale Viikingite aeg oli täis julma vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Viikingeid nimetati Lääne-Euroopas ka normannideks - põhjamaalased. Viikingid olid retklejad ja mereröövlid. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüügihooaeg. Retkel tegelesid nad kauplemise ja röövimisega. Mõnikord tehti ainult kaubareise ja teinekord käidi ainult sõdimas. Saadud kaupade ja saagiga tuldi tagasi oma külla ja tallu. Viikingid olid pikka kasvu. Mehed kandsid habet, mida pügati ja kammiti, kamm pandi isegi hauda kaasa. Nende eluiga ei olnud pikk ja välja nägid nad ka pesemata ja räpased. Kuid kõik need oletused ei saa olla väga täpsed. rüüstasid ja vallutasid maid, rajasid kaubal...
Meie riigi esimese seisu, siis on rahvaloenduse ratsanikud tulemused on lihtrahvast pika selgunud. puuga ees. Kõige suurem osa Senaatorid, meie rahvastikust on riigi ülikud on orjad (50%) ehk kõige väiksem isandate kõnelevad grupp ühis- tööriistad. Neile konnast (2%), järgnevad suure nende hulgast vahega vabaks- määratakse lastud (24%). tähtsamad riigi- Lihtrahva (14%) ja ametnikud, väe- ratsanike (10%) pealikud ja pro- osakaalu vahe on vintside ase- kõigest 4%, kuid valitsejad. võrreldes rahalist TURUJUTUD 1. naine: “Rooma 1. naine: “Jah, ma perekond on ikka olen kuulnud, et neil täiesti patriarhaalne, seal Roomas saab võim on ainult mõnest naisest lausa pereisa käes.” avalikkuses tuntud 2. naine: “Jah, mehe tegelane.” eestkoste all on 2
Käies külast külla ja talust tallu, värbas ta ustavaid kaasalööjaid, kes olid vajaduse korral valmis oma kodu kaitseks relva haarama. Ülesanne oli küllalt ohtlik, kuna saksalsed jälgisid ja hoidsid eestlastel teravalt silma peal, ähvardades igasuguse ürituse organiseerijaid välikohtuga, sunnitööle saatmisega või surmanuhtlusega. 1918. aaasta juuliks olid Kuperjanovil koostatud täpne mobilisatsioonikava ja meeste nimekiri ning määratud kihelkondadesse pealikud, kes Saksa vägede lahkudes pidid otsekohe asuma võimu üle võtma. Vabadussõja ajal organiseeris Kuperjanov Lõuna-Eestis enamlaste vastu partisanisõda ning saavutas rahva seas suure poolehoiu. Kuperjanov suri Paju lahingus saadud haavadesse. Tema formeeritud Tartu kaitsepataljon (ka partisanide pataljon) nimetati ümber Kuperjanovi partisanide pataljoniks ning see tegutseb Eesti Kaitseväe koosseisus ka tänapäeval Võru linnas, kandes nime Kuperjanovi Üksik- Jalaväepataljon.
metallalusele, millele on puistatud metallipuru. Traadist ja metallipurust sai punuda ehteid. Email klaasitaoline värviline mass Kõrgsulatus- metallplaadile joodetakse kuldtraati või kuldliiste, mis moodustavad kujutise kontuuri. Kujutis täidetakse emailiga. Keldid (ballaadid, gallialased) 1.at. eKr kuni meie aja arvamise esimesti sajanditeni. Elukohaks Kesk- ja Lääne-Euroopa. Sõdalastest ülemkiht ja pealikud. Paelornament katkematu väänlev joon, millesse põimuvad loomade ja inimeste skemaatilised kujutised. Germaani hõimud (goodid, saksid) 2pKr hakkasid rändama, Läänemere äärest Lõuna- Venemaale. Ründasid Roomat. Võtsid Pilt 1. Draakonipea 9. Saj. Pilt 2. Ruunikivi Merovingide kunst Iirimaa 5.-7. Saj lõi Mirovingide dünastia Frangi riigi. Ristiusk võeti vastu tänu sidemetele Roomaga.
3000 aastat eKr tekkisid esimesed tsivilisatsioonid Lähis-Ida piirkonnas, Mesopotaamias (tänapäe- va Iraagis) ja Egiptuses. Mõlemad asusid Vahemere ääres, põlluharimise sünnipiirkonnas, mida nimeta- ti viljaka poolkuu alaks oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. Arenes põlluharimine, karjakasva- tamine ja tekkis varanduslik kihistumine. Ühiskonna areng oli tihedalt seotud religioossete tõekspida- mistega ning ühiskonna elu korraldasid ülemkihist esile tõusnud pealikud. Muistne Egiptus jagati kaheks Alam-Egiptus (Niiluse tasane ja soine suudmeala e. delta) ning Ülem-Egiptus (kõik, mis jäi ülesvoolu delta ja Niiluse esimese kärestiku vahele). Nuubia asus käres- tikest lõunapool. Peamine ühendustee Egiptuse ja Nuubia vahel oli Niilus. Aasiasse pääses mööda Va- hemerd või läbi Siinai poolsaare kõrbete. Vaatamata ühendusteedele oli Egiptus ülejäänud maailmast suhteliselt eraldatud
Apatšid Apatšid on suurim indiaanlaste suguharu Ameerika edelaosas. Nad olid ka viimased, kes alistusid US valitsusele 1880 aastatel. Apatšide nimi tuleneb sõnast apachu, Zuni'de keeles tähendab see "vaenlane". Apatšid ise kutsuvad ennast N'de, Inde või ka Tinde, mis tuleb sõnast tinneh ("inimesed"). Nad jagunevad veel alamsuguharudeks: Chiricahua "mägi", Jicarilla "väike korv", ja Mescalero "mescal inimesed''. Geronimo oli viimane indiaanlaste liider, kes formaalselt alistus USA-le. Ta sündis 1829 praeguse New Mexico lääneosas. Ta oli päritolult Bedonkohe apatš. Oma nime sai ta Mehhiko sõduritelt, põhjust ei teata*. Arispe apatšide pealikuna, pani ta toime selliseid kartmatuid vägitegusid, et Mehhiklased eristasid teda. Mõned on tema poolt sooritatud rünnakuid seostanud ka väega, mida ta on saanud üleloomulikelt jõududelt. Nii on talle omistatud ka kuulikindlust. Ta võitles nii ülekaal...
Nendes riikides kasutati aga endiselt sumerite kiilkirja ja asutati ka nende jumalaid 1. Babüloonia • Sai alguse Babüloni linnast, mille kuningas Hammurapi vallutas teised Mesopotaamia riigid. • Hammurapi lasi ka koostada põhjaliku ja karmi seaduste kogu. • Suurriik lagune Mesopotaamia suurriigid: assüüria. 2. Assüüria • Sõjakas rahvas, kes vallutas meid, et nõuda maske. • Kohtlesid allutatud rahvaid väga karmilt- pealikud tapeti, maa rüüstati nõuti väga kõrget andamit, vangistati ja küüditati -> pidevalt ülestõusud. • Babüloonlased purustasid Assüüria pealinna. Mesopotaamia suurriigid: Uus- Babüloonia 3. Uus- Babüloonia • Kuningas Nebukadnesar teise juhtimisel vallutati Assüüria võimu all olnud piirkondi. • Nebukadnetsar teise käsul Babüloni linnas ka suurejoonelised ehitustööd: kaitsejumal Marduki tempel (Paabeli torn), Babüloni rippaiad.
Kiviaeg Vanem kiviaeg paleoliitikum Keskmine kiviaeg mesoliitikum 9000-5000 eKr Noorem kiviaeg neoliitikum 5000-1800 eKr keraamika kasutuselevõtt Kunda kultuur: Asulad rajati veekogude lähedusse, kus elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, neil oli mitu elukohta mida vahetati pidevalt. Töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest ning puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, kasutati ka kvartsi. Kasutati kivikirveid. Sageli kasutati ka luid ja sarvi. Peamisteks elatusaladeks oli kalastamine ja jahtimine. Kala ja liha kõrvale söödi ka loodusande. Kammkeraamika kultuur: Kasutusele tulid paremad savinõud. Asulad paiknesid samuti jõgede ja järvede ääres. Elamud asetsesid ridastikku ukseavaga veekogu poole. Jahi- ja tööriistad olid rohkem arenenud, paremini töödeldud. Lahkujatele pandi hauapanust. Kunstitase oli kõrde, vooliti kujusid, tehti ehteid. Seda aega peetakse kalastamise, küttimise õitsenguajaks.. Nöörkeraami...
Sakslased tahtsid laieneda, nad tungisid idapoole ja alade vallutamiseks oli ristiusu levitamine ideaalseks ettekäändeks. Ristiusustamine võimaldas laiendada katoliku kiriku võimupiire. Samuti puudusid eestlastel liitlased, kelle abile loota. Muistne vabadusvõitlus oli pöördeline eestlaste jaoks, sest sellega kaasnesid paljud muutused, mis puudutasid igapäevaelu, seisust ühiskonnas, usku ja mis peamine vabadust. Eestlasel ei olnud tugevama vastase vastu mingit lootust. Kui Eesti pealikud hukati, oli sunnitud alistuma lepinguliselt. Kõik Balti hõimud ristiusustati ning liideti Lääne-Euroopa kristliku kultuuriga. Varasem eestlaste paganlus või maausk asendus katoliiklusega- muinasusk põimus katoliku usuga. Kirikud ehitati pühapaikadele- pühade kivide paikadele, hiietele või muudele tähtsatele kohtadele. Hakati uut usku austama, kuna nad arvasid, et uus usk on tugevam kui nende usk. Nad arvasid, et kui pühast hiiest murda oks saab see
*Ruunikivid olid mälestus-, austus- ja riituskivid, mis püstitati avalikesse kohtadesse. Samuti avaldati nendel hukkunud ja kadumajäänud inimeste nimesid. Ruunikivi võis püstitada näiteks poeg isale, või inimene ise oma tubliduse rõhutamiseks. Kivil oli loom- või taimornamentikaga kaunistatud ruunitekst. Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas. Neil kujunes sõdalastest ülemkiht ja pealikud. Ülerahvastatuse tõttu tungisid keldid Väike-Aasiasse, Kreekasse ja Itaaliasse. Keldi visuaalset kunsti on leitud pealikuhaudade rikkalike panuste hulgast. Metallist ja kivist esemetel seguneb sküüdi ja kreeka kunsti mõju. Keltide omapära on katkematu väänleva joonega loodud pealornament, millesse põimuvad loomade või inimeste skemaatilised kujutised. Germaani hõimud- olid Lõuna-Skandinaaviat ja Reini ning Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud
Oleksin võrdne oma rahvaga ja aitaks neid nii kuidas saan. Mida mina teeksin kui oleksin Eesti president? Kõigepealt lepiksin ma kokku erinevate riikide pealikega kokkusaamisi. Kui ma peaksin minema teatud riiki ise, siis võtaksin kaasa Eestis tehtud koduse leiva ja mõned meened. Üritaksin võimalikult tuntuks teha meie väikest Eesti riiki, näidata meie omapära ja kultuuri. Samas kuulaks ka riikide enda kombed ja muud nede jaoks tähtsaid asju. Kui aga tuleksid pealikud ise Eestisse, teeks neile ringreisi ja näitaks eestlastele armsaks saanud paiku ning muid põnevaid kohti. Südamest muidugi loodaks, et saaksin kõikidega hästi läbi ja kui Eestil on millegi suhtes abi vaja, siis nemad toetaksid ja aitaksid meid nii sõjaliselt kui ka materjaalselt ning vastupidi. Ma aitaksin inimestel teha ise erakondasid ja annaksin neile nõu, et nad omale meeldivamad ministrid saaks. Sekkuksin haridusministri töösse ning paluksin tal 12.
Kaugete tsivilisatsioonide valitsemiseviisid Kaugetes tsivilisatsioonides oli alati tähtsal kohal usk, religioossus. Tänu sellele rajati mõnes tsivilisatsioonis näiteks templeid ja hauakambreid. Ohverdused isandate jaoks olid n.ö. ,,igapäevaselt lugupeetud''. Preestrid olid kõrgetel positsioonidel. Kuningatel oli piiramatu võim ning rahva ette nad palju ei ilmunud, seda tegid nad vaid erandjuhtudel. Mõned tsivilisatsioonid olid üpris sarnased (nt. Asteegid ja Inkad), mõned aga päris erinevad (nt. India, kuna ainult seal oli kastikord, mida ei saanud muuta). Vana-India tsivilisatsioon Pärast 1500. a eKr kujunes aarjalaste tsivilisatsioonis kastikord, mille all mõisteti jagunemist nelja seisuse vahel: 1)Braahmanid ehk preestrid 2)Ksatrijad ehk sõjamehed 3)Vaisjad ehk karjakasvatajd ja 4)Suudrad ehk teenijad 5)Puutumatud ehk ühiskonnast välja poole jäänud Pealikud, teisisõnu radzad juhtisid väikeseid kogukonde ning tähtsamaid otsuseid ...
Teos algab kui äikese ja müristamisega ilmuvad kolm nõida, kes otsustavad et järgmine kohtumine toimub Macbethiga.Järgmine stseen algab kui ilmub verine pealik kuninga Duncani juurde ja teatab talle et tema pealikud Macbeth, kes on Glamis`i taan ja Banquo on alistanud Iirimaa ja Norra väed, keda juhtis reetur Macdonwald. Macbeth saab suure kiituse osaliseks. Stseen muutub kui ilmuvad Macbeth ja Banqou, kes arutavad võidu üle. Siis ilmuvad uuesti kolm nõida, kes tervitavad neid ennustustega. Kuigi Banquo võttis sõna esimesene, pöördusid nõiad ainult Macbethi poole, kutsudes teda Glamis`i taaniks, Cawdori taaniks ja kolmandaks kuulutasid et ta saab kuningaks. See jättis Macbethi tummaks
Mesopotaamia aga paiknes ümber Tigrise ja Eufrati. Mesopotaamias sai vilja kasvatada igal aastaajal kuna vihma sadas piisavalt. Mesopotaamia oli aga küllaltki vaene loodusvarade poolest. Enamasti kasutati loodusvaradest savi. Metalli toodi sisse mujalt, seega arenesid Mesopotaamial suhted ka teiste tsivilisatsioonidega. Ühiskonnakihid on mõlemis tsivilisatsioonis küllaltki sarnased. Egiptuses valitsesid vaaraod, kes määrasid ametisse asehaldurid, preestrid ja kõrgemad pealikud. Mesopotaamiat valitsesid kuningad, nad olid oma riigi sõjaväe ülemjuhataja ning kõrgeim seadusandja ja kohtumõistja. Mesopotaamlased arvasid, et kuningavõim on jumala kaitse all, samuti mängisid Mesopotaamias suurt rolli ka preestrid. Mõlemas tsivilisatsiionis oli ka sõjavägi, mis Egiptuses koosnes eluaegsetest sundvärbatud sõduritest, kel tuli maad teenida eluaeg. Oma geograafilise eraldatuse tõttu ei olnud Egiptuses palju sõdu
mõju. Minu arvates tuleb igal isikul oma ihadest üle olla, mis näitab tegelikult, kui palju me ennast kontrollime. Valitsejate võimuiha on olnud nii lihtrahvale kui ka tähtsamatele isikutele probleemne. Inimkond on läbinud mitu arenguetappi, kus alguses elati kiskjalikult, ent käesoleval ajal elatakse enamasti demokraatlikult. Juba barbaarsed esiisad sõdisid omavahel, sest hõimude eesotsas olid tihtipeale pealikud, kes võimu ihkasid. On toimunud sõdu nii võimu, maa ning usu pärast kui ka niisama otstarbetult. Võim köidab kaasaja inimest nagu tegi seda esivanemategagi. Valitsejad on kasutanud võimu nii heade, aga ka halbade plaanide elluviimiseks. Oleme kuulnud ju nii tarkadest kuningatest, võimsatest keisritest kui ka sadistlikest diktaatoritest. Arvan, et võimul on ka hea külg ja kõik võimu omavad isikud polegi sellest pimestatud. Tuleb ainult osata seda õigesti ära kasutada
Koraan kutsus muhameedlasi võitlema islami usu levitamise eest Rünnati Bütsantsi ja Pärsia riiki Vallutati ka Hispaania, Põhja-Aafrika, Afganistan, Kesk-Aasia ja suur osa Kaukaasiast Uueks pealinnaks sai Damaskus, kuhu rajati uhkeid losse kaliifidele 8.saj said Mesopotaamia asevalitsejad Damaskuse üle võimu ja riigi uueks pealinnaks sai Bagdad 9.saj tekkisid mitu omavahel tülitsevat kalifaati 11. saj tõusid türgi- pealikud võimule Kesk- Aasia linnades ja vallutasid Pärsia, Mesopotaamia ja Bagdadi KULTUUR Araabia ehk Araabia poolsaar on Edela- Aasias asuv poolsaar. Poolsaart piiravad läänes Punane meri, idas Araabia meri, põhjas Omaani laht ja Pärsia laht, lõunas Adeni laht. Ligi 95% Araabiast on kõrb. Poolsaarel on mitmeid suuri liivakõrbeid. Araabia pindala on ligikaudu 3 miljonit km². Punane meri asub Araabia poolsaare ja Aafrika ranniku vahel
*Ridakülad Ida-Eestis *Hajakülad Lõuna-Eestis Tooge 1 konkreetne näide selle kohta, et skaninaavlased ja venelased korraldasid sõjakäike Eestimaale? * Skandinaavia saagad kõnelevad viikingite süjakäikudest Eestisse ning on leitud ka viikingite nooliotsi. * Kas Eestis oleks kujunenud riik lähemas tulevikus ka siis kui poles olnud muistset vabadusvõitlust ja Eesti alistamist sakslaste poolt? Jah, kuna olid tekkimas juba maakonnad ning igal kevadel kogunesid pealikud kokku arupidamisele Kas Eestisse oleks ristiusk jõudnud ka ilma muistse vabadus võitluseta ? Jah, kuna ka enne sõda oli eestlastel kokkupuuteid ristiusuga. Mis annab tunnistust sellest, et keskmisel rauaajal muutusid ajad rahutumaks? Ehitati kindlusi Andke hinnang Eesti käsitöö arengutasemele ja kaubavahetusele. *Käsitöö arengutase Arengutase oli väga kõrge, kuna on leitud palju kvaliteetseid ehteid tollest ajast, samuti tekkisid suured rautootmistehased.
inimesed olid suutnud ennast toiduga piisavalt kindlustada, siis olid ühtlasi loodud eeldused vaimseteks tegevusteks. Algselt olid põlluharijate ja karjakasvatajate kogukonnad varanduslikult ja ühiskondlikult võrdsed, kuid aja jooksul arenesid välja kihistunud ühiskonnad, kus kõik ei olnud enam võrdsed. Elati suuremates ja jõukamates asulates ülema kihi juhtimise all. Seda tõestavad ülikute matmispaigad. Ülemkihi moodustasid rikkamad perekonnad. Nende hulgast kerkisid esile pealikud, kes korraldasid elu kogukonnas. Nemad koondasid rahvast suuremateks sõjakäikudeks, ehitustöödeks ja pidustusteks. Peale selle kuulusid nende kohustuste hulka ka kohtu mõistmine, usuliste kombetalitluste juhtimine ja rahvalt andamite kogumine. Andameid koguti ühiseks tagavaraks, aga ka isiklikes huvides. Ollakse päris kindel selles, et sellisest kihistunud ühiskonnast kujunes välja riik. Teadlastel on tsivilisatsioonide tekke võimalikeks põhjusteks kujunenud kaks versiooni.
Piiskop kontrollis oma piiskopkonna vaimulike tegevust ja korraldas selleks külaskäike ehk visitatsioone VIIKINGIDÜhiskonnakorraldus:Enamik inimesi olid isiklikult vabad, elasid suurte taluperedena, mida juhtisid taluperemehed ehk bondid, peredes peeti orje. Kogukonna ühisasju otsustasid bondid kohalikel koosolekutel ehk tingidel ja maakonna ühiskoosolekutel ehk alltingidel. Ülikuseisusesse tõusnud rikkamate bondide seast valiti omakorda kogukondade pealikud konungid, kellest tähtsamad said omakorda tervete maakondade ja nende liitude juhtideks Retkede põhjused:maapuudus, oldi sunnitud elatist teenima kaubandusest ja mereröövist, konungid tahtsid saada röövsaaki Retkede suunad:Briti saared, Reini jõu suudmeala, Põhja-Prantsusmaa, Hispaania Bütsants, araabia maad, Island, Põhjamere saared, Gröönimaa Maailmapilt: austasid loodusjõude, loodusobjekte, esivanemaid.
Keskaja alguse ja lõpu daatumid..Algus-313.-ristiusk oli legaliseeritud, 385- rahvaste rändamine, 395-Rooma jaotatakse kaheks,476-Lääne Rooma lõpetab tegevuse.1208-1227-Eestis algas keskaeg, muistne vabadusvõitlus. Keskaja lõpp-1453-Konstaninoopoli vallutamine, 1492-Kolumbus avastab Ameerika, 1561- Eestis lõppeb keskaeg, Liivi Ordu läks laiali, 1517-Reformatsioon Saksamaal. Frangi riigi valitsejad: Clodivech- Vapper, julm sõjapealik, ristis rahva ning enda. Rajas Merovingide dünastia. Tappis enda lähedased. Tema järglased ei viitsinud valitseda(nn. Laisad kuningad) vaid lasid majordoomustel valitseda., Karl Martell-Purustas araablaste väed 732 aastal Poitersi lahingus. Sõjaväereform sai feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks(lõi rüütlite raskeratsaväe)Võeti kasutusele jalused., Pippin Lühike-Laskis frangi ülikkonnal end kuningaks kuulutada. Tekkis kirikuriik-756 võitis Pippin langobarde ja andis osa riigist Paavstile. Paavst pühi...
Tsivilisatsiooni tunnused: asustus tihenes, kerkisid esile suuremad keskused, kohalikud pealikud ühendasid enda võimu alla järjest ulatuslikumaid alasid, kirjamärgid. Mõisted:Menes- Ülem-Egiptuse valitseja, kes 3000a.eKr. liitis üheks riigiks Alam-ja Ülem-Egiptuse. Memphis Menese rajatud pealinn Ülem-ja Alam-Egipstuse piirialale. Vaarao- Egiptuse kuningas; piiramatu võimuga valitseja. Vaarao isik ja võim olid jumalikud; teda peeti jumalaks,riigi kõrgeim preester. Püramiidid- vaaraode võimu kõige suurejoonelisem materiaalne kehastus. Nomarhid- ehk noomid
Misjonärid? Ristiusu levitajad, Püha Patrick kristlik misjonär Iirimaal kelle tegevus osutus murranguliseks 5. Skandinaavia: Ühiskonnakorraldus: elatuti peamiselt põlluharimisest, karjapidamisest lisaks veel küttimisest ja kalapüügist, enamik inimesi olid isiklikult vabad, elati suurte taluperedena mida juhtisid taluperemehed ehk bondid, peredes oli ka orjad ehk träälid, kogukonna ühisasju otsustati kohalikel koosolekutel ja maakondade koosolekutel, kogukondadel olid oma pealikud ehk konungid Viikingiretkede põhjused: saada röövsaaki, mis oli paljudele neist elatusvahend; vallutada maid juurde Miks lõppes viikingiajastu: riikide teke oli seadnud Skandinaavia maade siseolud kindlamale alusele, ristiusu vastuvõtt 6. Bütsants: Justinianuse valitsusaja saavutused: suure vallutused (Põhja-Aafrika, osa Hispaaniast, Itaalia), ehitati Hagia Sophia katedraal Bütsantsi ajaloo pöördepunktid: 1) 976-1025 - Basileios II valitsusaeg, Bütsants oli selle aja
16. Kuidas lõhenes Frangi riik pärast Karl Suure surma?Ida-Frangi riik Saksa-Rooma riik, Lääne-Frangi riik prantsuse kuningriik, Kesk ja Lõuna-Frangi riik itaalia kuningriik. 17. Kuidas kutsutakse viikingeid? Miks?Normannid, taanlased ja varjaagid. 18. Kes läksid viikingiteks? Miks?Talupojad mindi müüma või vahetama põllusaadusi ja raudesemeid. Elukutselised viikingid pere nooremad pojad, kuna isa pärandas tavalised vanemale pojale. Pealikud kuningad, kes olid alla jäänud maa poliitilise ühendamisega seotud võitluses. 19. Mida kujutas endast viikingite läänetee ja idatee?Läänetee seda mööda liikusid peamiselt taanlased ja norralased. Idatee rootslaste esiisade sõidusuund. 20. Milliseid maid asutasid viikingid?Island (9saj.), Gröönimaa (10saj.), Põhja Ameerika.(u 1000) 21. Mis on saaga ja ruunikivi?Ruunikivi haua või mälestusmärk., Saaga suuliselt edasiantud pikem jutustus. 22
Ülikud - suurmaavaldajad, Suurmaavaldajad, kõrge vaaraoga abielu kaudu prestiiz, majandasid seotud. templeid. Kuningad - määrasid ametisse ülemvalitseja ja Kodanikkond: Nomoste asevalitsejad, linnriigi jõukamad mehed. kõrgemad preestrid ja Enamasti olid nendeks pealikud. sõltumatud talupojad ja Kirjutajad - ülikute ja muu käsitöölised. elanikkonna vahekiht, kontrollisid töötajaid kõigis Sõjavägi: üksikasjades. koosnes talupoegadest ja käsitöölistest Sõjavägi : Uue riigi ajal oli alaline Rentnikud ja orjad:
oli ju see, kes võis kinkida oma kummardajate eluks nii tarvilikku vett. Kuid Homerose Zeus ei ole enam loodusnähtus. Tema on isiksus, kes elab juba tsivilisatsiooniteele asunud maailmas. ,,Odüsseias" on ta mõjujõud suurem. Seal ütleb seakarjus, et kerjus ja rändur on saadetud Zeusi poolt ja need, kes vaestele abi ei anna, patustavad Zeusi enese vastu. Niisiis sai õiglus Zeusi kaaslaseks. ,,Iliase" mereröövlite pealikud ei pidanud lugu õiglusest. Nende tahtmine oli võtta kõike, mida süda kutsus. Kuid Hesiodos, kes oli talupoeg ja elas vaese inimese maailmas, teadis, et vaene vajab õiglast jumalat. Ta kirjutas, et kalad vees, loomad maa peal ja linnud taeva all peavad üksteise peale jahti. Hesiodos tunnistab, et abitute suur ja kibe viletsus oli jõudnud taevani ning muutis tugevate jumala nõrkade kaitsjaks. Seoses inimese teadlikkuse kasvuga sigineb vanades lugudes sünginud
ning ühtlasi lasi end ristida ka Chlodovechi sõjavägi. Seda sündmust loetaksegi ristiusu võiduks, ehkki on selge, et pöördumise põhjused olid poliitilised ja samuti selle tagajärjed: paganlike naaberhõimudega võideldes võitles Chlodovech nüüd õige usu eest. Rist ja mõõk käisid käsikäes. Sõjapealiku ja tema vägede üleminek ristiusule oli massiline ja varakeskaegses Euroopas korduv nähtus. Uue usu võtsid esmalt omaks germaani hõimude pealikud ja sõjavägi ning alles siis lihtrahvas. Uus religioon ületas oma kultuurilt suuresti vana germaani usundi. Kirikul oli arenenud haldusaparaat, ta andis germaani rahvastele kirjaliku kultuuri 7 ning antiiktsivilisatsiooni pärandi. Eriti põhjamaades astus kirik liitu kuningavõimuga. Kasu oli mõlemapoolne, sest paganluse vastu võideldes laiendasid kuningad oma valdusi. Paganlus taganes kord rahumeelselt, kord vägivalla sunnil
Kordamisküsimused 1.Iseloomusta Kreeta ja Mükeene kultuuri. (sarnasused ja erinevused) V:Sarnasused: Mõlemal olid oma keskused Kreetal oli Knossose loss ja Mükeenel oli Mükeene loss. Lossides paiknesid peale muude ruumide laod, töökojad ja kultusepaigad. Erinevused: Kreetas austati naisi ja jumalannat aga Mükeenes austati jumalannat ja meesjumalaid. Kreetast erinevalt puudusid mandri losside ümbert suuremad linnad(Mük). Knossose paleel puudusid lossi kindlustused. Mükeene loss oli kaitstud suurte kivist müüridega, lossi peaväravad olid Lõviväravad. 2.Miks rajasid kreeklased kolooniaid? Kuulsamad. V:Kolooniaid rajati, sest 1) kodumaal leidus vähe metalle, eriti rauda. 2) põlluharimiseks oli vähe head põllumaad (kuulsamad kolooniad: Itaalias, Sitsiilias, Prantsusmaal, Hispaanias,P- Aeerikas, Musta mere rannikul) 3.Nimeta Kreekas kuulsamad linnriigid ja nende asukohad. ...
Kaitseliidu üksuse juhtimise alused Kaitseliidu malevat, malevkonda ja teisi üksusi juhib vastava üksuse pealik. Maleva või sellega võrdsustatud üksuse pealiku nimetab ametisse kaitseväe juhataja või kaitseväe ülemjuhataja, malevkonna või sellega võrdsustatud üksuse pealiku - Kaitseliidu ülem. Maleva pealik allub vahetult Kaitseliidu ülemale. Maleva pealikule alluvad kõik maleva üksused ja nende pealikud. Maleva või sellega võrdsustatud üksuse organid on pealik, juhatus, esindajatekogu (malevast väiksemal üksusel - üldkoosolek) ja revisjonikomisjon. Maleva või sellega võrdsustatud üksuse juhatuse, esindajatekogu (üldkoosoleku) ja revisjonikomisjoni moodustamise ja koosolekute korra ning liikmete volituste kestuse kehtestab Kaitseliidu põhikiri. Üksuse pealik ja tema abi kuuluvad juhatuse koosseisu valimisteta. Pealik on
Peloponnesose sõja lõppedes oli Sparta vaieldamatult võimsaim riik Kreekas. Samas jahenesid tema suhted seniste liitlaste Korintose, Teeba ja Pärsiaga. Kümne tuhande kreeklase retk Aasiasse 401, kui Pärsias puhkes võimuvõitlus troonile tõusnud Artaxerxese ja tema noorema venna Kyrose vahel, värbas Kyros Kreekast spartalaste nõusolekul üle 10 000 palgasõduri. Järgnes nn kümne tuhande retk Kyrose eestvõttel Mesopotaamiasse, kus Kyros lahingus langes ja kreeklaste pealikud sõnamurdlikult tapeti. Valinud uued pealikud (kelle seas oli tulevane ajaloolane Xenophon, kes sündmusi oma Anabasises detailselt kirjeldas), taganesid kreeklased 400 aastal võidukalt Musta mere äärde ja sealt koju, demonstreerides niimoodi kreeka sõjameeste ja sõjakunsti üleolekut pärslastest. 400 puhkes sõda Väike-Aasias sõda Sparta ja Pärsia vahel. Sparta kuningas Agesilaos saavutas pärslaste vastu silmapaistvat edu
iirimaal valged võõrad(norralased) ja mustad võõrad(taanlased) ida-euroopa varjaagid üldiselt paganad 2)kihistumine: · Talupojad(käisid viikingiretkedel, et kaupu vahetada) · Taluperemehed ehk Bondid(otsustasid tähtsamaid asju) · Elukutselised(tavaliselt pere noorimad pojad, sest vanemad said talud) · Jarlid(ülikud, kuninga kaaskondlased) · Orjad(träälid) · Kuningad ehk konung(oma meeste pealikud, kes ei omanud oma maad) 3)retked: eesmärk- sihtpunktid-Läänetee(inglismaa, frangi riik, itaalia) ja idatee(venemaa, bütsants) 4)kultuur: kiri-ruunikiri(3.-4. sajand, lähtus ladina tähestikust9 1. tähestik algas: f,u,th,a,r,k(siit ka nimetus futhark) 2. tähed olid paigutatud kolme 8-tähelisse rühma 3. kirja loeti magu ketti(algas vasakult paremale, järgmine rida paremalt
lõpul lühida, kuid piisavalt ülevaatliku kokkuvõtte. Eesti oli juba ühtlaselt asustatud. Tihedam asustus oli Kesk-Eestis ja viljakamatel aladel. Põlluharimine oli muinasaja lõpul tõsnud kõrgele järjele. Inimesed olid rahumeelsed, sõditi ainult välisvaenlaste vastu ja peaaegu kõik olid maaomanikud. Valitsemine ja huvid olid suguvõsapõhised. Tähtsamate suguvõsa liikmete vahel seast valiti välja pealikud, suguvõsad võitlesid omavahel ja saavutasid mõjuvõimu teiste üle. Oli varanduslik ebavõrdsus, ülikud elasid tihti küladest väljaspool paiknevates suurtaludes. Väga suure osa moodustasid vabad maaharijad. Põlluharimises kasutati kolmeviljasüsteemi. Karjakasvatus oli samuti oluline, vähenes kalapüügi ja küttimise osatähtsus. Mõnes kohas tegeleti ka mesindusega, mesi oli tollal ainus magusaine. Riided, tööriistad ja muud vajalikud esemed valmistati ise
Kõige varasem on ,,Rigveda". Nendega kaasnenud keelest kujunes välja India kirjakeel sankriti keel. Kuna Hindustani ps osa jäi nendest hõivamata, kõneldakse seal tänapäevani kohaliku draviidi keelt. U 800 eKr algas Indias rauaaeg ja võeti vastu foiniikia tähestikul põhinev kiri. Aarjalased olid eelkõige karjakasvatajad, kuid nad võtsid omaks põlluharimise ja peamiseks põlluviljaks sai riis. Aarjalaste elu juhtisid kohalikud pealikud ehk radzad. Kastikord Indias on ühiskond jaotatud kastidesse (tuleneb portugali keelest casta sünnipära). Kastidesse sünnitakse ja seda ei ole võimalik vahetada. Juba arjaalased olid jaotatud 4 seisusesse e. varnasse (värvi järgi). Ühe ,,rigveda" hümni järgi tekkisid varnad jumala Purusa loovutamisel: · Jumala suust loodi braahmanid e preestrid, kes korraldasid rituaale ja hoolitsesid pärimuste säilitamise eest.
melaneeslased. Nad tõid kaasa laias ulatuses söödavaid taimi , sea ja iseloomulikus stiilis keraamika, mida tuntakse Lapita kultuuri nime all. Enamustel saartel elasid asukad väikeste kogukondadena mäeseljakute kindlustustes. Nad kasutasid alepõllunduse tüüpi põllumajandust. Maaviljeluses olid kasutusel niisutussüsteemide kompleksid. Põllud olid kaitstud kindlustuskraavidega. Traditsiooniline ühiskond koosnes hõimugruppidest, mida juhtisid pealikud. Seal olid suguharud, mis jagati klannideks ja aladel all-klannideks. Võim suguharus kuulus kõrgemale pealikule. Kõige tüüpilisem tegevus oli sõdimine teiste omasugustega. Esimese eurooplasena nägi saari hollandlane Abel Tasman, kes möödus 1643. aastal laevadega Heemskerck ja Zeehaen nende kirdeservast. James Cook nägi saari 1774. aastal kagust. Kapten William Blight oma laevalt 1789. aastal ja läks 3 aastat hiljem neid avastama.
ja Inglismaale, aga ka Islandile ja Viikingite asustusi on leitud nii Põhja-Ameeirkasse. Kõige esimesed kogukonnad tekkisid Gotlandilt, Mälareni järves 700. aasta paiku oli ka Norra aladel hõimudest, mis moodustasid liithõimud. Neid asuvalt saarelt, kui ka palju väikseid riigikesi. valitsesid kohalikud pealikud ning valitsesid Novgorodist. Kaks kohalikku Harald Kaunisjuus olevat teatud (enamasti külasuurust) ala. hõimu göötid ja svead olid kõige ühendandud väikesed riigid üheks mõjuvõimsamad ning lõid hiljem suureks Norra riigiks. kuningavõimuga pisiriigid, mille
Muhamed(570-632), jõukas Meka kaupmees, hakkas islami usku- allumist jumala tahtele- kuulutama pärast talle osaks saanud ilmutust. (Ar k islam "alistuma, a k Allah "jumal") Kuna ta kuulutas viimsepäevakohut, kus kõik saavad karistuse või tasu vastavalt tegudele ja ärritas sellega Meka rikkaid kaupmehi, sunniti ta Mekast lahkuma.622. a põgenes Muhamed Mekast Mediinasse- hidzra. 630.a Mekasse naastes puhastas ta linna ja vana araabia pühamu Kaaba ebajumalakummardamisest. Islam on tugevalt mõjutatud nii juudiusust, kui ka kristlusest. Araabia ps elas 6. saj palju juute. Need tegelesid misjonitööga. Judaismist võeti ka üle range monoteism(muhameedlased usuvad, et peaingel Gabriel kinkis Abrahamile Mekas oleva Kaaba püha kivi). Samuti on juutidelt üle võetus kombetalitusi- palvetamine, paastuseadused, seaduseusk. Ristiusu mõjutused pärinevad Araabia poolsaare loodeosast ning ka Etioopiast, kuhu olid asunud mitmed Rooma ja Konstantinoopoli põ...
Ajaloo KT kordamisküsimused 1) Mis on keskaeg? Milliseid sündmusi peetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Millisteks perioodideks keskaeg jaguneb ja kus keskaeg oli? – Alguseks peetakse 476. aastat, kui Lääne-Rooma keisririik langes. Lõpuks peetakse: a) Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453. aastal. b) Ameerika avastamist 1492. aastal. c) Usupuhastust ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1512. aastal. Keskaeg on X.-XV. sajandite vahele jääv ajajärk. Perioodide jagunemine: a) Varakeskaeg (V.-X. sajand); Euroopa- vaene, poliitiliselt killustatud, feodaalsõltuvus jne. (lk.72) b) Kõrgkeskaeg (XI.-XIII. Sajand); jõukuse kasv, lääne-eurooplaste vallutusretked itta, lõunasse ja põhja. Hiliskeskaeg (XIV.-XV sajand); katkuepideemia, majanduslikud raskused, kapitalistliku ühiskonna kujunemine. Keskaeg oli Euroopa ajajärk. 2) Frangi riigi tõusu, õitsengu ja lagunemise põhjused. – a) Tõus...
Kirjandusteose analüüs 01.12.2014 „Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus“ Indrek Hargla Tallinn, 2011 1. Teose sisu lühikokkuvõte Keskaegses Tallinnas, täpsemalt 15. mai hilisõhtul aastal 1409, jääb saladuslikel asjaoludel oma peast ilma Gotlandilt pärit kõrge ordurüütel Henning von Glingenstain, lisaks on ohvrile suhu topitud haruldane Gotlandi vana örtung. Kuna tegu oli tähtsa orduliikmega ning esialgsed tõendid näitavad, et mõrtsukas põgenes all-linna nõuab ordu, et Tallinna raad mõrtsuka üles leiaks. Nii hakkab mõrvalugu uurima kohtufoogt Wenzel Dorn ühes linna apteekri Melchior Wakenstedega.Koos kuulatakse üle kuriteoga seotud kodanikke ning ollakse tunnistajaks veel mitmetele mõrvadele. Nii puutuvad Melc...
Kilp oli enamast kuuse-, männi-, või haavapuulaudadest valmistatud, mõnikord oli selle tugevdamiseks lisatud välisäärele raudvits. Tagaküljele kinnitati neetidega raudvarb, mille keskossa oli sepistatud käepide. Eestis olid kilbid enamast ümmargused. Eesti kalmetest on leitud ka mõned 12.-13. sajandisse kuuluvate rõngassärkide katkendid. Rõngassärk oli kallis ning seetõttu vähestele kättesaadav. Arvatakse, et rõngassärgi hankisid endale just pealikud ja vanemad, kuid siiski tundub, et rõngassärk ei saavutanud vabadusvõitluse käigus eriti suurt populaarsust. Teadaolevalt pole Eestlased metallkiivreid kandnud, kuid nad võisid kanda umbes samalaadseid raudnaastudega tugevdatud nahkmütse. Muu sõjavarustus Eestlaste hobused olid väikest kasvu, kuid vastupidavad ja vähenõudlikud. Regede kohta andmed puuduvad. On leitud rohkesti hobusesuuraudu, kuigi hobuseid hakati rautama alles 13. sajandil.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
