kirjamärgid. Ruunikiri võeti kasutusele hiljemalt III sajandil Taanis, kust see levis edasi mujale Skandinaaviasse Ruunitähestik Ruunitähestik ehk futhark koosnes algselt 24 tähest. Viikingiaja alguseks oli ruunitähestik muutunud ja lihtsustunud 16 tähemärgini. Enamus ruunitekstid olid väga lühikesed ja koosnesid ainult nimest või ühest lühikesest lausest. Ruunikivid Ruunikivid olid mälestus-, austus- ja riituskivid, mis püstitati avalikesse kohtadesse. Lisaks mälestuskivile oli ruunikivil veel teisigi ülesandeid - nende kaudu väljendati staatust, varandust ja usku. Pildikivid Peamiselt Gotlandil esinevad, rauaaja lõpust pärinevad reljeefsete kujutistega kaunistatud mälestuskivid ja sambad. Nagu ruunikivid, on ka pildikivid ühed peamised viikingiaja Põhjamaade ajaloo allikad.
Kr. Läänemere äärest Lõuna-Venemaale. Aastal 476 kukutas Germaani väepealik viimase Lääne-Rooma keisri. Sellest algab keskaja arvestus. Kunstis levis paelornament ja loomastiil, tundsid ka metallitehnikaid. Viikingid olid Skandinaavia rahvad, kes jäid 11. sajandini paganateks, tuntud kui meresõitjad ja rüüstajad. Hauad olid väga võimsad, sealt on leitud isegi terveid laevu (1904, Oslo) ning just sealt saame teavet kultuuri ja kunsti kohta. Armastasid eredaid, kontrastseid värve. Ruunikivid on mälestuskivid, mis püstitati hukkunud meresõitjatele. Kivil on ruunikirjas tekst koos skemaatiliste joonistega. Laeva ninas oli koletise peakuju. Rahvasterände tulemusena tekkis üks võimsamaid ja püsivaimaid riike, Frangi riik, kus valitses Merovingide dünastia. Tähtsaim kunstipärand on käsikirjad (kirjakunst ja illustratsioon; pärit Iirimaa kloostritest). Arenes raamatumaal. Raamatuid kirjutati ümber kloostrites ja raamat oli väga
barbaarset kultuuri. *Korraldasid väga palju rööviretki, ning merel ei suutnud keegi neid võita. *Viikingid jõudsid ka Eestisse, kuid kanda ei suutnud siin kinnitada. *8.-10. sajandil on Skandinaavia viikingite mütoloogia, rituaalide ja kunsti õitseaeg. *Rikkalikud hauapanused sisaldavad terveid laevu, hulgaliselt relvi, vankreid, saane, piltvaipu, puuskulptuure jne. *Viikingite eripäraks on laevade motiivid ja ruunikivid 1904. aastal leitud Oslo lähedal Osebergis laevamatus, mis oli toimunud 9.sajandi keskel. Peaaegu tervena säilinud laev . Puidust ja tekstiilist esemed kaunistati paelornamentika ja fantastiliste loomakujutistega. Sinna hulka kuuluvad tundmatu, aga ähvardav kiskja, lõvitaoline kole elukas ja draakonipead. Puust loomapea, mis on viikingilaeva detail Puustskulptuur- nikerdatud käsitsi puidust, leitud Taanist. Kujutatud on maski, mis tõenäoliselt on kaitseks kurjade vaimude eest.
Viikingid ja nende kunst Koostaja: Sandre Saretok Viikingid Viikingid olid muinas-skandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.1.1. sajandil. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega. Suurte maadeavastuste eelsel perioodil oli viikingitel märkimisväärne roll uute alade avastamisel, kuid teated nende retkedest ei levinud eriti, sest mõõdistamist ei tehtud ja kaarte ei koostatud. Nõrga poliitilise organiseerituse, ristiusu leviku ning sõdimisviiside arengu tõttu jäid viikingid alates 12. sajandist Euroopas tagaplaanile. Huvi viikingite tegevuse vastu taaselustus romantismiajastul, mil neid hakati kujutama idealiseeritult (ebaajalooliselt) hulljulgete võimaste sõdalastena. Hilisemas popkultuuris (filmid, koomiksid jms) on levinud võrdlemisi ebatäpsed ettekujutused viikingite tegevusest, ...
linnused · Arheoloogilistel kaevamistel on avastatud linnuste korduvaid põlemisi ja leitud relvade katkeid · Matustel hakati hauapanustena kaasa panema relvi · Sagenes väärismetallist ehete, müntide ja relvade peitmine nn peitleiud Suhted Skandinaaviamaadega: · kuni 7. sajandini olid suhted rahumeelsed, piirdudes tõenäoliselt vastastikuse kauplemisega · alates 7. sajandi algusest kirjeldavad Skandinaavia saagad ja ruunikivid ka sõjakäike Eesti alale · viikingiajal (800- 1050) võisid viikingite kauba- ja sõjaretked Eesti alale olla suhteliselt sagedased, kuna Eesti asus Bütsantsi ja Idamaadesse viiva kaubatee ääres. Püsivat edu viikingid siiski ei saavutanud. Saagad ja ruunikivid annavad teavet ka paljude viikingite langemisest sõjakäikudel Eestisse. · Pärast Skandinaavia ristiusustamist ja riikide teket viikingite sõjakäigud lõppesid · alates 12
üldise sõjakuse ja sõjaohu kasvule, mis oli tingitud naaberaladel aset leidnud hõimude ja rahvaste liikumisest. Keskmisel rauaajal elavnevad sidemed ka Skandinaaviaga. Sellest ajast on teada mitmeid vastastikuseid sõjalisi kokkupõrkeid näiteks 600.a. rootslaste kuninga Ingvari sõjaretk Eestisse. Viikingiajal suhted Skandinaaviaga tihenesid veelgi. Kuna Eesti jäi kaubateede vahetusse lähedusse jõudis siia araabia hõbemünte, sepistatud odaotsi ja mõõku. Skandinaavia saagad ja ruunikivid osutavad aga viikingite sõjaretkedele Eestisse. Kagu-Eesti idapoolsel alal levivad 5-6. saj. liivast kuhjatud põletusmatused kääpad. Kääpaid seostatakse eestlastele lähedase läänemeresoome hõimurühmituse setude eelkäijatega. Eestlaste suhted Vana-Vene riigiga olid 9.-10 sajandil üldiselt rahumeelsed. Eestlasi ja läänemeresoomlasi nimetatakse Vene kroonikates tsuudideks. Aastal 1030 toimus
muistis-kõik muistsed jäänused(ehted,relvad jne) Esimesed asulad Eestis- Sindis Pulli ja Kundas Lammasmäe asulad arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasusi. Kunda kultuur- eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad sinna. (st veekogude lähedusse,et püüda kala ja küttida jooma tulnud loomi+ liiklemisvõimalused mööda jõge) Tööriistad kiviajal- kivist(tulekivi,kvarts), luust , sarvest ja puust-kivikirved, talbad.Tegevusalad- küttimine , kalapüük, korilus.Päritolu- arvatakse, et eestlased on pärit lõuna poolt Euroopast.Neoliitikumi algus-keraamika kasutuselevõtt, kammkeraamika kultuur(kammi meenutava riistaga) tööriistad -arenenud kirved ja talvad matmiskombed- surnud sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla, kaasa pandi esemeid. kammkeraamika on pärit- läänemere idaranniku maad .soome-ugrilaste algkodu- Kaama, selle lisajõgede ja Uurali mä...
Jääaeg 11-13000a tagasi. Muinasaega uurib arheoloogia. irmuisted-savipotid,kirved. kinnismuisted linnused, hiied. Kiviaeg 8at keskpaik eKR 2 at keskpaik eKr. Vanem kiviaeg paleoliitikum, keskmine ka mesoliitikum 9000-5000, noorem ka neoliitikum 5000-1800, pronksiaeg 1800-500, vanem pa 1800-1100, noorem pa 1100-500, rauaaeg 500ekr-1227pKr, eelrooma 500ekr-50 pKr, rooma rauaaeg. 50- 350, viikingiaeg 800-1050, hilisrauaeg 1050-1200. Keskaeg 13saj algus 16saj keskpaik, uusaeg 16saj keskpaik-20saj algus- varauusaeg(pärisorjuse kaotamisest kuni iseseisvumiseni) Uusim aeg 20saj algus-.... eesti ajalugu periodiseeritakse aegade järgi, mille aluseks on eesti ala riiklik kuuluvus. Kiviaeg eestis: 9at algult EKR pulli asula vanim leitud asulakoht eestis(meseoliitikum), kiviajal valitsenud arheoloogilist kultuuri nim kunda kultuuriks: asulad veekogude ääres, küttimine- kalapüük-korilus, püstkojad, kivi-luu-puuesemed. Asukate päritol...
4. Kust tuleb ja mida tähendab miniatuur/miniatuurmaal? Raamatute pilte nimetatakse neis kasutatud punase värvi miniumi järgi (menniku) järgi miniatuurideks. 5. Mis on manuskript? Raamat, mille kirjutamiseks kulus terve eluaeg. 6. Mis on initsiaal? Kaunistatud suured algustähed 7. Kes on viikingid? Skandinaaviast pärit meremehed, kes rüüstasid laevu ja käisid röövrännakutel. 8. Mis asjad on ruunikivid? Viikingite kaunistatud kivid, mis nad jätsid erinevatele mandritele. 9. Kes oli karolingide aja suurim valitseja ja kus linnas ta elas? 10. Joonista A5 paberile kas koolis või kodus initsiaal või nielloo/paelornament
Viikingid olid muinas-skandinaavia (rootsi, norra, taani) päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.11. sajandil (nn viikingiaeg). Kõige põnevam ja väljakujunenum oli germaani kultuur Põhjamaades, kus see sai kõige kauem rahulikult areneda. Kuna siinseid elanikke, kes tegelesid 8.-10. saj. meresõidu, röövretkede ja ka rahuliku kauplemisega hakati nimetama viikingiteks, võime seda kultuurinähtust tinglikult nimetada ka viikingikultuuriks. Selle suurim saavutus oli viikingilaev, mis oli kasutatav nii sõitmiseks igalpool (Norra fjordidel, ookeanil jne). Laeva vorm on väga praktiline, kuid samas esteetiliselt mõjuv. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüügihooaeg. Retkel tegelesid nad kauplemise ja röövimisega. Mõnikord tehti ainult kaubareise j...
paremini töödeldav, teravam, muutused: surnuid maeti kivikirstudesse, asulaid kindlustati, elati avaasulates, eraomandi teke, uuendused: püsivad elukohad, kasvatati loomi ja hariti põlde, raud: tugevam, vastupidavam, teravam, puudused: kallim, raske töödelda, kõrge sulamistemp, muutused: kasvatati vilja, hakati tegelema kaubandusega ja valmistati uusi esemeid 5. Kirjutamata ajalugu. • Ainult arheoloogilised allikad • Skandinaavlaste huvi Eesti vastu • Ruunikivid • Linnuste ehitamine • Asulate moodustumine linnuste lähedusse • Kaheväljasüsteem • Rauast tööriistad ja relvastus 6. Eestlased muinasaja lõpul (tegevusalad, ühiskond, haldusjaotus, suhted naabritega) • Maaharimine, küttimine, kalapüük, metsamesindus, raua tootmine • Rahvaarv kuni 200000 inimest, külade kasvamine, teravilja eksport, väliskaubanduse suur roll, ühiskonna kihistumine • Maakonnad – suuremad (keskuses asus linnus) - Saaremaa, Virumaa, Sakala,
4) Kirjutamata ajalugu. Eestis algasid rahutud ajad 5.sajandil ning muinasajal need ei lõpe. Hakkasid kujunema riigid ja see mõjutas ka eestlasi. Eestlased ei rännanud, kuid rahvasterändamine mõjutas neidki: põhja poole hakkasid tungima balti hõimud, hõivates tnapäeva Põhja-Läti alasid, slaavlased lainedasid tunduvalt oma asuala, taaselustus skandinaavlaste huvi Eesti vastu, mis tõi kaasa röövhetked. Eestis peetud taplustele viitavad mõned ruunikivid ja Salme laevamatus 5) Eestasd muinasaja lõpul (tegevusalad, ühiskond, haldusjaotus, suhted naabritega) Eesti asustus tihenes järjekindlalt ja külasid tekkis juurde. Levinud sambakülad olid põhja- Eestis ja saaremall, lõuna Eestis oli ülekaalushajuv asustus. Põlli harimine, karja kasvatus, väliskaubandusega tegelemine (vahetuskaup), kaupa veeti sisse ning välja, rõivastele hakati tähelepanu pöörama. Eesti jagunes maakondadeks ning need omakorda kihelkondadeks.
Miniatuur on keskaegses käsikirjas teksti kaunistav pilt või joonistus http://kunsti.paideyg.ee/merokaroling/manuskript/pildileht/pilt3.html Raamatumaal Manuskript Pärgamendile käsitsi kirjutatud käsikiri http://web.zone.ee/marjukodukas0/Varakeskaegnekunst.pdf Reljeefsed raamatukaaned http://kunsti.paideyg.ee/merokaroling/manuskript/pildileht/pilt10.html Viikingite kunst Viikingite kunstis on tuntuimad: Ruunikivid Püstpalkkirikud Laevaninadesse ehitatud lohepead Viikingite laevad http://staap02.files.wordpress.com/2009/01/viking31.jpg Viikingite laeva ehitus Viikingite laevadel olid raa purjed ja laeva ninale oli ehitatud lohepea www.kids.ee/est/index.php?productID=884 Varakeskaegsed Viikingite ornamentikastiilid Osberg/Broa (750 840 a) Borre (830 970 a) Jelling (880 1000 a) Mammen (950 1060 a)
Varaseimad kaljujoonised koosnevad sümbolitest ja lihtsatest figuuridest. Kaljujooniseid hakati looma arvtavasti juba 7000 aasta paiku eKr, kuid enamik säiliniust kuulub siiski pronksiaega (3000 2000 a eKr). Maailma üks suurimaid kivijooniste kogumeid asub Bohusläni ümbruses Edela-Rootsis. Viikingiaeg (800-1050) Viikingid meresõitjad, kaupmehed, maadeavastajad, vallutajad. Ruunikivid mälestuskivid meresõitjate ja sõjasangarite auks. Kõige rohkem ruunikive (umbes 85%) - üle 2800 on leitud Rootsist. Enim leidub ruunikive (1300 tk) Mälardalenis ning eriti Upplandis (Stockholist lõunas ja põhjas) Kivide loomise kõrgaeg aastail 980-1100. Kividel kombineerub fantaasiarikas loomornamentika (vendelstil) tekstiga. Samuti võib kividel leida laevamotiive. Pildirohkuse tõttu kutsuti ruunikive pildikivideks.
SISSEJUHATUS Nimetus "viiking" pärineb tõenäoliselt vanapõhja sõnast vík, mis tähendab lahte; viiking on siis "laheline" ehk meresõitja. Kuigi viikingid on nime andnud tervele ajastule, moodustasid sõjakad meresõitjad suhteliselt väikese osa tolleaegsest Põhjamaade elanikkonnast, kes valdavalt tegeles rahumeelse maaharimisega. Teise teooria järgi pärineb viikingite nimetus vanainglise sõnast wíc, mis tähendas kindlustamata kaubaasulat. Viikingite aeg oli täis julma vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega. Viikingeid nimetati Lääne-Euroopas ka normannideks - põhjamaalased. Viikingid olid retklejad ja mereröövlid. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüüg...
Kujundid olid keerukad, üksteisega olid läbi põimunud loomad, oksad ja köitraagud, mis meenutasid 11.saj Briti kunstikäsitööliste loomingut. Kasutati endiselt ussimotiive, kuid spiraalse puusa motiiv ei olnud enam nii suur, kui varasematel stiilidel. Loomad tihti hammustavad üksteist ja loomade silmad olid suured mandlikujulised. materjalideks olid kivi, puu ja hõbe. Viikingi kunsti näiteks on ka arvukad mälestukivid nn ruunikivid, mida püstitati meresõitjate ja sõjasangarite auks. Neil on tavaliselt ruunikirjas tekstid ja ilmekad laevade ja inimeste kujutised. Ruunikivide tekstide kaudu saab aimu tolleaegsetest kultuurisuhetest, viikingiretkedest, kaubavahetusest ja kaupmeeste gildidest, vägilastest ja mütoloogiast. Lisaks mälestuskivile oli ruunikivil veel teisigi ülesandeid - nende kaudu väljendati staatust, varandust ja usku. Kivid
Kulda ja hõbedat kasutati filigraantehnikas. Germaanlased tundsid emailiga kärgsulatust ja teisi luksuslikke metallitehnikaid, millest valmistati ehteid ja relvade kaunistusi. Millise ornamendiga kaunistasid keldid oma esemeid? Keltide omapära oli katkematu väänleva joonega loodud paelornament, millesse põimuvad loomade või inimeste skemaatilised kujutised. Kus ja miks on viikingite kunstis palju laevamotiive? Viikingite kunsti näited on ka arvukad mälestuskivid, nn. ruunikivid, mida püstitati meresõitjate ja sõjasangarite auks. Neil on tavaliselt ruunikirjas tekstid ja skemaatilised, aga ilmekad laevade ja inimeste kujutised. Viikingite sõjakas ja riskijanune vaim leiab neis veenva väljenduse. Nimeta tähtsaim riik, mis tekkis Lääne-Euroopas pärast Rooma riigi kokkuvarisemist? Tähtsaim riik, mis tekkis Lääne-Euroopas pärast Rooma riigi kokkuvarisemist- Frangi riik. Milline tähendus oli varasel keskajal ristiusul?
relvade katkeid. - Matustel hakati surnule hauapanustena kaasa panema relvi. - Sagenes väärismetallist ehete, müntide ja relvade peitmine (nn. peiteleiud). · Suhted Skandinaaviaga: - Kuni 7.sajandi alguseni olid suhted Skandinaaviaga rahumeelsed, piirdudes tõenäoliselt vastastikuse kauplemisega. - Alates 7.sajandi algusest kirjeldavad Skandinaavia saagad ja ruunikivid ka sõjakäike Eesti alale. - Viikingiajal (800-1050) võisid viikingite kauba- ja sõjaretked Eesti alale olla suhteliselt sagedased, kuna Eesti asus Bütsantsi ja Idamaadesse viivate kaubateede ääres. Püsivat edu viikingid siiski ei saavutanud. Saagad ja ruunikivid annavad teavet ka paljude viikingite langemisest sõjaäikudel Eestisse. - Pärast Skandinaavia ristiusustamist ja riikide teket viikingite sõjaretked raugesid.
1.LIIGID:Arhitektuur(skalaar-,profaan-), Skulptuur(reljeef,ümarplastika), Maalikunst(seina, tahvel), Graafika(kõrg-,sügav-,lametrükk), Tarbekunst(materjalide järgi) 2.ESIMESED ALGED:Koopamaalid, skulptuur on vanem(Willendorfi veenus,luust kujud),arhit: dolmen. Leiuk: Lascaux, Altamira 3.EGIPT ARHIT:Vana: Püramiidid(Giza, Cheops, laotud kivipankadest, terav tipp kullatud). Uus: Templid(sammasõu, kapiteel) 4.EGIPT KUJUTAV K:Seotud hauataguse elu kindlustamisega, õiged proportsioonid, veider poos, üldistatus, ei laskuta pisiasjadesse, liikumist pole, üks jalg ees. EHNATON: püüti kujutada konkreetset inimest, muutus looduslähedasemaks, alati on kujutatud päike, naise ilu etaloniks Nofrete pea. 5.VANAKREEKA ARHIT: Tempel-kõige silmapaistvamad arhit saavutused. Sammas-kõige iseloomulikum detail. Kapiteel stiilide eristamiseks (dooria,joonia,korintos). Kuulsaim:Ateena Akropol. Tähtsaim külg otsakülg, pilastrid. 6.VANAKREEKA SKULPT:Arhailine:va...
-11. saj.) 16 tähemärgist. Skandinaavlased, kellel viikingiaegadel puudus kiri, täiustasid ruune punktidega, kuid neil polnud tänu ladina tähestiku kasutuselevõtule enam märkimisväärset levi. Ruunitekst koosneb enamasti ühest lausest või nimest. Vanimad ruunikirja näidised on pärit 3. saj e.Kr. Viikingite jaoks oli neil maagiline tähendus. Ruune lõigati puusse, luusse, kivisse. Tähestikku kraabiti pinna sisse kas vertikaalsete või diagonaalsete sälkudena. Ruunikivid olid mälestus-, austus- ja riituskivid, mis püstitati avalikesse kohtadesse. Samuti avaldati nendel hukkunud ja kadumajäänud inimeste nimesid.Ruunikivi võis püstitada näiteks poeg isale, või inimene ise oma tubliduse rõhutamiseks. Kivil oli loom- või taimornamentikaga kaunistatud ruunitekst. Ruunikive on kõige rohkem Rootsis (600) ning enamik kuulub viikingiaega. Retkedel kasutati nn. viikingilaevu, mis õieti olid pealt lahtised merepaadid. Eelistati
Küsimused 1. Jääaja mõju Eesti pinnamoele *Jää kandis kaasa erinevaid liiva-, kruusa- ja savimasse . *Jää kandis kaasa kivipanku , millest mandrijää lihvis lõpuks kivirahne. *Sügavamatesse orgudesse ja nõgudesse tekkisid jää sulamisel jõed ja järved. *Kagu-Eestis tekkisid kuplid ja Kesk-Eesti voored. 2. Muinasaja ajalooallikad *Kinnismuistised ( muistsed asulad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad jne.) *Rahvaluule *Endi ja naaberrahvaste kirjalikud ajalooallikad (nt: Liivimaa Hendriku kroonika.) *Muistsed tarbe- ja tööriistad, relvad ja ehted. 3. Eesti ajaloo põhietapid Muinasaeg ( 9000 a eKr- 13. saj. pKr), keskaeg (13.saj 16.saj), uusaeg (16.-20.saj), lähiajalugu (20.saj- tänapäev). 4. Kunda kultuur *korilus *kalapüük ja küttimine *elu kogukondades (30) *elati veekogude läheduses *elati onnides *tööriistad olid valmistatud puust, luust, kivist ja s...
- Sküüdi hõimud valitsejatele tehti hauakünkad (kurgaanid) Kul-Oba kurgaanist leitud vaas, mis kujutab nende elu Realistlikud. - Loomastiil metsloomad, mitte realistlikud. Tehnikalt filigraan, email, kärgsulatus. - Keldid sküüdi ja Kreeka kunsti mõju. Paelornament, mille sees loomade või inimeste kujutised. - Germaani hõimude kunst sarnanes Keltide omaga. - Viikingid 8-10 saj kunsti õitseaeg. Rikkalikud hauapanused. Osebergis laevamatus. Arvukad mälestuskivid ehk ruunikivid (Gotlandi ruunikivi), mille peal on motiivid müütidest. - Erik Punane avastas Gröönimaa. - Leif Eriksson arvatavasti astus enne Columbust Põhja-Ameerikasse. - Olav Tryggvason elas eesti orjana. Merovingide kunst. Iirimaa. - Hakkas kujunema feodalism relvakandjad võtsid talupoegi oma kaitse alla. - Rahamajundus asendus naturaalmajandusega, linnad tühjenesid, kultuuri langus. - Idagoodid rajasid oma riigi Põhja-Itaaliasse. Pealinn Ravenna. Rajati Theodrichi mausoleum.
Põhjenda. Võib arvata, et eestlaste sõjaline tase oli päris hea, kuna võideti palju sõdu näiteks 600 ekr rootslaste kuninga Ingvari rüüsteretkes Eestisse, alistasid eestlased nad ja tapsid ka kuninga. 28. Millised olid eestlaste suhted skandinaavia rahvaste ja slaavlastega 9.-11. sajandil? Too näiteid. Skandinaavialaste huvi Eesti vastu taaselustus, mis avaldus mitmes röövretkes. Viikingid said aga eestlastelt korduvalt lüüa, millele viitavad ka ruunikivid. Näiteks on Eestis langenud Norra kuninga poeg Halfdan Valge. Olid ka kaubanduslikud suhted, kuna Eesti jäi Bütsantsi viiva kaubatee lähedusse. 29. Milline tähendus on Eesti ajaloos perioodil 1030-1061? Nurjati venelaste vallutuskatse ning eestlased olid muutunud piisavalt tugevaks ja organiseerituks jõuks et kaitsta oma vabadust ja võidelda edukalt suurriigi vastu.
hauapanuseid(laevmatuseid) Vaatamata barbaarsusele olid nad kirglikud iluarmastajad. Käsitöölised muutusid ka tarbeesemeid kunstiteosteks. Keraamikat on vähe säilinud. Suurel hulgal on leitud metallitöötlemise näidiseid. Olid oskuslikud pronksisepad. Meistriteosteks on kõverad tseremoniaal pasunad.( kõrgus u 1,5 m). Esemete kaunistused on keerukad, põhimotiivid on loodusest. Inimestest rohkem on kujutatud loomi ja taimi. Kunsti näiteks on ka ruunikivid, millel peale maagiliste kirjamärkide esineb ka inimeste ja loomade kujutisi. Merovingid Endise Rooma impeeriumi aladele tekkinud germaani hõimude riikidest sai tähtsaimaks Frangi riik. Seda juhtis Merovingide dünastia, mis andis nime kogu ajastule.(5-8saj) Pärisid rooma kunstitraditsiooni ja lisasid enda rahva kunsti elemente. Oskused olid tagasihoidlikud. Ehitistest on tuntuim ida-gootide kuninga Teoderichi mausoleum Ravennas(Itaalias) 6.saj. ainus kuppel ehitis.
Muinasaeg ehk esiaeg-ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p.K.r. muistis-muinasjäänused(asulakohad,kalmistud,relvad,ehted jne) muinasaja uurimine täppis- ja loodusteadused-suureks abiks arheoloogidele dendrokronoloogiline skaala-pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav Numismaasikud-tegelevad aaretes ja kaevamisel päevavalgele tulnud müntidega,nad määravad mõntide vermimiskoha ja-aja,aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhteid Etnoloogia-rahvateaduse uurimistulemus Muinasaja periodiseerimine-Eesti ajaloo kõige pikem periood uheksandast aastatuhandest e.K.r. kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil p.K.r. paleoliitikum-vanem kiviaeg algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga Mesoliitikum-keskmine kiviaeg,kestis Eestis IX aastatuhandest e.K.r. kuni V aastatuhandeni e.K.r...
Karl Suure impeeriumi kujunemine tabas energiapuhanguna skandinaavlasi, mille tulemuseks oli viikingiaeg(800-1050).Oskasid rahumeelselt kaubelda kui ka surma ja hävingut külvata. Olid osavad laevaehitajad. Ida suunas purjetanud viikingeid nimetati varjaagideks. Rahvasterändamise mõjutused:põhja poole hakkasid tungima balti hõimud, oma asuala laiendasid slaavlased, taaselustus skandinaavlaste huvi eesti vastu, mis tõi kaasa röövretked.Eestis peetud taplustele viitavad ruunikivid ja Salme laevamatus. Palju on püstitatud linnuseid(Viljandi, Iru, Rõuge). Tüüpiline oli neemikule rajatud linnus, kus elas kohalik vanem oma pere ja kaaskonnaka. Enamik talusid ja külasid paiknes linnustest eemale, põldude keskel. Maa andis rohkem saaki. Põllu ja kesa vaheldumine muutus regulaarseks, mis täh et oli üle mindud kaheväljasüsteemile. Tolleaegne elamu kujutas endast väikest üheruumilist rõhtpalkidest ehitist, mille seinad olid tihendatud
Kui Norra kuninga Haraldr Hrsrsi katse Suurbritanniat vallutada ebaõnnestus ja ta langes Stamford Bridge'i lahingus kuningas Haroldi vastu. 2. Millised konfliktid või koostöö leidsid aset kohaliku elanikkonnaga/kohalike valitsejatega? Rüüstamine tekitas kohalike seas palju pahameelt 3. Millised ja kui ulatuslikud allikad on olemas antud perioodi ja piirkonna kohta? Kelle vaateid need peegeldavad (kui tegemist on kirjalike allikatega)? Ruunikivid, Anglo-saksi kroonika, iiri kroonikad, Historia deSancto Cuthberto, Æthelweardi kroonika jt. Kuigi osad kroonikad olid põhjalikumad ja ülevaatlikumad kui teised, olid need kirjutatud subjektiivselt ja tihti moonutatult ja mitte alati ajalooliselt korrektselt. Peegeldasid viikingeid kõrvalt vaadates. Ruunikivide tekstid oli viikingite enda poolt ja andsid edasi skandinaavlaste vaateid. 4
................................................. 5 2.1 Viikingite sõnad ............................................................................. 5 2.2 Viikingite laulud .............................................................................. 5 2.3 Kenningid .....................................................................................6 2.4 Ruunide maagia ..............................................................................6 2.5 Ruunikivid .....................................................................................7 3 Viikingite laevad .......................................................................................8 4..Maadeavastused ja suhted teiste rahvastega .......................................................10 4.1 Vana-Vene riigi teke .......................................................................11 4.2 Taani alaviikingite tegevus lõunapoolses piirkonnas ............................
Eestisse ning eesti keelde tulid rist, raamat ja papp. 8. Millised leiud viitavad ühiskonnas toimuvale kihistumisele? Rauast relvad, pronksist ja hõbedast ehted , hõbemündid 9. Iseloomustada eestlaste suhteid naaberrahvastega 9-11 saj. 800-1050 oli viikingiaeg. Põhja poolt hakkasid tungima balti hõimud. Taaselustus skandinaavlaste huvi Eesti vastu, mis avaldus mitmetes röövretkedes. Viikingid aga olid korduvalt Eestis lüüa saanud, millele viitavad ka ruunikivid. Viikingiajastu lõpul kerkis oht, et uued riigid üritavad Eestit vallutada, kuna Eesti asus soodsas kohas. 1030 korraldas Jaroslav Tark Tartu, mille ta kujundas oma võimu tugipunktiks, kuid Tartu eksisteeris juba enne vallutamist. Venelaste võim lõppes 1061, kui sossolid põletavad linnuse ja majad ning Pihkvat ründavad. 10.Nimeta muinasaja uurimiseks vajalikud tähtsamad kirjalikud ajalooallikad? Muinasaja tähtsamateks kirjalikeks allikateks on Läti Henriku kroonika ja Vene
panustega (tööriistad, relvad, ka orjad). · Valhalla lahingus langenud sõdalaste surnuteriik, kus sõditakse ja pidutsetakse. · Loomuliku surma läbi lahkunuid ootas sünge surnuteriik, kus valitsesid nälg ja kurbus. · Viikingiajal algas Skandinaavias ka ristiusu levitamine kaupmehed ja misjonärid. c. Viikingikultuur: · Ruunikiri viikingite kiri, mis lähtus lihtsustatud ladina keelest. · Ruunikivid haua- ja mälestuskivid, peamiselt teede ääres möödujatele lugemiseks (langenud sõjameestest, ajaloosündmustest). · Saagad suuliselt edasiantud pikemad jutustused ajaloosündmustest, mis pandi kirja 12.-13. sajandil ("Vanem Edda" islandi eepos) · Kunstilised kaunistused ruunikivid ja kaljujoonised. d. Viikingite retked: · Peapõhjuseks kiirem rahva juurdekasv, kui karm põhjamaa suutis ära toita.
e) Aarde- ja peiteleiud ehted, relvad, tööriistad. Põllumaadel, asulates, kalmetes, soistel aladel. Peideti: sõjaohukorral, ohverdamisel, skandinaaviast levinud uskumus esemete kasutamisest surmajärgses elus. f) Naabrid ja suhted nendega (näited) - Läänenaabrid (skandinaavlased) 600 rootslaste kuninga Ingvari rüüsteretk ; norra kuningapoja tapmine ; rootsis ruunikivid tähtsate eestis langenud viikingite mälestuseks. - Lõunanaabrid (balti hõimud) esim linnuseid 8 saj kagu-eestis kaitseks lõunanaabrite vastu - Idanaabrid (idaslaavlased, vana-vene riik) 9-20 saj rahumeelsed suhted (tsuudid - venelaste nimetus eestlastele) ; 1030 jaroslav tark vallutab tartu linnuse ; 1060 eestlaste vasturetk kuni pihkvani. 10. Eesti muinasaja lõpul a) Elatusalad
mägilinnused, neemiklinnused, maalinnad e. Ringvall-linnused ja Kalevipoja säng tüüpi linnused. *Linnustesse koondusid kaupmehed, linnustes väljas elasid talupojad. *Muinasaja lõpul olid maakonnad: Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Saaremaa, Sakala, Ugandi ja Lääne-Eesti. 1) Suhted Skandinaaviamaadega: *Kuni 7. sajandini olid suhted rahumeelsed, piirdudes tõenäoliselt vastastikuse kauplemisega *Alates 7. sajandi algusest kirjeldavad Skandinaavia saagad ja ruunikivid ka sõjakäike Eesti alale. *Viikingiajal (800- 1050) võisid viikingite kauba- ja sõjaretked Eesti alale olla suhteliselt sagedased, kuna Eesti asus Bütsantsi ja Idamaadesse viiva kaubatee ääres. Püsivat edu viikingid siiski ei saavutanud. Pärast Skandinaavia ristiusustamist ja riikide teket viikingite sõjakäigud lõppesid *Alates 12. sajandist aktiviseerisid oma sõjalist tegevust hoopis eestlased (eestlaste
Loomakujud on skemaatilised, aga ilmekad, nende poosid on ebaloomulikud, aga jõulised. Loomade kehad väänlevad, põimuvad ja lähevad üle ornamendiks. Loomadel on metsik, vihane ilme; sageli on raske mõista, mis loomaga on tegu. Keltide omapära on katkematu väänleva joonega loodud paelornamentika. Germaanlastele oli iseloomulik abstraktsete ja loodust jäljendavate vormide segunemine. Viikingite kunsti näiteks on arvukad mälestuskivid e. ruunikivid. 11. Kirjelda romaani stiilis kirikut, nimeta sajand, kiriku tüüp, tunnus, kaunistused, osad, mille järgi kiriku ära tunned? Nimeta mõni romaani kirik(4)? Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika-pikihoonet pikendati teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum, mida nimetatakse k o o r i k s. Pikihoone ja ja transepti lõikumiskohta nimetatakse n e l i t i s e k s. Koori
mördita. Peitleiud alates keskmisest rauaajast. Enamasti on tegemist hõbeaaretega, kus on ühelt poolt maha maetud hõbemünte ja teiselt poolt ehteid. Noorem rauaaeg 800-1250. Jagatakse kaheks perioodiks: viikingiaeg 800-1050 ja muinasaja lõpusajandid 1050-1200/50. Viikingiaega iseloomustavad pinevad suhted skandinaavlastega(toimusid mõlemapoolsed sõjaretked). Käikudest Eesti aladele annavad märku ruunikivid, mis on püsitatud skandinaaviasse Eestis langenud inimeste jaoks. Viikingiajal toimus ka kaubavahetus idamaadega, on leitud hõberaha, mis on eeskätt Araabiast. Eesti oli osa laiemast kaubateest. Ida-Kagu-Eestis elasid idaslaavlased, venelased. Suhted idaslaavlastega olid algselt rahumeelsed, kuid tehti Eestisse sõjaretki. Esimene nendest oli 1030 aastal Tartusse. Venelased hoidsid Tartu linnust enda käes ligikaudu 31 aastat. Muinasaja lõpusajandid 1050-1200
kristliku maailmaga pani neid eriti austama oma paganlikku ja barbaarset kultuuri. Korraldasid väga palju rööviretki, ning merel ei suutnud keegi neid võita. Viikingid jõudsid ka Eestisse, kuid kanda ei suutnud siin kinnitada. 8.-10. sajandil on Skandinaavia viikingite mütoloogia, rituaalide ja kunsti õitseaeg. Rikkalikud hauapanused sisaldavad terveid laevu, hulgaliselt relvi, vankreid, saane, piltvaipu, puuskulptuure jne. Viikingite eripäraks on laevade motiivid ja ruunikivid. 1904. aastal leitud Oslo lähedal Osebergis laevamatus, mis oli toimunud 9.sajandi keskel. Peaaegu tervena säilinud laev . Puidust ja tekstiilist esemed kaunistati paelornamentika ja fantastiliste loomakujutistega. Sinna hulka kuuluvad tundmatu, aga ähvardav kiskja, lõvitaoline kole elukas ja draakonipead. Puust loomapea, mis on viikingilaeva detail. Puustskulptuur- nikerdatud käsitsi puidust, leitud Taanist. Kujutatud on maski, mis tõenäoliselt on kaitseks kurjade vaimude eest.
saj · 9.-10. saj rahumeelsed kuninga Ingveri rüüste- Kagu-Eestis kaitseks suhted tsuudid retked. lõuna-naabrite vastu? venelaste nimetused · Norra kuningapoja eestlastele. tapmine (saaga · 1030 Jaroslov Tark andmetel). vallutab Tartu linnuse. · Rootsis ruunikivid · 1060 eestlaste vasturetk tähtsate Eestis langenud kuni Pihkvani. viikingite mälestuseks. Eestlased muinasaja lõpul (11.-12. saj) 1. Elatusalad a. Peamine maaharimine: · Künnipõllundus, rauast ader · Oder ja talurukis · Kahe- ja kolmevälja süsteem talivili suvivili kesa · Adramaa põllumaa, mida hariti ühe adraga. b
Julmalt vallutasid/rüüstasid Prants. Ingl. Hisp. Port. Aafrikast Bütsantsini väljakujunenud ida- ja lääneteed 911 Normandia hertsogiriik: frankide loovutatud 1071 Sitsiilia kuningriik Vana-vene riik 874 Island 10.saj Gröönimaa (Erik Punane) ~1000 Põhja-Ameerika (Vinland) poeg Leif Erikkson usund: loodususundid: esivanemate hinged, Valhalla, päikesekultus, taevajumal Thor, sõjajumal Oden, päikesejumal Frej/Freja, saatan Loki ruunikiri, ruunikivid, kirjanduslikd saagad ("Vanem Edda") 7. Araabia ja muhamedlik kultuur Beduiinid kaamel, patriarhaat, veritasu, semiidi keel ja kultuur Allahi prohvet ja Meka kaupmees Muhamed 570-632 (622 põgenes Mekast, 630 naasis) läkituse (610) levitamine suuliselt Koraan (roheline palmileht) sunna (koraanist väljajäänu) e islami pärimused sariaat kombestik ja reeglistik kogukond lõhenes: haridziidid, sunniidid, siiidid islami (=allumine) viis tõde Allah on ainujumal
KESKAEG 5saj -16 saj Keskaeg jaguneb: · Varakeskaeg 5 saj-11 saj On nõrk, tal pole sõjalist jõudu, see hakkab kujunema alles 8.sajandil. Tal on vaja seda islami tungile pealehakkamiseks, samuti ka normannide vastu ( taanlased, norralased). Sõjaline olukord kujunemises, kirik nõrk. Kujuneb välja feodaaltsivilisatsioon. Selle tunnusteks on: 1) feodaalsuhted( vasalliteet) ehk läänikord. Need on need suhted, mis on rüütliseisuste omavahelisteks suheteks, 2) katoliiklus, mis muutub Rooma riigis ainuvalitsevaks. Feodaaltsivilisatsiooni piirid on peamiselt Euroopas, lõunas lõpeb Vahemerega, sest Põhja-Aafrikas levib islam. 10-11 saj võtavad ristiusu vastu ka põhjmaade valitsejad ja feodaaltsivilisatsioon levib ka põhjamaadesse. Idapiir jääb Eesti Vene vahele. Venemaal oli õigeusk. · Kõrgkeskaeg 11saj Iip 14 saj Killistatud. Hakkavad ristisõjad ...
tegevusest säilinud paljude petroglüüfide kivisse uuristatud kontuurid. • Varaseimad kaljujoonised koosnevad sümbolitest ja lihtastest figuuridest. Kaljujooniseid hakati looma arvatavasti juba 7000 a paiku ekr, kuid enamik säilinud kuulub siiski pronksiaega(3000-2000 a ekr) maailma üks suurimaid kivijooniste kogumeid asub Edela rootsis. Viikingiaeg • viikingid meresõitjad kaupnehed maadeavaastajad vallutajad • ruunikivid mälestuskivid meresõitjate ja sõjasangarite auks. • Kõigge rohkem ruunikive(u85%) üle 2800 on leitud rootsisst • enim leidub ruunikive 1300tk Mälardalenis ning eriti Upplandis • kivide loomise kõrgaeg oli 980-110 mütoloogia • praegune teave muinaspõhja mütoloogia kohta pärineb põhiliselt Vanemast ja noormast Eddast, islandi saagadestj ateistest keskaegsetest tekstidest.
(Rõuge) o Kalevipoja sängi tüüpi rajati voortele, tavaliselt nende kõrgemale keskosale. Vallid ja kraavid rajati ainult otstele, kuna küljed olid tänu voore kujule kaitstud. (Alatskivis) o Ringvalli linnused ümber linnuse rajatud tehisvall. (Saaremaal)(Tuntakse ka maalinnusena) · Peit- ja aardeleiud · Umbes 600a kuningas Ingvari sõjaretk Viikingiaeg 800-1050 · Suhtlemine naabritega · Saagad ja ruunikivid · 10.saj võeti kinni Norra kuninga naine ja poeg, müüdi edasi orjadeks. · Seisti silmitsi idanaabriga Vana-Venega o Tsuudid o 1030 Jaroslav Targa sõjaretk. Tartu esmamainimine o 1061 Izjaslavi tagasilöömine Hiline rauaaeg 1050-1200 · Maaharimine o Adramaad o Kolmeväljasüsteem · Käsitöö o Rauatootmine o Rauatootmiskeskused · Kaubandus o Vahetuskaubandus o Vahenduskaubandus · Elamu
Tallinna Rootsi-Mihkli kogudus Rootsi mälestised Eestis Sissejuhatus Eestimaa on rikas Rootsiga seotud mälestiste poolest. Suurem osa neist on pärit Rootsi ajast, poolteisesajandi pikkusest perioodist aastail 1561-1710, mil Eesti oli osa Rootsi Kuningriigist. Tihedad kontaktid Rootsi idarannikul elavate inimeste ja Eesti rannarahva vahel olid aga sõlmitud juba enne, kui Eesti hakkas kuuluma Rootsi riigi valduste hulka. Rootsis jutustavad mitmed ruunikivid meestest, kes purjetasid Eestisse, Roslagenis leidub rohkesti vanu kohanimesid eesliitega est-, mis osutavad eestlaste asundustele Rootsis. Keskajal tihenesid sidemed kahe rahva vahel veelgi. Arenesid kunstikontaktid, Eestis tegutsesid Gotlandi ehitusmeistrid. Hiliskeskaja suurim kujur Bernt Notke kuulub samahästi nii eesti kui ka rootsi kunstiajalukku. Rootsi ajal rajati Tartusse ülikool, Eesti sai oma ülemkohtu, kirik reorganiseeriti. Rootsi aadel valitses suurel maa- alal
Kuninglikud kääpad olid võrdlemisi silmatorkavad.nt Vana-Uppsalas Rootsi kuningate kääpad. Kõige vingemad norra kuningate kääpad, sest need sisaldavad väga hästi säilinud esemeid. Sh hästi säilinud ka puuesemed. Osebergi kääpa leidudes oli nii laev kui ka saan, kus oli skandinaavia kunstkäsitöö ilmekalt peal. Kunst seot ka ruunikividega. Osadel ruunidel kuj mitmesuguseid legende, kogu sõnum on piltides edasi antud. Mõnevõrra hilisemad ruunikivid on tekstiga, milles kirj kes selle kivi ja kelle mälestuseks on see püstitatud. Ruunikivid pole hauakivid vaid on pühendatud tähtsate oluliste viikingite mälestuseks, kuid nad on tihti langenud võõrsil ja kodukanti on nende mälestuseks püstitatud ruunikivisid. Viikigiajal viikingid tegelikult ei leiutanud, algeline ruunikiri oli juba varem tuntud. Tähed aga aja jooksul muutusid
Nt Snorri Sturlusoni 1230. a. kirjutatud ``Heimskringla`` või Dudo 1020. a. kirjutatud ``De moribus et actis primorum Normanniae Ducum`` või Saxo 1200. a. ``Gesta Danorum`´ Viikingiaeg kirjalikud allikad Samas on mõned kirjalike allikate tekstid ka väga väärtuslikud, eriti ühiskonna, elu-olu ja religiooni kirjeldused. Viikingid ise kirjutasid üles vähe, peamiselt ruunikividele. Viikingiaeg - ruunikivid Norrast 45 ruunikivi Taanist 220 ruunikivi (sh 36 Bornholmislt) Rootsist 2500 ruunikivi Mõned sõnad on tänapäeval oma tähendust muutnud (nt kuningas), kuid üldjoontes on need siiski mõistetavad. Viikingiaeg - ruunikivid Vanimad teadaolevad ruunimärgid on aastast 200pKr. Algselt koosnes tähestik 24 märgist, hiljem 16 märgist. Algustähtede järgi kutsuti tähestikku futharkiks. Pikemat tähestikku kasutati tähtsamate jas pühade tekstide jäädvustamiseks,
ikkagi on. Ruunid olid germaani rahvaste vana kirjaviis, mida kasutati alates III sajandist pärast Kristust kuni keskaja lõpuni. Skandinaavias aga kirjutati ruune kohati veel isegi XIX sajandil. Rootsist on teada üle 3500 ruunikirja - enamik neist ruunikividel, mis pärinevad suuremalt jaolt ajavahemikust alates X sajandi lõpust kuni XII sajandi alguseni," ütles rootsi ajaloolane Karl- Olof Andresson. Viikingiaja ruunikivid olid teatud mõttes ametlikud mälestusmärgid, millest paljudel on näha kõrgest klassist kunstitöö. Rootsis on kivid tihti raidurite signeeritud ja nende näol on tegemist Põhjamaade vanimate nimeliselt tuntud kunstnikega. Rootsist on teada üle 3500 ruunikirja - enamik neist ruunikividel, mis pärinevad suuremalt jaolt ajavahemikust alates X sajandi lõpust kuni XII sajandi alguseni Maagilised märgid
metallplaadile kuldtraati või kuldliiste, mis moodustavad kujutise kontuurid, kujutis aga täidetakse emailiga. Kesk ja LääneEuroopa suurim rahvas keldid. Keltidel kujunesid sõdalastest ülemkiht ja pealikud. II saj pKr hakkasid paremate elualade ja saagi otsinguil liikuma germaani hõimud. Kõige kauem viljelesid germaanlaste rahvakunsti Skandinaavia rahvad. Skandinaava viikingite väljatung. Viikingite kunsti näiteks on ka arvukad mälestuskivid, nn ruunikivid, mida püstitati meresõitjate ja sõjasangarite auks. § 26. Merovingide kunst. Iirimaa. Germaani hõimud (vandaalid, goodid, langobardid, frangid jt), kes üksteise järel Rooma aladele tungisid, olid veel riigieelsel arengutasemel. Frangi riik, mida 5.7. saj valitsenud Merovingide dünastia, on andnud nime kogu ajastule. Idagoodid rajasid 5.saj lõpul PõhjaItaaliasse oma riigi pealinnaga Ravennas. Theoderichi
Vana-Rooma ajalugu Viited: Kaardid lk 34-37. Üldajalugu gümnaasiumile ja peatükid 6, 7, 8, 9 (ainult lk 46 ja 47, kuid vaata ka lk 50-51) ja 11 (lk 56). Itaalia geograafilised alad ja rahvastik Itaalia asub Apenniini poolsaarel, põhjas asub Alpi mäestik (pakub kaitset) ja lõunas Sitsiilia saar. Paljud Itaalia piirkonnad on mägised, kuid sellegi poolest on maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreeka. Itaallased ei olnud meresõitjad (rannajoon pole nii sopiline nagu Kreekas) ega kolooniate rajajad. Tasane pinnamood – ühtne riik. Geograafiline terviklikkus soodustas ühtse riigi tekkimist, kuid etniliselt oli ebaühtne (rahvad). Suurem osa indoeurooplasi e itaalikuid, neist olulisemad latiinid. Põlisrahvaks olid etruskid, kelle päritolu ei ole teada. Poolsaare lõuna osas ja Sitsiilias asusid kreeklaste kolooniad, tuues kaasa oma müüdid, jumalad, tähestiku ja linnriikliku valitsemise jne. Rooma linna rajamine ja kuningate aeg Roomas It...
äärmiselt haruldased). Mis on olnud funktsioon? Omalaadsed sõdalaste laagrid väljaõppeks? · Silmapaistvad kääpad Jellinge (kuninglikud) kääpad Taanis, Kuninglikud kääpad Vana- Uppsalas, Osebergi kääbas (1904) Norras (kuna kasutusel olnud ka savi, siis säilinud ka puit) · Viikingite kunst kajastub nii puitesemetel kui ka ehetel. Mitu stiili: 1) urnesi, ringerike, ruunikivi stiilid, 2) jellingi, 3) borre, 4) osebergi jm. Ruunikivid. · Ruunitähestik rohkem sirgjoonelised tähed kui tavaliselt kas on olnud kunagi rohkem ruunikirjasid? 498 ruunitähestik 499 ,,kysmik" (suudle mind) · Hõbeaare Birkast (2,161 kg hõbedat) 449 araabia münti, 1 Bütsantsi münt, 16 käevõru, ringsõled jm. Al 10. sajandist on aardeid üldse arvukamalt: araabia hõbemündid ja hõbeehted (enamasti mujal tehtud) üldiselt näitavad kaubanduslikku aktiivust (koostöö
valmistanud. Saarestikusilla kaudu oli Soome omakorda seotud Rootsi rannikuga. Põhjamaalaste põhiline laevatüüp oli sale, kiire ja kerge drake. Nendel käidi üle Põhjamere Islandil ja Gröönimaal, purjetati piki Prantsusmaa rannikut alla-üles, sõideti üle Biskaia ja läbi Gibraltari Vahemerre. Kuid nendega sõuti ja purjetati ka Venemaa jõgedel, lohistati mööda koskedest, aina lõuna poole. Upplandi ruunikivid räägivad 940. aastal ettevõetud retkest Büstantsi, mil jõuti välja Konstantinoopolisse. Viikingite laevu peetakse selle aja tehnika tippsaavutuseks. Araabia allikad räägivad viikingitest aga eelkõige kui kaupmeestest. Kuna drake polnud kaubaveoks otstarbekas, pidi olema veel mingi teine, selleks paremini sobiv laevaliik. Saarlased ja rannaeestlased kasutasid nähtavasti üsna suursuguseid laevu Läänemerel seilamiseks. Läti Henrik nimetab saarlaste laeva küll pyratica'ks -
Venelastel oli Novgorod uus linn. Rjurik oli viikingite väepealik, kelle venelased kutsusid endale valitsejaks. Peale Rjuriku surma asus valitsejaks Oleg. Nad vallutasid Kiievi, rajasid Taani riigi. 9. sajandi lõpp ja 11. alguseks kuulus Taani riigi koosseisu Norra ja Inglismaa. Viikingid rajasid oma riigi Põhja- Ameerikasse. Viikingitel oli ruunikiri, nende tähemärgid olid ruunid. Ruunikiri oli umbes 1000. aastat vana. Tänapäeval on Skandinaavias säilinud ruunikivid. Usk Viikingid austasid mitmeid jumalaid. Tuntumad Thor ( Taara ) Odin. Valhalla- koht, kuhu viikingid läksid peale surma. Sinna pääsesid nad ainult siis, kui nad langesid lahingutes, sellepärast ei kartnud viikingid surma. 2)tugeva kuningavõimu kujunemine Prantsusmaal ( 26 ) Tsentraalne juhtimine käib ühes keskuses. President elas pealinnas. Kõige suuremat vatsuseisu kuningavõimule tuli suurfeodaalitelt. Riiki hakati valitsema ametnike abil, kes olid kuningale ustavad
Leiti ka käsitööasju, kangakudumisvahendeid jmt. Kalmed. Kõige uhkemad on kuningate kääpad, Taanis on kõige tuntumad Jellinge kääpad. Rootsi kõige tuntumad on Vana-Uppsalas, kääpa kõrgus on üle kümne meetri. Leide kummastki ei leitud. Kõige uhkemad on avastatud Norrast, Osebergi nt, seal oli savikiht, mis säilitas ka puidu, hiljem asju reustareeriti, nt laevu, saan, väga ilusa ornamentidega asju. Kunst. Ornamentikale on loomade ornamentika. Ruunikivid on ka olulised; nende seas on kaks tüüpi: pildiga või kirjaga (või siis seguu). Ruunid on sirgete joontega, kuna neid oli (ehk) lihtsam siis kettidele panna või siis kivide peale. Mõõgad olid neile ka tähtsad, mõõgaterad on suurem osa valmistatud Reini jõe äärsetes töökodades. Eesti ja viikingid. Stiil ja esemete vorm levis üle kogu baltikumi, suur osa esemetüüpe oli täpselt sama. Skandinaavia saagades on mitmel korral märgitud, et Eestimaal-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
