Keskaja inimese igapäevaelu Keskaja inimese elu erineb tänapäeva inimesest päris palju. Muidugi on olemas sarnasusi, näiteks ka prageusel ajal koosneb ühiskond erineva elustiili ja võimalustega inimestest. Nii ka vanasti, kuid siis oli kontrast palju suurem. Selleks, et anda ülevaadet keskaja inimeste igapäevaelus, räägin lahti olukorrad talupoegade, feodaalide, vaimulike ja linnakodanike pilgu läbi. Talupojad elasid väkestes külades, kus majad asetsesid lähestikku. Majad ehitati savst, kivist ja puidust ning katus valmistati õlgedest. Majas oli sees vaid üks suur muldpõrandaga ruum, mille keskel oli ahi. Mööblit oli tol ajal vähe. Toit oli väga kesine ja lihtne. Tähtisaimaks toiduaineks oli rukkileib. Kasvatati ka mõningaid köögivilju, nagu näiteks herneid, ubasid ja naereid. Kartulit veel ei kasvatatud. Joodi kalja ja õlut. Talupoegade riietus oli samuti väga lihtne. See koo...
...................................................24 Lisa 6. Korrelatsioonikordajate statistilised olulisused (p-väärtused)..................................25 Lisa 7. Esialgne hinnatud mudel...........................................................................................26 Lisa 8. Teine hinnatud mudel (ilma meeste osakaaluta).......................................................27 Lisa 9. Kolmas hinnatud mudel (ilma meeste osakaaluta ja linlaste osakaaluta).................28 Lisa 10. Heteroskedastiivsuse test........................................................................................29 Lisa 11. Multikollineaarsuse test...........................................................................................30 Lisa 12. Jääkliikmete normaaljaotuse testid.........................................................................31 Lisa 13. Jääkliikmete normaaljaotuse graafik..............................................
Keskaegne linn ja elu Linnade teke Linnad tekkisid umbes 10.sajandil Vahemere ääres. Linnad tekkisid soodsatesse kauplemiskohtadesse. Enamik linnu tekkis kas jõesuudme, silla või koolmekoha juurde, soodsasse sadamapaika või mujale. Linnaõigus Linnaõigus oli n.ö seadustik, mille alusel linn oma elu korraldas. Linnade ja maaisandate suhted Kogu maa kuulus keskajal maaisandatele. Nad üldjuhul soosisid linnade teket, lootes nende kasvavalt elanikkonnalt makse kogudes rikastuda. Linna ja senjööri suhted kujunesid Euroopa eri osades küllalt erinevaks. Väikesed linnad jäid enamikus piirkondades senjööri kindla võimu ja kaitse alla, sest neil polnud jõudu, et tagada oma turvalisust ega vabaneda senjööri võimu alt. Suuremate linnade käekäik võis olla aga erinev. Linna juhtimine Senjööri ja linna vahekord määrati kindlaks kokkulepetega, mis sätestasid linnaelanike õigused ja kohustused senjööri vastu. Paljud linnaõigused sätestasid muu hulga...
ning ta suri 13. Jaanuaril 1907. aastal. Liikumist juhtis Carl Robert Jakobson , pedagoog, kirjanik ja ajakirjanik, esimese eestikeelse poliitilises ajalehe Sakala asutaja, mis ilmus aastatel 18781882 asutaja. Carl Rober Jakobson on sündinud 26. juuli 1841 aastal Tartus ning ta suri 19. Märtsil 1882 Kurgjas. Jakobson sõnastas eesti rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi, nõudes selles eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi (talurahva ja linlaste esindatust kubermangude maapäevadel, Balti erikorra ja baltisaksa aadli privileegide kaotamist). Peamist liitlast saksavastases võitluses nägi ta Vene keskvalitsuses. Kolmas tähtis inimene rahvuslikus ärkamises oli Johann Voldemar Jannsen. Ta oli tähtis, sest ta edendas eesti rahva eluolu. Johann Voldemar Jannsen on sündinud 16. mai 1819 ning suri 13. juuli 1890.
Hollandi kunst 17. sajandil Arhitektuur · Mugavus ja praktilisus · Jõukate linlaste elukultuur (nt. lõõridega ahjud) · Raekoda kõrge katusega, väike haritorn Maalikunst (skulptuur oli tähtsusetu) · 17. Saj suur õitseng. Optimism ja võidurõõm pärast vabadussõda. · Kunst kooskõlas turumajandusega · Looduslähedane, võimalikult sarnane kujutatavaga · Reaalne, ühemõtteline, käegakatsutav, ilma ilustamiseta · Portreemaal rahulolev, teovõimas inimene; palju grupiportreid o FRANS HALS
suurim. Kasvas masina- ja metallitööstuse osakaal. Tähtsaks kujunes ka paberitööstus. Tähtsaimaks tööstuskeskuseks kujunes sajandivahetuseks Tallinn. Militariseerimine Kaubandus Välis- ja transiitkaubanduse arengu oluliseks teguriks oli raudteede ehitamine. Veelgi enam arenes sisekaubandus. Linnastumine suurendas inimeste huvitatust nii toiduainete, kui ka vabrikukaupade ostmiseks. Linnade kasvamine Tööstuse areng ja sotsiaalne kihistumine tõid kaasa kiire linnastumise. Muutus linlaste rahvuslik koosseis eestlased saavutasid kindla arvulise ülekaalu. Linnavalitsemine oli sakslaste käes. Eestlased avasid väiketöökodasid ja vürtspoode ning suurenes eestlastest haritlaste ja ametnike arv. Kujunesid alevid raudteejaamade ja tööstusettevõtete ümber.
järjed? 12. Millised muutused toimusid Eesti ühiskonnas muinasaja lõpust kohanemiseni keskaja ühiskonnaga a) haldusjaotuses b) asustuses c) talupoegade olukorras 13. Millised riigid asusid Eesti alal peale muistset vabadusvõitlust ja millised peale jüriöö ülestõusu? 14. Millistesse kohtadesse tekkisid linnad? 15. Nimeta keskaegsed linnad Eesti alal, millised neist olid hansalinnad? 16. Millised olid keskaegsete linlaste peamised tegevusalad? Millised olid keskaja Tallinnas peamised sisseveo ja väljaveo kaubaartiklid? 17. Mis rahvusest olid Eesti alal elavad aadlikud, linnakodanikud, talupojad, vaimulikud? 18. Kuidas ja millal kujunes välja sunnismaisus Liivimaal? 19. Millised olid jüriöö ülestõusu põhjused ja millised olid tagajärjed? 20. Seleta mõisted TARK - VAKUSTE PIDU- HIIS- SUNNISMAISUS-
asukoht) Linnaelu areng tegi lõpu naturaalmajandusele ja sillutas teed kapitalistlikule majandusviisile. Toonased linnad olid omavalitsuslikud käsitöö- ja kaubanduskeskused. Euroopa kaubandusvõrgustikus etendasid olulisemat rolli Põhja-Itaalia ja Flandria kaubalinnad ning Põhja-Euroopa Hansa liit. Üha suurenev metallraharinglus tingis tarviduse rahavahetajate järele ja aitas kaasa panganduse kujunemisele. Majanduslik edukus suurendas linlaste eneseteadvust ja paljud jõukad linnad tõstsid mässu maaisanda võimu alt vabanemiseks. Maapiirkondadega võrreldes oli linn oluliselt multikultuursem ja liberaalsem ning sealne elanikkond liikuvam. Seega arenes linnades kiiresti kultuur ja haridus, kuid levisid ka sotsiaalsed pahed. Linlaste ellusuhtumine oli kasumlikkusele orienteeritud, st rikkust hinnati päritolust kõrgemaks. Linnaelu oli kirev kõikvõimalike pidustuste poolest. Kiriklikku algpära tähtpäevi võidi tähistada
Pinnasevee taseme langus ja pinnase tihenemine toovad aga kaasa puitkonstruktsioonide kõdunemise ning vundamentide vajumise. Kindlustamiseks paigaldati kirikus pinnassesse 287 ca 710 meetri pikkust terasbetoonvaia. Hilisemad vaatlused näitavad, et kiriku vajumine on peatatud. 55 aastat varemetes seisnud kiriku taastamistööd said linnarahvale nähtavaks 1999. aastal, mil pidulikult tõsteti paika uus tornikiiver ning kaeti tornikiiver ning kesklöövi katus linlaste annetatud raha eest ostetud vaskplekiga. 2002. aastal sai ehituse peatöövõtja, AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg, ülesandeks kiriku taastamise 2004. aasta detsembriks. Suuremad tööd on olnud kiriku küttesüsteemi paigaldamine (2002), betoonpõranda valamine, ümbruse heakorratööd ja kiriku fassadi restaureerimistööd. 2004. aasta alguse peamisteks töödeks on kooriruumi ja pikihoone põrandaplaatide paigaldamine, samuti on valmis esimesed kümme
Kõrgeim mägi on Suur Munamägi. Eesti rahvuslill on rukkilill ja rahvuslind on suitsupääsuke. Riigi keeleks on eesti keel. Haapsalu linn Kuurortlinn Haapsalu mõjub oma kauni puitarhitektuuri ning väljapeetud stiiliga justkui killuke teisest ajastust: väikesed kohvikud, kaunis rand ning Valge Daam ootavad tervise- ja kultuuripuhkajaid. Haapsalu on lääneranniku kuurortlinn ning kuulus oma ajaloolise õhkkonna, merenduse, sooja merevee, sõbralike linlaste ja tervistava muda poolest. Haapsalu on imeline väike linnake kitsaste tänavate, miniatuurse raekoja ja romantiliste puidust elamutega. Mereäärsel promenaadil asub Kuursaal, üks kauneimaid puitehitisi Eestis. Haapsalu on ideaalne sihtkoht peredele ja romantikat otsivatele paarikestele, kes armastavad pidada piknike, jalutada, purjetada, ujuda, külastada vesiravilaid ja võtta mudavanne. Fra Mare Thalasso Spa Seminarid, koolitused, konverentsid
RAHVASTIK JA RÄNNE Üleminek modernsele rahvastiku taastetüübile 19. sajand ja 20. sajandi algus oli Eesti de mograafilises arengus kardinaalsete muutuste aeg. sed ja suundumused ilmnesid rahvastiku rändes. Rahvastikuline areng oli kooskõlas sel ajal Eesti elanike arv, mis sajandeid oli liikunud 200 000 majanduses ja sotsiaalsetes suhetes toimuva kuni 400 000 piires, langedes suurte sõdade, teisenemisega, hariduse ja teaduse edusammudega, näljaaegade ja epideemiate aegu allapoolegi, tõusis uue elukorralduse kujunemisega. Pärisorjuse pidevalt. Niisuguseid ränki tagasilööke, nagu olid kaotamine, talupoegade liikumisvabadus, talude maad tabanud 16/17. ja 17/18. sajandi vahetusel, päriseks ostmine ja sellest tulenenud nihked küla v...
jagunesid tornlinnusteks ( elasid väikerüütlid) või kindluskompleksid ( elasid suurnikud ); oluline oli leida midagi piiramistehnika( bilda ehk vastukaalukatapult, müüripurustajad ehk traanid ja piiramistornid) vastu; linnustes korraldati ka turniire Linnade teke linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres( Rooma ja Marseilles); paiknesid soodsate tingimustega kohtades ( jõeääred, sadamapaigad, palju talupoegi, kelle toodangut linlasi vajasid ja kelle arvelt kasvas linlaste arv) nt Toscana ja Lombardia, Pariis; linnad polnud kuigi rahvarohked; linnad said senjöörilt linnaõiguse, mille alusel linn oma elu korraldas; väikelinnad olid senjööri valduses, suured kuulutasid tihti oma senjööriks kuninga, et vabaneda kohalike feodaalide võimu alt Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis ennast senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasallile kasutada ehk läänistas talle maatüki koos seal elavate talupoegadega
.: Oliver Cromwell`i ütlus. Ta oli maa-aadlik kes kuulus äärmuslike puritaanide hulka. Ta kehtestas armees kindla korra. Sõdurid olid head varustuses ja hea palgaga.Ta väed said sõjas lüüa. Riik-see olen mina! : Louis XIV. Oli Prantsusmaa kunn 1610-1643. Seisused(lünktekst): Päritolu määras inimese elu.Seisusi eraldasid kõrged vaheseinad ning vaid harva õnnestus Madalama päritoluga inimesel tõusta kõrgemasse seisusesse.Vaimulikud,kes moodustasid Talupoegade ja linlaste kanda oli riigi maksukoorem.Vaimulikkonna hulka kuulus kardinal ja Külapreester. 3seisuse suurima osa moodustas talurahvas.
- Ameerika ja Hommikumaade riigid. Deindustrialiseerimine hõive põllumajanduses väheneb ning peamiseks hõivealaks saab teeninus ja teabetöötlus. Struktuurne tööpuudus töökohti on, kuid töötutel pole haridust. Varjatud tööpuudus töökoht on, kuid see ei taga kindlat sissetulekut ja pidevat tööd. Marginaalne rahvastik osa inimesi on leidnud mõistliku rakenduse linnades või on välja rännanud Põhja riikidesse, ülejäänud aga moodustavad alarakendatud linlaste massi. Hiidlinn e megalopolis suur linnaline ala, mis moodustub linnastiku suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades.
· Eestis valmis 70% Venemaa paberist d) Tsemenditööstus Kundas ja Aseris e)Raudteede ehitamine muutis asustuspilti ja parandas suhtlemist: · Paljud alevikud ja väikelinnad tekkisid raudtee juurde · Tallinnast Tartu jõudis nüüd 6 tunniga 4. Linnastumine a) Seda soodustasid: · tööstuse kasv · sotsiaalne kihistumine · kapitalistlike suhete areng b) 19. saj. lõpul oli Eestis 12 linna umbes 180 tuhande elanikuga: · poole sajandiga oli linlaste arv kolmekordistunud · linnas elas iga viies elanik · kui varem domineerisid sakslased, siis nüüd eestlased c) 1877 linnaseadusega muudeti keskaegset linnavalitsemist: · linnavolikogu ja linnavalitsus eesotsas linnapeaga · valimistel varanduslik tsensus, mis tagas sakslaste võimulpüsimise d) kadakasakslased- saksastunud eestlased, kelleks olid jõukamad eestlased linnades: · nad näitasid end sakslastena, häbenedes oma päritolu.
Tsunfitd kujuneisd 13- 14 sajand Euroopa linnades. Tsunft oli teine väärikas grupp linlaste seas. Tsunft kaitses oma liikmete huve . Suurema osa moodustasid käsitöölised, kes tegelesid väiketootmisega . Nad valmistasid suurema osa eluks vajaliku ise. Mõnda tsunfti võisid kuuluda mitme eriala meistrid. Näiteks kuulusid ühte tsunfti maalrid, klaassepad ja tislerid. Arvatakse, et kõige varem ühinesid tsunftidesse rätsepad, kingsepad ja lihunikud. Hiljem tekkisid kullaseppade, seppade, puuseppade ja kangrute tsunftid. Loomiseks piisas viiest ühe eriala meistrist
2. modernne hoone, teenis plusspunkte, kompromislahendus, vastu tahtmist - kompromisslahendus 3. palju õppida, rippsild, konkurss, kristaljas läige, ettevõttlik aktsionär - ettevõtlik aktsinär 4. lõplikult otsustatud, kulukas lukksus, nahkkindad, kausjas vorm - kulukas luksus 5. tikksirgelt, balansseerimine, vattjad pilved, konngi krooksus, komplekssed teadmised - vatjad pilved 6. keskonna probleemid, renessanslik arusaam, linlaste ajaviide, karsumdi - keskkonna probleemid 7. kõndida, mõtlik, kiskuda, violetset, seanse - seansse 8. nukkralt, nahkkindad, kämblaga, võrke, hindeid - nukralt
*linnas oli rahvaarv kordades suurem kui külas *linnas oli elanikkond liikuvam, mistõttu olid traditsioonilised perekonnasidemed nõrgemad 6. Millised olid keskaegse linna 2 põhiprobleemi? *linnad olid ebasanitaarsed(väljaheited ja jäätmed tänavatel)- soodustas haiguste(nt taudi) levikut *loomulik iive oli negatiivne, kuna linnades abielluti suhteliselt hilises eas 7. Millised olid tähtsamad pidustused linlaste jaoks? *vastlakarneval- tähistati varakevadise paastu algust *müsteeriumid- koomilised etendused, mida etendati nt turuplatsidel, kirikutes 8. Millised olid linnakirjanduse põhilised teemad? Millised on tuntumad teosed? Pilastati inimtüüpe, eri ühiskonnakihte ja elukutsete esindajaid; ,,Rebaseromaan'' 9. Millised olid keskaegse kaubanduse riskid? 10. Mis oli Hansa Liit, milliseid kaupu veeti idast läände, milliseid läänest itta?
Kuju seisis harkisjalu sadama sissepääsu ees, nii et laevad võisid tema jalge vahelt läbi sõita. Tema keha oli kergelt taha kallutatud ja parem käsi oli merele vaatavate silmade kaitseks laubal. Vasak käsi hoidis maani ulatuvat kehakatet. Rhodose kolossil oli käes suur tõrvik ja peas suur kiirtekroon.Ta oli 37 meetrit kõrge. Iga sõrm pidi olevat nii jäme,et kahekäega ei ulatanud sellest kinni võtta. Rhodose koloss oli midagi enamat, kui õnnelike linlaste ohvriand oma jumalale Heliosele. See oli linna enese võimsuse sümbol, tema vabaduse märk. Kuju paiknes valgest marmorist alusel sundimatus poosis, vaadates üle sadama. Päikesekiirtest kroon ümber Heliose pea sümboliseeris tema kui päikesejumala rolli ja tema parem käsi oli tõrvikuga üles tõstetud. Kuju käes olev tõrvik süüdati ööseks, seega täitis koloss ka majaka funktsioone. Valgusega ei ole kolossi ehitamisel mängitud. Rhodose välispind on pronksist.
ühe vormiga, millele anti nimi nahale tekkivate mustade paisete järgi. Paised (katkumuhud) tekkisid ka kubeme piirkonda ja kaenlaalustesse. Ohvrid surid tavaliselt mõni tund pärast sümptomite ilmnemist. Katku kandsid edasi rottidel elavad kirbud, kes elasid ka inimestel. Hiljem muutus must surm kopsukatkuks ja levis inimeselt inimesele puudutuste ja aevastamise teel. Prantsusmaal... 1358.aastal puhkeb Pariisis ülestõus- zakerii (talupoja pilkenimi Jacues), sest talupoegade ja linlaste makse tõsteti. Ülestõus suruti maha. Samal ajal Inglismaal Valitses Richard II. 1381.a. puhkes ülestõus, mida juhtis käsitööline Wat Tyler Läbirääkimistel lihtrahva juht(Wat Tyler) tapetakse ja ülestõus surutakse maha. Algab aga kõik uuesti Prantslased katkestavad 1360.a. sõlmitud rahu ja lähevad pealetungile. Inglastele jääb vaid väike osa Prantsusmaast. Prantsusmaa sisetülid nõrgestasid riiki ja 1415.a. Saavad inglased taas suure võidu osaliseks.
rikastest kaupmeestest · Valitsevad suurkaupmehed moodustasid omaette privilegeeritud suurgildi · Linnaelanikud organiseerusid ametite kaupa gildidesse ja tsunftidesse · Gildide ja tsunftide siseasju otsustasid tsunftimeistrid · Erialaühenduste põhikiri keelas tsunfti mittekuulujatel tootmise, reguleeris kvaliteeti ja hinda · 22.3 · Maaisandad (senjöörid) soosisid linnade teket lootes elanikkonnalt makse kogudes rikastuda · Linnad said linnaõiguse linlaste õigus kaubelda ja käsitööd teha, alluda linna kohtumõistmisele, õigus aasta linnas elanud sunnismaine talupoeg isiklikult vabaks teha · Väiksemad linnad jäid senjööri võimu ja kaitse alla, suuremad püüdsid võimu alt vabaneda · 22.3 · Inglismaal ja Prantsusmaal kuulutasid linnad senjööriks kuninga, et vabaneda feodaalide võimu alt · Itaalia linnad sõlmisid omavahel liidu ja paavsti toetusega
Samuti oli seal palju sotsiaalseid pingeid ja raha omas suurt tähtsust. Paljud perekonnad olid sunnitud elama koos ühes majas, kuna inimesed ei mahtunud enam linnamüüridesse ära. Seepärast hakati maju ehitama ka linnamüüridest väljapoole, kus neid kaitses ainult puittara. Talupoegade suure sissevoolu tõttu hakkas maal rahva hulk vähenema. Kuid linn ei saanud areneda ilma talupoegadeta. Olid ju nemad need, kes linlasi toitsid ning kellelt saaki saadi. Samuti soodustas linlaste ninapidi koos elamine ebasanitaarseid tingimusi. Levisid mitmed haigused ning epideemiate likvideerimiseks oli palju raha vaja. Minu arvates ei olnud talupoegadel kuigi kasulik linna elama suunduda. Põhjuseid on mitmeid. Esiteks, paljud talupojad jäid sama vaeseks ja nad ei pruukinud omale kodanikuõigust üldse saadagi. Kodanikuõiguste puudumisel polnud ka suuri võimalusi midagi linnas korda saata. Samuti ei levinud maal nii palju epideemiaid ja katkud ähvardasid maaelanikke vähem
Harjutus 3. Parandage kirjavead. Mõelge, milliste reeglite vastu on eksitud. Kongreslaste päevamured, usk homsesse, otsib uut nissi, arreteeris kümmekond kurti, lõpetab hüppe perfektse maandumisega, aeglane professor, lepingujärgsed tingimused, orelifestivaalaste esinemised, algab konkursi teine voor, saadikukandidaatide ülesseadmine, kontrollvardad olevat radioaktiivsed, intervjueeriti eesti esindajat, mootorrattur sõitis vastu patrullautot, modernne ühiskond, linlaste rõõmud, krediidi defitsiit, pakume ripplagesid, minu elu tipphetk, lennuki maandumisrada, eriti rafineeritud korruptsioonitehnika, briketiga köetav keskküttekatel, tühi kabinet, siseriiklikes ettevõtetes, madal taburett, ei teinud midagi liigset, britlaste õhurünnak, apelsini- ja mandariinikastid, kompvek ja martsipan, hoogne fokstrott, magus kirsikompott, sdjuardess, uuel staadionil, kaks portsjonit, kas tahad süüa, maja värvitud
Gladiaatorid ja muud meelelahutajad Vana-Roomas Kaspar Trankmann Kaarel Kask Indrek Pärn Gladiaatorid Võitlusi hakati korraldama selleks, et võita rahva poolehoid. Gladiaatorite mängude korraldamist peeti riigimehe väga tähtsaks küljeks. Eriti suurejoonelisi mänge korraldasid keisrid. Mängud toimusid amfiteatrites, neist suurim Colosseum, mis mahutas kuni 50 000 inimest. Parimad kohad olid alumistes ridades ja mõeldud aristokraatidele. Keskmised olid tasulised ja ülemised proletaaridele mõeldud. Gladiaatoriteks olid vaid terved ja tugevad orjad või sõjavangid. Enne areenile minekut õpetati neid erakoolides, mis meenutasid pigem vanglaid. Õppeaeg kestis aastaid. Vaatamata rasketele treeningutele, kanti nende eest üsna head hoolt, sealhulgas hea dieet. Sinna viidi ka võitnud gladiaatorid. Gladiaatorid jaotati vastavalt relvastusele raskelt relva...
Nii kasvas kiiresti see rahvastiku osa, kes soovis oma sotsiaalse olukorra parandamist. Liberaalid jäid seisukohale, et riik ei tohi sekkuda ei majandus- ega sotsiaalsuhetesse. Vaba võistlus ja turuseadused peavad valitsema nii majanduses kui ka ettevõtjate ja töötajate vahelistes suhetes. Sotsialism ongi reaktsiooniks liberaalsetele ideedele ja varasele kapitalismile. Sotsialistlikud parteid olid enamuses linlaste ühendused, mistõttu maaelu probleemidele ei pööratud tähelepanu arvati et eraomandus on kõige halva algus (kuna tootmisest võtab osa kogu ühiskond, tuleb toode kogu ühiskonna vahel ära jagada). Loomulikult selline asi maarahvale ei meeldinud. Kommunistlik sotsialism eitab individualismi ja tähtsad pole ka traditsioonid ja religioon. Eitatakse ka rahvuslust. Selle asemel rõhutatakse töölisklassi internatsionaalse koostöö vajadust (kõigi maade proletaarlased ühinege!)
poliitiline; tähtis on rahvuslik identiteet, mitte riiklik kuuluvus. Liikumise radikaalset suunda juhtis Carl Robert Jakobson (18411882), pedagoog, kirjanik ja ajakirjanik, esimese eestikeelse poliitilises ajalehe Sakala (ilmus aastatel 18781882) asutaja. Jakobson sõnastas eesti rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi, nõudes selles eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi (talurahva ja linlaste esindatust kubermangude maapäevadel, Balti erikorra ja baltisaksa aadli privileegide kaotamist). Peamist liitlast saksavastases võitluses nägi ta Vene keskvalitsuses. Ärkamisaegses eesti kirjanduses ja kunstis valitses valgustusideedest lähtuv, "kihistumata muinasühiskonda" idealiseeriv rahvusromantiline suund. Isamaalistes luuletustes ja lauludes ülistati Eesti looduse ilu ja väljendati palavat armastust kodupinna suhtes. Üha teadlikumalt
Schnelli tiigi ümber, juba see teeb pargi väga eriliseks, sest mujal on kaitsekraavid täi- detud ja siis park rajatud. Tiik sai oma nime sellel alal kunagi eksisteerinud Tallinna linnaaedniku Schnelli aiaäri järgi. Suuremaid korrastustöid praeguse Toompargi alal alustati 1907. aastal, mil vallile istutati hobukastaniallee ning sellest Toompea poole hõberemmelgaid, samuti kujundati Balti jaama poole jääv ala. Enne pargi rajamist oli see ala kasutusel linlaste heinamaana. 1926 29 rajati Toompea nõlvale jalgteed ning pargi keskossa staadion kesklinnas töötavatele koolide jaoks. Rajati kiviktaimla, mis on tänaseni säilinud. Esmakordselt on parki nimetatud Toompargiks 1934 aastal. Par- gis asuvad veel Skulptor Tauno Kangro "Puhkaja" ja Anton Soansi kujundatud pursk- kaev. Looduskaitse alla võeti Toompark 2004 aastal. Varjurikas vallipealne ja maalili- selt lookleva vallikraav, kus ujuvad luiged ja muud veelinnud, meelitavad siia
veekogude ebaotstarbekas kasutamine, reostamine ning sellest tulenevad probleemid. põhjaveevarude hoolimatu ja raiskav kasutamine ning sellest tulenev põhjavee kvaliteedi langus. puudulik keskkonnakorraldus. elanike madal keskkonnateadlikkus. keskkonna saastamine jäätmetega, prügilaterritooriumide kasv ning jäätmekäitluse halb korraldus. 4. Linlaste tegevusalad ei vaja kuigi palju ruumi ja seepärast võib palju inimesi elada väikesel territooriumil. Tegeletakse peamiselt niiöelda istumistöödega. Ei ole väga suurt füüsilist tööd vaid lihtsalt arvuti taga olemine. 5. Eeslinnastumise ehk suburbanisatsiooni all mõistetakse protsessi, kus rahvastik ning majandustegevus kandub keskuslinnast kaugemale, selle tagamaale või eeslinnadesse. 6. Vastulinnastumine ehk kontraurbanisatsioon all mõistetakse protsessi, kus elanikud
Ja nüüd on saabunud pöördepunkt. Järgmisel aastal jõuab esmakordselt ajaloos kätte hetk, mil linnades elab rohkem inimesi kui maal 3,3 miljardit , ennustas ÜRO tänavu juunis. Ainuüksi Hiinas kolib igal aastal külast linna 18 miljonit inimest. Inimene hakkab muutuma urbanistlikuks liigiks. 2030. aastal ulatub linnaelanikkond ennustuste järgi viie miljardi inimeseni, kellest 81 protsenti elab arengumaades. Aastail 20002030 toob ränne ja loomulik iive Aafrikas ja Aasias kaasa linlaste arvu kahekordistumise. Ning linna- ja maainimeste elustandardis laiub tohutu lõhe: Maailmapanga andmeil elab 75 protsenti kolmanda maailma vaestest maal, samal ajal kui kogu rahvastikust moodustab maaelanikkond kõigest 58 protsenti. Vaateaken rikaste ellu Tänapäeva infotehnoloogia arengust saavad osa peaaegu et kõik külaelanikud. Nüüd nad mõtlevad, et ka nemad võivad hankida disainerrõivad ja kiiskava uue auto, kui nad vaid lahkuvad maalt
Hispaanias, Austrias, Lõuna-Saksamaal, Belgias, ka Poola-Leedus. Seal olid kunsti tellijaiks kirik ja kuninglik õukond. Baroklik klassitsism levis Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaa väikemonarhiates. Seal kunsti tellijaks peamiselt kuninglik õukond. Baroklik realism kujunes kapitalistliku ja protestantliku Hollandi piirkonnas. Levib Põhja- Saksamaal, Skandinaavias, ka Eestis. Nendes riikides kunst praktilisem, linlaste elukultuuri arvestav. Barokk-kunsti iseloomustavad järgmised märksõnad: rahutus, liikumine, lopsakus (küllus), liialdused, toretsevus, ülirohke dekoor. Sel ajal ehitatakse palju suurejoonelisi linnalähedasi losse, skulptuuride ja purskkaevudega parke, väljakuid. Vaux-le-Vicomte´ loss ja tema põhiplaan (eenduvad, taanduvad hooneosad nn. risaliidid). Barokk-kiriku läänefassaadi iseloomulikud tunnused: Kahekorruseline, korruseid ühendavad voluudid
v Järgnevatel aastatel ehitati veel kolm vahelage, paigaldati koori katuseturvistiku ning kindlustati torni vundamendid. Vundamentide kindlustamine oli esmaseks oluliseks ülesandeks, kuna kogu Tartu alllinn on ehitatud soisele pinnasele ning vundamendid rajatud puidust parvedele või vaiadele. Linnarahvale said taastustööd nähtavaks 1999. aastal, mil pidulikult tõsteti paika uus tornikiiver ning kaeti tornikiiver ning kesklöövi katus linlaste annetatud raha eest ostetud vaskplekiga. v Kirik on taastatud võimalikult oma keskaegsel kujul, säilitades sealjuures maksimaalselt algset ehitussubstantsi.Tartu Jaani kirik avati külastajatele 2005. aasta maikuus. 29. juunil 2005 toimus kiriku pidulik taasavamine. Kiriku erinevad osad Kiriku juures toimuv Jaani kiriku võimalused vaba aega veeta on laialdased: v Kiriku juures tegutseb kogudus, v pühapäevakool, v
Eesti kooli areng Silvia Kutsar 11b Eesti rahva pedagoogika Esimesed koolid asutati toomkirikute ja kloostrite juurde. Kooliõpetus jäi esialgu maarahvale kättesaamatuks, ainult üksikud, andekad ja visamad pääsesid ladinakeelsetesse linnakoolidesse ja välismaa ülikoolidesse Reformatsioon jõudis Baltimaadele varakult ja sellest sai alguse rahvakeelne kirik ning vaimuliku hariduse levitamine põlisrahva hulgas. Asutati esimesed koolmeistrite seminarid ja loodi hõre koolivõrk Kool Eestis 13.-15. sajandini Toomkoolid Toomkoolid andsid haridust tulevastele vaimulikele ja valmistasid ette neid, kes kavatsesid asuda Lääne-Euroopa ülikoolidesse. Omal maal selline õppeasutus puudus. Kooliõpetajateks olid vaimulikud. Koolitöös kulus suurem aeg ladina keele õppimisele(eriti grammatikareeglitele), palvete ja pühakirja teatud tekstide meeldejätmisele. Kooliõpikuid keskajal ei tuntud. Lugema õpiti kirikuraamatutest. Kool...
· Mõisnikul oli tulus kasutada talupoegade töö asemel palgasulaste tööjõudu · Talupoegadelt nõuti loonusrendi asemel raharenti 8) Iseloomustage linna ja senjööri omavahelist suhet. Millistel põhjustel võisid linnad olla huvitatud senjööri eestkoste alt vabanemisest? · Maaisandad (senjöörid) soosisid linnade teket lootes elanikkonnalt makse kogudes rikastuda · Linnad said linnaõiguse linlaste õigus kaubelda ja käsitööd teha, alluda linna kohtumõistmisele, õigus aasta linnas elanud sunnismaine talupoeg isiklikult vabaks teha · Väiksemad linnad jäid senjööri võimu ja kaitse alla, suuremad püüdsid võimu alt vabaneda · - 9) Kuidas soodustas kaugkaubanduse areng rahamajanduse ning panganduse kujunemist? · Kaugkaubanduse areng suurendas nõudlust metallraha järele
v Järgnevatel aastatel ehitati veel kolm vahelage, paigaldati koori katuseturvistiku ning kindlustati torni vundamendid. Vundamentide kindlustamine oli esmaseks oluliseks ülesandeks, kuna kogu Tartu alllinn on ehitatud soisele pinnasele ning vundamendid rajatud puidust parvedele või vaiadele. Linnarahvale said taastustööd nähtavaks 1999. aastal, mil pidulikult tõsteti paika uus tornikiiver ning kaeti tornikiiver ning kesklöövi katus linlaste annetatud raha eest ostetud vaskplekiga. v Kirik on taastatud võimalikult oma keskaegsel kujul, säilitades sealjuures maksimaalselt algset ehitussubstantsi.Tartu Jaani kirik avati külastajatele 2005. aasta maikuus. 29. juunil 2005 toimus kiriku pidulik taasavamine. Kiriku erinevad osad Kiriku juures toimuv Jaani kiriku võimalused vaba aega veeta on laialdased: v Kiriku juures tegutseb kogudus, v pühapäevakool, v
2003. a seisuga toitis Hiina 20% maailma rahvastikust, omades samal ajal vaid 7% maailma haritavast maast. 90- 5 ndate keskel saavutas Hiina eesmärgi tagada oma rahva piisav varustamine kodumaiste toiduainetega. Hiina põllumajandustootjate sissetulekute kasv on tänaseks seiskumas, mis on tekitanud kolmekordse erinevuse maaelanikkonna ja linlaste sissetulekute vahel ning toonud kaasa suure migratsioonilaine linnadesse. Põllumajanduse kiiremat reformimist takistab valitsuse senine poliitika, mis rõhutab maa teraviljaga isevarustamist, mis ei ole majanduslikult kõige otstarbekam, ning võimatus maad müüa või osta, kuna maa ei kuulu põllumajandustootjatele vaid kooperatiividele, mis tähendab, et sisuliselt otsustavad maa saatuse üle võimud. Kasutatud kirjandus: 1. http://www.vm.ee/?q=node/4581 2. http://www.uptravel.ee/index
· Olid suured kõlblusprobleemid, kuna olid palju vabasid mehi ja naisi · Ohtlikumad inimesed (nakkushaiged, prostituudid, kurjategijad, kerjused) saadeti omaette vaesuse saarele, kus samuti kehtisid linnaseadused · Mida rikkam oli linn, seda rohkem oli vaeseid (70-75%) Linnakultuur · Inimene teadvustas linna kas Paabeli patupesana või Taevase Jeruusalemma maise peegeldusena · Katoliku kiriku väärtushinnangud erinesid tugevalt linlaste omast · Reformatsioon 16.saj · Haridus, arhitektuur, kirjakultuurviisid kultuurikeskme lõplikult kloostrist linna Majandusharud · Käsitöö ja kaubandus · Transpordiks vajati hobuseidmajade taga pidi olema ruumi tallidele · Lehmad olid väljaspool linnamüüri karjamaadel · Sead olid esialgu linnatänavatel · Kalaturg, sest paljud linnad olid tekkinud veekogude äärde Tsunftid ja gildid
tal ei ole endal kunagi arstiabi vaja olnud ning integraalarvutusi pole talle ka põllutööde juures vaja olnud. Levini seisukohti iseloomustab hästi ka see, kuidas ta talupoegadega koos niitma läks. Ta ei hoolinud teiste arvamusest, et tema kõrgemast seltskonnast einestab ja töötab koos talupoegadega, tema jaoks oli füüsiline töö justkui eluks vajalik, ükskõik kellega või mis moel seda teha. Paralleliks võib siinkohal tuua linlaste käitumise taolises olukorras. Nende jaoks oleks töötamine üheskoos talupoegadega olnud alandav ning naeruväärsitav ning seepärast ongi Levin oma vaadete ning seisukohtadega niivõrd erinev. Levini areng teose vältel on märkmisväärne. Teoses on öeldud, et ühel hetkel tundis ta uhkust selle üle, kes ta on ning ei soovinud olla enam kellegi teise nahas. Ta soovis olla parem, kui oli olnud seni ning ei oodanud enam seda ebaharilikku õnne, mis tooks talle abielu
monarhiaga katoliiklikes maades: Itaalias, Hispaanias, Austrias, Lõuna-Saksamaal, Belgias, ka Poola-Leedus. Seal olid kunsti tellijaiks kirik ja kuninglik õukond. Baroklik klassitsism levis Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaa väikemonarhiates. Seal kunsti tellijaks peamiselt kuninglik õukond. Baroklik realism kujunes kapitalistliku ja protestantliku Hollandi piirkonnas. Levib Põhja- Saksamaal, Skandinaavias, ka Eestis. Nendes riikides kunst praktilisem, linlaste elukultuuri arvestav. Barokk-kunsti iseloomustavad järgmised märksõnad: rahutus, liikumine, lopsakus (küllus), liialdused, toretsevus, ülirohke dekoor. Barokk-kiriku siseruum. Kiriku põhiplaan muutub piklikuks, sageli on põhiplaanilt ovaalikujuline või ovaalidest koosnev. Altaripoolel asub kuppel või torn. Kiriku siseruum ei jagunenud löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Külglööve asendasid kabeliteread kiriku põhja- ja lõunaküljel.
mitmeid külaliskoore ja -puhkpilliorkestreid. Pidu iseloomustavateks märksõnadeks on traditsioonide hoidmine ja põlvkondade side, samas aga ka innovaatilisus ning tulevikku vaatamine. Tartu laulupidu peaks olema ja jääma Tartu üheks visiitkaardiks, mis väljendab soovi ja tahet siduda erinevaid põlvkondi. Pidu peab looma uusi unustamatuid hetki järgmistele põlvedele meenutamiseks. Tartu linna päeva tähistatakse 29. juunil alates 2003-ndast aastast. Peeterpaulipäev 29. juunil oli linlaste üheks tähtsamaks pidupäevaks, aktiivsemalt tähistati seda katoliiklikul perioodil. Päeva jooksul saab osaleda töötubades, näitustel, kultuuriloolistel ekskursioonidel, malesimultaanil, etendustel ja kontsertidel. Oodatud on nii tartlased kui ka linna külalised. Tartu Rahvusvaheline Noortekooride Festival on alates 2005. aastast igal teisel aastal Tartus peetav festival, kuhu kutsutakse kontserte andma kõrgetasemelisi noortekoore Eestist ja välismaalt.
Stilett on torkerelv , pika ja peenikese teraga, peamine salamõrvarite relv, ristlõige on ruut. Oda - tehakse vahet ratsaniku odal, jalaväelase odal, jahiodal ja viskeodal. Varasemal etapil ratsanikud ei kasutanud pikka torkeoda, vaid kasutasid viskeoda. Piik oli põhimõtteliselt pikk oda (4-5 m). Võitlusodadel ristlõige peaaegu romb, jahioda otsal on ristlõige laiem aga õhem. Partisane (partei relv) kujuneb linlaste relvaks, algseim vorm ei erine eriti tavalisest odaotsast (lehenurgad teravamad ja ulatuvad välja); 17-18 sajand muutub uhkeks kaunistatud paraadrelvaks, kasutati mitmel puhul ka ihukaitserelvadena, mõnel pool ka ohvitseritunnuseks. Sponton on lühema teravikuga partisane, kõrvallehti rohkem kui üks, levinud Lääne-Euroopas. Suurtükiväelase oda on teravad, kuid laiendeid ei ole ja ühel/kahel otstel lõhikud sees, mille vahele pandi süütenöör, et süüdata suurtükki ohutult kauguselt
Inge Org H. Gustavsoni raamatust ,,Meditsiinist vanas Tallinnas" (Tallinn, 1969, kirjastus ,,Valgus") See pealkiri jäi kirjanduse nimestikuga tutvudes kohe silma. Keskaja eluolustik, mis kahtlemata on seoses inimeste tervisega, on huvipakkuv. Suurt osa selle teema valimisel mängis ka ilmselt minu isiklik huvi kõige tervishoiuga seonduva vastu. Teoses annab autor kõigepealt ülevaate vana Tallinna üldisest sanitaarsest olukorrast. Ajapiirid jäävad 14.sajandi ja aasta 1816 vahele. Kasutatud on paljusid allikaid, toodud väga täpselt välja tuntumad tohterdajad alates linnaarstidest kuni nendeni välja, kes ka pidasid end antud küsimuses kompetentseteks. Teosel on tihe seos demograafiaga. Saame teada sissesõitnud ravijatest(nimetan üldnimetusega kõiki), samuti ka ümberasumisest mujale. Õppima asumine võis päädida ka pikema eluperioodiga kaugemal riigis. Samuti on toodud...
alles orduaja lõpupoole hakati preestritelt nõudma eesti keele oskust. Kiriklikult võis Liivimaad vaadelda ühtse tervikuna, mille keskus asus Riias. Piiskopkondade keskusteks olid toomkirikud Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Riias ja Aizputes. Nendes pidasid jumalateenistusi toomhärrad, kes olid kõrgemad vaimulikud. Nemad osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. Toomhärradeks said tihti kohalike aadliperekondade pojad, aga ka linlaste järeltulijad, viimastele andis toomhärrana tegutsedes väga palju juurde ülikooliharidus, sest toomhärrad koos piiskoppidega moodustasidki keskaegse Liivimaa haridusliku eliidi. Toomkirikute juures tegutses ka toomkool, mida juhatas üks toomhärradest – skolastik. Kuna Eestisse asusid ka dominiiklaste ja frantsisklaste kerjusmungaordud, mil olid ka kloostrid, siis oma laiaulatusliku ühiskondliku tegevuse tõttu polnud neil keeruline ka
Kuju minimaalne kõrgus oli antiikautorite järgi 31 - 35 meetrit, osa autoreid nimetab 35 - 40 meetrit. Praegu arvatakse, et Rhodose koloss oli 37 meetri kõrgune. Nüüdisaegsete kõrgehitistega harjunud inimestele võib tolleaegne gigant madalavõitu tunduda. Võrdluseks võib siiski märkida, et Tallinna linnuse torn Pikk Hermann on ümmarguselt 50 meetri kõrgune. Tolle aja kohta aga oli Rhodose koloss tõesti hiiglaslik rajatis. See oli midagi enamat kui õnnelike linlaste ohvriand oma jumalale Heliosele. See oli linna eneseteadvuse, majandusliku ja sõjalise võimsuse sümbol, tema vabaduse märk. Rhodose kolossi suurusest: Rodoslased ei saanud kuigi kaua oma kolossi üle uhkust tunda, sest kuju püsis ainult kaks inimpõlve. Meie ajaarvamise alguses külastas saart Strabon ja pani kirja järgmised read: "Nüüd lamab koloss maas, maavärisemisest ümber paisatud ja põlvedest pooleks murtud; oraakli käsu peale ei taastatud seda enam
kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline; tähtis on rahvuslik identiteet, mitte riiklik kuuluvus. Liikumise radikaalset suunda juhtis Carl Robert Jakobson (18411882), pedagoog, kirjanik ja ajakirjanik, esimese eestikeelse poliitilise ajalehe ,,Sakala" (ilmus aastatel 18781882) asutaja. Jakobson sõnastas eesti rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi, nõudes selles eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi (talurahva ja linlaste esindatust kubermangude maapäevadel, Balti erikorra ja baltisaksa aadli privileegide kaotamist). Peamist liitlast saksavastases võitluses nägi ta Vene keskvalitsuses. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle kogu maa- kihelkondades asutati laulukoorid ja orkestrid. Viljandimaalt alguse saanud liikumisest raha kogumiseks eesti õppekeelega kõrgema rahvakooli
polnud varakeskajalgi päriselt hääbunud. Kuid linnad levisid ka põhjapool. Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks kujunesid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. Linnadel ja feodaalidel oli sageli vastuolusid, sest linnade tekkimine kiirendas elurütmi ja mõjutas tugevalt nii riigivalitsemist kui ka majanduselu mistõttu linnad taotlesid poliitiliselt sõltumatust feodaalidest ja tugevamad neist olid valmis selle nimel ka sõdima. Kõige tähtsamad kohad linnas linlaste eneste jaoks olid turuplats, linnaväravad, raekoda, häbipost ja linnaelaniku kodu mis oli käsitöölisele ühtlasi töökojaks ja kaupmehele laoruumiks ning kontoriks. Kõige tähtsamateks hooneteks linnas olid toomkool, raekoda, kirik, tsunfti- ja gildihooned Linlaste peamised tegevusalad olid kauplemine ja käsitöö. Kes olid: Muhamed - (570-632), jõukas Meka kaupmees, hakkas islami usku- allumist jumala tahtele- kuulutama pärast talle osaks saanud ilmutust.
postindustriaalse ajaga. Rahvaarv oluliselt ei kasva, lakkab ka rahva ümberasumine maalt linna. Nii maa-asulates kui ka linnades kasvab teenindava majandusharu osatähtsus ja saab mõlemas valdavaks. Linnalähedased külad haaratakse linnastusse. Kaob maa-asulate ja linade oluline erinevus. MARGIRAALNE RAHVASTIK--hiljuti maalt linna asunud inimesed, kes ei leia linnas püsivat seaduslikku elatusallikat ega korraliku eluaset, alarakendatud linlaste mass. MOODNE PÕLVKONDADE VAHELDUMINE--olukord pärast demograafilist üleminekut, mil sündmus ja suremus on enam-vähem võrdsed, rahvaarv ei muutu või kasvab väga aeglaselt, rahvastiku vanuseline koosseis püsib normaalne.
Linnastumist mõõdetakse linnarahvastiku osakaalu järgi kogu rahvastikust %des. 2000.aastal elas 47% maailma rahvastikust linnades, seejuures arenenud riikides moodustas linnarahvastik 76% rahvastikust ja arengumaades 38%. Belgias, Islandil, Maltal ja Iisraelis elab linnades üle 90% rahvastikust. Kõige kiirem on maailma linnade kasv olnud viimase 50 aasta jooksul. Inimeste koondumine linnadesse, eriti suurlinnadesse, jätkub. Kuigi tulevikus maailma linnade kasvutempo langeb, suureneb linlaste osakaal kindlasti veel järgmised 30 aastat. Arenenud riikides on linnade kasv aeglasem, vähem arenenud maades kiirem. Eri riikides on linnad määratletud eri kriteeriumide järgi ja seeg apole andmed päris võrreldavad. Kõige tavalisem ja lihtsam viis on piiritleda linna elanike arvu alusel, kuid siin on erinevused riigiti suured. Rootsis ja Norras leotakse linnaks üle 200 inimesega asulat, Jaapanis on piir 50000, Malaisias 10000 inimest
pandakse ametisse peale parlamendi valimisi d)valitsuse moodustamine: *president nim peaministri kandidaadi, kes on võitnud erakonnas *kui parlament kiidab peaministri heaks, saab ta peaministriks. e)seadus ja täides võim on tugevas vastastikuses sõltuvuses 2)Seadusandlik võim e parlament- Ülesehitus: a)Ühekojaline- Eesti Vabariik b)kahekojaline *ülemkoda- aadlikud, vaimulikud, sünnipäraga inimesed, kõrge ametikohaga *alamkoda- linlaste esindajad, alamate astmetega vaimulikud valitakse * saks, vene Erakondlik jaotus: a) koalitsioon- nee parteid, kes kuuluvad valitsusse b)opositsioon- erakonnad, keda ei ole kaasatud valitsusse, kristiseerivad valitsuse ettepanekuid ja pakuvad neile alternatiive c)fraktsioon- 5st saadikust saab moodustada, võivad olla erinevast erakonnast d)töörühmad- komisjon e)alatised komisjonid- keskenduvad ühele valitsemisalale /parlamendi tööd juhatab esimees ehk spiiker Ülesanded: a)
tööstuslikule tootmisele., sellele lisandus uute energiaallikate ja tehnoloogiate kasutuselevõtt, uued töö organiseerimise moodused ja sotsiaalse kontrolli mehhanismid. Selle taustal toimusid muutused ühiskonna struktuuris: 1. Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades ( valdav osa töötajaid polnud enam hõivatud põllumajanduses nagu varem vaid tööstuses; tänapäevaks juba teeninduses) 2. Muutus linlaste ja maainimeste suhtarv 3. Muutus leibkonnamudel (suurpered asenduvad väiksematega, põlvkonnad ei ela koos) 4. Majandusliku jõukuse jagunemine (ühed võidavad, teised kaotavad) Poliitilised teooriad kapitalismi arengust. Ühiskonna uurimine muutus populaarseks ja elulähedasemaks. Tekkis poliitökonoomia- majandusteaduse osa, mis käsitleb majanduse arengu seaduspärasusi lähtudes ühiskonna arengu astmetest.
1905.a revolutsioon Eestis. 20. sajandi alguses jätkus Eesti ühiskonna moderniseerimine -- poliitilise aktiivsuse tõus ja pluralismi süvenemine, industrialiseerimine ja linnastumine, tootmise ja tarbimise kasv, infrastruktuuri ja kommunikatsioonide kiire areng. . 1904. aastal saavutasid eestlased esimese suure poliitilise läbimurde: eesti-vene blokk sai Tallinna linnavalimistel võidu senini kindlalt võimul püsinud saksa kodanluse üle. Eestis hakkas kinnistuma moodsale lääne ühiskonnale iseloomulik sotsiaalne struktuur; kiires tempos laienes nii eesti akadeemiline haritlaskond kui ka suurtööstustööliste kiht. Samal ajal kerkis jõudsalt kogu rahva haridus- ja kultuuritase, kasvas jõukus ning paranes üldine elujärg. Üldise kirjaoskuse juures oli eestlaste ühiskondliku aktiivsuse kasvus keskne koht ajakirjandusel; suurt rolli mängis ka aktiivne seltsitegevus: Revolutsiooniline liikumine Eestis saavutas aasta joo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
