kuueks kuuks diktaatorile. Keisririik(30eKr-476pKr) 1 keiser- Augustus, tiitlga Ceaser. 1 saj pKr tekib ristiusk. 4 saj ristiusk- riigiusk. 395pKr laguneb Rooma Ida ja Lääne Roomaks(pealinnad Konstontinoopol ja Rooma). 476pKr germaanlased hävitavad Lääne Rooma. Konsulid- (neid oli 2) olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid nad Rooma armeed. Preetorid- (neid oli 8) järgnesid tähtsuselt konsulitele ja võisid neid vajaduse korral asendada. Tähtsaim ülesanne oli korraldada õigusemõistmist. Tsensorid- valiti endiste konsulite hulgast iga 5 aasta tagant. Nende ülesanne oli kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine ja kodanike elukommete järele valvamine. Eakad ja autoriteetsed mehed.
kodusõjad 4)sisepoliitilised tülid senaatorite vahel-rahvaste ränne kapitoolium-künkale rajatud kindlud foorum-turu-koosolekuplats v-r proletaar-vaene rooma kodanik,vabastatud sõjav.kohust. Patriits-muistsest suguvõsast pärit suursugune roomlane plebei-lihtrahva liige rahvatribuun-v-r riigiametnik,kaitses algul plebeide,hiljem kõikide õigusi Populus romanus-rooma rahvas nobiliteet-r ülemkiht magistraadid-riigiametnik v-r konsulid-r vabar. Kõrgeim riigametnik preetorid-kõrge riigiametnik-kohtukorraldus kvestorid-rahandusametnik tsensorid-riigiametnik-jägis r.kombeid diktaator-piiramatu võimuga riigiametnik senat-aristokraatlik vanemate nõukogu,juhtis r,riigi poliitikat triumf-võiduka väepealiku pidulik sissesõit r.linna latifundium-surmaavaldus v.r gladiaator-orjaseisus v vaba elukutseline võitleja-avalikudel mängudel Colosseum-hiigelkuju,amfiteater Circus Maximus-hipodroom Panteon-ühe usundi jumalas termid-avalikud saunad akvedukt-veejuhtmed
· Magistraadid üheks aastaks valitud ametnikud, olid kollegiaalsed ehk korraga oli ametis vähemalt 2 inimest vältimaks diktatuuri. Ametisse sai kandideerida tõusvas järjekorras ning kindlate vahedega. Ametnikud polnud tasustatud, see oli aukohus. Seetõttu olid ametnikud enamjaolt rikkad. · 2 konsulit kõrgeimad magistraadid, sõjaväe juhid. Neid saatsid 12 vahti. Võimusümboliks oli rimaga seotud vitsakimp. · Preetorid õigusemõistjad, võisid ka sõjaväge juhtida ning asendada konsulit. · Tsensorid 5 aastaks endiste konsulite hulgast. Loendasid rahvast ning koostasid senaatorite nimekirja, valvasid kodanike elukommete üle. · Diktaator tõsise ohu korral 6 kuuks ametisse määratud riigijuht. · Rahvatribuunid vetoõigust omavad plebeid. · Senat valitsev riiginõukogu (endised + tulevased magistraadid), eluaegne amet.
Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 4 riigiametitesse kuulusid peamiselt patriitside ja rikaste plebeide esindajad e nobiliteet (ld k nobilis – tuntud). a) Magistraadid: rahvakoosolekul valdavalt üheks aastaks valitud kollegiaalsed riigiametnikud, kellele palka ei makstud. b) Konsulid (2 tk): kõrgeimad magistraadid ja sõjaväe juhid. c) Preetorid (8 tk): kõrgeimad õigusemõistjad, kes tohtisid vajaduse korral asendada konsuleid ja juhtida sõjaväge. d) Tsensorid (2 tk): nende 5 aastaks valitud ametnike ülesanne oli korraldada kodanike loendust (tsensust), koostada senaatorite nimekirju ja valvata kodanike elukommete järele. e) Diktaator (1): määrati ametisse senati ja konsulite vahelise kokkuleppe tulemusena juhul, kui riiki valitses mingi suurem hädaoht.
Rooma õiguse süsteem ROOMA ÕIGUS I-periood ius fas (ilmalikud normid) (jumalikud normid) II-periood Kviriitlik õigus (ius quiritium)= ius civile versus ius honorarium (ius praetorium) (ainult Rooma linna kodanike õigus) (honorarium= magistraadid) (preetorite õigus) III-periood ius publicum ius privatum versus ius qentium(Rooma riigi rahvaste õigus) (Ulpianus) Kreeka õigus Tulnud tänapäeva õigusesse ...
Pilet nr. 7 1) Rooma vabariik 510 - 30 eKr Valitsemiskorraldus: 1) Kuningat asendasid 2 konsulit. 2) Rahvakoosolek valis magistraadid ehk ametimehed ja kinnitas seadused. 3) Magistraadid tegelesid valitsemisega : 2 konsulit - kõrgema tsiviilvõimu kandjad, sõjaajal juhatasid vägesid. preetorid - hoolitsesid õiguse mõistmise eest. kvestorid - vastutasid riigi kassa eest. tsensorid - vastutasid kodanike loetuse ja maksude eest, jälgisid elukombeid. * Välisohu korral määrati ametisse diktaator (kuni pool aastat) * Senati roll hakkas üha kasvama. Senati liikmed olid endised magistraadid. Senat kontrollisd magistraatide tegevust, juhtis välispoliitikat, sõjandust ja rahandust, ning valvas usukultuse järele.
Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Magistraadid-valiti enamasti rahvakoosolekul 1 aastaks. Igasse riigiametisse valiti vähemalt 2 meest. Kõrgematesse ametitesse sai kandideerida siis kui madalamad olid juba läbitud. Riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks ja seetõttu ametnikele palka ei makstud. Konsulid-kõrgeimad magistraadid. Kuulus kõrgeim võim riigis.Sõja ajal juhtisid Rooma armeed. Preetorid-järgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid vajaduse korral asendada .Ülessane oli korraldada õigusemõistmist, kuid nad võisid juhtida ka sõjaväge. Tsensorid-valiti endiste konsulite hulgast 5 aastaks. Ülesanne oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine .Nad valvasid ka kodanike elukommete järele. Tsensoriametit peeti väga auväärseks, sinna valiti enamasti eakad ja autoriteetsed mehed, kelle sõnal oli riigiasjade otsustamisel suur kaal.
keelatud. 46 pKr hakati kristlasi Roomas taga kiusama. Hukati Peetrus ja Paulus. Tagakiusamisest hoolimata levis ristiusk järk-järgult kogu Rooma riigis. 6. Valitsemine 7. Valitsemine vabariigi ajal Vana-Roomas valitses kuningas, kes valiti rahvakoosolekul. Kuningas ei olnud ülima võimuga, ta valitses koos senatiga. Senatis olid patriitsid ehk sugukondade vanemad ja nad pidid olema senatis kogu oma eluaja. Senatit juhtisid magistraadid. Magistraad jagunes kuueks: o konsulid, o preetorid, o tsensorid, o diktaator, 5 o rahvatribüünid, o kvestor. Konsulid olid kõrgeimad magistraadid, neid oli kaks. Neil oli kõrgeim võim riigis, sõjaajal olid nad armeejuhid. Preetorid võisid konsuleid asendada, neid oli kaheksa. Nad olid õigusemõistjad. Tsensorid valiti endiste konsulite seast 5 aastaks. Valvasid elukommete järele. Oli väga auväärne amet. Diktaator oli ametis siis, kui riiki ähvardas oht
Etruskid: Linnriigid(~12) = föderatsioon. Kuningas Orjapidamissüsteem(gladiaatorid) Vaba naine Arenenud põllumajandus Kunst(eriti ehitus) võlvid, kaared Religioon(surm) Ennustamine Kirjalik kultuur. Riik, õigus, armee: 510.a. eKr kukutati monarhia Res Publica(avalik asi) = vabariik Magistraadid: Konsulid (2tk) kõrgeimad magistraadid. Sõja ajal juhtisid armeed. Preetorid (8tk) vajadusel asendasid konsuleid. Ülesanne: õigusmõistmise korraldamine , võisid ka sõjaväge juhtida. Tsensorid endiste konsulite hulgast 5 aastaks. Ülesanne: kodanike loendamine, senaatorite nimekirja koostamine, valvasid ka kodanike elukombeid. Diktaator Vaid siis kui riiki ähvardas tõsine oht. Pool aastat piiramatut
Koormise kandmine, sõjaretked Rooma inimesed valisid endale igal aastal ametnikud-magistraadid. Rahvakoosolekutel- kommiitsidel osalesid kõik kodanikud, mis toimusid sõjaväe osade/elamispiirkondade kaupa. Valiti 2 konsulit,->juhid söjaväes, poliitikas ja riigis, võimu tasakaalustamise pärast. Senat koosnes endistest ametnikest->välispoliitika, maksud, sõjandus, usk, konsulite kontrollimine. Preetorid ->konsulite asendajad, õigusemõistjad. Kvestorid->kogusid makse. Rahvatribuunid->lihtrahva huvide eest seisjad. Diktaator valiti sõja ajal pooleks aastaks ametisse, oli kohustatud senatile aru andma. Vabariigi lõpus olid poliitikud ka mõjuvõimsad väejuhid. Vallutused Naabermaade vallutamisega kaasnesid mitmed muutused: suurem varanduslik kihistumine, talupoegade laostumine ja orjanduse areng.Allutatud rahvastesse suhtusid roomlased küllaltki tolerantselt
Talupojad vaesusid ning pidid maad ära müüma. Piirid laienesid. Rooma muutus võimsaks maailmariigiks. 3. Kuidas nimetati ja millega tegelesid Rooma vabariigis? a) rahvaesindus: rahvakoosolekud, kus otsustati tähtsaid otsuseid valis magistraate, otsustasid sõja ja rahu üle b) riiginõukogu: tegeles sisa- ja välispoliitikaga. Tegeles sõjanduse ja rahaasjadega. SENAT c) riigiametnikud (nimetage kolm tähtsamat) -2 konsulit -preetorid -tsensorid 4. Mille poolest erines keisririigi valitsemine vabariigi omast? -Endise rahvavõimu asemel oli võim ühel isikul -Rahvakoosolekud kaotasid oma tähtsuse -Vabatahtlikud sõjaväelased asendusid palga sõjaväega 5. Võrrelge pereelu ja naise positsiooni Kreekas ja Roomas. Sarnasused: perreelu juhtis pereisa. Naistel oli ülesanne kodu korras hoida Erinevused: kreekas ei tohtinud naised väljas käia. Roomas võisid ja Roomas
Rahva esindus, riigi nõukogu, riigi ametnikud. 3 tähtsamat Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publica, sest peaaegu kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Loodi rahvatribuunid, mis pidid kaitsma lihtrahva huve. Senat ehk riiginõukogu kujundas riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Magistraadid ehk riigiametnikud juhtisid riiki, neid valiti iga aasta. Konsulid olid kõrgeimad magistraadid, preetorid järgnesid tähtsuselt konsulile, tsensorid valiti endiste konsulite seast. 4. Mille poolest erines valitsemine Rooma riigis ja Ateena linnriigis? (3) Rooma riigis: valitsesid magistraadid, ametnikele palka ei makstud, aristokraatlik riigikord. Ateena linnriigis: valitsesid strateegid, ametnikele maksti palka, demokraatlik riigikord. 5. Rooma sõjaväe korraldus- lühiiseloomustus. Sõjaväes pidid teenima kõik mehed alates 17. eluaastast
Vergilius- eepose kirjutaja,Rooma kirjanik, kes kirjutas eepose ,,Aeneis". Titus Livius- rooma filosoof ja ajaloolane, kes kirjutas suurteise ,,Ad urbe condita" (,,Linna asutamisest alates"), mis käsitleb Rooma linna vanimat aega. Jupiter-peajumal.Mars-sõjajumal,Venus- armastusjumal,Apollo,tarkusejumal,Neptunus-merejumal,Janus-2 näoga jumal,Spartacus-orjade ülestõusu juht. Valitsemine Vabariigi ajal: magistraadid (1a) 2konsulit (armee juhid) senat, preetorid (õiguse mõistjad-8) rahvatribuunid,tsensorid(5a, elukombed ja õigusemõistjad)dictaator(sõjaohu korral täielik võim) Rooma teatrid erinesid paljus kreeka omadest, nad ehitati mitte mäeküljele, vaid lauskmaale ja olid piiratud kõrge,kaunilt kujundatud kivimüüriga.Roomlastele polnud teater nõnda tähtis kui kreeklastele. Hoopis populaarsemad olid gladiaatorite võitlused ja hobuste võiduajamised. Etendati lõbusaid teoseid, pööramata tähelepanu probleemidele ega filosoofiale
bassein 7. Millist meelelahutust armastati roomas, millist mitte? Võrdle kreekaga Roomas ei peetud spordist nii palju lugu, kui Kreekas, armastati närvikõdi tekitavaid vaatemänge kaarikute võidusõit, gladiaatorite võitlused. Teater ei olnud nii oluline kui kreekas, see oli rohkem rahva lõbustamiseks, mitte nagu kreekas, kus käsitleti igast probleeme. 8. Mis riigiametnikud töötasid roomas? Kaks konsolit sõjaväe juhid, Preetorid õigusemõistjad, Tsensorid-kodanikeloendaja. 9. Kellega tuli Rooma riigil sõdida, et oma riiki laiendada? Gallidega, samniidiga, kreeklastega. Puunia sõjad Kartaago. Makedoonia ja Kreeka vallutamine, Pergamoni vallutamine. 10. Kuidas võis sattuda orjusesse? Vallutussõdade tagajärjel, sõjaorjad. 11. Miks vabariik kord varises roomas kokku? Talupoeg laostus, pidevad sõjad. Muutused sõjaväes mariuse sõjaväereform(kujunes palgaline
1) ratsanikud jõukamad 2) proletaarid vaesed 2.3 Valitsemiskorraldus vabariigi ajal: Valitses kuningas. Kuningas valiti rahvakoosolekul. Kuningas ei olnud ülima võimuga, ta valitses koos senatiga. Kuningas pidi arvestama rahva ja senatiga. Senatis olid patriitsid ehk sugukondade vanemad ja nad pidid olema senatis kogu oma eluaja. Senatit juhtisid magistraadid. Magistraad jagunes kuueks: o konsulid, o preetorid, o tsensorid, o diktaator, o rahvatribüünid, o kvestor. Konsulid olid kõrgeimad magistraadid, neid oli kaks. Neil oli kõrgeim võim riigis. Sõjaajal olid armeejuhid. Preetorid võisid konsuleid asendada, neid oli kaheksa. Nad olid õigusemõistjad. Tsensorid valiti endiste konsulite seast 5 aastaks. Valvasid elukommete järele. Oli väga auväärne amet. 4
Roomas oli riiklik kord kindlalt paika pandud. Riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid. Magistraadid valiti rahvakoosolekul üheks aastaks ja igasse ametisse valiti korraga vähemalt 2 inimest. Tasu nendel kohtadel ei makstud, kuna riigi teenimist peeti kodaniku aukohuseks, see aga tähendas seda, et kandideerida said ainult jõukad inimesed. Kõrgeimad magistraadid olid kaks konsulit, kelle ülesanne oli juhtida sõjaväge. Preetorid tegelesid õigusemõistmisega, kuid võisid ka sõjaväge juhtida. Kui aga riigis oli tõsiseid probleeme ja valitses oht, võis konsul kokkuleppel senatiga määrata kuni 6 kuuks ametisse diktaatori, kellel oli piiramatu võim. Rahvakoosolekuid kutsuti ainult kokku selleks, et arutada ja hääletada magistraadi esitatud ettepanekute üle. Rooma riigikord oli oma põhijoontes aristokraatlik, kuna rikaste sõna maksis rohkem, kui vaeste. Roomlaste tõeline kirjandus hakkas kujunema 3
/// MAGISTRAADID Magistraadid valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks, et vältida üksikute riigiametnike võimu liigset tugevnemist. Seepärast ka igas riigiametis korraga vähmalt 2 meest. Pidi arvestama kolleegi arvamusega. Kõrgematesse ametitesse võis kandideerida siis, kui madalamad ametid juba läbitud. Konsulid (neid oli 2) olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis, sõja ajal juhtisid nad Roma armeed Preetorid (neid oli 8) asendasid vajadusel konsuleid. Tähtsaim ülesanne - korraldada õigusemõistmist Tsensorid valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks. Nende ülesanne oli senaatorite nimekirja koostamine ja kodanike loenduse korraldamine. Valvasid kodanike elukommete järele. Tsensori ametit peeti väga auväärseks. Diktaator määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis, kui riiki ähvardas tõsine oht. Ametis sai olla 6 kuud, sel ajal oli piiramatu võim
Sarnasused: kõigil õigus osaleda rahvakoosolekutel, kõik ja kultuuri. kodanikud seaduse ees võrdsed. Muutused seoses ristiusu legaliseerimisega paganlikud Rooma kõrgeimad ametnikud: Konsulid (2) kõirgeimad jumalad keelustati, samuti usupidustused (olümpiamängud), magistraadid, omasid kõrgeimat võimu riigis, sõja ajal juhtisid paganausulised olid vähemuses, neid kiusati. armeed. Preetorid (8) võisid vajadusel konsulit asendada, korraldasid õigusemõistmist, võisid juhtida sõjaväge.Tsensorid valiti endiste konsulite hulgast 5ks aastaks, korraldasid kodanike loendusi, koostasid senaatorite nimekirja, valvasid kodanike elukommete järele, amet oli auväärne. Julius Caesar alustas 49. ekr kodusõda, kuulutas end diktaatoriks; oli Rooma ainuvalitseja 49-44 ekr Augustus tegi lõpu kodusõdadele, tõi Rooma riigile rahu- ja
Nad ei suutnud oma edu ära kasutada ja otsustavas lahingus said nad lüüa. Kartaago kaotas kogu laevastiku ja kõik valdused väljaspool Aafrikat. Kolmandas Puunia sõjas hävitati Kartaago. Aastal 146 eKr. Roomlased nimetasid oma riiki res publica. Riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud, riigiametnikud ehk magistraadid. Magistraadid valiti rahvakoosolekul üheks aastaks. Nad pärinesid rikaste roomlaste seast. Kõrgemad magistraadid olid kaks konsulit, kes juhtisid sõjaväge. Preetorid tegelesid õigusemõistmisega. Tsensorite ametiaeg kestis viis aastat. Nad korraldasid kodanike loendus ja koostasid senaatorite nimekirja; nende järelvalve all olid kodanike elukombed. Rahvatribuunid valiti plebeilist päritolu kodanike seast. Senat - valitsev riiginõukogu. Senatid olid ametis eluaegselt. Tegeles välispoliitika, sõjanduse ja rahaasjadega. Rahvakoosolekutel hääletati magistraadi ettepanekute üle. Lihtrahval puudus õigus. Riigikord oli aristokraatlik.
Mõlemad tõotasid teineteist toetada. 4. Rooma vabariigi sarnasused Ateenaga. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Kõigil kodanikel olid võrdsed õigused. 5. Tähtsamad riigi ametnikud Magistraadid igas ametis kaks meest vältimaks ühe ametniku võimu liigset tugevnemist valiti üheks aastaks ametnikele palka ei makstud, riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks Konsulid (neid oli 2) kõrgeimad magistraadid, sõjaväejuhid. Preetorid (neid oli 8) kohtumõistjad Tsensorid konsulite hulgast viieks aastaks. Kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine, vaadati elanike elukombeid. Diktaator määrati konsulite ja senati kokkuleppel pooleks aastaks ohu korral (piiramatu võim) Rahvatribuunid (10) lihtrahva huvide kaitsmine, neil oli õigus panna veto ükskõik millise riigiorgani otsusele 6. Mis muutus Rooma valitsemises kui tekkis keisririik?
riigiametnikud Kuningas kinnitati ametisse valiti magistraadid. Rahvakoos- enam kaasa ei rääkinud. Linnade *Konsul-(2) kõrgeimad magistraadid rahvakoosolekul ja ta valitses *Preetorid-(8) olekute kokkukutsumisest omavalitsused säilisid, aga need koos vanemate nõukogu *Kvestor- vastutas riigikassa eest loobuti. Tähtsamate provintside allutati keskvõimu kontrollile. senatiga. Kuningas oli väejuht, *Tsensor- endiste konsulite hulgast asevalitsejana käsutas keiser Loodi lisaks piirivägedele tugev
rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid. Magistraadid, kes valiti rahvakoosolekul üheks aastaks, olid kollegiaalsed. See tähendas et igasse ametisse valiti korraga vähemalt 2 inimest. Ametisse tuli kandideerida kindlas järjekorras. Tasu nendel kohtadel ei makstud, sest riigi teenimist peeti kodaniku aukohuseks. Kõrgeimad magistraadid olid kaks konsulit, kes pidid eeskätt juhtima sõjaväge. Neid saatis 12 auvahti. Konsulite järgi nimetati aastaid. Preetorid tegelesid õigusemõistmisega, kuid võisid sammuti sõjaväge juhtida ja vajaduse korral konsulit asendada. Tsensorite ametiaeg kestis 5 aastat. Neid valiti endiste konsulite hulgast. Tsensorid korraldasid kodanike loendust ja koostasid senaatorite nimekirja. Kui riiki ähvardas hädaoht siis võis konsul kokkuleppel senatiga määrata piiratud ajaks ametisse piiramatu võimuga diktaatori. Senat- valitsev riiginõukogu- koosnes endistest kui ka tegevatest magistraatidest
Enamasti olid rikkad maavaldajad arvukate klientidega. Plebeid olid ülejäänud kodanikud. Enamuse moodustasid vaesed talupojad. Nad võisid küll osaleda rahvakoosolekutel, kuid riigiametisse ja senatisse nad ei pääsenud. Abielud patriitside ja plebeide vahel olid keelatud. Magistraadid valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks: o Konsulid (neid oli 2) olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid Rooma armeed. o Preetorid (8) järgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid vajaduse korral asendada. Tähtaim ülesanne oli korraldada õigusemõistmist. o Tsensorid valiti konsulite hulgast viieks aastaks. Nende ülesanne oli kodanike loenduse (tsensuse) korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. Nad valvasid ka kodanike elukommete järele. o Diktaator määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis, kui riiki ähvardas tõsine oht. Ta sai ametis
1) Rooma ei olnud demokraatlik riik nagu seda oli Ateena. 2) neil olid erinevad usundid ja jumalad 2. Nimetage 3 Rooma vabariigi kõrgemat riigiametit (ametnikku). Selgitage mõne lausega, mis olid nende ametnike ülesanded. 1) Magistraadid- rahvakoosolekul valdavalt üheks aastaks valitud kollegiaalsed riigiametnikuk, kellele palka ei makstud 2) Konsulid (2tk)- kõrgeimad magistraadid ja sõjaväe juhid 3) Preetorid (8tk)- Kõrgeimad õigusemõistjad, kes tohtisid vajadusel asendada konsuleid ja juhtida sõjaväge 4) Tsensorid (2tk)- nende 5 aastaks valitud ametnike ülesanne oli korraldada kodanike loendust (tsentsust), koostada senaatorite nimekirju ja valvata kodanike elukommete järele. 3. Vabariiklik kord põhines kahel olulisel eeldusel: a) igal kodanikul pidi olema võimalus osa võtta riigivalitsemisest, b) kodanikud pidid suutma oma riiki kaitsta.
senat. Rahvaesindus ehk rahvakoosolekud- Valiti magistraate ja kinnitati senati heakskiidetud seaduseelnõusid. Riiginõukogu ehk senat-kujundas riigi sise- ja välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Otsustas millised seaduseelnõud rahvakoosolekutel arutusele võetakse. Juhtis riiki. Riigiametnikud- Konsulid (2)-Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid Rooma armeed. Preetorid (8)- Korraldasid õigusemõistmist, võisid vajaduse korral juhtida sõjaväge. Tsensorid- Korraldasid kodanike loendust ehk tsensust ja koostasid senaatorite nimekirja. Valvasid kodanike elukommete järele. Diktaator- määrati ametisse kui riiki valitses suurem hädaoht. Pooleaastase ametisoleku ajal kuulus talle piiramatu võim, kuid pärast ametiaja lõppu pidi ta oma tegudest aru andma. Rahvatribuunid (10)- Kaitsesid lihtrahva huve. Võisid kokku kutsuda rahvakoosolekuid
Rahvakooso võimal rahval R asjadest 509 kunnide aeg- samal ajal osa võtta. Mag valiti 1a, vältida võimu etruskide hiilgeaeg. 1. kunn romulus tugev, igasse riigia 2meest, ar kolleegi kooku 7 kuni. Valdused linna arv, R teen peeti aukohuseks seega palk lähiümbrus tiberi suudmeni. 3 viimast puudu. 2 konsulit kõrg riigiam,kõrg kunni etruskid, siis muutus rooma võim ja juht sõjaväge. Preetorid 8 tõeliseks linnaks.510. ekr kunnide võim võisid kons asendada, kor kukutati.tek vabariik. Varane õigusmõistmist. Tsensorid end kons hulgast 5a, kod loend ja senaatorite vabar- nimekir koost. Diktaator määr am kons Riiki valit senat ja iga aast riigiam., ja senati kokkuleppel kui R valit oht kõrg olid 2 kõnsulit. 5saj võim riik 0,5a , piiramatu võim.rahvatribunid10
Patroon kliendi eestkostja Klient patroonist sõltuv kaitsealune Res publica nimetus, mida roomlased kasutasid oma riigi kohta, kuna kogu rahvas võis riigi valitsemisest osa võtta, avalik asi Populus romanus Rooma kodanikkond e Rooma rahvas, moodustasid patriitsid, plebeid (kõik roomlased) Nobiliteet valitsemises osalev perekond Magistraadid igal aastal valitavad riigiametnikud Konsulid kõrgeimad magistraadid (neid oli 2), neile kuulus kõrgeim võim riigis Preetorid järgnesid konsulitele, võisid neid asendada, korraldasid õigusemõistmist (8) Tsensorid endised konsulid, valiti 5 aastaks, kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine, valvasid kodanike elukommete järele. Diktaator valiti ametisse vaid siis, kui riiki ähvardas tõsine oht, piiramatu võim 6 kuud Rahvatribuunid pidid kaitsma lihtrahva huve, õigus panna veto riigiorgani otsusele, kui oli vastuolus lihtrahva huvidega (neid oli 10)
üldkohustuslikke seadusi. 12. tahvli seadused- 450 eKr, 1. Rooma seadused, kirjapanekut nõudsid eelkõige plebeid Riik, õigus, armee -Vabariik Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publica (avalik asi), sest peaaegu kogu rahvas võttis osa valitsemisest. Rooma rahva moodustasid kõik partiitsid ja plebeid. Riigikord oli aristokraatlik. Magistraadid- valiti üheks aastaks, ametnikele ei makstud palka Konsulid (2)- kõrgemad magistraadid, kõrgeim võim riigis Preetorid(8)- võisid konsulit asendada, korraldasid õigusmõistmist, juhtida sõjaväge Tsensorid- valiti endiste konsulite hulgast 5 aastaks, kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine Diktaator- määrati ametisse riigi ohu korral, pooleks aastaks, pidi oma tegudest aru andma Rahvatribuunid (10)- kaitsesid lihtrahva huve Senat- valitsev riiginõukogu, 300 liiget, hiljem 600. -Vabariigist keiserriigiks
Magistraadid (riigiametnikud) nad juhtisid riiki ja neid valiti igal aastal. Senat aristokraatlik vanemate nõukogu,kes juhtis Rooma riigi poliitikat. Nobiliteet Rooma ülemkiht,nii suursugused patriitsi- kui ka plebeiperekonnad,kust p'rinesid magistraadid ja senaatorid. Magistraadid valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks. Iga ametnik pidi arvestama kolleegi arvamusega. Konsulid (neid oli 2) olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Preetorid (neid oli 8) järgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid vajaduse korral asendada. Ülesanne oli korralsasa õigusemõistmist. Tsensorid valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks. Nende ülesanne on kodanike loenduse(tsensuse) korraldamine ja senaatorile nimekirja koostamine. Nad valvasid ka elanike elukommete järele. Diktaatorid- määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis,kui riiki ähvardas tõeline oht
alistati Daakia piirkond, keisril oli vetoõigus peaaegu kõigile otsustele, kodakondsus kaotas oma mõtte. Valitsemiskorraldus Aastal 510 ekr kehtestati Roomas vabariik. Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolek ja riigiametnikud ehk magistraalid. Magistraalid-valiti üheks aastaks, olid kollegiaalsed-korraga kaks inimest. Nendel kohtadel palka ei makstud. Konsulid juhtisid sõjaväge. Neid saatis 12 auvahti. Preetorid- tegelesid õigusmõistmisega,võisid ka vajadusl konsulit asendada. Tsensorid-ametiaeg kestis 5 aastat, korraldasid kodanike loendust ja koostas semaatorite nimekirja, nende järelvalve all olid kodanike elukombed, kui riiki ähvardas oht määrati ametisse piiramatu võimuga diktaator. Senat- valitsev riigi- nõukogu, koosnes nii tegutsevatest kui ka endistest magistraatidest. Olid ametis eluaeg.Roomast sai Itaalia valitseja: Rooma vabariik kehtestati 510.a eKr,mis oli tugev riik aastani 387
sugukondade vanemad(kujundas riigi sise- ja välis pol, juhtis mausoleum, Traianuse termid, Kapitoolium, turuplats, sõjandust ja rahaasju), riigi eesotsas oli rahvakoosolekul valitud kanalisatsioonisüsteem, termid, korruselamud Reiligiooni roll pol kuningas, magistraadid= riigiametnikud jaot elus: riigi edu sõltus jumalate heatahtlikusest, pühamud riigi omakorda:konsulid(armee juhtimine), preetorid(õigeusemõistmine, kontrolli all, preester=riigiametnik. Religioon: pontifex maximus= sõjaväe juhtimine), tsensorid(kodanike loendus, valvasid kodanike ülempreester, pontifex=preester, flaamen=pühamute ja rituaalide elukommete järele), diktaator(määrati ametisse, kui sõjaolukord) ja eest hoolitseja, augur= riigi poolt määratud preester, rahvatribuunid(kaitses lihtrahva huve). Nobiliteet=kitsas sibüll=naisennustaja
kartaagolased said hävitavalt lüüa. Kolmas Puunia sõda (164 eKr) - Kartaago hävitati täielikult 149 eKr võitsid roomlased Makedoonia ja Kreeka ja liitsid oma riigile. 133 eKr pärisid nad Pergamoni riigi. Rooma riigiorganid: senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud e magistraadid. Magistraadid - valiti üheks aastaks, kollegiaalsed (igas ametis korraga väh 2 inimest). Tasu ei makstud. Kõrgeimad - kaks konsulit. Juhtisid sõjaväge. Preetorid - õigusemõistjad, võisid vajadusel ka sõjaväge juhtida ja konsuleid asendada. Vabariiklik korraldus ei vastanud enam suurenenud Rooma riigi nõudmistele. Mariuse sõjaväereformiga pandi alus palgasõjaväele, senat hakkas oma tähtsust kaotama. Rooma imp. rajatud relva jõul.Võitlusvõime täiustamine kuni keisririigi perioodini välja. Palgasõjavägi. Peamine väeüksus leegion - u 5000 meest. Põhiosa raskerelvastuses jalaväelased (kiiver, rinna-, küünarvarre-,
nn ,,PUUNIA SÕDADES", milledest tähtsaim oli 2 sõda, kus Kartaago vägesid juhtis HANNIBAL, kes reisis oma sõjaväega üle ALPIDE. Kindlat riigikorraldust ei olnud, osa võttis peaaegu kogu rahvas. Riigikord oli siiski aristokraatlik, riiki juhtisid MAGISTRAADID ja SENAT. Sinna pääsesid ainult jõukamad, poliitiliste elu kogemustega ja avalikkuse ees tuntud kodanikud. KONSULID Kõrgeimad magistraadid, kellele kuulus kõrgeim võim riigis. Neid oli 2. PREETORID Võisid vajaduse korral konsuleid asendad, õigusemõistjad. Neid oli 8. TSENSORID Valiti endiste konsulite hulgast 5-ks aastaks. Kodanike loendus, senaatorite nimiri. DIKTAATOR Määrati siis, kui riiki ähvardas oht, sai olla kuni 6 kuud ja talle kuulus piiramatu võim. RAHVATRIBUUNID Kaitsesid lihtrahva huve. Neid oli 10. MARIUS lõi palgasõdurite armee, kes koondusid väepealiku ümber. Varsti tekkisid väepealike vahel kodusõjad.
ühiskohustuslikke seadusi. See lõpetas patriitside ja plebeide seisustevahe ja kõik roomlased moodustasid populus Romanus ehk rooma rahva. Ühiskonnakorraldus Roomlased nimetasid oma riiki res publica. Riigiorganiteks olid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud- magsitraadid. Magistraadid, kes valiti üheks aastaks olid kollegiaalsed ning peamiselt rikkad kodanikud, sest selle eest tasu ei saadud. Kõrgemad magistraadid olid kaks konsulit, kes juhtisid sõjaväge. Preetorid tegelesid õigusmõistmisega, kes võisid vajadusel konsulit asendada. Tsensorid valiti ametisse viieks aastaks. Nad korraldasid tsensust ehk kodanike loendust, koostasid senaatorite nimekirja ja kandsid hoolt kodanike elukommete eest. Välisohu korral määrati ametisse diktaator, kes valitses ainult piiritletud aja. Rahvatribuuni valiti plebeid ning neil oli õigus panna veto riigiotsusele, kui see kahjustas lihtrahva huve.
Peagi keelati võlaorjus, lubati plebeidel kandideerida riigiametisse, seisusevahe kadus, moodustus rooma rahvas Roomast saab suurriik: suureks vastaseks Kartaago , peeti kolm sõda-I Puunia sõda-merel, Kartaago pidi valdusi lovutama. II Puunia sõda- Kartaago väepealik Hannibal, kaotati kogu laevastik. III Puunia sõda-Kartaago vallutati 146 eKr. Vabariiklik kord- ise nimetati Roomat -res publica`ks. Riigiametnikud ehk magistraadid. Kõrgeimad kaks konsulit-pidid juhtima sõjaväge. Preetorid tegelesid õigusemõistmisega.Tsensorid korraldasid loendust. Kui riiki ähvardas oht, määrati diktaator. Rahvakoosolekuid kutsuti kokku selleks, et hääletada magistraadi esitatud ettepanekute üle. Rooma riigikord oli aristokraatlik. Kitsas ring patriitside ning jõukate plebeide perekonnad- nobiliteet. Rooma võim vallutatud maades:Itaalias võesti ära osa maast , mitmele poole rajati kolooniaid.
Abielu patriitside ja plebeide vahel oli keelatud. Plebeid moodustasid enamiku Rooma armeest. Kaheteistkümne tahvli seadused 450. eKr, esimesed Rooma seadusedet vältida suulise tavaõiguse omavolilist tõlgendamist patriitside poolt. Populus Romanus Rooma rahvas. Magistraadid riigiametnikud,kes juhtisid riiki.1)Konsulid (2) kõrgeimad magistraadid, kellele kuulus kõrgeim võim riigis; sõja ajal juhtisid Rooma armeed; 2)Preetorid (8) korraldasid õigusmõistmist; võisid juhtida ka sõjaväge; 3)Tsensorid valiti 5ks aastaks konsulite hulgast; korraldasid kodanike loendust ja koostasid senaatorite nimekirja;valvasid kodanike elukombeid; 4)Diktaator määrati ametisse kuni pooleks aastaks vaid siis, kui riiki ähvardas oht;piiramatu võim,kuid pidi pärast aru andma; 5)Rahvatribuunid (10) kaitsesid lihtrahva huve;vetoõigus.
Rooma rahvas- populus romanus-rooma kodanikkond. Riigiametnikud-magistraadid ja senat-vanemate nõukogu juhtisid riiki, kuigi riigikord oli aristokraatlik. Ametitesse pääsesid piisavalt rikkad=kitsas perekondade ring-nobiliteet(nobilis-tuntud), rahvakoosolekud lasid lihtrahval ka osaleda. 1.Magistraadid(1-aastased,et mitte võimutseda,igale ametile 2 meest,riigi teenimine kui aukohus seega palka nietu,astmeliselt ametid): Konsulid-2-kõrgeim võim-armee juhid. Preetorid-8-asendasid konsuleid,õigusemõistmine,sõjaväejuhid. Tsensorid-endised konsulid 5.aastaks-senaatorite nimekirjad,loenduste korraldamine, eakad autoriteetsed mehed. Diktaator-konsulite ja senati kokkuleppel, kui riiki ähvardas oht,pool aastat ametis-piiramatu võim,tegude eest hiljem vastutama. Rahvatribuunid-10-kaitsesid lihtrahva huve,õigus panna keeld(veto) riigiorgani otsusele,kui vastuoluline oli. 2.Senat(e.valitsev riiginõukogu)-300- senex-vanamees,rauk
Abielu patriitside ja plebeide vahel oli keelatud. Lk 155 1-4 1. Riigiametisse ja senatisse pääsesid ainult need, kes olid piisavalt jõukad, et pühenduda täielikult riigiasjadesse, kellel oli poliitilise elu kogemusi ja kes olid avalikult tuntud. Suur osa riigiametnike ja senaatoreid purines põlvest põlve nobiliteediperekondadest. Konsulid ehk kõrgeimad magistraadid olid kõrgeima võimu kandjateks riigis. Sõja ajal juhtisid nad ka armed. Preetorid(neid oli 8) olid konsulite järel tähtuselt teisel kohal, korraldasid õigusemõistmist, kuid võisid ka juhtida sõjaväge. Tsensorid valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks, korraldasid kodanike loendusi ja koostasid senaatorite nimekirja. Nad kontrollisid ka kodanike elukombeid ja neil oli riigiasjade otsustamisel suur kaal. Diktaator määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel siis, kui riiki ähvardas tõsine oht. Ta sai ametis olla kuni
mis on tegemist ajaloos tähtsa sündmusega: 753 eKr, 265 eKr, 216 eKr, 146 eKr, 133 eKr, 49 eKr, 44 eKr, 30 eKr, 313 pKr, 395 pKr, 476 pKr. 2) Õpilane oskab avada järgnevate mõistete/mõistepaaride sisulist tähendust: kuningate aeg, Puunia sõjad, Hadrianuse vall, Kapitooliumi emahunt, proletaarid, patriitsid, plebeid, patroon, klient, res publica, populus romanus, nobiliteet, magistraadid, konsulid, preetorid, tsensorid, diktaator, rahvatribuunid, senat, ,,jaga ja valitse", munitsiipium, leegion, 12 tahvli seadused, apelleerimisõigus, pretsedent, Colosseum, Circus Maximus, foorum, Panteon, cloaca maxima, termid, Ostia, Pompei, akvedukt, nuumen, laar, geenius, pontifekside kolleegium, pontifex maximus, augurid, sibülliraamatud, metseen, apostel, evangeelium, Vulgata, katoliiklus, sinod, diötsees, dogmaatika, ortodoksne usutunnistus, hereesiad, ariaanlus, kolmainsus, seitse vaba
Et vältida üksikute riigiametnike võimu liigset tugevnemist, valiti igasse riigiametisse korraga vähemalt kaks meest. Kõrgematesse ametitesse võis kandideerida siis, kui madalamad ametid juba läbitud, seega ei pääsenud noored mehed kiiresti kõrgetele ametikohtadele. Riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks ja seetõttu ametnikele palka ei makstud. Konsulid (neid oli 2) olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid nad Rooma armeed. Preetorid (neid oli 8) järgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid vajaduse korral asendada. Tsensorid valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks. Nende ülesanne oli kodanike loenduse (tsensuse) korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. Diktaator määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis, kui riiki ähvardas tõsine oht. Ta sai ametis olla kuni pool aastat, sel ajal kuulus talle piiramatu võim. Rahvatribuunid (arvult 10) pidid kaitsma lihtrahva huve
Vaeseid kodanike nimetati proletaarideks. Tekkis patrooni ja kliendi suhe (kleint ,,rentis" maad ja sai patrooni eestkoste alla, samas pidi ta kandma koormisi ja käima patrooni eest sõjas). 4. Rooma ametnikud Riiki valitsesid magistraadid (valitavad ametnikud) ja senat (vanemate nõukogu). Toimusid ka rahvakoosolekud. Magistraadid: Konsulid Diktaator Preetorid Rahvatribuunid Tsensorid 5. Muutused riigis keisririigi ajal Algul läks kõik vanaviisi edasi. Siis lõpetati rahvakoosolekud. Riigi juhtimine koondus ainuvalitseja kätte, senatile sai vaid nõuandev roll. Magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Enam ei kuulunud senatisse vaid Rooma nobiliteediperekonna liikmed. Keisrid tõstsid senaatoriteks ka Itaalia linnade
Keisririigi ajal-Pealtnäha oli riigikorraldus endine, jätkusid senati istungid ja valiti magistraate. Mõne aja pärast loobuti rahvakoosolekutest. Riigi juhtimine koondus nüüd valitseja kätte, keda kutsuti keisriks. Keiser käsutas kõiki Rooma vägesid ja rahvatribuunina oli tal vetoõigus kõigi magistraatide otsuste üle. Ametnikud ja nende ülesanded: Konsulid-Kõrgeim võim riigis, sõja ajal juhtisid Rooma armeed Preetorid-Korraldasid õigusemõistmist Tsensorid-Kodanike loenduse koraaldamine ja senaatorite nimekirja koostamine Diktaator-Määrati ametisse ainult siis kui riiki ähvardas tõsine oht, sel ajal kuulus talle piiramatu võim Rahvatribuunid-Pidid kaitsma lihtrahva huve 5. Rooma suurvalitsejad ja nende reformid Augustus- Augustus oli esimene Rooma keiser, Augustus säilitas Rooma vabariigi välised vormid, valitses autokraadina üle 40 aasta. Ta tegi lõpu
kontrollis magistraatide tegevust, juhtis välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahandust, valvas usukultuse järele. Magistraadid valiti reeglina patriitside seast. Tähtsamad olid: · 2 konsulit, kellele kuulus kõrgem tsiviilvõim ja sõja ajal olid nad väejuhid. · Preetorid, hoolitsesid õigusemõistmise eest · Kvestorid, vastutasid riigikassa eest · Tsensorid, vastutasid tsensuse ehk kodanike loenduse ja maksude eest, jälgisid ka elukombeid. · Diktaator, määrati ametisse väliohu korral, kuid vaid pooleks aastaks. Reeglina valiti ametnikke paarikaupa üheks aastaks. Palka ei makstud, sest see oli auamet. 5. sajandist hakkasid plebeid nõudma oma õigustesuurendamist. Tülid patriitside ja plebeide
vallutama alistas Põhja-Aafrika ja Itaalia, *Justinianus lasi korrastada Rooma õiguse ja püstitas ehitisi, *Sõjad ja epideemia kurnas riigi ega lubanud saavutatud edu edasi arendada, *568.a tungisid Itaaliasse uus germaani rahvas langobardid 2. MAGISTRAADID -igal aastal valitavad riigiametnikud -valiti rahvakoosolekul, enamasti üheks aastaks -igasse riigiametisse korraga vähemalt kaks meest Konsulid neid oli 2, kõrgeimad magistraadid, neile kuulus kõrgeim võim riigis Preetorid neid oli 8, tähtsaim ülesanne oli korraldada õiguse mõistmist Tsensorid- valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks, kodanike loenduse korraldamine (tsensus) Diktaator- sai ametis olla kuni pool aastat, määrati ametisse vaid siis kui riiki ähvardas tõsine oht Rahvatribuunid- arvult 10, pidid kaitsma lihtrahva huve RAHVAKOOSOLEK võimaldasid ka lihtrahval riigiasjades osaleda -polnud ühtset rahvakoosolekut
Edikt-kohustuslik reegel Preetori loodud õigused. Preetor astus üle endise õiguse piiridest, reguleeris ise uusi ühiskondlikke suhteid, andis teada, millistel juhtudel ta võimaldab hagi esitamise. Preetori pool tantud edikt oli tähtajaline: kestis ametiaja kestel ehk 1.aasta. Sellist edikti nim – edictum perpetuum- Preetor andis edikte ka üksikute juhtude kohta. Tema ametiaja lõppemisel kaotasid ediktid oma jõu. Järgmise preetorid ediktid asemele. Sageli võttis ta üle eelmis preetori ediktid. Edictum tralaticium-ühest ediktist teise üleminevad osad Edictum novum- ediktile juurde lisatud osad. Preetori edikte ei peetud päris õigusteks. Neil puudus rahvakoosolekute formaalne kinnitus. Õigus- see, mis oli loodud rahvakoosoleku vahetu otsusega v tunnustatud tavadega. Hiljem hakati õigust ja tavasi tähistama terminiga- ius civile- Rooma linnas kehtiv õigus.
sissetung 387 eKr /legend, kuidas haned päästavad Rooma/, roomlaste sõjad samniitidega ja Lõuna-Itaalia kreeklastega /Pyrrhose võidu legend/). Mõisted patriitsid ja plebeid, 12. tahvli seadused ja plebeide võitlus oma õiguste eest; populus Romanus; Roomast saab impeerium ehk suurriik (Puunia sõjad) ja roomlaste poliitika vallutatud aladel (mida tähendab väljend divide et impera); Rooma vabariigi valitsemine: magistraadid, konsulid, preetorid, tsensorid, diktaator, rahvatribuunid. Senat ja rahvakoosolekud. Nobiliteet. Vendade Gracchuste reformid. 8. Rooma vabariigi langus ja varane keisririik ehk printsipaat, õp lk 171-178. Vabariigi languse põhjused Mariuse sõjaväereform ja selle tagajärjed, Mariuse ja Sulla vaheline kodusõda, triumviraat 60a. eKr.: Caesar, Crassus ja Pompeius ning nende vallutused, Julius Caesari diktatuur 45-44 a. eKr., Antonius, Octavianus,
Tsensorid Valiti ametisse 5 aastaks Valiti endiste konsulite hulgast Korraldasid kodanike loendust Koostasid senaatorite nimekirja Nende järelvalve all olid kodanike elukombed Magistraadid Valiti rahvakoosolekul üheks aastaks Ametisse valiti korraga kaks inimest – hoidis ära riigiametnike võimu liigse tugevnemise. Konsulid Kõrgeimad magistraadid Pidid juhtima sõjaväge Preetorid Tegelesid õigusemõistmisega Võisid sõjaväge juhtida Vajaduse korral asendasid konsult Rahvatribuunid Valiti plebeilist päritolu kodanike hulgast Peamine õigus oli panna keeld ükskõik millise riigiorgani otsusele, mis võis kahjustada lihtrahva huve Rahvakoosolekud Kutsuti kokku vaid selleks, et hääletada koosolekut juhatava magistraadi esitatud ettepaneku üle ROOMA ÕIGUS – tsiviilõigus
Rooma rahavas(populus romanus) - pleibeid, patriitsid Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud Magistraadid ja vanemate nõukogu Senat riiginõukogu (300 liiget)Ametis oldi eluaeg, Riiki juhtisid jõukad, kellel oli poliitilise elu kogemusi Kitsas perekondade ring Nobiliteet Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtrahval valitsemisest osa võtta. MAGISTRAADID Konsulid(2) kõrgeimad magistraadid kuulus kõrgeim võim riigis, sõja ajal juhtisid sõjaväge Preetorid(8) - võisid vajadusel konsuleid asendada, korraldasid õigusemõistmist Tsensorid valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks, ülesandeks oli tsensuste korraldamine, tsenaatorite nimekirja koostamine, valvasid ka kodanike elukommete järele Diktaator määrati ametisse vaid siis kui riiki ähvardas tõsine oht, sai amatis olla kuni pool aastat, sel ajal kuulus talle piiramatu võim, põrast ametiaja lõppu tegude aruanne ja nende eest vastutamine
III subst. Peregrimus, a, um I-II adj. (meessooga) SG (ainsus): Nom. Praetor peregrimus võõrmaa preetor Gen. Praetoris peregrimi võõramaa preetori Dat. Praetori peregrimo võõrmaa preetorile Acc. Praetorem peregrinum võõrmaa preetorit Abl. Praetore peregrino võõrmaa preetoriga Voc. Praetor peregrine võõramaa preetor PL (mitmus): Nom. Praetores peregrini võõrmaade preetorid Gen. Praetorum peregrinorum võõrmaade preetorite Dat. Praetoribus peregrimis võõrmaade preetoritele Acc. Praetores peregrinos võõrmaade preetoreid Abl. Praetoribus peregrinis võõrmaade preetoritega Voc. Praetores peregrini võõrmaade preetorid Fides, ei f. ; Bonus, a, um: Nom. bona fides; Gen. Bonae fideicontractus (leping-põhisõna) bonae fidei heal usul
Roomast sai Vahemere valitseja, kui oli võidetud ka Makedoonia ning Pergamon pärandas tema Väike- Aasias asunud riigi. Roomlased nimetasid oma riiki res publicaks, mis hakkas tähistama vabariiki. Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid. Magistraate valiti rahvakoosolekul üheks aastaks ja ametisse korraga 2 inimest. Kõrgemad magistraadid olid 2 konsulit, kes pidid sõjaväge juhtima. Preetorid tegutsesid õigusemõistmisega. Tsensorit olid ametis 5 aastat ja korraldasid kodanike loendust, koostasid senaatorite nimekirja ja nende järelvalve all olid kodanike elukombed. Kui riiki ähvardas oht, võiks ametisse määrata ka diktaatori. Rahvatribuunide ülesanne oli seista lihtrahva huvide eest. Senat koosnes magistraatidest, kes olid ametis eluaeg. Ta tegeles riigi tähtsamate asjadega.
annaabi.ee 
