Ajalugu 1 õppeaasta konspekt (0)

Vana-Kreeka ehk Hellas
Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele
Asukoht:
Balkani ps lõunaosa
Egeuse mere saared
Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks:
Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps)
Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee.
Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee.
Peamine ühendustee MERI.
Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus.
Hellas kui kultuurivahendaja:
Hellenid  võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades  vanima  Euroopa tsivilisatsiooni.
Hellase  tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni.
Kreeka ajaloo põhiperioodid
Kreeta - Mükeene  (u 2000 – 1100 eKr)
Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel ( Knossose   palee )
1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn)
1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu)  sissetung  tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati 
lossid ja hävines tsivilisatsioon. 
Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr)
Tsivilisatsioon  kadus  ja kiri unustati.
Hetiitidelt võeti üle rauasulatus, mis tõrjus välja pronksi.
Väljaränne Väike- Aasia  läänerannikule, millest sai kreeklaste püsiv eluase (sobiva põllumaa 
nappus).
Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr):
Varanduslik  kihistumine , ülemkihi väljakujunemine.
Kolonisatsioon (Vahe- ja Mustal merel) kaubanduse  arendamiseks .
Hõberaha kasutuselevõtt väärtusmõõduna. 
U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri.
Linnriikide kujunemine (nt  karmi  sisekorraga  Sparta  ja demokraatlikuks kujunenud  Ateena ).
776 eKr olümpiamängude algus – usu ja spordipidustused.
Klassikaline ajajärk (u.500 – 338 eKr):
Kreeka- Pärsia   sõjad (500-478 eKr) – pärslaste väljatõrjumine  Kreekast  ja Egeuse mere pk.
Kreeka  Hiilgeaeg  (480-431eKr) Periklese  juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka 
majandus- ja kultuurikeskus.
Peloponnesose sõda (431-404 eKr) – Ateena allajäämine Spartale.
Sparta  ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas 
kogu Hellase oma võimule.
Hellenismi periood (338-30 eKr)
Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi  Makedoonia -Kreeka võimu alla.
Aleksandri impeeriumi  lagunemine  sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille 
koosseisus  olid ka  kreeklased )
Kreeklaste  massiline  ränne Idamaadesse – Kreeka linnad Vahemere idarannikul (nt Egiptuse 
pln Aleksandria) 
146 eKr Kreeka-Makedoonia  langemine   Rooma  võimu alla.
30 eKr langes  Rooma  võimule viimane hellenistlik riik – Egiptus .
Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon
Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel.
Kujunemine:
Aeg: 2000- 1400 eKr
Loojaks tundmatu päritoluga rahvas.
Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest.
Kindlustamata linnad ja lossid:
Lossid olid labürinditaolised (korrapäratud ruumid ümber siseõu).
Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos.
Loss oli nii kultuspaik, valitseja eluase kui ka võimukeskus.
Lossid olid linnakvartalitega kokku kasvanud ühtseks tervikuks. 
Teadmata, kas lossid olid sõltumatud või moodustasid ühtse riigi.
Kunst  ja  usund :
Erksavärvilised freskod seintel.
Naiste suur tähtsus ühiskonnas – neid kujutati meestest sagedamini ja  kesksel  kohal.
Austati jumalannasid.
Härg, kui kultusloom, mille ohverdamisel toimusid ohtlikud akrobaatilised  rituaalid .
Puudus sõjatemaatika.
Kreeta tsivilisatsiooni  häving (u 1500 eKr):
Thera saarel vulkaanipurskest tekkinud hiidlaine hävitustöö.
Mandrilt järgnenud ahhailaste – kreeklaste esivanemate rünnakud ja Knossose  vallutamine .
Mükeene tsivilisatsioon
Kujunemine:
Rajajateks indoeurooplastest ahhailased (u 1500 eKr).
Olid sõjaliselt kreeklastest üle, kasutades hobuseid ja sõjakaarikuid.
Ahhailased võtsid üle minoilise kultuuri, kuid rajasid selle baasil uue ja omanäolise 
tsivilisatsiooni.
Lineaarkiri B: kohandasid kreetalaste kirja oma vajadustele, mis on tänapäevaks dešifreeritud 
(peamiselt majandusaruanded).
Lossid ja  ühiskonnakorraldus :
Labürinditaolised ruumid (kuulsaim oli Mükeene loss).
Ümbritsevad nn kükloopiliste müüridega (massiivsed kiviplokid).
Lossid olid arvatavasti omavahel sõjajalal olevate riikide keskuseks. 
Ühiskonda juhtisid kuningad ja sõjapealik oma  kaaskonnaga .
Lossi võimu all töötasid sõltlastest või orjadest talupojad ja käsitöölised.
Kunst  ja usund:
Võeti üle kreetalastelt ning kohandati oma sõjakale ühiskonnale ja meelelaadile.
Austati mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid.
Maalidel sagedasti sõjatemaatika.
Mükeene kultuuri häving:
U 1100 eKr tungisid Balkanile  doorlased , kes hävitasid Mükeene tsivilisatsiooni.
Kangelaseepika
Kreeta-Mükeene periood, kui kangelasaeg:
Edasi pärandatud lugulaulud kangelastest ja nende vägitegudest.
Kuulsaim müütiline kangelane oli  Herakles .
Müüt Iasonist ja tema laevu Argu mereretkest kuldvillaku järele.
Armastatuim  Trooja  sõja lugu – V.Aasia kindluse Trooja vallutamine Kreeka kangelaste poolt:
Trooja kuningapoeg Paris  võrgutas ja viis Troojasse Sparta kuninga naise kauni Helena.  
Mükeene kuningas Agamemnon kogus ühisväe Trooja vallutamiseks.
10 a. võitluse järel tappis kreeklaste sangar Achilleus Trooja esivõitleja Hektori, kuid langes 
ise Parise noolest tabatuna.
Achilleuse  kand – ainuke nõrk koht.
Trooja  vallutati  hiiglasliku puuhobusega.
Trooja hobune – kink , mis on ohtlik selle saajale.
Arhailisel ajal vormiti pärimused eeposteks.
Tähtsamatest on säilinud  eeposed “Illias (Trooja sõja sündmused vähestel päevadel linna 
piiramise 10. aastal) ja
“Odüsseia” (Odüsseuse meeskonna eksirännakud Troojast kodusaarele Ithakale.
Pime laulik  Homeros :
“Illiase” ja “Odüsseia” koostamine omastatakse talle. 
Selgusetu, kas ta oli olemas või kas oli autor.  
Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu
Tsivilisatsiooni uus tõus alates VIII saj. eKr.
Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne:
Hellenid – kreeklaste nimetus
Barbarid – võõramaalased
Ühised jumalad ja murdekeeled
Ühine võitlus pärslaste vastu.
Tekkisid polised  – Kreeka  linnriigid
Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm.
Akropol (kr.k. mägilinn) – kaljunukile rajatud  kindlus .
Linna keskuseks oli agoraa – koosoleku ja  turuplats .
Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused.
Külad ja  rikaste  maamajad.
Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega:
Kaubasuhted foiniiklastega.
Kultuurisaavutuste ülevõtmine.
Kolonisatsioon:
Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde.
Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele.
Kujunes alfabeet – Kreeka tähestik (24 tähemärki):
Aluseks  Foiniikia  tähestik.
Lisati juurde täishäälikud.
Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi.
Kirjaoskus  levis ka lihtrahva hulgas.
Ühiskonna struktuur
Aristokraadid  – ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud.
Kr.k. aristos+kratos = suursuguste, parimate võim.
Võisid tegeleda ka kaubandusega.
Põlde harisid  orjad ja sõltlased.
Majapidamine  tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju.
Tegeldi poliitika ja vaimueluga.
Pühenduti enesearendamisele ja –täiendamisele.
Omavahel konkureerisid aristokraatide sõpruskonnad.
Sümposioonid (kr. K. koosjooming) – aristokraatide ühised pidusöögid võõrustaja juures 
(külitati lavatsitel madalate toidulaudade juures, nauditi lahjendatud veini, orjataride tantsu ja 
pillimängu ning vaieldi moraali, filosoofia ja poliitika üle)
Tugev konkurentsivaim – püüti olla parim poliitikas, lahinguväljal ja rikkuses.
Vabad talupojad:
Moodustasid suurema osa kodanikest.
Sõjavägi koosnes peamiselt neist.
Jõukamad talupojad said oma majapidamisega ise hakkama,
vaesemad võtsid laenu rikastelt ja võisid võla katteks kaotada maa.
Võlaorjusesse langedes kaotasid ka  kodanikuõigused .
Käsitöölased:
Enamasti väikeste töökodade  omanikud , hankides  perega  igapäevaelatist.
Omasid madalat sotsiaalset seisundit, olles sageli kodanikuõiguseta.
Orjad:
Kreeka kui orjanduslik ühiskond – orje kasutati kõikjal (põllul, käsitöökojas, koduteenijatena 
ja eeskätt raskematel töödel – kaevandustes).
Sõjavangid , barbaritelt ostetud või võlglased.
Orjadesse suhtuti kui omaniku varasse, millega oma suva järgi toimida.
Enim orje töötas aristokraatidele, kuid neid oli ka jõukamatel lihtkodanikel.
Orjatöö võimaldas ülejäänud ühiskonnaliikmetel elada vabade täieõiguslike kodanikena 
(poliitika, vaimuelu).
Naise positsioon. Abielu ja perekond.
Patriarhaalne e. meestekeskne ühiskond:
Naistel polnud kodanikuõigusi, olles meeste  eeskoste  all.
Naised osalesid harva avalikel üritustel (v.a. usupidustused )
Naise koht oli kodus – korraldas majapidamist ja kasvatas lapsi, suhtlemata külalistega.
Abielu eesmärk oli saada seaduslikke järglasi ja sõlmida poliitilisi sidemeid:
Vastastikkused tunded ei mänginud rolli.
Abielukokkulepe oli tulevase äia ja peigmehe vahel.
U. 30 a. mees võttis abikaasaks murdeeast väljunud tüdruku.
Abielusuhted jäid pinnapealseks, kuna mees oli sageli kodust väljas.
Naiselt  nõuti truudust, kuid mees võis luua abieluväliseid suhteid (hetäärid – armukesed)
Meestevahelised suhted:
Kogemustega mees võttis sageli nooruki oma hoole alla – kasvatada temast  tubli  ja 
lugupeetud  noormees .
Sageli kaasnes sellega normaalseks peetud erootiline kiindumus, mida nimetati pederastia 
(poistearmastus).
Sarnased suhted võisid olla ka naiste ja tüdrukute vahel, mida tuntakse lesbilise armastusena.
Homo- ja heteroseksuaalne armastus ei välistanud teineteist.
Lihtrahva hulgas levis pederastia, noormehest prostituut võis jääda ilma kodanikuõigustest.
Kreeka  linnriik
1. Polis  – Kreeka linnriik
Tunnused:
Ühe piirkonna kodanike kollektiiv.
On sõltumatu (ühtne riik puudus).
Põhineb kodanike omavalitsusel ja omakaitsel.
Näited:
Tavaliselt väikearvulised polised (30 000 – 40 000 elanikku).
Suuremad Ateena ja Sparta (u 200 000 elanikku) Balkani ps.
Mileetus V-Aasia rannikul, Sürakuusa Sitsiilias ja teised.
Kodanikud:
Kõik vabad põliselanikest mehed.
Mõnel pool varanduslik tsensus – kodanikeks jõukamad mehed.
Mittekodanikud
Naised
Orjad
Võõramaalased
Poliitika – polise asjadega tegelemine:
 Rahvakoosolek – Kodanike kõrgeim riigiorgan, kus otsustati tähtsamaid küsimusi .
Nõukogu – Alaline võimuorgan, mis moodustati rahvakoosolekul.
Ametnikud – Valiti rahvakoosolekul.
Sõjavägi koosnes linnriigi kodanikest, kes hankisid ise relvastuse:
Rikastest ratsavägi.
Peajõuks oli keskjõukatest raskerelvastusega  jalavägi  (oda, mõõk , kilp,  kiiver ).
Vaestest kergejalavägi (vibud, lingud)
Faalanks – lahingurivistus üksteise taga pikkade viirgudena.
Vilepillide saatel liiguti tihedas rivis vaenlasele vastu.
2.Valitsemisvormid
a.  Aristokraatia  – võim on koondunud aristokraatide kätte:
Nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast.
Valitses tumedal ajajärgul, kuid püsis ka hiljem.
Tuntuim oli Sparta aristokraatia.
b. Demokraatia – rahvavõim (kr.k. demos+kratos= rahvas+võim):
Nõukogu- ja ametnikud valiti kõikide kodanike hulgast.
Tuntuim oli Ateena demokraatia.
Otsene demokraatia – kodanikud valitsesid riiki suurel määral ise.
Ametnikud ja nõukogu liikmed said palka, mis võimaldas ka  vaestel  poliitikas osaleda.
Türannia – Võim, mis kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale:
Kehtestasid sõjaväe abil korra, lõpetades segadused.
Astusid samme vaeste olukorra parandamiseks.
Surusid julmalt maha  vastaste  salasepitsused.
Varem või hiljem  kukutati  võimult.
Sparta ja Ateena riigikorraldus:
SPARTA
ATEENA
Asukoht
Lakoonia ja Messenia maakond 
Atika maakond Kesk-Kreekas
Peloponnesos (4 kindlustamata 
küla) 
Ühiskonna- Spartaadid – (5%) vabad 
Kodanikud – vabad täisealised 
kihid
kodanikud (doorlased)
põliselanikest mehed (kuni 50 
Perioigid –vabad, kodaniku- 
000).
õigusteta Lakoonika elanikud.
Metoigid – vabad kodaniku-
Heloodid – orjastatud 
õigusteta võõramaalased (80 000).
messeenlased. 
Orjad (200 000)
Valitsemise Aristokraatia
Demokraatia
vorm
Rahva-
Spartiaatide koosolek
Kõikide kodanike koosolek 10 
koosolek
Lõplikud otsused ja ametnike 
päeva tagant.
valimine.
Ettepanekud, otsused, valimised 
(1 aastaks).
Ametnikud
2 kuningat – sõjaväe ja usuelu 
6000 kohtunikku valiti 
juhtijad.
liisuheitmisega.
5 efoori – kõrgemad võimu-
10 strateegi – tähtsamad 
kandjad  kontrollimas teiste 
ametnikud (väejuhid), kes valiti 
tegevust.
hääletamisega.
Nõukogu
Geruusia – 30-liikmeline, üle 60a.
500-liikmeline, mis valiti liisu-
heitmisega ja oli kõrgemaks 
organiks koosolekute vahel.
4. Demokraatia areng Ateenas
Soloni  reformid (594 eKr)
Keelati võlaorjus.
Kodanikud jagati varanduslikesse gruppidesse. 
Kodanike õigused ja kohustused sõltusid varandusest, mitte sünnipärast.
Periklese reformid (460-430 eKr)
Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule.
Kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed.
Aristokraatidel polnud poliitikas privileege.
Kodanikud olid maksuvabad. 
Sparta kasvatus
Spartiaadid olid elanikest vähemuses aga võimu hoidmiseks tuli tagada sõjaline üleolek.
Kasvatussüsteemi eesmärk oli riigi kontrolli all arendada sõjamehe-omadusi:
Alates 7a elasid poisid kodust eraldi riiklikes kasvatusasutustes karmides tingimustes – 
kehaline ja sõjaline õpe.
20a saadi täisväärtuslikuks sõjameheks.
30a saadi kodanikuõigused, soetati  maatükk , mida harisid heloodid ja tuli  abielluda .
Kodanikes hinnati vaprust ja  distsipliini , mis allutatud riigi huvidele ning mis tagas ka riigi 
stabiilsuse.
Lakooniline kõne – lühike ja selge kõne (“Kilbiga või kilbil”)
Sparta osa Kreeka kultuuris oli tühine, kuna hinnati eeskätt sõjalist oskust. 
Vana-Kreeka  Religioon
1. Jumalad
a. Üldiseloomustus:
Antropomorfsus – Inimese sarnasus välimuselt ja iseloomult.
Surematus ja kõikvõimsus.
Käsutasid/ kehastasid loodusjõude.
Kaitsesid ühiskonna väärtusi ja moraali.
Hoolitsesid mõne inimtegevuse eest ( põlluharimine  jne).
Jagasid inimestele edu või hukatust vastavalt nende käitumisele.
Olümplased – tähtsamad jumalad ( Zeus  oma õdede-vendade ja lastega), kes elasid Olümpose 
mäel (Põhja-Kreekas)
b. Tähtsamad jumalad
Zeus – Jumalate valitseja, taeva- ja piksejumal, hulk lapsi jumalate ja inimkangelaste seas
Hera  – Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna ja abielu kaitsja
Poseidon – Zeusi vend, merede valitseja, kolmhargiga tekitas torme ja maavärinaid
Hades – Zeusi vend, allilma ja surma valitseja
Demeter – Zeusi õde, viljakuse- ja põllutööde kaitsja
c. Jumalate noorempõlvkond Zeusi  lastena
Ares – Julm sõjajumal
Hephaistos – Lonkur tulejumal, sepatöö kaitsja
Athena - Sõja- ja tarkusejumalanna, linnade kaitsja
Apollon – Luule, muusika  ja terve mõistuse eestseisja
Artemis – Jahijumalanna, elava looduse kaitsja
Aphrodiote /(Aphrodite) – Ilu, armastuse, viljakuse jumalanna
Dionysos  - Veini- ja viinamarjakasvatuse jumal
Hermes – Teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg
2. Usurituaalid
a. Jumalatega  suhtlemine :
Suhelda võis igaüks – ohverdada ja palveid esitada.
Koduseid rituaale täitis perepea.
Preestrid (aristokraatide hulgast) – suuremates templites, kes korraldasid usuüritusi terve 
kogukonna nimel.
b. Jumalatega suhtlemise kohad:
Templid, kuhu tavainimesed pääsesid harva – jumala kuju ja kolde tuli.
Altar , kuhu toodi jumalate ohvreid – madal kivialus templi juures. 
Oraaklid, kus jumalate tahet vahendas püüria (nt Apolloni  oraakel  Delfias Kesk-Kreekas)
c. Jumalate suhtlemise viisid:
Iga-aastased usupidustused, mis ühendas polise  kodanikke  (nt Zeusi auks  olümpiamängud ).
Vereohver kui tähtsaim rituaal – loomade  tapmine  jumala altaril templi juures – liha küpsetati 
ja söödi koha peal, jumalale  jäid altaritulel sõrad ja saba.
Oraaklid – paigad, kus käidi jumalatelt tulevikku ennustamas.  
Püütia – preestrinna, kelle suu läbi jumal tuleviku ennustas – tema seosetu kõne vormistati 
värssideks.
Iga tähtsama ettevõtmise eel saadeti linnriigi saadik püüria juurde.
Püütia sõnumis ei kaheldud – kui sündmused ei vastanud kirjeldatule, siis tunnistati enda 
võimetust jumalikku sõnumit mõista.
Ennustuste eest toodi andameid, mis muutsid nt Delfi suurte rikkuste omanikuks. 
Surmajärgsus
Väärtustati elu ega mõeldud eriti sellele, mis saab pärast surma.
Karistused tabavad inimest juba eluajal või kanduvad needusena lastele.
Surm on meeldiva lõpp, millele järgneb olesklemine sünges Hadese riigis:
Sinna pääseb üle allilma jõe hõberaha eest paadimehele – komme panna surnule münt suhu. 
Jumalate ja inimeste põlvnemine mütoloogia põhjal
Maailm polnud jumalate loodud, vaid eksisteeris enne neid:
CHAOS – aegade alguses vormitu segadus pilkases pimeduses.
Chaosest  sündisid MAA (Gaia) ja TAEVAS (Uranos), kes valitsesid maailma.
Gaia ja Uranose lastena sündisid  TITAANID , kellest KRONOS võttis salakavalusega isalt 
maailmavalitsemise üle.
KRONOSE järglased olid vanemapõlve jumalad – Zeus oma õdede-vendadega.
Jumalate ja titaanide võitluses suutis ZEUS välgu abil võita, kehtestades enda ja kaasjumalate 
võimu maailma üle.
Inimesed sündisid maast või jumalate voolituna mullast:
Ilma küünte ja karvkatteta olid nad kaitsetud.
PROMETHEUS (üks titaanidest) hoolitses inimeste eest – varastas  jumalate tule ja pettis 
Zeusi ohvrilooma  valikul  (ilusa rasvaga kaetud kondihunnik ja verise nahaga kaetud liha).
Vihane Zeus aheldas Prometheuse Kaukasuse mäe külge, kust Herakles ta hiljem vabastas.
Inimestele saatis Zeus karistuseks imekauni naise Pandora, kellest said alguse inimkonna 
hädad.
Pandora laegas – jumalate kingitus, mida keelati avada.   
Avalikud pidustused, lüürika ja teater
Spordivõistlused
Spordi tähtsustamine:
Aristokraatide meelisharrastus
Lisaks vaimuteravusele hinnati täiuslikku keha ja füüsilist tugevust.
Gümnaasium, kui  hariduskeskus :
Gymnasion (kr.k. alastioleku koht) – spordiväljak koos abiruumidega, kus võisteldi alasti.
Gümnastika  (spordiharjutused) olid hariduses kesksel kohal.
Seal hakkasid toimuma ka õpetlaste loengud.
Spordivõistlused:
Igas linnriigis
Ülekreekalised
Usupidustuste raames
Olümpiamängud – tähtsamad ülekreekalised spordivõistlused peajumal Zeusi auks.
Korraldamine:
Nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias (Peloponnesose ps)
Osalejateks ainult hellenid – mehed ja poisid.
Olümpiarahu, mil katkestati sõjad.
Kestsid 5 päeva, millest 2 esimest usupidustused.
Võistlusalad:
Hobukaarikute võidusõit (võitjaks hobuse omanik).
Erineva pikkusega jooksud (kõige varasem ala oli kiirjooks 192m = staadium ehk 
pikkusmõõt).
Maadlus
Rusikavõitlus
Viievõitlus (ketas, hoota kaugus, oda, lühijooks, maadlus)
Võitlejate austamine:
Oliivipuu lehtedest pärg
Luuletused, kingitused, ausambad
Eluaegne  pension
Võitjate nimekiri – esimene teadaolev 776 eKr, mis sai kreeklaste ajaarvamise alguseks.
Mängude saatus:
Korraldati üle 1000 aasta.
Ristiusu võiduga Rooma impeeriumis keelati kui paganlikud mängud.
Kaasaegsed OM taastas 19. saj. lõpul Pierre de Coubertin.
Lüürika – luuletused, mis  kanti  ette lüüra (kilpkonna kilbist kastiga keelpilli) saatel.
Autoriteks – ettekandjateks aristokraadid:
Tunded, mõtted ja tõekspidamised.
Mõõdukus ja vaoshoitus õnnetuste ja jumalate meelepaha vältimiseks.
Solon :
Tuntud ka poliitikuna.
Mõõdukus ka riigielu korraldamise aluseks.
Pindaros:
Silmapaistev lüürik
Ülistuslaulud võitjatele – spordivõitja kui jumala soosingu märk ja inimliku täiuslikkuse 
kehastaja.
Teater
Kreeka kui teatri sünnimaa:
Draamakunst (kr.k. drama – tegevus) sai alguse veinijumal Dionysose igakevadistest 
pidustustest.
Kreeka teater koosnes 3 osast:
Theotron (kr.k. vaatamise koht) – hoburauakujuline pealtvaatajate koht mäejalamil.
Orkestra (kr.k. tantsuplats) – ringikujuline plats, kus esines koor, kes selgitas laval toimuvat.
Skenee (kr.k. telk) puust dekoratsioonidega lava, kus esinesid näitlejad .
Etenduse korraldus:
Näitlejateks ainult mehed, kes vahetasid näo ees maske.
Hommikust õhtuni 3 päeva Dionysose pühadel (2-3 korda aastas)
Sealsamas söödi-joodi.
Vaesed said poliselt raha teatri külastamiseks.
Eesriiet polnud, küll aga kasutati lavaseadeldisi (nt  näitleja  õhkutõstmist).
Julmi stseene (nt tapmine) ei  näidatud , küll aga tulemust (surnukeha).
Žürii selgitas välja parimad näitlejad ja autorid, kellele  auhinnad .
Dramaturgid – näitekirjanikud:
Tragöödiad – Kurva sisuga näitemängud (kr.k. 
Komöödia  – lõbusad 
sokulaulud, mis kanti ette sokunahas)
näitemängud.
Aischylos – “Orestia”
Aristophanes – “ Linnud ” 
Sophokles  – “Kuningas Oidipus”
Teemad sageli müütidest.
Pilgati demokraatiat ja 
Kuidas käituda nii, et see ei põhjusta jumalate 
poliitikuid ning isegi jumalaid, 
pahameelt.
kartmata nende pahameelt.
Kasvatati kodanikke, pannes mõtlema sobiva 
käitumise üle.
Vana-Kreeka  haridus , filosoofia ja teadus
Haridus
Koolid poistele alates 7. eluaastast.
Lugemine ja kirjutamine
Muusika
Õpiti pähe tähtsamaid teoseid (Homerose eeposed).
Gümnastika – sportlikud harjutused.
Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega.
Rikastes  peredes :
Õpetasid poisse pedagoogid (kr. k. poisijuhendaja) 
Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid.
Tüdrukute ja mittekodanike  kasvatamine  oli iga pere enda asi, mis piirdus majapidamis- ja 
käsitöö ettevalmistusega.
Filosoofia (kr. k. tarkuse armastus) – mõtteteadus, mis juurdles maailma üldiste probleemide 
üle.
Sünnimaaks Kreeka, u 600 eKr:
Varem oli levinud regioonil põhinev müütiline maailmavaade.
Üleminek mõistusel põhinevale mõtteviisile.
Esimeste filosoofide põhiprobleemid:
Huvituti loodusest ja seal toimuvatest muutustest.
Sooviti loodust mõista, lähtudes loodusest endast ja toetumata müütidele.
Algaine probleem - Üksainus algaine, millest on tehtud kõik muu:
Thales  Axinamenes Axinamandros Demokritos 
Vesi
Õhk
Apeiron 
Aatomid – maailma algosakesed, mille 
(määramatus)
ühinemisel kõik tekib ja lagunemisel kõik 
hävineb.
   c. Ateena filosoofia – inimese probleemi tõestamine:
Sofistid (kr. k. 
Hea ja halva vahel tuli otsustada lähtudes inimvajadusest, mitte 
targad, 
üldiste normide järgi.
õpetatud) – 
Õpetus tugevama õigusest – inimesed kujundavad seaduse vastavalt 
rändõpetlased, 
tugevamate ja võimekamate huvidele.
kes õpetasid 
Osa taunis seda õpetust, nähes ohtu polise tähtsusele ja moraalile.
rikastele 
kõnekunsti ja 
riigivalitsemist.
Sokrates
Üks üldisi absoluutseid norme on voorus.
Filosoofia peaprobleem olevat vooruse olemuse mõistmine.
Tema meetodiks oli  vestlus , mille käigus tuli suunavate küsimustega 
selgeks teha, mis on voorus.
Suhtus halvustavalt demokraatiasse – kuna valitsemises osalevad ka 
võhikud, siis ei ole see  riigikord vooruslik.
Platon  – 
Ideeõpetus – ideed on meeltega tajuvate asjade täiuslikud 
Sokratese 
algpõhjused ja asjad nende ebatäiuslikud koopiad. 
õpilane, 
Õpetus ideaalsest riigist – vahepealne korravalvurite klass peab 
kirjutas oma 
ohjeldama masse vastavalt filosoofidest valitsejate suunamisele.
töid 
Ideaalilähedane oli Sparta riik.
dialoogidena 
ning vahendas 
meieni 
Sokratese 
seisukohti. 
Aristoteles  – 
Ei pooldanud Platoni õpetust kahest maailmast – eksisteerib vaid 
Platoni õpilane,  meeltega tajutav maailm, idee on asja olemus, mis on määratletav 
antiikaja 
üldistamise teel.
mitmekülgseim  Riigi eesmärk on tagada  kodanikele  õnnelik elu, selleks hoiduda 
õpetlane .
äärustest ja leida  kuldne  kesktee aristokraatia ja demokraatia vahel.
Tegeles paljude ainevaldkondadega,  andes   paljudele  teadustele 
nimed ( loogika , füüsika,  psühholoogia , retoorika ,  eetika ).
Teadusliku mõtteviisi sünd
Pythagorase roll  matemaatika  kujunemisel teaduseks:
Maailmakorraldus ja seaduspärasused põhinevad arvulistel suhetel.
Püüdis sõnastada matemaatikas üldistavaid väiteid e. teoreeme.
Hippokratese roll meditsiini arengus:
Püüdis leida haiguse ja tervise loomulikke seletusi.
Inimese loomulik seisund on tervis.
Haigus tekib siis, kui loomulikkus on keha või hinge tasakaalutuse tõttu häiritud.
Ravi juures pööras suurt tähelepanu õigele toitumisele.
Arsti eetika lähtub Hippokratese vandest – kaitsta alati patsiendi tervist ja elu.
Ajalookirjutise algus – Herodotus kui “ajaloo isa”
Hellenismiperiood (338 – 30 eKr) –
Kreeklaste valitsemine  Idamaade  üle Aleksandrist Rooma võimuni. 
Aleksander Suure  vallutusretked  (336-323 eKr)
Aleksander Suure võimule tõus:
Philippos II alistab Kreeka Makedoonia võimule (338 eKr) kuid tapeti  vandenõulaste poolt.
Troon läks tema 20.a. pojale Aleksandrile.
Aleksandri eesmärgiks oli Pärsia suurriigi (Idamaade) vallutamine:
V. -Aasia, Süüria ja  Palestiina .
Egiptus, kus ta võeti vastu vabastajana.
Mesopotaamia  – Ninive veermete lähedal Gaugamela lahingus purustati Pärsia peajõud.
Pärsia tuumikala ja Kesk-Aasia.
India sõjaretke nurjumine.
Vallutusretke tagajärjed:
Kreeklaste väljaränne Idamaadesse (palgasõdurid ja muude  ametite  esindajad)
Kreeka mõjude levik Idamaadesse – keel ja kultuur ning kreekapärased linnad ja  elulaad .
Pärsia  kommete  ülevõtmine – Aleksander Suur korraldas suurpulmad (10 tuhat  Makedooni 
sõdurit  pärslannadega).
Aleksandri  ootamatu  surm malaariasse (323 eKr).
Hellenistlikud riigid
Tekkimine:
Impeeriumi pärisid Aleksandri väejuhid.
Omavahelises võimuvõitluses tekkis 3 suuremat riiki: Kreeka-Makedoonia, Egiptus ja 
Seleukiidide riik (Aasias).
Riigi- ja ühiskonna korraldus:
Monarh  – Kreeka-Makedoonia päritolu ainuvalitseja, kes otsustas tähtsamaid asju.
Valitseja jumalikustamine Idamaade eeskujul.
Kodaniku otsustusõigus väheneb – polised olid iseseisvad vaid siseelu korraldamisel.
Kodanike katsekohustuse asemel loodi palgasõjavägi, mis paigutati sõjaväeasulatesse.
Idamaade omane talupoja allutatud seisund.
Hellenistlik kultuur – Idamaiste mõjudega Kreeka kultuur, mis levis kogu tolleaegses 
maailmas.
Keskused:
Uueks maailmakeskuseks sai Aleksandria (Egiptuses), kuhu rajati Museion (muusa – kultuuri 
kaitsehaldjas) – kuninga puhul ülalpeetav teaduskeskus vanaaja suurima raamatukoguga (70 
tuh. papüüruserulli Kreeka teostega).
Antiookia (Süürias)
Peryamon (V. – Aasias)
Ateena (Kreeka)
Teadus: 
Teaduste eraldumine filosoofiast  omaette  teadusharudeks.
Eukleides – matemaatik , kes lõi siiani kasutusel oleva geomeetrilise süsteemi.
Archimedes – kuulsaim  füüsik ja leiutaja (veetõstukina kasutatav kruvi, kiviheitja ning seadus 
kehade veevälja survest, mille peale tuli vannis – “Heureka!”
Astronoomid pooldasid vastavalt Maa-keskset teooriat, mida põhjendas Ptolemaios (koostas 
ka maailmakaardi tollal tuntud maadest ).
Filosoofia:
Keskuseks endiselt Ateena.
Peamiseks arutlusprobleemiks hingerahu, vabanemine  muredest  ja hirmudest.
Epikuurlased püüdsid vabastada inimest hirmust surma ees – surm kui hingeaatomite 
lagunemine, mistõttu surmajärgsust pole.
Filosoofia vabastab hirmudest ja lubab elu nautides hingerahuni jõuda. 
Stoikud väitsid, et maailmas on kõik vääramatu, kuid õiglase  jumaliku ettemääratusega ja tark 
lepib saatusega, vabastades nii ennast hirmudest hingerahu leidmiseks.
Kirjandus ja teater:
Teatris poliitika ja moraaliküsimuste asemel igapäevaelu.
Luule esiletõus – armastus, valitseja  ülistamine .
Sügava sisu asemel elegantne stiil – pakkuda lugejale naudingut mitte lahendada  elulisi  
probleeme. 
Muutused religioonis:
Hakati kummardama ka  Idamaa  jumalaid.
Eriti populaarseks sai  Isise   kultus  – kogu maailma valitseja, kes annab parema  saatuse  ka 
pärast surma.
Õpiti tundma Mesopotaamia astroloogiat – koostati tänaseni kasutatavad horoskoobid 
sodiaagi 12 tähtkuju alusel. 
Vana-Kreeka ehk Hellas
Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele
Asukoht:
Balkani ps lõunaosa
Egeuse mere saared
Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks:
Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps)
Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee.
Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee.
Peamine ühendustee MERI.
Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus.
Hellas kui kultuurivahendaja:
Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni.
Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni.
Kreeka ajaloo põhiperioodid
Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr)
Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee)
1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn)
1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati 
lossid ja hävines tsivilisatsioon. 
Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr)
Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati.
Hetiitidelt võeti üle rauasulatus, mis tõrjus välja pronksi.
Väljaränne Väike-Aasia läänerannikule, millest sai kreeklaste püsiv eluase (sobiva põllumaa 
nappus).
Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr):
Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine.
Kolonisatsioon (Vahe- ja Mustal merel) kaubanduse arendamiseks.
Hõberaha kasutuselevõtt väärtusmõõduna. 
U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri.
Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena).
776 eKr olümpiamängude algus – usu ja spordipidustused.
Klassikaline ajajärk (u.500 – 338 eKr):
Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) – pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk.
Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka 
majandus- ja kultuurikeskus.
Peloponnesose sõda (431-404 eKr) – Ateena allajäämine Spartale.
Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas 
kogu Hellase oma võimule.
Hellenismi periood (338-30 eKr)
Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla.
Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille 
koosseisus olid ka kreeklased)
Kreeklaste massiline ränne Idamaadesse – Kreeka linnad Vahemere idarannikul (nt Egiptuse 
pln Aleksandria) 
146 eKr Kreeka-Makedoonia langemine Rooma võimu alla.
30 eKr langes Rooma võimule viimane hellenistlik riik – Egiptus.
Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon
Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel.
Kujunemine:
Aeg: 2000-1400 eKr
Loojaks tundmatu päritoluga rahvas.
Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest.
Kindlustamata linnad ja lossid:
Lossid olid labürinditaolised (korrapäratud ruumid ümber siseõu).
Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos.
Loss oli nii kultuspaik, valitseja eluase kui ka võimukeskus.
Lossid olid linnakvartalitega kokku kasvanud ühtseks tervikuks. 
Teadmata, kas lossid olid sõltumatud või moodustasid ühtse riigi.
Kunst ja usund:
Erksavärvilised freskod seintel.
Naiste suur tähtsus ühiskonnas – neid kujutati meestest sagedamini ja kesksel kohal.
Austati jumalannasid.
Härg, kui kultusloom, mille ohverdamisel toimusid ohtlikud akrobaatilised rituaalid.
Puudus sõjatemaatika.
Kreeta tsivilisatsiooni häving (u 1500 eKr):
Thera saarel vulkaanipurskest tekkinud hiidlaine hävitustöö.
Mandrilt järgnenud ahhailaste – kreeklaste esivanemate rünnakud ja Knossose vallutamine.
Mükeene tsivilisatsioon
Kujunemine:
Rajajateks indoeurooplastest ahhailased (u 1500 eKr).
Olid sõjaliselt kreeklastest üle, kasutades hobuseid ja sõjakaarikuid.
Ahhailased võtsid üle minoilise kultuuri, kuid rajasid selle baasil uue ja omanäolise 
tsivilisatsiooni.
Lineaarkiri B: kohandasid kreetalaste kirja oma vajadustele, mis on tänapäevaks dešifreeritud 
(peamiselt majandusaruanded).
Lossid ja ühiskonnakorraldus:
Labürinditaolised ruumid (kuulsaim oli Mükeene loss).
Ümbritsevad nn kükloopiliste müüridega (massiivsed kiviplokid).
Lossid olid arvatavasti omavahel sõjajalal olevate riikide keskuseks. 
Ühiskonda juhtisid kuningad ja sõjapealik oma kaaskonnaga.
Lossi võimu all töötasid sõltlastest või orjadest talupojad ja käsitöölised.
Kunst ja usund:
Võeti üle kreetalastelt ning kohandati oma sõjakale ühiskonnale ja meelelaadile.
Austati mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid.
Maalidel sagedasti sõjatemaatika.
Mükeene kultuuri häving:
U 1100 eKr tungisid Balkanile doorlased, kes hävitasid Mükeene tsivilisatsiooni.
Kangelaseepika
Kreeta-Mükeene periood, kui kangelasaeg:
Edasi pärandatud lugulaulud kangelastest ja nende vägitegudest.
Kuulsaim müütiline kangelane oli Herakles.
Müüt Iasonist ja tema laevu Argu mereretkest kuldvillaku järele.
Armastatuim Trooja sõja lugu – V.Aasia kindluse Trooja vallutamine Kreeka kangelaste poolt:
Trooja kuningapoeg Paris võrgutas ja viis Troojasse Sparta kuninga naise kauni Helena.  
Mükeene kuningas Agamemnon kogus ühisväe Trooja vallutamiseks.
10 a. võitluse järel tappis kreeklaste sangar Achilleus Trooja esivõitleja Hektori, kuid langes 
ise Parise noolest tabatuna.
Achilleuse kand – ainuke nõrk koht.
Trooja vallutati hiiglasliku puuhobusega.
Trooja hobune – kink, mis on ohtlik selle saajale.
Arhailisel ajal vormiti pärimused eeposteks.
Tähtsamatest on säilinud eeposed “Illias (Trooja sõja sündmused vähestel päevadel linna 
piiramise 10. aastal) ja
“Odüsseia” (Odüsseuse meeskonna eksirännakud Troojast kodusaarele Ithakale.
Pime laulik Homeros:
“Illiase” ja “Odüsseia” koostamine omastatakse talle. 
Selgusetu, kas ta oli olemas või kas oli autor.  
Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu
Tsivilisatsiooni uus tõus alates VIII saj. eKr.
Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne:
Hellenid – kreeklaste nimetus
Barbarid – võõramaalased
Ühised jumalad ja murdekeeled
Ühine võitlus pärslaste vastu.
Tekkisid polised – Kreeka linnriigid
Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm.
Akropol (kr.k. mägilinn) – kaljunukile rajatud kindlus.
Linna keskuseks oli agoraa – koosoleku ja turuplats.
Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused.
Külad ja rikaste maamajad.
Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega:
Kaubasuhted foiniiklastega.
Kultuurisaavutuste ülevõtmine.
Kolonisatsioon:
Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde.
Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele.
Kujunes alfabeet – Kreeka tähestik (24 tähemärki):
Aluseks Foiniikia tähestik.
Lisati juurde täishäälikud.
Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi.
Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas.
Ühiskonna struktuur
Aristokraadid – ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud.
Kr.k. aristos+kratos = suursuguste, parimate võim.
Võisid tegeleda ka kaubandusega.
Põlde harisid orjad ja sõltlased.
Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju.
Tegeldi poliitika ja vaimueluga.
Pühenduti enesearendamisele ja –täiendamisele.
Omavahel konkureerisid aristokraatide sõpruskonnad.
Sümposioonid (kr. K. koosjooming) – aristokraatide ühised pidusöögid võõrustaja juures 
(külitati lavatsitel madalate toidulaudade juures, nauditi lahjendatud veini, orjataride tantsu ja 
pillimängu ning vaieldi moraali, filosoofia ja poliitika üle)
Tugev konkurentsivaim – püüti olla parim poliitikas, lahinguväljal ja rikkuses.
Vabad talupojad:
Moodustasid suurema osa kodanikest.
Sõjavägi koosnes peamiselt neist.
Jõukamad talupojad said oma majapidamisega ise hakkama,
vaesemad võtsid laenu rikastelt ja võisid võla katteks kaotada maa.
Võlaorjusesse langedes kaotasid ka kodanikuõigused.
Käsitöölased:
Enamasti väikeste töökodade omanikud, hankides perega igapäevaelatist.
Omasid madalat sotsiaalset seisundit, olles sageli kodanikuõiguseta.
Orjad:
Kreeka kui orjanduslik ühiskond – orje kasutati kõikjal (põllul, käsitöökojas, koduteenijatena 
ja eeskätt raskematel töödel – kaevandustes).
Sõjavangid, barbaritelt ostetud või võlglased.
Orjadesse suhtuti kui omaniku varasse, millega oma suva järgi toimida.
Enim orje töötas aristokraatidele, kuid neid oli ka jõukamatel lihtkodanikel.
Orjatöö võimaldas ülejäänud ühiskonnaliikmetel elada vabade täieõiguslike kodanikena 
(poliitika, vaimuelu).
Naise positsioon. Abielu ja perekond.
Patriarhaalne e. meestekeskne ühiskond:
Naistel polnud kodanikuõigusi, olles meeste eeskoste all.
Naised osalesid harva avalikel üritustel (v.a. usupidustused)
Naise koht oli kodus – korraldas majapidamist ja kasvatas lapsi, suhtlemata külalistega.
Abielu eesmärk oli saada seaduslikke järglasi ja sõlmida poliitilisi sidemeid:
Vastastikkused tunded ei mänginud rolli.
Abielukokkulepe oli tulevase äia ja peigmehe vahel.
U. 30 a. mees võttis abikaasaks murdeeast väljunud tüdruku.
Abielusuhted jäid pinnapealseks, kuna mees oli sageli kodust väljas.
Naiselt nõuti truudust, kuid mees võis luua abieluväliseid suhteid (hetäärid – armukesed)
Meestevahelised suhted:
Kogemustega mees võttis sageli nooruki oma hoole alla – kasvatada temast tubli ja 
lugupeetud noormees.
Sageli kaasnes sellega normaalseks peetud erootiline kiindumus, mida nimetati pederastia 
(poistearmastus).
Sarnased suhted võisid olla ka naiste ja tüdrukute vahel, mida tuntakse lesbilise armastusena.
Homo- ja heteroseksuaalne armastus ei välistanud teineteist.
Lihtrahva hulgas levis pederastia, noormehest prostituut võis jääda ilma kodanikuõigustest.
Kreeka linnriik
1.Polis – Kreeka linnriik
Tunnused:
Ühe piirkonna kodanike kollektiiv.
On sõltumatu (ühtne riik puudus).
Põhineb kodanike omavalitsusel ja omakaitsel.
Näited:
Tavaliselt väikearvulised polised (30 000 – 40 000 elanikku).
Suuremad Ateena ja Sparta (u 200 000 elanikku) Balkani ps.
Mileetus V-Aasia rannikul, Sürakuusa Sitsiilias ja teised.
Kodanikud:
Kõik vabad põliselanikest mehed.
Mõnel pool varanduslik tsensus – kodanikeks jõukamad mehed.
Mittekodanikud
Naised
Orjad
Võõramaalased
Poliitika – polise asjadega tegelemine:
 Rahvakoosolek – Kodanike kõrgeim riigiorgan, kus otsustati tähtsamaid küsimusi.
Nõukogu – Alaline võimuorgan, mis moodustati rahvakoosolekul.
Ametnikud – Valiti rahvakoosolekul.
Sõjavägi koosnes linnriigi kodanikest, kes hankisid ise relvastuse:
Rikastest ratsavägi.
Peajõuks oli keskjõukatest raskerelvastusega jalavägi (oda, mõõk, kilp, kiiver).
Vaestest kergejalavägi (vibud, lingud)
Faalanks – lahingurivistus üksteise taga pikkade viirgudena.
Vilepillide saatel liiguti tihedas rivis vaenlasele vastu.
2.Valitsemisvormid
a. Aristokraatia – võim on koondunud aristokraatide kätte:
Nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast.
Valitses tumedal ajajärgul, kuid püsis ka hiljem.
Tuntuim oli Sparta aristokraatia.
b. Demokraatia – rahvavõim (kr.k. demos+kratos= rahvas+võim):
Nõukogu- ja ametnikud valiti kõikide kodanike hulgast.
Tuntuim oli Ateena demokraatia.
Otsene demokraatia – kodanikud valitsesid riiki suurel määral ise.
Ametnikud ja nõukogu liikmed said palka, mis võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda.
Türannia – Võim, mis kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale:
Kehtestasid sõjaväe abil korra, lõpetades segadused.
Astusid samme vaeste olukorra parandamiseks.
Surusid julmalt maha vastaste salasepitsused.
Varem või hiljem kukutati võimult.
Sparta ja Ateena riigikorraldus:
SPARTA
ATEENA
Asukoht
Lakoonia ja Messenia maakond 
Atika maakond Kesk-Kreekas
Peloponnesos (4 kindlustamata 
küla) 
Ühiskonna- Spartaadid – (5%) vabad 
Kodanikud – vabad täisealised 
kihid
kodanikud (doorlased)
põliselanikest mehed (kuni 50 
Perioigid –vabad, kodaniku- 
000).
õigusteta Lakoonika elanikud.
Metoigid – vabad kodaniku-
Heloodid – orjastatud 
õigusteta võõramaalased (80 000).
messeenlased. 
Orjad (200 000)
Valitsemise Aristokraatia
Demokraatia
vorm
Rahva-
Spartiaatide koosolek
Kõikide kodanike koosolek 10 
koosolek
Lõplikud otsused ja ametnike 
päeva tagant.
valimine.
Ettepanekud, otsused, valimised 
(1 aastaks).
Ametnikud
2 kuningat – sõjaväe ja usuelu 
6000 kohtunikku valiti 
juhtijad.
liisuheitmisega.
5 efoori – kõrgemad võimu-
10 strateegi – tähtsamad 
kandjad kontrollimas teiste 
ametnikud (väejuhid), kes valiti 
tegevust.
hääletamisega.
Nõukogu
Geruusia – 30-liikmeline, üle 60a.
500-liikmeline, mis valiti liisu-
heitmisega ja oli kõrgemaks 
organiks koosolekute vahel.
4. Demokraatia areng Ateenas
Soloni reformid (594 eKr)
Keelati võlaorjus.
Kodanikud jagati varanduslikesse gruppidesse. 
Kodanike õigused ja kohustused sõltusid varandusest, mitte sünnipärast.
Periklese reformid (460-430 eKr)
Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule.
Kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed.
Aristokraatidel polnud poliitikas privileege.
Kodanikud olid maksuvabad. 
Sparta kasvatus
Spartiaadid olid elanikest vähemuses aga võimu hoidmiseks tuli tagada sõjaline üleolek.
Kasvatussüsteemi eesmärk oli riigi kontrolli all arendada sõjamehe-omadusi:
Alates 7a elasid poisid kodust eraldi riiklikes kasvatusasutustes karmides tingimustes – 
kehaline ja sõjaline õpe.
20a saadi täisväärtuslikuks sõjameheks.
30a saadi kodanikuõigused, soetati maatükk, mida harisid heloodid ja tuli abielluda.
Kodanikes hinnati vaprust ja distsipliini, mis allutatud riigi huvidele ning mis tagas ka riigi 
stabiilsuse.
Lakooniline kõne – lühike ja selge kõne (“Kilbiga või kilbil”)
Sparta osa Kreeka kultuuris oli tühine, kuna hinnati eeskätt sõjalist oskust. 
Vana-Kreeka Religioon
1. Jumalad
a. Üldiseloomustus:
Antropomorfsus – Inimese sarnasus välimuselt ja iseloomult.
Surematus ja kõikvõimsus.
Käsutasid/ kehastasid loodusjõude.
Kaitsesid ühiskonna väärtusi ja moraali.
Hoolitsesid mõne inimtegevuse eest (põlluharimine jne).
Jagasid inimestele edu või hukatust vastavalt nende käitumisele.
Olümplased – tähtsamad jumalad (Zeus oma õdede-vendade ja lastega), kes elasid Olümpose 
mäel (Põhja-Kreekas)
b. Tähtsamad jumalad
Zeus – Jumalate valitseja, taeva- ja piksejumal, hulk lapsi jumalate ja inimkangelaste seas
Hera – Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna ja abielu kaitsja
Poseidon – Zeusi vend, merede valitseja, kolmhargiga tekitas torme ja maavärinaid
Hades – Zeusi vend, allilma ja surma valitseja
Demeter – Zeusi õde, viljakuse- ja põllutööde kaitsja
c. Jumalate noorempõlvkond Zeusi lastena
Ares – Julm sõjajumal
Hephaistos – Lonkur tulejumal, sepatöö kaitsja
Athena - Sõja- ja tarkusejumalanna, linnade kaitsja
Apollon – Luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja
Artemis – Jahijumalanna, elava looduse kaitsja
Aphrodiote /(Aphrodite) – Ilu, armastuse, viljakuse jumalanna
Dionysos - Veini- ja viinamarjakasvatuse jumal
Hermes – Teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg
2. Usurituaalid
a. Jumalatega suhtlemine:
Suhelda võis igaüks – ohverdada ja palveid esitada.
Koduseid rituaale täitis perepea.
Preestrid (aristokraatide hulgast) – suuremates templites, kes korraldasid usuüritusi terve 
kogukonna nimel.
b. Jumalatega suhtlemise kohad:
Templid, kuhu tavainimesed pääsesid harva – jumala kuju ja kolde tuli.
Altar, kuhu toodi jumalate ohvreid – madal kivialus templi juures. 
Oraaklid, kus jumalate tahet vahendas püüria (nt Apolloni oraakel Delfias Kesk-Kreekas)
c. Jumalate suhtlemise viisid:
Iga-aastased usupidustused, mis ühendas polise kodanikke (nt Zeusi auks olümpiamängud).
Vereohver kui tähtsaim rituaal – loomade tapmine jumala altaril templi juures – liha küpsetati 
ja söödi koha peal, jumalale jäid altaritulel sõrad ja saba.
Oraaklid – paigad, kus käidi jumalatelt tulevikku ennustamas.  
Püütia – preestrinna, kelle suu läbi jumal tuleviku ennustas – tema seosetu kõne vormistati 
värssideks.
Iga tähtsama ettevõtmise eel saadeti linnriigi saadik püüria juurde.
Püütia sõnumis ei kaheldud – kui sündmused ei vastanud kirjeldatule, siis tunnistati enda 
võimetust jumalikku sõnumit mõista.
Ennustuste eest toodi andameid, mis muutsid nt Delfi suurte rikkuste omanikuks. 
Surmajärgsus
Väärtustati elu ega mõeldud eriti sellele, mis saab pärast surma.
Karistused tabavad inimest juba eluajal või kanduvad needusena lastele.
Surm on meeldiva lõpp, millele järgneb olesklemine sünges Hadese riigis:
Sinna pääseb üle allilma jõe hõberaha eest paadimehele – komme panna surnule münt suhu. 
Jumalate ja inimeste põlvnemine mütoloogia põhjal
Maailm polnud jumalate loodud, vaid eksisteeris enne neid:
CHAOS – aegade alguses vormitu segadus pilkases pimeduses.
Chaosest sündisid MAA (Gaia) ja TAEVAS (Uranos), kes valitsesid maailma.
Gaia ja Uranose lastena sündisid TITAANID, kellest KRONOS võttis salakavalusega isalt 
maailmavalitsemise üle.
KRONOSE järglased olid vanemapõlve jumalad – Zeus oma õdede-vendadega.
Jumalate ja titaanide võitluses suutis ZEUS välgu abil võita, kehtestades enda ja kaasjumalate 
võimu maailma üle.
Inimesed sündisid maast või jumalate voolituna mullast:
Ilma küünte ja karvkatteta olid nad kaitsetud.
PROMETHEUS (üks titaanidest) hoolitses inimeste eest – varastas jumalate tule ja pettis 
Zeusi ohvrilooma valikul (ilusa rasvaga kaetud kondihunnik ja verise nahaga kaetud liha).
Vihane Zeus aheldas Prometheuse Kaukasuse mäe külge, kust Herakles ta hiljem vabastas.
Inimestele saatis Zeus karistuseks imekauni naise Pandora, kellest said alguse inimkonna 
hädad.
Pandora laegas – jumalate kingitus, mida keelati avada.   
Avalikud pidustused, lüürika ja teater
Spordivõistlused
Spordi tähtsustamine:
Aristokraatide meelisharrastus
Lisaks vaimuteravusele hinnati täiuslikku keha ja füüsilist tugevust.
Gümnaasium, kui hariduskeskus:
Gymnasion (kr.k. alastioleku koht) – spordiväljak koos abiruumidega, kus võisteldi alasti.
Gümnastika (spordiharjutused) olid hariduses kesksel kohal.
Seal hakkasid toimuma ka õpetlaste loengud.
Spordivõistlused:
Igas linnriigis
Ülekreekalised
Usupidustuste raames
Olümpiamängud – tähtsamad ülekreekalised spordivõistlused peajumal Zeusi auks.
Korraldamine:
Nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias (Peloponnesose ps)
Osalejateks ainult hellenid – mehed ja poisid.
Olümpiarahu, mil katkestati sõjad.
Kestsid 5 päeva, millest 2 esimest usupidustused.
Võistlusalad:
Hobukaarikute võidusõit (võitjaks hobuse omanik).
Erineva pikkusega jooksud (kõige varasem ala oli kiirjooks 192m = staadium ehk 
pikkusmõõt).
Maadlus
Rusikavõitlus
Viievõitlus (ketas, hoota kaugus, oda, lühijooks, maadlus)
Võitlejate austamine:
Oliivipuu lehtedest pärg
Luuletused, kingitused, ausambad
Eluaegne pension
Võitjate nimekiri – esimene teadaolev 776 eKr, mis sai kreeklaste ajaarvamise alguseks.
Mängude saatus:
Korraldati üle 1000 aasta.
Ristiusu võiduga Rooma impeeriumis keelati kui paganlikud mängud.
Kaasaegsed OM taastas 19. saj. lõpul Pierre de Coubertin.
Lüürika – luuletused, mis kanti ette lüüra (kilpkonna kilbist kastiga keelpilli) saatel.
Autoriteks – ettekandjateks aristokraadid:
Tunded, mõtted ja tõekspidamised.
Mõõdukus ja vaoshoitus õnnetuste ja jumalate meelepaha vältimiseks.
Solon:
Tuntud ka poliitikuna.
Mõõdukus ka riigielu korraldamise aluseks.
Pindaros:
Silmapaistev lüürik
Ülistuslaulud võitjatele – spordivõitja kui jumala soosingu märk ja inimliku täiuslikkuse 
kehastaja.
Teater
Kreeka kui teatri sünnimaa:
Draamakunst (kr.k. drama – tegevus) sai alguse veinijumal Dionysose igakevadistest 
pidustustest.
Kreeka teater koosnes 3 osast:
Theotron (kr.k. vaatamise koht) – hoburauakujuline pealtvaatajate koht mäejalamil.
Orkestra (kr.k. tantsuplats) – ringikujuline plats, kus esines koor, kes selgitas laval toimuvat.
Skenee (kr.k. telk) puust dekoratsioonidega lava, kus esinesid näitlejad.
Etenduse korraldus:
Näitlejateks ainult mehed, kes vahetasid näo ees maske.
Hommikust õhtuni 3 päeva Dionysose pühadel (2-3 korda aastas)
Sealsamas söödi-joodi.
Vaesed said poliselt raha teatri külastamiseks.
Eesriiet polnud, küll aga kasutati lavaseadeldisi (nt näitleja õhkutõstmist).
Julmi stseene (nt tapmine) ei näidatud, küll aga tulemust (surnukeha).
Žürii selgitas välja parimad näitlejad ja autorid, kellele auhinnad.
Dramaturgid – näitekirjanikud:
Tragöödiad – Kurva sisuga näitemängud (kr.k. 
Komöödia – lõbusad 
sokulaulud, mis kanti ette sokunahas)
näitemängud.
Aischylos – “Orestia”
Aristophanes – “Linnud” 
Sophokles – “Kuningas Oidipus”
Teemad sageli müütidest.
Pilgati demokraatiat ja 
Kuidas käituda nii, et see ei põhjusta jumalate 
poliitikuid ning isegi jumalaid, 
pahameelt.
kartmata nende pahameelt.
Kasvatati kodanikke, pannes mõtlema sobiva 
käitumise üle.
Vana-Kreeka haridus, filosoofia ja teadus
Haridus
Koolid poistele alates 7. eluaastast.
Lugemine ja kirjutamine
Muusika
Õpiti pähe tähtsamaid teoseid (Homerose eeposed).
Gümnastika – sportlikud harjutused.
Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega.
Rikastes peredes:
Õpetasid poisse pedagoogid (kr. k. poisijuhendaja) 
Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid.
Tüdrukute ja mittekodanike kasvatamine oli iga pere enda asi, mis piirdus majapidamis- ja 
käsitöö ettevalmistusega.
Filosoofia (kr. k. tarkuse armastus) – mõtteteadus, mis juurdles maailma üldiste probleemide 
üle.
Sünnimaaks Kreeka, u 600 eKr:
Varem oli levinud regioonil põhinev müütiline maailmavaade.
Üleminek mõistusel põhinevale mõtteviisile.
Esimeste filosoofide põhiprobleemid:
Huvituti loodusest ja seal toimuvatest muutustest.
Sooviti loodust mõista, lähtudes loodusest endast ja toetumata müütidele.
Algaine probleem - Üksainus algaine, millest on tehtud kõik muu:
Thales Axinamenes Axinamandros Demokritos 
Vesi
Õhk
Apeiron 
Aatomid – maailma algosakesed, mille 
(määramatus)
ühinemisel kõik tekib ja lagunemisel kõik 
hävineb.
   c. Ateena filosoofia – inimese probleemi tõestamine:
Sofistid (kr. k. 
Hea ja halva vahel tuli otsustada lähtudes inimvajadusest, mitte 
targad, 
üldiste normide järgi.
õpetatud) – 
Õpetus tugevama õigusest – inimesed kujundavad seaduse vastavalt 
rändõpetlased, 
tugevamate ja võimekamate huvidele.
kes õpetasid 
Osa taunis seda õpetust, nähes ohtu polise tähtsusele ja moraalile.
rikastele 
kõnekunsti ja 
riigivalitsemist.
Sokrates
Üks üldisi absoluutseid norme on voorus.
Filosoofia peaprobleem olevat vooruse olemuse mõistmine.
Tema meetodiks oli vestlus, mille käigus tuli suunavate küsimustega 
selgeks teha, mis on voorus.
Suhtus halvustavalt demokraatiasse – kuna valitsemises osalevad ka 
võhikud, siis ei ole see riigikord vooruslik.
Platon – 
Ideeõpetus – ideed on meeltega tajuvate asjade täiuslikud 
Sokratese 
algpõhjused ja asjad nende ebatäiuslikud koopiad. 
õpilane, 
Õpetus ideaalsest riigist – vahepealne korravalvurite klass peab 
kirjutas oma 
ohjeldama masse vastavalt filosoofidest valitsejate suunamisele.
töid 
Ideaalilähedane oli Sparta riik.
dialoogidena 
ning vahendas 
meieni 
Sokratese 
seisukohti. 
Aristoteles – 
Ei pooldanud Platoni õpetust kahest maailmast – eksisteerib vaid 
Platoni õpilane,  meeltega tajutav maailm, idee on asja olemus, mis on määratletav 
antiikaja 
üldistamise teel.
mitmekülgseim  Riigi eesmärk on tagada kodanikele õnnelik elu, selleks hoiduda 
õpetlane.
äärustest ja leida kuldne kesktee aristokraatia ja demokraatia vahel.
Tegeles paljude ainevaldkondadega, andes paljudele teadustele 
nimed (loogika, füüsika, psühholoogia, retoorika, eetika).
Teadusliku mõtteviisi sünd
Pythagorase roll matemaatika kujunemisel teaduseks:
Maailmakorraldus ja seaduspärasused põhinevad arvulistel suhetel.
Püüdis sõnastada matemaatikas üldistavaid väiteid e. teoreeme.
Hippokratese roll meditsiini arengus:
Püüdis leida haiguse ja tervise loomulikke seletusi.
Inimese loomulik seisund on tervis.
Haigus tekib siis, kui loomulikkus on keha või hinge tasakaalutuse tõttu häiritud.
Ravi juures pööras suurt tähelepanu õigele toitumisele.
Arsti eetika lähtub Hippokratese vandest – kaitsta alati patsiendi tervist ja elu.
Ajalookirjutise algus – Herodotus kui “ajaloo isa”
Hellenismiperiood (338 – 30 eKr) –
Kreeklaste valitsemine Idamaade üle Aleksandrist Rooma võimuni. 
Aleksander Suure vallutusretked (336-323 eKr)
Aleksander Suure võimule tõus:
Philippos II alistab Kreeka Makedoonia võimule (338 eKr) kuid tapeti vandenõulaste poolt.
Troon läks tema 20.a. pojale Aleksandrile.
Aleksandri eesmärgiks oli Pärsia suurriigi (Idamaade) vallutamine:
V. -Aasia, Süüria ja Palestiina.
Egiptus, kus ta võeti vastu vabastajana.
Mesopotaamia – Ninive veermete lähedal Gaugamela lahingus purustati Pärsia peajõud.
Pärsia tuumikala ja Kesk-Aasia.
India sõjaretke nurjumine.
Vallutusretke tagajärjed:
Kreeklaste väljaränne Idamaadesse (palgasõdurid ja muude ametite esindajad)
Kreeka mõjude levik Idamaadesse – keel ja kultuur ning kreekapärased linnad ja elulaad.
Pärsia kommete ülevõtmine – Aleksander Suur korraldas suurpulmad (10 tuhat Makedooni 
sõdurit pärslannadega).
Aleksandri ootamatu surm malaariasse (323 eKr).
Hellenistlikud riigid
Tekkimine:
Impeeriumi pärisid Aleksandri väejuhid.
Omavahelises võimuvõitluses tekkis 3 suuremat riiki: Kreeka-Makedoonia, Egiptus ja 
Seleukiidide riik (Aasias).
Riigi- ja ühiskonna korraldus:
Monarh – Kreeka-Makedoonia päritolu ainuvalitseja, kes otsustas tähtsamaid asju.
Valitseja jumalikustamine Idamaade eeskujul.
Kodaniku otsustusõigus väheneb – polised olid iseseisvad vaid siseelu korraldamisel.
Kodanike katsekohustuse asemel loodi palgasõjavägi, mis paigutati sõjaväeasulatesse.
Idamaade omane talupoja allutatud seisund.
Hellenistlik kultuur – Idamaiste mõjudega Kreeka kultuur, mis levis kogu tolleaegses 
maailmas.
Keskused:
Uueks maailmakeskuseks sai Aleksandria (Egiptuses), kuhu rajati Museion (muusa – kultuuri 
kaitsehaldjas) – kuninga puhul ülalpeetav teaduskeskus vanaaja suurima raamatukoguga (70 
tuh. papüüruserulli Kreeka teostega).
Antiookia (Süürias)
Peryamon (V. – Aasias)
Ateena (Kreeka)
Teadus: 
Teaduste eraldumine filosoofiast omaette teadusharudeks.
Eukleides – matemaatik, kes lõi siiani kasutusel oleva geomeetrilise süsteemi.
Archimedes – kuulsaim füüsik ja leiutaja (veetõstukina kasutatav kruvi, kiviheitja ning seadus 
kehade veevälja survest, mille peale tuli vannis – “Heureka!”
Astronoomid pooldasid vastavalt Maa-keskset teooriat, mida põhjendas Ptolemaios (koostas 
ka maailmakaardi tollal tuntud maadest).
Filosoofia:
Keskuseks endiselt Ateena.
Peamiseks arutlusprobleemiks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest.
Epikuurlased püüdsid vabastada inimest hirmust surma ees – surm kui hingeaatomite 
lagunemine, mistõttu surmajärgsust pole.
Filosoofia vabastab hirmudest ja lubab elu nautides hingerahuni jõuda. 
Stoikud väitsid, et maailmas on kõik vääramatu, kuid õiglase jumaliku ettemääratusega ja tark 
lepib saatusega, vabastades nii ennast hirmudest hingerahu leidmiseks.
Kirjandus ja teater:
Teatris poliitika ja moraaliküsimuste asemel igapäevaelu.
Luule esiletõus – armastus, valitseja ülistamine.
Sügava sisu asemel elegantne stiil – pakkuda lugejale naudingut mitte lahendada elulisi 
probleeme. 
Muutused religioonis:
Hakati kummardama ka Idamaa jumalaid.
Eriti populaarseks sai Isise kultus – kogu maailma valitseja, kes annab parema saatuse ka 
pärast surma.
Õpiti tundma Mesopotaamia astroloogiat – koostati tänaseni kasutatavad horoskoobid 
sodiaagi 12 tähtkuju alusel. 
Vana-Rooma
Itaalia geograafilised olud ja sellest tingitud arengujooned:
Aponniini ps. oli juba vanaajal tuntud Itaalia nime all.
Maa tasasem ja põlluharimiseks  sobivam  kui Kreekas:
Mägised alad vaheldusid tasandikega.
Ühendust peeti peamiselt maismaad mööda:
Merd  sõideti kreeklastest vähem.
Geograafiline  terviklikkus :
Eeldus ühtse riigi tekkeks.
Apenniini ps. rahvastik :
Itaalikud
Etruskid
Kreeklased
Asukoht
Ps kesk- ja 
Ps loodeosas 
Ps lõunarannikul 
lõunaosa
Etuuria maakond
ja Sitsiilia
Tegevusalad
Põlluharimine ja 
Kaubandus, mere- Põlluharimine, 
karjakasvatus.
sõit, 
viinamarja- ja 
põlluharimine, 
oliivkasvatus.
käsitöö.
Ühiskond
Patriarhaalne 
12 
Linnriigid Kreeka 
suurpere
aristokraatlikku 
elulaad ja kultuur
linnriiki
Päritolu
Indoeuroopa 
Tundmatu rahvas  Kreekast tulnud 
hõimud
Väike-Aasiast
kolonistid.
Rooma ajaloo põhiperiood.
Kuningate aeg (753-509 eKr)
Etruskide hiilgeaeg.
7 kuningat, kellest 3 viimast olid etruskid.
Rooma  valdused  olid linna lähiümbrusest Tiberi jõe suudmeni.
Rooma linna väljaehitamine.
510 eKr  kuningavõim  kukutati rahvaülestõusuga.
Vabariik (509-30 eKr)
Riiki juhtisid  senat ja valitavad  riigiametnikud .
265 eKr langes kogu Itaalia Rooma võimu alla, alistati etruskid ja kreeklased.
3 Puunia  sõda Kartaagoga ülemvõimust Vahemerel (264-146 eKr) lõppesid Rooma 
võiduga, vaatamata Hannibali võidule Cannae lahingus.
Laienemine ida suunas – 146 eKr liideti impeeriumiga Makedoonia ja Kreeta ning peagi 
ka Väike-Aasia.
Kodusõjad  väepealike vahel – Pompeius  ja Caesar , mis lõppesid Caesari võiduga ja tema 
ainuvõimu kehtestamisega.
44 eKr Caesari tapmine ja kodusõdade jätkumine – Antonius ja Octavianus  – Caesari 
pooldajad , kes alustasid omavahelist võimuvõitlust.
30 eKr vallutas Octavianus Egiptuse, kus enne seda Antonius ja Kleopatra tegid 
enesetapu. 
Octavianus ühendas kõik  Vahemeremaad  oma ainuvalitsuse alla, mis tähistas vabariigi 
lõppu.
Varane  keisririik  (30 eKr – 235 pKr)
Octavianus Augustuse aeg (30 eKr–14pKr) – pikk rahuperiood ja majandusõitseng, 
ainuvalitsejaga leppis enamus elanikest, senatist sai keisri nõuandja. 
Trianuse valitsusajal (98-117) saavutas Rooma  impeerium  võimsuse haripunkti – 
vallutati Daakia (Rumeenia) ja Mesopotaamia. 
Roomarahu – riik tagas kodanikele rahu ja julgeoleku, piiridele rajati tugevad 
kindlustevööndid.  
Hiline  keisririik (235-476)
Segaduste ajajärk (235-284) – nn  sõdurkeisrid , kes võitlesid võimu pärast. 50 aastaga 34 
keisrit , kellest vaid 1 suri loomulikku surma. 
Korra riigis taastas  keiser   Diocletianus  (284-305), tugevdades keisrivõimu senati arvel.
Constantinus  Suur (306-336) legaliseeris ristiusu ja muutis pealinnaks Konstantinoopoli, 
suurenes  lõhe  ida- ja lääneprovintside vahel. 
Theudosius ühendas veel korra riigi, kuid tema surma järel 395. a. lõhenes Rooma 
impeerium lõplikult kaheks: Lääne- ja Ida-Roomaks.
Suur rahvasteränne (375-476) – germaani hõimude paiknemine hunnide eest Rooma 
aladele .
Lääne-Rooma langus 476.a. germaani  väepealik  Odoaker kukutas viimase Lääne-
Rooma keisri Romules Augustuse ja hakkas tema nimel valitsema. 
Riik, õigus ja  armee  (esmaspäeva töö 14.12.2009)
Vabariiklik kord
Res  Publica  (ld. K. avalik asi) – roomlaste nimetus oma riigile:
Rahvakoosolek – 
Kutsuti kokku senati otsuste heakskiitmiseks ja 
Rooma kodanike 
ametnike valimiseks.
koosolek, millele 
Ise ei saanud algatada seadusi ja kandidaate esitada.
vormiliselt kuulus 
kõrgeim võim.
Senat – riiginõukogu 
Kujundas sise- ja välispoliitikat.
endistest ja 
Juhtis sõjandust ja rahaasju.
tegevametnikest, mis 
Esitas seaduseelnõusid rahvakoosolekule.
juhtis tegelikult riiki 
Kontrollis magistraatide tegevust. 
(300-600 eluaegset 
liiget)
Magistraadid  – 
2 konsulit omasid kõrgemat tsiviilvõimu ja sõja ajal 
riigiametnikud, kes 
juhatasid vägesid.
reeglina valiti 
Preetorid hoolitsesid õigusemõistmise eest.
koosolekul paarikaupa 1  Kvestorid vastutasid riigikassa eest.
aastaks. 
Tsensorid vastutasid kodanike loenduse ja maksude eest 
ning jälgisid elukombeid.
Rahvatribuunid kaitsesid lihtrahva huve.
Diktaatorid määrati ametisse välisohu puhul pooleks 
aastaks.
Nobliliteet – Kitsas  ring mõjukaid Rooma perekondi, kes palka saamata valitsesid riiki.
Vabariigi languse põhjused:
Talupoegade  laostumine , kes pidevate sõdade tõttu ei saanud maad harida.
Tekkisid orjatööl baseeruvad  latifundiumid  – suurmaavaldused, kus kasvatati viinamarju ja 
oliivipuid.
Vendade Gracchuste reformide nurjumine, kes püüdsid taastada elujõulist talupoegkonda 
(maavalduste ülempiir 125 ha).
Palgaarmee kujunemine, mis oli truu eeskätt oma väepealikule mitte Rooma riigile.
Kodusõjad, milles lõpuks väljus võitjana keisririigile aluse  pannud Octavianus.
Varana keisririik – võimujagamine senati ja keisri vahel.
Octavianus Augustus – senati antud aunimi (“ suursugune ”), millele lisas oma kasuisa Caesari 
nime (hiljem sai sellest valitseja  tiitel  keiser).
Rahvakoosoleku võim vähenes:
Pärast Augustuse surma enam kokku ei kutsutudki.
Tegelik võim oli keisri käes:
Koondas endale tähtsamad ametid – konsul, provintside asevalitseja (imperaator), 
rahvatribuun ja ülempreester.
Senatist sai keisrinõuandja ja senaatoriteks said ka provintside aristokraadid.
Magistraadid viisid ellu keisri korraldused.
Kodakondsuse sisulise tähenduse kadumine:
Kõik vabad mehes k.a. provintsides said kodakondsuse.
Itaalia kaotas oma eesõiguse ja riik kaitses võrdselt kõigi impeeriumi elanike huve.
Itaalia ja provintsid – alistatud maad väljaspool Itaaliat.
Rooma poliitika provintsides lähtus põhimõttest “jaga ja valitse” (divide et impera):
Läbirääkimisi peeti ühekaupa ja kokkulepped sõlmiti eraldi.
Kehtestati erinevad sõltumistingimused, vältimaks ühise vastasrinde tekkimist.
Allutatud riikide elukorraldus jäeti üldiselt muutmata.
Erinevused ida- ja lääneprovintside vahel:
Mahajäänud  lääneprovintsid
Arenenud idaprovintsid
( Gallia ,  Britannia , Hispaania , P-Aafrika)
(Kreeka, V-Aasia, Süüria, Egiptus)
Latifundiumid – orjatööl põhinevad 
Majanduslikult jõukas.
suurmaavaldused.
Kõrge kultuur.
Suurlinnad alles tekkimas.
Kreeka keel.
Ladina keel, millest kujunesid romaani 
Suured linnad.
keeled.
Ülekaalus väiketalud.
Rooma õigus
Rooma, kui  õigusriik  – kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed, k.a. keiser.
Varasemad õigusnormid  olid kirjas 12 tahvli  seadustes .
Vabariigiaegsed õigusallikad:
Rahvakoosolekute seadused.
Senati otsused.
Magistraatide korraldused.
Keisririigi ajal:
Keisri otsused.
Õigusteaduse algus – seaduspärandi süstematiseerimine ja ühtlustamine, juriidiline 
terminoloogia.
Armee
Püsis koos relva jõul:
Algul koosnes sõjavägi kodanikest, peamiselt vabadest talupoegadest.
Hiljem kujunes elukutseline palgasõjavägi.
Leegion – Rooma sõjaväe peamine väeüksus (4500 meest) 
Põhijõuks raskerelvastusega jalavägi (3000 meest)
Kergrelvastusega jalavägi (1200)
Ratsavägi (300)
Asusid peamiselt provintside piiride kaitsmiseks kuhu rajati võimsad piirikindlused. 
Relvastus
Viskekoda ja lühike mõõk.
Kaitseks nelinurkne kilp ja kiiver, rinna- ja teised kaitsmed.
Võitlustaktika:
Maniipul – leegioni lahingurivistus (ristküliku kujulised üksused malelaua ruutudena, mis 
andis faalanksiga võrreldes eelised)
Sõjatehnika
Head kindlusepiirajad.
Sõjalaagri kindlustamine.
Ühiskond ja eluolu
Seisused
Senaatoriseisus:
Algul Rooma senaatorid.
Hiljem Itaalia- ja provintsiaristokraatia 
Omasid latifundiume – orjatööl põhinevaid suurmaavaldusi. 
Enamuse aega veetsid Roomas kõrgametnikena.
Ratsanikuseisus :
Algul teenisid ratsanikuna  sõjaväes .
Hiljem kõik teatava  jõukusega kodanikud.
Suurmaavaldajad.
Kaubandus- ja finantstegevus, kohtunikud .
Vabad mehed:
Linnade käsitöölised.
Maal elavad põlluharijad (talupojad ja rentnikud).
Proletaarid – varatud linnakodanikud , kellele jagati tasuta vilja riigi kulul. 
Vabaks  lastud  – tasu eest endale elatist teenivad orjad. 
Võis end raha eest vabaks osta (omaniku heast  südamest või ustava teenistuse eest).
Elas vaba inimese  kombel , kuuludes koos varaga ikka peremehele.
Sai kodanikuks ja oli sageli ka kliendiks patroonile.
Orjad:
Orje rohkem ja olukord  halvem  kui Kreekas.
Orje saadi peamiselt vallutussõdadest.
Orje kasutati kõigis eluvaldkondades – raskel füüsilisel tööl (põllul, kaevanduses), 
majateenijatena, koduõpetajate ja oskustöölistena (haritud kreeklased) ning avalikel 
mängudel.
“Kõnelevad  tööriistad ” – ori kuulus peremehele (puudus vara ja vabadus), kes võis teda 
isegi tappa.
Orjanduslik ühiskond – ülemkihi (a,b) heaolu sõltus orjade tööst.
Perekond ja naiste positsioon
Patriarhaalne perekond (ld. k. familia):
Mehe piiramatu võim peres (naine, lapsed, pojanaine jt).
Kodanikuõigusteta naised olid mehe eeskoste all (nt kohtus).
Tüdrukud abiellusid pärast murdeiga.
Abielunaise tähtsaim voorus oli  truudus .
Naiste positsioon võrreldes Kreekaga:
Naistel oli rohkem vabadust – võis abielu lahutada ja suhtles külalistega koos mehega.
Võis vabaneda mehe eeskostest sõlmides abielu ja käsutades vara.
Toidulaud:
Vaestel leib ja jahupuder, kala, puu- ja juurvili.
Rikastel külluslikud  lihatoidud , joogiks lahjendatud vein. 
Peamine söögikord oli kolmekäiguline õhtusöök enamasti külaliste seltsis.
Toitu võeti näppudega, külitades madalatel lavatsitel.
Oksendamisega tehti ruumi uuele toidule.
Avalikud mängud:
“Leiba ja vaatemängu!”:
Peamine vahend rahvalõbustamiseks.
Nende korraldamine oli keisrite aukohus.
Hobukaarikute võidusõit hipodroomil:
4 võistkonda oma pooldajatega pealtvaatajate hulgas.
Läbiti 7 sirget tagasipöördega ümber tulba (u. 4 km).
Võistlejateks peamiselt orjad.
Circus  Maximus  (suur ringrada) – kuulsaim hipodroom Roomas linnas keisrite palee kõrval. 
Gladiaatorite – elukutseliste orjadest mõõgavõitlejate võitlused:
Amfiteatrid – ringikujulised gladiaatorite areenid (suurim oli  Colosseum  50 tuhande 
pealtvaatajaga).
Võitles elu ja surma peale – võidetu saatuse otsustas  publik .
Tavaliselt kahevõitlus – ühel kilp ja mõõk, teisel kolmhark ja võrk. 
Võitlus metsloomadega.
Merelahingud Tiberi jõel (nt Salamise lahingu lavastamine).
  
Rooma linnad ja kunst 18.12.09
1.Linnade areng
a)Linnade tähtsus:
Linnadesse koondus majandus-, poliitika ja kultuurielu.
Linnas elas ka enamus suurmaaomanikke.
Soodustati linnade teket ka vallutatud aladel. 
b)Rooma linn:
Vahemeremaade suurim linn, kus elanikke üle 1. miljoni.
Elanikke igast seisusest ja lisaks itaallastele ka sisserännanuid provintsidest.
C)Rooma sihipärane väljaehitamine keisririigi ajal:
Foorum omandas piduliku välisilme.
Kerkisid ühiskondlikud hooned – amfiteatrid, hipodroomid ja  teatrid .
Uued templid, s.h. Panteon – kõigi jumalate tempel. 
Palatinuse künkale keisrite paleed.
Keisritele triumfikaared ja obeliskid (triumf – võiduka väejuhi pidulik sissesõit linna).
Suur maa-alune kanalisatsioonisüsteem (ld.k. cloaca  maxima ) ja  veejuhtmed .
Termid  – avalikud saunad , kus sai tegeleda kultuuriga (raamatukogud).
Lihtrahvas elas mugavusteta mitmekordsetes üürimajades. 
d)Aatriumelamu – jõukate roomlaste elamutüüp:
Ühekorruseline 4-nurkne kivist elamu.
Hoone keskmeks oli  aatrium  – avatud katusega siseõu.
Aatriumist pääses ülejäänud ruumidesse.  
Maja taga sammaskäiguga ümbritsetud aeg.
C)Pompej (Pompeij/Pompei)
Lõuna-Itaalia väikelinn Vesuuvi jalamil.
Pärast purset 79.a. mattus  vulkaanilise  tuha alla.
Pärast väljakaevamisi (18.sajandil) ettekujutus arhitektuurisaavutustest, mis  omased  ka 
väikelinnadele. 
Jõukate aatriumelamud kaunistatud maalingutega.
2.Ehituskunst
a)Kõrgem tase kui Vana-Kreekas:
Uudseks oli nn Rooma  betoon  – lubjamört kivide sidumiseks.
Võlvid, kaared  ja kuplid.
Peamiselt põletatud tellis, välisvooderduseks marmor.
Kivist  sillad ja akveduktid – suured veejuhtmed linnade varustamiseks joogiveega.
Linnades veevarustus ja  kanalisatsioon ning põrandaalused küttesüsteemid.
d)Arenenud teedeehitus:
“Kõik teed viivad Rooma!” – u 80 tuhane km pikkune teedevõrk, mida mööda marssisid 
leegionid ühest impeeriumi otsast teise. 
Via Appia – tänapäevalgi kasutatav kivitee  Roomast  lõunasse. 
3.) Skulptuur
a)Kreeka kujude koopiad, mille järgi  tunneme  hävinud originaale.
b)Marmorportreed – loomutruud inimkujud, mille aluseks on surimask:
Augustuse kuju – õnnestunuim portree
c)Maailma esimesed pronksist  ratsakujud keisritest, väejuhtidest:
Paljud hävinenud, kuna hiljem valati kahuriteks.
d)Võidusambad ja reljeefid:
Kivisambad üles keerduva spiraalina sõjasündmustest.
Traianuse sammas – 40 m kõrgune üle 300 episoodiga.  
4.Maalikunst
Suures osas hävinud:
Ainsaks näiteks Vesuuvi tuha alla mattunud linnade  leiud .
Portree- ja seinamaalid:
Tehnikatest peamiselt fresko niiskele krohvipinnale.
Ruumilisus  – kaugemad kujutised väiksemad ja külmades toonides, lisaks valguse ja varju 
kasutamine.
Poetessi portree – võluv ja siiras naisekujutis. 
Temaatika  lai:
Müüdid ja ajaloolised sündmused.
Loodus.
Portreed.
Eluolu. 
Rooma religioon
Varasem usund:
Looduse hingestamine kaitsevaimude kultusena:
Nuumen (=hing) – igale asjale omane jõud.
Algselt oli üks nuumen ka Janus – kahenäoline hea alguse ja lõpu jumal (jaanuar tähendas 
aasta algust).
Iaarid – esivanemate hinged maja kaitsevaimudena, millele tähtpäevadel annetusi toodi.
Geenius – maokujuline kaitsevaim, kes edendas soojätkamist ja tagas perekonna püsimise.
Ennustamine võeti üle etruskidelt:
Augurid – riigi poolt määratud preestrid, kes tegelesid ennustamisega.
Endeid tõlgendati kui märguandeid jumalate tahtest.
Ennustati lindude lennu, kanade söögiisu ja ohvrilooma sisikonna järgi.
Eriti tähtsatel juhtudel pöörduti Kapitooliumil säilitavate sibülliraamatute juurde.
c)Jumalate panteon võeti üle etruskidelt ja  kreeklastelt :
Jupiter = Zeus – taeva ja tormijumal, kelle peatempel asus Kapitoolimuis.
Juno = Hera 
Minerva = Athena
Mars = Ares
Venus = Aphrodite 
Bacchis = Dionysos
Vesta = Hestia – kodukolde jumalanna, kelle auks põles Rooma õitsengu tunnusena tema 
ümartemplis igavene tuli.
Vesta neitsid – Riigi poolt määratud preestrinnad, kes hoolitsesid igavese tule eest, seks oli 
neile surmaähvardusel keelatud.
Riigi osa religioonis:
Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest.
Usupidustused olid riiklikud ühisettevõtmised.
Preestrid olid samaväärsed riigiametnikega, kes valiti eluks ajaks.
Pontifeksid (ld. k. sillaehitajad) – tähtsamad preestrid, kes jälgisid kalendrit pidustuste ja 
tähtpäevade tähistamiseks.
Pontifex maximus – ülempreester, kelleks oli keiser.
Keisririigi ajal algas keisri jumalikustamine.
   Idamaised mõjud:
Hellenismiajal olid populaarsed  müsteeriumid  – salajased jumalateenistused , mis aitasid 
ületada hirmu surma ees. 
Pärast idaalade vallutamist (3.saj) levisid need kultused ka Itaalias.
Bacchuse müsteeriumid – Veinijumala auks peetud ohjeldamatud riitused.
Isise austamine – lugu Osirise tapmisest ja elluärkamisest, Isis kui jumalaema ja laps Horos ta 
süles.
Kristluse tekkimine ja levik:
Jeesus :
1. sajandil Palestiinas tegutsenud rändjutlustaja, kes kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki.
Jumalariiki pääsemise tingimuseks oli siiras usk ning jumala- ja ligemesearmastus.
Preestrite  nõudel lasi Juuda provintsi asevalitseja Pontius Pilatus Jeesuse Kolgata mäel risti 
lüüa.
Jeesuse pooldajad uskusid, et Jeesus oligi kauaoodatud messias (kr.k. christos – salvitu).
Jumal saatis oma poja Maa peale, et oma kannatustega inimeste patte lunastada.
Jeesus tulevat tagasi viimsepäeval, mõistmaks kohut  elavate  ja surnute üle.
Kristalsed ja nende tagakiusamine:
Kristlased – Jeesus Kristuse õpetuse austajad.
Kristlus  (riskiusk) – Jeesus Kristuse õpetus.
Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas.
Kogudused  – kristlaste  ühendused, mida juhtisid piiskopid või presbüterid. 
Ristiusu levitajateks olid apostlid – rändjutlustajad. 
Apostel  Peetrus  tähtsustas kristlust, kui kõigi rahvaste ühendajad. 
Kogudused tegutsesid sageli katakombides – maa-alustes käikudes.
Halvustati teisi jumalaid, mis tekitas kristlaste vastu umbusku ja  vaenu .
Roomat  tabanud õnnetustes süüdistati kristlasi.
Kirstlaste tagakiusamise algatas keiser Nero, süüdistades neid Rooma hiigeltulekahjus.
Kristlasi poodi ja põletati, vara konfiskeeriti.
Kristlased austasid  märtreid – usu eest hukkunuid.
Kristlaste arvu suurenemine – nendeks oli nii  vabu  kui orje, rikkaid ja vaeseid, mehi ja naisi.  
Pühakirja kujunemine:
3.saj. eKr tõlgiti kreeka keelde Vana  Testament , kuna  juudid ei osanud enam heebrea keelt.
2. saj. pKr kujunes kreekakeelne Uus Testament – 4 evangeeliumi ehk lugu Jeesuse elust ja 
õpetusest, mille lisandusid apostlite kirjad ja teod.
Piibel  (kr.k. Piblion-raamat) – kristlik pühakiri Vanast ja Uuest Testamendist. 
Vulgata – Piibli  ladinakeelne  tõlge Hieronymuselt – 4.saj pKr, mis oli kasutusel kogu keskaja. 
Rooma kultuur
Traditsioon ja võõrmõjud
TRADITSIOON
VÕÕRMÕJUD
Kaua aega suulises vormis. RAHVAPÄRIMUSED
Kirjapanek kreeklaste 
mõjul 3.saj. eKr
Kirjandusteoste 
KIRJANDUS
Kreeka teoste ladina-
mugandused.
keelsed tõlked.
Põhiteemaks Puunia sõjad.
Homerose eeskujul 
Hilisem  originaal -
ajaloolised eeposed.
kirjandus.
Looduse hingestamine.
RELIGIOON
Kreeka, etruskide ja 
Idamaade mõju.
Kreeklastest kõrgem tase 
EHITUSKUNST
Eeskujuks etruskid ja 
(kuppel, kaared)
Kreeka templi- arhitektuur .
Tagasihoidlikumad 
TEOREETILISED 
Ei tuntud kreeklastega 
saavutused.
TEADUSED JA 
võrdset huvi.
FILOSOOFIA 
Kreeka filosoofiast püüti 
leida juhiseid igapäeva- ja 
riigieluks.
Haridus
Laste kasvatamine perekonna ülesandeks:
Praktiline ja poiste puhul ka sõjaline suunitlus.
Vaimsele haridusele suurem tähelepanu Kreeka mõjul. 
Kirjatarkust õppisid poisid, vahel ka tüdrukud koolis.
Rikkamatel oli koduõpetaja (haritud kreeklaste ori).
Õpiti:
Kreeka keelt ja kultuuri, rooma kirjandust ja ajalugu.
Poistele kõnekunsti õpetus ja enesetäiendus Kreekas tuntud õpetlase juures.
Sõjalist õpetust saadi pereliikme või sugulase kõrval ohvitserina sõjaväes teenides.
Marcus  Tullius Cicero (106-43 eKr)
Kuulsaim Rooma oraator, ladina keele arendaja:
Suurepärased kohtukõned, kus paljastas mõne riigimehe seadusevastast tegevust.
Kõned pakkusid loogikat, naudingut ja emotsioone.
Meisterlik keelekasutus ja stiilitunnetus. 
Tuntud poliitik :
Valiti konsuliks, kellena saavutas tuntust.
Pooldas vabariiki ja senati võimu.
Hukati, sattudes vastuollu Caesariga.
Teater
Avalikud mängud:
Etendused kuulusid avalike mängude kavva.
Vähempopulaarsed hobuste võidusõidust ja gladiaatorite võitlusest.
Kreeka mõjud:
Sarnane välisilme, kuid puudus koor.
Lisaks meestele hiljem ka naisnäitlejad.
Peamiselt komöödiad rahva lõbustamiseks, sageli Kreeka teoste mugandused.
Kultuuri õitseng Augustuse ajal
Eeldused:
Pikk rahuperiood.
Kirjandus ja kunst kui vahend Rooma ja keisri ülistamiseks.
Maecenas:
Keisri rikas sõber, kes toetas tema taotlusi.
Kutsus oa lähikonda noori andekaid  autoreid , toetades neid rahaliselt viljakaks loominguks.
Metseen – rikas kultuurisoosija.
Kirjanduse kuldne ajastu:
Tuntuim  poeet  oli Vergilius – eepos  “Aeneis” Trooja sõja sama nimelisest kangelasest, kes 
rännanud Itaaliasse ja pannud aluse Romuluse valitseja soole.
Ajalookirjutus:
Kreeklaste eeskujul juba 3. saj. eKr, mis pole aga säilinud. 
Caesari ajalooteosed, kus esineb tendentslikkust ja oma tegevuse õigustamist. 
Tuntuim Rooma  ajaloolane  oli  Titus  Livinus:
Oma peateoses detailne Rooma ajalugu Romulusest Augustuseni. 
Senituntud faktid koos õpetliku sõnumiga.
Rooma saavutused lähtusid muistsest voorusest, moraalne  allakäik tõi vabariigi hävingu.  
Hiline Rooma Keisririik
Sügava kriisi ületamine 3. sajandil.
Sõdurkeisrite aeg:
Leegionärid kuulutasid oma pealikud keisriteks.
Lakkamatud kodusõjad.
50 aastaga 34 keisrit, kellest vaid 1 suri loomulikku surma.
Korra taastamine keiser Diocletianuse ajal (284-305)
Keisrist sai piiramatu võimuga valitseja, kes toetus arvukale ametnikkonnale. 
Senat kaotas ka nõuandva tähenduse.
Linnade  omavalitsused allutati keisri  kontrollile .
Piirivägedele lisaks loodi reservvägi, mida sai vajadusel ükskõik kuhu suunata.
Suurendati ratsaväe osatähtsust.
Sõjaväe barbariseerumine – meestepuudusel värvati  sõdureid  piiritaguste rahvaste hulgast 
(germaanlased).
Ühiskond muutus rangemalt seisuslikuks.
AUVÄÄRSED
MADALAD
Senaatoriseisus vabastati maksudest ja 
Kõik madalad olid maksumaksjad.
kohustustest.
Maksude paremaks kogumiseks piirati 
Allpool seisvad auväärsed pidid makse 
liikumisvabadust ( sunnismaisus ).
koguma ja rahastama ehitus-töid.
Riigi lõplik langus
Impeeriumi jagunemine:
Keiser Constantinus Suur (306-337) muutis pealinnaks Konstantinoopoli, mis oli lähemal 
rikastele ja kriisist vähem haaratud idaaladele.
Kujunes tava, et võim jagati 2 keisri vahel – üks valitses ida-, teine lääneosa.
Keiser Theodosius ühendas veel kord riigi, kuid tema surma järel 395.a toimus lõplik 
jagunemine kaheks – Lääne- ja Ida-Roomaks.
Suur rahvasterändamine (alates IV sajandi lõpust):
Mitmed germaani  rahvad  asusid Rooma riigi aladele.
Lääne-Rooma riik lagunes germaani väepealike võimualusteks piirkondadeks.
Linnade allakäik lääneosas:
Käsitöö ja kaubandus kaotasid senise tähenduse. 
Rikkad eelistasid linnade asemel maamõisasid, mis muutusid kaubanduse soikumise tõttu 
naturaalmajanduslikuks – kõige eluks vajaliku tootmine kohapeal.
Lääne-Rooma lõpp:
476.a. kukutas germaani väepealik Odoaker viimase Lääne-Rooma keisri  Romulus  
Augustuse. 
Ida-Rooma keiser Justinianus  (527-565):
Püüdis taastada keisririigi ühtsust läänepoolsete alade vallutamisega.
Sõjad Itaalias vaid kiirendasid tsivilisatsiooni langust.
Hilise Rooma kristlik kultuur
Ristiusu kirik  
Ristiusu võidukäik:
Constantinus Suur andis kristlastele 313.a. Milano  ediktiga usuvabaduse.
Kristlaste arvu kiire kasv, kelle seas oli palju rikkaid inimesi ja ka kõik keisrid (v.a. üks).
Paljud vahetasid usku omakasu pärast, kuna kristlus pakkus karjääriks rohkem võimalusi.
381.a. kuulutati kristlus Rooma riigiusuks.
Algas mitte-kristlaste riiklik tagakiusamine.
Keelati muistsed usupidustused s.h. olümpiamängud, templid suleti.
Kirik  – kogu Rooma riiki hõlmav kristlaste  organisatsioon :
Kirikukihelkond – koguduse  territoorium , mida juhtis presbüter ehk preester . 
Piiskopkond (diötsees) – linn koos lähiümbrusega, kus usuelu korraldas piiskop. 
Peapiiskopkond – suurem ja tähtsam diötsees ( Jeruusalemm , Aleksandria, Antiookia, Rooma 
ja  Konstantinoopol ), mida juhtis  peapiiskop ehk metropoliit.  
Sinod ehk  kirikukogu  – metropoliitide ja piiskoppide kokkutulek tähtsamate kirikuasjade 
arutamiseks (2 korda aasas).
Kirik muutus Rooma üheks tähtsamaks organisatsiooniks, mis võttis üle mitmeid 
riigifunktsioone (vaeste ja tõbiste eest hoolitsemine, hariduse andmine, kohtupidamine).
Keisrite ja eraisikute annetused tegid kirikust  riigi suurima maavaldaja.
Kiriku ühtsuse  tagamine:
Kirik pööras suurt tähelepanu dogmaatikale – õigele uskumusele.  
Õige usu määratlemine oli raske, sest Jeesusele omistatud sõnu võis tõlgendada erinevalt ja 
seetõttu algasid suured vaidlused. 
Kirikukogudel kujundati õige nn. ortodoksne usutunnistus. 
Kõik kõrvalekalded sellest keelati ning kuulutati hereesiateks – ketserlikeks väärõpetusteks. 
Levinumaks hereesiaks oli ariaanlus (piiskop Arius) – Kristusel on vaid inimlik mitte  jumalik  
loomus, kuna Kristus kui Poeg on Isa loodud. 
Ortodoksid väitsid, et Kristuses on jumalik ja inimlik lahutamatult ühendatud. 
Kloostrite teke:
Askees  – äärmiselt kasin eluviis, et täielikult Jumalale pühenduda (sai 3. sajandil alguse 
Egiptuses).
Eremiidid ehk mungad  – maailma ahvatluste eest kõrbeüksindusse põgenenud erakud 
(kuulsaim oli Püha Antonius).  
Kloostrid  – ilmaelust eraldunud  munkade  kogukonnad kindlate reeglitega (esimesed 4. saj. 
impeeriumi idapoolsetel aladel). 
Suurt tähelepanu pöörati ristiusu õpetuse uurimisele, kirikuraamatute ümberkirjutamisele ja 
noorte munkade harimisele.
Kristlik kultuur.
Suhtumine antiikkultuuri:
Kristluse levik ei põhjustanud paganliku kultuuri hülgamist vaid selle ülevõtmist. 
Paganlikust Kreeka-Rooma kultuurist sai kristliku hariduse alus.
Kristlikest õpetlastest ja kirikust sai Kreeka-Rooma kultuuripärandi peamine säilitaja.  
Augustinus – Hilise antiigi silmapaistvaim kristlik õpetlane:
Laialdaste teadmistega Põhja-Aafrika piiskop, kes kaitses õigeusku ja sõnastas ristiusu 
põhitõdesid.
Õigustas askeesi – inimene saab Jumalast osa vaid hinge kaudu ja ainult siis kui kehahimudest 
lahti öelda.
Arendas õpetust pärispatust – juba Aadam tegi pattu ja sealtpeale lasub see kogu inimkonnal. 
Ilma jumala armuta ei suuda inimesed patust pääseda, kes saatis oma poja inimkonna eest 
surema.
Alles jumala arm teeb selgeks, mis on hea, mis halb.
See kellele Jumala arm osaks saab, suudab kehahimudele vastu seista ja pääseb taevariiki.
Kuulsaim teos “Jumalariigist” – inimesed peavad  valima  maise ja taevase jumalariigi vahel.
Jumalariigi valinuid võtab õndsus, maise riigi valinuid aga hukatus.
Kirikuarhitektuur:
Kristlased pidasid  ühiseid palvusi kiriku sees, mistõttu pöörati kiriku ehitamisele suurt 
tähelepanu – lisaks avarusele ka sisekujunduses suurejoonelised maalingud ja mosaiigid.
Eeskujuks võeti basiilika – tüüpiline Rooma koosoleku ja kohtuhoone.
Enamasti kolmelöövilised piklike kodadena ida-lääne suunalistena.
Silmapaistvaimad olid Hagia Sophia  katedraal  Konstantinoopolis ja Püha Peetruse katedraal 
Roomas.  
Euroopa kujunemine keskajal
Keskaja mõiste ja koht ajaloos.
Üleminek  antiigist   keskaega  oli pikk muutuste protsess:
Lääne-Rooma hävimine.
Germaanlaste ja slaavlaste rännete tulemusel uue ühtsuse – Euroopa kujunemine. 
Mõiste “ keskaeg ” võtsid kasutusele itaalia humanistid (Giovanni Andrea 1469.a.):
Sellega tähistati vanaaja ja oma kaasaja vahelist perioodi, mil midagi olulist ei toimunud (nn 
pime ajajärk).
See 1000aastane periood pani aluse läänemaailmale nagu me seda tänapäeval tunneme.
Keskaeg ei olnud “pime” ega “kuldne”, vaid sama mitmetahuline ja  vastuoluline  nagu 
tänapäev.
Arenes kultuur, pandi alus paljudele tänapäeva väärtushinnangutele.
Keskaja piiritlemine
Keskaega piiritletakse ruumiliselt alaga, kus kujunes feodaaltsivilisatsioon:
PIIRID
TUNNUSED
Lääne- ja Lõuna-Euroopa  1) Religiooniks oli 
2) Ühiskondlik korraldus 
(mujal algas keskaeg 
kristlus ( katoliiklus ), mis  põhines feodalismil:
hiljem)
täitis tolleaegses 
See reguleeris 2 vaba 
maailmas nii religiooni 
inimese senjööri ja vasalli 
kui ideoloogia ülesandeid  suhteid.
mõjutades igapäevast elu. Antiigiaegne jagunemine 
vabadeks ja orjadeks ei 
sobinud, kuna  kristlane  ei 
tohi teise kristlase ori 
olla.
Keskaja algus ja lõpp: 
Keskaja alguseks peetakse 476 a, kui 
See pani aluse vanaaja orjandusliku 
kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. 
ühiskonna kriisile. 
Seda sai ületada muutustega, mil üks 
ajastu ( orjandus ) kasvas üle teiseks 
( feodalism ).
Keskaja lõpuks peetakse erinevaid 
Kõik need sündmused märgivad maailma 
sündmusi:
otsustavat muutumist ja uue maailmapildi 
1453 Konstantinoopoli langemine ja Ida-
kujunemist.
Rooma häving.
1492 Ameerika avastamine.
1517 Reformatsioon  Saksamaal
Keskaja periodiseerimine:
Periood
Aeg
Iseloomustus
Varakeskaeg
4.-10. saj.
Ida-Rooma (Bütsantsi) domineerimine .
Lääne-Euroopas Frangi riigi ja feodaalkorra 
kujunemine.
Roomakatoliku  kiriku tugevnemine.
Romaani-germaani kultuuri kujunemine.
Frangi riigi lagunemine ja invasioonide ajajärk.
Kõrgkeskaeg  11.-14. saj.
Püha-Rooma keisririik.
Ristisõjad.
Linnakultuuri kujunemine.
Tugeva keskvõimuga riikide tekkimine (Inglismaa 
ja Prantsusmaa)
Saja-aastane sõda ja Must Surm.
Hiliskeskaeg
15.-16. saj.
Kriisid kirikus ja ühiskonnas.
Lääne kristluse  lähenemine .
Tsentraliseeritud riikide teke. 
Rahvasterändamise aeg
Germaanlaste ränded 4.-6. sajandil.
Algkodu:
Indoeurooplastena elasid Mustast merest Skandinaaviani.
Jagunesid ida-, lääne- ja põhjagermaanlasteks.
Eraldusid teistest indoeurooplastest aastatuhandete eest. 
Ühiskonnakorraldus:
Suhteliselt liikuvate hõimudena tegeldi jahinduse, loomakasvatuse ja alepõllundusega.
Ühiskonnas valitses põhimõtteline võrdsus. Tähtsamad otsused langetati rahvakoosolekul 
(vabad mehed).
Pealike tähtsam positsioon, kuninga  suguvõsa  põlvnes jumalaist.
Rahvasterändamine (375-568)
Ajendiks hunnide (türgi soost rändkarjakasvatajate) tungimine Aasiast Euroopasse 375.a.
Põhjuseks ilmastiku jahenemine, elanikkonna juurdekasv ja maa nappus. 
Tagajärjeks Lääne-Rooma häving ja germaanlaste riikide tekkimine:
Läänegootide  Vallutasid ja rüüstasid Rooma linna (410).
riik
Asustasid I barbarite  kuningriigi Lõuna-Prantsusmaal ja 
Hispaanias.
Koos roomlastega peatasid Attila edasitungi Euroopasse (451 
Kataloonia lahing).
Vandaalide 
Suundusid Pürenee ps kaudu P.-Aafrikasse, kus vallutasid 
riik
Kartaago ja rajasid oma riigi.
455 vallutasid ja rüüstasid Rooma (vandalism).
Anglosakside  Anglid, saksid ja jüütid tulid Briti saartele ja rajasid sinna oma 
riigid 
riigid. 
Frangi riik
Reini alalt pärit frangid tungisid Galliasse (Prantsusmaale) ja 
rajasid Chlodovechi juhtimisel sinna oma riigi. 
Idagootide 
Idagoodid tungisid Itaaliasse, kukutasid Odoakeri ja rajasid 
riik
oma riigi.
Langobardide   Langobardid tungisid avaaride (türgi  hõim ) eest põgenedes P.-
riik 
Itaaliasse ja rajasid oma riigi 568. a., mida peetakse 
rahvasterände lõpuks. 
Slaavlaste ränded 5.-7. sajandil ja nende riigid.  
Algkodu ja ühiskonnakorraldus:
Indoeuroopa hõimudena elati Mustast merest loodes – Karpaatidest Gneprini.
Alepõllundus ja karjakasvatus, kindlustatud asulad.
Kogukonnast  eraldus  ülikute kiht sõjalise kaaskonnaga. 
Hõimude arvukus, sõjakus ja ekspansiivsus. 
Hõimurühmad, nende ränded ja riikide tekkimine:
SLAAVLASED  
VENEEDID
SKLAVIINID
ANTID
Lääneslaavlased 
Lääneslaavlased 
Idaslaavlased
Poolakad, slovakid, 
Bulgaarlased, horvaadid, 
Venelased , 
tšehhid.
serblased, sloveenid, 
valgevenelased , 
makedoonlased, 
ukrainlased. 
tšernegoorlased.
Asutati germaanlastest 
Avaaride (türgi hõimud) 
Liiguti Dnepri piirkonda 
maha-jäetud ala Elbest 
rüüsteretkede mõjul 
Kiievi aladele.
idas.
liiguti K.- Euroopast 
Põhja suunas liikudes 
Bütsantsi aladele, mis 
kohati soome-ugrilasi ja 
hakkasid slaavistuma. 
variaage (viikingeid).
I slaavi  riik oli  Bulgaaria ,  862.a. sai  Novgorodi  
mis loodi 681.a.
vürtsiks viikingisoost 
Rjurik.
882 vallutas Oleg Kiievi 
ja rajas Vana-Vene riigi.
Kultuuride  segunemine
Kahe erineva kultuuri kokkupõrge:
Endiselt sugukondliku elukorraldusega barbarid. 
Kõrgekultuuriga Rooma traditsiooni kandjad.
Sillaks barbarite ja roomlaste vahel sai kirik:
Germaanlased võtsid peagi vastu ristiusu.
Bulgaaride hulgas ristiusu levitamiseks tõlkisid Konstantinoopoli mungad Kyrilos ja 
Methodis 860.a. Piibli vana-bulgaaria keelde.
988.a. võttis V.-Vene  suurvürst  Vladimir vastu ristiusu ja bulgaaria tähestiku (kirillitsa).
 Erihõimude ja kultuuride kokkusulamisel kujunesid uued rahvad ja keeled:
Vahemeremaad
Põhja-Euroopa
Slaavlastel oli ühiseks 
(Itaalia, Gallia, Hispaania),  (Germaania ja Britannia), 
kirjakeeleks vanabulgaaria 
kus ladina keele mõju 
kus germaani keelte mõju 
keel.
suurem.
suurem.
Romaanikeeled:
Germaani keeled:
Slaavi keeled:
Prantsuse, hispaania, 
Rootsi, saksa, norra, taani,  Vene, valgevene, ukraina, 
itaalia, portugali, 
inglise, hollandi, flaami.
tšehhi  jt. 
rumeenia.
Ida-Rooma ehk Bütsantsi keisririik (395-1453)
Ida-Rooma püsimajäämise põhjused.
Soodsamad geograafilised tingimused:
Paiknemine tähtsate kaubandusteede ristumiskohal (Vahemerelt Mustale merele ja V.-Aasiast 
Euroopasse) 
Justinianus läks barbarite vastaselt kaitselt pealetungile, vallutades piirkonnad, mis muidu 
oleks läinud barbarite tugipunktideks idavallutustele.
Rikkalikumad materiaalsed- ja inimressursid:
Kui Lääne-Euroopa jäi barbarite tõttu killustatuks, siis Ida-Rooma säilis ühtsena.
Ei toimunud sõjaväe germaniseerumist, kuna sõjaväkke värvati vaid kohalikke talupoegi.
Vabade talupoegade  maavaldus  säilis ja isegi suurenes, mis pidurdas põllumajanduse langust.
Toimiv maksusüsteem, mida kasutati sõdurite palkamiseks ja piirikindluste ehitamiseks.
Sõduritele ja ametnikele maksti palka puhtas kullas.
Bütsantsi kuldmünt oli levinuim valuuta  Vahemeremaades .
Territoorium, rahvastik ja valitsemine.
Territoorium:
Balkani ps, Krimmi ps. lõunaosa, osa Kaukaasiast, 
Väike-Aasia ps
Süüria, Egiptus, Kürenaika, P.-Aafrikas.
Kirev rahvastik:
Kreeklased, bulgaarlased, juudid, süürlased, armeenlased jt.
Riigikeeleks kreeka keel.
Pealinn Konstantinoopol:
Selle kr. k. nime Byzantion järgi kutsuti kogu riiki Bütsantsiks.
Riiklus :
Keisrile ehk basileus’ele kuulus kogu ilmalik võimutäius.
Erinevalt läänest  allus  keisrile ka kirik. Ta nimetas kõrgvaimulikke, käsutas kirikuvarasid jne.
Sõjaväekorraldus:
7. saj. asendati palgaarmee talupoegade maakaitseväega, mille liikmed said teenistuse eest 
pärandatava maalapi.
11. saj. kaotas maakaitsevägi tähtsuse, esile tõusis professionaalne suurfeodaalide ratsavägi 
(=Lääne rüütlivägi).
Justinianus I (527-565) – Bütsantsi silmapaistvaim valitseja.
Ühendas  veelkord keisririigi:
534. a. purustati vandaalide riik.
554. a. vallutati Itaalia idagootide käest tagasi.
Bütsantsiga liideti osa Hispaaniast.
Konstantinoopoli väljaehitamine pealinna vääriliseks:
Hagia Sophia ehk püha tarkuse katedraal.
“Tsiviilseaduste kogu”
Mitmeköiteline seadustekogu Rooma õigusest ja Justinianuse seadustest. 
Välisvaenlased
7. – 11. saj. Bulgaaria riik:
Bütsantsi alaline  vaenlane  peale Slaavlaste sissetungi Balkanile. 
7. – 9. saj. araablased :
Vallutasid Süüria, Palestiina, P.-Aafrika ja Hispaania alad.
V.-Aasiasse tungides piirasid ka Konstantinoopoli.
9. – 10. saj. viikingid ja V.-Vene riik:
korraldasid ühiseid sõjaretki.
Konfliktid Lääne-Rooma  kirikuga :
1054. a. suur kirikulõhe .
1204. a. Konstantinoopoli rüüstamine ristisõdijate poolt.
11. sajandist peamisteks vaenlasteks türklased:
1453. a. Konstantinoopoli lõpliku langemiseni.
Bütsantsi kultuur
Bütsants  kui vahelüli Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel:
Uus harmooniline tervik varakristlikust, hellenistlikust ja idakultuurist.
Bütsantsi kultuuri 2 õitseaega olid Justinianuse valitsusaeg ja 9. saj. pärast pilditüli lõppu.
Kodusõda ikonoklastide ja ikonoduulide vahel (726-843):
Ikonoklastid – pildirüüstajad, kes püüdsid hävitada elusolendite kujutisi kristlikus kunstis.
Pilditüli lõppes ikonoduulide – pildipooldajate võiduga. 
Kehtestati  ranged  reeglid pühapildi sisu ja vormi kohta.
Kujutav kunst:
Arhitektuuris  rõhutati  keisrivõimu ja kiriku sisemust – Hagia Sophia kuppel (diam. 31,5 m) 
pidi sümboliseerima taevast. 
Peamised  tehnikad  olid mosaiik (sulatatud klaasisegu eri värvitoonidest) ja fresko (erksa 
värvilisi  figuure  ümbritses kuldne taust).
Alates 9. saj. levis ikoonimaal – puuplaadile maalitud pühapildid. 
Kunstkäsitöö – tõi suurimat kuulsust Bütsantsile:
Kallihinnalised materjalid – kuld ,  hõbe , email.
Euroopas hinnati Bütsantsi riiet – kuldniitidega siid.
Konstantinoopol kui Euroopa oluline hariduskeskus:
Siia tuldi õppima eeskätt õigusteadust ja  filosoofiat .
Kirjanduses populaarsemaks žanriks pühakute elulood.
Mõju slaavi maadele:
Õigeusk ja riikluse elemendid.
Slaavi tähestik (9. saj. Kreeka misjonärid Kyrillos ja Methodia).
Kiriklik kunst – üks ikoon sattus Venemaale ja avaldas suurt mõju sealsele maalikunstile (A. 
Rubljov) 
Frangi riigi kujunemine ja keisrivõimu taassünd
Gallia ja selle  valitsejad
Gallia – põhiliselt tänapäeva Prantsusmaa ala, mille piirideks olid:
Reini  jõgi  ja  Alpid
Vahemeri ja Pürenee mäed
Atlandi ookean ja Põhjameri
Gallia ajaloo 4 etappi :
KELTIDE 
ROOMA 
MEROVINGIDE  KAROLINGIDE 
GALLIA
GALLIA
GALLIA 
GALLIA
Aeg 
Kuni 1. saj 
1 saj kesk-
5. – 8. saj
8. – 10. saj.
keskpaik eKr
paik eKr – 3. 
saj pKr
Valitsemise Gallialased – 4 
Rooma 
Frangi riigi rajaja  Heristali Pippini 
Põhitõed
iseseisvat  keltide   provints  ja 
Chlodovech .
järglane Karl 
hõimu.
ladina keel.
Päritava võimuga   Martell  võttis 
Juhtideks 
Gallia 
kuningas 
tiitliks Frangi 
keldiusu 
ülikuid valiti  Merovingide 
hertsog . 
preestrid. 
hiljem ka 
dünastiast.
Dünastiate 
Rooma 
Al. 7. saj. nn 
vahetus Martelli 
senatisse.
laisad kuningad  järglane Pippin 
– nõrgad 
Lühike laskis 
valitsejad.
end kuningaks 
Esile tõusid 
valida 
major-
(karolingid).
doomlased – 
Karl Suure 
kuningakoja 
keisririik.
ülemad.   
843. a. Verduni 
kokkulepe – 
Frangi riigi 
jagunemine 3 
riigiks (Ida-, 
Lääne- ja Lõuna 
Frangi riik)   
Tähtsamad
1. saj keskel eKr  Perioodi 
Kogu Gallia 
Islamiusuliste 
sündmused
Caesari vallutus 
lõpetas 
vallutamine.
võitmine 
lõpetas 
frankide 
Ristiusu 
Poitiers ’ 
iseseisvuse. 
vallutus. 
vastuvõtmine.
lahingus 732. a. 
Saali õiguse 
Kirikuriigi 
koostamine. 
tekkimine – 756. 
Riigi jagunemine  a. võitis Pippin 
3 Chlodovechi 
Langobarde 
poja vahel ja 
(germaani hõim) 
võimuvõitlus . 
ja andis osa 
Majordoomus 
nende maid 
Heristali Pippini 
paavstile.
esiletõus.
Paavst  seadustas 
Karolingide 
dünastia .
Karl Suure 
keisriks 
kroonimine 
800.a.
Verduni 
kokkulepe 843.a. 
Kolm kuulsaimat Frangi valitsejat 
VALITSEJA
VALITSEMINE
SÕJAD, PIIRIDE MUUTUMINE
Chlodovech
Võimu tugevdamiseks 
Ühendas Gallid oma võimule, 
(481-511)
vahendeid ei valinud (tapmised  vallutades kogu Gallia.
jne).
Sõdis naaberhõimudega 
496 võttis vastu ristiusu 
(läänegoodid, burgundid) 
katoliiklusena, mis tagas liidu 
endiste Rooma ülikute ja 
vaimulikega.
Pani aluse Frangi kuningriigile 
ja Merovingide dünastiale.
Saali õigus – saali frankide 
tavaõiguse üleskirjutus.
Karl Martell
Sõjaväereformiga pandi alus 
732.a. Poitiers’ lahinguga pandi 
(714-741)
rüütlite raskeratsaväele 
seisma  araablaste  edasitung 
(keskaja olulisim väeliik)
Euroopasse.
Karl Suur
800a. kroonis paavst Karl 
Langobardide kuningriigi 
(768-814)
Suure keisriks.
vallutamine (pool Itaaliat).
kuulsaim 
Koolide rajamine.
Paganlike sakside vallutamine ja 
karoling
Antiikkultuuri väärtustamine –   ristimine  (Elbe jõel).
ja piiride
nn “karolingide  renessanss ”
Sõjad Hispaania islamiusuliste 
lajendaja
mauridega – Rolandi laul (kuni 
Barcelonani).
Karolingide renessanss – Karl Suure aja kultuuri elu elavnemine. 
Antiikkultuuri jäljendamine eesmärgiga saavutada samaväärne kultuuritase:
Aluseks hilisantiigi kristlik kultuur.
Esimest korda teadvustas Lääne-Euroopa end kultuuriliselt. 
Koolide rajamine:
Aachenisse õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks. 
Kloostrikoolid , kus õpetati antiigiajast tuntud 7 vaba kunsti.
Õukonda kutsuti kuulsaid õpetlasi kogu Euroopast.
Arenes kloostrikultuur – tõlkimine, käsikirjade ümberkirjutamine.
Karl Suur – ise kirjaoskamatu, kuid kujunes kultuuri kaitsjaks ja edendajaks.   
Feodaalsuhete kujunemine 
Feodalismi mõiste seletus
Kitsamas tähenduses tähendab see feodaali-vasalli suhteid (vasalliteet), rõhutades just suhteid 
isikute vahel.
Laiemas mõistes tähistab  feodalism  üldse feodaalühiskonda, olles keskaegse elukorralduse 
põhialuseks.
Kujunemise põhjused
Vajadus luua uut  laadi  sõjaväeorganisatsioon:
Talurahval polnud aega, oskusi ja raha sõdimiseks.
Parem sõjavägi nõudis kallist varustust ja head väljaõpet. 
Nii kujunesid  rüütlid  – elukutselised sõjamehed, kes  tasuks  sõdimise eest said maa koos 
talupoegadega. 
Vajadus luua stabiilne võimusüsteem:
Koos Lääne-Roomaga kadus ametnikele tuginev võim.
Frangi valitsejad toetusid oma võimu elluviimisel vasallidele, mille eest pakuti kaitset. 
Feodaalsuhete levik
Kujunes välja Merovingide ja Karolingide ajal Frangi riigis (5.-10. saj).
Hiljem levisid  feodaalsuhted mujale Euroopasse.
Feodaalühiskonna tunnused
Vasalliteet (läänisuhe):   
Karl Martelli sõjaväereformatsioonidega loodi raskeratsavägi – anti sõjameestele maa koos 
talupoegadega, kellelt kogutud maksude eest sai soetada vajaliku varustuse. 
Nii kujunes rüütlikiht.
Investituur – läänistamise protseduur.
Lään (feood) – vasalli kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muutus 
pärandatavaks).
Läänimees ( feodaal ) – maa omanik.
Domeen – kuninga maavaldus (vähenes, kuna läänistatud maad ei läinud vasalli surma järel 
enam  kuningale  tagasi).
Feodalism – läänikord (kitsamas mõistes).
Läänisuhe oli  lepinguline  – mõlemal oma õigused ja kohustused, mille rikkumisel vasallisuhe 
katkes. 
Üks isik ( vasall ) andis end võimsama isiku (senjööri) kaitse alla, vastutasuks  vandus  igavest 
truudust ja kohustus teda sõjaliselt  teenima .
Läänisuhe oli  hierarhiline  – üks  lepingupool  oli teisest kõrgemal.  
SÜSERÄÄN
KUNINGAS
SENJÖÖR
SUURFEODAALID  
(hertsog, vürst, markii,  krahv , parun)
VASALL
VÄIKEFEODAALID
(rüütlid)
Läänisuhe oli isikuline – kehtis põhimõte “Minu vasalli vasall ei ole minu vasall” (kohustusi 
kanti selle ees, kellega otsene truudussuhe).
Pärisorjus :
PÄRISORI
Õiguslik suhe:
Sõltus feodaalist, ei tohtinud ilma loata elukohta vahetada 
(sunnismaisus).
Feodaal võis teda osta, müüa, vahetada,  karistada  kuid mitte tappa.
Omandi suhe:
Omas majapidamist, kariloomi, perekonda.
Kasutas feodaali maad, oma tööriistu ja kariloomi.
Kohustused:
Maksis loonusrenti (naturaalne rent maa eest)
Töötas feodaali majapidamises, põllul, ehitusel (mõisas).
Kust saadi:
Vabade talupoegade hulgast. 
Millal ja kus:
Keskaegses Euroopas.
Mille poolest  erinesid orjad vanaajal keskaegsest pärisorjast? 
(Varem ei olnud vara)
Seaduslik Ühiskond:
I seisus  VAIMULIKUD , kes palvetasid kõigi eest.
II seisus  AADEL , feodaalidest moodustunud seisus, kes sõdivad kõigi eest.
III seisus PÄRISORJAD, kes töötavad kõigi eest. 
Naturaalmajandus – kõik eluks vajalik valmistati kohapeal ja kaubandus oli nõrgalt 
arenenud.  
Feodaalne  killustatus – riigi jagunemine iseseisvateks maavaldusteks.
Euroopa invasioonide ajastul 9.-11. sajandil
Teine “barbarite” rünnakulaine – Euroopa järjekordne kriisiaeg.
Põhjast tulid meritsi skandinaavlased:
Viikingid – normannid e põhja inimesed.
Lõunast tulid meritsi islamiusulised araablased:
8. saj. vallutati Hispaania ja tungiti Galliasse, kus kaotati Poitiers’ lahing.
Hõivasid 9. saj. Korsika  ja Sitsiilia.
Ohustasid Apenniini ps. ja Bütsantsi.
Maismaad pidi uus oht Aasiast – ungarlased.
Araablased ehk saratseenid ja kalifaadi kujunemine
Islami kujunemine:
Meka  kaupmees   Muhamed (570-632) hakkas islami usku – allumist jumala tahtele – 
kuulutama pärast talle osaks saanud ilmutust. (ar.k. islam  – alistuma, Allah – jumal).
Ärritunud Meka  kaupmehed sundisid ta linnast  lahkuma .
Islami ajaarvamise alguseks 622. a., mil Muhamed põgenes Mekast Mediinasse, kus kogus 
populaarsust.
Islami võidulepääs – 630.a. pöördus ta Mekasse tagasi, puhastas linna ja Kaaba  pühamu  
ebajumalakummardamisest. 
Muhamedi peetakse ka araablaste riigi rajajaks ja esimeseks valitsejaks.
Islami mõjutused ja jagunemine:
Judaismist võeti üle range monoteism ja osa kombetalitusi (palvetamine, paastuseadused). 
Kristlusest – viimne  kohtupäev ja lunastus.
Zarathustra õpetusest – moraalikäsitlus (hea ja kurja  terav vastandamine).
Muhamedi surma järel jagunes islam 2 põhivoolu – sunniidid ja šiiidid.
Islami põhitõed ja moslemi 5 põhikohustust:
Koraan – islami püha raamat, kus prohvet Muhamed kui Alahi saadik väljendab seal Allahi 
taevast sõnumit. 
Sunna – püha pärimus, kus kirjas õpetlaste tõlgendused prohveti tegudest ja lausumistest. 
Usutunnistus - ei ole ühtki jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema saadik.   
Palve 5 korda päevas näoga Meka pool.
Paavst ramadani kuul (islami kuukalendri 9. kuul) söök- jook vaid öösel.
Almuste jagamine vaestele.
Palverännak Mekasse (vähemalt kord elus).
Araabia  kalifaadi laienemine pärast Muhamedi surma:
Araabia kalifaat – vallutustega tekkinud araablaste suurriik. 
Esimene kalifaat ehk prohveti järglane Abu Bakr alistas Bütsantsi väed, vallutades Süüria ja 
Egiptuse ning seejärel ka Pärsia.
Džihaadis – pühas sõjas lubas koraan langenuile otsepääsu paradiisi. 
Naabermaad olid rikkad ja sõdurite  palgad maksti sõjasaagi ja vallutatud alade 
maksustamisega.
Järgmine kalifaat Omar kujundas araabia rahvusriigiks – vaimulik ja ilmalik võim on 
lahutamata, usujuht on ka riigijuhiks.
638. a. vallutati Jeruusalemm, millest sai moslemite püha linn.
Idas jõuti 7. saj. lõpul Induse jõeni.
Läänes hõivati Põhja-Aafrika ja ületati 711.a. Gibaltari  väin  ning vallutati Hispaania. 
Edasise pealetungi Euroopasse peatas Karl Martell Poitiers’ lahingus.
Bütsants  suutis araablaste rünnakud tõrjuda, kuigi suurte alade loovutamise hinnaga. 
Araabia kultuur ning selle olulisemad mõjutused ja laenud Euroopas:
Araabia maailma kultuuriline ebaühtlus, ühendavateks  teguriteks  koraan ja araabia keel. 
Vallutatud alade kultuuridega segunedes sündis uusi segakultuure (araablased võtsid palju üle 
Bütsantsist ja Pärsiast).
Rüütlikultuur – Hispaaniast õpitud armastus- ja kangelasluule põhjal kujunes Prantsusmaal 
trubaduuride luule.
Teadus – Araabia kõrgemate õppeasutuste eeskujul kujunesid 13. saj. Euroopa  ülikoolid , 
konkreetsetest laenudest aga araabia numbrid (mille araablased võtsid üle  Indiast ). 
Tehnika – astrolaab ja kompass kergendasid meresõitu ja võeti araablaste poolt üle Hiinast, 
nagu ka paber ja püssirohi.
Arhitektuur – gootika laenas araablastelt võlvide ja sammaste rütmi ning vitraažide värvikuse. 
Viikingite retked 9. – 11. sajandil.
Ühiskondlik kord:
Viiking – Skandinaavia  sõdalane (-normann Lääne-Euroopas ja varjaag Venemaal)
Enamus skandinaavlasi olid vabad inimesed.
Tähtsamaid asju otsustasid bardid – vabad taluperemehed tingidel – suurtel koosolekutel. 
Tegeldi põlluharimise ja kaubandusega.
Kaubandus ja meresõit kujunesid tegevuseks põhiliselt noorematele  poegadele , kuna isa 
pärandas talu vanemale pojale. 
Jõukamate ülikute esilekerkimine – sugukonnavanemad ja hõimujuhid.
Hõimuliitu juhtis kuningas (nt Rootsi jagunes  alaste  ja götalest hõimuliiduks) 
Toimunud sisevõitlusest annavad tunnistust linnused ja kindlustamata asulad. 
Viikingite usund:
Valitses muinasusund, austati paljusid jumalaid.
Odin – jumalate ja inimeste isa, kes valdas tarkuse ja nõidade kunste.
Thor – vasaratega relvastatud piksejumal.
Frej – viljakusejumal.
Looduse hingestamine (pühad allikad, puud ja järved).
Esivanemate hingede austamine – surnud maeti asula lähedale koos panustega (tööriistad, 
relvad, ka orjad).
Valhalla – lahingus langenud sõdalaste surnuteriik, kus sõditakse ja pidutsetakse.
Loomuliku surma läbi lahkunuid ootas sünge surnuteriik, kus valitsesid nälg ja kurbus.
Viikingiajal algas Skandinaavias ka ristiusu levitamine – kaupmehed ja misjonärid.
Viikingikultuur:
Ruunikiri – viikingite kiri, mis lähtus lihtsustatud ladina keelest.
Ruunikivid – haua- ja mälestuskivid, peamiselt teede ääres möödujatele lugemiseks 
(langenud sõjameestest, ajaloosündmustest).
Saagad – suuliselt edasiantud pikemad jutustused ajaloosündmustest, mis pandi kirja 12.-13. 
sajandil (“Vanem Edda” – islandi eepos)
Kunstilised kaunistused ruunikivid ja kaljujoonised.
Viikingite retked:
Peapõhjuseks kiirem rahva juurdekasv, kui karm põhjamaa suutis ära toita.
Viikingiretkele läksid ka kuningad, kes olid sisevõitluses alla jäänud.
Väikesed, kiired ja madala sügavusega ühemastilised purjelaevad, mille esiosa kaunistas 
lohepea kujutis.
Sõdalastest kaupmehed – ühest kohast röövitud kaup, müüdi mujal kasumiga maha.
Kohale ilmuti ootamatult ja lahkuti röövsaagiga enne, kui nende vastase vägi kokku aeti. 
Relvadeks võitlusnuga, mõõk ja kilp ning pika teraline kirves (“jalaraiuja”)
LÄÄNETEE
IDATEE
(Taani ja Norra viikingid)
(Rootsi viikingid)
Inglismaa ja Frangi riigi alad.
Läbi Venemaa sõites peeti ühendust 
Itaalia, Hispaania, Portugal .
Bütsantsiga, kus hakati ka 
Mööda jõgesid tungiti kaugele sisemaale,  palgasõduriteks. 
kus rööviti linnu (nt 846.a. Pariisis).
Viikingipealikud etendasid osa ka Vene 
Frangi valitseja läänistas normanni 
riigi tekkeloos (varjaagidest Novgorodi ja 
pealikule Rollole maad, millest sai 
Kiievi vürstid Rjurik ja Oleg).
Normandia  hertsogkond.
Bütsantsi kaudu jõuti  Kreekasse  ja 
Lõuna-Itaalia vallutatud  alale  tekkis 
kaubeldi ka araabiamaadega.
Sitsiilia  kuningriik . 
Uute maade asustamine:
9. saj. jõudsid Norra viikingid Islandile, kuhu rajati üle 400 asula ja kuningas Althing – üldine 
esinduskogu. 
Erik Punane purjetas saaga kohaselt Islandilt läände ja jõudis 10. saj. lõpul Gröönimaale, 
mille rohumaad sobisid hästi karjakasvatuseks.
Ungarlaste maahõive – ungarlaste asumine praegusele Ungari riigi territooriumile, kus 
varem elasid saarlased. 
Lahkumine algkodust:
Umbes 100.a. pKr lahkuti Uraalite kaguosast. 
Elama jäädi Magna Hungariasse – praeguse Baškiiria aladele.
Kujunes hõimuliit (juhtiva hõimu järgi nimetavad ungarlased end madjariteks).
Tegeldi karjakasvatuse ja põllundusega.
Edasi liikudes jõudsid ungarlased 9. saj. Karpaatidesse:
Vürst Arpadi juhtimisel peeti esimesed riigipäevad. 
Sooritati rüüsteretki Sakis, Baieri, Prantsusmaa ja Itaalia linnadesse.
Ungarlaste rüüsteretked peatas Otto I lahinguga Lechi jõel 955.a.
Pärast lüüa saamist jäädi paiksemaks.
Vürst Geza kutsus maale munki, kes levitasid ristiusku.
Ungari riigi alus:
Esimeseks tõeliselt kristlikuks sai Geza poeg Istvan.
Istvan krooniti aastal 1000 Ungari esimeseks kuningaks, mida peetakse Ungari riigi aluseks.
Ristiusu kiriku kujunemine
Kiriku teke.
Kristlikud kogudused:
1.saj.pKr esimesed kogudused apostlite poolt looduna.
Koguduseliikmete lootus Kristuse naasmisele ja Jumalariigile maa peal veel nende elu ajal.
Milano edikt  313:
Ristiusk tunnistati Roomas lubatuks Constantinus Suure poolt.
381:
Kristlus kuulutati Rooma riigiusuks.
Kiriku tähtsus vara keskajal:
Kiriku organisatsiooni põhimõtetest võtsid eeskuju ka ilmalikud valitsejad.
Kirik oli arvestatav kultuuri kandja ning vaimulikud sageli ainsad kirjaoskajad ja hariduse 
tagajad.
Ristiusu levik.
Rooma riigi territooriumil:
Esialgu olid kristluse keskusteks peamiselt linnad.
Kiiremini levis kristlus Hispaanias ja Gallias.
Roomaga piirnevatel barbarite aladel:
Nt frankide ristimine 5. saj. lõpul katoliikluse vormis.
Misjonäride tegevuse tulemusena:
5.saj. juhtis Iirimaal misjonäritööd piiskop Patrick, keda tuntakse tänapäevani iirlaste 
kaitsepühakuna.
Iirimaale rajati rohkesti kloostreid ja koolitati misjonäre, kellest paljud suundusid mandrile 
misjonäritööd tegema. 
Lääne – Euroopas kujunesid kloostrid Püha Benedictuse reeglite alusel, kes asutas 529.a. 
Monte Cassino kloostri.
Roomast lähtuva misjonitöö innukaimaid läbiviijaid oli sakslaste ristija Püha Bonifatius 8. 
sajandil. 
Vallutuste tulemusena:
Nt eestlased ristiti 1208-1227.
Viimased paganad:
Leedulased ristiti 1386.
Kiriku  organisatsioon .
Preester – kristlaste hingekarjane:
Pidas kogudusele jutlust.
Sooritas sakramente – kristlikke toiminguid.
Piiskop – kõrgeim vaimulik oma piirkonnas (piiskopkonnas):
Pidas jutlust katedraalis – piiskoplikus peakirikus.
Pühitses ametisse preestreid.
Õnnistas sisse altareid ja kirikuid.
Kontrollis vaimulike tegevust.
Toomkapiitel – piiskoppi abistav ja nõuandev kogu madalamatest vaimulikest. 
Sinod – piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi juhtimisel:
Tehti teatavaks paavsti ja kirikukogude otsused.
Jagati vaimulikele korraldusi.
Visitatsioon – piiskopi külastus kirikutesse ja kloostritesse vaimulike kontrollimiseks.
Vaimulike elatusallikad:
Maksud ja annetused, millest tähtsaim kümnis 1/10 saagist ( viljast, aia- ja karjasaadustest).
Lisasissetulek maavaldustega.
Katoliku kiriku õpetus
Põhisisu:
Usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu.
Piibel – ristiusu püha raamat:
Vana-Testament – juutide püha raamat nende ajaloost, maailma loomisest Aadamast ja 
Eevast, 10 käsust jne.
Uus-Testament – 4 evangeeliumi Jeesusest ning apostlite tegevus ja nende kirjad esimestele 
kogudustele.  
Teoloogide – usuteadlaste tööd:
Kuulsaim neist oli Augustinus ja tema “Jumalariigist”.
Hieronymos – piiblite ladinakeelse tõlke autor.
Sakramendid – rituaalsed  toimingud Jumala  armu edasiandmiseks usklikele:
Selle õpetuse arendas välja Petrus Lombardus 12. saj., kelle järgi on 7 sakramenti.
5 esimest sakramenti on hädavajalikud õndsuse saavutamiseks – pattude lunastamiseks ja 
taevasse  jõudmiseks.
Sakramente viis läbi preester.
I  RISTIMINE
II  LEERITAMINE – peale 12. eluaastat kui oli antud usulist algõpet.
III ARMULAUD – saada osa Kristuse ihust ja verest (armuleiva ja –veini näol).
IV  PIHTIMINE – pattude tunnistamine, mis peale preester määras paastu vm. 
meeleparandamise viisi.
V  VIIMNE VÕIDMINE – surijatele ja raskelt haigetele pärast pattude pihtimist.
VI  ABIELU SÕLMIMINE
VII  VAIMULIKUKS PÜHITSEMINE 
Paavstlus ja paavstiriik.
Paavst – katoliku kiriku pea ja Kristuse asemik maa peal:
Papa  (ld.k. isa) oli algselt piiskoppide aunimetus.
Paavst kannab peas mitriit  vaimuliku võimu märgina ja tiaarat  ilmaliku võimu märgina.
 Paavstiamet lähtus Rooma piiskopi ametist:
4.-5. saj. rõhutasid Rooma piiskopid üha rohkem eesõigust kirikuelu korraldamisel – Rooma 
kui pealinn ja Püha Peetrus kui Kristuse määratud asemik Rooma I piiskopina.
Paavstiriik:
Tekkis 756.a. kui Frangi kuningas Pippin Lühike vallutas langobardidelt Kesk-Itaalias alasid 
ja andis need üle paavstile.   
Paavstile kuulus nii vaimulik kui ilmalik võim.
Püsis kuni Itaalia ühendamiseni 1870. 
Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (XI-XIII saj.)
Tehnoloogia areng ja rahvastiku kasv.
Tööviljakuse kasv põllumajanduses tänu uuele tehnoloogiale:
Raske ratasader kündis paksu ja viljaka mullakihi.
Härja asemel kiirema hobuse kasutamine.
Üleminek kolmeviljasüsteemile suurendades külvipinda 2/3-le.
Rahvastiku kahekordistus:
X saj. 40 milj.
XIII saj. lõpul 70 milj.
Linnade teke ja kaubanduse areng.
Linn kui käsitöö ja kaubanduskeskus:
Rahvastiku kasv soodustas linnade teket ja arengut.
Linnastunumad piirkonnad olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad.
Linnade mõju ühiskonnale:
Linnad taotlesid sõltumatust feodaalidest, olles selle nimel valmis ka sõdima.
Linnaelanikkond sai arvestatavaks jõuks rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval.
Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele, soodustades nii kohalikku kui 
kaugkaubandust.
Tähtsamad kaubateed :
Vahemere kaubandus Euroopast idamaadesse – sellest rikastusid  Veneetsia  ja Genua, kust 
jätkasid kaubateed üle Alpide Kesk- ja Lääne-Euroopasse.
Läänemerekaubandus Lääne-Euroopast Venemaale. 
Püha-Rooma keisririigi tekkimine ja vastasseis keisri ja paavsti vahel.
Ida-Frangi ehk Saksa kuningas Otto I 
Purustas 955.a. Euroopat rüüstanud ungarlaste väe.
Allutas Saksa  feodaalid  oma võimule.
Sekkus paavsti kaitseks tema tülisse Itaalia feodaalidega.
Lasi paavstil end keisriks kroonida.
Püha Rooma riik oli tolle aja tugevaim (Saksamaa ning Põhja- ja Kesk-Itaalia).
Paavstide mõju ja  autoriteedi  kasv:
Paavst  Gregorius  VII (11.saj. lõpul) seadis ülesandeks vabastada  paavstivõim  keisrite eeskoste 
alt.
Investituuritüli (õigus piiskoppe ametisse nimetada) Gregorius VII ja keiser Heinrich IV vahel 
lõppes paavsti võiduga ja keiser pidi paavstilt andeks paluma.
Konfliktid jätkusid kasvades veristeks sõdadeks.
Linnade toetusel ja keisrite vasalle mässule õhutades olid  paavstid edukamad.
XIII saj. kaotas keisrivõim senise tähenduse – Itaalia vabanes keisrivõimust ja Saksamaal 
taastus killustatus.
Paavstivõimu kõrgaeg oli  Innocentius  III ajal (1198-1216), mil mõned Euroopa valitsejad 
tunnistasid end paavsti vasalliks. 
Ristisõjad – kristlaste sõjaretked Idamaadesse (11.saj. lõpust – 13. saj. lõpuni).
Põhjused:
Talupoegadel elujärje parandamine ja rüütlitel rikkuste haaramine
Bütsantsi keisri abipalve vabaneda türklaste ohust, kes vallutasid juba V.-Aasia.
Soov vabastada Kristuse pühahaud Jeruusalemmas uskumatute käest.
Sõdade käik:
I ristisõjas (1096-1099) vallutati tormijooksuga Jeruusalemm ja tapeti tuhandeid inimesi.
Palestiinasse rajati Jeruusalemma kuningriik ja ristisõdijate riigid.
Oma valduste ja pühapaikade kaitseks loodi 3 rüütliordut (Johanniitide-, Teutooni- ja 
Templiordu). 
1187 vallutas Egiptuse valitseja Saladin Jeruusalemma tagasi.
Ristisõdijate katsed Jeruusalemma tagasi võita ebaõnnestusid.
IV  ristisõda  (1202-1204) viis aga Konstantinoopoli vallutamise ja rüüstamiseni ristisõdijate 
poolt, mis kahjustas nende mainet. 
Sõdade tagajärjed:
Lõppesid feodaalsõjad Euroopas, kuna rüütlid said oma seiklushimu ja vallutusiha välja elada 
Idamaades .
Veneetsia ja Genova said poliitilise ja kaubandusliku ülevõimu Vahemerel tänu 
Konstantinoopoli kui konkurendi rüüstamisele 1204. 
Laienes eurooplaste silmaring. Euroopasse levisid Idamaadest uued tavad ja ideed.
Sõjad õhutasid Euroopas usulist vaimustust – rüütlid nägid  end Kristuse eestvõitlejatena 
paganate  vastu.
Tsentraliseeritud  monarhia  kujunemine – tugev ja hästi toimiv kuningavõim.
Prantsusmaal:
Karolingidest kuningate nõrkus, kuna puudus tegelik võim vasallide üle.
987.a. läks kuningatroon üle Capet’le (kapetingide dünastia algus), kes pani aluse 
kuningavõimu tugevdamisele.
Tema järglased allutasid uusi alasid, suurendades kuninga domeeni.
Inglismaal:
1066.a. tungis William Vallutaja (Normandia hertsog) Prantsusmaalt Inglismaale, saades 
kuningaks.
Ta pani aluse feodaalsuhetele ja tugevale kuningavõimule nõudes truudusvannet kõikidelt 
ülikutelt.
Seisuste esinduskogud.
Inglise  parlament  1265:
Kuninga vastuolud vasallidega tingisid vajaduse esinduskogu järele.
Parlament koosnes ülemkojast (kõrgvaimulikud ja suurfeodaalid) ja alamkojast (alamaadel ja 
-vaimulikud, linnade esindajad).
Talupoegi pidid esindama nende isandad. 
Parlament kaitses kõiki ühiskonnakihte.
Feodaalkord ja  rüütliseisus
Feodaalkorra olemus avaldus senjööri ja vasalli suhetes.
Vasall andis end senjööri kaitse alla:
Senjöör läänistas vasallile maatüki koos talupoegadega.
Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega:
40 päeva aastas oma kulul senjööri sõjaväes teenida, pikemat aega tasu eest.
Senjöörile nõu andmine.
Lunaraha maksmine senjööri vangilangemisel.
Pärusvalduste kujunemine:
Algul olid läänid antud vasallile ainult kasutamiseks.
Ajajooksul tava, et isa pärandas lääni pojale, mida senjöör ei saanud tagasi võtta.
Feodaalne killustatus ja kodusõjad:
Suurfeodaalid, kes omasid palju vasalle, tegutsesid oma valdustes kuningast sõltumatult.
Pärusvalduste omanikud ei pidanud kuningale truudust vanduma.
Kodusõjad feodaalide vahel puhkesid nende  seiklus - ja saamahimust.
Kuningavõim nõrgenes ja poliitiline ebastabiilsus suurenes.
Rüütliseisus
Rüütel – elukutseline raskeratsaväelane, kes kuulus sõjaväetuumikusse:
Ritter s.k. (rüütel), chevalier pr.k. ja caballero his.k. (kavaler).
Erinev päritolu ja sotsiaalne positsioon:
Hertsog ja krahvid pärinesid vanast Rooma aristokraatiast või germaani ja Frangi riigi 
suurnikest.
Madalat päritolu väikefeodaalid tõusid esile tänu senjööri ustavale teenistusele.
Enamik rüütlitest olid läänimehed, kelle valdused piirdusid sageli väikese külaga. 
Ilma läänita rüütlid elasid senjööri lossis tema kaaskonnas.
Rüütel kui sõjameheseisus:
Kõik feodaalid tähtsustasid üha enam kuulumist sõjameheseisusesse.
Ka kuningad rõhutasid, et on eelkõige rüütlid ja näitasid end eeskujulike sõjameestena.
Kirik pani rüütleid teenima ristiusu ideaale.
Kujunes aadel – pärilik rüütliseisus.
Rüütliks saamine.
Päritolu – madalamat päritolu meeste rüütliks saamine raskenes.
Vastav kasvatus:
7 aastaselt  teenistus  paažina – mõnes aadliperes õpetati noorele käitumist ja häid kombeid.
15 aastaselt kannupoisina – rüütli relvakandja ja saatjana, kes õppis ka võitlusvõtteid.
20a. pidulik rüütlikslöömine – lubadus kinni pidada rüütlireeglitest, kullast kannused 
saabastele ja mõõga  vöö ning löök lapiti mõõgaga õlale, mis tähistas vastu võtmist rüütliks.
Rüütlieetika 3 põhimõtet:
Jäägitu ustavus oma isandale:
Isanda truu teenimine  ja  vaprus  sõjakäikudel.
Perekonna au ja hea nime hoidmine:
Au haavamine mahapestav vaid verega.
Sõjakäikudel saadud saaki tuli jagada perekonnaga.
Julgus, ausus ja sõjapidamine:
Võitlemine vastavalt reeglitele – ülikust vastast ei  tapetud vaid võeti lunaraha lootuses vangi.
Vaimulikud rüütliordud – paavstile alluvad sõjameeste vennaskonnad.
Loodi Pühal Maal ristisõdade ajal kristlaste pühapaikade ja valduste kaitsmiseks.
Ordurüütel:
Andis mungatõotuse.
Loobus ilmalikust elust.
Pühendus ristiusu kaitsele.
Tähtsamad ordud :
Johanniitide ordu – Püha Johannese hospidali järgi Jeruusalemmas.
Templiordu – ammu  purustatud Jeruusalemma templi järgi.
Saksa ordu.
Hiljem jätkati tegevust Euroopa paganate ristimiseks (s.h. 1202.a. loodud Mõõgavendade 
ordu).
Aadlielulaad ja rüütlikultuur
Relvastus
Ründerelvad:
Piik – vastase sadulast paiskamiseks.
Mõõk – lähivõitluses.
Sõjakirves ja nui.
Kaitserelvastus:
Algul metallplaatidega nahast soomusrüü.
Hiljem metallist rõngassärk (ristisõdade ajal).
Kiiver.
Kilp
Ratsaväele lisaks jalamehed:
Relvadeks piigid ja kilbid või vibud ja ammud.
Ülesandeks  rüütliväe  abistamine.
Võitlusviis
Rivistuti pikkadesse viirgudesse:
Liiguti kiirenevas tempos teineteise vastu.
Piikide purunemisel kasvas lahing üle mõõgavõitluseks.
Kahevõitlus:
Iga rüütel otsis endale sobiva vastase.
Vastast püüti vangi võtta lunaraha saamiseks.
Vastasest tuli jagu saada ausas võitluses, mitte pettusega.
Linnused – feodaalide kivist elu- ja kindluskompleksid.
Asukoht ja rajatised:
Looduslikult kaitstud kaljukünkal, jõeääres või saarel.
Linnuse keskel kõrgus  peatorn .
Peahoones paiknesid  esindus - ja eluruumid.
Müürid väravatornide ja rippsildadega.
Vallikraav.
Väikerüütlid elasid tagasihoidlikes tornlinnustes:
Puust või kivist torn, mille ülaosas elas rüütel perega.
All elasid sulased ja  hoiti  tagavarasid.
Kaitseks oli puust tara.
Piiramistehnika.
Kiviheitemasinad.
Taraanid – müüripurustajad.
Piiramistornid.
Müüride alt läbi kaevates püüti varingut tekitada.
Abielu
Eesmärk:
Soetada seaduslikke järglasi.
Sõlmida liite perekonna vahel.
Abielu sõlmimine:
Isiklikud tunded polnud olulised ja aadlineiult tavaliselt nõusolekut ei küsitud.
Varakeskajal  olid abiellujad enam-vähem ühevanused.
Hiljem vanusevahe suurenes – mees umbes 30. a,  neiu aga murdeealine. 
Pruudi pere andis abiellujatele kaasavara, mis oli  kulukas .
Turniirid – organiseeritud sõjamängud.
Algul väikesed lahingud nüride relvadega 2 rüütlisalga vahel.
Kahevõitlus:
Vastased püüdsid teineteist hoo pealt kokku põrgates piikidega sadulast maha tõugata.
Võitja sai endale kaotaja relvastuse.
Ühiskonna suhtumine:
POSITIIVNE
Kiriku NEGATIIVNE hoiak
Oluline meelelahutus aadlikele ja 
Rüütlite edevus ja mõttetu verevalamine.
lihtrahvale.
Eemaldumine õigelt teelt – Pühendunud 
Edukad rüütlid said aadlineidude 
võitluselt ristiusu eest.
tähelepanu, mis võis viia soodsa abieluni.
Laiem kuulsus oli kasulik kõrgema 
positsiooni pälvimisel. 
Rüütlikirjandus
Sisuks   kujutlus  ideaalsest rüütlist:
Tõsteti esile olulisi rüütlivoorusi – ustavus, vagadus, suuremeelsus.
Ülistati armastust südamedaami vastu.
3 peamist  žanri :
KANGELASEEPOSED
RÜÜTLIROMAANID
ARMASTUSLUULE
Autor enamasti teadmata.
Temaatika muistsetest 
Trubaduurid – poeetidest 
Prantslaste “Rolandi laul”.
pärimustest.
rändlaulikud.
Karl Suure vasalli krahv 
Inglastel kuningas Artur ja  Rüütli vankumatu truudus 
Rolandi vaprusest 
tema 12 ümarlauarüütlist. 
ja südame-daami 
moslemite vastu 
ennastohverdav teenimine.
Hispaanias.
Sakslastel “Nibelungide 
laul”.
 
Talupojad ja mõisamajandus
Agraarühiskond. Talurahva õiguslik seisund.
 Agraarühiskonnas elatuti peamiselt põllumajandusest ja elati maal:
Enamik inimesi olid talupojad, kes tootsid suurema osa ühiskonna rikkusest.
Ka väiksemate linnade elanike seas oli palju põlluharijaid.
Õiguslik seisund:
Pärisorjus – maarendi eest teotöö ja andem.
Sunnismaisus.
Isandal  oli ta talupoja üle kohtuõigus – s.h. anda ihunuhtlust ja surma mõista.
Vabu talupoegi oli vähe, peamiselt Skandinaavias.
Külad ja põllud.
Külaelu:
Enamus talupoegi elas külades, mille suurus varieerus mõnest perest väikelinna mõõtmeteni.
Osa külasid oli kindlustatud.
Külakogukond (taluperemehed) otsustas tähtsamaid asju ühiselt, astudes koos välja ka oma 
õiguste kaitseks isanda ees.
Talupere :
Koosnes peremehest, perenaisest ja nende lastest, vahel ka peremehe vanematest.
Abielu sõlmiti tavaliselt sama küla elanike vahel.
Talumaja:
Metsavööndis ehitati peamiselt puust, Vahemeremaades kivist, mõnel pool põletamata 
tellistest.
Ruumi oli vähe, kus talvel külma eest hoiti ka kariloomi. 
Põllud:
Külast eemal ja eri perede põllulapid tihedalt üksteise kõrval.
Seetõttu hariti põldu ühiselt mitme pere ühise künnirakendiga (härjapaar või hobune adra ees).
Ühel perel oli vähemalt 2-3 põllulappi (kahe- või kolmeväljasüsteem).
Hõredamini asustatud aladel olid üksiktalud, kus iga pere elas eraldi oma põldude keskel.
Heina- ja karjamaad ning mets:
Paiknesid põldudest eemal, kusjuures  mets kuulus sageli isandale.
Mets andis küttepuid, seeni ja marju.
Jahilkäik oli isanda eesõigus ja talupoegadele osaliselt keelatud.
Mägistes piirkondades moodustasid omaette grupi mägikarjused, elades  pool aastast kõrgetel 
karjamaadel. 
Koormised ja turusuhete areng.
Mõis – naturaalmajanduslik suurmajandus, kus peamise tööjõu moodustasid sunnismaised 
talupojad:
Kuni XII sajandini oli linna ja kaubandust vähe, mistõttu talupojad pidid varustama mõisa 
eluks vajalikuga.
Koormised – talupoja tööd ja maksud maarendi eest.
Loonusrent – kuni pool talupoja põllusaagist, lisaks tuli mõisa viia oma loomi ja teisi 
toiduaineid (mune, juustu, sinki jne).
Teotöö – talupoja töö mõisas, iga pere mõne nädala jagu aastas.
Talupoeg pidi oma vilja jahvatama mõisa veskis, mille eest nõuti lisa koormisi. 
Turusuhete areng alates XII sajandist:
Hoogustus linnade teke ja kaubandus.
Mõisas hakati rohkem kasutama palgasulaste tööjõudu.
Mõisad hakkasid saadusi  tootma  eeskätt müügiks linnadesse.
Spetsialiseerumine tulusamale alale (Vahemeremaades viinamarjakasvatus ja veini tootmine).
Loonusrendi asendamine raharendiga.
Talupojad pidid oma toodangu ise linnas turustama, et hankida vastav rendisumma.
Talupojal tekkis võimalus rikastuda, mis süvendas külaühiskonna kihistumist.
Paljud talupojad kasutasid võimalust end raha eest vabaks osta, jõukamad suutsid ka talu välja 
osta.
Suurem osa talupoegi jäi edasi rentnikuks kuid mõned ostsid õnne linnadest. 
Talupoegade mõttemaailm ja ellu suhtumine.
Suurem osa talupoegadest olid kirjaoskamatud:
Teised ühiskonnakihid (vaimulikud, aadlikud, linlased) suhtusid neisse põlglikult. 
Talupoja  kohustuseks  on põllutööd teha mitte targutada.
   Talupojad olid sügavalt usklikud:
Saadi aru, et jumal on andnud neile pühakohustuseks töötegemise. 
Talurahva mässe oli üldiselt vähe kuna lepiti oma saatusega. 
Linnad – valitsemine ja majandus
Linnaelu  areng
Linnade teke ja arengu tähtsus kõrgkeskajal:
Lõppes naturaalmajanduse arengujärk.
Alguse sai tänaseni kestev kapitalistlik majandusviis.
Muutus ühiskonna üldilme – senises angaarses Lääne-Euroopas said linnad käsitöö- ja 
kaubanduskeskusteks.
Kujunes üle euroopaline tootmis- ja kaubandusvõrgustik.
Linnade asukoha määras soodus kauplemiskoht:
Jõesuue,  sild või sadam.
Kaubateede sõlmpunkt.
Viljakas põllumajanduspiirkond, et talupojad linlasi toidaks. 
Kõrgkeskaegse Euroopa suurlinnad:
Vahemereäärsed Rooma ja Marseilles püsisid arvestavate linnakeskustena juba antiikajast.
Veneetsia kujunes linnaks varakeskajal.
Pariis tekkis Seine’i jõe arenenud põllumajanduspiirkonda. 
Suuremate linnade elanikkond küündis saja tuhandeni.
Enamuses jäi elanikkond aga alla kümne tuhande.
Linnade sisekorraldus ja valitsusviis.
Linn kui omavalitsuslik  kogukond :
Linnaelu korraldas linnanõukogu e.  raad , kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed. 
Gildid ja tsunftid – linnaelanike  erialased korporatiivsed ühingud:
Skraa  – tsunftielu reguleeriv põhikiri.
Tsunft kontrollis tootmist, jälgis kvaliteeti ja määras hindu.
Keelas toota neil, kes tsunfti ei kuulunud.
Tsunftiliikmed moodustasid linna kaitsesalku, osalesid linnapidustustel. 
Tsunftisiseseid asju otsustasid nende täieõiguslikud liikmed – tsunftimeistrid.
Meistril oli isiklik töökoda ja teenistuses tsunfti täisliikmeks püüdlevad sellid ja õpipoisid. 
Kodanikkond:
Tavaliselt tsunfti ja  gildi  liikmed.
Kodakondsus  oli  privileeg , millest linna saabunud vaesed ilma jäeti.
Kodaniku staatus ei andnud veel õigust linnavalitsemises osalemiseks.
Linna valitsesid vähesed jõukad kaupmehed, kes moodustasid ka suurgildi e. priviligeeritud 
ühingu. 
Linn ja senjöör
Kogu maa kuulus maaisandatele – senjööridele:
Lootsid kasvavalt linnaelanikkonnalt makse kogudes rikastuda.
Senjööri ja linna suhteid sätestas nendevaheline kokkulepe:
Linlased said õiguse kaubelda ja käsitööd teha.
Nad vabanesid senjööri kohtuvõimu alt, alludes linna kohtumõistmisele.
Senjööri õiguseks oli nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid makse.
Senjöör kinnitas linnaõiguse – seadustiku, mille alusel linn oma elu korraldas. 
Linnade huvi elanikkonna suurenemiseks:
Linnaõiguse  säte , et 1 aasta linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isikliku vabaduse. 
Linnade püüd iseseisvusele:
Paljud Inglise ja Prantsuse linnad tunnistasid kuninga meeleldi senjööriks, vabanemaks 
kohaliku feodaali ülemvõimu alt.
Linnad olid valmis iseseisvuse nimel ka relvastatud vastupanu osutama moodustades linnade 
liitusid (nt  Lombardia  linnade liit Milano juhtimisel).
XIV sajandiks said Lombardia ja Toscaba sõltumatuteks linnriikideks, vabanedes veriste 
sõdade tulemusena Püha Rooma keisrivõimu alt.  
Kaubanduse areng
Lähikaubandus:
Ümbruskonna talupojad tõid linna müügiks põllumajandussaadusi ja ostsid käsitöötooteid. 
Vahemerekaubandusest idamaadega rikastusid Itaalia kaubalinnad Genova ja Veneetsia:
Araabia kaupmehed töid idamaiseid luksuskaupu (siid ja vürtsid). 
Nende edasitoimetamine Lääne-Euroopasse korraldasid Itaalia kaubalinnad.
Flandria linnade riidekaubandus:
Tooraine  (lina ja  vill ) oli kohalik või tuli Inglismaalt.
Toodang müüdi Euroopasse, Bütsantsi ja Araabia maadesse Atlandi ookeani ja Gilbraltari 
kaudu.  
Hansakaubandus Põhja- ja Läänemerel:
Peamiseks kaubavahendajaks oli XII sajandil tekkinud Hansa Liit – Saksa kaupmeeste 
ühendus, hiljem kaubalinnade liit (alates XIV sajandist). 
Tähtsaim linn oli Lübeck.
Poliitiliseks organiks olid hansapäevad – linnade esindajate kokkutulekud. 
Lääne-Euroopasse toodi Venemaalt karusnahka, mett ja vaha, vastu aga viidi luksuskaupu, 
tekstiili ja soola.
Novgorodi loodi Hansa kaubakontor.
Rahavahetajad ja pankurid
Erinevate müntide hulk tingis vajaduse nende vääringuid tundvate rahavahetajate järele. 
Aja jooksul spetsialiseeruti raha laenamisele:
Raha laenati kaupmeeste riskide tõttu (laevahukud, piraadid) kõrge protsendiga. 
Õnnestunud kaubaretk tõi piisavalt tulu, et võlg tagasi maksta. 
Linnad – Eluolu ja kultuur
Linnaelu ja traditsioonid
Majad:
Ümbruskonna aadlisuguvõsade uhked kindlustatud majad.
Tsunftimeistrite esinduslikud majad, kus  pood ja töökoda paiknesid eluruumidega ühise 
katuse all.
Vaestele olid agulites odavad puumajad või katusekambrid.
Linnamüür:
Kaitseks välisvaenlaste või oma senjööri kallaletungide vastu.
Müür piiraks linnaruumi, mis tõttu oli linn tihedasti täis ehitatud.
Vaesed linlased asusid väljaspool müüre eeslinnades ja olid kaitsetud.
Toit ja hügieen: 
Söök oli maaelanike toidust mitmekesisem. 
Ebasanitaarsus soodustas taudide levikut – lahtised solgikraavid.
Puhtuse  tagamiseks rajati avalikke saunu.
Elanikkond ja traditsioonid:
Hilise abiellumise tõttu negatiivne iive.
Elanikkonda suurendasid maalt tulevad uusasukad, kellest osa sai meistriks ja kodanikud, osa 
jäi aga virelema.   
Palju oli võõrast päritolu rahvast – läbisõitvaid kaupmehi, palverändureid ning kerjuseid.
Suurlinnades sulandusid erinevad traditsioonid ning tuli harjuda uue ja tavatuga.
Abielu ja perekond
Võõrad vastassoost inimesed, puutusid tihedamini kokku kui maal.
Abielu sõlmiti rohkem vastastikuse sümpaatia kui vanemate soovil.
Rikaste abielus domineerisid ikka perekonnapeade kokkuleppimisel sõlmitud abielud.
Jõukad pered piirasid tütarde liikumisvabadust, vältimaks kokkupuuteid võõraste meestega.
Laialt levinud oli prostitutsioon kui vallalistele meestele tarvilik nähtus, mis hoiab neid 
seiklustest korralike tüdrukute ja abielunaistega.
Linlaste  ellusuhtumine
Sotsiaalsed pinged ja vastuolud:
Aadlisuguvõsa tänavalahingud.
Vaese  lihtrahva väljaastumised.
Itaalias 2 vaenutsevat linnade leeri – keisri ja paavsti pooldajad.
Rahakultus:
Linlaste edu sõltus oskusest rikkust kasvatada.
Juurdus mõttelaad, et vara tuleks kõikvõimalikul moel kasvatada.
Selline suhtumine läks vastuollu ristiusus õpetusega, kus materiaalne oli Jumala kõrval 
teisejärguline.
Eriti tauniv oli kirik liigkasuvõtmisse – kõrge protsendiga raha laenamisse, mis viivat 
põrgupiinadesse.  
Nii mõnigi pankur annetas hinge päästmiseks enne surma oma  varanduse  vaestele.
 Linnakultuur ja linnakirjandus
Pidustused:
Eraldi gildi- ja tsunftisisesed ning ülelinnased.
Kasvasid sageli välja kiriklikest traditsioonidest.
Vastlakarneval – varakevadist paastu algust tähistav üritus:
Püüti palju süüa enne 40-päevalist paastu.
Karnevali rongkäigus kanti lõbusaid maske ja lauldi siivutuid laule, kuna paastu ajal oli 
suguelu keelatud.
Kanti ette ka koomilisi näitemänge turuplatsil, gildihoones jn.
Müsteeriumid – kiriklikud näitemängud:
Kirikutes etendati jumalateenistusega seonduvaid näitemänge Piibli  teemadel .
Hiljem lavastati neid kirikuesistel platsidel ja piibliteemad muutusid ilmalikumaks.
Levinuim müsteerium oli “Aadama mäng” – Vana-Testamendi lugu Aadama ja  Eeva  pattu 
langemisest.
Linnakirjandus:
Domineerisid ilmalikud motiivid värsivormis lühiloodena.
Pilati erinevaid inimtüüpe ja ühiskonnakihte.
Kuulsaim teos oli  anonüümne  prantsuse eepos “Rebase romaan”.
Ristiusk ja kirik I
Usk
Inimeste sügav usklikkus:
Jumal on kõikvõimas.
Maine ja ajalik elu on ettevalmistus igaveseks eluks peale surma.
Keha on ajutine ja hing igavene.
Kõik maine ja lihaline on tühine hingelise ja igavikulise kõrval.
Ristiusu õpetuse põhiseisukohad keskajal:
Jumal troonib oma inglitest (saadikutest) ümbritsetuna taevasel aujärjel.
Lucifer (üks inglitest) heideti ülbuse tõttu taevast alla ja temast sai põrgu (allilma) peremees  
koos deemonitega (oma kaaslastega)
Saatan kiusas juba esimesi inimesi Aadamat ja Eevat, võttes mao kuju – ahvatles naist 
noppima  õuna  hea ja kurja tundmise puust.
Karistuseks aeti Aadam ja Eeva paradiisist välja.
Alguse sai ka inimkonnal lasuv pärispatt – kurjus, mille Saatan oli inimestesse sisendanud.   
Inimene suudab kurjusele vastu seista vaid Jumala piiritu armastusega.
Jumal saatis oma poja Jeesuse Kristuse  inimesena  maailma kannatama ja surema, lunastamaks 
inimkonna patud.
Surmajärgses maailmas ootavad õigeid taevane  paradiis , mille väravas istub püha Peetrus, 
Kristuse antud taevariigi võtmega.
Patused piinlevad pimedas ja tulikuumas põrgus, kus deemonid nendega õudusi korraldavad.
Põrgu keskel toimetab Saatan – sarviline, kabjaline ja nahkhiiretaoline  koletis .
Kunagi saabub Kristuse tõotatud Jumalariik  maa peale ja sellele eelnev viimne kohtupäev – 
kõik surnud tõusevad haudadest üles Kristuse kohtu ette elu ajal  saadetud tegudest aru andma. 
Sellega lõpeb ajalik maailm, järgi jäävad paradiis ja põrgu.
Enne põrgusse või taevasse pääsemist tuleb läbida  puhastustuli , kus tuleb piinelda  viimse  
kohtupäevani pattude lunastamiseks.
Suur kirikulõhe
Kiriku ühendav roll varakeskajal:
Katholikos – kr.k. üleüldine, kõikehõlmav.
Lääne-Euroopa ja Bütsantsi kristlasi ühendav jõud.
Ida- ja lääne kiriku erinevused:
Konstantinoopoli  patriarh allus bütsantsi keisrile, Rooma paavst aga mitte.
Karl Suurest alates oli Lääne-Euroopas oma keiser ja kiriklikud sidemed kahe kiriku vahel 
nõrgenesid.  
Süvenesid erinevused rituaalides ja tõekspidamistes:
LÄÄNEKIRIK
IDAKIRIK
Vaimulike vallalisus (tsölibaaat).
Preestrite abielu oli tavapärane, vallalisus 
Püha vaim lähtub isast ja pojast.
vaid munkadel.
Armulaual said ilmalikud vaid leiba.
Püha vaim lähtub isast.
Ristimärk 5 sõrmega.
Armulaual said kõik nii leiba kui veini.
Teenistus ladina keeles.
Ristimärk 3 sõrmega.
Teenistus lubatud  kohalikes  keeltes.
Suur kirikulõhe 1054:
Paavst ja patriarh panid teineteist kirikuvande alla – ränk karistus , mis jättis kõnealuse isiku 
või terve piirkonna ilma kiriku vahendatud jumala armust.
Roomakatoliku kirik
Kreekakatoliku (õigeusu) kirik
Rooma paavsti võim
Konstantinoopoli patriarhi võim.
Paavstivõimu tõus kõrgkeskajal
Paavstide autoriteedi kasv: 
Varem määrasid paavste Rooma rahvas ja vaimulikud – Rooma aadlisuguvõsad eelistasid oma 
perekonnaliikmeid.
Püha Rooma keiser Otto I hakkas ise paavste nimetama (962a).
1059. a. reformiga hakkasid paavste nimetama enda seast kardinalid – Rooma piiskopkonna 
tähtsamad vaimulikud – paavstiks valiti kogenud ja autoritaarne vaimulik.
Paavstide  taotlus  kiriku sõltumatuseks ilmalikust  võimust : 
Kõige selgemalt sõnastas selle paavst Gregorius VII (II saj. lõpul), minnes tülli püha Rooma 
keisri Heinrich IV-ga.
Keiser sunniti tunnistama paavsti ülemuslikkust ja Canossa lossis andestust paluma. 
Paavst Innocentius – võimsaim Rooma paavst (1198-1216):
Viis Gregoriuse sõnastatud põhimõtted ellu.
Mitmed Euroopa valitsejad andsid talle vasallivande, mis võimaldas tal sekkuda riikide 
siseasjadesse.
Kuulutas välja IV  ristisõja  ja ristisõja ka Läänemere paganate ristimiseks.
Juhtis võitlust  leviva  ketserlusega.
Kiriku korraldus:
Kuuria  – paavsti õukond, mis kujunes kirikuelu keskvalitsuseks.
Legaadid – teistesse maadesse saadetud paavsti esindajad.
Kirikukogud – eri maade kõrgvaimulike kokkutulekud tähtsate küsimuste arutamiseks.
Bulla  – paavsti ametlik seisukohavõtt.
Kümnis – kiriku ülalpidamiseks kogutav kirikumaks – 1/10 maksja sissetulekust. 
Ristiusk ja kirik II
Vaimulikud ordud – kindlate reeglite järgi  toimivad  munkade ja nunnade ühendused 
kloostritega paljudes maades. 
Benediktiini ordu: 
Domineerisid varakeskajal, tegutsedes Püha Benedictuse reeglite alusel.
Jõukad kloostrid maavalduste ja talupoegadele, lisaks ilmalike annetused.
Munkade füüsiline töö asendus palvetega.
Killustatuse ajal olid kloostrid ainsad vaimuelu keskused.
Kanti musta kuube.
Cluny kloostri munkade liikumine vaimulike distsipliini ja usulise tõsiduse tõstmiseks:
Range kinnipidamine Benedictuse reeglitest.
Vaimulike abielukeeld.
Vastasseis kirikuametite müümisele.
Tsistertslaste ordu (XI sajandi lõpul):
Nõudis luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja füüsilist tööd.
Kloostreid rajati asustamata paikadesse (Eestis Padisele).
Kloostrid kui suured maavaldused, mis rikastusid oma toodangu müügist.
Valge mungarüü kui puhtuse märk.
Frantsisklaste ordu:
Rajajaks jõuka kaupehe poeg Franciscus, loobudes pärandusest vaese elu ja jutluse kasuks.
Idealiseerisid kasinust ja soovisid levitada jumalasõna lihtrahva seas.
Nende kloostrites pandi rõhku haridusele.
 Pruunikas või hallikas  kuub .
Dominiiklaste ordu:
Rajajaks hispaania aadlikust  munk Dominicus.
Peaülesandeks jutlused õige usu kaitseks.
Must kuub.
Suur rõhk haridusele kloostrikoolides.
Pühakute kultus
Pühakud – inimesed, kellel oli suuri teeneid ristiusu arengus:
Valdavalt ammu surnud, vahel ka elavad inimesed.
Tugev usk oli neile andnud jõudu vagaks eluks, kannatusteks ja märtrisurmaks.
Pühakutes nähti surelike kaitsjaid nii maises elus kui pärast surma.
Apostlid Peetrus ja Paulus.
Kristuse ema neitsi Maarja.
Kirikujuhtkujud Püha  Benedictus , Gregorius Suur.
Ilmalikud valitsejad – Constantinus jt.
Reliikviad – pühakutega seotud esemed:
Kristuse ristipuu tükid, pühakute kehalikud jäänused.
Omavad jumalikke väge.
Tähtsamaid hoiti kirikus või kloostris.
Palverännakud pühakute matusepaikadesse ja tähtsamate reliikviate juurde.
Reliikviaid osteti ja müüdi, vahel ka rööviti või varastati.
Ketserid  ja kiriku võitlus nendega
Ketserlus  – usuvoolud, mida katoliku kirik väärõpetustena hukka  mõistis .
Katarid:
Uskusid, et maailma lõid koos Jumal ja Saatan.
Ei tunnistanud Jeesus Kristuse sündimist inimesena.
Katoliku kirik olevat  Saatana  kätetöö.
Eesmärgiks inimhingi katoliku kiriku ja Saatana käest päästa.
Katarite õpetus levis XII sajandil Euroopa linnastunud piirkondades Itaalias, Prantsusmaal, 
Flandrias.
Katoliku kiriku võitlus ketserlusega:
Ketserlus õõnestas kiriku autoriteeti.
Innocentius III ristisõda Lõuna-Prantsusmaal linnade vastu, kus ketserlus eriti levis, lõppes 
rüüstamiste ja tapmistega. 
Inkvisitsioon  – ketserluse vastu loodud spetsiaalne kirikukohus:
Inkvisiitoriteks (kohtunikeks) dominikaani mungad.
Ketserid välja selgitada, õigele teele tuua ja karistada.
Inkvisiitor kutsus piirkonda saabudes ketseritest teada andma, pealekaebajad jäid saladusse.
Kui süüdistatav ketserlust üles ei tunnistanud, tuli see piinamisega välja selgitada. 
Karistuseks kirikust väljaheitmine, varanduse konfiskeerimine või surmanuhtlus – põletamine  
tuleriidal. (Autodafee)
Surmanuhtluse täideviimiseks anti süüalune ilmalike võimude kätte.
Haridus ja teadus
Koolide rajamine
Kultuuri allakäik varakeskajal:
Ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid.
Kloostrikoolid:
Eesmärgiks vaimulike ettevalmistamine.
Haridus oli usulise sisuga – Piibel ja kirikuisade teosed, ladina keel, õpiti ka Cicerot 
(kohusetunne) ja Platonist (hüve idee).
Linnakoolid:
Linnade ja majanduse kiire areng ja vajadused ilmalike teadmiste järele.
Toomkoolid – õpetas vaimulik, kuid õpilasteks ka ilmalikke noori poisse. 
Põhikoolid – käsitööliste ja kaupmeeste poegadele alghariduse saamiseks.
Ametikoolid – põhitähelepanu kaubanduses vajalikule arvutamisele ja raamatupidamisele. 
Ülikoolid
Vanimad ülikoolid:
Arenesid välja linnakoolidest XI – XIII sajandil, esmalt  Itaalias.
Bologna  ülikool  1119 , põhirõhk õigusteadusel.
Pariisi ülikool kui teoloogia keskus (XII sajandil).
Oxfordi ülikool (XII sajandil) matemaatika ja looduseaduse keskusena.
Cambridge ülikool (XIII sajandi algul)
Saksamaal XIV sajandil – Viini ülikool (1363).
Skandinaavias – Uppsala ülikool 1477.
Ülikooli ülesehitus:
Õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendusena korraldati tsunftikorra eeskujul.
Õppejõud (magister, professor või doktor) täitis meistri ülesandeid ja pidi omama teaduslikku 
kraadi.
Bakalaureused – vanemad üliõpilased selli rollis, kes võisid ka nooremaid õpetada.
Studiosus’ed – nooremad üliõpilased õpipoisi rollis. 
Üliõpilased olid tihti pärit eri maadest, mistõttu õpiti ladina keeles.
Poisse võeti ülikooli juba 14-15 aastastena ja õppeaeg polnud piiratud (ca. 8a)
Rektor – ülikooli juht.
Dekaan  – õppejõudude juht.
Õppetöö korraldus lähtus Pariisi ülikoolist:
Kõik alustasid õpinguid kunstide teaduskonnas, kus õpiti 7 vaba kunsti – grammatika, 
retoorika (kõnekunst), dialektika (arutluskunst), aritmeetika,  geomeetria , astronoomia ja 
muusika.  
Seejärel võis valida usu-, õigus- ja arstiteaduskonna vahel.
Loengus seletas õppejõud raamatutes kirjapandut.
Dispuudid – arutlused ja vaidlused loengul kuuldu põhjal. 
Skolastika – keskaegne filosoofia.
Eesmärgiks Jumala parem tundma õppimine. 
Uuriti  Piiblit  ja antiikõpetlaste töid:
Püüti nende seisukohti loogika abil tõlgendada ja erinevaid vaateid ühitada.
Nii püüti kahte poolust kokku sobitada, et Piibli tõed saaks kinnitust.
Kuulsaim  skolastik  oli Pariisi ülikooli professor Aquino  Thomas  (1225-1274):
“Mõistus ei pea usku vaidlustama, vaid selgitama”
“On mõned ilmalikud tõed, mida mõistusega pole võimalik seletada ja mille puhul saab loota 
vaid usule”
Ta kuulutati pühakuks ja tema õpetus sai katoliikluse filosoofiliseks aluseks.
Roger Bacon  (1214-1294) – inglise frantsisklane
Pööras enam tähelepanu vahetule kogemusele tõe tunnetamisel.
Oluline oli seejuures matemaatika, mida pidas Aristotelese loogikast selgemaks.
Kritiseeris kaasaegsete skolastikute vaateid, mis viis vastuollu kirikuga ja vangistuseni.
Maailmapilt
Astronoomia:
Lähtuti Ptolemaiose teostest (90-168), et Maa on kerakujuline ja universumi keskpunkt.
Päike, kuu ja ülaneedid tiirlevad ümber Maa. 
Astroloogia  – tähtede järgi ennustamine:
Arvati, et tähed ja planeedid mõjutavad inimsaatust. 
Kirik suhtus astroloogiasse taunivalt, saatuse ettemääratus  teeks  võimatuks otsustada 
patustamise või patust hoidumise üle. 
Geograafia:
Tunti 3 maailmajagu – Euroopat, Aasiat ja Aafrikat, mille kokkupuutealal asus maailma 
keskpunkt Jeruusalemm.
Araabia  geograaf  Al.Idrisi tegutses ka Euroopas ka koostas 1154 maailmakaardi, kus 
arvatavasti mainis ka Eestit (Astlanda) ja Tallinna (Kolõvan).
Ülevaade Euroopast hilis -keskajal (XIV-XV sajandil)
Must surm ja selle tagajärjed
Must surm – suur katkuepideemia 1347-1349:
K.-Aasiast levis rottide kaudu kiiresti Itaalia kaubalinnadesse ja Lääne-Euroopasse.
Soodustavaks teguriks linnade tihe suhtlemine ja ebasanitaarsus.
Suurlinnades suri rohkem inimesi (nt Firenzes 2/3, Pariisis ½ elanikest).
Euroopas kokku 1/3 so ligi 30 miljonit inimest.
Tagajärjed:
Puudus surnumatjatest, tarbekaupadest, söögist.
Seaduslikkuse  ja korra allakäik.
Levis liiderlikkus ja elupõletamine.
Oodati viimsetpäeva ja kutsuti meeleparandamisele.
Talurahvarahutused
Põhjused:
Elanike vähenemisega kahanesid mõisnike renditalud.
Rendihindade tõstmine ja varandusliku ebavõrdsuse kasv tundus paljudele Jumalast seotud 
korra vastane.
Ülestõusud:
Žakerii (1358) – linnarahva ja talupoegade ülestõus Prantsusmaal (žakk- isandate üleolev 
nimetus talupoegadele).
Wat Tyleri ülestõus Inglismaal (1381) – talupojad tungivad Londonisse, kus nende juht 
sõnamurdlikult tapeti.
Tagajärjed:
Ülestõusud suruti karmilt maha, kuid mässumeelsus püsis kaua.
Algas pärisorjuse kaotamine ja paremate rendilepingute sõlmimine.
Majanduse ja linnaelu uus elavnemine
Itaalia linnade tormiline areng:
 Elanikkonna arvukuse uus tõus XIV sajandi lõpul.
Loodi palgatööl põhinevaid kapitalistlikke ettevõtteid (tekstiilitööstus).
Panganduses tõusis esile  Firenze  Medicite suguvõsa:
Laenati raha kuningatele ja paavstidele.
Raha kasutati ka ehitustegevuse ja kunsti soosimiseks.
Feodaalsuhete ja rüütliväeosa tähtsuse langus.
Palgasõjaväe eelised:
Vasallidest  koosneva  sõjaväe kokkusaamine võttis palju aega ja ustavuses ei saanud alati 
kindel olla.
Vaeste rüütlite küllus, kes ei osanud midagi peale sõdimise ja olid valmis raha eest teenima. 
Muutused sõjatehnikas:
Inglise vibukütid tabasid märki mõnesaja sammu pealt.
Šveitsi  jalaväelaste hellebard – ühendus oda ja sõjakirve ning konksuga sai rüütli hobuse 
seljast maha tõmmata. 
4-5 meetrised piigid moodustasid ratsaväele läbimatu kaitse.
Esimesed  tulirelvad XIV saj. – püssid ja suurtükid.
Rüütliratsaväe tähtsuse langus:
Täisraudrüü kasutuselevõtt XV sajandil muutus rüütli raskemaks ja kohmakamaks.
Piikide ja tulirelvade vastu ei pakkunud raudsüü siiski kaitset.
Saja-aastane sõda (1337-1453)
Põhjused:
Inglise  kuningal  Edward III tekkis võimalus pärida Prantsuse troon ja ühendada mõlemad 
riigid oma võimu alla.
Esimene inglaste  pealetung :
Edu aluseks väljaõppinud vibukütid.
Prantslaste rüütliväe purustamine Creay ja Poitiers’ lahingus.
Katk ja ülestõusud tegid inglaste edule lõpu ja  võimaldasid provintslastel  kaotatud  alad tagasi 
võita.
Inglaste uus pealetung 1415:
Inglaste liit  Burgundia  hertsogiga – vallutati Pariis ja piirati sisse  Orleans .
Jeanne d’Arc – Prantsusmaa päästja, vabastas Orleansi piiramisrõngast. 
Jeanne d’Arci langemine burgandlaste kätte ja hukkamine tuleriidal.  
Inglaste kaotus – neile jäi vaid Calais’ sadam Prantsuse põhjarannikul.
Kuningavõimu kindlustamine Prantsusmaal ja Inglismaal.
Louis XI (1461-1483):
Saavutas võidu peamise konkurendi Burgundia hertsogi üle.
Viis Prantsusmaa ühendamise lõpule.
Rooside sõda Inglismaal (1455-1485) – verine kodusõda valitseva dünastia 2 haru vahel.
Lancasterid (punane roos) ja Yorkid (valge roos).
Lõpuks võitis  trooni  endale punase roosi  kauge  sugulane  Henry  VII  Tudor (1485-1509), kes 
suutis riiki kindlalt  valitseda .
Saksamaa killustatus (Saksa Rahva Püha Rooma kirik).
Tugeva keskvõimu puudumine:
Keisri valisid 7 tähtsamat maaisandat (kuurvürsti), kelle huvides oli sõltumatuse säilitamine.
1356 kinnitas keiser Karl IV nn kuldbullaga suurfeodaalide õigused, tõendades Saksamaa 
poliitilist killustatust.
Ida-Euroopa
Tatari ike Venemaal:
1237-1240 vallutas Mongoli-tatari  väejuht  Batu- khaan enamuse Vene vürstiriike (v.a. 
Novgorod ).
Kiievi langemine 1240 tähistas Vene riikide sõltumatuse lõppu.
Kuldhord – khaani riik  Volga   alamjooksul , millest sõltusid ka Vene riigid.
Andam  ja jurlõkk – vürsti valitsemisõigust tõendav volikiri Kuldhordist. 
Moskva  vürstiriigi tugevnemine:
Suure osa Kirde-Venemaa ühendamine.
1380 Kulikovo lahingus Kuldhordi vägede purustamine. 
Ivan III vallutas Novgorodi- ja Pihkvamaa ning vabastas Venemaa lõplikult mongolite ikkest 
(1480)
Leedu suurvürstiriik:
Liideti oma võimu alla läänepoolseid Vene riike, ulatudes Musta mereni.
1385 võttis suurvürst Jogaila vastu katoliku usu ja ta valiti Poola kuningaks – kujune Poola-
Leedu personaalunioon (2 riigil 1 kuningas).
1410 purustati Grunwaldi lahingus lõplikult Saksa orduvägi.
Paavstivõimu langus
 Paavstide autoriteedi langus:
Kohalik vaimulikkond tunnistas oma kuningavõimu ka kirikuasjades.
Paavstide resideerimine Roomast eemal Avignonis ja luksuslik eluviis.
Kiriku sisekriisid:
Avignoni vangipõlv – itaallased nõudsid paavsti tagasipöördumist Rooma, mis sündiski 1377.
Skisma  – kirikulõhe, kui oli korraga 2 konkureerivat paavsti.
Ühtsuse taastas Konstanzi kirikukogu (1417), kus senised paavstid tagandati ja valiti uus 
paavst, keda tunnustas kogu Euroopa.
Vaatamata ühtsusele varasemat paavstivõimu autoriteeti taastada ei suudetud.
Paavstide poliitiline mõju ei ulatunud Itaaliast  ja kirikuriigist kaugemale.
Jan Hus – katoliku kiriku kuulsaim  kriitik :
Tšehhi vaimulik ja  Praha  ülikooli professor.
Vastustas paavsti ilmaliku võimu ja maavaldusi.
Usutõe allikaks vaid Piibel.
Emakeelne jumalateenistus.
Husi  õpetus koondas tšehhe sakslaste ülemvõimu vastu.
Kirik kuulutas ta ketseriks ja lasi hukata tuleriidal 1415a.
Hussiitide sõjad – tšehhidevõitlus Saksa keisri ja katoliku ülemvõimu vastu lõppes 
lüüasaamisega 1434.a.  
Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (XI-XIII saj.)
Tehnoloogia areng ja rahvastiku kasv.
Tööviljakuse kasv põllumajanduses tänu uuele tehnoloogiale:
Raske ratasader kündis paksu ja viljaka mullakihi.
Härja asemel kiirema hobuse kasutamine.
Üleminek kolmeviljasüsteemile suurendades külvipinda 2/3-le.
Rahvastiku kahekordistus:
X saj. 40 milj.
XIII saj. lõpul 70 milj.
Linnade teke ja kaubanduse areng.
Linn kui käsitöö ja kaubanduskeskus:
Rahvastiku kasv soodustas linnade teket ja arengut.
Linnastunumad piirkonnad olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad.
Linnade mõju ühiskonnale:
Linnad taotlesid sõltumatust feodaalidest, olles selle nimel valmis ka sõdima.
Linnaelanikkond sai arvestatavaks jõuks rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval.
Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele, soodustades nii kohalikku kui 
kaugkaubandust.
Tähtsamad kaubateed:
Vahemere kaubandus Euroopast idamaadesse – sellest rikastusid Veneetsia ja Genua, kust 
jätkasid kaubateed üle Alpide Kesk- ja Lääne-Euroopasse.
Läänemerekaubandus Lääne-Euroopast Venemaale. 
Püha-Rooma keisririigi tekkimine ja vastasseis keisri ja paavsti vahel.
Ida-Frangi ehk Saksa kuningas Otto I 
Purustas 955.a. Euroopat rüüstanud ungarlaste väe.
Allutas Saksa feodaalid oma võimule.
Sekkus paavsti kaitseks tema tülisse Itaalia feodaalidega.
Lasi paavstil end keisriks kroonida.
Püha Rooma riik oli tolle aja tugevaim (Saksamaa ning Põhja- ja Kesk-Itaalia).
Paavstide mõju ja autoriteedi kasv:
Paavst Gregorius VII (11.saj. lõpul) seadis ülesandeks vabastada paavstivõim keisrite eeskoste 
alt.
Investituuritüli (õigus piiskoppe ametisse nimetada) Gregorius VII ja keiser Heinrich IV vahel 
lõppes paavsti võiduga ja keiser pidi paavstilt andeks paluma.
Konfliktid jätkusid kasvades veristeks sõdadeks.
Linnade toetusel ja keisrite vasalle mässule õhutades olid paavstid edukamad.
XIII saj. kaotas keisrivõim senise tähenduse – Itaalia vabanes keisrivõimust ja Saksamaal 
taastus killustatus.
Paavstivõimu kõrgaeg oli Innocentius III ajal (1198-1216), mil mõned Euroopa valitsejad 
tunnistasid end paavsti vasalliks. 
Ristisõjad – kristlaste sõjaretked Idamaadesse (11.saj. lõpust – 13. saj. lõpuni).
Põhjused:
Talupoegadel elujärje parandamine ja rüütlitel rikkuste haaramine
Bütsantsi keisri abipalve vabaneda türklaste ohust, kes vallutasid juba V.-Aasia.
Soov vabastada Kristuse pühahaud Jeruusalemmas uskumatute käest.
Sõdade käik:
I ristisõjas (1096-1099) vallutati tormijooksuga Jeruusalemm ja tapeti tuhandeid inimesi.
Palestiinasse rajati Jeruusalemma kuningriik ja ristisõdijate riigid.
Oma valduste ja pühapaikade kaitseks loodi 3 rüütliordut (Johanniitide-, Teutooni- ja 
Templiordu). 
1187 vallutas Egiptuse valitseja Saladin Jeruusalemma tagasi.
Ristisõdijate katsed Jeruusalemma tagasi võita ebaõnnestusid.
IV ristisõda (1202-1204) viis aga Konstantinoopoli vallutamise ja rüüstamiseni ristisõdijate 
poolt, mis kahjustas nende mainet. 
Sõdade tagajärjed:
Lõppesid feodaalsõjad Euroopas, kuna rüütlid said oma seiklushimu ja vallutusiha välja elada 
Idamaades.
Veneetsia ja Genova said poliitilise ja kaubandusliku ülevõimu Vahemerel tänu 
Konstantinoopoli kui konkurendi rüüstamisele 1204. 
Laienes eurooplaste silmaring. Euroopasse levisid Idamaadest uued tavad ja ideed.
Sõjad õhutasid Euroopas usulist vaimustust – rüütlid nägid end Kristuse eestvõitlejatena 
paganate vastu.
Tsentraliseeritud monarhia kujunemine – tugev ja hästi toimiv kuningavõim.
Prantsusmaal:
Karolingidest kuningate nõrkus, kuna puudus tegelik võim vasallide üle.
987.a. läks kuningatroon üle Capet’le (kapetingide dünastia algus), kes pani aluse 
kuningavõimu tugevdamisele.
Tema järglased allutasid uusi alasid, suurendades kuninga domeeni.
Inglismaal:
1066.a. tungis William Vallutaja (Normandia hertsog) Prantsusmaalt Inglismaale, saades 
kuningaks.
Ta pani aluse feodaalsuhetele ja tugevale kuningavõimule nõudes truudusvannet kõikidelt 
ülikutelt.
Seisuste esinduskogud.
Inglise parlament 1265:
Kuninga vastuolud vasallidega tingisid vajaduse esinduskogu järele.
Parlament koosnes ülemkojast (kõrgvaimulikud ja suurfeodaalid) ja alamkojast (alamaadel ja 
-vaimulikud, linnade esindajad).
Talupoegi pidid esindama nende isandad. 
Parlament kaitses kõiki ühiskonnakihte.
Feodaalkord ja rüütliseisus
Feodaalkorra olemus avaldus senjööri ja vasalli suhetes.
Vasall andis end senjööri kaitse alla:
Senjöör läänistas vasallile maatüki koos talupoegadega.
Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega:
40 päeva aastas oma kulul senjööri sõjaväes teenida, pikemat aega tasu eest.
Senjöörile nõu andmine.
Lunaraha maksmine senjööri vangilangemisel.
Pärusvalduste kujunemine:
Algul olid läänid antud vasallile ainult kasutamiseks.
Ajajooksul tava, et isa pärandas lääni pojale, mida senjöör ei saanud tagasi võtta.
Feodaalne killustatus ja kodusõjad:
Suurfeodaalid, kes omasid palju vasalle, tegutsesid oma valdustes kuningast sõltumatult.
Pärusvalduste omanikud ei pidanud kuningale truudust vanduma.
Kodusõjad feodaalide vahel puhkesid nende seiklus- ja saamahimust.
Kuningavõim nõrgenes ja poliitiline ebastabiilsus suurenes.
Rüütliseisus
Rüütel – elukutseline raskeratsaväelane, kes kuulus sõjaväetuumikusse:
Ritter s.k. (rüütel), chevalier pr.k. ja caballero his.k. (kavaler).
Erinev päritolu ja sotsiaalne positsioon:
Hertsog ja krahvid pärinesid vanast Rooma aristokraatiast või germaani ja Frangi riigi 
suurnikest.
Madalat päritolu väikefeodaalid tõusid esile tänu senjööri ustavale teenistusele.
Enamik rüütlitest olid läänimehed, kelle valdused piirdusid sageli väikese külaga. 
Ilma läänita rüütlid elasid senjööri lossis tema kaaskonnas.
Rüütel kui sõjameheseisus:
Kõik feodaalid tähtsustasid üha enam kuulumist sõjameheseisusesse.
Ka kuningad rõhutasid, et on eelkõige rüütlid ja näitasid end eeskujulike sõjameestena.
Kirik pani rüütleid teenima ristiusu ideaale.
Kujunes aadel – pärilik rüütliseisus.
Rüütliks saamine.
Päritolu – madalamat päritolu meeste rüütliks saamine raskenes.
Vastav kasvatus:
7 aastaselt teenistus paažina – mõnes aadliperes õpetati noorele käitumist ja häid kombeid.
15 aastaselt kannupoisina – rüütli relvakandja ja saatjana, kes õppis ka võitlusvõtteid.
20a. pidulik rüütlikslöömine – lubadus kinni pidada rüütlireeglitest, kullast kannused 
saabastele ja mõõga vöö ning löök lapiti mõõgaga õlale, mis tähistas vastu võtmist rüütliks.
Rüütlieetika 3 põhimõtet:
Jäägitu ustavus oma isandale:
Isanda truu teenimine ja vaprus sõjakäikudel.
Perekonna au ja hea nime hoidmine:
Au haavamine mahapestav vaid verega.
Sõjakäikudel saadud saaki tuli jagada perekonnaga.
Julgus, ausus ja sõjapidamine:
Võitlemine vastavalt reeglitele – ülikust vastast ei tapetud vaid võeti lunaraha lootuses vangi.
Vaimulikud rüütliordud – paavstile alluvad sõjameeste vennaskonnad.
Loodi Pühal Maal ristisõdade ajal kristlaste pühapaikade ja valduste kaitsmiseks.
Ordurüütel:
Andis mungatõotuse.
Loobus ilmalikust elust.
Pühendus ristiusu kaitsele.
Tähtsamad ordud:
Johanniitide ordu – Püha Johannese hospidali järgi Jeruusalemmas.
Templiordu – ammu purustatud Jeruusalemma templi järgi.
Saksa ordu.
Hiljem jätkati tegevust Euroopa paganate ristimiseks (s.h. 1202.a. loodud Mõõgavendade 
ordu).
Aadlielulaad ja rüütlikultuur
Relvastus
Ründerelvad:
Piik – vastase sadulast paiskamiseks.
Mõõk – lähivõitluses.
Sõjakirves ja nui.
Kaitserelvastus:
Algul metallplaatidega nahast soomusrüü.
Hiljem metallist rõngassärk (ristisõdade ajal).
Kiiver.
Kilp
Ratsaväele lisaks jalamehed:
Relvadeks piigid ja kilbid või vibud ja ammud.
Ülesandeks rüütliväe abistamine.
Võitlusviis
Rivistuti pikkadesse viirgudesse:
Liiguti kiirenevas tempos teineteise vastu.
Piikide purunemisel kasvas lahing üle mõõgavõitluseks.
Kahevõitlus:
Iga rüütel otsis endale sobiva vastase.
Vastast püüti vangi võtta lunaraha saamiseks.
Vastasest tuli jagu saada ausas võitluses, mitte pettusega.
Linnused – feodaalide kivist elu- ja kindluskompleksid.
Asukoht ja rajatised:
Looduslikult kaitstud kaljukünkal, jõeääres või saarel.
Linnuse keskel kõrgus peatorn.
Peahoones paiknesid esindus- ja eluruumid.
Müürid väravatornide ja rippsildadega.
Vallikraav.
Väikerüütlid elasid tagasihoidlikes tornlinnustes:
Puust või kivist torn, mille ülaosas elas rüütel perega.
All elasid sulased ja hoiti tagavarasid.
Kaitseks oli puust tara.
Piiramistehnika.
Kiviheitemasinad.
Taraanid – müüripurustajad.
Piiramistornid.
Müüride alt läbi kaevates püüti varingut tekitada.
Abielu
Eesmärk:
Soetada seaduslikke järglasi.
Sõlmida liite perekonna vahel.
Abielu sõlmimine:
Isiklikud tunded polnud olulised ja aadlineiult tavaliselt nõusolekut ei küsitud.
Varakeskajal olid abiellujad enam-vähem ühevanused.
Hiljem vanusevahe suurenes – mees umbes 30. a, neiu aga murdeealine. 
Pruudi pere andis abiellujatele kaasavara, mis oli kulukas.
Turniirid – organiseeritud sõjamängud.
Algul väikesed lahingud nüride relvadega 2 rüütlisalga vahel.
Kahevõitlus:
Vastased püüdsid teineteist hoo pealt kokku põrgates piikidega sadulast maha tõugata.
Võitja sai endale kaotaja relvastuse.
Ühiskonna suhtumine:
POSITIIVNE
Kiriku NEGATIIVNE hoiak
Oluline meelelahutus aadlikele ja 
Rüütlite edevus ja mõttetu verevalamine.
lihtrahvale.
Eemaldumine õigelt teelt – Pühendunud 
Edukad rüütlid said aadlineidude 
võitluselt ristiusu eest.
tähelepanu, mis võis viia soodsa abieluni.
Laiem kuulsus oli kasulik kõrgema 
positsiooni pälvimisel. 
Rüütlikirjandus
Sisuks kujutlus ideaalsest rüütlist:
Tõsteti esile olulisi rüütlivoorusi – ustavus, vagadus, suuremeelsus.
Ülistati armastust südamedaami vastu.
3 peamist žanri:
KANGELASEEPOSED
RÜÜTLIROMAANID
ARMASTUSLUULE
Autor enamasti teadmata.
Temaatika muistsetest 
Trubaduurid – poeetidest 
Prantslaste “Rolandi laul”.
pärimustest.
rändlaulikud.
Karl Suure vasalli krahv 
Inglastel kuningas Artur ja  Rüütli vankumatu truudus 
Rolandi vaprusest 
tema 12 ümarlauarüütlist. 
ja südame-daami 
moslemite vastu 
ennastohverdav teenimine.
Hispaanias.
Sakslastel “Nibelungide 
laul”.
 
Talupojad ja mõisamajandus
Agraarühiskond. Talurahva õiguslik seisund.
 Agraarühiskonnas elatuti peamiselt põllumajandusest ja elati maal:
Enamik inimesi olid talupojad, kes tootsid suurema osa ühiskonna rikkusest.
Ka väiksemate linnade elanike seas oli palju põlluharijaid.
Õiguslik seisund:
Pärisorjus – maarendi eest teotöö ja andem.
Sunnismaisus.
Isandal oli ta talupoja üle kohtuõigus – s.h. anda ihunuhtlust ja surma mõista.
Vabu talupoegi oli vähe, peamiselt Skandinaavias.
Külad ja põllud.
Külaelu:
Enamus talupoegi elas külades, mille suurus varieerus mõnest perest väikelinna mõõtmeteni.
Osa külasid oli kindlustatud.
Külakogukond (taluperemehed) otsustas tähtsamaid asju ühiselt, astudes koos välja ka oma 
õiguste kaitseks isanda ees.
Talupere:
Koosnes peremehest, perenaisest ja nende lastest, vahel ka peremehe vanematest.
Abielu sõlmiti tavaliselt sama küla elanike vahel.
Talumaja:
Metsavööndis ehitati peamiselt puust, Vahemeremaades kivist, mõnel pool põletamata 
tellistest.
Ruumi oli vähe, kus talvel külma eest hoiti ka kariloomi. 
Põllud:
Külast eemal ja eri perede põllulapid tihedalt üksteise kõrval.
Seetõttu hariti põldu ühiselt mitme pere ühise künnirakendiga (härjapaar või hobune adra ees).
Ühel perel oli vähemalt 2-3 põllulappi (kahe- või kolmeväljasüsteem).
Hõredamini asustatud aladel olid üksiktalud, kus iga pere elas eraldi oma põldude keskel.
Heina- ja karjamaad ning mets:
Paiknesid põldudest eemal, kusjuures mets kuulus sageli isandale.
Mets andis küttepuid, seeni ja marju.
Jahilkäik oli isanda eesõigus ja talupoegadele osaliselt keelatud.
Mägistes piirkondades moodustasid omaette grupi mägikarjused, elades pool aastast kõrgetel 
karjamaadel. 
Koormised ja turusuhete areng.
Mõis – naturaalmajanduslik suurmajandus, kus peamise tööjõu moodustasid sunnismaised 
talupojad:
Kuni XII sajandini oli linna ja kaubandust vähe, mistõttu talupojad pidid varustama mõisa 
eluks vajalikuga.
Koormised – talupoja tööd ja maksud maarendi eest.
Loonusrent – kuni pool talupoja põllusaagist, lisaks tuli mõisa viia oma loomi ja teisi 
toiduaineid (mune, juustu, sinki jne).
Teotöö – talupoja töö mõisas, iga pere mõne nädala jagu aastas.
Talupoeg pidi oma vilja jahvatama mõisa veskis, mille eest nõuti lisa koormisi. 
Turusuhete areng alates XII sajandist:
Hoogustus linnade teke ja kaubandus.
Mõisas hakati rohkem kasutama palgasulaste tööjõudu.
Mõisad hakkasid saadusi tootma eeskätt müügiks linnadesse.
Spetsialiseerumine tulusamale alale (Vahemeremaades viinamarjakasvatus ja veini tootmine).
Loonusrendi asendamine raharendiga.
Talupojad pidid oma toodangu ise linnas turustama, et hankida vastav rendisumma.
Talupojal tekkis võimalus rikastuda, mis süvendas külaühiskonna kihistumist.
Paljud talupojad kasutasid võimalust end raha eest vabaks osta, jõukamad suutsid ka talu välja 
osta.
Suurem osa talupoegi jäi edasi rentnikuks kuid mõned ostsid õnne linnadest. 
Talupoegade mõttemaailm ja ellu suhtumine.
Suurem osa talupoegadest olid kirjaoskamatud:
Teised ühiskonnakihid (vaimulikud, aadlikud, linlased) suhtusid neisse põlglikult. 
Talupoja kohustuseks on põllutööd teha mitte targutada.
   Talupojad olid sügavalt usklikud:
Saadi aru, et jumal on andnud neile pühakohustuseks töötegemise. 
Talurahva mässe oli üldiselt vähe kuna lepiti oma saatusega. 
Linnad – valitsemine ja majandus
Linnaelu areng
Linnade teke ja arengu tähtsus kõrgkeskajal:
Lõppes naturaalmajanduse arengujärk.
Alguse sai tänaseni kestev kapitalistlik majandusviis.
Muutus ühiskonna üldilme – senises angaarses Lääne-Euroopas said linnad käsitöö- ja 
kaubanduskeskusteks.
Kujunes üle euroopaline tootmis- ja kaubandusvõrgustik.
Linnade asukoha määras soodus kauplemiskoht:
Jõesuue, sild või sadam.
Kaubateede sõlmpunkt.
Viljakas põllumajanduspiirkond, et talupojad linlasi toidaks. 
Kõrgkeskaegse Euroopa suurlinnad:
Vahemereäärsed Rooma ja Marseilles püsisid arvestavate linnakeskustena juba antiikajast.
Veneetsia kujunes linnaks varakeskajal.
Pariis tekkis Seine’i jõe arenenud põllumajanduspiirkonda. 
Suuremate linnade elanikkond küündis saja tuhandeni.
Enamuses jäi elanikkond aga alla kümne tuhande.
Linnade sisekorraldus ja valitsusviis.
Linn kui omavalitsuslik kogukond:
Linnaelu korraldas linnanõukogu e. raad, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed. 
Gildid ja tsunftid – linnaelanike erialased korporatiivsed ühingud:
Skraa – tsunftielu reguleeriv põhikiri.
Tsunft kontrollis tootmist, jälgis kvaliteeti ja määras hindu.
Keelas toota neil, kes tsunfti ei kuulunud.
Tsunftiliikmed moodustasid linna kaitsesalku, osalesid linnapidustustel. 
Tsunftisiseseid asju otsustasid nende täieõiguslikud liikmed – tsunftimeistrid.
Meistril oli isiklik töökoda ja teenistuses tsunfti täisliikmeks püüdlevad sellid ja õpipoisid. 
Kodanikkond:
Tavaliselt tsunfti ja gildi liikmed.
Kodakondsus  oli privileeg, millest linna saabunud vaesed ilma jäeti.
Kodaniku staatus ei andnud veel õigust linnavalitsemises osalemiseks.
Linna valitsesid vähesed jõukad kaupmehed, kes moodustasid ka suurgildi e. priviligeeritud 
ühingu. 
Linn ja senjöör
Kogu maa kuulus maaisandatele – senjööridele:
Lootsid kasvavalt linnaelanikkonnalt makse kogudes rikastuda.
Senjööri ja linna suhteid sätestas nendevaheline kokkulepe:
Linlased said õiguse kaubelda ja käsitööd teha.
Nad vabanesid senjööri kohtuvõimu alt, alludes linna kohtumõistmisele.
Senjööri õiguseks oli nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid makse.
Senjöör kinnitas linnaõiguse – seadustiku, mille alusel linn oma elu korraldas. 
Linnade huvi elanikkonna suurenemiseks:
Linnaõiguse säte, et 1 aasta linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isikliku vabaduse. 
Linnade püüd iseseisvusele:
Paljud Inglise ja Prantsuse linnad tunnistasid kuninga meeleldi senjööriks, vabanemaks 
kohaliku feodaali ülemvõimu alt.
Linnad olid valmis iseseisvuse nimel ka relvastatud vastupanu osutama moodustades linnade 
liitusid (nt Lombardia linnade liit Milano juhtimisel).
XIV sajandiks said Lombardia ja Toscaba sõltumatuteks linnriikideks, vabanedes veriste 
sõdade tulemusena Püha Rooma keisrivõimu alt.  
Kaubanduse areng
Lähikaubandus:
Ümbruskonna talupojad tõid linna müügiks põllumajandussaadusi ja ostsid käsitöötooteid. 
Vahemerekaubandusest idamaadega rikastusid Itaalia kaubalinnad Genova ja Veneetsia:
Araabia kaupmehed töid idamaiseid luksuskaupu (siid ja vürtsid). 
Nende edasitoimetamine Lääne-Euroopasse korraldasid Itaalia kaubalinnad.
Flandria linnade riidekaubandus:
Tooraine (lina ja vill) oli kohalik või tuli Inglismaalt.
Toodang müüdi Euroopasse, Bütsantsi ja Araabia maadesse Atlandi ookeani ja Gilbraltari 
kaudu.  
Hansakaubandus Põhja- ja Läänemerel:
Peamiseks kaubavahendajaks oli XII sajandil tekkinud Hansa Liit – Saksa kaupmeeste 
ühendus, hiljem kaubalinnade liit (alates XIV sajandist). 
Tähtsaim linn oli Lübeck.
Poliitiliseks organiks olid hansapäevad – linnade esindajate kokkutulekud. 
Lääne-Euroopasse toodi Venemaalt karusnahka, mett ja vaha, vastu aga viidi luksuskaupu, 
tekstiili ja soola.
Novgorodi loodi Hansa kaubakontor.
Rahavahetajad ja pankurid
Erinevate müntide hulk tingis vajaduse nende vääringuid tundvate rahavahetajate järele. 
Aja jooksul spetsialiseeruti raha laenamisele:
Raha laenati kaupmeeste riskide tõttu (laevahukud, piraadid) kõrge protsendiga. 
Õnnestunud kaubaretk tõi piisavalt tulu, et võlg tagasi maksta. 
Linnad – Eluolu ja kultuur
Linnaelu ja traditsioonid
Majad:
Ümbruskonna aadlisuguvõsade uhked kindlustatud majad.
Tsunftimeistrite esinduslikud majad, kus pood ja töökoda paiknesid eluruumidega ühise 
katuse all.
Vaestele olid agulites odavad puumajad või katusekambrid.
Linnamüür:
Kaitseks välisvaenlaste või oma senjööri kallaletungide vastu.
Müür piiraks linnaruumi, mis tõttu oli linn tihedasti täis ehitatud.
Vaesed linlased asusid väljaspool müüre eeslinnades ja olid kaitsetud.
Toit ja hügieen: 
Söök oli maaelanike toidust mitmekesisem. 
Ebasanitaarsus soodustas taudide levikut – lahtised solgikraavid.
Puhtuse tagamiseks rajati avalikke saunu.
Elanikkond ja traditsioonid:
Hilise abiellumise tõttu negatiivne iive.
Elanikkonda suurendasid maalt tulevad uusasukad, kellest osa sai meistriks ja kodanikud, osa 
jäi aga virelema.   
Palju oli võõrast päritolu rahvast – läbisõitvaid kaupmehi, palverändureid ning kerjuseid.
Suurlinnades sulandusid erinevad traditsioonid ning tuli harjuda uue ja tavatuga.
Abielu ja perekond
Võõrad vastassoost inimesed, puutusid tihedamini kokku kui maal.
Abielu sõlmiti rohkem vastastikuse sümpaatia kui vanemate soovil.
Rikaste abielus domineerisid ikka perekonnapeade kokkuleppimisel sõlmitud abielud.
Jõukad pered piirasid tütarde liikumisvabadust, vältimaks kokkupuuteid võõraste meestega.
Laialt levinud oli prostitutsioon kui vallalistele meestele tarvilik nähtus, mis hoiab neid 
seiklustest korralike tüdrukute ja abielunaistega.
Linlaste ellusuhtumine
Sotsiaalsed pinged ja vastuolud:
Aadlisuguvõsa tänavalahingud.
Vaese lihtrahva väljaastumised.
Itaalias 2 vaenutsevat linnade leeri – keisri ja paavsti pooldajad.
Rahakultus:
Linlaste edu sõltus oskusest rikkust kasvatada.
Juurdus mõttelaad, et vara tuleks kõikvõimalikul moel kasvatada.
Selline suhtumine läks vastuollu ristiusus õpetusega, kus materiaalne oli Jumala kõrval 
teisejärguline.
Eriti tauniv oli kirik liigkasuvõtmisse – kõrge protsendiga raha laenamisse, mis viivat 
põrgupiinadesse.  
Nii mõnigi pankur annetas hinge päästmiseks enne surma oma varanduse vaestele.
 Linnakultuur ja linnakirjandus
Pidustused:
Eraldi gildi- ja tsunftisisesed ning ülelinnased.
Kasvasid sageli välja kiriklikest traditsioonidest.
Vastlakarneval – varakevadist paastu algust tähistav üritus:
Püüti palju süüa enne 40-päevalist paastu.
Karnevali rongkäigus kanti lõbusaid maske ja lauldi siivutuid laule, kuna paastu ajal oli 
suguelu keelatud.
Kanti ette ka koomilisi näitemänge turuplatsil, gildihoones jn.
Müsteeriumid – kiriklikud näitemängud:
Kirikutes etendati jumalateenistusega seonduvaid näitemänge Piibli  teemadel .
Hiljem lavastati neid kirikuesistel platsidel ja piibliteemad muutusid ilmalikumaks.
Levinuim müsteerium oli “Aadama mäng” – Vana-Testamendi lugu Aadama ja Eeva pattu 
langemisest.
Linnakirjandus:
Domineerisid ilmalikud motiivid värsivormis lühiloodena.
Pilati erinevaid inimtüüpe ja ühiskonnakihte.
Kuulsaim teos oli anonüümne prantsuse eepos “Rebase romaan”.
Ristiusk ja kirik I
Usk
Inimeste sügav usklikkus:
Jumal on kõikvõimas.
Maine ja ajalik elu on ettevalmistus igaveseks eluks peale surma.
Keha on ajutine ja hing igavene.
Kõik maine ja lihaline on tühine hingelise ja igavikulise kõrval.
Ristiusu õpetuse põhiseisukohad keskajal:
Jumal troonib oma inglitest (saadikutest) ümbritsetuna taevasel aujärjel.
Lucifer (üks inglitest) heideti ülbuse tõttu taevast alla ja temast sai põrgu (allilma) peremees 
koos deemonitega (oma kaaslastega)
Saatan kiusas juba esimesi inimesi Aadamat ja Eevat, võttes mao kuju – ahvatles naist 
noppima õuna hea ja kurja tundmise puust.
Karistuseks aeti Aadam ja Eeva paradiisist välja.
Alguse sai ka inimkonnal lasuv pärispatt – kurjus, mille Saatan oli inimestesse sisendanud.   
Inimene suudab kurjusele vastu seista vaid Jumala piiritu armastusega.
Jumal saatis oma poja Jeesuse Kristuse inimesena maailma kannatama ja surema, lunastamaks 
inimkonna patud.
Surmajärgses maailmas ootavad õigeid taevane paradiis, mille väravas istub püha Peetrus, 
Kristuse antud taevariigi võtmega.
Patused piinlevad pimedas ja tulikuumas põrgus, kus deemonid nendega õudusi korraldavad.
Põrgu keskel toimetab Saatan – sarviline, kabjaline ja nahkhiiretaoline koletis.
Kunagi saabub Kristuse tõotatud Jumalariik maa peale ja sellele eelnev viimne kohtupäev – 
kõik surnud tõusevad haudadest üles Kristuse kohtu ette elu ajal saadetud tegudest aru andma. 
Sellega lõpeb ajalik maailm, järgi jäävad paradiis ja põrgu.
Enne põrgusse või taevasse pääsemist tuleb läbida puhastustuli, kus tuleb piinelda viimse 
kohtupäevani pattude lunastamiseks.
Suur kirikulõhe
Kiriku ühendav roll varakeskajal:
Katholikos – kr.k. üleüldine, kõikehõlmav.
Lääne-Euroopa ja Bütsantsi kristlasi ühendav jõud.
Ida- ja lääne kiriku erinevused:
Konstantinoopoli patriarh allus bütsantsi keisrile, Rooma paavst aga mitte.
Karl Suurest alates oli Lääne-Euroopas oma keiser ja kiriklikud sidemed kahe kiriku vahel 
nõrgenesid.  
Süvenesid erinevused rituaalides ja tõekspidamistes:
LÄÄNEKIRIK
IDAKIRIK
Vaimulike vallalisus (tsölibaaat).
Preestrite abielu oli tavapärane, vallalisus 
Püha vaim lähtub isast ja pojast.
vaid munkadel.
Armulaual said ilmalikud vaid leiba.
Püha vaim lähtub isast.
Ristimärk 5 sõrmega.
Armulaual said kõik nii leiba kui veini.
Teenistus ladina keeles.
Ristimärk 3 sõrmega.
Teenistus lubatud kohalikes keeltes.
Suur kirikulõhe 1054:
Paavst ja patriarh panid teineteist kirikuvande alla – ränk karistus, mis jättis kõnealuse isiku 
või terve piirkonna ilma kiriku vahendatud jumala armust.
Roomakatoliku kirik
Kreekakatoliku (õigeusu) kirik
Rooma paavsti võim
Konstantinoopoli patriarhi võim.
Paavstivõimu tõus kõrgkeskajal
Paavstide autoriteedi kasv: 
Varem määrasid paavste Rooma rahvas ja vaimulikud – Rooma aadlisuguvõsad eelistasid oma 
perekonnaliikmeid.
Püha Rooma keiser Otto I hakkas ise paavste nimetama (962a).
1059. a. reformiga hakkasid paavste nimetama enda seast kardinalid – Rooma piiskopkonna 
tähtsamad vaimulikud – paavstiks valiti kogenud ja autoritaarne vaimulik.
Paavstide taotlus kiriku sõltumatuseks ilmalikust võimust: 
Kõige selgemalt sõnastas selle paavst Gregorius VII (II saj. lõpul), minnes tülli püha Rooma 
keisri Heinrich IV-ga.
Keiser sunniti tunnistama paavsti ülemuslikkust ja Canossa lossis andestust paluma. 
Paavst Innocentius – võimsaim Rooma paavst (1198-1216):
Viis Gregoriuse sõnastatud põhimõtted ellu.
Mitmed Euroopa valitsejad andsid talle vasallivande, mis võimaldas tal sekkuda riikide 
siseasjadesse.
Kuulutas välja IV ristisõja ja ristisõja ka Läänemere paganate ristimiseks.
Juhtis võitlust leviva ketserlusega.
Kiriku korraldus:
Kuuria – paavsti õukond, mis kujunes kirikuelu keskvalitsuseks.
Legaadid – teistesse maadesse saadetud paavsti esindajad.
Kirikukogud – eri maade kõrgvaimulike kokkutulekud tähtsate küsimuste arutamiseks.
Bulla – paavsti ametlik seisukohavõtt.
Kümnis – kiriku ülalpidamiseks kogutav kirikumaks – 1/10 maksja sissetulekust. 
Ristiusk ja kirik II
Vaimulikud ordud – kindlate reeglite järgi toimivad munkade ja nunnade ühendused 
kloostritega paljudes maades. 
Benediktiini ordu: 
Domineerisid varakeskajal, tegutsedes Püha Benedictuse reeglite alusel.
Jõukad kloostrid maavalduste ja talupoegadele, lisaks ilmalike annetused.
Munkade füüsiline töö asendus palvetega.
Killustatuse ajal olid kloostrid ainsad vaimuelu keskused.
Kanti musta kuube.
Cluny kloostri munkade liikumine vaimulike distsipliini ja usulise tõsiduse tõstmiseks:
Range kinnipidamine Benedictuse reeglitest.
Vaimulike abielukeeld.
Vastasseis kirikuametite müümisele.
Tsistertslaste ordu (XI sajandi lõpul):
Nõudis luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja füüsilist tööd.
Kloostreid rajati asustamata paikadesse (Eestis Padisele).
Kloostrid kui suured maavaldused, mis rikastusid oma toodangu müügist.
Valge mungarüü kui puhtuse märk.
Frantsisklaste ordu:
Rajajaks jõuka kaupehe poeg Franciscus, loobudes pärandusest vaese elu ja jutluse kasuks.
Idealiseerisid kasinust ja soovisid levitada jumalasõna lihtrahva seas.
Nende kloostrites pandi rõhku haridusele.
 Pruunikas või hallikas kuub.
Dominiiklaste ordu:
Rajajaks hispaania aadlikust munk Dominicus.
Peaülesandeks jutlused õige usu kaitseks.
Must kuub.
Suur rõhk haridusele kloostrikoolides.
Pühakute kultus
Pühakud – inimesed, kellel oli suuri teeneid ristiusu arengus:
Valdavalt ammu surnud, vahel ka elavad inimesed.
Tugev usk oli neile andnud jõudu vagaks eluks, kannatusteks ja märtrisurmaks.
Pühakutes nähti surelike kaitsjaid nii maises elus kui pärast surma.
Apostlid Peetrus ja Paulus.
Kristuse ema neitsi Maarja.
Kirikujuhtkujud Püha Benedictus, Gregorius Suur.
Ilmalikud valitsejad – Constantinus jt.
Reliikviad – pühakutega seotud esemed:
Kristuse ristipuu tükid, pühakute kehalikud jäänused.
Omavad jumalikke väge.
Tähtsamaid hoiti kirikus või kloostris.
Palverännakud pühakute matusepaikadesse ja tähtsamate reliikviate juurde.
Reliikviaid osteti ja müüdi, vahel ka rööviti või varastati.
Ketserid ja kiriku võitlus nendega
Ketserlus – usuvoolud, mida katoliku kirik väärõpetustena hukka mõistis.
Katarid:
Uskusid, et maailma lõid koos Jumal ja Saatan.
Ei tunnistanud Jeesus Kristuse sündimist inimesena.
Katoliku kirik olevat Saatana kätetöö.
Eesmärgiks inimhingi katoliku kiriku ja Saatana käest päästa.
Katarite õpetus levis XII sajandil Euroopa linnastunud piirkondades Itaalias, Prantsusmaal, 
Flandrias.
Katoliku kiriku võitlus ketserlusega:
Ketserlus õõnestas kiriku autoriteeti.
Innocentius III ristisõda Lõuna-Prantsusmaal linnade vastu, kus ketserlus eriti levis, lõppes 
rüüstamiste ja tapmistega. 
Inkvisitsioon – ketserluse vastu loodud spetsiaalne kirikukohus:
Inkvisiitoriteks (kohtunikeks) dominikaani mungad.
Ketserid välja selgitada, õigele teele tuua ja karistada.
Inkvisiitor kutsus piirkonda saabudes ketseritest teada andma, pealekaebajad jäid saladusse.
Kui süüdistatav ketserlust üles ei tunnistanud, tuli see piinamisega välja selgitada. 
Karistuseks kirikust väljaheitmine, varanduse konfiskeerimine või surmanuhtlus – põletamine 
tuleriidal. (Autodafee)
Surmanuhtluse täideviimiseks anti süüalune ilmalike võimude kätte.
Haridus ja teadus
Koolide rajamine
Kultuuri allakäik varakeskajal:
Ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid.
Kloostrikoolid:
Eesmärgiks vaimulike ettevalmistamine.
Haridus oli usulise sisuga – Piibel ja kirikuisade teosed, ladina keel, õpiti ka Cicerot 
(kohusetunne) ja Platonist (hüve idee).
Linnakoolid:
Linnade ja majanduse kiire areng ja vajadused ilmalike teadmiste järele.
Toomkoolid – õpetas vaimulik, kuid õpilasteks ka ilmalikke noori poisse. 
Põhikoolid – käsitööliste ja kaupmeeste poegadele alghariduse saamiseks.
Ametikoolid – põhitähelepanu kaubanduses vajalikule arvutamisele ja raamatupidamisele. 
Ülikoolid
Vanimad ülikoolid:
Arenesid välja linnakoolidest XI – XIII sajandil, esmalt Itaalias.
Bologna ülikool 1119, põhirõhk õigusteadusel.
Pariisi ülikool kui teoloogia keskus (XII sajandil).
Oxfordi ülikool (XII sajandil) matemaatika ja looduseaduse keskusena.
Cambridge ülikool (XIII sajandi algul)
Saksamaal XIV sajandil – Viini ülikool (1363).
Skandinaavias – Uppsala ülikool 1477.
Ülikooli ülesehitus:
Õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendusena korraldati tsunftikorra eeskujul.
Õppejõud (magister, professor või doktor) täitis meistri ülesandeid ja pidi omama teaduslikku 
kraadi.
Bakalaureused – vanemad üliõpilased selli rollis, kes võisid ka nooremaid õpetada.
Studiosus’ed – nooremad üliõpilased õpipoisi rollis. 
Üliõpilased olid tihti pärit eri maadest, mistõttu õpiti ladina keeles.
Poisse võeti ülikooli juba 14-15 aastastena ja õppeaeg polnud piiratud (ca. 8a)
Rektor – ülikooli juht.
Dekaan – õppejõudude juht.
Õppetöö korraldus lähtus Pariisi ülikoolist:
Kõik alustasid õpinguid kunstide teaduskonnas, kus õpiti 7 vaba kunsti – grammatika, 
retoorika (kõnekunst), dialektika (arutluskunst), aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja 
muusika.  
Seejärel võis valida usu-, õigus- ja arstiteaduskonna vahel.
Loengus seletas õppejõud raamatutes kirjapandut.
Dispuudid – arutlused ja vaidlused loengul kuuldu põhjal. 
Skolastika – keskaegne filosoofia.
Eesmärgiks Jumala parem tundma õppimine. 
Uuriti Piiblit ja antiikõpetlaste töid:
Püüti nende seisukohti loogika abil tõlgendada ja erinevaid vaateid ühitada.
Nii püüti kahte poolust kokku sobitada, et Piibli tõed saaks kinnitust.
Kuulsaim skolastik oli Pariisi ülikooli professor Aquino Thomas (1225-1274):
“Mõistus ei pea usku vaidlustama, vaid selgitama”
“On mõned ilmalikud tõed, mida mõistusega pole võimalik seletada ja mille puhul saab loota 
vaid usule”
Ta kuulutati pühakuks ja tema õpetus sai katoliikluse filosoofiliseks aluseks.
Roger Bacon (1214-1294) – inglise frantsisklane
Pööras enam tähelepanu vahetule kogemusele tõe tunnetamisel.
Oluline oli seejuures matemaatika, mida pidas Aristotelese loogikast selgemaks.
Kritiseeris kaasaegsete skolastikute vaateid, mis viis vastuollu kirikuga ja vangistuseni.
Maailmapilt
Astronoomia:
Lähtuti Ptolemaiose teostest (90-168), et Maa on kerakujuline ja universumi keskpunkt.
Päike, kuu ja ülaneedid tiirlevad ümber Maa. 
Astroloogia – tähtede järgi ennustamine:
Arvati, et tähed ja planeedid mõjutavad inimsaatust. 
Kirik suhtus astroloogiasse taunivalt, saatuse ettemääratus teeks võimatuks otsustada 
patustamise või patust hoidumise üle. 
Geograafia:
Tunti 3 maailmajagu – Euroopat, Aasiat ja Aafrikat, mille kokkupuutealal asus maailma 
keskpunkt Jeruusalemm.
Araabia geograaf Al.Idrisi tegutses ka Euroopas ka koostas 1154 maailmakaardi, kus 
arvatavasti mainis ka Eestit (Astlanda) ja Tallinna (Kolõvan).
Ülevaade Euroopast hilis-keskajal (XIV-XV sajandil)
Must surm ja selle tagajärjed
Must surm – suur katkuepideemia 1347-1349:
K.-Aasiast levis rottide kaudu kiiresti Itaalia kaubalinnadesse ja Lääne-Euroopasse.
Soodustavaks teguriks linnade tihe suhtlemine ja ebasanitaarsus.
Suurlinnades suri rohkem inimesi (nt Firenzes 2/3, Pariisis ½ elanikest).
Euroopas kokku 1/3 so ligi 30 miljonit inimest.
Tagajärjed:
Puudus surnumatjatest, tarbekaupadest, söögist.
Seaduslikkuse ja korra allakäik.
Levis liiderlikkus ja elupõletamine.
Oodati viimsetpäeva ja kutsuti meeleparandamisele.
Talurahvarahutused
Põhjused:
Elanike vähenemisega kahanesid mõisnike renditalud.
Rendihindade tõstmine ja varandusliku ebavõrdsuse kasv tundus paljudele Jumalast seotud 
korra vastane.
Ülestõusud:
Žakerii (1358) – linnarahva ja talupoegade ülestõus Prantsusmaal (žakk- isandate üleolev 
nimetus talupoegadele).
Wat Tyleri ülestõus Inglismaal (1381) – talupojad tungivad Londonisse, kus nende juht 
sõnamurdlikult tapeti.
Tagajärjed:
Ülestõusud suruti karmilt maha, kuid mässumeelsus püsis kaua.
Algas pärisorjuse kaotamine ja paremate rendilepingute sõlmimine.
Majanduse ja linnaelu uus elavnemine
Itaalia linnade tormiline areng:
 Elanikkonna arvukuse uus tõus XIV sajandi lõpul.
Loodi palgatööl põhinevaid kapitalistlikke ettevõtteid (tekstiilitööstus).
Panganduses tõusis esile Firenze Medicite suguvõsa:
Laenati raha kuningatele ja paavstidele.
Raha kasutati ka ehitustegevuse ja kunsti soosimiseks.
Feodaalsuhete ja rüütliväeosa tähtsuse langus.
Palgasõjaväe eelised:
Vasallidest koosneva sõjaväe kokkusaamine võttis palju aega ja ustavuses ei saanud alati 
kindel olla.
Vaeste rüütlite küllus, kes ei osanud midagi peale sõdimise ja olid valmis raha eest teenima. 
Muutused sõjatehnikas:
Inglise vibukütid tabasid märki mõnesaja sammu pealt.
Šveitsi jalaväelaste hellebard – ühendus oda ja sõjakirve ning konksuga sai rüütli hobuse 
seljast maha tõmmata. 
4-5 meetrised piigid moodustasid ratsaväele läbimatu kaitse.
Esimesed tulirelvad XIV saj. – püssid ja suurtükid.
Rüütliratsaväe tähtsuse langus:
Täisraudrüü kasutuselevõtt XV sajandil muutus rüütli raskemaks ja kohmakamaks.
Piikide ja tulirelvade vastu ei pakkunud raudsüü siiski kaitset.
Saja-aastane sõda (1337-1453)
Põhjused:
Inglise kuningal Edward III tekkis võimalus pärida Prantsuse troon ja ühendada mõlemad 
riigid oma võimu alla.
Esimene inglaste pealetung:
Edu aluseks väljaõppinud vibukütid.
Prantslaste rüütliväe purustamine Creay ja Poitiers’ lahingus.
Katk ja ülestõusud tegid inglaste edule lõpu ja võimaldasid provintslastel kaotatud alad tagasi 
võita.
Inglaste uus pealetung 1415:
Inglaste liit Burgundia hertsogiga – vallutati Pariis ja piirati sisse Orleans.
Jeanne d’Arc – Prantsusmaa päästja, vabastas Orleansi piiramisrõngast. 
Jeanne d’Arci langemine burgandlaste kätte ja hukkamine tuleriidal.  
Inglaste kaotus – neile jäi vaid Calais’ sadam Prantsuse põhjarannikul.
Kuningavõimu kindlustamine Prantsusmaal ja Inglismaal.
Louis XI (1461-1483):
Saavutas võidu peamise konkurendi Burgundia hertsogi üle.
Viis Prantsusmaa ühendamise lõpule.
Rooside sõda Inglismaal (1455-1485) – verine kodusõda valitseva dünastia 2 haru vahel.
Lancasterid (punane roos) ja Yorkid (valge roos).
Lõpuks võitis trooni endale punase roosi kauge sugulane Henry VII Tudor (1485-1509), kes 
suutis riiki kindlalt valitseda.
Saksamaa killustatus (Saksa Rahva Püha Rooma kirik).
Tugeva keskvõimu puudumine:
Keisri valisid 7 tähtsamat maaisandat (kuurvürsti), kelle huvides oli sõltumatuse säilitamine.
1356 kinnitas keiser Karl IV nn kuldbullaga suurfeodaalide õigused, tõendades Saksamaa 
poliitilist killustatust.
Ida-Euroopa
Tatari ike Venemaal:
1237-1240 vallutas Mongoli-tatari väejuht Batu-khaan enamuse Vene vürstiriike (v.a. 
Novgorod).
Kiievi langemine 1240 tähistas Vene riikide sõltumatuse lõppu.
Kuldhord – khaani riik Volga alamjooksul, millest sõltusid ka Vene riigid.
Andam ja jurlõkk – vürsti valitsemisõigust tõendav volikiri Kuldhordist. 
Moskva vürstiriigi tugevnemine:
Suure osa Kirde-Venemaa ühendamine.
1380 Kulikovo lahingus Kuldhordi vägede purustamine. 
Ivan III vallutas Novgorodi- ja Pihkvamaa ning vabastas Venemaa lõplikult mongolite ikkest 
(1480)
Leedu suurvürstiriik:
Liideti oma võimu alla läänepoolseid Vene riike, ulatudes Musta mereni.
1385 võttis suurvürst Jogaila vastu katoliku usu ja ta valiti Poola kuningaks – kujune Poola-
Leedu personaalunioon (2 riigil 1 kuningas).
1410 purustati Grunwaldi lahingus lõplikult Saksa orduvägi.
Paavstivõimu langus
 Paavstide autoriteedi langus:
Kohalik vaimulikkond tunnistas oma kuningavõimu ka kirikuasjades.
Paavstide resideerimine Roomast eemal Avignonis ja luksuslik eluviis.
Kiriku sisekriisid:
Avignoni vangipõlv – itaallased nõudsid paavsti tagasipöördumist Rooma, mis sündiski 1377.
Skisma – kirikulõhe, kui oli korraga 2 konkureerivat paavsti.
Ühtsuse taastas Konstanzi kirikukogu (1417), kus senised paavstid tagandati ja valiti uus 
paavst, keda tunnustas kogu Euroopa.
Vaatamata ühtsusele varasemat paavstivõimu autoriteeti taastada ei suudetud.
Paavstide poliitiline mõju ei ulatunud Itaaliast ja kirikuriigist kaugemale.
Jan Hus – katoliku kiriku kuulsaim kriitik:
Tšehhi vaimulik ja Praha ülikooli professor.
Vastustas paavsti ilmaliku võimu ja maavaldusi.
Usutõe allikaks vaid Piibel.
Emakeelne jumalateenistus.
Husi õpetus koondas tšehhe sakslaste ülemvõimu vastu.
Kirik kuulutas ta ketseriks ja lasi hukata tuleriidal 1415a.
Hussiitide sõjad – tšehhidevõitlus Saksa keisri ja katoliku ülemvõimu vastu lõppes 
lüüasaamisega 1434.a.  
Euroopa  varauusaja  algul
Varauusaeg (16.-18. saj.)
Säilisid keskaegsed struktuurid  ja  seisuslik  kord.
Toimus rida uusajale omaseid muutusi:
Koloniaalvallutused
Reformatsioon
Absolutism
Valgustus
Euroopa erinev arengutase:
Algul vastandus barbaarne Põhi tsiviliseeritud Lõunale.
Tänu Põhja kiirele arengule, hakati perioodi lõpul eristama Ida- ja Lääne-Euroopat.
Varauusaeg oli kõige Euroopa-kesksem periood:
Eurooplaste  eeliseks  oli kultuuriline  mitmekesisus  ja avatus.
Majandustegevuse vabadus ja eraomandi kaitse toetasid Euroopa kiiremat arengut.
Euroopast lähtusid maadeavastajad ja kolonisaatorid, kes kehtestasid oma võimu Ameerikas, 
Aasias ja Aafrikas.
Lääne- ja Kesk-Euroopa
Kujunesid rahvusriigid ja  tugevnes  kuningavõim:
Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa
Seisuste esinduskogud minetasid tähtsuse.
Kuningad nimetasid paavsti asemel ametisse kõrgvaimulikke. 
Inglismaal:
Tugevale kuningavõimule pani aluse Henry Tudor peale Rooside sõda.
Saja aastases sõjas kaotati mandri Euroopa valdused.
Prantsusmaal:
Tugevdas kuningavõimu Francois I (16 saj. I poolel).
Püüdles hegemooniale (ülemvõimule) Lääne-Euroopas (sh. Itaalia sõjas).
Saksamaal:
Säilis killustatus.
Nõrk valitav keisritroon kuulus Habsburgide dünastiale, kelle võim piirdus oma 
pärusvaldustega Austrias.
Karl V (1519-1556) sai pärandina Hispaania, Madalmaad, Böömimaa (tšehhi) ja Ungari, kuid 
ei suutnud luua tugevat keskvõimu ning pettununa loobus troonist kloostri kasuks.
Hispaaniast sai 16. sajandil Euroopa võimsaim suurriik:
Hispaania riik sai alguse 1479, Kastiilia ja Aragoni personaalunioonist (Kastiilia kuninganna 
abielu Aragoni troonipärijaga).
Hispaaniale kuulusid ka Aragonist sõltumatud Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia.
1492 vallutati Granada (araablaste võimupärand).
Maadeavastustega saadi hiigelvaldused Ameerikas.
Ida- ja Põhja-Euroopa
Kagu-Euroopa kuulus türgi (Osmani) impeeriumi kossseisu:
1453 vallutati Konstantinoopol
Vallutati suured alad Euroopa kaguosas tänapäeva Ungarini.
Poola:
Suurriik, millele allusid Leedu, Valgevene, suur osa Ukrainast.
Sagedased sõjad Venemaaga.
Rootsi:
Vabanes 1521.a. rahvaülestõusuga Taani võimu alt ja kuningaks sai Gustav I Vasa. 
Liivi sõda (1558-1583) ülemvõimust Läänemerel:
Võitlust  Liivimaa  pärast alustas Venemaa, kes tõrjuti sealt välja. 
Liivimaa jagati Rootsi, Poola ja Taani vahel.
Vene riik:
Kujunes Moskva vürstiriigi ümber, kes alistas teised vürstiriigid. 
Ivan IV (1533-1584) vallutas tatari riigid idas, kuid sai lüüa Liivi sõjas.
Võttis endale tsaari  tiitli  ja vallandas opritšina – võimuterrori. 
Itaalia  
Itaalia sõjad ( 1494 -1559):
Ülemvõimu kehtestamiseks jõuka, kuid killustatud Itaalia üle, Habsburgide ja Prantsuse 
kuningate vahel.
Edu polnud kummalgi  poolel.
Itaalia sai rängalt kannatada (nt Rooma rüüstamine Karl V palgasõdurite poolt).
Sõdade tagajärjed:
Kiirenes Itaalia kultuurimõju levik Prantsusmaale (nn peened kombed võeti üle Itaaliast).
Kahanes veelgi laastatud Itaalia majanduslik ja poliitiline mõju Euroopale. 
Renessanss ja  humanism
Itaalia renessanss
Itaalia linnade jõukus ja kultuursus:
Itaalia oli Euroopa rikkamaid ja linnastunumaid piirkondi tänu käsitööndusele ja 
pangandusele.
Rikkad perekonnad olid helded uhkete paleede ja kunsti tellimisel.
Humanism – uus ellusuhtumine, mis tõi Jumala asemel tähelepanu keskmesse inimese:
Edukaid inimesi ei rahuldanud keskaegne seisukoht, et kõik materiaalne on patune ja takistab 
õndsaks saamast.
Ka maine elu pidi olema nauditav.
Usuti  inimvõimetesse ega rõhutud enam inimese tühisust Jumala kõrval.
Ideaaliks sai igakülgselt arenenud inimene, kes saab hästi hakkama ja kellest on kasu ka 
teistele.
Inimeses hakati nägema loojat, mis tõstis au sisse loomingulised isiksused – poeedid ja 
kunstnikud .
Renessanss – antiikkultuuri taasväärtustamine:
Tähtsamaiks keskuseks oli Firenze, kus valitses kultuurilembeline Medicite pankurite 
suguvõsa.
Huvituti antiikautorite töödest.
Eeskuju võeti antiikkunstist – alasti inimkeha loomutruu kujutamine (Leonardo da Vinci, 
Michelangelo ).
Jäljendati Kreeka sambaid ja Rooma kuppelehitisi arhitektuuris.
Renessansi kirjandus
  Dante  Alighieri “Jumalik komöödia”:
Ülevaade keskaegsest kristlikust maailmapildist (põrgu, puhastustuli, paradiis).
Kaaslaseks teekonnal paganlik Rooma poeet Vergillius.
Inimlike tunnete kajastamine.
Francesco Petrarca :
Sonetid – luuletused armastatud Laurale.
Poeem  “Africa” muistsetest Puunia sõdadest.
Giovanni Boccaccio “Dekameron”:
Musta surma eest pagenud noorte lõbusad lood armastusest, maistest naudingutest.
Pilgati valevagadust ja askeetlust.
Lorenzo  Valla:
Humanistlik õpetlane, kes oli kriitiline antiikautorite suhtes.
Paljastas võltsdokumendina nn Constantinuse kinkeüriku, millega paavstid õigustasid oma 
ilmalikku võimu Itaalias.
Nicolo Machiavelli  – alusepanija uusaja poliitfilosoofiale.
Ei uskunud, et valitseja saaks kasutada ainult ausaid meetodeid.
Edukad on vaid järjekindlalt võidu nimel tegutsevad valitsejad.
Ideaaliks ühtne Itaalia riik, mille saavutamiseks on kõik vahendid head (ka pettused, mõrvad, 
reetmised).
Makjavellism – moraalinormidest mittehooliv poliitika.  
Trükikunsti algus (1440. aastatel)
Saksa trükimeister Johann Gutenberg:
Leiutas üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi.
Tagajärjed:
Raamatud muutusid odavamaks ja kättesaadavamaks.
Levisid kiiremini uued ideed ja teadmised.
Renessansi ja humanismi levik Euroopas
Erinevused Itaaliaga võrreldes:
Itaalias  oli humanism võidukas juba hilis-keskajal, mujal uusaja algul.
Mujal ei pööratud nii suurt tähelepanu inimese naudingutele, vaid oldi kriitilisemad pahede 
suhtes. 
Sügavalt usklikena uuriti põhjalikult Piiblit.
Erasmus  Rotterdamist – “Narruse kiitus”:
Naeruvääristas kõikvõimalikke elukutseid ja ühiskonnapahesid.  
Kriitika kiriku ja paavstide aadressil.
Thomas More’i “Utoopia”:
Kritiseeris Inglise ühiskonnakorraldust (oli Henry VIII lordkantsler) – kasuahnust, 
ebavõrdsust ja kuritegevust.
Utoopia saare ideaalühiskond, kus puudub eraomand  ja kehtib üldine töökohustus ning 
demokraatlik valitsemine. 
Henry VIII lasi ta hukata, kuna ei kiitnud heaks kuninga samme katoliku kiriku alt 
pääsemiseks.
William  Shakespeare ’i näidendite temaatika:
Antiikaeg  (“Suveöö unenägu”)
Renessansiaegne  Itaalia (“Romeo ja Julia“)
Inglismaa ja naabermaade ajalugu (“Macbeth” ja “Hamlet”)
Uus maailmapilt
Mikolaj Koperniku heliotsentriline e. päikesekeskne maailma süsteem.
Giordano Bruno:
Päikesesüsteem on üks paljudest maailmadest.
Arutles Jumala olemuse üle ja järeldas, et Jumal ei asu loodusest väljaspool.
Kirik mõistis ta ketserina tuleriidal surma.
Galileo Galilei:
Avastas enda pikksilmaga Jupiteri kaaslased.
Järeldas, et Maa pöörleb ümber telje ja tiirleb ümber päikese.
Kuigi sunniti kiriku poolt oma õpetusest loobuma, kuulutas Galilei saalist väljudes: “Ta liigub 
siiski!” (st Maa).  
Suured maadeavastused ja nende tagajärjed
Põhjused ja eeldused
Suurenev vajadus väärismetallide järele (kuld, hõbe).
Tasuda rahas isamaiste vürstide eest.
Leida  lühemaid ja turvalisemaid mereteid idamaadesse (“ Indiasse ”).
Senised kaubateed olid läinud araablaste ja türklaste kätte.
Meresõidu ja kaubanduseareng:
Kompass ja astrolaab – laeva asukoha täpseks määramiseks. 
Karavell  – väike, kuid merekindel purjelaev.
Kolmnurkne nn ladina puri võimaldas sõita vastutuult.
Pürenee ps. seiklus- ja kasuhimuline ühiskonnakiht.
Väikeaadlikud, kes elatusid sõdimisest ja ootasid uut rakendust.
Portugallaste esmaretked
Henrique  Meresõitja :
Uurimisobjektiks Aafrika, et leida kulda jõgede suudmealadel. 
Kuninga vend F. Meresõitja rahastas ekspeditsioone.
30 aastaga jõuti Aafrika läänetippu (1471)
Bartolomeu Diaz :
Meretee leidmiseks Indiasse jõudis Aafrika lõunatipuni  1487 -88, mis nim. Hea  Lootuse  
neemeks.
Ameerika avastamine ja nimesaamine
Christoph Kolumbus:
Levis ettekujutus maailma kerakujulisusest.
Portugallaste edastamiseks asus Hispaania kuningakoda  toetama  Kolumbuse ideid jõuda 
Indiasse lääne poole purjetades. 
Juudi päritolu itaalia meresõitja Kolumbus asus teele 3 karavelliga – Nina, Pinta, Santa Maria 
3.aug.1492.  
12. okt. jõuti San Salvadorile (Bahama saarestikus), avastati Kuuba ja Haiti.
Kolumbus tegi veel 3 reisi, avastades saari ja jõudis Ameerika mandrile (Venezuela – “Uus 
Veneetsia”).
Hispaania valitsus pettus, kuna Kolumbuse reisid ei tootnud piisavalt rikkusi, ta suri 
unustatuna ja vaesuses.
15/16 saj vahetusel uurimusretked Brasiilia rannikule.
Itaalia maadeuurija Amerigo  Vespucci  veendus, et tegu on Uue Maailmaga, mida peagi hakati 
tema järgi nimetama Ameerikaks.
Meretee avastamine Indiasse ( 1498 )
Portugali  maadeavastaja  Vasco da  Gama  
5 kuuga jõuti 4 laevaga  Aafrika lõunatipuni.
Mosambiigist võeti Araabia loots, kelle abiga jõuti India Sadamasse Calicuti (Kalkuta). 
Tagasi suunduti suure vürtsilaadungiga ja vaatamata laeva hukkumistele, tehti kulutused 
kuhjaga tasa.
Vürtsikaubandus kujunes Portugali monopoliks.
Araabia kaupmehed tõrjuti India ookeanist välja.
I ümbermaailmareis (1519-1522) ja teised maadeavastused
 Hispaania eesmärgiks Indiasse läänetee leidmine
5-laevalist  retke  (253 meest) juhtis portugali  aadlik Fernao de  Magalhaes . 
Atlandi ookeani ületamisega jõuti Ameerika lõunatippu (Magalhaesi väin),
Vaikses ookeanis Filipiinidel hukkus retkejuht kokkupõrkel pärismaalastega.
Teekond jätkus üle India ookeani Aafrika lõunatipu kaudu Atlandile.
Pärast suuri raskusi ja kaotusi jõuti koju 1 laeva ja 18 mehega.
Uued avastused:
16. saj. II pool portugallased  Jaapanis .
17. saj. algul hollandlased Austraalias.
17. saj. inglased ja  prantslased Põhja-Ameerika idarannikul.
Maadeavastuste tulemused
Avastatud maade koloniseerimine:
Vallutamine, paljaks röövimine, orjastamine, hävitamine (indiaanlased, Aafrika 
mustanahalised).
Kaubateede ümberpaiknemine Vahemerelt Atlandile.
Vähenes Itaalia kaubalinnade tähtsus.
Uued sadamalinnad Atlandi ääres – Amsterdam, Antwerpen, London.
Uued majandusnähtused:
Kauba- ja fondibörs.
Hindade  revolutsioon  – väärismetalli sissevedu muutis kaubad kalliks. 
Mõju Euroopa arengule:
Avardus  maailmapilt.
Uued  põllukultuurid – kartul , tubakas, kakao, tee, kohv, tomat, mais.
Mitme uue haiguse kaasatoomine. 
Reformatsioon
Reformatsioonide olemus ja eeldused
Reformatsioon:
Liikumine kiriku ja ühiskonna muutmiseks.
Usupuhastus -  ristiusu õpetuse puhastumine tõlgendustest.
Eeldused:
Rahvusriikide valitsejate püüe pääseda paavsti võimukontrolli alt.
Vaimulike privileegid ning ebakõlbeline ja ilmalik eluviis.
Indulgentside  müük.
Humanismi levik.
Martin Luther ja tema õpetus
Martin Luther (1483-1546): 
Saksa reformatsiooni tähtsaim esindaja ja luterluse rajaja – suurim katoliiklusest lahkulöönud 
kristlik usutunnistus. 
Lõpetas Wittenbergi ülikooli usuteaduskonna  ja tegutses seal usuteaduste professorina. 
Usuküsimusi käsitledes sattus vastuollu skolastikutega.
Lutheri  õpetus:
Terav vastuseis indulgentside müügile – 31. okt. 1517 naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele 
oma 95 teesi.
Õndsaks saab vaid usu läbi (kirik on jumala ja inimese vahendajana teisejärguline).
Usutõe ainsaks allikaks on Piibel.
Inimestele antagu võimalus Piiblit lugeda – tõuge  emakeelse rahvahariduse arenguks (tõlkis 
ise Uue Testamendi saksa keelde).
Sakramentidest pidas vajalikuks vaid ristimist ja armulauda.
Preestritel õigus valida abielu ja vallalisuse vahel (ise abiellus endise nunnaga).
Oli pühakute ja reliikviatekultuse vastu.
Pooldas katoliikliku missa asemel lihtsat emakeelset jumalateenistust.
 Reformatsiooni võidukäik Saksamaal
Lutheri õpetuse levik:
Tänu trükikunstile levisid tema teesid üle Saksamaa ja  leidsid  poolehoidu.
Põlati ära Lutheri tegevuse tõkestamiseks välja antud Paavsti bulla.
Mitmel pool kaotati kloostreid ning riik võttis kiriku varad ja maad üle.
Kirikutest eemaldati liigsed pühapildid ja kujud.
Toimusid pildirüüsted – pühapiltide ja –kujude hävitamine kirikutes.
Ladinakeelne jumalateenistus asendati rahvakeelsega.
Võimude tegevus:
Paavst Leo X pani Lutheri kirikuvande alla, kuna ta ei taganenud oma vaadetest vaatamata 
mõjutamisele keiser Karl V poolt.
Seejärel kuulutas ilmalik võim Lutheri lindpriiks – väljaspool seadust olevaks. 
Luther varjas end Saksi vürsti Friedrich Targa kaitse all Wartburgi lossis.
Saksa talurahvasõda (1524-1525)
Thomas Müntzer oli reformatsiooni rahvaliku suuna juht, kes soovis jumalariigi kehtestamist 
Maa peale.
Selle kehtestamiseks tuli võim anda rahva kätte, nõuti isegi pärisorjuse kaotamist.
Plaanis talurahvasalgud ühendada ühtse juhtimise alla.
1525 purustati Müntzeri pooldajate laager vürstide ülemväe poolt.
Müntzer vangistati ja hukati.
Luther püüdis algul vaenupooli lepitada siis aga pööras selja “röövellikele ja mõrvarlikele 
talupoegade jõukudele”.
Augsburgi usurahu 1555
Saksamaa lõhestatus usuküsimusest:
Uuendusi taotlevad protestandid – protestisid katoliku kiriku katse vastu jätta kõik vanaviisi.
Teise leeri moodustasid uuenduste vastased, kes asusid protestantidega isegi 
relvakokkupõrgetesse. 
Augsburgi usurahu:
Mõlemale leerile  tagati  võrdsed õigused.
Kehtis põhimõte” kelle võim, selle usk”, alamate usuvaliku määras nende valitseja.
Tagajärjed:
Saksa riikide jagunemine 2 leeri – katolik Lõuna-Saksamaa ja  protestantlik  Põhja-Saksamaa.
Luterluse seadustamine – katoliku kiriku kõrvale astus eraldi luteri kirik.
Nurjus Karl V püüe Saksa riike tugevamini liita ja Saksamaa oli nüüd veelgi lõhestatum kui 
enne. 
Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon
Kelvinismi kujunemine Šveitsis
Šveitsi Liit:
Habsburgide võimu lat vabaks võidelnud konföderatsioon 13 omavalitsuslikust kantonist. 
Ulrich Zwingli usupuhastus Zürichis:
1523 kuulutas linnavõimude toel välja sõltumatuse paavstist.
Taotles algkristlikku lihtsust – pidulik jumalateenistus asendati igahommikuse piiblilugemise 
ja jutlusega. 
Kirikutest viidi välja pühapildid.
Hukkus kohalike  katoliiklaste  ja protestantide vahelises lahingus.
Johann Calvin:
Põgenes protestantlike vaadete pärast Prantsusmaalt Šveitsi.
Arendas edasi Zwingli õpetust, avaldades 1536 a. raamatu “Ristiusu õpetus”.
Õpetus predestinatsioonist e.  jumalikust  ettemääratusest – ühed saavad õndsaks ja lähevad 
taevasse, teised on määratud hukatusse ja lähevad põrgusse.
Jumal annab juba maises elus sellest märku – õndsaks saamist kinnitab inimese majanduslik 
edukus ja hea käekäik.
Calvini õpetus vabastas usklikud kiriku sõltuvusest, kuna jumalikku ettemääratust ei saa 
muuta.
Eraelus taotleti lõbustuste piiramist – riietuti musta, keelati ehete kandmine, pühapäeviti 
keelati meelelahutus (teatrid, kõrtsid).
Reeglite rikkujaid ootas karistus ( rahatrahv ,  vangistus ).
Oldi sallimatud teiseusuliste suhtes, keda võis oodata isegi tuleriit.
Kalvinism  levis üle euroopa saades luterluse kõrval mõjukaks protestantlikuks liikumiseks (nt 
puritaanid Inglismaal, hugenotid Prantsusmaal).
Reformatsioon Inglismaal
Henry VIII (1509-1547):
Ei pooldanud Lutheri õpetust.
Reformatsiooni eestvedajaks sattus isiklikel põhjustel, kuna paavst keeldus lahutamast tema 
abielu.
Anglikaani  kirik – Inglise riigikirik, mille peaks oli kuningas:
Kuninga ettepanekul keeldus parlament paavsti kuuriale makse tasumast.
Kirikupeaks kinnitati kuningas.
Suleti kõik kloostrid, maad ja varad konfiskeeriti.
Kirikuteenistus muudeti sisuliselt protestantlikuks ja ingliskeelseks kuid väliselt säilis 
katoliiklik liturgia ja  sära .
Reformatsiooni levik Põhjamaades
Reformatsiooni võit Skandinaavias:
Taanis, Rootsis, Soomes.
Vana-Liivimaal:
Linnades luterlikud jumalateenistused ja pildirüüsted.
Püsisid ka nõrgenenud katolikud piiskopkonnad ja Saksa ordu kuni Liivi sõjani.
Vastureformatsioon – katoliku kiriku võitlus reformatsiooniga oma positsioonide 
tugevdamiseks.
Katoliku kiriku otsene vastu tegevus:
Inkvisitsiooni tugevdamine – protestantismi kui väärõpetuste väljajuurimine ja teisitimõtlejate 
hävitamine.
Katoliku kiriku sisene uuendusliikumine kiriku ühtsuse taastamiseks:
1540 rajas baski aadlik Ignatius Loyola Jesuiitide ordu, tõotades täielikku kuuletumist 
paavstile.
Haritud meestena jõudsid Jesuiidid mitmesse kuningakotta, mõjutades valitsejate tegevust 
põhimõttel “Eesmärk pühendab abinõu!” (appi võeti ka pistoda ja mürk).
1583 jõudsid Jesuiidid Poola kätte läinud Riiga ja Tartu, kuhu rajasid hariduse edendamiseks 
kolleegiumi.
Trento kirikukogu otsused tugevdasid ordu- ja kloostri distsipliini, korrastasid vaimulike 
ettevalmistamist ning kinnitasid paavsti ilmeksimatust. 
Paavst Gregorius XIII teostas 1582 a. kalendrireformi, pannes aluse tänapäevani kehtivale 
Gregoriuse kalendrile.
    Hispaania kui vastureformatsiooni kants
Felipe  II võim (1556-1598):
Karl V poeg.
Tema võimu alla kuulusid ka Madalmaad, Sitsiilia,  Sardiinia , Napoli, Milano ja  kolooniad .
 Fanaatilise katoliiklasena korraldas massirepressioone:
Toimus üle 100 avaliku ketserite põletamise.
Sundis Hispaaniast lahkuma üle 200 tuhande ristiusku astunud moslemi, keda ei peetud 
küllaldaselt usaldusväärseteks katoliiklasteks.
Vähemedukas välispoliitika toetas vastureformatsioone:
1588 saatis Võitmatu Armaada Inglismaad vallutama.
Toetas oma vägedega katoliiklasi Prantsusmaal.
Üritas maha suruda vabadusvõitlust Madalmaades. 
Ususõjad
Madalmaade vabadusvõitlus
Madalmaad – praegused Holland, Belgia ja Luksemburg. 
Arenenuim ja jõukaim piirkond Euroopas.
15. saj. lõpul läksid Habsburgide võimu alla ja Karl V andis nad oma poja Felipe II valitseda. 
Vabadusvõitluse põhjused:
Kõrged maksud ja mitmed kauplemispiirangud põhjustasid rahulolematust (nt suleti ligipääs 
Hispaania asumaade toorainetele).
Kalvinismi karm mahasurumine inkvisitsiooni poolt.
Võitluse käik:
Göösid (kerjused) – Madalmaade vabadusvõitlejad.
1566 levis üle maa ulatuslik pildirüüste.
Felipe II saatis mässu maha suruma 10 000 mehelise sõjaväe hertsog  Alba  juhtimisel, kelle 
käsul hukati 8000 inimest.
Gööside ja hispaanlaste sõjas käisid linnad korduvalt käest kätte.
Göösid avasid Leidenit piiravate hispaanlaste vastu tammid, sundides nad taganema. 
Alba, kelle poliitika oli läbi kukkunud, kutstuti tagasi Hispaaniasse.  
1581 kuulutasid põhjaprovintsid Felipe II kukutatuks ja end Hispaaniast lahkulöönuks 
(Hollandi Vabariik).
Katolikes Lõunaprovintsides (Belgias) sai vabadusvõitlus lüüa ja nad jäid Hispaania võimu 
alla.
Hollandi kuldajastu (16. saj. lõpp ja 17. saj. algus):
Tagati kõrge elatustase ka alamkihile.
Tiheda asustuse tõttu rajati poldreid – merepinnast madalamal asuvaid põlde.
Arenes kaubandus, Hollandi laevastik oli kaks korda suurem kui Inglise ja Prantsuse laevastik 
kokku.
Kõrge kultuuritase, eriti maalikunst – Rubens Rembrandt. 
1609 a. tunnistas Hispaania lõplikult Hollandi iseseisvust.
Anglikaani kiriku võit Inglismaal:
Katoliikluse taastamise katsed:
Mary Tudor (“Verine Mary”) – Henry VIII tütar 1. abielust , oli katoliku kasvatusega. 
Paavst tunnistati jälle Inglise kiriku peaks, ligi 300 protestanti hukati.
Elisabeth I (1588-1603):
Henry VIII tütar 2. abielust, kes taastas anglikaani kiriku.
Võitles nii katoliiklaste kui puritaanidega.
Paavst püüdis Inglise troonile tuua kalvinistide poolt kukutatud katoliiklasest šoti kuningannat 
Mary Stuartit, kes oli Henry VIII sugulane.
Elisabethi käsul vahistati Inglismaale põgenenud Mary Stuart ja hukati.
Algas Inglismaa kujunemine Suureks mereriigiks tänu Võitmatu Armaada purustamisele 1588 
a. mereröövlist admiraliks ülendatud Francis Drake’i poolt. 
1587 rajati I inglise koloonia Põhja-Ameerikasse Virginia. 
Hugenottide sõjad Prantsusmaal – 30 aastat kestnud kodusõjad katoliiklaste ja 
hugenottide vahel (1562-1592)
Kolme perekonna võimuvõitlus:
Kuninga lähisugulased Bourbonid toetasid protestante.
Õukonnas mõjukad Guise’d toetasid katoliiklasi.
Valois’de kuningadünastia laveeris mõlema leeri vahel. 
Kodusõdade algus:
Hugenotid – Prantsuse kalvinistid, kelle peamisteks tugialadeks olid Normandia ja Lõuna-
Prantsusmaa.
Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas sõjategevuse.
Esialgu saavutasid edu hugenotid – neil lubati kogu riigis jumalateenistusi pidada ja astuda 
riigiametisse.
Pärtliöö (1572) – Hugenottide massiline tapmine katoliiklaste poolt:  
Pariisi ja kogu maal tapeti 10 000 hugenotti.
Bourbonide dünastia võimuletulek:
Peale Henry III mõrvamist ja sõjas võidu saavutamist kuulutati 1589 a. uueks kuningaks 
hugenotte juhtinud Henri Bourbon. 
Katoliiklased tunnistasid tema võimu alles pärast katoliku usku pöördumist (1593 a.). 
Nantes’i edikt (1598) – kuninga  käskkiri  usuküsimuse ja poliitiliste vastuolude lõpetamiseks:
Valitsevaks  usuks  on Prantsusmaal katoliiklus.
Oma veendumusi lubati kuulutada ka protestantidel (va. Pariisis).
Protestandid said teenida riigiametites.
Lõuna-Prantsusmaal säilis hugenottide erikorraldus ( omavalitsus , väeosad, kindlused). 
Kolmekümneaastane sõda (1618-1648)
Põhjused ja kaks sõjaleeri:
Usutülide kulminatsioon Euroopa riikide vahel, kus peamiseks sõjatandriks sai Saksamaa.
Võitlus ülemvõimust Euroopas, kus katoliiklik Prantsusmaa sõdis protestantlike riikide leeris.
Protestantlik Unioon – Põhja-Saksa riigid, Rootsi, Taani, Prantsusmaa.
Habsburgid  ja Katoliiklik Kiiga – Lõuna-Saksa riigid, Austria, Hispaania.
Sõjakäik :
Algul oli edu katoliiklastel – suruti maha böömi (tšehhi) aadlike ülestõus ja sunniti Taani väed 
Saksamaalt lahkuma.
Rootsi kuninga Gustav II Adlofi vägede võidud Saksamaal (1630, 1632).
Rootsi liitlase Prantsusmaa sõtta astumine (1635) – Richelieu kogutud suur vägi ründas 
katoliiklasi mitmel rindel. 
Vestfaali rahu (1648) ja sõja tagajärjed:
Saksamaa kaotas suuri alasid Prantsusmaale ja Rootsile.
Saksamaa killustatus süvenes, keisrivõim nõrgenes.
Saksamaa usupiirid jäid muutmata.
Peaaegu inimtühjad külad ja linnad.