Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt (0)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille poolest erinesid orjad vanaajal keskaegsest pärisorjast?
Vasakule Paremale
Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #1 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #2 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #3 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #4 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #5 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #6 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #7 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #8 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #9 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #10 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #11 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #12 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #13 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #14 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #15 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #16 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #17 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #18 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #19 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #20 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #21 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #22 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #23 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #24 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #25 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #26 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #27 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #28 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #29 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #30 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #31 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #32 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #33 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #34 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #35 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #36 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #37 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #38 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #39 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #40 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #41 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #42 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #43 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #44 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #45 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #46 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #47 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #48 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #49 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #50 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #51 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #52 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #53 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #54 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #55 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #56 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #57 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #58 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #59 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #60 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #61 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #62 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #63 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #64 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #65 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #66 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #67 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #68 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #69 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #70 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #71 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #72 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #73 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #74 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #75 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #76 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #77 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #78 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #79 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #80 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #81 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #82 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #83 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #84 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #85 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #86 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #87 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #88
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 88 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 107 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor HDriider Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr) Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati.

Ajalugu
thumbnail
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr) Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati.

Ajalugu
thumbnail
15
doc

Vana-Kreeka (konspekt)

· Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) · Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. · Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. c. Peamine ühendustee MERI. d. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. e. Hellas kui kultuurivahendaja: · Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. · Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. 2. Kreeka ajaloo põhiperioodid a. Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) · Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) · 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) · 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele

Ajalugu
thumbnail
49
doc

Suur Kokkuvõte Ajaloo 9.kl õpikust

Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1. Inimese evolutsiooni lähtekoht on Ida-Aafrika, kus 6-5 miljonit aastat tagasi lahknesid inimese ja ahvide arenguliinid ja kust inimese eellased e. Hominiidid levisid Euraasiasse. Inimese arengu põhjuseks võib lugeda kahte väidet. Esimene väidab, et kliima hakkas jahenema ja kuivenema, mistõttu kadusid suurem osa vihmametsadest, kus ahvid elasid,

Ajalugu
thumbnail
28
pdf

Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile

avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. Kreeka tsivilisatsioon omakorda on otsustavalt mõjutanud kogu järgneva Euroopa ajaloo ja kultuuri arengut. Tume ajajärk u 1100 ­ 800 eKr Pronksiaegse Egeuse tsivilisatsiooni ölangusele järgnes nn Tume ajajõrk. Lossid olid hüljatud, kiri ununenud, elanikonna arvukus vähenenud ja Kreeka langenud sisuliselt tsivilisatsiooni-eelsele arengutasemele. Mükeene tsivilisatsiooni segastel langusaegadel rändas osa kreeklasi üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivaks asualaks

Ajalugu
thumbnail
168
doc

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pyt

Ajalugu
thumbnail
28
pdf

Kreeka ja hellenism

avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. Kreeka tsivilisatsioon omakorda on otsustavalt mõjutanud kogu järgneva Euroopa ajaloo ja kultuuri arengut. Tume ajajärk u 1100 ­ 800 eKr Pronksiaegse Egeuse tsivilisatsiooni ölangusele järgnes nn Tume ajajõrk. Lossid olid hüljatud, kiri ununenud, elanikonna arvukus vähenenud ja Kreeka langenud sisuliselt tsivilisatsiooni-eelsele arengutasemele. Mükeene tsivilisatsiooni segastel langusaegadel rändas osa kreeklasi üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivaks asualaks

Ajalugu
thumbnail
35
doc

11. klassi ajalooeksam

Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) ­ inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane ­ kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene ­ 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja ­ pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene ­ 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane ­ 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult inimese otsene eelkäija,

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun