27 USK ROOMAS Mõisted: Nuumen - ehk hing. Usuti, et igal taimel, loomal, kivil jne on oma nuumen. Laarid - majade kaitsevaimud. Kehastasid esivanemate hingi. Geenius - maokujuline vaim, kaitses abielu ja edendas soojötkamist. Igal perel oli oma geenius. Pontifeksid - preestrid (ülempreestrid) Flaamen - hoolitses pühamute ja rituaalide eest. Augur - preester, kes lindude käitumise järgi kuulutab jumala tahet Sibülliraamat - ennustusel võis appi võtta. Sibüll oli kreeklasest naisennustaja. Bacchus - roomlased tundsid Dionysost Bacchuse nime all.
Magistraadid- igal aastal valitavad riigiametnikud Metseen-rikas inimene, kes toetab rahaliselt teadust, kunsti ja kirjandust; heldekäeline annetaja Munitsiipiumi staatus- võidetud linnadel säilis omavalitsus ja nende elanikele anti Rooma kodaniku õigused Nobiliteet- patriitside ja jõukate plebeide perekonnad,kelle seast on pärit enamik Vana-Rooma riigiametnikke ja senaatoreid. Vana-Rooma aristokraatia Nuumen- vägi või jõud, mis oli jumalates, elusolendites või loodusobjektides Vana-Rooma usundis Panteon- kõigi jumalate tempel antiikajal Patriits- Vana-Rooma aristokraat, tähtsa suguvõsa liige Patroon- rikas ja mõjukas Vana-Rooma kodanik, kes võttis mõne vaese kodaniku oma kaitse alla; kliendi isand Pontifeks- Vana-Roomas kõrgema preestrite kollegiumi liige; preester Pontifex maximus- Vana-Rooma ülempreester, kes korraldas riigi usuasju
ROOMA JUMALAD Küsimused: Millist Rooma jumalat kujutati kahenäolisena? Kes või mis olid laarid? Varased uskumused Austati loodusjõude ja Igal majal olid vaime kaitsevaimud ehk laarid, kes kehastasid roomlaste Iga elusolend või osake jaoks esivanemate hingi. loodusest oli roomlaste Tähtpäevadel viidi laaride meelest hingestatud kujudele annetusi. Nuumen looduslikes Geenius oli iga perekonna objektides sisalduv vägi kaitsevaim, kes edendas või hing. soojätkamist ja tagas perekonna püsimise. Inimesekujulised jumalad Kuigi roomlastele olid olulised vaimud ja loodusjõud, ei jäänud tahaplaanile ka inimesekujulised jumalad. Siinkohal oli selgelt tunda etruskide ja veel rohkem kreeklase mõju, sest suurem osa Rooma jumalatest
kombeid diktaator-piiramatu võimuga riigiametnik senat-aristokraatlik vanemate nõukogu,juhtis r,riigi poliitikat triumf-võiduka väepealiku pidulik sissesõit r.linna latifundium-surmaavaldus v.r gladiaator-orjaseisus v vaba elukutseline võitleja-avalikudel mängudel Colosseum-hiigelkuju,amfiteater Circus Maximus-hipodroom Panteon-ühe usundi jumalas termid-avalikud saunad akvedukt-veejuhtmed aatrium-avatud kautusega keskne ruum Cloaca Maxima-suur äravoolukanal nuumen-looduslikes objektides sisalduv hing,vägi laar-v-r maja geenius-perekonna kaitsevaim augur-preester-ennustaja v-r metseen-rikas kunsti-,kultuurisoosija Ponifix Maximus-ülempreester Vana-roomas sibüll-kreeka päritolu ennustajanna
Usk Rooma riigis Rooma jumalused Nuumen Laarid oma nurk , kus seisid nende kujukesed Igal pere oma geenius Janus sõjajumal jaanuarikuu Jupiter , Juno ja Minerva Kõige olulisem Mars märtsikuu Marsi väljak Jupiteri isa Saturnus saturnaalid Vesta vesta neitsid , surmanuhtlus Riigi osa religioonis. Preestrid ja kultus Riigi edu jumalate heasoovlikkusest Pontifex maximus prontifeksid preestrid Flamenid Augurid Annetamine väärisesemed,toit,loomade ohverdamine Rituaalide täpne järgimine Ennustamine Riiklik tegevus augurid Jumalate märguannete kaudu nende tahte selgitamine Ennustamine lindude lennu järgi Tulevikku näitas kanade söögiisu Tähtsatel puhkudel Sibülliraamatud Idamaiste ja hellenistlike jumalate ning rituaalide levik Roomas Jumalate austamine võib kasuks olla Müsteeriumid Itaalia ja läänepoolsed vahemeremaad Lähedasem ja emotsionaalsem side...
Müüdi turgudel (Deelos). Riigiorjad (ühiskondlikud tööd.. kaevandused, templid), eraorjad (linnaorjad kokad, õpetajad ja maaorjad mõisates, istandustes), gladiaatorid. Vabastati tänulikkusest, kasuliku töö eest. Teater: vabas õhus puuteater, puudub koor-aariad, lõbusad lood, naised, Plautus. Kõnekunst poliitikutele. Kõnemees-oraator, Cicero 3 stiili: madal (arusaadavus), keskmine (nauding), kõrge (innustus). Nuumen-hing, laar-kaitsevaim, genus-maakujuline vaim (abielu), apostel-rändjutustaja, proletaar-vaene maata kodanik, komiits-rahvakoosolek, patroon-mõjukas kaaskodanik, akvedukt-pikk veetrass, termid-saunad, augur-tuleviku ennustamisega, nibiliteet-jõukas kiht, triumviraat-3mehe liit, flaamen-pühamute ja rituaalide eest, larvid, leemurid-kurjad vaimud, pontifeks-riigi ülempiir, aatrium-4nurkne siseruum maja keskel. Peajumal Zeus/Jupiter, algus, lõpp Ares/Janus, Mars, abielu Hera/Juno, sõda
Antonius-Caesari järglane Octavianus-Caesari järglane, I keiser 30 e.Kr-Keiserriigi algus Traianus-Keiser, kelle ajal oli Rooma riik kõige suurem imperaator-suurriigi valitseja tuunika-särgi laadne alusriie tooga-mähitav üleriie Pantenon-kõikide jumalate tempel akvedukt-veejuhe term-saun Circus Maximus-võidusõidu koht gladiaator-võitleja Colosseum-suurim vabaõhu teater Plautus-kuulus näitekirjanik Cicero-oraator Vergilius-tuntud kirjanik Titus Livius-ajaloolane nuumen-hing, hingestatus laarid-esivanemate hinged, kaitsevaimud geenius-abielukaitsja Janus-vastandite jumal Jupiter-pikse-tormijumal Juno-Jupiteri abikaasa Minerva-tarkuse jumalanna Neptunus-merede valitseja Apollo-valguse ja kunstide jumal Venus-ilu ja armastusejumalanna Diana-Jahijumalnna Vesta-kodu, kolde jumalanna pontifex maximus-ülempreester augur-ennustaja Jeesus-juudi soost ränd jutustaja Peetrus/Paulus-apostlid aatrium-lahtise laeavaga ruum amfiteater-vabaõhu teater
Rooma seadused. Magistraadid- igal aastal valitavad riigiametnikud Senat- vanemate nõukogu Nobiliteet- kitsas perekondade ring, mis juhtis riiki Konsul- kõrgeim võim riigis, preetor- õigusemõistmine, tsensor- kodanike loenduse korraldamine Munitsipiiumi staatus- elanikud said Rooma kodakondsuse kuid säilitasid kohaliku omavalitsuse Latifundium- suurmaavaldus Foorum- linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus. Panteon- kõigi jumalate tempel Term- avalik saun Nuumen- iga asi või elusolend looduses on hingestatud Laarid- maja tähtsaimad kaitsevaimud Geenius-igal perel oli maokujuline kaitsevaim Pontifeks- preestrite kolleegium,Augur- riigi poolt määratud preester,Evangeelium- lugu Jeesuse elust ja õpetusest 4. Kohad: Rubico- omamoodi piiriks, Caesar ületas Rubico jõe ja algatas sõja senati vastu, LIISK ON LANGENUD. Gallia- tänapäeva Prantsusmaa, mille Caesar vallutas. Po- jõgi Põhja-Itaalias.
Aatrium - avatud katusega keskne ruum Itaalia ja Vana-Rooma elamus. Amfiteater - ovaalse põhiplaaniga ehitis avalikeks vaatemängudeks Vana Roomas ; amfiteatriteks peeti enamasti gladiaatorite võitlusi. Augur - preester-ennustaja Vana- Roomas, eriti lindude lennu tõlgendaja. Barbarid - võõramaalased, mittekreeklased Vana-Kreekas ; aja jooksul on selle sõnaga hakatud tähistama madala kultuuritasemega rahvaid ja ka ebakultuurseid ning kultuurivaenulikke inimesi. Diktaator - piiramatu võimuga riigiametnik Vana-Roomas, seati ametisse kriisiolukordades pooleks aastaks. Foorum - turu ja koosolekuplats Vana-Roomas. Geenius - kaitsevaim Vana-Rooma religioonis, edendas soojätkamist ja elujõudu Gladiaator - orjaseisuses või vaba elukutseline võitleja, kes esines Vana-Roomas peetud avalikel mängudel. Imperaator - tiitel, mida hakkasid kasutama Rooma valitsejad keisririigi ajal, hakkas tähistama keiserlikku võimu kandjat. Klient - ennast patrooni ...
Kreeka kirjandus oli temaatika poolest oma kaasaegse rooma kirjandusega üsnagi sarnane, kuid teaduse alal ületasid kreeklased roomlasi märgatavalt. Mõneski valdkonnas jõudsid nad just Rooma keisririigi ajal kõige silmapaistvamate tulemusteni. Erinevusi oli ka usus. Kui kreeklased uskusid ainult jumalatesse, siis roomlased austasid loodusjõude ja vaime. Iga looduse asi või elusolend oli nende meelest hingestatud ja sisaldas endas jõudu, mida tähistati terminiga nuumen. Teiste jõudude kõrval austasid nad ka antropomorforseid jumalaid. Roomlastel oli palju jumalaid, mis vastasid kreeklaste omadele. Näiteks peajumal Jupiter vastas kreeklaste Zeusile. Jupiteri keskne pühamu asus Kapitooliumil nagu kreeklaste Zeusil oli Olümpose mägi. Hoonete kaunistamisel kasutati kreeka stile, kuid enamasti segatult, kohati jäi seejuures puudu kreeklastele omasest maitsest ja mõõdutundest. Roomlased olid väga lõbujanulised
· Suur rahvaste rändamine · Kristlus riigiusuks Divide et impera ehk jaga ja valitse põhimõte roomlased sõlmisid alistatud maadega kokkuleppeid. Kõik roomapärane levis alistatud maades vaid niipalju, kuivõrd provintsielanikud seda omaks võtsid. Tavaliselt jätsid roomlased puutumata ka tavapärase riigikorra. Ka roomlaste religioon ja kultuur sarnanesid kreeklaste ja etruskide omadega. Roomlased austasid loodusjõude ja vaime, nuumen. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim geenius. Samuti olid neile olulised ka antropomorfsed jumalad, paneteoni tipus seisis Jupiter. Jumalate austamine oli riigi üks olulisemaid ülesandeid, preestrid olid riigiametnikud. Samuti esinesid augurid ehk preestrite määratud ennustajad. Ennete tõlgendamine oli tähtsal kohal. Rooma esimeste keisrite valitsusajal sai alguse ristiusk. Kristlased ei tunnistanud teisi jumalaid peale Jeesuse. Ristiusk levis kogu Rooma riigis.
Miks asendus polüteism monoteismiga? Vana-Roomas oli varasest ajast alates neist kõrgema kultuuriga etruskide ja kreeklaste mõju tõttu mitmejumalakultus. Nende usk oli hingestatud, usuti loodusjõude ja vaime ning iga looduse asi või elusolend sisaldas endas jõudu, mida tähistati terminiga nuumen. Majadel olid kaitsevaimud, kellest tähtsamad, laarid, kehastasid esivanemate hingi. Samuti austasid roomlased antropomorfseid jumalaid, kellest tähtsaimaks võib pidada panteoni eesotsas seisvat taeva-, pikse- ja tormijumalat Jupiteri. Enamus Rooma jumalatest vastasid mõjutuste tõttu Kreeka jumalatele. 1. sajandil pKr hakkas aga laialt levima kristlus, mis jõudis peagi Rooma ja nii nagu mujal maailmas, suutis ka seal püsima jääda. Kuidas usk järk-järgult muutus?
· Roomas on palju jumalaid, keisrid pidasid end ka jumalateks. Juudid keeldusid neid kummardamast. Miks Kristlus populaarne? · Kuna see levis vaeste hulgas. · Kristlus pidas kõiki võrdseks. · Saad taevasse, kui usud. Pontius Pilatus- Andis käsu Kristuse ristilöömiseks. Kreeka ja Rooma religiooni seos? · Jumalad (nimed) Mida muud lisas Rooma? · Geenius- Maokujuline kaitsevaim. · Laarid- Esivanemate hingede kehastused. · Nuumen- Hingestatud jõud. Ajaloo kuulsaim kõnemees: Cicero- Retoorika. Metseen- Kultuuri toetaja, sponsor. Keiser Augustus- I Rooma keiser, kehtestas ainuvõimu. Kuidas ära tunda, kumb on Peetrus ja Paulus? · Peetruse sümboli võtme abil. Peetrus löödi risti. PIIBLI OSAD, HEEBREA KEELES: Toora ehk Vana Testament: · Jeesuse elu ja tegevused. Uus Testament: · 4 evangeeliumi ja apostlite kirjad. Rooma kool: · Karm kord. · Käisid, kuni raha jätkus. · Raamatuid vähe.
germaanlased. Hunnide tund Aasiast Euroopasse. Suutmatud nõrgad keisrid romulus augustus. 18. Mõisted proletariaat lihtrahvas, komiits - rahvakoosolek, patroon rikas roomlane, kelle alla läksid kliendid, akvedukt veejuhtmed, termid saunad, kus roomlased aega veetsid, aatrium avatud katusega ruum, nobiliteet vana-rooma aristokraatia, triumviraat kolme isiku poliitiline liit, larvid kuri vaim , leemurid kuri vaim, nuumen iga asi hingestatud ja sisaldas jõudu, laar kehastasid esivanemate hingi, pontifex kõrgeim preester, augur - ennustamise preester, flaamen konkreetsete jumalate pühamute ja rituaalide eest hoolitseja, apostel - rändjutlustajad
Hades Pluton Kronos (Zeusi isa, kelle Zeus võimult tõukas) Saturnus Janus Rooma väheseid algupäraseid jumalaid. Kahe vastassuunas vaatava näoga. uste, piiride, alguse ja lõpu jumal, sõjajumal. Tema järgi sai nime Jaanuari kuu geenius maokujuline vaim, kes kaitses abielu ja edendas soojätkamist laarid esivanemate hinged, kellel oli majas oma nurk, kus seisid nende kujud ja kus neile ohverdati nuumen est 'hing' või 'vägi'. Viide iidsele animistlikule (loodust hingestavale) usundile, milles usuti, et igal asjal, taimel, putukal, loomal jne on oma hing. Igal kivil või puul (jne) oli oma nuumen Ligikaudu 30 a pKr hakkas levima kristlus. Alguses levis kristlus eelkõige linnakehvistu hulgas, kuna neile meeldisid kristluse ideed võrdsusest ning paradiisist peale surma. Kõrgklassi seas levisid sellel ajal Lähis-
Reljeefide juures kasutasid roomlased perspektiivi. Ratsa monumendid- Maailma esimesed ratsaniku kujud, mis kujutasid keisreid. Nii hobused kui inimesed olid väga realistlikud. Säilinud on vaid 1 ratsa figuur Marcus Aureliuse monument. 22. Selgita: foorum, proletaar, klient ja patroon, patriits, plebei, rahvatribuun, leegion, triumf, aatrium, Panteon, cloaca maxima, akvedukt, term, amfiteater, hipodroom, Circus Maximus, gladiaator, Colosseum, metseen, nuumen, laar, geenius, saturnaal, Vesta neitsid, kahe näoga Janus, "jaga ja valitse". Foorum- turu ja koosolekuplats Vanas-Roomas. See oli linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus, mis omandas pidulikku välisilmet. Proletaar- Vaene Rooma kodanik, kelle ainsaks rikkuseks olid tema lapsed. Klient- Ennast patrooni kaitse alla andnud inimene Vanas-Roomas, kes vastutasuks selle eest lubas patrooni teenida. Patroon- jõukas inimene Vanas-Roomas, kes võttis vaesema roomlase oma kaitse alla
Puunia sõjad, Hadrianuse vall, Kapitooliumi emahunt, proletaarid, patriitsid, plebeid, patroon, klient, res publica, populus romanus, nobiliteet, magistraadid, konsulid, preetorid, tsensorid, diktaator, rahvatribuunid, senat, ,,jaga ja valitse", munitsiipium, leegion, 12 tahvli seadused, apelleerimisõigus, pretsedent, Colosseum, Circus Maximus, foorum, Panteon, cloaca maxima, termid, Ostia, Pompei, akvedukt, nuumen, laar, geenius, pontifekside kolleegium, pontifex maximus, augurid, sibülliraamatud, metseen, apostel, evangeelium, Vulgata, katoliiklus, sinod, diötsees, dogmaatika, ortodoksne usutunnistus, hereesiad, ariaanlus, kolmainsus, seitse vaba kunsti, pärispatt, corpus juris civilis. 3) Õpilane oskab võrrelda patriitside-plebeide staatust ühiskonnas (päritolu, ligipääs erinevatele riigiametitele, peamised tegevusalad, omavaheline võimuvõitlus ja selle tulemused).
roomlased kreeklastega võrdset huvi. Nii jäid ka nende saavutused neis valdkondades tagasihodlikuks. Kuid Kreeka filosoofiat tunti ja sealt püüti leida juhiseid käitumiseks igapäeva- ja riigielus. Jumalad Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Iga asi või elusolend looduses oli nende meelest hingestatud, igaühes oli mingi jõud, mida nimetati nuumeniks. Neid oli lõpmata palju: igal puul, kivil, järvel, loomal jms oli oma nuumen. Igal majal olid omad kaitsevaimud. Tähtsaimad nende seas olid laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Laaride kujud seisid neile pühendatud nurgas, kus tähtpäevade puhul esivanematele annetusi toodi. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim-geenius, kes edendas soojätkamist ja tagas seega perekonna püsimise. Kuid vähemalt sama olulised olid roomlastele inimesekujulised jumalad, kelle puhul oli selgelt tunda etruskide ja eriti kreeklaste mõju
veidi Juliuse kalendrit, mis jäi päikeseaastast maha. Kasutusele tuli gregooriuse ehk uus kalender. Eestis kehtestati see alles 1918. aasta veebruaris.) Roomlased nädalaid ei tundnud. Oli iga kuu 3 keskset päeva kalendid, noonid, iidid. Kalendid kuu esimene päev, noonid kuu 5 päev, iidid kuu 13 päev (välja arvatud märts, mai, juuni, oktoober siis olid noonid 7 päev, iidid 15 päev). Roomas oli tähtis erinevate kaitsevaimude kultus. 1) Nuumen igale asjale omale jõud ja vägi. 2) Laar esivanemate hing, igal suguvõsal oma. 3) Geenius igale mehele omane kaitsevaim, sigivuse ja elujõu kehastus. 4) Juno kaitsevaim, kes soodustas abielu ja last sünnitamist. 5) Penaad kodukolde kaitsevaim, alati enne sööma asumist ohverdati talle toitu ja veini. Jumal Janus kahe näoga jumal, üks vaatas tulevikku ja teine minevikku. Ta oli hea alguse ja hea lõpu jumal, ülemineku jumal
Hades Pluton Kronos (Zeusi isa, kelle Zeus võimult tõukas) Saturnus Janus – Rooma väheseid algupäraseid jumalaid. Kahe vastassuunas vaatava näoga. uste, piiride, alguse ja lõpu jumal, sõjajumal. Tema järgi sai nime Jaanuari kuu geenius – maokujuline vaim, kes kaitses abielu ja edendas soojätkamist laarid – esivanemate hinged, kellel oli majas oma nurk, kus seisid nende kujud ja kus neile ohverdati nuumen – est ’hing’ või ’vägi’. Viide iidsele animistlikule (loodust hingestavale) usundile, milles usuti, et igal asjal, taimel, putukal, loomal jne on oma hing. Igal kivil või puul (jne) oli oma nuumen Ligikaudu 30 a pKr hakkas levima kristlus. Alguses levis kristlus eelkõige linnakehvistu hulgas, kuna neile meeldisid kristluse ideed võrdsusest ning paradiisist peale surma. Kõrgklassi seas levisid sellel ajal Lähis-
Sageli kanti seda tooga all. Tuunikat kandsid nii mehed kui naised. Termid- Vana-Rooma avalikud saunad. Termid ehitati Roomas aastail 212216 keiser Caracalla valitsusajal. Need olid ette nähtud pesemiseks ja suplemiseks ning füüsilisteks harjutusteks, ujumiseks ja puhkamiseks. Metseen- rikka kultuurisoosija üldnimetus. Tuleneb Maecenase nimest. Laar- Laarid on Vana-Rooma maja ja perekonna ning põldude ja ristteede kaitsejumalused. Kehastasid esivanemate hingi. Nuumen- Iga looduse asi või elusolend oli hingestatud ja sisaldas endas jõudu, mida tähistati terminiga nuumen. Sibyll- SEDA ME EI TEA 15. Selgita mis on järgneval pildil (keskel). Millal rajati, mida seal tehti, kes osalesid jne. Rajati varase keisririigi ajal. Pildil on Rooma linn keisririigi ajal, keskel on Circus Maximus. Oli tähtsaim Rooma hipodroom, paiknes otse keisrilossi kõrval. Kaariku võidusõidud, kaariku juhtideks olid orjad 16
roomaliku ilmega ja polnud nii arenenud; põllumajanduses orjatööl põhinevad suurmaavaldused latifundiumid. Rooma õigus Kõik olid seaduse ees võrdsed, keiser oli kõrgeim kohtunik. Arvestati kreeka seadusi, eelnevaid kaasusi. Kohtus sai edasi kaevata ning mitte keegi ei olnud algusest peale süüdi. Meelelahutus Kaarikusõidud Circus Maximuses, Colosseumis gladiaatorivõitlused. Tsirkust ja leiba et proletaarid mässama ei hakkaks. Rooma religioon Usuti vaimudesse (nuumen), tehti neile annetusi. Jumalad võeti suuresti üle Kreekast. Jupiter- peajumal, Mars sõjajumal, Venus armastusejumal, Pluto allmaailma valitseja, Vesta kodukoldejumalanna. Usuti, et riigi edu ja hüve sõltub jumalate heasoovlikkusest ja st austati neid palju. Preestrid korraldasid pidustusi, pidasid riiklikute tähtpäevade üle arvestust, hoidsid kalendrit korras. Mõisted: proletaarid vaesed kodanikud, foorum turu- ja koosolekuplats, akvedukt veejuhe/veesüsteem,
Foorum linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus Panteon kõigi jumalate tempel Cloaca maxima suur maa-alune kanalisatsioonisüsteem, suur äravoolukanal Termid avalikud saunad, mitmekülgsed puhke-ja meelelahutusasutused Ostia Rooma sadamalinn Pompei linn Lõuna-Itaalias, mis tänapäevaks on kattunud tuhaga nn kadunud linn, kõige paremini säilinud Akvedukt monumentaalsed veejuhtmed, mis varustasid linna veega Nuumen igal asjal või elusolendil looduses peituv jõud Laar tähtsamaid kaitsevaimud, kes kehastasid esivanemate hingi Geenius igal perel olev maokujuline kaitsevaim, edendas soojätkamist Pontifekside kolleegium tähtsaim 16-liikmeline preestrite kolleegium Pontifex maximus riigi ülempreester (suurim pontifex) Augurid riigi poolt määratud preestrid, kes tegelesid ennustamisega Sibülliraamatud kõige kriitilistemal hetkedel pöörduti nende poole Kapitooliumil, sibüll oli
parem katmata. Arhidektuuri esemed: ! panteon- kõigi jumalate tempel termid- aurusaunad Circus Maximus- Hobukaarikute võidusõitude meelelahutuspaik Amfiteater- tõusvate istmeridadega poolringikujuline vabaõhuteater ! Colosseum- Rooma suurim amfiteater ! akveduktid- sildveejuhtmed Cloaca Maxima- võimsad reovee äraviimistunnelid 8. Religioon ja sellega seonduvad mõisted: ! animism- hingeusk, usutakse, et kõigil asjadel on hing nuumen- objektides sisalduv hing või vägi laarid- majakaitse vaimud ! penaadid- kodukolde jumalad kahe näoga Janus- hea alguse ja hea lõpu jumal Kreeka jumalused Rooma kultuuris: Zeus- Jupiter Hera- June Poseidon- Neptunus Ares- Mars Aphrodite- Venus Hades- Pluto Athena- Minerva Artemis- Diana Kronos- Saturnus 9. Riigi osa religioonis Vaimulikud: pontifex maximus- ülempreester pontifex- preester, riigiametnik
elukommete järele), diktaator(määrati ametisse, kui sõjaolukord) ja eest hoolitseja, augur= riigi poolt määratud preester, rahvatribuunid(kaitses lihtrahva huve). Nobiliteet=kitsas sibüll=naisennustaja. Alistatud maadele ei surutud peab oma usku, perekondade ring, mis juhtis riiki. Kuningavõimu sugukonna kaitsevaimude kultus Roomas, loodus oli hingestatud. tunnused:pupurmantel, kotkaga sau, kuldne kroon, elevandiluust Nuumen=jõud, mis on igal asjal, laarid=maja kaitsevaimud, tool. Etruskite hauakambrid: kaljusse rajutud või kiviplokkidest genius=meeste kaitsevaim, juno=naiste kaitsevaim, laotud, hauakambrid tihedalt üksteise kõrval, nende vahel tänavad, metseen=kultuurisoosija, vergilius=poeet. ringikujuline põhiplaan, paljud võimsad ja lukuslikud, surnud olid lavatsitel seina ääres, või sarkofaagides, seinamaalingud pidusöömingutest tantsust ja spordist.
füüsilisse töösse) · naistel oli rohkem võimalusi võrreldes kreekaga · Metseen kultuuri Metsenas (andis peavarju andekatele inimestele) tegutses aleksandri ajal Usk: · Ülempreester Pontifeks Maximus (kõik juhid tahtsid) · Preestrid (pontifeks ehk sillaehitaja) riigiametnikud · alistatud rahvaste usku ei sekkutud · valitses animism usk kogu looduse hingestatusse · igale asjale omane jõud, hing nuumen (Janus hea alguse ja lõpu jumal) Temal oli tempel, kus hoiti mõlemad uksed lahti, et oleks hea algus ja lõpp. Kinni hoiti terve augustuse ajastu peale vaid 3 korda) · majadel oma kaitsevaimud Iaarid · Saturnusele pühendati pudustusi saturnaale · ristiust võetakse vastu 4 saj alguses · Foorumis põles vesta jaoks igavene tuli (kodukolde jumalanna) Keistiriigi periood (30 476 pKr) varajane keisririik e.e printsipaat
aastal Vesuuvi vulkaanilise tuha alla; olulised säilmed, sest seal on näha, millised olid teed, millised olid majad ja üldse palju erinevat arhitektuuri on säilinud. · Usk Rooma riigis o varasest religioonist ja vaimukultuurist väga vähe teada o tugevalt on mõjutanud Kreeka kultuur o Homerose eeskujul loodi ajalooteemalisi eeposeid o templiehituse põhijooned kreeklastelt; linnaehitus etruskid o vägi ehk nuumen jõud, mis oli igas asjas või elusolendis (igal asjal oma nuumen) o laarid kaitsevaimud, kes kehastasid esivanemate hingi o Janus omapärasemaid Rooma jumalaid, sõjajumal, uste ja piiride kaitsja; Jupiter = Zeus; Mars = Ares; Vesta = Hestia · Usu seotus riigiga o riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest (seetõttu jumalate austamine riigi olulisemaid ülesandeid)
inimesed. Gladiaator mõõgavõileja,kelle veriseid võitlusi roomlased armastasid. Amfiteater ringikujuline või ovaalne areen, tuntuim Colosseum Roomas. Foorum linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus. Panteon kõigi jumalate tempel. Termid avalikud saunad,kus pakuti ka massaazi ja erootilisi teenuseid, samuti võisid seal olla raamatukogud ja lugemisruumid. Aatrium siseõu Itaalia kivist maja keskmes. Akvedukt monumentaalsed veejuhtmed, mis varustasid linnu joogiveega. Nuumen igas asjas või elusolendis olev jõud. Laar kaitsevaim, kes kehastas esivanema hinge. Geenius maokujuline kaitsevaim,kes edendas soojätkamist ja tagas perekonna püsimise. Jupiter taeva-,pikse- ja tormijumal. Saturnus Jupiteri isa, põllutööde ja viljakasvu edendaja. Mars sõjajumal,kellelt oodati kaitset ka talupoegadele ja karjustele. Vesta kodukolde jumalanna. Pontifekside kolleegium 16-liikmeline preestrite kolleegium,mida juhtis ülempreester pontifex maximus
marmoriga, lubjamördi abil saadi teha võlve, kaari, kupleid. Interjööri kaunistas sambad ja poolsambad. Traditsioon ja võõrmõjud-loodi ajalooteemalisi eeposeid. teatris, kõnekunstis, ajalookirjutistes võeti eeskuju kreekast. Kujundati järkjärgult oma originaalne kirjandus. Templiehituse põhijooned võeti omaks kreeklastelt, linnaehituses aga etruskildelt. Jumalad-roomlased austasid loodusjõude ja vaime, usuti et igal esemel ja elusolendil on oma hing ja jõud ( nuumen), igal majal oli oma kaitsevaim, laarid, nende kujud seisid pühitsetud nurgas. Maokujuline kaitsevaim geenius, kes edendas soojätkamist. Tähtsad ka inimesekujulised jumalad, peajumal-jupiter, merejumal-neptunus, ilujumal-venus. Riik ja religioon-jumalate austamine, pühamud riigi kontrolli all, preestrid olid ka riigiametnikud, preestrid jagunesid ül järgi kolleegiumidesse. Augustuse ajal hakati keistrit jumalana austama,
Pükse ei kantud, jalanõudena olid kasutusel sandaalid. Enamasti söödi jahust valmistatud putru ja leiba, vahel ka kala ning puu-ja juurvilju. Jõukamates peredes söödi lihatoite. Peale joodi veega lahjendatud veini. Rikas roomlane sõi 3 korda päevas. 16. Varasemal ajal uskusid ja austasid roomlased loodusjõude ning vaime, usuti et igal asjal (kividel, puudel jne) on hing, mida tähistati terminiga nuumen. Üks oluline jumal oli Janus, kes oli muuhulgas lõpu ja alguse jumal. Enamik rooma jumalaid olid aga sarnased etruski ja kreeka jumalatele (nt. kreeklaste Herale vastas roomlaste Juno).
jumalanna), Prosepina(vilja-ja põllutöö jumalanna), Minerva(tarkusejumalanna), Apollo(valguse ja ennustusjumal), Diana( jahi,-kuu-ja nõidusejumalanna), Mercurius(teekäijate ja kaupmeeste jumal), Venus(armastuse ja ilujumalanna), Bacchus(veini-ja peojumalanna), Saturnus(peajumal), Vesta(kodukoldejumalanna). 9) Mis oli roomlaste jaoks: Geenius- maokujuline kaitsevaim Laar- igal majal olid oma kaitsevaimud, tähtsaim oli nende seas laar, kes kehastas esivanemate hingi Nuumen- igas elusolendis looduses või igal asjal oli nende arvates hingestatud Augur- riigi poolt määratud preestrid Sibüll ja sibülliraamatud- Sibüll oli kreeka päritolu ennustajanna, kõige kriitlisemal hetkel pöörduti sibülliraamatute poole 10)Iseloomusta roomlaste a)hariduskorraldust, b)teatrit ja c)ajalookirjutust(Cicero)? a)Vahel saadeti oma pojad kui ka tütred kooli kirja õppima, rikkad aga võtsid koduõpetaja,
Gladiaatorid elukutselised orjadest mõõgavõitlejad Amfiteater ringikujuline gladiaatorite areen (colosseum) Circus Maximus suur ringrada, kuulsaim hipodroom rooma linnas keisrite palee kõrval. Colosseum suurim gladiaatorite areen Rooma betoon lubjamört kivide sidumiseks Via Appia kivitee roomast lõunasse (tänapäeval ka kasutatav) Aatrium elumaja tüüp, mille võtsid üle roomlased. jõukate roomlaste elamu. Metseen rikas kultuurisoosija Nuumen - =hing, igale asjale omane jõud. Vesta neitsid riigi poolt määratud preestrinnas, kes hoolitsesid igavese tule eest, seks oli neile surmaähvardusel keelatud. Kristlased jeesus kristuse õpetuse austajad. Kogudused kristlaste ühendused, mida juhtisid piiskopid ja presbüterid. Apostlid ristiusu levitajad, rändjutlustajad Märtrid usu eest hukkunud (kristlasted austasid) Kes olid, mida tegid? Hannibal võitles 3.puunia sõjas. võitis cannae lahingu.
· Tehnikatest peamiselt fresko niiskele krohvipinnale. · Ruumilisus kaugemad kujutised väiksemad ja külmades toonides, lisaks valguse ja varju kasutamine. · Poetessi portree võluv ja siiras naisekujutis. c. Temaatika lai: · Müüdid ja ajaloolised sündmused. · Loodus. · Portreed. · Eluolu. Rooma religioon 1. Varasem usund: a. Looduse hingestamine kaitsevaimude kultusena: · Nuumen (=hing) igale asjale omane jõud. · Algselt oli üks nuumen ka Janus kahenäoline hea alguse ja lõpu jumal (jaanuar tähendas aasta algust). · Iaarid esivanemate hinged maja kaitsevaimudena, millele tähtpäevadel annetusi toodi. · Geenius maokujuline kaitsevaim, kes edendas soojätkamist ja tagas perekonna püsimise. b. Ennustamine võeti üle etruskidelt:
lihtrahvas - talupojad, käsitöölised, proletaarid, vabakslastud, orjad, perekond (familia) - patriarhaalne, naistel puudusid poliitilised õigused, kuid siiski teatud avalik roll, laste harimine kodus (orjadest koduõpetajad), koolid algkoolid kõikide kodanike poegadele, ka tütardele; kõrgemad koolid vaid jõukamatele · Religioon - Kreekla, etruski, egiptuse religioonide mõjutused, loodusjõudude ja vaimude austamine nuumen, laar, geenius, Pontifex maximus, flaamenid, augurid, jumalad · Kristlus- 1.saj. eKr Palestiina Rooma võimu alla, divide et impera põhimõte -> Rooma usku peale ei surutud, Kristluse teke - 1. saj. Jeesus Naatsaretist messias (kr. `christos') õpetus, siiras usk, armastus Jumala ja ligimese vastu, maine rikkus ja seisus ei anna inimesele Jumala silmis eeliseid, vastuolu juudi aristokraatliku
Termid- Vana-Rooma avalikud saunad. Termid ehitati Roomas aastail 212–216 keiser Caracalla valitsusajal. Need olid ette nähtud pesemiseks, füüsilisteks harjutusteks, ujumiseks ja puhkamiseks. Metseen- rikka kultuurisoosija üldnimetus. Tuleneb Maecenase nimest. Laar- Laarid on Vana-Rooma maja ja perekonna ning põldude ja ristteede kaitsejumalused. Kaitsevaimude kujukesi hoiti kodudes ja ristteedel vastavas kapikeses ning kaunistati pühade ajal lilledega. Nuumen-oli looduslikes objektides sisalduv hing või vägi Vana-Rooma religioonis. Sibyll- naine keda peeti oraakliks või prohvetiks 15. Selgita mis on järgneval pildil (keskel). Millal rajati, mida seal tehti, kes osalesid jne. Rajati varase keisririigi ajal. Pildil on Rooma linn keisririigi ajal, keskel on Circus Maximus. See oli tähtsaim Rooma hipodroom, mis paiknes otse keisrilossi kõrval. Seal toimusid kaariku võidusõidud ja kaarikujuhtideks olid orjad 16
mis viis Dido enesetapuni. 5) Titus Livius: mitmeosaline teos „Linna asutamisest alates“, milles esitab Rooma ajaloo Romulusest ja Rooma rajamisest kuni Augustuseni. Pigem legendid. 6) Ptolemaios – astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf. Lõi geotsentrilise (maa-keskse) maailmapildi. Universumi keskpunktis oli kerakujuline Maa, kõik teavad kehad keerlesid selle ümber. 7. Usk Rooma riigis: 1) Nuumen – iga looduse asi või elusolend oli hingestatud ja sisaldas jõudu. Kividel, puudel jne olid nuumenid. 2) Laarid – kehastasid esivanemate hingi. 3) Janus – antropomorfne jumal, uste, piiride ning lõpu ja alguse jumal. Kahe näoga kujutati. 4) Jupiter – taeva, pikse ja tormi jumal. 5) Juno – Hera (abielukaitseja) 6) Neptunus – Poseidon (merejumal) 7) Venus – Aphrodite (armastusjumalanna) 8) Diana – Artemis 9) Mars – Ares
Juba Rooma algusest saadik olid nad endast kõrgema kultuuri ehk etruskide ja kreeklaste mõju all ja see kajastub ka roomlaste usundis ja eriti nende jumalates, kelle puhul on sageli väga raske eristada rooma algupäraseid jooni etruski või kreeka laenudest. Siiski võib kindel olla, et varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Iga looduse asi või elusolend oli nende meelest hingestatud ja sisaldas endas jõudu, mida tähistati terminiga nuumen. Nuumeneid oli lõpmata palju ja igal puul, kivil, loomal jne. oli oma nuumen. Majadel olid oma kaitsevaimud, kellest tähtsamad ehk laarid kehastasid esivanemate hingi ja neile pühendati nurk majas. Geenius oli maokujuline vaim, kes kaitses abielu ja edendas soojätkamist. · Jupiter Zeus · Juno Hera · Minerva Athenda · Vulcanus Hephaistos · Mercurius Hermes · Apollo Apollon · Venus Aphrodite · Diana Artemis · Mars Ares
astroloog matemaatik geograaf o lõi geotsentrilise (maa keskse) maailmapildi · Galenos o kuulus arst o täiendas Hippokratese pärandit hilisema arstideadusliku kogemusega §27 Usk rooma riigis Rooma jumalused · oldi kreeklaste ja etruskide mõju all mis kajastub ka usundis · varajasel ajal austasid loodusjõude ja vaime · igal asjal looduses on oma nuumen hing · tähtsaimad kaitsevaimud laarid kehastasid esivanemate hingi · maokujuline vaim geenius kaitses abielu ja edendas soojätkmaist Kreeka Rooma piiride ja lõpu ,alguse jumal Janus Zeus taeva-, pikse-, tormijumal Jupiter Hera taevajumalanna Juno
See kalender kannab nime Juuliuse kalender või siis vana kalender. Nädalaid ei tuntud. Oli 3 keskset päeva – kalendid, noonid, iidid. Kalendid – kuu esimene päev, noonid – kuu 5 päev, iidid – kuu 13 päev(v.a.märts, mai, juuni, oktoober – siis olid noonid 7 päev, iidid 15 päev). Ajaarvamise aluseks võeti see, mis tuleb(nt: mitte pärast nooni, vaid hoopis enne iidi). Meelde tuleb jätta 3 nimetust. Roomas oli tähtis erinevate kaitsevaimude kultus. 1)Nuumen – igale asjale omale jõud ja vägi. 2)Laar – esivanemate hing, igal suguvõsal oma. 3)Geenius – igale mehele omane kaitsevaim, sigivuse ja elujõu kehastus. 4)juno – kaitsevaim, kes soodustas abielu ja last sünnitamist. 5)Penaad – kodukolde kaitsevaim, alati enne sööma asumist ohverdati talle toitu ja veini. Jumal Janus – kahe näoga jumal, üks vaatas tulevikku ja teine minevikku. Ta oli hea alguse ja hea lõpu jumal. Ka iga kuu ja aasta algus pühendati Janusele
on künkale nime andnud. Quirinus oli sõjajumal, kes ajapikku jäi Marsi varju, ent seeeest oli tema osaks rahvakoosolekute juhtimine, millest algselt võtsid osa sõjaväeteenistuseks kõlblikud mehed. Teda on samastatud Romulusega, kes oli Marsi poeg. Quirinuse templis säilitati vanast ajast pärit relvi ja Quirinuse preestes võidis neid oliiviõliga. Võib-olla kujutleti, et neis relvades peitub eriline elujõud, nuumen. MARS Roomlased pidasid ennast Marsi poegadeks. Tema oli see jumal, kes kaitses neid Itaalia poolsaarele sisse rännates. Mars oli ka see, kes juhtis uue põlvkonna väljarännet, kui inimesed ülerahvastumise tekkides oma elupaikad jätsid ja teistesse kohtadesse asusid. Marsi nimi on meie ajani säilinud praeguses Campo Marzios, mis vanasti jäi linna piirist välja, ja sealt on Mars mõistagi pärit, sest ta kaitseb riiki kallaletungijate eest
Monumeltaalsed veejuhtmed. Põrandaalused küttesüsteemid. Võeti õppust Kreeka ehitusknstist, keisririigi ajal saavutati tipp, mis kõrgemal tasemel kui Kreekas. Pidulikud ehitised kaeti marmoriga. Lubjamördi kasutuselevõtt kaarte, võlvide, kuplite ehitus. Välispind ja interjöör kaunistati sammaste ja poolsammastega. · Religioon: sarnane kreeklastele ja etruskitele. Iga asi oli hingestatud, migi jõud e nuumen. Igal majal olid kaitsevaimud, laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Igal perel oli maokujuline kaitsevaim geenius, kes tagas prekonna püsimise. Jumalad olid suuresti üle võetud kreeklastelt. Jupiter Zeus Mars Ares :erinevalt kreeklastest oli austatud jumal. Juno Hera Neptunus Poseidon Pluto Hades Ceres Demeter Prosepina Persephone Minerva Athena Apollo Apollon
legendid. Augustuse e. kuldsele järg. hõbedane ajajärk. Epigrammid, satiirid. Hakkas kuj. romaanizanr, tähtsaim Apuleius (2.saj pKr) - "Muundumised". Samas jätkus ka hellenistlik suund idaprovintsides. Kuulsaim Lukianos (2. saj pKr) - pilkas ühe esimesena kristlust. Teaduse alal palju paremad. Ptolemaios - geotsentrilisus. Kuulus arst Galenos. 6. Usk Rooma riigis Usundit mõj etruskid, kreeklased, eriti jumalaid. Varasel ajal vaimud, loodusjõud. Igal lood. asjal, elusolendil hing - nuumen. Majadel kaitsevaimud - laar - esivanemate hinged. Geenius - maokujuline abielu kaitsja, soojätku edendaja. Antropomorfsed jumalad. Janus - alguse, lõpu, uste, piiride lõpu, sõja jumal - jaanuar. · Jupiter - Zeus · Juno - Hera · Minerva - Athena · Neptunus - Poisedon · Vulcanus - Hephaistos · Venus - Aphrodite · Vesta - Hestia · Mercurius - Hermes · Diana - Artemis · Apollo - Apollon · Mars - Ares
mäestikulgi.Leegionis-kergerelvastusega jalamehed,ratsaväeüksused.ratsavägi kaitses jalaväge küljelt, tegi luuret ja jälitas vaenlast. Võidukaid väepealikke autasustati triumfidega. 25.RELIGIOON. Traditsioonid ja võõrmõjud. Pärimusi kirjutati üles alles 3saj eKr. Eeposeid pühendati peamiselt Puunia sõdadele. Jumalad samastati kreeka omadega, mille mõjud suurenesid kreekast toodud sõjasaakidega. Kreeka- ja etruskipärased asjad ühitati roomapärasega. Jumalad. Nuumen-mingi jõud, mis oli igal asjal(ntkivil,loomal,järvel).Laarid-esivanemate hingede kujud. Geenius-maokujuline kaitsevaim,igal perel, perekonna püsimine. Jumalad kreeka-rooma: zeus-jupiter,ares-mars,hera-juno,Neptunus-poseidon,pluto-hades,demeter-ceres,persephone- prosepina,athena-minerva,Apollon-apollo,artemis-diana,hermes-mercurius,aphrodite-venus,dionysos-bacchus,kronos-saturnus,bestia-vesta. Riik ja religioon. Preestrid olid riigiametnikud(eluaegsed erinevalt teistest)
Oma ülessannete järgi jagunesid preestrid mitmesse kolleegiumi. Tähtsaim oli 16-liikmeline pontifekside kolleegium, mida juhtis riigi ülempreester pontifex maximus. Keisririigi ajal kuulus see amet imperaatorile. Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Iga asi või elusolend loodused oli nende meelest hingestatud, igaühes oli mingi jõud, mida kutsuti nuumeniks. Igal puul, kivil, järvel, loomal jms oli oma nuumen. Igal majal olid omad kaitsevaimud, tähtsaimad nende seas olid laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim, geenius, kes edendas soojätkamist ja tagas perekonna püsimise. 10 Rooma panteoni tipus seisis taeva-, pikse- ja tormijumal Jupiter. Tema tähtsaim pühamu oli tempel Kapitooliumil, kus teda austati koos jumalannade Juno ja Minervaga.
Tavaline roomlane elas aga majas, kus ruumid koondusid lahtise laega aatriumi ümber. Vihmavee jaoks oli aatriumi põrandas bassein. Maja taga asus sammasõu taimede ning purskkaevuga. Et kõrvuti ehitatud majadel oli aknaid vaid esiseinas ning enamik ruume sai valgust aatriumi kaudu, maaliti toaseinte elustamiseks sinna vahel aknaid-uksi koos neist paistvate vaadetega. Religioon: Sarnane kreeklastele ja etruskitele. Iga asi oli hingestatud, migi jõud e nuumen. Igal majal olid kaitsevaimud, laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Igal perel oli maokujuline kaitsevaim geenius, kes tagas prekonna püsimise. Jumalad olid suuresti üle võetud kreeklastelt. Jupiter Zeus Mars Ares - erinevalt kreeklastest oli austatud jumal. Juno Hera Neptunus Poseidon Pluto Hades Ceres Demeter Prosepina Persephone Minerva Athena Apollo Apollon Diana Artemis Mercurius Hermes Venus Aphrodite Baccus Dionysus
tempel Panteon. Keisrite auks püstiati obeliskid ja triumfikaared, Palatiumi künkale kerkis Keisrite palee. Kujunes välja maa-alune kanalisatsioonisüsteem. Lisandusid akveduktid linna varustavad veejuhtmed ja termid. Rooma avalike ehitiste pilti täiendasid amfiteatrid ja hipodroomid. Usund Kodune usund (laarid, penaalid) Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Nii eluta kui ka elus loodus oli nende meelest hingestatud ja sisaldas jõudu, mida tähistati terminiga nuumen. Majade kaitsevaimudest tähtsamad olid laarid nemad kehastasid esivanemate hingi. Neile kuulus majas oma nurk, kuhu tähtpäevade puhul annetusi tehti. Lisaks oli igal perel geenius maokujuline vaim, kaitses abielu ja edendas soojätkamist. Penaalid olid kodukolde jumalad. Olid ka avalikud laardi ja penaalid, kes toimetasid linna heaks. Maanid olid allilma heade surnute vaimud. Kohati peeti neid ka jumalaiks ja kummardati vastavalt. Lemuurid olid
Titius Livius kirjutas teose ,,Linna asutamisest alates", kus ta esitab Rooma ajaloo Romulusest kuni Augustuseni. Pärast Augustust kirjutati iroonilise sisuga luuletusi epigaramme ja satiire. Näiteks Apuleius mugandas Kreeka jutstuse ,,Kuldne eesel". Ka kreeklased suursid Roomas kirjutada, nt Lukianos, kes pilkas oma könedes könekunsti, filosoofiat, teadust, religiooni jne. Ptolemaios löi Maa-keskse maailmapildi. Galenos täiendas arstteadust. § 27 Usk Rooma riigis nuumen looduse asi vöi elusolend, milll oli hing sees laar esivaneemate hinged, kes kaitsesid maja geenius maokujuline vaim, kees edeendss abielu ja soojäkamist oomen enne, mille järgi ennustati KREEKA ROOMA ÜLESANNE Zeus Jupiter Pea, taeva, pikse, tormi Athena Minerva Tarkus
hellenistliku kirjanduse, teaduse, filosoofia ja kõnekunsti viljelemine. Teaduse alal ületasid kreeklased roomlasi märgatavalt. Mõneski valdkonnas jõudsid nad just Rooma keisririigi ajal kõige silmapaistvamate tulemusteni. Usk Rooma riigis Rooma jumalused Varasel ajal austasid roomlased loodusvõime ja vaime. Iga looduse asi või elusolend oli nende meelest hingestatud ja sisaldas endas jõudu, mida tähistati terminiga nuumen. Nuumeneid oli lõpmata palju igal puul, kivil, järjel, loomal jne. Majadel olid oma kaitsevaimud, kellest tähtsamad laarid kehastasid esivanemate hingi. Peale selle oli igal perel oma geenius maokujuline vaim, kes kaitses abielu ja edendas soojätkamist. Nende erililmeliste ja sageli kaunis ebamääraselt ettekujutatavate jõudude kõrval
seisusest. Suur osa tema kõnedest on kirjalikus vormis tänapäevani säilinud. Temalt pärineb ka hulk mõttetihedaid erakirju, mis annavad hea pildi Rooma vabariigi lõpukümnendite ühiskondlikust ja poliitilisest elust. Religioon: Tugevad etruskide ja kreeklaste mõjutused. Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Iga looduse asi või elusolend oli nende meelest hingestatud ja sisaldas endas jõudu, mida tähistati terminiga nuumen neid oli lõpmata palju. Majadel olid oma kaitsevaimud, kellest oli tähtsamad laarid nad kehastasid esivanemate hingi. Igal perel oli ka oma geenius, kes kaitses abielu ja edendas soo jätkamist; ta oli maokujuline vaim. Nende jõudude kõrval austasid roomlased ka antropomorfseid jumalaid: * Janus ta oli kahenäoline ta vaatas korraga ette ja taha, nägi tulevikku sama selgesti kui minevikku. Kodudes oli ta uste- ja väravatejumal. Roomlased seostasid teda rändamisega, tehes
Rooma riigi territooriumile. Germaanlased, kes küll nime järgi olid Rooma liitlased tegutsesid keisritest sõltumatult, 410. vallutas üks germaani väepealik Rooma linna, Lääne- Rooma keisrid kaotasid võimu oma provintside üle. 476. aastal kuulutas germaani soost väepealik Lääne- Rooma keisri võimult kõrvaldatuks. 10. Usk Rooma riigis, õp lk 193- 196 Roomas oli tähtis erinevate kaitsevaimude kultus. 1) Nuumen – igale asjale omale jõud ja vägi. 2) Laar – esivanemate hing, igal suguvõsal oma. Kaitsevaim vanas majas. 3) Geenius – igale mehele omane kaitsevaim, sigivuse ja elujõu kehastus. 4) Juno – kaitsevaim, kes soodustas abielu ja last sünnitamist. 5) Penaad – kodukolde kaitsevaim, alati enne sööma asumist ohverdati talle toitu ja veini. Riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud. Preestrid olid ühtlasi ka riigiametnikud. Preestriks valiti inimest terveks eluks.
annaabi.ee 
