27 USK ROOMAS Mõisted: Nuumen - ehk hing. Usuti, et igal taimel, loomal, kivil jne on oma nuumen. Laarid - majade kaitsevaimud. Kehastasid esivanemate hingi. Geenius - maokujuline vaim, kaitses abielu ja edendas soojötkamist. Igal perel oli oma geenius. Pontifeksid - preestrid (ülempreestrid) Flaamen - hoolitses pühamute ja rituaalide eest. Augur - preester, kes lindude käitumise järgi kuulutab jumala tahet Sibülliraamat - ennustusel võis appi võtta. Sibüll oli kreeklasest naisennustaja. Bacchus - roomlased tundsid Dionysost Bacchuse nime all.
Rooma mõisted Aeneis- Vana-Rooma eepos, mis räägib müütilise Rooma rahva esiisa Aenaease seiklustest pärast Trooja sõda (autor Vergilius) Amfiteater- ovaalse kujuga avalik vaatemänguplats Vana-Rooma linnades, mis oli esmajoones mõledud gladiaatorite võitluste pidamiseks Apostel- ristiusu rändjutlustaja ja esimeste koguduste rajaja 1-2. Sajandil Augur- preester Vana-Roomas, kes ennustas näiteks lindude lennu, häälitsuste või loomade käitumise järgi jumalate tahet Bütsants- Ida-Rooma keisririik ehk riik endise Rooma impeeriumi idapoolsetel aladel 395- 1453 Byzantion- Konstantinoopol Circus Maximus Rooma tähtsaim hipodroom, kus korraldati kaarikute võiduajamisi Divide et impera- Rooma impeeriumi poliitika suhetest vanelaste ja võidetutega. Rooma ei sekkunud alistatud riikide elukorraldusse otseselt, kuid sõlmis igaühega ...
ROOMA JUMALAD Küsimused: Millist Rooma jumalat kujutati kahenäolisena? Kes või mis olid laarid? Varased uskumused Austati loodusjõude ja Igal majal olid vaime kaitsevaimud ehk laarid, kes kehastasid roomlaste Iga elusolend või osake jaoks esivanemate hingi. loodusest oli roomlaste Tähtpäevadel viidi laaride meelest hingestatud kujudele annetusi. Nuumen looduslikes Geenius oli iga perekonna objektides sisalduv vägi kaitsevaim, kes edendas või hing. soojätkamist ja tagas perekonna püsimise. Inimesekujulised jumalad Kuigi roomlastele olid olulised vaimud ja loodusjõud, ei jäänud tahaplaanile ka inimesekujulised jumalad. Siinkohal oli selgelt tunda etruskide ja veel rohkem kreeklase mõju, sest suurem osa Rooma jumalatest
753eKr-Rooma linna asutamine 510eKr-vabariigi algus,kuningad kukutatit 30eKr-vabarigiaja lõpp,alagas varane keisririik 44eKr-Julius Caesari tapmine 313pKr-ristiusu legaliseerimine Rooma riigis 395pKr-Rooma impeeriumi lagunemine 2eks 476pkr-Lääne-Rooma impeeriumi lõpp Langemise põhjused-1) Talupoegade laostumine. Laostunud talupojad läksid Rooma ja neist said proletaarid 2) vabadel talupoegadel põhineva sõjaväekorralduse lõpp. Proletaare hakati värbama palgasõduriteks, kuid need olid truud eelkõige oma väepealikele ja mitte Rooma rahvale 3) kodusõjad 4)sisepoliitilised tülid senaatorite vahel-rahvaste ränne kapitoolium-künkale rajatud kindlud foorum-turu-koosolekuplats v-r proletaar-vaene rooma kodanik,vabastatud sõjav.kohust. Patriits-muistsest suguvõsast pärit suursugune roomlane plebei-lihtrahva liige rahvatribuun-v-r riigiametnik,kaitses algul plebeide,hiljem kõikide õigusi Populus romanus-rooma rahvas nobiliteet-r ülemkiht magistr...
Usk Rooma riigis Rooma jumalused Nuumen Laarid oma nurk , kus seisid nende kujukesed Igal pere oma geenius Janus sõjajumal jaanuarikuu Jupiter , Juno ja Minerva Kõige olulisem Mars märtsikuu Marsi väljak Jupiteri isa Saturnus saturnaalid Vesta vesta neitsid , surmanuhtlus Riigi osa religioonis. Preestrid ja kultus Riigi edu jumalate heasoovlikkusest Pontifex maximus prontifeksid preestrid Flamenid Augurid Annetamine väärisesemed,toit,loomade ohverdamine Rituaalide täpne järgimine Ennustamine Riiklik tegevus augurid Jumalate märguannete kaudu nende tahte selgitamine Ennustamine lindude lennu järgi Tulevikku näitas kanade söögiisu Tähtsatel puhkudel Sibülliraamatud Idamaiste ja hellenistlike jumalate ning rituaalide levik Roomas Jumalate austamine võib kasuks olla Müsteeriumid Itaalia ja läänepoolsed vahemeremaad Lähedasem ja emotsionaalsem side...
Eripärad: liigendamata rannajoon, peamised ühendusteed mööda maismaad, põlluharimiseks sobiv maa. Rahvad: Itaalikud (latiinid, sabiinid, samniidid); Etruskid, arvati et aasia hõimud või Itaalia põliselanikud (p-osa) -> 12 linnriiki, kaubandus, meresõit, käsitöö, põld, metall. Segu Kreekast ja Foiniikiast (tähestik, ehitus, kaubandus), usk surmajärgsusesse; Kreeklased (l-osa, Sitsiilia), linn Sürakuusa. Rooma-21.aprill 753 eKr, tegelt 10-7 saj eKr, Romulus I kunn I etapp- kuningate aeg (7) 753-510. Varane riik-kuningas (senat), kodanikud (sugukonnad, pered). Nimetraditsioon- eesnimi isa või laste arv(Gaius), sugukond (Julius), lisanimi Caesar. Sõjavägi-jõukad ratsanikud, keskmikud erinevate relvadega, vaesed sõjakohustustest vabad (proletaanid). Seisused: senaatorid (aristrokaatia, punane lint, tooga), ratsanikud (kaulevad, patroonid), lihtrahvas (proletaanid), kliendid (vaesed, teenisid patroone), orjad (kõnelevad tööriistad). Valitsemi...
Vana-Rooma X klass Apenniini ps-Ps, kuhu tekkis Rooma riik itaalikud-Indo-Eurooplased, kes asusid elama Apennin ps. latiinid-itaalikute haru, kes elasid kesk Itaalias etruskid-rahvas, kes elas Apenniini ps põhja osas Tiber-jõgi, mille äärde rajati Rooma linn 753e.Kr-Rooma linna rajamine ja ajaarvamise algus foorum-koosolek, turupalts Kapitoolium-Rooma keskne kõrgem kindlustatud osa Romulus-Rooma asutaja 510 e.Kr-Vabariigi perioodi algus senat-vanemate nõukogu partoon-jõukas roomlane klient-vaene roomlane, kes vajas patrooni kaitset konsul-kõrgeim riigiametnik, sõjaväejuht 265.eKr-kogu Itaalia on läinud Rooma võimu alla patriits-jõukas maaomanik plebei-vaene kodanik rahvatribuun-plebei õiguste kaitsja 12 tahvli seadused-esimesed kirjalikud seadused Rooma ajaloos magistraat-riigiametnik nobiliteet-jõukas ülemkiht, kellele kuulus poliitiline võim koloonia-asumaa leegion-sõjaväe üksus u5000 meest provints-vallutatud ala, väljaspool Itaaliat...
1. Jumalad: Jupiter-Zeus, Mars-Ares, Juno-Hera, Poseidon-Neptunus, Hades-Pluto, Ceres-Demeter, Prosepina-Persephone, Minerva- Athena, Apollo-Apollon, Diana-Artemis, Mercurius-Hermes, Venus- Aphrodite, Bacchus-Dionysos, Saturnus-Kronos, Vesta-Hestia. 2. Isikud: Peetrus ja Paulus- Kristluse levitajad, Peetrus oli esimene Rooma piiskop. Titus Livius- tuntuim ajaloolane Vergilius- kirjanik ``Aeneis`` Cicero- rooma üks silmapaistvamaid riigimehi, kõnemees Octavianus ehk Augustus- keiser Romulus- pärimuse järgi rooma linna rajaja. Romulus ja Remus Nero- keiser, julm Traianus- keiser, suurim ulatus Roomal Caesar ja Pompeius, Antonius, Lepidus, Crassus. Diocletianus- sisekorra ja piiride taastamine,, sõjaväe tugevdamine, senat kaotab tähtsuse, kristlaste tagakiusamine. Constatinus 306-337, pooldas ristiusku, 313 legaliseeriti ristiusk. 3. Mõisted: Puunia sõda- sõjad Rooma ja Kartaago vahel, 3 sõda. Patriits- suursuguse suguvõsa liige ...
Aatrium - avatud katusega keskne ruum Itaalia ja Vana-Rooma elamus. Amfiteater - ovaalse põhiplaaniga ehitis avalikeks vaatemängudeks Vana Roomas ; amfiteatriteks peeti enamasti gladiaatorite võitlusi. Augur - preester-ennustaja Vana- Roomas, eriti lindude lennu tõlgendaja. Barbarid - võõramaalased, mittekreeklased Vana-Kreekas ; aja jooksul on selle sõnaga hakatud tähistama madala kultuuritasemega rahvaid ja ka ebakultuurseid ning kultuurivaenulikke inimesi. Diktaator - piiramatu võimuga riigiametnik Vana-Roomas, seati ametisse kriisiolukordades pooleks aastaks. Foorum - turu ja koosolekuplats Vana-Roomas. Geenius - kaitsevaim Vana-Rooma religioonis, edendas soojätkamist ja elujõudu Gladiaator - orjaseisuses või vaba elukutseline võitleja, kes esines Vana-Roomas peetud avalikel mängudel. Imperaator - tiitel, mida hakkasid kasutama Rooma valitsejad keisririigi ajal, hakkas tähistama keiserlikku võimu kandjat. Klient - ennast patrooni ...
Antiik-Kreeka ja Antiik-Rooma kultuuri ühiseid jooni ning erinevusi. Antiik-Kreekal ja Antiik-Rooma kultuuril on nii erinevusi, kui ka sarnasusi. Roomlaste varasest kultuurist pole teada peaaegu mitte midagi. Tõeline kirjandus, millest on mingi osa säilinud tänapäevani, kujunes roomlastel kreeka kultuuri ja kirjasõna mõjul 3.saj.eKr. Seega olid roomlased varasest ajast alates neist kõrgema etruskide ja kreeklaste mõju all. Ka teatri, kõnekunsti ja ajalookirjutuse alal oli roomlastele suuremal või vähemal määral toeks kreeka pärand. Teoreetilise teaduse ja filosoofia alal jäid roomlased seevastu kreeklastele selgelt alla. Roomas sai populaarseimaks stoitsism, mis õpetas, et igal inimesel on maailmas saatusest määratud roll. Ent kui kreeklased tuletasid sellest saatusega leppimise tarviduse, siis roomlased rõhutasid peamiselt inimese kohustust täita endale osakslangevaid ülesandeid. Rooma teatris sul...
· Suur rahvaste rändamine · Kristlus riigiusuks Divide et impera ehk jaga ja valitse põhimõte roomlased sõlmisid alistatud maadega kokkuleppeid. Kõik roomapärane levis alistatud maades vaid niipalju, kuivõrd provintsielanikud seda omaks võtsid. Tavaliselt jätsid roomlased puutumata ka tavapärase riigikorra. Ka roomlaste religioon ja kultuur sarnanesid kreeklaste ja etruskide omadega. Roomlased austasid loodusjõude ja vaime, nuumen. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim geenius. Samuti olid neile olulised ka antropomorfsed jumalad, paneteoni tipus seisis Jupiter. Jumalate austamine oli riigi üks olulisemaid ülesandeid, preestrid olid riigiametnikud. Samuti esinesid augurid ehk preestrite määratud ennustajad. Ennete tõlgendamine oli tähtsal kohal. Rooma esimeste keisrite valitsusajal sai alguse ristiusk. Kristlased ei tunnistanud teisi jumalaid peale Jeesuse. Ristiusk levis kogu Rooma riigis.
Miks asendus polüteism monoteismiga? Vana-Roomas oli varasest ajast alates neist kõrgema kultuuriga etruskide ja kreeklaste mõju tõttu mitmejumalakultus. Nende usk oli hingestatud, usuti loodusjõude ja vaime ning iga looduse asi või elusolend sisaldas endas jõudu, mida tähistati terminiga nuumen. Majadel olid kaitsevaimud, kellest tähtsamad, laarid, kehastasid esivanemate hingi. Samuti austasid roomlased antropomorfseid jumalaid, kellest tähtsaimaks võib pidada panteoni eesotsas seisvat taeva-, pikse- ja tormijumalat Jupiteri. Enamus Rooma jumalatest vastasid mõjutuste tõttu Kreeka jumalatele. 1. sajandil pKr hakkas aga laialt levima kristlus, mis jõudis peagi Rooma ja nii nagu mujal maailmas, suutis ka seal püsima jääda. Kuidas usk järk-järgult muutus?
Ajaloo KT (Rooma) Muudatused hilises Rooma keisririigis Riigikorraldus: · Keisri võim piiramatu. · Asevalitsejad (kogusid makse). · 395. Aastal jagunes impeerium Ida-ja Lääne Roomaks. · Senati võim vähenenud. Ühiskonnakorraldus: · Linnaelu allakäik (käsitööliste jms tähtsus langes). · Ühiskond seisuslik (auväärsed ja madalad). · Majanduslangus. Sõjaväes: · Reservvägi. · Suurenes ratsaväe osatähtsus. · Palgasõjavägi. · Sõjavägi barbariseerunud. Religioon: · Kirik tähtsaim organisatsioon. · Kooliharidus kiriku hoole all. · Ristiusk. · 313-ususallivuse edikt. · Kirik hakkas üle võtma riigivõimu funktsioone. Rahvatribuun- Spetsiaalsed ametnikud, kes võisid keelustada senati ja riigiametnike iga otsuse, mis kahjustas plebeide huve. Konsul- Kõrgeimad magistraadid (2), kõrgeim võim riigis. Senat- Juhtis riiki, amet eluaegne. Miks oli magistraate 2? ...
germaanlased. Hunnide tund Aasiast Euroopasse. Suutmatud nõrgad keisrid romulus augustus. 18. Mõisted proletariaat lihtrahvas, komiits - rahvakoosolek, patroon rikas roomlane, kelle alla läksid kliendid, akvedukt veejuhtmed, termid saunad, kus roomlased aega veetsid, aatrium avatud katusega ruum, nobiliteet vana-rooma aristokraatia, triumviraat kolme isiku poliitiline liit, larvid kuri vaim , leemurid kuri vaim, nuumen iga asi hingestatud ja sisaldas jõudu, laar kehastasid esivanemate hingi, pontifex kõrgeim preester, augur - ennustamise preester, flaamen konkreetsete jumalate pühamute ja rituaalide eest hoolitseja, apostel - rändjutlustajad
Kahe vastassuunas vaatava näoga. uste, piiride, alguse ja lõpu jumal, sõjajumal. Tema järgi sai nime Jaanuari kuu geenius maokujuline vaim, kes kaitses abielu ja edendas soojätkamist laarid esivanemate hinged, kellel oli majas oma nurk, kus seisid nende kujud ja kus neile ohverdati nuumen est 'hing' või 'vägi'. Viide iidsele animistlikule (loodust hingestavale) usundile, milles usuti, et igal asjal, taimel, putukal, loomal jne on oma hing. Igal kivil või puul (jne) oli oma nuumen Ligikaudu 30 a pKr hakkas levima kristlus. Alguses levis kristlus eelkõige linnakehvistu hulgas, kuna neile meeldisid kristluse ideed võrdsusest ning paradiisist peale surma. Kõrgklassi seas levisid sellel ajal Lähis- Idast pärinevad müstilised kultused Magna Mater ('suur ema'), milles austati Kybelet ja Adonist (sama mis Istar ja Tammuz või Isis ja Osiris), samuti sõjameeste jumala Mitra (vana Babüloonia peajumal Mithra) kultus
Reljeefide juures kasutasid roomlased perspektiivi. Ratsa monumendid- Maailma esimesed ratsaniku kujud, mis kujutasid keisreid. Nii hobused kui inimesed olid väga realistlikud. Säilinud on vaid 1 ratsa figuur Marcus Aureliuse monument. 22. Selgita: foorum, proletaar, klient ja patroon, patriits, plebei, rahvatribuun, leegion, triumf, aatrium, Panteon, cloaca maxima, akvedukt, term, amfiteater, hipodroom, Circus Maximus, gladiaator, Colosseum, metseen, nuumen, laar, geenius, saturnaal, Vesta neitsid, kahe näoga Janus, "jaga ja valitse". Foorum- turu ja koosolekuplats Vanas-Roomas. See oli linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus, mis omandas pidulikku välisilmet. Proletaar- Vaene Rooma kodanik, kelle ainsaks rikkuseks olid tema lapsed. Klient- Ennast patrooni kaitse alla andnud inimene Vanas-Roomas, kes vastutasuks selle eest lubas patrooni teenida. Patroon- jõukas inimene Vanas-Roomas, kes võttis vaesema roomlase oma kaitse alla
Puunia sõjad, Hadrianuse vall, Kapitooliumi emahunt, proletaarid, patriitsid, plebeid, patroon, klient, res publica, populus romanus, nobiliteet, magistraadid, konsulid, preetorid, tsensorid, diktaator, rahvatribuunid, senat, ,,jaga ja valitse", munitsiipium, leegion, 12 tahvli seadused, apelleerimisõigus, pretsedent, Colosseum, Circus Maximus, foorum, Panteon, cloaca maxima, termid, Ostia, Pompei, akvedukt, nuumen, laar, geenius, pontifekside kolleegium, pontifex maximus, augurid, sibülliraamatud, metseen, apostel, evangeelium, Vulgata, katoliiklus, sinod, diötsees, dogmaatika, ortodoksne usutunnistus, hereesiad, ariaanlus, kolmainsus, seitse vaba kunsti, pärispatt, corpus juris civilis. 3) Õpilane oskab võrrelda patriitside-plebeide staatust ühiskonnas (päritolu, ligipääs erinevatele riigiametitele, peamised tegevusalad, omavaheline võimuvõitlus ja selle tulemused).
roomlased kreeklastega võrdset huvi. Nii jäid ka nende saavutused neis valdkondades tagasihodlikuks. Kuid Kreeka filosoofiat tunti ja sealt püüti leida juhiseid käitumiseks igapäeva- ja riigielus. Jumalad Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Iga asi või elusolend looduses oli nende meelest hingestatud, igaühes oli mingi jõud, mida nimetati nuumeniks. Neid oli lõpmata palju: igal puul, kivil, järvel, loomal jms oli oma nuumen. Igal majal olid omad kaitsevaimud. Tähtsaimad nende seas olid laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Laaride kujud seisid neile pühendatud nurgas, kus tähtpäevade puhul esivanematele annetusi toodi. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim-geenius, kes edendas soojätkamist ja tagas seega perekonna püsimise. Kuid vähemalt sama olulised olid roomlastele inimesekujulised jumalad, kelle puhul oli selgelt tunda etruskide ja eriti kreeklaste mõju
veidi Juliuse kalendrit, mis jäi päikeseaastast maha. Kasutusele tuli gregooriuse ehk uus kalender. Eestis kehtestati see alles 1918. aasta veebruaris.) Roomlased nädalaid ei tundnud. Oli iga kuu 3 keskset päeva kalendid, noonid, iidid. Kalendid kuu esimene päev, noonid kuu 5 päev, iidid kuu 13 päev (välja arvatud märts, mai, juuni, oktoober siis olid noonid 7 päev, iidid 15 päev). Roomas oli tähtis erinevate kaitsevaimude kultus. 1) Nuumen igale asjale omale jõud ja vägi. 2) Laar esivanemate hing, igal suguvõsal oma. 3) Geenius igale mehele omane kaitsevaim, sigivuse ja elujõu kehastus. 4) Juno kaitsevaim, kes soodustas abielu ja last sünnitamist. 5) Penaad kodukolde kaitsevaim, alati enne sööma asumist ohverdati talle toitu ja veini. Jumal Janus kahe näoga jumal, üks vaatas tulevikku ja teine minevikku. Ta oli hea alguse ja hea lõpu jumal, ülemineku jumal
uste, piiride, alguse ja lõpu jumal, sõjajumal. Tema järgi sai nime Jaanuari kuu geenius – maokujuline vaim, kes kaitses abielu ja edendas soojätkamist laarid – esivanemate hinged, kellel oli majas oma nurk, kus seisid nende kujud ja kus neile ohverdati nuumen – est ’hing’ või ’vägi’. Viide iidsele animistlikule (loodust hingestavale) usundile, milles usuti, et igal asjal, taimel, putukal, loomal jne on oma hing. Igal kivil või puul (jne) oli oma nuumen Ligikaudu 30 a pKr hakkas levima kristlus. Alguses levis kristlus eelkõige linnakehvistu hulgas, kuna neile meeldisid kristluse ideed võrdsusest ning paradiisist peale surma. Kõrgklassi seas levisid sellel ajal Lähis- Idast pärinevad müstilised kultused Magna Mater (’suur ema’), milles austati Kybelet ja Adonist (sama mis Ištar ja Tammuz või Isis ja Osiris), samuti sõjameeste jumala Mitra (vana Babüloonia peajumal Mithra) kultus
Termid ehitati Roomas aastail 212216 keiser Caracalla valitsusajal. Need olid ette nähtud pesemiseks ja suplemiseks ning füüsilisteks harjutusteks, ujumiseks ja puhkamiseks. Metseen- rikka kultuurisoosija üldnimetus. Tuleneb Maecenase nimest. Laar- Laarid on Vana-Rooma maja ja perekonna ning põldude ja ristteede kaitsejumalused. Kehastasid esivanemate hingi. Nuumen- Iga looduse asi või elusolend oli hingestatud ja sisaldas endas jõudu, mida tähistati terminiga nuumen. Sibyll- SEDA ME EI TEA 15. Selgita mis on järgneval pildil (keskel). Millal rajati, mida seal tehti, kes osalesid jne. Rajati varase keisririigi ajal. Pildil on Rooma linn keisririigi ajal, keskel on Circus Maximus. Oli tähtsaim Rooma hipodroom, paiknes otse keisrilossi kõrval. Kaariku võidusõidud, kaariku juhtideks olid orjad 16. Selgita pikemalt milline on erinevus Juliuse ja Gregoriuse kalendri vahel. (määra aeg)
Rooma ja Bütsants. Ajajärgud: kuningate aeg Roomas, vabariik, varajane keisririik, hiline keisririik Patroon ja klient. Klient sai patroonilt maad ja pidi tema heaks koormisi kandma ning sõjaretkedel käima. Ülikud suutsid klientide toel avaldada mõju rahvakoosolekule. Patriitsid ja plebeid. Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed, neil olid kõik kodanikuõigused (ainult nemad preestriametis ja senatis), rikkad maavaldajad. Plebeid olid vaesed talupojad, osalesid rahvakoosolekul. Plebeidel oli õigus valida endi seast ametnikud rahvatribuunid. Rahvatribuun tohtis keelata riigiametnike või senati otsuse teokstegemise, juhul kui see oli ülekohtune. Rooma valitsemine vabariigi ajal. Riigi otsas senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kellest kõrgeimad olid kaks konsulit. ,,jaga ja valitse" osadele allutatud rahvastele jagati kodakondsust, toetati kohalikke suurnikke ning neid kaasati liitlastena uute alade vallutamisel. Teiste ...
MÕISTED Kuningate aeg aeg, mil kokku valitses 7 kuningat, etruskide hiilgeaeg Itaalias Puunia sõjad Rooma ja Kartaago vahel peetud 3 sõda, roomlased kutsusid kartaagolasi puunialasteks Hadrianuse vall tugev kindlusevöönd Põhja-Inglismaal, keiser Hadrianuse rajatud Kapitooliumi emahunt müüt sellest, kuidas emahunt imetas kahte hüljatud kaksikvenda Romulust (Rooma riigi rajaja) ja Remust, nüüd etruskide pronksskulptuur Kapitooliumis Proletaarid riigi kõige vaesemad kodanikud Patriitsid suursuguste suguvõsade liikmed Plebeid ülejäänud kodanikud, enamuse moodustasid talupojad Patroon kliendi eestkostja Klient patroonist sõltuv kaitsealune Res publica nimetus, mida roomlased kasutasid oma riigi kohta, kuna kogu rahvas võis riigi valitsemisest osa võtta, avalik asi Populus romanus Rooma kodanikkond e Rooma rahvas, moodustasid patriitsid, plebeid (kõik roomlased) Nobiliteet valitsemises osalev perekond Magistraadid ig...
Ajaloo KT kordamine Rooma Keisririigi aeg 1. Keisririigi ajaloo perioodid: Varajane keisririik- 30 eKr-234 (235) pKr Sõdurkeisrite aeg- 234-284 pKr Hiline keisririik- 284-476 pKr 2. Printsipaat- Varajase keisririigi periood, tuletatud sõnast princepis (näitab seiust) ! Dominaat- Hilise keisririigi periood, tuletatud sõnast dominus (isand) ! kolonaat- talupoja ja suurmaaomaniku vaheline sõltuvusvorm, mille kohaselt rentija ei tohtinud elukohta vahetada monoteism- usk ühte jumalasse ! edikt- otsus valitseja pool 3. Igal aastal valiti magistraate ja senat, mis kujunes valitseja nõuandvaks organiks, pidas regulaarselt istungeid. Tegelik võim kuulus ühele isikule. Senaatoriseisuse moodustasid Rooma riigi ülikud, senaatoriperekonnad. Nad olid kõrgemates riigiametites. Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlase...
Kronoloogia *Kun aeg:7 kuningat valitses üksteise järel, viimased Naise positisioon: osalesid pidusöökidel, tegid meestega koos 3 etruskid, etruskite hiilgeaeg It-s, aja lõpul kehtestati vabariik sporti Rooma linna sünd: kaksikud Romulus ja Remus arvatavasti *Varane vabariik: riigi eesotsas senat ning valiti konsulid, sõjad sõjajumal Marsi pojad, ema onu käskis lapsed jõkke visata, et etruskitega, võimu laienemine It-s, vastulöök gallialastelt, It täielik ennustuse järgi ei saaks poisid onu võimult kukutada. Vool uhtus vallutamine. 265 eKr- kogu It R võimu all *R tõus korvi kaldale, emahunt imetas lapsi, karjus võttis nad oma hoole Vahemeremaade suurvõimuks: konflikt Kartaagoga, Puunia sõjad, alla. Lapsed kasvasid ning kukutasid ema onu. Läksid siis ise tülli Makedoonia ja Kreeka liitmine * Kodusõjad ja vabariigi langus: ning Romulus tappis Remuse, ehitades ise Rooma ...
füüsilisse töösse) · naistel oli rohkem võimalusi võrreldes kreekaga · Metseen kultuuri Metsenas (andis peavarju andekatele inimestele) tegutses aleksandri ajal Usk: · Ülempreester Pontifeks Maximus (kõik juhid tahtsid) · Preestrid (pontifeks ehk sillaehitaja) riigiametnikud · alistatud rahvaste usku ei sekkutud · valitses animism usk kogu looduse hingestatusse · igale asjale omane jõud, hing nuumen (Janus hea alguse ja lõpu jumal) Temal oli tempel, kus hoiti mõlemad uksed lahti, et oleks hea algus ja lõpp. Kinni hoiti terve augustuse ajastu peale vaid 3 korda) · majadel oma kaitsevaimud Iaarid · Saturnusele pühendati pudustusi saturnaale · ristiust võetakse vastu 4 saj alguses · Foorumis põles vesta jaoks igavene tuli (kodukolde jumalanna) Keistiriigi periood (30 476 pKr) varajane keisririik e.e printsipaat 1)Varajane (30 235 pKr)
aastal Vesuuvi vulkaanilise tuha alla; olulised säilmed, sest seal on näha, millised olid teed, millised olid majad ja üldse palju erinevat arhitektuuri on säilinud. · Usk Rooma riigis o varasest religioonist ja vaimukultuurist väga vähe teada o tugevalt on mõjutanud Kreeka kultuur o Homerose eeskujul loodi ajalooteemalisi eeposeid o templiehituse põhijooned kreeklastelt; linnaehitus etruskid o vägi ehk nuumen jõud, mis oli igas asjas või elusolendis (igal asjal oma nuumen) o laarid kaitsevaimud, kes kehastasid esivanemate hingi o Janus omapärasemaid Rooma jumalaid, sõjajumal, uste ja piiride kaitsja; Jupiter = Zeus; Mars = Ares; Vesta = Hestia · Usu seotus riigiga o riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest (seetõttu jumalate austamine riigi olulisemaid ülesandeid)
inimesed. Gladiaator mõõgavõileja,kelle veriseid võitlusi roomlased armastasid. Amfiteater ringikujuline või ovaalne areen, tuntuim Colosseum Roomas. Foorum linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus. Panteon kõigi jumalate tempel. Termid avalikud saunad,kus pakuti ka massaazi ja erootilisi teenuseid, samuti võisid seal olla raamatukogud ja lugemisruumid. Aatrium siseõu Itaalia kivist maja keskmes. Akvedukt monumentaalsed veejuhtmed, mis varustasid linnu joogiveega. Nuumen igas asjas või elusolendis olev jõud. Laar kaitsevaim, kes kehastas esivanema hinge. Geenius maokujuline kaitsevaim,kes edendas soojätkamist ja tagas perekonna püsimise. Jupiter taeva-,pikse- ja tormijumal. Saturnus Jupiteri isa, põllutööde ja viljakasvu edendaja. Mars sõjajumal,kellelt oodati kaitset ka talupoegadele ja karjustele. Vesta kodukolde jumalanna. Pontifekside kolleegium 16-liikmeline preestrite kolleegium,mida juhtis ülempreester pontifex maximus
Etruskid-muistne roomlaste-eelne rahvas, pärinevad nad Itaalia muistsetest, indoeurooplaste-eelsetest asukatest, etruskide kohta pärineb hauakambrite seinamaalingutelt ning hauapanustest. Etruskid tegelesid maaharimise, metallitöötluse, meresõidu ja kaubandusega ning armastasid muusikat ja mänge, sealhulgas hasartmänge. Tugevasti mõjutasid etruske kreeklased: etruskid võtsid üle kreeka tähestiku ja austasid kreeklaste jumalaid. Rooma linna tekkimine-Tiberi jõu alamjooksul, asub seitsmel künkal(Palatinuse künkal varem, hiljem ka teised künkad) ajajooksul koondus rahvas linnataolistesse asulatesse. Kuningate aeg Roomas-Seitse kuningat, viimased kolm etruskid, orgu rajati turu ja koosoleku plats, Kapitooliumi künkale kindlus, templid, ühiskondlikud hooned, müür. Kuningas kinnitati rahvakoosolekul ja ta valitses koos senatiga. Kuningate ajal kujunesid välja rooma ühiskonna põhijooned. Varane rooma ühiskond-Talupojaühiskond, proletaarid-maat...
Pükse ei kantud, jalanõudena olid kasutusel sandaalid. Enamasti söödi jahust valmistatud putru ja leiba, vahel ka kala ning puu-ja juurvilju. Jõukamates peredes söödi lihatoite. Peale joodi veega lahjendatud veini. Rikas roomlane sõi 3 korda päevas. 16. Varasemal ajal uskusid ja austasid roomlased loodusjõude ning vaime, usuti et igal asjal (kividel, puudel jne) on hing, mida tähistati terminiga nuumen. Üks oluline jumal oli Janus, kes oli muuhulgas lõpu ja alguse jumal. Enamik rooma jumalaid olid aga sarnased etruski ja kreeka jumalatele (nt. kreeklaste Herale vastas roomlaste Juno).
KONTROLLTÖÖ KORDAMINE 1) Rooma riigi ajaloo kronoloogia ja lühike iseloomustus?- a)Kuningate aeg (753-509 a. eKr) etruskite hiilgeaeg, esimene kuningas Romulus, 7 kuningat valitses üksteise järel. b)Varane vabariik (509-265 a. eKr) riigi eesotsas seisis senat, oli võimsaim riik Latiumi maakonnas Itaalias, sõjad etruskitega, Rooma laiendas oma võimu Itaalias, 265. aastaks eKr oli Itaalia Rooma võimu all. c)Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks(264-133 a. eKr) Peale Itaalia vallutamis sattus konflikti Kartaago riigiga, pidasid omavahel 3 sõda, mis on tuntud kui Puunia sõdadena, roomlaste liitmine Makedoonia ja Kreekaga. d)Kodusõdade periood ja vabariigi langus(133-30 a. eKr) rooma armee kujundati ümber, kodusõjad, senati võim vähenes, Pompeius ja Caesar-võimsad väepealikud, Caesar tõusis ainuvalitsejaks, Antonius ja Octavius- Caesari pooldajad ja jagasid riigi omavahel, 30 a. eKr- Rooma lõpp. e) Varane keisririik( 30 eKr...
Vana-Kreeka Mõisted Polis Kreeka linnriik Poliitika polise asjadega tegelemine Nõukogu alkaline võimuorgan, kus otsustati tähtsamaid küsimusi Faalanks lahingurivistus üksteise taga pikkade viirgudena Aristokraatia võim koondunud rikaste kätte (Sparta), ülemkihi moodustanud suurmaaomanikud. Demokraatia rahvavõim (Ateena) võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda. Türannia võim, mis kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale (vaeste olukorra parandamine) Spartiaadid (5%) vabad kodanikud (doorlased) Perioigid vabad, kodanikuõigusteta lakoonika valla elanikud. Heloodid orjastatud messeenlased Strateeg 10 strateegi tähtsamad ametnikud (väejuhid), kes valiti hääletamisega. Akropol kaljunukile rajatud kindlus Agoraa koosoleku- ja turuplats Hellenid - kreeklased Barbarid - võõramaalased Alfabeet kreeka tähestik (24 tähte), aluseks foiniikia t...
· Tehnikatest peamiselt fresko niiskele krohvipinnale. · Ruumilisus kaugemad kujutised väiksemad ja külmades toonides, lisaks valguse ja varju kasutamine. · Poetessi portree võluv ja siiras naisekujutis. c. Temaatika lai: · Müüdid ja ajaloolised sündmused. · Loodus. · Portreed. · Eluolu. Rooma religioon 1. Varasem usund: a. Looduse hingestamine kaitsevaimude kultusena: · Nuumen (=hing) igale asjale omane jõud. · Algselt oli üks nuumen ka Janus kahenäoline hea alguse ja lõpu jumal (jaanuar tähendas aasta algust). · Iaarid esivanemate hinged maja kaitsevaimudena, millele tähtpäevadel annetusi toodi. · Geenius maokujuline kaitsevaim, kes edendas soojätkamist ja tagas perekonna püsimise. b. Ennustamine võeti üle etruskidelt:
lihtrahvas - talupojad, käsitöölised, proletaarid, vabakslastud, orjad, perekond (familia) - patriarhaalne, naistel puudusid poliitilised õigused, kuid siiski teatud avalik roll, laste harimine kodus (orjadest koduõpetajad), koolid algkoolid kõikide kodanike poegadele, ka tütardele; kõrgemad koolid vaid jõukamatele · Religioon - Kreekla, etruski, egiptuse religioonide mõjutused, loodusjõudude ja vaimude austamine nuumen, laar, geenius, Pontifex maximus, flaamenid, augurid, jumalad · Kristlus- 1.saj. eKr Palestiina Rooma võimu alla, divide et impera põhimõte -> Rooma usku peale ei surutud, Kristluse teke - 1. saj. Jeesus Naatsaretist messias (kr. `christos') õpetus, siiras usk, armastus Jumala ja ligimese vastu, maine rikkus ja seisus ei anna inimesele Jumala silmis eeliseid, vastuolu juudi aristokraatliku
Vana-Rooma 11.a kl. 1. Tõlgi roomlastele arusaadavasse keelde, lisa valdkond. Zeus- Jupiter - peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal Hera- Juno – Jupiteri naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna Poseidon-Neptunus – Jupiteri vend, merejumal Dionysos-Bacchus-veinijumal Paan-Faunus-kitsekarjuste ning lamburite jumal Hermes- Mercurius – Jupiteri poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal Hephaistos- Vulcanus – Juno poeg, tule- ja sepatööjumal Artemis- Diana- Jupiteri tütar, Apollo õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna Athena- Minerva - Jupiteri tütar, tarkusejumalanna 2. Marius- Gaius Marius oli Vana-Rooma riigimees ja sõjaväelane. Hannibal- oli Kartaago väejuht. Teda peetakse üheks ajaloo andekaimaks väejuhiks. Octavius- Augustus sündis Roomas nimega Gaius Octavius Thurinus, ta oli esimene Rooma keiser. Cicero- Marcus Tullius Cicero oli Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks ro...
saabumist ning Aenease ja Kartaago imekauni kuninganna Dido armastust, mis viis Dido enesetapuni. 5) Titus Livius: mitmeosaline teos „Linna asutamisest alates“, milles esitab Rooma ajaloo Romulusest ja Rooma rajamisest kuni Augustuseni. Pigem legendid. 6) Ptolemaios – astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf. Lõi geotsentrilise (maa-keskse) maailmapildi. Universumi keskpunktis oli kerakujuline Maa, kõik teavad kehad keerlesid selle ümber. 7. Usk Rooma riigis: 1) Nuumen – iga looduse asi või elusolend oli hingestatud ja sisaldas jõudu. Kividel, puudel jne olid nuumenid. 2) Laarid – kehastasid esivanemate hingi. 3) Janus – antropomorfne jumal, uste, piiride ning lõpu ja alguse jumal. Kahe näoga kujutati. 4) Jupiter – taeva, pikse ja tormi jumal. 5) Juno – Hera (abielukaitseja) 6) Neptunus – Poseidon (merejumal) 7) Venus – Aphrodite (armastusjumalanna) 8) Diana – Artemis 9) Mars – Ares
Juba Rooma algusest saadik olid nad endast kõrgema kultuuri ehk etruskide ja kreeklaste mõju all ja see kajastub ka roomlaste usundis ja eriti nende jumalates, kelle puhul on sageli väga raske eristada rooma algupäraseid jooni etruski või kreeka laenudest. Siiski võib kindel olla, et varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Iga looduse asi või elusolend oli nende meelest hingestatud ja sisaldas endas jõudu, mida tähistati terminiga nuumen. Nuumeneid oli lõpmata palju ja igal puul, kivil, loomal jne. oli oma nuumen. Majadel olid oma kaitsevaimud, kellest tähtsamad ehk laarid kehastasid esivanemate hingi ja neile pühendati nurk majas. Geenius oli maokujuline vaim, kes kaitses abielu ja edendas soojätkamist. · Jupiter Zeus · Juno Hera · Minerva Athenda · Vulcanus Hephaistos · Mercurius Hermes · Apollo Apollon · Venus Aphrodite · Diana Artemis · Mars Ares
astroloog matemaatik geograaf o lõi geotsentrilise (maa keskse) maailmapildi · Galenos o kuulus arst o täiendas Hippokratese pärandit hilisema arstideadusliku kogemusega §27 Usk rooma riigis Rooma jumalused · oldi kreeklaste ja etruskide mõju all mis kajastub ka usundis · varajasel ajal austasid loodusjõude ja vaime · igal asjal looduses on oma nuumen hing · tähtsaimad kaitsevaimud laarid kehastasid esivanemate hingi · maokujuline vaim geenius kaitses abielu ja edendas soojätkmaist Kreeka Rooma piiride ja lõpu ,alguse jumal Janus Zeus taeva-, pikse-, tormijumal Jupiter Hera taevajumalanna Juno
Vana-Rooma Algselt oli tegemist linnriigiga, sellest kasvas välja impeerium. Geograafilised eripärad: 1)Rannajoon liigendamata – ei olnud palju poolsaari, lahesoppe, oli vähe sadamakohti Peamised ühendusteed kulgesid mööda maismaad. 2)Mäed – olid ületatavad – 1 riik II aastatuhat eKr rändasid sisse ITAALIKUD – latiinid, samniidid, salriinid, oskid jne. Itaalikud asusid elama Kesk- ja Lõuna-Itaaliasse. Tiberi jõe kallastele asusid elama latiinid – piirkonda nimetatakse Latieum(ladina keel). U 900 a eKr asusid Itaaliasse elama etruskid. Nende piirkonnaks oli Arno jõe ümbrus, maakonna nimeks Etruuria. Kolmandana asusid Itaaliasse elama kreeklased – u 800-500 a eKr. Algselt domineerisid Itaalias etruskid, osaliselt hõivasid alasid ka Kesk-Itaalias. Nende tegevusaladeks oli maaharimine, käsitöö ja raua töötlemine. Lisaks sellele ka meresõidu ja kaubandusega. Nende märgatav mõju on Rooma religioonile. Teine asi, mida roomlased üle võtsi...
on künkale nime andnud. Quirinus oli sõjajumal, kes ajapikku jäi Marsi varju, ent seeeest oli tema osaks rahvakoosolekute juhtimine, millest algselt võtsid osa sõjaväeteenistuseks kõlblikud mehed. Teda on samastatud Romulusega, kes oli Marsi poeg. Quirinuse templis säilitati vanast ajast pärit relvi ja Quirinuse preestes võidis neid oliiviõliga. Võib-olla kujutleti, et neis relvades peitub eriline elujõud, nuumen. MARS Roomlased pidasid ennast Marsi poegadeks. Tema oli see jumal, kes kaitses neid Itaalia poolsaarele sisse rännates. Mars oli ka see, kes juhtis uue põlvkonna väljarännet, kui inimesed ülerahvastumise tekkides oma elupaikad jätsid ja teistesse kohtadesse asusid. Marsi nimi on meie ajani säilinud praeguses Campo Marzios, mis vanasti jäi linna piirist välja, ja sealt on Mars mõistagi pärit, sest ta kaitseb riiki kallaletungijate eest
Monumeltaalsed veejuhtmed. Põrandaalused küttesüsteemid. Võeti õppust Kreeka ehitusknstist, keisririigi ajal saavutati tipp, mis kõrgemal tasemel kui Kreekas. Pidulikud ehitised kaeti marmoriga. Lubjamördi kasutuselevõtt kaarte, võlvide, kuplite ehitus. Välispind ja interjöör kaunistati sammaste ja poolsammastega. · Religioon: sarnane kreeklastele ja etruskitele. Iga asi oli hingestatud, migi jõud e nuumen. Igal majal olid kaitsevaimud, laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Igal perel oli maokujuline kaitsevaim geenius, kes tagas prekonna püsimise. Jumalad olid suuresti üle võetud kreeklastelt. Jupiter Zeus Mars Ares :erinevalt kreeklastest oli austatud jumal. Juno Hera Neptunus Poseidon Pluto Hades Ceres Demeter Prosepina Persephone Minerva Athena Apollo Apollon
legendid. Augustuse e. kuldsele järg. hõbedane ajajärk. Epigrammid, satiirid. Hakkas kuj. romaanizanr, tähtsaim Apuleius (2.saj pKr) - "Muundumised". Samas jätkus ka hellenistlik suund idaprovintsides. Kuulsaim Lukianos (2. saj pKr) - pilkas ühe esimesena kristlust. Teaduse alal palju paremad. Ptolemaios - geotsentrilisus. Kuulus arst Galenos. 6. Usk Rooma riigis Usundit mõj etruskid, kreeklased, eriti jumalaid. Varasel ajal vaimud, loodusjõud. Igal lood. asjal, elusolendil hing - nuumen. Majadel kaitsevaimud - laar - esivanemate hinged. Geenius - maokujuline abielu kaitsja, soojätku edendaja. Antropomorfsed jumalad. Janus - alguse, lõpu, uste, piiride lõpu, sõja jumal - jaanuar. · Jupiter - Zeus · Juno - Hera · Minerva - Athena · Neptunus - Poisedon · Vulcanus - Hephaistos · Venus - Aphrodite · Vesta - Hestia · Mercurius - Hermes · Diana - Artemis · Apollo - Apollon · Mars - Ares
20. ROOMA. Geograafiline: Apenniini ps, paljud piirkonnad mägised, põlluharimiseks kõlblik, paremad eeldused ühtseks riigiks, itaallased foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju all, 8-6saj eKr rajasid kreeklased palju linnu: nt Tarentum itaalias ja Sürakuusa sitsiilias. Itaalia keskosas Lakoonia maakonnas 8saj Rooma linn-latiinid,rääkisid ladina keeles. Roomlased alistasid Vahemere maad, ld keel üle maa, kultuur kreekast. Kronoloogiline: 2at-indoeuroopa itaalikud-roomlaste esivanemad. 1at eKr-Rooma asula- 8-5saj-etruskide linnriigid. 1.Kuningate aeg Roomas 753-509eKr : *753a Rooma linna asutamine * Essa kuningas Romulus* kokku 7 kuningat, viimased 3 etruskid* 510a kukutati viimane etruski kunn* kehtestati vabariik. 2.Varane vabariik 509-265eKr: *senat ja 2 konsulit riigiametnike seast* 5saj sõjad etruskidega* 390a gallid tungisid Rooma* roomlased maksavad lunaraha, kuid sõdivad palju ja lõpuks võidavad tagasi* 265aastaks terve Itaalia R...
Oma ülessannete järgi jagunesid preestrid mitmesse kolleegiumi. Tähtsaim oli 16-liikmeline pontifekside kolleegium, mida juhtis riigi ülempreester pontifex maximus. Keisririigi ajal kuulus see amet imperaatorile. Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Iga asi või elusolend loodused oli nende meelest hingestatud, igaühes oli mingi jõud, mida kutsuti nuumeniks. Igal puul, kivil, järvel, loomal jms oli oma nuumen. Igal majal olid omad kaitsevaimud, tähtsaimad nende seas olid laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim, geenius, kes edendas soojätkamist ja tagas perekonna püsimise. 10 Rooma panteoni tipus seisis taeva-, pikse- ja tormijumal Jupiter. Tema tähtsaim pühamu oli tempel Kapitooliumil, kus teda austati koos jumalannade Juno ja Minervaga.
Tavaline roomlane elas aga majas, kus ruumid koondusid lahtise laega aatriumi ümber. Vihmavee jaoks oli aatriumi põrandas bassein. Maja taga asus sammasõu taimede ning purskkaevuga. Et kõrvuti ehitatud majadel oli aknaid vaid esiseinas ning enamik ruume sai valgust aatriumi kaudu, maaliti toaseinte elustamiseks sinna vahel aknaid-uksi koos neist paistvate vaadetega. Religioon: Sarnane kreeklastele ja etruskitele. Iga asi oli hingestatud, migi jõud e nuumen. Igal majal olid kaitsevaimud, laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Igal perel oli maokujuline kaitsevaim geenius, kes tagas prekonna püsimise. Jumalad olid suuresti üle võetud kreeklastelt. Jupiter Zeus Mars Ares - erinevalt kreeklastest oli austatud jumal. Juno Hera Neptunus Poseidon Pluto Hades Ceres Demeter Prosepina Persephone Minerva Athena Apollo Apollon Diana Artemis Mercurius Hermes Venus Aphrodite Baccus Dionysus
tempel Panteon. Keisrite auks püstiati obeliskid ja triumfikaared, Palatiumi künkale kerkis Keisrite palee. Kujunes välja maa-alune kanalisatsioonisüsteem. Lisandusid akveduktid linna varustavad veejuhtmed ja termid. Rooma avalike ehitiste pilti täiendasid amfiteatrid ja hipodroomid. Usund Kodune usund (laarid, penaalid) Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Nii eluta kui ka elus loodus oli nende meelest hingestatud ja sisaldas jõudu, mida tähistati terminiga nuumen. Majade kaitsevaimudest tähtsamad olid laarid nemad kehastasid esivanemate hingi. Neile kuulus majas oma nurk, kuhu tähtpäevade puhul annetusi tehti. Lisaks oli igal perel geenius maokujuline vaim, kaitses abielu ja edendas soojätkamist. Penaalid olid kodukolde jumalad. Olid ka avalikud laardi ja penaalid, kes toimetasid linna heaks. Maanid olid allilma heade surnute vaimud. Kohati peeti neid ka jumalaiks ja kummardati vastavalt. Lemuurid olid
§22 Rooma riigi algus Apenniini ps kesk- ja löunaosa asustasid itaalikud (indoeuroopahöimud), mis jagunesid keelte alusel rühmadeks. Kesk-Itaalias Latiumi maakonna elas itaalikute haru latiinid. Nendest pärinesid roomalsed ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Itaalikud harisid pöldu ja kasvatasid karja. Kreeklaste möju oli väga suur. Nad juurutasid viinamarja- ja oliivikasvatusi, töid kaasa linnriikliku ühiskonnakorralduse, tähestiku, rahamüntimise, Homerose eeposed, oma jumalad ja müüdid, aristokraatliku elulaadi. Etruskid elasid ps loodeosas Etruuria maakonnas. Nad pärinevad Väike-Aasiast (Troojas). Tegevusalad: meresöitmine, kauplemine, ehitamine, metallitöötlemine. Neil oli 12 suuremat linnriiki. Surmajärgneelu oli neile tähtis (hauakambrid). Ennustuskunsti rituaalid oli kirjas püha raamatus. Nad kohandasid kreeka tähestiku enda järgi, kuid sellest ei saada aru. Rooma linn asub Kesk-Itaalias Tiberi jöe alamjooksul Latiumi ...
hellenistliku kirjanduse, teaduse, filosoofia ja kõnekunsti viljelemine. Teaduse alal ületasid kreeklased roomlasi märgatavalt. Mõneski valdkonnas jõudsid nad just Rooma keisririigi ajal kõige silmapaistvamate tulemusteni. Usk Rooma riigis Rooma jumalused Varasel ajal austasid roomlased loodusvõime ja vaime. Iga looduse asi või elusolend oli nende meelest hingestatud ja sisaldas endas jõudu, mida tähistati terminiga nuumen. Nuumeneid oli lõpmata palju igal puul, kivil, järjel, loomal jne. Majadel olid oma kaitsevaimud, kellest tähtsamad laarid kehastasid esivanemate hingi. Peale selle oli igal perel oma geenius maokujuline vaim, kes kaitses abielu ja edendas soojätkamist. Nende erililmeliste ja sageli kaunis ebamääraselt ettekujutatavate jõudude kõrval
seisusest. Suur osa tema kõnedest on kirjalikus vormis tänapäevani säilinud. Temalt pärineb ka hulk mõttetihedaid erakirju, mis annavad hea pildi Rooma vabariigi lõpukümnendite ühiskondlikust ja poliitilisest elust. Religioon: Tugevad etruskide ja kreeklaste mõjutused. Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Iga looduse asi või elusolend oli nende meelest hingestatud ja sisaldas endas jõudu, mida tähistati terminiga nuumen neid oli lõpmata palju. Majadel olid oma kaitsevaimud, kellest oli tähtsamad laarid nad kehastasid esivanemate hingi. Igal perel oli ka oma geenius, kes kaitses abielu ja edendas soo jätkamist; ta oli maokujuline vaim. Nende jõudude kõrval austasid roomlased ka antropomorfseid jumalaid: * Janus ta oli kahenäoline ta vaatas korraga ette ja taha, nägi tulevikku sama selgesti kui minevikku. Kodudes oli ta uste- ja väravatejumal. Roomlased seostasid teda rändamisega, tehes
Rooma riigi territooriumile. Germaanlased, kes küll nime järgi olid Rooma liitlased tegutsesid keisritest sõltumatult, 410. vallutas üks germaani väepealik Rooma linna, Lääne- Rooma keisrid kaotasid võimu oma provintside üle. 476. aastal kuulutas germaani soost väepealik Lääne- Rooma keisri võimult kõrvaldatuks. 10. Usk Rooma riigis, õp lk 193- 196 Roomas oli tähtis erinevate kaitsevaimude kultus. 1) Nuumen – igale asjale omale jõud ja vägi. 2) Laar – esivanemate hing, igal suguvõsal oma. Kaitsevaim vanas majas. 3) Geenius – igale mehele omane kaitsevaim, sigivuse ja elujõu kehastus. 4) Juno – kaitsevaim, kes soodustas abielu ja last sünnitamist. 5) Penaad – kodukolde kaitsevaim, alati enne sööma asumist ohverdati talle toitu ja veini. Riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud. Preestrid olid ühtlasi ka riigiametnikud. Preestriks valiti inimest terveks eluks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
