Munkade elu kloostris Lähis-Ida aladel läksid erakud mungad kõrbesse või mägedesse. Lääne-Euroopas kogunesid ühesuguste eluviisidega mungad kogukondadesse ehk kloostritesse. Esimesed kloostrid tekkisid Egiptuses IV sajandil, kust levis kloostrite asutamine edasi Euroopasse (eelkõige Prantsusmaale ja Saksamaale). Benedictus Nursia asutas 529. aastal Euroopa kõige mõjukama Monte Cassino kloostri. Kloostritesse astujad pidid läbima umbes poole aasta pikkuse katseaja. Kuna sisseastujad kartsid väljalangedes külarahva tagakiusamist, oli sellelt teelt äralangeijaid ehk apostaave vähe. Uustulnuk ehk noviitstutvustati kiirelt kloostri reegleid ja igapäevast päevakava. Munkade elu kloostrites polnud mee lakkumine.Mungad pidid täielikult kuuletuma abtile ehk kloostri ülemale. Nad pidid järgima kloostri rangeid reegleid. Näiteks munkadel oli naissoost isikutega suhtlemine keelatud. Sinna alla ...
KUREMÄE NUNNAKLOOSTER Referaat Sissejuhatus Kuremäe Nunnaklooster on ainuke Eestis tegutsev vene õigeusu nunnaklooster ja see rajati 1891. aastal. Kirik on seal juba aastast 1608. Hetkel elab kloostris üle 100 nunna ja noviitsi (kloostris prooviajal olev nunn). Nad müüvad seal igasuguseid kirikuesesemeid (ristid, vitraažid) ja enda tehtud küpsetisi. Nunnakloostri juurest voolab läbi ohvriallikas, praegu kutsutakse seda „püha allikaks“, kuna sellel on tervendav mõju ja paljud inimesed käivad selle vett ämbritega kaasa tassimas või seal suplemas. Samuti saab seal käia tutvumas nunnade ja noviitside igapäevaeluga. See on Ida-Virumaa üks suurim turismimagnet. Asukoht
...........................................................................6 1.2. Ordude levik.....................................................................................................................7 2. Kloostrid keskajal................................................................................................................... 8 2.1. Kloostrite tähtsus keskaegses ühiskonnas........................................................................8 2.2. Elukorraldus kloostris keskajal........................................................................................ 8 2.3. Ametid keskaja kloostris :................................................................................................8 3. PIRITA KLOOSTER............................................................................................................10 3.1. Keskaegse Pirita kloostri kirjeldus.................................................................................10 3.2
Kloostrid asutati Eestis 14. sajandil. Kes olid dominiiklased? Dominiiklaased olid üks kerjusordudest välja kujunenud ning, kes hakkasid uut kristlikku vaimsust viljelema, vaimsust, mis väärtustas igaühe isiklikku pöördumist ja algkristlikke vaesusideaale. Püha Katariina klooster Kes olid tsistertslased? Tsisterlased on benediktlastest alguse saanud katoliku ordu liikmed. Eestis asetsesid nad Padise kloostris, Mihkli kloostris, Tartu Püha Katariina kloostris ja Lihula kloostris. Nende eesmärgiks oli isoleerituses pühenduda jumala teenimisele. Mihkli ehk Püha Miikaeli nunnaklooster Kes olid birgitiinid? Birgitiinide ordu liikmed, kelle peaeesmärk oli kristlaskonda seesmiselt puhastada. Birgitiinide ordu on loodud eelkõige naistele. Pirita ehk Püha Birgitta segaklooster Millal kloostrid Eestis kinni pandi? Miks? Eestis pandi kloostrid kinni peamiselt Liivisõja ning usulise reformatsiooni tagajärjel. U 1520
Raamatu alguses kutsutakse ta ootamatult Birgitta kloostrisse, mis asub tänapäeva Pirital. Ta kutsutakse sinna kuna arvatakse, et üks kloostriõdedest on kurjast vaevatud või temasse on pugenud deemon. Juba ennem kui Melchior kohale jõuab avastab ta laiba, ning järgmisel päeval toimub ka mõrv. Melchior kahtlustab sarimõrvarit, kägistajat. Pirita klooster Raamatu tegevus toimub birgitiinide kloostris mis kuulus Birgitiiniordusse, sellele pani aluse rootsi aadlidaam Birgitta Birgersdotter (1303 1373), kes 1391. aastal kuulutati pühakuks. Juba lapsepõlves ilmutusi saanud Birgittat saatis imetegija ja vaestele kaasatundja kuulsus. Temast sai jutlustaja ja prohvet, kuid ta ise ei olnud nunn ja ta ei näinud kunagi oma silmaga ka birgitiinide Vadstena emakloostrit, mis ta juhiste järgi tema sünnimaal Rootsis loodi. Kuna
Mina usaldan õpetust. Mina usaldan munkade ühendust.Tavaliselt on munk riietatud kollasesse rüüsse, jalas lahtised sandaalid. Buddha õpetuse kohaselt peab ta söögipoolist muretsema kerjates. Ilmikute ülesandeks on munkade toitmine. See, kes annab mungale süüa, saab võimaluse sooritada heategu, mistõttu tänulik peab olema andja, mitte munk. Peale oma rüü ei tohi mungal olla kaasas muud kui kauss kerjamiseks.Paljudes maades on kombeks, et noormehed elavad mõned kuud templis/kloostris mungaelu, kus nad järgivad kombeid, mediteerivad, saavad õpetust jm vajalikku. Samamoodi võib aga igaüks, sõltumata vanusest ja soost, ka igal muul eluperioodil mõnda aega templis/kloostris elada. Rahvabudism avaldub igapäevaelus altarite eest hoolitsemises ja palvetes, amulettide kasutamises, templite-kloostrite külastamises ning paljus muus. Kalendrilisi tähtpäevi võib olla üle viiekümne. Alatarid on mitmesuguse kujuga nähtavale kohale paigutatud
elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis. • Kloostri moodustavad Jumalakartlikud isikud, kes on ennast pühendanud Jumala teenimisele ja palvetamisele ning on andnud selleks vastava tõotuse. Kloostrisse astujad • Kes soovis astuda kloostrisse, pidi läbi tegema umbes pool aastat kestva katseaja, mille vältel võis uustulnuk ehk nooviits loobuda oma kavatsustest ja tagasi pöörduda ilmalikku ellu. Nunnad kloostris • Kloostrites elatakse kindlate seaduste järgi ülema abti juhatusel. • Nunnadelt nõuti täielikku kuulekust kloostrit juhtivale abtile või abtissile. Hügieen • Kloostrites ei pööratud kuigi palju tähelepanu hügieenile, mistõttu ei olnud klooster puhas paik. Ordud nunnakloostris • Ordud - keskajal olid mungad ja nunnad koondunud kindlate reeglite järgi toimivatesse ühendusesse – vaimulikesse ordudesse. Tavaliselt
Keskaeg- mõisted katoliku kirik- algselt kogu ristirahvast hõlmav (üleüldine) kirik, 1054. aasta suurest kirikulõhest alates Rooma paavstile allv kirik. Munk- Jumala teenmisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldunud mees, elab kloostris. Nunn- Jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldanud naine, elab kloostris. Abt- mungakloostri ülem Abtiss- nunnakloostri ülem misjon- ristiusu levitamine paganate hulgas klooster-munkade või nunnade elupaik, keskaja esimesel poolel olid kloostrid peamiselt kultuurikeskused Lääne-Euroopas Kirikuriik- paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, selle rajas 754. aastal Frangi valitseja Pippin lään ehk feood- maavaldus, mille feodaal sai kasutamiseks oma isandalt (senjöörilt), andes vastu truudusvande ja kohustudes seega oma isanda kutsel väesalga eesotsas
Enn Kippel ,,Meelis" Lugemiskontroll 1.Kes oli Ivo? Ivo oli vana karjus,kes oskas lindude ja metsloomade keelt (Ta oli Meelise järelvaataja). 2.Kuhu viisid ristirüütlid Meelise? Nad viisid Meelise Riiga,Väina jõe suudmele püha Nigula mäele ehitatud Dünamunde kloostrisse. 3.Mida õpetati poistele kloostris? Õpetati kirikulaulu,palvetamist,ladina keelt ja teisi kristlaste kombeid. 4.Kuidas pääses Meelis kloostrist minema? Ta pääses niimoodi minema,et saarlaste laevad tulid ründama ja Matteus jättis poisid omapäi,sest ta läks vaatama,kas kloostris puhkes tulekahju.Poisid ronisid puu(toominga) otsast üle aia ja pääsesid minema. 5.Mis juhtus saarlaste laevaga? See sattus tormi kätte,laeva tekkisid praod,kust voolas vett sisse ja laev uppus ära. 6
Hinajaanas kannavad mungad kollast rüüd, mahajaanas on eelistatud punane. Pea on munkadel ja nunnadel paljaks aetud, enamus järgib tsölibaati. Hierarhia munkluses eksisteerib, kuid väliseid tunnused puuduvad, st kõik mungad on väliselt võrdsed. Mõnedes Tiibeti budismi koolkondades, näiteks nyingmapas, on kooselu naistega lubatud. Budda Skajamuni Paljudes maades on kombeks, et noormehed elavad mõned kuud templis/kloostris mungaelu, kus nad järgivad kombeid, mediteerivad, saavad õpetust jm vajalikku. Samamoodi võib aga igaüks, sõltumata vanusest ja soost, ka igal muul eluperioodil mõnda aega templis/kloostris elada. Rahvabudism avaldub igapäevaelus altarite eest hoolitsemises ja palvetes, amulettide kasutamises, templite-kloostrite külastamises ning paljus muus. Kalendrilisi tähtpäevi võib olla üle viiekümne. Altarid on mitmesuguse kujuga nähtavale kohale paigutatud väikesed
pärast oli seal palju munkasid surnud. Heinrich kõhkles,kuid oli lõpuks nõus,kuna tahtis kristlust ka paganusuliste seas kuulutada. Ta purjetas ühe kaubalaevaga(Must Luik) Revalisse.laeval olles pidi ta hoolitsema kalkunite eest ja valvama ühe tüdruku süda, mis oli ühes kirstus. Kui ta Revalisse jõudis asus ta kloostrisse elama Katariina kiriku dormitooriumihoonesse. Ta õppis ära maakeele. Ta sai ka väga heaks sõbraks venna Albertusega,kes oli hämmastavalt ilmalik munga kohta. Kloostris elas üks poiss, kelle vanemad olid surnud ja mungad hodsid teda seal vastutahtmist ,tahtes temast munka teha. Heinrich käis päevast päeva mööda linna ringi abistades linnaelanikke ja õppides maakeelt. Kevadel saabus linna katk. Heinrich,Albertus,Thidericus ja teised asusid linna inimesi ravitsema.Ülejäänud mungad sulgesid ennast kloostrisse. Thidericus ja väga paljud linnaelanikud suri katku.Katk oli läbi.
kompositsiooni;külastas Paganini viiulikontserti,kavatses saada oma aja suurimaks pianistiks;1830 40reisis paljudes EUmaades,andis kontserte Venemaal,esines TÜaulas;184861elas Saksam,oli dirigent ooperiteatris/sümf.orkestris,muusikapedagoog,romantilise suuna eestvõitleja,muusikakriitik/muusikaliste uurimuste läbiviija;viimased 25a seotud Itaaliaga,kirj.vaimulikku muusikat,8a Roomas kloostris,viim.elua.elas Wagneri(väimees)juures. Klaverile u800teost,ka sümfoonilist poeemi(13),etüüde,prelüüde,kantaate,ungari rapsoodia(19),kontsert klaverile/sümf.orkestrile(2),sümfoonia(2),laule ja romansse(u90). F.Chopin(181049tuberkuloos)poola helilooja,pianist,pani aluse poola rahvuslikule koolkonnale muusikas;isa prantslane(algul mõisas koduõpetaja,pärast Varssavi Lütseumi fr.keele kirj.õppejõud),ema poolatar;"teine Mozart",kirj.7a esimesed 2poloneesi,esimene klaverikontser
suursugustest suguvõsadest. Nad püüdsid kokku sobitada antiikkultuuri ristiusu tõdedega. Sel moel säilitasidki, et ei lasknud inimestel unustada nende ajalugu. 20. iseloomusta varakeskaegset kloostrielu(klooster, abt, abtsiss, munk, nunn, Püha Benedictus, Monte Cassino)- esialgu tekkisid kloostrid Aafrikas ja Aasias hiljem ka Rooma keisririigi alal ja munkade ja nunnadena asus kloostritesse ka rikkaid roomlasi. esialgu puudus kloostritel ühtne korraldus. Mõnes kloostris paastuti, teises elati luksuslikku elu. KLOOSTER: munkade või nunnade elupaik, keskaja esimesel poolel olid kloostrid peamised kultuuri keskused Lääne-Euroopas. ABT: mungakloostri ülem, ABTSISS: nunnakloostri ülem, MUNK: jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilma elust eraldunud mees, elab kloostris, NUNN: jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilma elust eraldunud naine, elab kloostris, PÜHA BENEDICTUS: oli itaalia munk ja rajas
VANAVENE ARHITEKTUUR JA MAALIKUNST 10.17.sajand Skulptuur: 910. saj. moodustus idaslaavlaste riik, keskusega Kiievis(17.saj.) Bütsantsi riik(ristiusk) Sofia peakirik Kiiesvis (11.saj. esimene pool, kreeka rist, viielööviline, idaseinas 9 apsiidi, kuplitega tornid) Sofia peakirik Novgorodis(lihtne ja range välisilme) Georgi peakirik Juejevi kloostris, Lunastaja kirik Nereditsas Pihkva ehituskunst( kirikud Petseri kloostris ja Irboskas) VladimirSuzdalimaa arhidektuur(12.saj. lõpp13.saj. alguses, erandlikud reljeefsed kaunistused, Uspenski kirik Vladimiris, Dimitri katedraal Vladimiris, Pokrovski kirik Nerli jõe ääres) Moskva Aristotele Fioravanti (Uspenski kirik) Kizi saarelt pärit puukirikud(15.sajand) Vassili Blazennõi peakirik Moskvas(16.sajand) Vanavene ilmaliku kultuuri mälestusmärgid
Idaseinas on 9 apsiidi.Välisilmes ja lõunaküljele 2 löövi.Idaseinas on 9 apsiidi.Välisilmes domineerivad kuplitega tornid) , Novgorodi Sofia domineerivad kuplitega tornid) , Novgorodi Sofia katedraal(kiriku välisilme range ja lihtne,Novgorodis levis katedraal(kiriku välisilme range ja lihtne,Novgorodis levis esinduslikuma ja toredam laad), Georgi peakirik Jurjevi esinduslikuma ja toredam laad), Georgi peakirik Jurjevi kloostris, Lunastaja kirik Nereditsas, Uspenski kirik Vladimiris, kloostris, Lunastaja kirik Nereditsas, Uspenski kirik Vladimiris, Pokrovski kirik Nerli jõe ääres. 16saj. meistriteos Vassili Pokrovski kirik Nerli jõe ääres. 16saj. meistriteos Vassili Blazennõi peakirik Moskvas-konstruktisoonilt veider aga Blazennõi peakirik Moskvas-konstruktisoonilt veider aga fantaasiarohke ja toretsev. fantaasiarohke ja toretsev.
pühak ning mõjukas filosoof ja teoloog traditsioonilises skolastikas, keda tuntakse ka nime all Doctor Angelicus. Katoliku kirik peab teda suurimaks teoloogiks ning tema filosoofia on katoliku kiriku ametlik filosoofia. Thomas sündis 28. jaanuaril 1225. aastal oma isa krahv Landulfi lossis Roccaseccas. Ta oli isa poolt langobardi päritolu ja ema, Theodora poolt suguluses kuulsa Hohenstaufenite dünastiaga. Landulfi vend oli abt Monte Cassino kloostris. Kuna see oli perekonna noorema poja tavaline tee, siis saadeti Thomas viie aastaselt kloostrisse- samuti abtiks õppima. Dominiiklaste ordusse astus mees Napoli ülikoolis õppides. Dominiiklaste ordu oli hiljuti loodud rändjutlustajate ordu. Orduga liitumine ei olnud aga perekonnale meelepärane ja seetõttu lasksid nad Thomase teel Rooma kinni võtta ja panid ta kaheks aastaks San Giovanni lossi kinni. Teda sunniti oma sihtidest taganema, kui Thomas ei andnud alla. Ta kaks venda
puudujääk, vaid Jumala kavatsuslik, inimese olemusmääratluse aspekt. Hing ei ole loodud kehast varem ja sõltumatult. Jumal lõi inimese tervikliku kehalis-vaimse olevusena. Thomas kummutab uusplatoonilise käsitluse ehk dualismi idee. 1274. aasta alguses saatis paavst ta Teisele Lyoni kirikukogule. Thomas asus teele, kuigi ei tundnud end hästi. Teel peatus ta venna- või õetütre lossis ning jäi seal tõsiselt haigeks. Ta tahtis lõpetada elupäevad kloostris. Et läheduses dominiiklaste kloostrit ei olnud, viidi ta tsistertsalaste kloostrisse. Ta suri Fossanova kloostris 7.märtsil 1274. 1323. aastal kuulutas katoliku kirik ta pühakuks. Tema peateos on „Teoloogia summa.“ Kokkuvõtte: Tominism on Aquino Thomasest lähtuv skolastiline õpetussüsteem. Alates 1879.aastast on tominism katoliku kiriku ametlik filosoofia. Ta ühendas Aristotelese filosoofia ristiusuga (oli andunud Aristotelese fänn). Suuresti
Oma maheda ja õrnalt koorese maitsega sobib ta maitsestama paljusid roogasid. Sobib suurepäraselt ka võileibadele ja salatisse.Valio Ritari - kui keskmine Soome juust on suhteliselt mahedamaitseline siis Ritari tänu oma 10 kuulisele küpsemisele pakub põnevat vaheldust. Hea leid juustulauale! Suitsujuust, suitsujuust singiga. Üllatuslikult on see tuntuim ja suurim ekspordiartikkel saksa juustude seas. Leiutatud munkade poolt Rotthalmunsteri kloostris, kogus kiiresti populaarsust Bayeri lehmakasvatajate seas. Juust tehakse kõigepealt valmis ja siis suitsutatakse väga erinevate meetoditega. Sellest tingituna on ka suitsujuustu sorte väga erinevaid. Suitsujuustu tegemine tähendab rohket käsitööd, seepärast on see väiketootjate pärusmaa. Tihti lisatakse suitsujuustule ka sinki.Mahedamaitseline juust, milles pole liialdatud ei suitsu ega soolaga. Tänu oma neutraalsele maitsele sobib maitsestama paljusid roogi.
Tal tekkis seal raskusi, sest ülikooli professorid olid kerjusmunkade suhtes vaenulikud. Lõpuks sai ta siiski magistrikraadi kätte ja hakkas 1257 õpetama. Pariisis kirjutas ta ka mitu oma teost (tähtsaim"Teoloogia summa") ja alustas tööd mitme teise kallal. Paavst Urbanus IV kutsus ta Rooma. 1274. aasta alguses saatis paavst ta Teisele Lyoni kirikukogule. Thomas asus teele, kuigi ei tundnud end hästi. Teel jäi filosoof tõsiselt haigeks. Ta tahtis lõpetada elupäevad kloostris. Et läheduses dominiiklaste kloostrit ei olnud, viidi ta tsistertslaste kloostrisse. Ta suri Fossanova kloostris Sonnino lähedal 7. märtsil 1274. Alles pärast tema surma,1323. aastal, kuulutas katoliku kirik ta pühakuks. Enne Aquino Thomast ei pidanud teoloogid usutõdedest inimmõistusega arusaamist võimalikuks. Thomas seevastu ei näinud usu ja mõistuse vahel mingit vastuolu. Usutõdedest arusaamiseni pidi viima ilmutuse ja mõistuse koostöö
12.Kerjusmungaordud olid Eesti kultuurile olulised, sest need olid esimesed kes hakkasid jutlustama eesti keeles ja seeläbi keelt levitasid.Samuti edendasid ordud rahva usuelu, haridust ja kultuuri. II paavst-katoliku kiriku ülemvalitseja,Rooma piiskop patriarh-õigeusu kiriku kõrgem juht piiskop-paavsti kardinal,katoliku kiriku kõrgem vaimulik feodaal-vasall ehk läänimees,senjööri alam naturaalmajandus-peaaegu rahatu, tootmisel ja vahetamisel põhinev majandus munk-kloostris elav jumalale pühendunud mees nunn-kloostris elav jumalale pühendunud naine rüütel-elukutseline ratsasõdalane lään-tuluallikas, tasu vasallile ustavuse ja teenistuse eest koormised-talupoegade kohustused isanda ees mõisategu-teokohustus ehk talupoja kohustus töötada isanda mõisas loonusrent- sunnimaisus-talupoegade keeld ilma isanda loata elukohta vahetada pärisorjus-talupoegade sõltuvuse vorm mis põhineb sunnimaisusel ja orjade müümisel
Kokk2 Toomas-Zoel Druzko François Rabelais • François Rabelais oli üks tähtsamaid prantsuse renessansiajastu humanistlikke kirjanikke. • Tema tuntumad teosed on "Pantagruel" (1532) ja "Gargantua" (1534). • Rabelais kirjutas ka nimede Alcofribas Nasier (mis on anagramm tema nimest) ja Seraphin. Rabelais • Rabelais sündis jõuka advokaadi peres Prantsusmaal. • François Rabelais oli nooruses mungaks algul frantsisklaste, seejärel benediklaste kloostris,kus ta aga salaja luges antiigi teoseid. • 1527. Pääses ta kloostrist ja hakkas suhtlema humanistlike rindkondadega. • Õppis Montpellier ülikoolis arstiteadust ja hiljem tegutseski peamiselt arstina ning luuletas Jaochim Du Bellay kardinalist sugulase sekretärina. • Ta suri Pariisis.
The Borgia Bride(Borgia pruut) Mai-Liis Jeanne Altermann Kalogridis Raamatust • Autor:Jeanne Kalogridis • Ilmus:2005 • Draama • Raamatud pole tõlgitud eesti keelde Lugu • Sancha lapsepõlv • Surnutemuuseum • Abiellumine Gioffrega • Kohtumine Gioffre perega • Afäär Cesarega • Lucrezia kloostris olek • Paavsti surm Autorist • Jeanne Kalogridis (sündinud 1945) on ajalooliste,ulme ja õudusloode autor. • Samuti on ta kirjutanud kõik Star Treki raamatud J.M.Dillardi pseudonüümi all. Autori teisi raamatuid • Draakula Perepäevikud(1995-1997) • Spekter(1991) • Põlemisaeg(1997) • Mina,Mona Lisa(2006) • Kuri kuninganna(2009) • Krahvinna Scarlet:Itaalia Renesanssi Lugu(2010)
,,Narziss ja Goldmund" Hermann Hesse Mariabronni kloostris elas abt Daniel ja kasvandik Narziss. Mõlemast peeti kloostris väga lugu ja mõlemad olid omal alal targad. Abt oli lihtsameelne ja alandlik, Narziss valdas väga hästi kreeka keelt ja oli hea õpetlane. Narziss ei soovinud ise endale ametikohti aga oli kindel, et neid pannakse talle peale, sest ta tunneb hästi inimese loomust ja kutsumust. Kloostrisse saabus uus õpilane, Goldmund, kes oli saadetud sinna ta isa poolt, kes arvas, et Goldmund peab lunastama ta ema patte, isa tahtis, et Goldmund jääks kloostrisse alatiseks.
Chrysalde on selle pärast mures, kuna Arnolphe on teisi nii palju pilganud ning see võib talle endale kurjasti kätte maksta. Arnolphe aga vaigistab ta kartused, kinnitades, et temaga nii et juhtu, kuna tal on kõik planeeritud. Arnolphe abikaasa pidi olema harimatu, truu, usklik ja hoolas. Ta ei tahtnud tarka naist, kuna kartis, et see võib ta siis üle kavaldada. Ta soovis, et ta naiseks saaks Agnés, keda ta oli lasknud kloostris kõige eest varjul hoida. Chrysalde saab teada, et Arnolphe on omale uue nime võtnud- de la Souche. Arnolphe on täiesti kindel, et kui ta on lasknud neiu Agnési kloostris nii kasvatada, et tal millestki aimu pole, siis tahab Agnés temaga kohe suurest tänust abielluda. Tegelikult ei olnud Agnés ka nii väga harimatu kui Arnolphe soovis, ta oli nimelt kirjutama õppinud ja sel moel sai ta oma armastatule Horace`le kirjutada. Horace usaldab Arnolphe`i täielikult ning räägib talle kõigest
kuplit. Hiljem (17. saj.) ehitati 9 lööviliseks, seega oli põhja-lõuna suunas pikem kui ida-lääne suunas. Idaseinas 9 apsiidi. Sofia katedraal Novgorodis- Valminud 11. sajandi keskpaigas. Klassikaline viiskuppelkirik. Samuti hilisemate lainendamistega muudetud. Välisilme on lihtne ja range. Novgorodis levis aga ka esinduslikum ja toredam laad. Rikaste kaupmeeste ettevõttel valmisid mitmed ilusad kirikud nii Novgorodis kui selle lähiümbruses, näiteks Georgi peakirik Jurjevi kloostris (12. saj. algus) ja ühe keskse torniga Lunastaja kirik Nereditsas(12. saj. lõpp). Novgorodi arhitektuuriga sarnases ka Pihkva ehituskunst. Selle linna kirikud olid sageli väga väikesed, vanimad on säilinud 12. sajandist. Pihkvas asus ka Vana Vene võimsaim kreml, mis oli tugevasti kindlustatud. Pihkva-pärases stiilis on ka mõned kirikud Petseri kloostris ja Irboskas. Vene linnades olid levinu nn. "ühe tänava kirikud". Need on pisikud kirikud, mis olidki paari tänava elanike jaoks
Paavstivõimu kõrgaeg Innocentius lll ajal Kuuria paavsti õukond, kirikuelu keskvalitsus Legaat paavsti volitatud esindaja teistes maades Kirikukogu eri maade kõrgvaimulikke ühendav kogu Bullad paavsti ametlikud seisukohavõtud Kümnis kirikumaks kiriku ülalpidamiseks Benediktlased: · 6. Sajand · Püha Benedictus · Kanti musta rüüd · Elati rangelt kloostris, päevaplaani järgi · Füüsiline töö · Kõik pidid alluma kloostriülemale Tsistertslased: · 11. Sajand · Nime sai Citeaux kloostri järgi · Kanti valget rüüd · Lähtuti Benedictuse reeglitest · Nõuti luksusest loobumist · Karmimad kombed · Järjekindel füüsiline töö Fransisklased · 13. Sajand · Franciscus · Kandsid jämedakoelist pruuni või hallikat rüüd · Idealiseeriti kasinust · Lihtne eluviis
3)Watburgi linnus Eisenachis 4)Mainzi toomkirik Prantsusmaa 1)Cluny kloostrikirik 2)Notre Dame de la Crande kirikPortieris 3)Saint Sermini katedraal Toulouseis 4)Tornlinnus Dinant is Inglismaa 1)Toweri linnus Londonis 1)Gislebertus.Viimne kohtupäev kloostrikiriku portaal 2)Kristuse sünd St Michaelikiriku pronks uks 3)Eeva paradiisi aias Saint Lazare katedraal. 4)Püha Peetrus Saint Pierre kirik Moissacis 5)Naine ja deemon Vereley kloostrikiriku kapiteel 6)Krutsifiks Lichensteini kloostris 7)Laemaaling St Michaeli kirikus Hildesheimis 8)Maarja kuulutus Saint Severe apokalüpsisest 9)Normannide ratsavägi Hastingsi lahingus
Koolid ja haridus Üldist koolikohust keskajal polnud .Koolitamise eest tuli maksta ning ainult vähestel vanematel oli võimalik selliseid kulutusi teha .Seega oli kooliharidus kättesaadavam peamiselt ühiskonna kõrgema kihi paremale osale, enamik inimesi olid kirjaoskamatud. Samas ei peetud keskaja seisuslikult liigendatud ühiskonnas igale seisusele kooliharidust ka vajalikuks. Varakeskajal olid peamised hariduskeskused kloostrid. Pea igas kloostris oli kool, lisaks raamatukogu ja kirjutustuba. Kloostrite juures tegutses nn : sisemine kool ( Schola interna), mis oli mõeldud neile, kes kavatsesid kloostritesse astuda. See vastu nn: välimine kool (schola xterna) oli mõeldud tavalisele, ilmekatele õpilastele kes soovisid vaid haridust haridust. Ilmikutele mõeldud koolis õpetati lastele lugemist, kirutamist, laulmist ja Ladina keelt. Linnade hoogne areng mõjutas tugevalt ka koolihariduse levikut. Linnakodanikele
SAJANDIL Kunstiajalugu Merilin Miggur 11K MASACCIO (1401-1428) Masaccio. Kolmainsus. Fresko Santa Maria Novella kirikus Firenzes. Masaccio. Paradiisist väljaajamine. Fresko Brancacci kabelis Firenze Santa Maria del Carmine kirikus. Masaccio. Pearaha. Fresko Brancacci kabelis Firenze Santa Maria del Carmine kirikus. FRA ANGELICO (u. 1388-1455) Fra Angelico. Noli me tangere (Ära puuduta mind). Fresko Firenze San Marco kloostris. PAOLO UCCELLO (1397-1475) Paolo Uccello. San Romano lahing. DOMENICO VENEZIANO (u. 1400-1461) Domenico Veneziano. Madonna lapse, Püha Franciscuse, Ristija Johannese, Püha Zenobiuse ja Püha Luciaga. Santa Lucia de` Magnoli kiriku altarimaal. PIERO della FRANCESCA (u. 1416-1492) Piero della Francesca. Federico da Montefeltro ja tema naine Battista Sforza. SANDRO BOTICELLI (u. 1445-1510) Sandro Boticelli. Venuse sünd. Sandro Boticelli. Kevad.
Pythagorase teoreem Pythagoras oli Vana-Kreeka filosoof, elades 580-500 e.m.a. Sündis Samosel, suri Musese kloostris. Võttis kasutusele ruudu ja kuubi mõiste arvutamisel. Pythagorasel oli kool Krootonis, kus elati askeetlikult. Neil oli pmst oma usk. Koolis õpiti teadust, arstiteadust, kunsti ja muusikat. Õpitöö oli suuline ja kestis 5 aastat. Kõik oli salajane. Seal õppis ka tema naine. Tema teoreemi tõestas arvatavasti hoopis tema naine. Pytharoras avastas ka, et maailm on kerakujuline. Pytharoras leidis ka 5 elemendi: eetri. 4 elementi on tuli, vesi, maa ja õhk. Peale tema surma lagunes ka kool.
Kuremäe Jumalaema Uinumise nunnaklooster Asustatud 1891 Asukoht Ida-Virumaal, Illuka vallas Eestis ainuke tegutsev vene-õigeusu nunnaklooster. Rajati vürst Sergei Sahhovskoi poolt. Kloostrit asuti Kuremäele rajama 1885. a. ja valmis 1891. aastal. Ehitati peakirik, kalmistukirik, kuberneri jaoks majakirik ja teisi vajalikke hooneid. Kloostri kellatornis oli 7 kella, suurim 2,6 tonnine, teine 1,5 tonni, kolm väiksemat pea ühesuurused. Klooster oli Mekaks vene-õigeusklikele Venemaalt. Kloostri tähtsaim ehitis on Moskva-Jaroslavli koolkonna sakraalehitisi jäljendav viiekupliline Jumalaema Uinumise (Uspenski) peakirik, mis ehitati aastatel 19081910. Selle arhitekt oli Mihhail Preobrazenski. Kolmelöövilises kirikus on kolm altarit, rikkalik männipuust nikerdatud ikonostaas ja haruldasi seinamaalinguid. Aastail 19171923 oli klooster evakueer...
piiskopi ori. Ta põgenes metsa. Piiskop leidis Vahuri üles ning tahtis teda piitsutada. Siis tuli metsast välja karu ning piiskop nõudis enda päästmist ningVahur sai vastutasuks tükike metsamaad endale.. Ta ehitas metsa sisse väikse maja. Osake maaalast oli põld. Tambetil oli poeg Jaanus. Tambeti naine suri kahe aasta eest. Tambet ehitas ilusa ja suure maja. Tambet hakkas hoolimata Vahuri keelust saksa keelt õppima. Jaanus õppis Tallinna Mustamunga kloostris. Tambet ja Jaanus läksid ratsutades Lodijärve lossi. Jaanus tutvus seal kolme sõbraga. Emilia, Oodo ja nende koera Tarapitaga. Jaanus ja Tambet hakkasid seal ka edaspidi käima.
välja New Yorki. Mida uut tõi muusikasse- *Lavamuusika ja sümfoonia põimumise. *Muusikalise materjali kasutamise.* Ballettides tegi samanimelisi süite ja klaveripaladest koosnevaid tsükleid. *Tegelaste ja tüüpsituatsioonide iseloomustamiseks kasutab helilooja tervet juhtteemade kompleksi.* Ekspressionisltikke jooni,meloodilisust,eepikat ja lüürilisust.*Klassikalise helikeele stiliseerimise. Looming- 7 sümfooniat. 10 ooperit ("Kihlus kloostris", "Sõda ja rahu",Jutustus tõelisest inimesest","armastus kolme apelsini vastu"). 9 balletti ("Tuhkatriinu",Romeo ja Julia"). 5 klaverikontserti,2 viiulikintserti ja 3 tellokontserti. Näidendi-ja filmimuusikat("Petja ja hunt"). Klaveriteoseid Kantaate ja oratooriumeid.
Mona Lisa Masaccio. Paradiisist väljaajamine. Andrea Mantegna. Surnud Kristus. Leonardo. Püha õhtusöömaaeg. Fra Angelico. Maarja kuulutus. Raffael. Ateena kool. Paolo Uccello. San Romano lahing Donato Bramante. Tempietto San Pietro kloostris Roomas. Raffael. Sixtuse madonna. Piero della Francesca (1416- Bramante. Peetri kirik 1492) Roomas. Federico da Montefeltro ja Battista Sforza portree. Michelangelo. Pieta. Andrea Palladio. Villa Rotonda Sandro Botticelli. Venuse sünd. Vicenzas
o Nõukogude liius oli kogu kunstilooming allutatud rangele parteilisele juhtimisele. o Tema teoseid peetakse liiga modernistlikeks. o Tema ooper "Semjon Kotko",mis räägib Ukraina rahvuskangelasest Saksa okupatsiooni ajal keelatakse ära ja tänu selle ei tohi Sergei välismaale minna. o Stalini paranoia lõhub tema perekonnaelu.Abikaasat kui sünnilt hispaanlast ähvardab piev genotsiidioht. o Ooperi "Kihlus kloostris"kirjutamisega algab Prokofjevi suhe Mira Menelsohhiga. o Sõja puhkedes evakueeriti Sergei koos Miraga samasse piirkonda.Abikaasa,koos poegadega jäi Moskvasse. o Selle aja jooksul muutub tema helikeel süngemaks. o 5 sümfoonia saab Stalini preemia. o 1945.aastal saab raskelt põrutada.Sellest algava ka tema tervisehäired. o 1947.aastal võetakse Venemaal vastu seadus,mis keelab abielu välismaalastega.Sergei abielu tühistatakse. o 1948.aastal abiellub Miraga.
teda vastu ei võetud. Pariisis õppis ta kompositsiooni. Külastas ta Paganini viiulikontserti ning temast motiveerituna kavatses Liszt saada oma aja suurimaks pianistiks. Saksamaal oli dirigent ooperiteatris ja sümfooniaorkestris, muusikapedagoog, helilooja, romantilise suuna eestvõitleja, aga ka muusikakriitik ja muusikaliste uurimuste läbiviija. Viimasel 25 aastal kirjutas palju vaimulikku muusikat. Veetis 8 aastat Roomas kloostris. Suurem osa Liszti loomingust on kirjutatud klaverile, ligi 800 teost. Ta on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate. Liszt oli ajastu säravaim pianist ja kuulsaim klaveripedagoog. Ta oli ülimalt virtuooslik, jõuline, rõhutas efekte, kasutas klaverit nagu orkestrit. ,,Liebestraum" ,,Ungari rapsoodia"
Dünamünde kloostrile. Siia tekkis väike abiklooster. Abikloostrit juhtis prior ja mis 1281.aastal ka pühitseti. Dünamünde kloostri vennaskonna ümberasumise Padisele 1310. aastal ning sinna suure kindlustatud kloostrihoonestiku rajamise põhjuseks oli Dünamünde kloostri Riia ümbruse alade sundmüük Saksa Ordule 1305. aastal. Iseseisva Padise kloostri ehitiste rajamise alguseks võib pidada 1317. aastat. Jüriöö ülestõus, mille käigus kroonikate järgi tapsid eestlased Padise kloostris 28 munka ning põletasid kloostri, andis ainult osalise tagasilöögi kloostri arengule. Oma suurima õitsengu saavutas klooster 1400. aasta paiku, mil lisaks ulatuslikele valdustele Eestimaal oli klooster omandanud ka valdused Lõuna-Soomes praeguse Helsingi ümbruses, Porvoos, Sipos ja Pernajas.15. sajandi alguses müüs klooster oma valdused nii Soomes kui ka Liivimaal ning kloostri allakäik oli alanud.
Varakristlik muusika keskaeg 5saj.-13saj.(muusikas) · Vaimulik muusika, kristlus · kiriku muusika · 313a. - Milano edikt(kuulutati kristlus ludatud usuks) · Missa kristlaste jumalateenistus e. Mess · koraal kristlik laul/kiriku laul · paavst katoliku kiriku juht, vaimne isa · munk mees usklik, elab kloostris · klooster koht, kus munk ja nunn elavad ja teenivad jumalat, maisevara ära andmine · pandi paika missa reeglid · Gregorius I (paavst) hakkas levitama missa reegleid · Kiriku keeleks sai ladina keel · gregoriuse laul(koraal) -ilma saateta(a capella) -ladina keeles -mungad laulsid(mehed) -ühehäälne(esialgu) -puudub kindel meetrium(taktimõõt) · Organum - esimesed kahehäälsed laulud 10.saj
Keskaja muusika 1. Kiriku ülemvõim ka muusika üle. 2. Võtteis üle juudi laule enne Gregoreust samuti kreeklaste laule. Peatähelepanu sõnadel. Kirikutes lauldi valdavalt emakeeles laulud, tekstid piiblist. Igas kirikus, kloostris olid oma laulud. 3. Gregorius hakkas ühtlustama Lääne-Euroopa kirikut,uurima piiblitekste mis sobiks erinevate teenistuste juurde. Jaga kirikuaasta kolmeks . · · · Kehtestas kindlad laulud kirikuteenistustele. Nõudis, et kirikumuusika oleks ladinakeelne ja a capella , ühehäälne väga kõrgetes helistikes, see oli selleks, et inimene pingutaks lauldes ja saaks jumalale lähemale. Need nõuded saadeti Lääne Euroopasse kullerite abil, protsess aeglane, võttis aega
aastal hakkas tegelema rezissööritööga ETV-s Tegelased Aleksandr Goloborodko Gabriel Raivo Trass Hans von Risbieter Ingrda Andria Agnes von Mönnikhusen Elza Radzia Abtiss Rolan Bõkov Vend Johannes Eve Kivi Ursula Uldis Vazdiks Siim Peeter Jakobi Ivo Schenkenberg Karl Kalkun Pealik Valdeko Ratassepp Johann von Risbieter Helmut Vaag kõrtsmik Katrin Karisma toatüdruk Ago Saller preester kloostris Laulud Reliikvia Põgene vaba laps Mässajate laul Pistoda laul Prostituudi laul Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Viimne_reliikvia#V.C 3.B5ttepaigad http://www.filmi.arhiiv.ee/index.php? is_inc=galerii&lang=est&separ_l=1&show=foton aitused&gid=60
" , pussitas 19-aastane mees teda 14 korda Mariale tehti tuimestuseta operatsioon Enne surma jõudis Maria Alessandrole andestada Maria Goretti suri 6. juulil 1902. aastal Maria oli väga jumalakartlik, teda nähti sageli palves Serenelli vangistamine Tabati vahetult pärast Maria surma Kuna oli alaealine, mõisteti talle 30 aastat vangistust Pärast vanglast vabanemist külastas mees Maria ema ning palus andestust, mille ta ka sai Elas kuni surmani kloostris Suri 1970. aastal Maria pühakuks kuulutamine 27. aprillil 1947 kuulutas paavst Pius XII Maria Goretti õndsaks Maria on noorte, märtrite, tütarlaste ja vägistamisohvrite kaitsepühak Tema poole palvetatakse vaesuse ja vanemate kaotuse puhul 6. juuli püha Maria Goretti, neitsi ja märtri mälestuspäev Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Abtiss - Elsa Radzina (eestikeelne tekst: Aino Talvi) Vend Johannes - Rolan Bõkov (eestikeelne tekst: Jüri Järvet) Ursula - Eve Kivi Siim - Uldis Vadzik (eestikeelne tekst: Aksel Orav) Hans von Risbieter - Raivo Trass Ivo Schenkenberg - Peeter Jakobi (eestikeelne tekst: Olev Eskola) Pealik - Karl Kalkun Johann von Risbieter - Valdeko Ratassepp Kõrtsmik - Helmut Vaag Toatüdruk - Katrin Karisma Mungad - Hans Kaldoja, Ain Jürisson Preester kloostris - Ago Saller LAULUD ,,Reliikvia" ,,Põgene vaba laps" ,, Mässajate laul" ,,Pistoda laul" ,,Prostituudi laul"
Abt, kellele vahele jäädi, tahtis munka noomida, kuid nähes tüdrukut, ei suutnud ka tema talle vastu panna. Kuna nii munk kui ka abt eksisid reeglite vastu, otsustasid mõlemad sellest vaikida ja pääsesid sel moel puhtalt. Arvan, et autor tahtis novelliga öelda seda, et ka kõige korralikumad inimesed ei pruugi suuta ahvatlustest loobuda ning võivad reeglite vastu eksida. Selle loo puhul on novelli tunnuseks püant, kus abt, kes peaks olema kloostris teistele eeskujuks, eksib ka ise reeglite vastu ning teeb sama vea, mis munk. Minu meelest oli see jutt üsna huvitav. Teises novellis oli juttu naisest, kes ei julgenud vanematele öelda, et ta ühte meest armastab ning kohtus temaga salaja enda toas. Nad jäid vanematele vahele, kuid nood ei olnud pahased ja tahtsid, et noorpaar abielluks. Minu meelest seisnes loo mõte selles, et ei tasu varjata asju eelarvamuste tõttu, et keegi selle hukka võib mõista, sest see ei pruugi üldse nii olla
Johann Sebastian Bach Üldinfo 31.03.1685 28.07.1750 Saksa helilooja ja organist Barokk Lapsepõlv Musikaalne pere Isa õpetas talle viiuli- ja klavikordimängu Onu Johann Christoph Bach (164593) tutvustas orelimängu Bachi ema suri 1694. ja isa 1695. aastal Ta kolis enda vanema venda Johann Christophi juurde, kes ise oli organist Edasiõppe Miikaeli kloostris Lüneburgis Pärast kooli lõppu Mõni aeg töötas ta Weimaris väikese kapelli juures viiuldajana Arnstadtis töötas Bach Uue kiriku organistina Bach töötas ühe aasta Mühlhausenis Blasiuse kiriku organistina. Seal elades abiellus ta Maria Barbara Bachiga Weimar Weimaris sai Bach sealse hertsogi õukonna lossikiriku organistiks Hertsog lõi spetsiaalselt Bachi jaoks kontsertmeistri ameti Weimari õukonda tabasid aga rasked ajad Võimuvõitlusest kannatasid ka muusikud Kui Bach 1717
survel maha müüma oma sealsed kloostrivaldused. 1305. aastal andis Taani kuningas Erik Menved loa suurejoonelise kindlustatud kloostrikompleksi rajamiseks, mida hakati ehitama 1317. aastal. Klooster rajati eestlaste Padise muinaslinnuse lähedale. (Ridbeck 2005: 16) 1343. aastaks jõuti valmis ehitada esimene ehk keldrikorrus ning osa põhikorruse müüridest. Kuid kui algas Jüriöö ülestõus, siis klooster põletati ning 28 kloostris olnud munka, ilmikvenda ja saksa soost vasalli tapeti. Sellest hävingust saadi üle alles 1370. aastate paiku, mil ehitustööd pooliku kloostrikompleksi juures jätkusid. Oma suurima õitsengu saavutas klooster 1400. aasta paiku, mil lisaks ulatuslikele valdustele Eestimaal oli klooster omandanud ka valdused LõunaSoomes praeguse Helsingi ümbruses, Porvoos, Sipos ja Pernajas.
FILIPPO LIPPI ANNA-MARIA OTSA ELULUGU • Itaalia maalikunstnik • Sündis teatavasti aastal 1406 Firenzes ja suri 8. oktoobril 1469 Spoletos • Tema isa oli vaene lihunik ning ema suri sünnitusel, last kasvatas edasi tädi • Koolis käis ta karmeliitide kloostris, kus aastal 1425 ordineeriti preestriks(oli seal aastani 1432) • Giorgio Vasari kirjutas teoses "Kunstnike elulood" Lippi kohta: «Õppimise asemel veetis ta kogu oma aja piltide kritseldamisega nii enda kui teiste raamatutesse.» • • • • • 1452 määrati ta Firenze Maarja Magdaleena nunnakoostri kaplaniks(vaimulik,kes töötab väljaspool kirikut) • Ta teenis küll palju raha, aga oli ikka vaene • Vasari mainib tema vangilangemist berberi piraatide
VANAVENE ARHITEKTUUR JA MAALIKUNST Vanavene kunst hakkas kujunema 9.10.saj. Seda võib pidada Bütsantsi kunsti jätkuks ja edasiarenduseks. KIRIKUD Kiievi Sofia katedraal südamik meenutab kreeka risti. Välisilmes domineerivad kuplitega tornid. Novgorodi Sofia katedraal välisilme väga lihtne ja range. Esinduslikum ja toredam laad. Tuntuimad kirikud Novgorodis ja selle ümbruses: Georgi peakirik Jurievi kloostris, Lunastaja kirik Nereditsas. VladimirSuzdalimaa arhitektuur kuulsaimad on Dmitri katedraal Vladimiris ja Jumalaemale pühendatud Pokrovski kirik Nerli jõe ääres. 14saj. tõusis Kiievi asemel ehituskunsti keskuseks Moskva, kus töötasid mitmed itaalia meistrid. Kuulsaim neist oli Aristotele Fioravanti. Vene ehituskunst arenes suurema vormirikkuse, fantaasiakülluse ja maalilise toreduse suunas. Konstruktviine selgus ja loogilisus vähenes.
tegelesid nad ka põllunduse, aianduse ja karjakasvatusega; naisharul olid kloostrid ka linnades. dominiiklased kerjusmungaordu; kuulutasid jumalasõna ja tegelesid hariduse andmisega; kloostrid linnades. frantsisklased kerjusmungaordu; tegelesid rändjutlustamisega kohaliku rahva hulgas; kloostrid linnades. augustiinlased tegutsesid alates 15.saj. algusest Pirita kloostris, mis oli ainus segaklooster Eesti alal. - Usupuhastus: tulemused- Eesti ala jäi usuliselt lõhestatuks,Liivi ordu säilitasid oma poliitilise võimu ning. - Katoliikluse ja luterluse pooldajate vahel puhkes ohvritega kokkupõrkeid - osa kloostreid linnades suleti. Põhjused-ilmalikud valitsejad himustasid kiriku varandust ja maid. Taotleti sügavaid vaimulikke muudatusi.
· Abiellus 13-aastaselt Ulf Gudmarssoniga. · Koos abikaasaga käidi palverännakutel. · Pärast Ulfi surma astus kloostrisse ja pühendus jumalale. · 1350. aastal siirdus Birgitta Rooma. · Elu lõpus võttis ette palverännaku Palestiinasse, pärast mida ta suri. · 1391. aastal kuulutati Birgitta pühakuks. Agostino Di Duccio "St Bridget of Sweden Receiving the Rule of Her Order" Birgitiinide ehk Pühima Lunastaja Ordu · Algselt elasid ühes kloostris nii nunnad kui mungad. · Kloostri valitseja naine - abtsiss · Kloostri kirikus oli orel keelatud. · Ehitusel pidi kasutama ainult looduslikke materjale. · Peaklooster asub Vadstena linnas. · Tänapäeval koosneb ordu kolmest harust. Pirita klooster · Kloostri rajamine algas 1407. aastal. · Pirita klooster oli rahvusvaheline palverännupaik. · Klooster taastati 2001. aastal, praegu elab seal 8 nunna. Pühaku sümbolid · Palveränduri kepp
Malevkonna üks liikmetest. Ta on osalenud mitme ansambli töös. On kirjutanud mõned luuletused koos Tõnu Trubetskyga. Looming Luulekogud 1989 "Merca by air mail" 1989 "Mercamerka" 1998 "Vana libu hommik" 2005 "Hele häärber" 2007 "Narrivile" Raamatud 2009 "Mees" Rollid teatris Võõrasema vennad Grimmid, Laur Kaunissaare "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" Taarka Kauksi Ülle "Taarka" (2005) Hamlet William Shakespeare "Hamlet" (diplomilavastus Dominiiklaste kloostris, 1987) Nõid Olav Ehala, Leelo Tungal "Lumekuninganna" (2006) mänginud telelavastuses "Soo" (1992) ja teleseriaalis "Kelgukoerad" Tunnustused 1988. a. Panso preemia 1997. a. Lauteri preemia 1998. a. Eesti Teatriliidu parima naisnäitleja aastapreemia 2004. a. Eesti Teatriliidu parima naiskõrvalosa aastapreemia Merca on punkluule esindaja. Tekkis 1980. lõpul Esile tõusis ühiskondlikult terav "prügikastiluule", seksuaalne temaatika Kirjutanud setukeelseid luuletusi Öölumi
annaabi.ee 
