Facebook Like

Üldajalugu (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Üldajalugu
1. Egeuse ehk Kreeta -Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100
Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel.
1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr
1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared)
  • Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud dešifreerida, siis on selle kultuuri peamisteks allikmaterjalideks arheoloogilised allikad ning kreeklaste poolt kirja pandud müüdid.
  • Lossikultuur- väljakaevamistelt leitud hiigelsuured ehitised (funktsioonid: majanduskeskused, laoruumid toiduainete hoidmiseks, usukeskused), millest kuulsaim Knossos. Lossidel puuduvad kindlustused .
  • Labürint
  • Kultuurikandjatel oma silpkiri ( lineaarkiri A)-Kuna pole teada kreeta kultuuri elanike keele päritolu, siis pole suudetud nende kirja veel dešifreerida. Savitahvlid
  • Rahumeelne - pole leitud relvi , freskodelt puuduvad sõjad , valitsevad naiselikud jooned
  • Härjakultus- Minotaurose legend, Adriane lõng
  • Thera ( Santorini ) saarel toimunud vulkaanipurse. Umbes 1500 eKr toimunud looduskatastroof tõi enesega kaasa tõsise maavärina, lõuna suunas liikuva hiidlaine ning vulkaanilise tuha langemise Kreeta saarele , mis purustas ja kattis paksu tuhakihiga paljud minoilisele kultuurile nii iseloomulikud lossid. Sellele järgnes mandrilt tulnud kreeklaste ( ahhailased ) rünnak, kes allutasid kreetalased oma ülemvõimule.
2) Mükeene kultuur 1500-1100 eKr
      • Arvatavasti u 2000 eKr jõudsid Balkani poolsaarele ka indoerurooplastest kreeklaste esivanemad , kes jäid küll oma kultuuritasemelt ja ühiskonna arengult minoilisest kultuurist maha, kuid tänu sõjavankrite kasutamisele saavutasid sõjalise üleoleku Egeuse mere piirkonnas. Umbes 1500 eKr vallutasid kreeklased (ahhailased) nõrgenenud Kreeta saare. Kreeklased võtsid allutatutelt üle minoilise kultuuri saavutused või kohandasid seda oma vajadustest lähtuvalt.
      • Kultuuri kandjad, tänapäeva kreeklaste eelkäijad (ahhailased)
      • Mükeenelased sõjakamad.
      • Kindlustatud lossid (Kuulsaim Peloponnesose ps Mükeene loss), n-ö kükloopilised müürid, väravad Mükeene Lõvivärav.
      • Lineaarkiri B- osatakse tänapäeval lugeda, majapidamisdokumendid
      • Härjakultus
      • Trooja sõda- Homerose eepos „ Ilias “ 19.saj lõpul tõestas Heinrich Schliemann , et Trooja linn eksisteeris päriselt.
      • u. 1200 eKr purustati paljud keskused, Vahemere idaosas ulatuslikud rahvasteliikumised, 1100 eKr langes lõplikult uue sissetungi tagajärjel.

2.Ülevaade klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni ajaloost, õp. lk 101-106
1) Tume ajajärk e. Homerose ajajärk u- 1100-800 eKr
  • Tsivilisatsiooni kadumine, kultuuri allakäik, kirja ununemine
  • Lossid purustati- doorlaste sissetungi tagajärg
  • Hetiidid Väike- Aasias võtsid kasutusele raua, hakkas majandus arenema
2) Arhailine ajajärk u. 800- 500 eKr
  • Orjandusliku korra väljakujunemine Kreekas.
  • Lõplikult kujunevad välja Kreeka linnriigid Polised .
  • Kreeklaste kolonisatsioon Vahemerd ümbritsevatele aladele .
  • Tänu kultuurikontaktidele naaberaladega kujuneb välja kõrgetasemeline kultuur.
  • Kasutusele tuli kreeka tähestik (võeti üle foiniiklastelt, kujundati vastavalt oma kultuurile)
  • Teaduse ja filosoofia sünd. 600-500 eKr Aristoteles , Platon , Thales .
  • Tekivad ülekreekalised usukeskused: Olümpia, Delfi.
  • Olümpiamängud 776. eKr
3) Klassikaline ajajärk u. 500- 338 eKr
  • Kreeka kultuuri arengu kõrgaeg
  • Sokrates (460-399 eKr), Platon (427-347), Aristoteles (384-322)
  • Kujuneb välja demokraatia Ateena linnas (450-430)
  • Kreeka-Pärsia sõjad (490-479 eKr.)- Maratoni lahing 490 eKr,mille Pärsia haledalt kaotas.
  • Kreeklaste kodusõda - Peloponnesose sõda (431-404 eKr)- Ateena vs Sparta. Ateena kaotas.
  • Demokraatliku Ateena ja aristokraatliku Sparta vastasseis viis linnriikide võimuvõitluseni.
  • Perioodi lõpul algas Kreekast põhjas asuva Makedoonia riigi esiletõus.
  • Chaironeia lahing (338 eKr)- Philippos II juhitud makedoonlased ja Kreeka linnriikide vahel. Ateena ja Teeba väed said lüüa. Kreeka Makedooniale.
  • Salamise lahing (480 eKr)- Merelahing . Pärsialased ülekaalus, 1200 laeva, kreeklastel 400. Kreeklased juhtisid pärslased lahesoppidesse, kus osad pärsia laevad karidele jooksid, kreeklased võitsid pärslasi.
  • Ateena mereliit- Egeuse mere rannikul ja saartel paiknevad linnriigid. Rajati Pärsia- vastaseks võitluseks, kuid Ateena kehtestas seal ülemvõimu. Enamik liitlasi tasus liidukassasse andamit, mis võimaldas ateenlastel oma laevastikku täiustada.

4)Hellenistlik ajajärk u. 338- 146 eKr (või 30 eKr)
  • Hellenistlike riikide kujunemine, hellas- kodumaa (Kreeka)
  • Kultuur levis (eriti itta ) tänu Aleksander Suure (Makedoonia) sõjaretkedele (334-326 eKr)
  • Aleksander Suur (juhtis riiki 336- 322) oli Philippose poeg, kreeka kasvatus,õpetaja- Aristoteles
  • Kreeka keelest maailmakeel
  • Kreeka kultuuri, tsivilisatsiooni langus
  • 146 eKr roomlased vallutavad Kreka põhiala
  • Vahemere idaosa hellenistlike riikide allutamine Rooma ülemvõimule 30 eKr.
  • 30 eKr langeb viimae Hellenismi riik (valitsejaks Kleopatra)

3.Riik ja ühiskond Vana-Kreekas, õp. Lk 107-114
Polis - sõltumatu, omavalitsemisel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik , kus moodustati nõukogu ja poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks:
a) kodanikud ja B) mittekodanikud .
Kodanikud : Täisealised vabad mehed, kellel oli kohus kaitsta riiki.
Mittekodanikud : Naised, võõramaalased ja orjad
Varanduslik tsensus : Kodanikuõigused said jõukamad inimesed.
FaalanksKreeka raskerelvastusega jalaväe tüüpiline lahingrivi.
Ühiskonna struktuur :
  • Talupojad – Tegelesid talutöödega
  • Linnaelanikud – Linnades elavad inimesed, kes ei tegelenud põlluharimisega
  • Käsitöölised – Väikesed töökojad ja elasid linnas
  • Aristrokraadid – Auväärse päritoluga suurmaaomanikud
    Aristokraatia korral koondus võim aristokraatide (päritolult õilsate ehk suursuguste /kr k aristoi – õilis/ suurmaaomanike) kätte, ametnikud valiti nende hulgast. Selline valitsemisvorm leidis aset Kreeka tumedal ajajärgul. Säilis see näiteks ka Spartas, kus aristokraatlike perekondade seas võis veel omakorda eristuda kitsas rühmitus – nii kasvas aristokraatia üle oligarhiaks (oligarhia – vähemuse valitsemine, võmutsemine).
    Ateenas 5. sajandil eKr kujunenud demokraatia puhul valiti nõukogu ning ametnikud kogu kodanikkonna ehk deemose hulgast.
    Türanlikule valitsemisvormile oli omane ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, mis aga püsis väga lühikest aega. Türannia on aristokraatia ja rahvavõimu siirdevorm.
    Sparta – Aristrokraatlik linnriik. Põhirõhk oli sõjaväeline . Sealt tuli palju tuntud sportlasi.
    Ateena – Demokraatlik linnriik. Põhirõhk oli õppetöö peal. Sellest linnriigist tuli palju haritlasi, kuid samas vähe sportlasi ja sõdalasi.
    4.Eluolu ja perekond Vana-Kreekas, õp. lk 115-119
    Kreeka riikide ühiskond oli linnaline – kuigi enamik rahvast elas maal, täitsid linnad ühiskonna majandusliku, poliitilise ja suurelt jaolt ka usukeskuse rolli ning määrasid seega tsivilisatsiooni üldilme.Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Sõna akropol tuleb kreeka keelest: akros – kõrge; ja polis – linn; Otseses tõlkes „Kõrge linn“. Antiikajal oli akropol kõrgendikul või künkal asunud linna kindlustatud osa, kuhu sai ohu korral varjuda. Tuntuim akropol on Ateena akropol, kus asusid ka usutemplid.Vaatamata akropoli tähtsusele oli tegelik linnasüda koosoleku- ja turuplats agoraa. Nii akropolil kui ka all-linnas asusid jumalate templid.Linnamajad olid tavaliselt ühe- või kahekorruselised põletamata tellistest ehitised. Peaaegu alati oli neil väike nelinurkne siseõu, mis oli kogu majapidamise ja pereelu keskpunktiks.Vanade kreeklaste maja tähtsaim ruum oli andreion . Kreeka keeles MEESTE RUUM.Väljaspool linnamüüre asusid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi- ja viinamarjaistandused, ja aristokraatide uhked maamajad. Maaelanikud olid linnaga tihedalt seotud, käisid seal turul, rahvakoosolekul ja usupidustustel.
    Kitoon – Põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja vööga kokkutõmmatud riideese
    Peamiseks toiduks olid puu- ja köögiviljad.
    SPORT
    Kreeklaste seas oli sport väga tähtsal kohal. Hinnati ilusat lihaselist keha. Sporti tehti Kreekas alasti ja sellepärast oligi spordiväljaku nimi gümanaasion („Alastioleku koht“) . Kuna spordi tegemine oli tähtsal kohal taheti peagi hakata sellel alal võistlema. Võistlustest enim kuulsust kogusid olümpiamängud. Need võistlused toimusid iga 4 aasta tagand Zeusi auks peetud pidustuste ajal. Alguse sai see traditsioon aastal 776 eKr. Olümpiamängudest ei tohtinud osa võtta barbarid ja naised. Olümpiamängude kavas oli maadlus , rusikavõitlus, erinevad jooksudistantsid (1 staadioniring), hobukaarikute võidusõit ja viievõistlus ( odavise , jooks, kettaheidi, hoota kaugushüpe ja maadlus).Kõige tähtsam oli siiski staadionijooks. Olümpiamängude võitjatest said kangelased ja nende auks püstitati kodukohas ausambaid. Paljudest võitjatest said riigimehed.
    Kuna olümpiamängud said peagi tippsündmuseks ja kuna sinna pidid jõudma kõik inimesed, siis tehti olümpiamängude ajal olümpiarahu. Olümpias ei tohtinud relvasi kanda ega kedagi relva jõul minema ajada.
    Naistel puudusid ühiskonnas kodanikuõigused ja iseseisvus . Seega nad allusid oma abikaasale, isale või mõnele teisele meessugulasele. Abielu tähtsaim ülesanne oli saada seaduslike järglasi. Abieludel oli ka oluline roll poliitiliste sidemete tekitamisel. Abielus tunded ei mänginud mingit rolli.
    Monogaamsus- abielu ühe mehe ja ühe naise vahel.
    5. Usk Vana-Kreekas, õp. lk. 121-127
    .Kreeka mütoloogias oli Olümpos 12 peajumala elukoht. Legendi kohaselt tekkis mägi pärast seda kui jumalad võitsid titaane titaanide sõjas. Mägi on paljude mütoloogiliste lugude toimumiskohaks.
    (Nime Olümpos päritolu pole teada. Tõenäoliselt on see indoeuroopa -eelset päritolu.)
    • Zeus ( rooma mütoloogias  Jupiter ) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
    • Hera (rooma mütoloogias  Juno ) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
    • Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal
    • Hades(rooma mütoloogias  Pluto ) – Zeusi vend, allmaailmajumal
    • Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna
    • Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
    • Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna , lisaks õiguse- ja õiglusejumalanna ning linnade (eriti Ateena) kaitsejumalanna
    • Apollon(rooma mütoloogias Apollo ) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
    • Aphrodite (rooma mütoloogias  Venus ) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
    • Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal, ka jumalate sõnumitooja, mistõttu teda kujutati tiivuliste sandaalidega, heeroldikepiga ja reisikaabuga.
    • Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
    • Hephaistos(rooma mütoloogias  Vulcanus ) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal

    Polüteism – usk mitmesse jumalatasse. Jumalaid on palju.
    Antropomorfismuskumus , et jumalad on inimese väljanägemisega ja et jumalatele on omased inimlikud pahed ja voorused .
    Prometheus oli titaan , kes asus esimesi inimesi kaitsma. Esimesed inimesed olid nende legendi järgi jumalate poolt maast voolitud ja neil polnud midagi enda kaitseks. Prometheus valmistas inimkonda ette eluks, näitas neile kuidas tuld teha, süüa otsida jne Prometheus tükeldas inimeste ohverdusi jumalatele nii et jumalateni jõudsid ainult halvemad söögitükid (inimesed ohverdasid loomaliha ). Kui pettus ilmsiks tuli võttis Zeus inimestelt ära tule. Prometheus viis selle tagasi ning pärast selle välja tulemist aheldas Zeus Prometheuse Kaukasusesse kalju külge. Inimeste karistuseks saatis ta Maa peale ilusa kuid pahelise naisterahva, kelle tõttu tulid kõiksugu hädad inimestele.
    Tempel – Madal kivist alus, kuhu peale toodi ohverdusi jumalatele. Altari oligi koht kus suheldi jumalatega, toodi ohvreid ja paluti teeneid. Ohvriteks olid loomad.
    Delfi oraakel oli vanakreeka pühamu Delfis , kus inimesed käisid kogu Kreekast ja kaugemaltki saamas Apollonilt vastust küsimustele, mis neid vaevasid. Oraakliks nimetati ka vastust, mis jumalalt saadi.
    Surmajärgsele elule eriti rõhku ei pööratud. Tähtis oli siinpoolne elu. Arvati et pärast surma on ülipikk logelemine Hadese sünges riigis.
    6. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus, lk 155-162
      Itaalia asub Appeniini poolsaarel, kuna selle poolsaare kallas ei ole eriti liigendatud, pole ka riigil häid sadamakohti, seega on kogu ühendus maismaad pidi. Toona oli riigi tekeks geograafilised olud väga head, kuid etniliselt oli kogu riigi territooriumil palju erinevaid hõime. Suurimaks hõimuks olid itaalikud, indoeuroopast sisserännanud hõim, kes jagunes veel mitmeks haruks. Kesk-Itaalias oli latiinide haru. Nende keelest sai hiljem Rooma riigi ametlik keel. Kuna Itaalia oli piiratud veega oli neil palju kokkupuuteid väljaspoolsete inimestega. Suurimateks mõjutajateks olid kreeklased. Kreeklased tõid Itaaliasse tähestiku, müüdid, jumalad ning algelise linnriikliku korra. Etruskid olid itaalikute kõrval teine suur hõim. Nende päritolu pole teada.Etruskid võtsid üle kreeka tähestiku ja kohandasid selle enda järgi. Seega saame nende kirja lugeda, aga keelt keegi ei oska. Etruskid olid head meresõitjad ja kaupmehed . Nendel tekkis 12 linnriigist lõdvalt seotud liit. Etruskid usukusid palju jumalaid ja usukusid surmajärgsesse ellu. Pikka aega olid etruskid võimsaim Itaalia hõim, kuid 5.saj eKr hakkasid nad vajuma Rooma riigi võimu alla.

    Rooma linn tekkis Tiberi jõe tasandikule, 7 künka otsa. Küngastevahelises orus asus foorum – turu ja koosolekuplats . Järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai kindluse asupaik. Linn olevat asustatud 753 aastal eKr (21.aprill). Pärimuse järgi rajas linna Romulus . Pärimus räägib kuidas Romulus ja Remus visati Tiberisse, emahunt kasvatas üles, hiljem leidis nad vana talumees ja pärast poole kukutasid nad oma vanaisa võimult ja hakkasid linna rajama. Tülis olles tappis Romulus Remuse. Nii saigi linn nimeks Rooma.
    Ostia sadam asus Tiberi suudmes . 7 kuningat valitsesid linna nende hulgas ka Romulus, nad kõik olevat olnud ajaloolised isikud. Kuningas valiti rahvakoosolekul.
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Üldajalugu #1 Üldajalugu #2 Üldajalugu #3 Üldajalugu #4 Üldajalugu #5 Üldajalugu #6 Üldajalugu #7 Üldajalugu #8 Üldajalugu #9 Üldajalugu #10 Üldajalugu #11 Üldajalugu #12 Üldajalugu #13 Üldajalugu #14 Üldajalugu #15 Üldajalugu #16 Üldajalugu #17 Üldajalugu #18 Üldajalugu #19 Üldajalugu #20 Üldajalugu #21 Üldajalugu #22 Üldajalugu #23 Üldajalugu #24 Üldajalugu #25 Üldajalugu #26 Üldajalugu #27 Üldajalugu #28 Üldajalugu #29
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-05-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor KennoMardi Õppematerjali autor

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    58
    odt
    10 -klassi ajalugu-üldajalugu
    60
    rtf
    10nda klassi ajaloo konspekt
    176
    pdf
    Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
    88
    rtf
    Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl
    8
    doc
    Kordamine 10-klassi ajalooeksamiks 2015-
    35
    doc
    11-klassi ajalooeksam
    4
    odt
    Üldajalugu
    168
    doc
    Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun