11. klassi ajalooeksam (7)

Vastused:
1. Inimese kujunemine
Ahvinimene ( inimahv ) – inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima
Australopiteekus e. lõunaahvlane – kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi
Homo habilis e. osavinimene – 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja – pole meie otsesed esivanemad
Homo erectus e. sirginimene – 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu
Neandertallane – 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik , suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult inimese otsene eelkäija, lihtsalt kõrvalharu
Homo sapiens e. tarkinimene – 40 000 a.tagasi Aafrikas, Euraasias , Aasias, Austraalias, Ameerikas; arenenud aju, osavad käed, tegid täiuslikumaid tööriistu; neandertallased elasid nende kõrval; arvatakse, et võisid kujuneda juba 100 000 a.tagasi Aafrikas
Rändamisel kujunesid inimrassid – negriidid, europiidid , mongoliidid
Pronksiaeg 2500 a. eKr – pronks leiutati Vahemeremaades , algul vasest tööriistad, vask oli pehme, nürines, vaske sulatati koos tinaga, saadi pronks; seal, kus oli maaki , oli kõrgem kultuuritase, eri piirkondade areng muutus veelgi ebaühtlasemaks
Rauaaeg 1300 a. eKr – hetiidid Väike-Aasias hakkasid rauda tootma, rauda oli rohkem; metallide tootmine, töötlemine nõudis oskusi, osa inimesi hakkas ainult sellega tegelema, tööjaotus arenes, kaubavahetus suurenes, toodeti rohkem kui oma tarbeks, tekkis eraomand , sugukonnasidemed nõrgenesid, varanduslik ebavõrdsus, eeldused klassiühiskonna sünniks
2. Tsivilisatsiooni tekkimine
Tsivilisatsioon – hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond
Tsiv. peamised tunnused:

• Tekkisid peale viljelusmajandusele üleminekut, algus varases pronksiajas, samal ajal, kui tuli ulatuslikum metallikasutus
  
• Varanduslik kihistumine
  
• Riiklus, rikkamad kontrollisid ühiskonda
  
• Kiri, kasut. majanduses, riiklikus korralduses
  
• Vaimne tegevus, tähendati üles pärimusi, uskumusi, ajaloosündmusi, arenesid usulised tõekspidamised, kirjandus, teadus
  

Esimesed tsiv-d kujunesid suurte jõgede ääres:
3000 a. eKr Mesopotaamias (t.p. Iraak) – Eufrati ja Tigrise alamjooks
Egiptuses – Niilus
2400 eKr Indias – Indus
2000 eKr Kreetal
1700 eKr Hiinas – Huanghe
Veidi hiljem Kesk-Am., Peruu
Need kujunesid üksteisest sõltumatult, sisemistel põhjustel – primaarsed tsiv-d.
Mujal mõjutas tsiv-i mõni arenenum naaberpiirkond – sekundaarsed tsiv-d.
Esiaeg ( muinasaeg ) – kirjalike tekstide ilmumine – esiaja lõpp
Ajalooline aeg – kirjalike tekstide ilmumine – ajaloolise aja algus ( vanaaeg , keskaeg , uusaeg )
Vanaaeg – ajastu, mis algas tsiv-de ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias 3000 eKr – 476 pKr, kui kukutati viimane Lääne- Rooma keiser ; siia perioodi kuulub ka India, Hiina, Kreeka, Rooma tsiv. teke
Antiikaeg – ajastu, mis hõlmab muistse Kreeka ja Rooma kujunemis -, õitsengu- ja languseaega, 8. saj eKr – 476 pKr
3. Muistne Egiptus : riik ja ühiskond
Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks.
Alam-Egiptus hõlmab Niiluse tasast suudmeala , kus jõgi moodustab delta
Ülem-Egiptus on delta ja Niiluse esimese kärestiku vahelises jõeorus
Delta on soine ; jõeorg on järskude kaljuseinte vahel.
Egiptust piiravad idast ja läänest viljatud poolkõrbed ja kõrbed. Peamine ühendustee on Niilus. Aasiasse sai meritsi või läbi Siinai poolsaare kõrbete.
Vihma ei saja peaaegu üldse, põlluharimine on võimalik tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele, mida põhjustavad vihmaperioodid Etioopia mägismaal Niiluse ülemjooksul. Tulvavesi jõuab Egiptusesse juulis-augustis, kestab oktoobri -novembrini, vesi jättis maha viljaka mudakihi.
Saduff – kooguga kaevu meenutav veetõstuk, mille abil toimetati vett sinna, kuhu üleujutus ei ulatanud
Ajaloo põhietapid:

• Varadünastiline 3000- 2650 a eKr – Ülem-Egiptuse valitseja Menes liitis Alam- ja Ülem-Egiptuse üheks riigiks, rajas uue pealinna Memphis; kujunes välja hieroglüüfkiri; sai alguse ulatuslikum vase kasutamine, kuid kasutati ka kivist tööriistu
  
• Vana riik 2650-2100 eKr – sisemise ühtsuse ja valitsejate võimu ning autoriteedi kõrgaeg; suured püramiidid Gizas; naabermaadega läbikäimine hõre; kujunesid välja peaaegu kõik egiptuse tsiv-i olulisemad tunnused; langes sisesegaduste tagajärjel
  
• Keskmine riik 1950- 1650 eKr – maa ühendasid taas Ülem-Egiptuse valitsejad Teebast ; riigi juhtimisel olulised ka piirkondade – noomide asehaldurid, kelle tahet valitseja pidi arvestama; Egiptusele oli allutatud Nuubia ; 1650 eKr tungisid Niiluse deltasse Aasiast hüksoslased – Keskmise riigi lõpp
  
• Uus riik 1550- 1075 eKr – algas, kui Teeba valitsejad tõrjusid hüksoslased välja; välise võimsuse hiigelaeg; hüksoslastelt õpiti lahingus hobukaarikute kasutamist, nende kaarikuvägi oli ähvardav jõud; alistati Palestiina ja Süüria, Nuubia oli veel nende käes; Egiptus oli suurriik , rohkem avatum; võõrsilt toodud orjad , välismaised palgasõdurid ja Aasia päritolu printsessid haaremites tõid kaasa uusi kombeid; valitseja kõrval elukutseline preesterkond – rikkalikud annetused templitele olid suurendanud preestrite mõjuvõimu, valitseja ei suutnud neid enam oma tahtele allutada; Ülem-Egiptuses kujunes kuningatest sõltumatu preestrite riik
  
• Hilis -Egiptuse periood 1075-525 eKr – võimul olid mõni kord välismaised valitsejad; endised tavad
  
• Pärsia periood 525-332 eKr
  
• Makedoonia periood 332-323 eKr
  
• Ptolemaioste periood 332-30 eKr
  
• Egiptuse langemine Rooma alla 30 eKr
  

Vaarao – Egiptuse kuningas, piiramatu võimuga valitseja, tema isik ja võim olid jumalikud, teda peeti jumalaks ; maailmakord e. maat toimus tänu vaarao valitsemisele; valitsejana oli ta pistrikukujuline taevajumal Horos , pärast surma sai temast surnute riigi valitseja ja kohtumõistja Osiris , ta oli ka kõrgeima jumaluse, päikesejumal Ra poeg, Keskmise riigi ajal oli ta Amon -Ra poeg; jumala ja ülempreestrina osales ta kõige olulisematel religioossetel pidustustel; tema hauakamber oli püramiidis
Orjad – peamiselt kohustuste mittetäitmise eest orjusse langenud endised talupojad ja käsitöölised, võõramaised sõjavangid; neid kasutati vaarao ja ülikute majapidamises, templite valdustes, suurtel riiklikel ehitustel, sõduritena; neil oli väike tähtsus, peamised töötegijad olid talupojad ja käsitöölised
Hierarhia – ühiskond rangelt hierarhiline , tipus absoluutse võimuga kuningas, tema võimu toetas väikesearvuline mõjukas ülikkond, kelle hulgast pärinesid kõrgemad riigiametnikud , preestrid ja sõjaväelased; talupojad ja käsitöölised olid allutatud vaarao ja ülikkonna kontrollile.
Kõik toimus vaarao määramisel. Tal oli arvukas ametnikkond, selle mõjukam osa – kõrgem ametnikkond – koosnes peamiselt valitseja sugulastest. Ajapikku hakkasid nad valitsejast vähem sõltuma. Nende seast määras vaarao maakondade e. noomide asevalitsejad – nomarhid. Nad viisid ellu vaarao korraldusi, kogusid makse, korraldasid ehitustöid, kogusid sõjaväge. Vana riigi lõpul ei suutnud vaarao neid enam ohjeldada , riik lagunes sõltumatuteks piirkondadeks.
Vaarao oli ka kõrgeim preester . Määras ametisse preestrid, neil oli võim peamistes pühapaikades – templites. Nad valiti ülikkonna seast. Nad olid ka valitseja nõuandjad. Templid said vaaraodelt annetusi, nende rikkuse suurenemisega kasvas ka nende sõltumatus – Uue riigi lagunemine .
Kõrgema ametnikkonna hulgas ka kõrgemad väepealikud. Nende tähtsus oli suurem Uue riigi ajal, kui peeti vallutussõdu. Need rühmad olid ülemkiht.
Keskmise ja alama astme ametnikud – kirjutajad . Kontrollisid töötajate tegevust. Paljud pärinesid lihtrahva hulgast.
Enamik olid talupojad. Kirjutajad kehtestasid vilja koguse, mis tuli riigi salvedesse anda, u. pool saagist. Kui seda ei tehtud – piitsutamine või orjastamine. Talupojad pidid ka niisutussüsteeme rajama ja korras hoidma, tegema tööd riiklikel ehitistel.
Käsitöölised töötasid vaarao ja ülikute losside ja templite juures. Neile maksti tasu toiduainete ja tarbeesemetena. Ametit anti põlvest põlve.
Sõjaväe moodustasid talupojad. Vana riigi ajal polnud püsivat sõjaväge. Uue riigi ajal oli – valiti tugevamad eluaegsesse teenistusse, pojad jätkasid teenistust . Veteranid said maatüki. Oli ka välismaiste palgasõdurite väeosi. Sõjaväes kilpide ja odadega jalaväelased, eliitväes kahe sõdalasega hobukaarikud.
Giza suured püramiidid – ehitati 26. sajandil eKr Kairo lähedale; vanim ja suurim on vaarao Hufu e. kreeka nimega Cheopsi püramiid
4.Muistne Egiptus: usk
Ra – tähtsaim jumal, päikesejumal; kujutati eaka mehena; maailma looja ja esmane valitseja; iga päev sõitis oma laevaga üle taevakaare ja igal ööl läbis allmaailma valdused; hakati samastama Teeba jumala Amoniga – Keskmise ja Uue riigi ajal, kui valitsesid Teebast pärit vaaraod ; Amonit kujutati inimesena, mõnikord oli tal jäära pea
Amon-Ra – Uue riigi ajal peajumal , tähtsaim pühamu oli Karnaki tempel Teebas
Osiris – Ra pojapojapoeg; Niiluse üleujutustest tekkiva viljakuse jumal, inimkonna heategija; õpetas rahvale põlluharimist, kanalite ehitamist, käsitööd, kirjatarkust; tema õde ja abikaasa Isis – noor naine lehmasarvedega, mille vahel on päikeseketas
Seth – Osirise ja Isise vend, kõrvetav ja viljatu läänetuul; ründas Osirist, tappis ta ja saatis keha kastiga mööda Niilust, Isis leidis keha Aasiast, tõi ta tagasi, sigitas järglase, Seth sai keha taas enda kätte, tükeldas selle, viskas tükid laiali, Isisel oli sündinud poeg Horos, otsisid tükid kokku, tegid esimese muumia ja äratasid ellu, Osiris hakkas surnuteriiki valitsema , Horose ja Sethi võitlus, Horos võitis
Horos – Osirise ja Isise poeg, pistrikukujuline
Anubis – šaakalikujuline või šaakalipäine surnute jumal; matusetalitused, balsameerimine; aitas Isist ja Horost Osirise mumifitseerimisel
Skarabeus – sõnnikukuulikest veeretav mardikas kehastas tõusvat päikest
Surmajärgsus – inimene jätkab elu pärast surma, aga ainult siis, kui talle tehti kindlad matuserituaalid
Mumifitseerimine – spetsiaalne töötlemine keha paremaks säilimiseks, balsameerimine; siseelundid ja peaaju eraldati, kehal lasti 70 päeva soodaga immutatult kuivada, siis salviti see aromaatsete õlidega ja mähiti valgesse linasesse riidesse
Matusetseremoonia algas surnu väljakandmise ja balsameerimismajja viimisega, toimus halamise saatel. Matusepaigad asusid enamasti Niiluse läänekaldal, surnu toimetati sinna paadiga üle jõe, siis matuserongkäik hauakambri juurde. Seal ohverdati loomi, pandi muumia sarkofaagi, suleti hauakamber. Pärast olid peied.
Kuningate org – vaaraode matmispaik Teeba lähedal Niiluse läänekaldal Uue riigi ajal, püramiidid olid asendunud kaljusse raiutud hauakambritega
Sarkofaag – massiivne kivist kast, millesse muumia pandi, et teda kaitsta, selle ümber pandi anumad koos siseelunditega
5.Muistne Egiptus: kiri ja kirjandus
Hieroglüüfid – kujunesid 4. ja 3. aastatuhande vahetusel eKr, kirjamärgid, meenutavad piltkirja, arvatavasti on sellest arenenud; enamik hieroglüüfe tähistas mingit mõistet, aga oli ka ühtede või teiste konsonantide sümbol; hieroglüüf sobis kõigi samu konsonante samas järjestuses sisaldavate sõnade tähistamiseks; keerulise kujuga, nende joonistamine aeganõudev, kasutati enamasti poliitilise ja religioosse sisuga raidkirjades; dešifreeriti Rosetta kivi pealt 1822 – Jean Champollion
Determinatiivid – seletatavad märgid, kuulusid hieroglüüfide hulka, osutasid, kummal viisil, kas mõiste- või häälikutähisena, tuleks hieroglüüfi lugeda
Hieraatiline kiri – kasutati igapäevases asjaajamises, lihtsam, erines märkide kujult, kuid mitte põhimõtetelt, märke loeti mõistete või häälikute tähistusena, kasutati determinatiive
Papüürus – levinuim kirjutusmaterjal, Niiluse kaldail kasvava papüürustaime säsist valmistatud; maaliti pintsliga ; papüürusejupid kinnitati üksteise otsa ja ribad keerati rulli
Suur osa kirjandusest on otseselt seotud religiooniga. Hümnid jumalatele, püramiidiraamatud, surnute raamatud – usulised tõekspidamised. Ilmalik kirjandus Keskmise riigi ajal.
Lühivormid. Elutarkust edastavad õpetussõnad. Tuntumad puudutavad Vana ja Keskmise riigi vahelisi sisesegadusi. Osa on adresseeritud vaaraole. Autorid kaebavad kõige üle.
Egiptlasi peetakse novellivormi leiutajateks. Kuulsaim “Sinuhe jutustus”. Minavormis lugu kirjeldab valitseja põlu alla sattunud üliku aastatepikkust pagendust. Ta oli võõrsil edukas sõjamees, rahva hulgas lugupeetud valitseja, kuid ei olnud õnnelik. Ta tahtis kombekohast matust Egiptuses ja igavest elu. Pöördus vaarao esimesel kutsel rõõmuga tagasi. Vaarao soosing, talle ehitati uhke hauakamber.
6.Muistne Egiptus: Egiptuse kunst
Nofretete pea – egiptuse skulptuuri kauneim naiseportree, valmis Ehnatoni valitsusajal 14. sajandil, mil kunst oli loomutruum, ei varjatud Ehnatoni füüsilisi puudusi, vaid rõhutati neid, Nofretete on ta naine
Kaljutemplid – kaljuhaudade juures
Hatšepsuti tempel – Dair al-Bahris, 16.-15. sajandil eKr ehitatud kuninganna Hatšepsutile, sinna viis 1 km pikkune sfinkside tee, tempel on kolme üksteisest väljatõusva terrassi kujuline, terasside seinu palistab sammastik , neid ühendavad 2 pikka kaldteed , ülemise terrassi õuest pääses kaljusse raiutud pühamusse
Tutanhamoni hauakamber avastati 1922. a., rüüstamisest peaaegu puutumata. Tutanhamon abiellus Ehnatoni tütrega, sai 10-a. troonile, suri varakult. Hauas oli palju rikkusi. Tal oli läbinisti kullast mask , mis kaalub 9 kg. Silmad, ripsmed , kulmud värvitud nagu egiptuse kujudel, lõual valehabe, otsaesisel vaarao võimusümbolid pistrik ja kobra , peas vaaraode triibuline rätik, kaelas mitmerealine värvilistest helmestest ehe.
7.Kreeka: Kreeta -Mükeene kultuur
Kreeka asub Balkani poolsaarel ja ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine, liigendatud maa. Väikesi tasandikke eraldavad mäeahelikud või sügavad merelahed. Peamine ühendustee on meri. Avatus muu maailma suhtes ja sügav sisemine killustatus. Iseseisvad maakonnad. Asukoht Lähis-Ida tsiv-de ja vähem arenenud Euroopa vahel – kultuurivahendaja. Kreeka võttis üle ida kultuuri saavutusi ja lõi nende põhjal oma tsiv-i, mis on hiljem mõjutanud Euroopa kultuuri.
Minoiline kultuur – kreeklased ei ole Kreeka põlisasukad, enne neid oli seal juba mingi rahvas, kes haris põldu, seal õpiti vaske kasutama. See rahvas jõudis Kreeta saarel tsiv-i tasemele 2000 eKr. Seostatakse Kreeta kuninga Minose valitsemisega – minoiline e. Minose kultuur.
Minoiline kultuur 2000-1400 eKr, tuntakse arheoloogiliste leidude põhjal. Kasutati savitahvlile vajutatavat silpkirja, lineaarkiri A – seda ei osata lugeda.
Lossid – saarel mitu, tähtsaim oli Knossos . Losside ümber linnad. Lossides olid luksuslikud vannitoad, basseinid , kanalisatsioon, elu- ja kultusruumid, viljasalved, töökojad. Kõik ruumid paiknesid ebasümmeetriliselt ja korrapäratult ümber ristkülikukujulise keskõue. Lossid olid kindlustamata, puudus sõjaline otstarve.
Lossidel mitu otstarvet:

• majanduskeskused – laoruumid, käsitöökojad, lineaarkirjatahvlid, mis võivad olla majapidamisdokumendid, igal aastal koguti elanikelt põllumajandussaadusi lossi salvedesse
  
• usukeskused ja kultusepaigad – eraldi templeid polnud, tähtsamad tseremooniad toimusid lossiesisel avaral platsil, keskõuel
  
• poliitilise võimu keskus – valitseja asupaik , losside eesotsas preesterkuningad
  

Sõjakuse puudumine. Kunstis rahumeelne teema. Eredavärvilised freskod . Härja kujutamine. Naiste domineerimine .
Mükeene kultuur – 1400-1100 eKr; 2000 eKr tungisid Kreekasse kreeklaste esivanemad, Kreetale algul ei jõutud, areng Kreeta omast madalam. Kasutasid lahingutes hobukaarikuid – sõjaline üleolek. 15.saj. tungisid osad Kreetale, vallutasid Knossose , uue valitsejad võtsid omaks Kreeta kultuuri. Kreetalaste kirja kohandati kreeka keelele – lineaarkiri B, mida osatakse lugeda. Kasutati majapidamisaruanneteks.
Minoiline kultuur levis mandrile, Kreeta kaotas tähtsust.
Lossid – majandus- ja kultuurikeskused. Tuntuim Mükeene. Losside ümber polnud linnu. Oli luksuslik sisustus, eredavärvilised freskod. Olid laod , töökojad, kultusepaigad.
Lossi eesotsas 2 kõrget võimukandjat – valitseja ja sõjapealik. Neile alluvad ametnikud ja kirjutajad korraldasid ja kontrollisid rahva majandustegevust. Talupojad sõltlased – osa saagist anti lossi salvedesse. Lossi töökodades töötasid sõltlastest või orjadest käsitöölised.
Lossid olid üksteisest sõltumatute riikide keskused, sõdisid omavahel.
Sõjateema – losse ümbritsesid massiivsetest kiviplokkidest kükloopilised müürid – nende ehitamisega said hakkama vaid kükloobid.
Sõjalised kaaskondlased – lossi põhiline relvajõud.
1200 eKr tabasid Kreekat vapustused – paljud keskused purustati – rahvasteliikumine. Tsiv. langes uue sissetungi tagajärjel.
8.Kreeka: ajaloo põhietapid
Tume ajajärk 1100-800 eKr – Kreeta-Mükeene häving täielik, losse ei ehitatud üles, kiri unustati, rahvaarv kahanes, väga vähe teada. Osa kreeklasi rändas Väike-Aasia läänerannikule, Egeuse meri – Kreeka sisemeri; raua kasutuselevõtt – rauaaeg
Tsivilisatiooni uus tõus 8.-6. saj. eKr – uuteks keskusteks linnad; aristokraatia – rikas ja mõjukas ülemkiht; linnriigid ; seaduste üleskirjutamine; tihedad välissidemed, eriti Idamaadega, foiniiklased ; käsitöölised omandasid idast võtteid, matkisid stiili;
kreeka tähestiku loomine foiniikia tähestiku põhjal 800 eKr, kangelaslugude kirjapanek, kangelaseeposed – Homerose eeposed “ Ilias ” ja “Odüsseia”;
8.saj. kolonisatsioon , hõlmas Vahemerd ja Musta merd – kreeklased lahkusid kodumaalt ja rajasid uusi asulaid It-sse, Sitsiiliasse, hiljem Pr., Hisp ., P-Aaf. ja Musta mere rannikule – vajadus metalli, eriti raua järele, põlluharimiseks sobiva maa nappus, kolooniatest said linnad, kolonisatsioon edendas kaubavahetust, vajadus luua väärtusmõõt, Väike-Aasia lüüdlaste kombel hakati 7.saj. lõpus eKr müntima hõberaha;
üksteisest sõltumatud linnriigid – Sparta , Korintos , Ateena Balkani poolsaarel, Mileetos Väike-Aasia läänerannikul, Sürakuusa Sitsiilias, omavahel vaenujalal, sisemiselt ebastabiilsed, kreeklased nim. end helleniteks, kõik mittehellenid olid barbarid ;
ülekreekalised religioossed keskused – Delfi, peajumala Zeusi tähtsaim kultusekoht Olümpia, 776 eKr hakati Olümpias iga nelja aasta tagant korraldama usu- ja spordipidustusi – olümpiamänge;
Kreeka-Pärsia sõjad – 6.saj. oli Lähis-Idas suur Pärsia riik, alistas Väike-Aasia rannikul olevad kreeka linnad, pärslaste löögi alla langesid ka Balkani ps. kreeklased. 490 eKr saatis Pärsia kuningas Dareios laevastiku sõjaväega Ateena vastu, saadi Maratoni lahingus lüüa, lahkuti Kreekast . 480 eKr tuli Dareiose järglane Xerxes. Pärslased vallutasid foiniikia laevastike abiga Põhja- ja Kesk-Kreeka. Salamise lahingus Ateena lähedal saavutas kreeklaste laevastik võidu. Järgmisel aastal purustasid spartalased pärslaste väe ka maismaal.
Klassikaline ajajärk 5.saj.-4.saj. I pool eKr – Kreeka tsiv-i hiilgeaeg , järgnes Pärsia sõdadele; Sparta ja Ateena
Sparta – range sõjaline sisekorraldus, tema ümber koondusid paljud Lõuna-Kreeka linnriigid – Peloponnesose Liit – maavägi
Ateena – demokraatlik, sise- ja välispoliitikat suunas riigimees Perikles; Kreeka suurim linn, peamine kaubandus- ja kultuurikeskus; Ateena Mereliit – Egeuse mere ranniku ja saarte linnriigid, Ateena kehtestas seal ülemvõimu, enamik liitlasi tasus andmit, millega Ateena täiustas oma laevastikku
Peloponnesose sõda (431-404 eKr) Ateena ja Sparta vahel, spartalased sõlmisid suhted Pärsiaga, hankisid sealt raha, ehitasid laevastiku, said Ateena laevad enda valdusesse, Ateena piirati sisse, pidi alla andma, Mereliit saadeti laiali
Sparta ülemvõimu ajajärk, teda toetas Pärsia, kes sai Väike-Aasia lääneranniku linnad, teiste riikide vastupanu Spartale tugevnes, Ateena taastas kaitsemüürid, laevastiku, liidrikohal Teeba, kes võitis Spartat 371 eKr, ülemvõim lõppes
Makedoonia tõus ja klassikalise ajajärgu lõpp – linnriigid sõdisid omavahel, võimalus avanes Makedooniale, makedoonlased olid kreeklaste sugulasrahvas, osalesid olümpiamängudel, nende ülikkonnas levisid kreeka keel, kombed, kultuur;
4.saj-l Philippos II ajal (359-336 eKr) muutus Makedoonia ohtlikuks, nende sõjavägi oli võimsaim, kuningas püüdis vältida sõjalist konflikti, osa kreeklasi lootis, et ta ühendab hellenid ;
riigi- ja kõnemees Demosthenes kutsus üles Philippose vastu, moodustus Makedoonia-vastane liit eesotsas Ateena ja Teebaga. 338 eKr saadi Chaironeia lahingus lüüa, Philippos laskis end kuulutada kõigi hellenite juhiks
9.Kreeka: riik ja ühiskond
Linnriik e. polis – väike, koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest, seda valitsesid kodanikud, kes olid ka põhiline kaitsejõud, kodanikud olid kõik vabad põliselanikest mehed, osades polistes nõuti tingimusena piisavat jõukust raskerelvastuses jalaväelase täisvarustuse ( kiiver , rinnaturvis, kilp, oda) hankimiseks, mõnes polises olid kodanikud vaid jõukamad inimesed; sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv
Rahvakoosolekud – seal osalesid kõik kodanikud, see oli riigi kõrgeim võimuorgan, selle otsus lõplik; valis igal aastal riigiametnikud, kes juhtisid sõjaväge ja korraldasid igapäevaelu, valiti rikaste seast.
Oli ka rikastest kodanikest koosnev nõukogu, mõnikord kiitis rahavakoosolek selle otsuseid ainult heaks. See oli ka kõrgem kohtukoda.
Aristokraatia – riiki, milles domineeris see ühiskonnakiht, nim. aristokraatlikuks, lihtkodanike osa teisejärguline, kuid rahvakoosolek ei lasknud aristokraatidel neid täielikult allutada
Faalanks – kreeka lahingurivi, jalavägi paigutati pikkadesse sirgetesse ridadesse üksteise selja taha, liikus rütmiliste vilepillihelide saatel
Türannia – olid aristokraatide rühmitused, kes tahtsid võimu, mõni haaraski võimu, türann – võimule tõusnud ainuvalitseja, püüdis kehtestada kindlat korda, parandada vaeste elujärge, mõni türann oli austatud, kuid poliitiliste õiguste kärpimisega ei lepitud, eriti teised aristokraadid , paljud läksid pagendusse, mõned ootasid sobivat hetke kukutamiseks, õiguste taastamiseks, türann pidi rakendama veelgi karmimaid meetmeid; türannia kukutamisega kaasnesid ümberkorraldused, et vältida türannia kordumist , seaduste abil püüti seda ennetada, sõnastati riigielu reegleid, sätestati põhjalikumalt kodanike õigused, kohustused; türannia aitas kaasa riigikorralduse arengule
Ühiskonna struktuur – enamik kodanikke olid talupojad, jõukamad tulid ise toime, muretsesid raskerelvastuse, olid sõjaväes, kuulusid kodanike hulka. Oli ka vaeseid talupoegi, pidid mõnikord maatüki võla katteks loovutama ja muutusid rentnikuks ning kaotasid kodanikuõigused.
Kasvas linnaelanikkond, ülekaalus olid käsitöölised – pidasid väikesi töökodasid, harva said jõukaks, ei pruukinud olla kodanikud.
Rikkama ja mõjukama osa moodustasid aristokraadid – auväärse päritoluga suurmaaomanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased, nad polnud kaupmehed .
Sparta – Lakoonika maakonnas L-Kreekas; spartalased olid dooria päritolu sissetungijad , vallutasid ka naabermaakonna Messeenia – ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda . Ei arenenud tõeliseks linnaks, oli 4 kindlustamata küla, külade ja lähiümbruse elanikud – spartiaadid .
Riigi eesotsas oli 2 päritava võimuga kuningat, neile allus sõjavägi, nad olid ka kõrgemad preestrid. Muudes asjades juhtisid riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu – geruusia – ja igal aastal kodanike seast valitavad riigiametnikud – 5 efoori. Otsuse langetas kõigi spartiaatide koosolek.
Spartiaadid moodustasid elanikkonnast vähemuse, ülejäänud jagunesid kahte gruppi. Enamik Lakoonika asukaid – perioigid – olid isiklikult vabad, kuid poliitiliste õigusteta, andmi- ja sõjaväekohustuslikud. Alistatud messeenlased, osad Lakoonika elanikud – heloodid – maaorjad.
Kodanike kasvatamise süsteem – 7-a. poisid elasid kodust eemal rühmades, tegelesid kehaliste, sõjaliste harjutustega. 20-a. – sõjamehed, 30-a. – kodanikud, õigus saada maatükk, luua pere. Tööd ei pidanud tegema – heloodid tegid. Elu perekonnast eemal väeosas. Sparta maavägi – Kreeka võimsaim relvajõud.
Ateena – Atikas Kesk-Kreekas; algselt aristokraatlik, 594 eKr kärpis riigimees, poeet ja seadusandja Solon aristokraatia eesõigusi, avas lihtkodanikele suuremad võimalused riigiasjades. Rahvakoosoleku tähtsus suurenes. Tugevaima laevastikuga mereriik. Vaesed kodanikud teenisid sõudjate ja madrustena, Periklese ajal demokraatlik kord.
Kodanikud olid kõik täiskasvanud põliselanikest mehed, nende orjastamine oli keelatud. Kõik kodanikud võisid osaleda rahvakoosolekul, mis kogunes iga kümne päeva tagant. Vahepeal korraldasid riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja riigiametnikud, kelle hulgast olid tähtsamad 10 strateegi (väejuhti), nad pidid alluma rahvakoosolekule. Igal aastal pandi ametisse 6000 kohtunikku, igaks kohtupäevaks nimetati paarisajaliikmeline kohtu koosseis. Nõukogu liikmed, kohtunikud ja riigiametnikud määrati liistu teel eri piirkondadest valitud kandidaatide seast, v.a. strateegid , kes valiti rahvakoosolekul kõigi kodanike hulgast. Kõik said väikest palka – tähtis vaestele kodanikele , kellel oleks raske olnud põhitööd kõrvale jätta.
Võõramaalastel polnud õigust maad osta, elasid linnas, tegelesid käsitöö, kaubandusega. Pidid riigile maksu maksma, teenima vajadusel sõjaväes.
Suured kulutused – raha laekus liitlastelt iga aastal. Raha saadi võõramaalaste maksustamisest, sadamatollidest. Rikkad pidid sõjalaevu varustama, üleriigilisi pidustusi korraldama. Aristokraatidel siiski suur roll, sest neil piisas aega, oskusi ja võimalusi, et pühenduda riigiasjadele.
Orjade olukord – võlgade katteks orjusse müüdud, linnriikide omavahelistes sõdades vangi langenud, võõrsilt sisse ostetud barbarid. Aegamööda kujunes arusam, et barbarid ongi orjuseks loodud.
Orje kasutati kõikjal – suurmaaomanike ja talupoegade põldudel, käsitööliste töökodades, jõukamate teenijatena.
Orjad polnud põhiline tööjõud, oskustööd nad ei teinud, nad tegid raskemaid ja ebameeldivamaid töid – kaevandustes, kivimurdudes.
Neid käsitati kui omaniku vara. Orja tapmine oli taunitav , kuid karistust polnud.
10.Kreeka: eluolu
Akropol – kaljunukile rajatud kindlus , linn paiknes selle jalamil
Agoraa – koosoleku- ja turuplats , linnasüda
Kitoon – napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud, vööga kokkutõmmatud riidetükk, kandsid nii mehed kui naised
Sümpoosion – ühine kodune pidusöök sõpruskonna ühe liikme juures; heideti pikali seina äärde asetatud lavatsitele; naised ei osalenud; lavatsite ees madalad lauad toiduga, ruumi keskel veinisegamisnõu, millest orjad kallasid veega lahjendatud veini; olid pillimängijad, tantsijannad; seal tehti tähtsaid poliitilisi plaane , sõlmiti kokkuleppeid, vaieldi probleemide üle, kanti ette luule- ja proosateoseid
Gümnaasion – spordiväljak ja pesemis - ning riietusruumid; sporditi alasti; meeste ja noorukite kogunemispaik, seal hakkasid tarkust jagama kuulsad õpetlased, mõni gümnaasion oli ühtlasi hariduskeskus
Olümpiamängud – iga nelja aasta tagant, pidustused Zeusi auks; osalesid ainult hellenid, naised ei tohtinud osaleda;
Jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, kahe viimase kombineeritud võitlus, viievõistlus ( jooks , odavise, kettaheide , hoota kaugushüpe, maadlus) ja neljahobusekaarikute võidusõit – võistlejaks polnud mitte kaarikujuht, vaid omanik;
Kõige auväärsem oli lühim jooksudistants – staadionijooks. Staadion oli pikkusühik – veidi üle 192 m. Hiljem laines staadioni mõiste jooksurajale endale.
Ohverdati jumalatele (tähtsaima ohvritule süütas staadionijooksu võitja), võistlesid ka trompetipuhujad ja teadete kuulutajad.
Olümpiarahu – Olümpias ei tohtinud relvi kanda ega kellegi sinnapääsu relva jõul takistada.
Olümpiavõitja tõi kuulsust kogu linnale , neile püstitati ausambaid, nad said tasu, paljudest võitjatest said hiljem riigimehed .
Võitjate üle peeti arvet. 5.saj. eKr koostati olümpiavõitjate nimekiri, mida pärast täiendati. See nimekiri sai ajaarvamise aluseks: mingi sündmuse aeg määrati selle järgi, mitmenda olümpiaadi (mängudevahelise perioodi) mitmendal aastal see sündmus toimus.
11.Kreeka: usk
Olümpose mägi – tähtsamate jumalate peamine elupaik Kreeka põhjapiiril
Antropomorfsus – jumalad olid inimese moodi välimuselt ja iseloomult
Zeus – peajumal, taeva-, tormi- ja äikesejumal, käsutas piksenooli, teised jumalad kuuletusid talle; tal oli palju lapsi; kõik inimeste seadused kuulusid tema kaitse alla; ta abikaasa oli ta õde Hera
Hera – Zeusi õde ja abikaasa, taeva kuninganna, abielu kaitsja, armukade
Poseidon – Zeusi vend, merejumal , kolmhark
Hades – Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja
Ares – Zeusi ja Hera laps, sõjajumal
Aphrodite – ilu-, armastus- ja viljakusjumalanna; võõramaist päritolu, sarnaneb Mesopotaamia armastusjumalanna Ištariga; sündis lainevahust
Prometheus – kaval ja riukaline titaan, kes asus esimesi inimesi toetma, ta oli kunagises titaanide ja jumalate lahingus jumalate poole hoidnud , Zeusiga heades suhetes; õpetas inimestele tule kasutamist, muid oskusi, jumalatele ohverdamist; laskis ohvrilooma tappa ja tükeldada, korraldas nii, et Zeus valiks jumalatele toiduks kõlbmatud tükid, kui pettus välja tuli, võttis Zeus inimestelt tule ja peitis selle Olümposele. Prometheus varastas tule tagasi, karistuseks käskis Zeus ta Kaukasusesse kalju külge aheldada ja saatis kotka iga päev ta maksa välja nokkima, mis igal öösel tagasi kasvas. Inimestele kättemaksuks läkitas ta maailma Pandora , kellest said alguse kõik inimkonna hädad.
Ohverdamine – põhiline jumalate austamise viis, ohverdati loomi – veisi, kitsi , lambaid, sigu ; ohverdati altaril, ohvrilooma verel lasti voolata altarile, loom nüliti ja tükeldati ja tehti toiduks, mida söödi sealsamas , jumalate jaoks küpsetati altaril süüdatud tule kohal sõrad ja saba, arvati, et neist tõusev suits valmistab neile heameelt; ohverdamise juurde käis palve , mida hüüti valjul häälel, käsi taeva poole tõstes
12.Kreeka: kiri, haridus, kirjandus ja teater
Alfabeet – nimetus tuleb kahest esimesest tähest alfa ja beeta, kreeka tähestik on loodud foiniikia tähestiku põhjal 800 eKr, foiniikia tähestik koosnes 22 kaashäälikut tähistavast märgist, millele tuli vokaal lugemisel juurde mõelda, kreeka keeles oli aga vaja ka vokaale, osa märke kanti vokaalidele üle, mõni märk mõeldi ka ise välja; algul mitu väikeste erinevustega varianti , nende ühtlustumisel kujunes 24 märgiga kreeka alfabeet; see võimaldas häälikud üles kirjutada sellises järjekorras nagu nad kõnes ette tulid, seda sai kohandada ka teistele keeltele; selle võtsid üle itaallased, nende variandist kujunes ladina tähestik; keskajal loodi kreeka tähestiku põhjal slaavi kiri
Homeros – pime laulik , “Iliase” ja “Odüsseia” autor, ainsana säilinud eeposed, mõlemad pärinevad Trooja sõja eeposte tsüklist
“Ilias” – kirjeldab kreeklaste vägevaima kangelase Achilleuse ja ülemjuhataja Agamemnoni tüli sõjasaagi pärast, solvunud Achilleus keeldub edasi sõdimast, muudab otsust siis, kui ta lähim sõber lahingus langeb, kättemaksuks tapab ta hulga vastaseid, ka troojalaste parima sõjamehe Hektori; Achilleuse raevu ja selle tagajärgede lugu
“Odüsseia” – peakangelane on Trooja võitja, kaval ja visa Odysseus , pikkade eksirännakute järel sõjast koju jõudes leiab ta oma majast jõugu omavolitsevaid noormehi, kes püüavad kosida tema truud naist, jumalanna Athena abiga tapab ta nad halastamatult
Lüüra – kilpkonnakilbist kõlakastiga keelpill, selle saatel kanti ette luulet – lüürika
Kitara – puust valmistatud keelpill
Draama – teatrietendus; kasvas välja Dionysosele pühendatud koorilauludest, etendused kuulusid Dionysose auks peetavate pidustuste kavva; etendus oli algul koori ja ühe näitleja dialoog, hiljam lisandus näitlejaid, kuid koor säilitas siiski keskse osa; käsitleti kogu linnriigile olulisi teemasid
Komöödia – lõbusama sisuga näitemäng; ainest saadi igapäevasest poliitilisest elust, näitlejate maskid kujutasid tollaseid riigimehi, tekstis heideti nende üle üpris sündsusetut nalja
Tragöödia – tõsisema sisuga näitemäng; põhines tuntud mütoloogilisel süžeel, sisu oli vaatajale üldjoontes teada, autori ülesanne oli tuttavast loost välja tuua õpetlik iva; enamasti käsitles inimeste ja jumalate vahekorda , kuidas peaksid surelikud mõistma jumalatest seatud maailmakorda ja kuidas käituma, et jumalad ei vihastaks ega saadaks hukatust inimesele või riigile
Sophokles – Ateena tragöödiakirjanik, teosed pärinevad 5.saj. II poolest
“Kuningas Oidipus ” – Sophoklese tragöödia, täiuslikuim selles žanris; peakangelane püüdis vältida kuritegusid, mille sooritamist Delfi oraakel talle ennustas, kuid neist hoidudes tegi ta need tahtmatult teoks – tappis oma isa ja abiellus oma emaga. Kui tõde välja tuli, torkas Oidipus endal silmad peast ja läks vabatahtlikku pagendusse
13.Kreeka: filosoofia
Filosoofia – üldiste probleemide üle juurdlemine, tekkis 500 eKr, püüdis asju seletada nende sisemistest, looduslikest põhjustest lähtuvalt
Pythagoras – 6.saj. II pool, tegeles matemaatikaga, tema meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel , uuris matemaatilisi probleeme; teoreem täisnurkse kolmnurga kaatetite ja hüpotenuusi vahekorrast
Hippokrates – 5.-4.saj., arst, kirjutas teose meditsiini kohta, püüab haigusi seletada looduslike, mitte jumalike põhjustega, määrav olevat 4 ihumahla – vere, lima, musta ja valge sapi vahekord organismis, haigestud siis, kui ühte on rohkem; teoses on ka tänapäevani kehtiv arstide ametitõotus – Hippokratese vanne – kohustab arste võitlema patsientide elu ja tervise eest
Herodotos – 5.saj keskel hakkas uurima ja kirja panema lähema ajaloo sündmusi – ajaloo isa; teos “Historia” keskendub Kreeka-Pärsia sõdadele, ka eellugu , kirjeldab Euroopa, Aasia, Aafrika rahvaste kombeid; püüab välja tuua õpetliku iva
Sokrates – 5.saj. II pool, Ateena filosoof , ei kirjutanud ühtegi teost, edastas vaateid suuliselt, ei võtnud tasu; vooruse olemuse mõistmine – filosoofia peamine mõte; õpetaja kohus oli õpilase juhatamine, asja mõistmiseni pidi ta ise jõudma; teadmine võimaldas voorust mõista; kes teab, mis voorus on, käitub vooruslikult; vooruse olemuse tundmine on vooruse alus; demokraatlik riik polnud vooruslik, ta ise käitus rahulikult, kuid ta õpilased astusid demokraatia vastu relvaga välja; 399 eKr anti ta noorsoo rikkumises süüdistatuna kohtu alla, ta mõisteti surma
Platon – Sokratese õpilane, asutas Ateena lähedale filosoofiakooli – Akadeemia; kirjutas palju, pani teosed kirja dialoogidena – filosoofide mõttevahetus; enamikus dialoogides peategelane Sokrates ; vooruse mõistmine – selle juures tähtsaim ideede õpetus – kõigil asjadel ja nähtustel olid täiuslikud vasted – ideed, mis olid muutumatud ja tõelised, nähtavad ja tajutavad asjad aga nende ebatäiuslikud koopiad, ideid ei olnud võimalik näha, kuulda, tunda – nende olemust võis tabada mõistuse abil; kõige olulisem oli hüve idee, mis tegi arusaadavaks kõik ülejäänud, mida mõistmata polnud vooruslik käitumine võimalik; hüve idee mõistmine – filosoofia ülim eesmärk; riigikorraldus pidi põhinema voorusel, riiki võisid juhtida need, kes said hüve ideest aru – filosoofid ; ideaalne riik – eesmärk kasvatada vooruslikke kodanikke ja tagada, et nad juhiksid riiki, tuli eraldada võimekad vähem võimekatest, viimased tegid tööd; kõige lähedasem Sparta
Aristoteles – Platoni õpilane, käis Akadeemias, asutas Ateena lähedal olevas Lykeioni gümnaasionis oma kooli; lai silmaring ; võttis kokku eelkäijate teadmised, süstematiseeris neid, kujundas nende põhjal oma seisukohad; saavutused loogika vallas – õpetus selle kohta, kuidas teha olemasolevatest eeldustest lähtudes korrektseid ja vältida vigaseid järeldusi – loogika alus tänapäevani; ei pidanud õigeks ideeõpetust, tema meelest oli idee asja olemus, idee avaldub konkreetsete asjade kaudu, teda võib määratleda üldistamise teel; inimene – riiklik elusolend, õnnelik elu väljaspool riiki võimatu, õnne poole püüdes tuli leida kesktee ; ideaalne selline riik, kus kodanikuõigused kuuluksid eelkõige keskmise jõukusega inimestele
14. Hellenismiperiood
Aleksander Suur (336-323 eKr) – Philippos II poeg, uus valitseja, korraldas makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu, vallutas Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia, Iraani, likvideeris Pärisa impeeriumi, vallutas ka Kesk-Aasia; suri varakult, järgnesid tülid tema tähtsamate väepealike vahel, riik lagunes kolmeks väiksemaks – Egiptus, Seleukiidide riik (vallutused Aasias esialgu, hiljem Süüria), Makedoonia (ka Kreeka polised )
Kreeklaste ja makedoonlaste väljaränne Lähis-Ida maadesse, elasid sealsetes vanades linnades, rajati ka uusi, uus linn Egiptuses Niiluse suudme lähedal Aleksandria – Vahemeremaade suurim keskus; Antiookia Süürias; vanadest linnadest Pergamon Väike-Aasias; levis kreeka arhitektuur, rajati templeid, teatreid , staadione, kreeka keel peamine keel, kreeklased juhtpositisoonil
Hellenismiperiood lõppes 1.saj. eKr, kui Vahemere idaranniku vallutasid roomlased.
15.Rooma: Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus
Itaalia asub Apenniini poolsaarel, seda läbib pikuti Apenniini mäeahelik. Vähem mägine, rohkem tasandikke, rannajoon pole nii liigendatud.
Etruskid – poolsaare loodeosas Etruuria maakonnas; nende päritolu tundmatu, kuid ei kuulunud indoeurooplaste hulka, ei olnud itaalikute ega kreeklaste sugulasrahvas, olevat tulnud Väike-Aasiast, osa peab neid Itaalia muistseteks põliselanikeks;
käisid läbi foiniiklaste ja kreeklastega, mõjutused kultuuris; võtsid üle kreeka tähestiku, kohandasid oma keelele, nende kirja on võimalik lugeda, kuid keel on arusaamatu; nende ajalugu ja kultuur tuntud arheoloogiliste mälestiste ja kreeka, rooma teoste kaudu;
meresõitjad, kaupmehed, ehitusmeistrid, metallitöötlejad; rajasid planeeritud linnu, kuivendasid soid , ehitasid teid, sildu ja veejuhtmeid;
12 suuremat linnriiki, mis moodustasid liidu, domineeris aristokraatia; ülikud maeti kaljusse raiutud või kiviplokkidest laotud hauakambritesse, kus on eredad seinamaalingud;
palju jumalaid, ka kreeka omi, head ja kurjad vaimud; surmajärgne elu;
ennustuskunst , uuriti lindude lendu, maksa, viimane meetod Idamaadest, sellest kujunes teadus, juhised, loomamaksa mudelid; usuliste tõekspidamiste üles kirjutamine, pühad tekstid – eeskirjad;
mõjuvõimsaim rahvas 8.-6. saj. eKr Itaalias, P- ja Kesk-Itaalias, võistlesid foiniiklastega Sardiinia ja Korsika pärast; edendasid linnaelu, kaubandust; alates 5.saj. eKr langesid järk-järgult Rooma riigi võimu alla
Rooma linna tekkimine – Rooma asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul, kus oli vanasti Latiumi maakond – tasane, kohati soine; karjuste ja maaharijate asulad ühinesid, esimesed riiklikud moodustised; Rooma tekkis Tiberi vasakule kaldale, jõetasandikul 7 küngast, kõige varem, 10.saj. eKr rajati asula Palatiumi künkale; umbes 600. a. eKr oli moodustunud ühtne asula; küngastevahelisse orgu rajati sillutatud turu- ja koosolekuplats – foorum, Kapitooliumi künkale kindlus, linn piirati müüridega;
hiljem kinnitati, et Rooma asustati 21. aprillil 753 a. eKr; linna rajaja oli Romulus – roomlaste sõjajumala Marsi ja tema preestrinna poeg; Romulus ja ta kaksikvend Remus visati korviga jõkke, nad uhuti kaldale, sattusid emahundi hoole alla, üles kasvatas kohalik karjus , vennad kukutasid vanaisa võimult, asusid uut linna rajama, töö käigus puhkes tüli, Romulus tappis Remuse, lõpetas ehituse üksi
16.Rooma: Rooma vabariik
Kuningate aeg lõppes 510 eKr, siis kehtestati vabariik, mis püsis kuni 30 eKr. Riigi eesotsas senat , igal aastal valitavad ametnikud, kõrgeimad kaks konsulit . 5.saj. lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Aastaks 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all.
Patriitsid – põliste suguvõsade liikmed, usuti, et nad pärinevad kuulsatest esiisadest; ainult nemad olid riigiametnikud, preestrid, kuulusid senatisse; enamik olid jõukad maavaldajad, nende ümber palju kliente
Plebeid – kodanikud, kes patriitside alla ei kuulunud; osalesid ainult rahvakoosolekul; enamasti vaesed, võtsid patriitsidelt laenu; polnud olukorraga rahul, tahtsid rohkem maad, võlaõiguse kergendamist, kaitset patriitside omavoli astu; oli ka jõukamaid, tahtsid patriitsidega võrdseid õigusi
Suurem osa kodanikke plebeid, nad olid ka sõjaväes – patriitsid ei saanud vastu; plebeid said õiguse valida enda seast oma huvide kaitseks ametnikud – rahvatribuunid – keelas riigiametnike või senati otsuse teokstegemise, kui see oli ülekohtune plebeide suhtes. Valiti ainult plebeide hulgast. Plebeide nõudmisel avaldati 450 eKr I Rooma seadustekogu – 12 tahvli seadused. 287 eKr sai plebeide koosolek vastu võtta seadusi.
Seisusevahe kadus , kõik moodustasid ühtse võrdse kodanikkonna – rooma rahva – populus Romanus . Kuid tegelikku võrdsust polnud, juhtimine jõukate käes.
Magistraadid – valiti rahvakoosolekul üheks aastaks, igasse ametisse valiti korraga vähemalt 2 inimest, siis ei tugevnenud võim liialt. Tasu ei makstud, ainult jõukad said kandideerida.
Kõrgemad magistraadid olid kaks konsulit – juhtisid sõjaväge. Neid saatis 12 auvahti. Konsulite järgi nimetati aastat. Konsul võis kokkuleppel senatiga määrata ametisse piiramatu võimuga diktaatori, kui riiki ähvardas oht. Pärast tähtaega pidi sooritatu kohta vastust andma.
Preetorid tegelesid õigusemõistmisega, võisid ka sõjaväge juhtida, konsulit asendada .
Tsensorid olid 5 aastat, valiti endiste konsulite hulgast; korraldasid kodanike loendust, koostasid senaatorite nimekirja, valvasid kodanike elukombeid.
Senat – valitsev riiginõukogu – koosnes endistest ja tegevatest magistraatidest, ametis eluaegselt; välispoliitika, sõjandus, rahandus, seaduseelnõu pidi senatis heaks kiidetud olema, senati otsus oli tähtis.
Rahvakoosolekud – kutsuti kokku, et hääletada koosolekut juhatava magistraadi ettepanekute üle, lihtkodanikud ei võinud ettepanekuid teha; võis vastu võtta või tagasi lükata seaduseelnõusid, hääletada valitsevate magistraatide poolt või vastu, hääletamine toimus elamispiirkondade ja sõjaväeosade kaupa – iga väeosa või piirkond andis kokku ühe hääle, jaotused olid aga nii, et eelise said jõukamad
Alistatud rahvastele kehtestati erinevad sõltuvustingimused, mis takistas ühist väljaastumist Rooma vastu ja andis võimaluse nende vahel pingeid õhutada. Elukorraldus, usk, keel, kombed, sageli ka valitsusviis jäid puutumata.
Itaalias võeti ära osa maast – Rooma maatagavara – ühiskondlik maa. Vaesematele jagati sealt maad, rikkamad võisid rentida. Tähtsamatesse kohtadesse rajati Rooma kodanike asulaid – kolooniaid. Neist ei saanud sõltumatuid riike – need olid sõjalised tugipunktid. Osa võidetud linnu sai munitsiipiumi staatuse – säilis omavalitsus , elanikele anti Rooma kodaniku õigused. Enamik Itaalia linnu ja rahvaid olid Rooma liitlased, pidid andma sõjaväe Rooma käsutusse, makse polnud.
Kodakondsust jagati ka teenete eest.
Vallutatud alad väljaspool Itaaliat olid provintsid. Sealne maa kuulus Rooma omandusse, maksustatud. Linnad säilitasid omavalitsuse. Provintsi valitses asehaldur – mõni endine magistraat – kaitses välisvaenlaste eest, hoidis ära kohalikud vastuhakud, oli ülemkohtunik, kogus makse; ei saanud palka, mõni kasutas ametit rikastumiseks ära.
Gracchuste reformikatsed – sõjavägi koosnes isikliku varustusega talupoegadest, talupoegade laostumine kahjustas võitlusvõimet; riigimehed, vennad Tiberius ja Gaius Gracchus püüdsid olukorda reformide teel muuta, tahtsid kehtestada maavalduse suuruse ülempiiri ja sundida suurmaaomanikel ülejäänu andma maata kodanikele, senaatorite vastuseis; Gracchused lasksid end valida rahvatribuuniks ja kehtestasid vastavad seadused rahvakoosoleku toel, senati vastuseis siiski, mõlemad hukkusid sisesegadustes, reform jäi pooleli , laostumine jätkus, vabade talupoegade sõjaväe lõpp
17.Rooma: Rooma vabariigi langus ja varane keisririik
Vabariigi languse põhjused – kord vastas linnriigi valitsemisele; 2 eeldust:

• kodanikud pidid saama osa võtta riigiasjade otsustamisest – rahvakoosoleku või senati tööst – elupaik Roomas või lähedal
  
• kodanikud pidid suutma riiki kaitsta, pidid olema sõjaväes
  

Tingimused ei olnud täidetud – kodanikud koloonias , liitlased kaitsesid riiki, rahvakoosolek koones proletaaridest, kes kaasa aidata ei suutnud, riik pidi nende eest hoopis hoolt kandma, neile jagati tasuta leivavilja.
Kaasa ei aidanud ka väepealik Mariuse sõjaväereform 2. ja 1.saj. vahetusel eKr. Talupoegadest sõjavägi oli võimatu, hakkas värbama proletaare palgalisteks sõduriteks, relvastuse said väepealikult, pikk teenistus , erru minemisel sai maatüki – elukutseline palgaline sõjavägi. Senati ja rahvakoosoleku vastu tunti nüüd vähem aukartust. Sai Rooma vastu välja astuda.
Marius – Mariuse sõjaväereform, otsis tuge rahvakoosolekult
Sulla – toetus senaatoritele; 82 eKr kehtestas I riigimehena vägivaldselt ainuvõimu
Marius ja Sulla võistlesid omavahel, samal ajal toimus Itaalia liitlaslinnade ülestõus, suruti maha, kuid rahutuste vältimiseks anti kõigile Itaalia elanikele kodakondsus.
Triumviraat – Crassus, Pompeius ja Caesar , moodustasid riigi juhtimiseks liidu
Pompeius – vallutused Väike-Aasias ja Süürias
Caesar – alistas Gallia
Crassus langes Aasias sõjakäigul, teiste vahel puhkes sõda, Caesar hõivas Rooma, purustas Pompeiuse väe, Pompeius üritas põgeneda, tema toetajad tapsid ta. Caesarist sai Rooma ainuvalitseja, laskis end nimetada diktaatoriks, suur osa nobiliteedist polnud rahul senati võimu langusega, senaatoritest vandenõulased tapsid ta 44 eKr.
Antonius ja Octavianus – Caesari pooldajad , läksid tülli. Antoniust toetas Egiptuse valitsejanna Kleopatra . 31 eKr sai Antoniuse laevastik Kreeka lähedal Octavianuselt lüüa. Antonius põgenes Egiptusesse, kus tappis end koos Kleopatraga. Octavianus hõivas 30 eKr Egiptuse, liitis selle Roomaga – Rooma vabariigi lõpp.
Octavianus võttis endale uue nime – Augustus (30 eKr – 14 pKr), pikk rahuperiood, arenes majandus. Hoidis häid suhteid kõigiga.
Pax Romana – Rooma rahu: Rooma riigi tagatud rahu ja julgeolek
Imperaator – provintside asevalitseja ja väepealik, edaspidi sai sellest ainuvalitseja nimetus
Leegion – peamine väeüksus, koosnes umbes 5000 mehest, põhiosa moodustasid raskerelvastuses jalaväelased, seal olid ka ratsaväeüksused – kaitsesid külgedelt, käisid luurel, jälitasid vaenlast ;
võitluse algul heideti vaenlase pihta oda ja siis hakati mõõgaga võitlema; rivistuti väiksemate ristkülikutena, asetsesid nagu malelaua ruudud;
sõjaväes oli 25 leegioni, mis olid riigi piiridel.
Rooma õigus – kõik olid seaduse ees võrdsed, ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista, puudus õigus edasi kaevata keisrile, keiser oli kõrgeim kohtunik, ta pidi lähtuma rooma rahva kasust, alluma seadusandlikele põhimõtetele;
seadused kujunesid pikalt, alates 5.saj. 12 tahvli seadustest, lähtusid varem aset leidnud sündmustest, kohtuotsuse langetamisel püüti eeskujuks võtta samalaadsetel juhtumitel tehtud otsuseid; Rooma õigus põhines praktilisel kogemusel , arvestati ka Kreeka seadusi, riigikorraldust;
vabariigi lõpul hakati materjali süstematiseerima, moodustusid seadustekogud, kujunes juriidiline terminoloogia, pandi alus õigusteadusele.
18.Rooma: ühiskond ja eluolu
Kreeklaste kultuurimõju – vallutussõdade tagajärjel;
õpiti kreeka keelt, loeti kreeka kirjandust, võeti üle kombeid, uskumusi
Vabakslastud – orjanduslik ühiskond, orjaga võis kõike teha;
mõni peremees laskis orjal endale ise elatist teenida, nõudis talt selle eest tasu, ori sai elada vaba inimese kombel, soetada varandust, kuid see kuulus siiski peremehele;
orjusest võis vabaks osta, vabaks võis lasta ka heast südamest, tänutäheks, vabakslastu oli seotud isandaga kliendina , sai kodanikuks
Juuliuse kalender – kuni vabariigi lõpuni kehtis kuukalender, aasta alguseks loeti sõjajumal Marsi järgi nimetatud märtsi;
alates 2.saj. eKr toimus magistraatide vahetus 1. jaanuaril, sellest sai uue aasta algus;
kalender korraldati ümber Caesari ajal 1.saj. keskel eKr. Kuukalender asendati päikesekalendriga, aastas 365 päeva, igal neljandal aastal 1 lisapäev, seda hakati nim. juuliuse kalendriks Caesari sugukonnanime Juliuse järgi
Panteon – kõigi jumalate tempel
Termid – avalikud saunad , ka vaestele roomlastele, seal sai massaaži ja erootilisi teenuseid, seal oli ka raamatukogusid, lugemisruume
Colosseum – Rooma suurim amfiteater (ringikujuline või ovaalne areen , igas küljes pealtvaatajad), seal toimusid gladiaatorite võitlused
Gladiaatorid – mõõgavõitlejad, võitlesid omavahel, võeti üle etruskidelt, kes lasksid matuserituaalidel orjadel või surmamõistetutel elu ja surma peale võidelda, võitlused toimusid amfiteatrites;
võideldi metsloomadega, omavahel; kahevõitlus, ühel kiiver, kilp, rinnakaitse, mõõk, teisel võrk ja terav kolmhark;
võidetu saatus jäi publiku otsustada: püstine pöial – armuandmine , allapööratud – surm; keisri kohalviibimisel kuulus lõplik sõna talle;
olid ka suurtemate rühmade vahelised võitlused, merelahingud Tiberi jõel;
nad olid enamasti orjad, mõnele anti vabadus
19.Rooma: hiline Rooma keisririik
Diocletianus – 284 a. võimule tulnud keiser, lõpetas segadused, tegi valitsemises ümberkorraldusi, hiline Rooma keisririik algab tema valitsusajast;
kehtestas 4 keisri koosvalitsemise, igaühel oma territoorium ; sellest tuli loobuda , kuid riik jagati kahe keisri vahel, üks ida-, teine lääneprovintsides
Constantinus Suur – (306-337), kuulutas välja üldise usuvabaduse – kristluse seaduslik lubamine , toetas kristlaste tegevust, 4.saj. lõpul kuulutati kristlus riigiusuna kohustuslikuks;
laskis rajada idaossa, Euroopa ja Aasia piirile uue pealinna Konstantinoopoli (varem oli Bütsants; Istanbul), pealinnaks nim. 330 eKr, idapiirkodade kiirem areng, Rooma linn kaotas tähtsust
Ida- ja lääneosade eraldumine, viimasena ühendas need Theodosius Suur, pärast tema surma 395 eKr jagunes impeerium kaheks sõltumatuks osaks – Lääne-Rooma ja Ida-Rooma.
Suur rahvasterändamine, hunnid Aasia sisealadelt, Rooma põhjapiiri taga olevad germaanlased tulid keisririiki, Lääne-Rooma keisrid kaotasid võimu oma provintside üle, Itaalias valitsesid germaani soost väepealikud, üks kuulutas tollase Lääne-Rooma keisri võimult kõrvaldatuks 476 eKr ja tunnistas Ida-Rooma keisrit kui riigipead , hakkas tema asemikuna valitsema Itaalia üle – Lääne-Rooma ja vanaaja lõpp.
20.Rooma: kirjasõna ja kultuur, usk
Cicero – oraator – kõnemees, hiilgavad kohtukõned, senati õiguste ja vabariigi pooldaja, konflikt Caesari ja Octavianuse ja Antoniusega, lasid ta tappa;
suur osa kõnedest säilinud tänapäevani, meisterlik keelekasutus; 3 kõnestiili:

• madal stiil seisukohtade loogiliseks põhjendamiseks
  
• keskmine kuulajatele naudingu pakkumiseks
  
• kõrge kuulajate innustamiseks
  

Kõiki pidi valdama, tajuma , millal kasutada;
tema teostel suur osa ladina kirjakeele arengus;
on säilinud ka tema mõttetihedaid erakirju, hea pilt ühiskondlikust ja poliitilisest elust; kirjutas kõnekunsti olemuse, riigikorralduse, moraali, filosoofia käsitlusi; pidas oluliseks traditsioonide järgimist ja kohusetäitmist
Vergilius – Augustuse aja poeet, hindas rahuaega, ülistas seda oma loomingus;
peateos, eepos “Aeneis” – roomlaste eelkäijad, valis peategelaseks trooja sõjamehe Aenease , ta olevat pärast Trooja langemist tulnud Itaaliasse, pannud aluse valitsejasoole, millest võrsus Romulus, Augustus uskus end Romulusest pärinevat;
teos kirjeldab Trooja hävitamist, Aenease põgenemist koos perega, eksirännakuid merel, Aafrikasse saabumist, tema armastust Kartaago kuninganna Dido vastu, mis viis Dido enesetapuni – Kartaago ja Rooma vaen, Aeneas laskus vahepeal surnute riiki, talle kuulutati tema enda ja ta järeltulijate saatust, lõpus Aenease võidukas võitlus Itaalia valitsejatega
Titus Livius – Augustuse aja ajaloolane , tema sõber, vabariigi pooldaja;
paljuosaline teos “Linna asutamisest alates” – Rooma ajalugu Romulusest Augustuseni, püüdis ajaloost välja tuua õpetlikku sõnumit; Rooma olevat saavutanud oma võimsuse tänu vaprusele, isamaalisusele, lihtsusele, distsipliinile, näited riigi minevikust, vabariik käis alla, sest voorustest öeldi lahti;
Augustusele meeldis, sest pidas end vabariigi taastajaks
Jupiter – kreeklaste Zeus, taeva-, pikse - ja tormijumal, tema pühamu Kapitooliumil, seal austati ka Junot ja Minervat
Juno – kreeka Hera
Neptunus – Poseidon
Venus – Aphrodite
Mars – Ares, ka talupoegade ja karjuste kaitsja, tema järgi nim. märts, linnamüürist väljapool Marsi väljak – muistne rahvakoosolekuplats
Pontifex maximus – riigi ülempreester, pontifekside eesotsas;
pontifeksid kandsid hoolt üleriigiliste pidustuste eest, hoidsid korras kalendrit, pidasid arvestust riiklike tähtpäevade üle;
keisririigi ajal kuulus see tiitel ainuvalitsejale, Augustusest alates hakati keisrit jumalustama, algul kuulutas Augustus jumalaks oma kasuisa Caesari, muutudes jumala pojaks
21.Mis on keskaeg?
Giovanni Andrea – võttis 1469.a. kasutusele mõiste “keskaeg”, paavst Paulus II raamatukoguhoidja ; vaheaeg enne kaasaegseid inimesi
Ajaloos puudub ühtsus, eri valdkondades eri kiirus, üks sündmus kuskil ei pruukinud midagi tähendada kusagil mujal.
Keskaja periodiseering:

• varakeskaeg 5.-11. saj. – feodaalne killustatus, linnade kujunemine, naturaalmajandus
  
• kõrgkeskaeg 11.-14. saj. – seisuslik korraldus, rahamajandus , tsunftikäsitöö, kaubanduse areng, keskvõimuga riikide teke
  
• hiliskeskaeg 14.-16. saj. algus – kapitalistlik majandus – turg määrab tootmise
  

Feodaaltsivilisatsioon – katoliiklus ja feodalism;
katoliiklaseks olemine väga tähtis, vaenulikud teiste uskude vastu, Jumala ja saatana , valguse ja pimeduse võitlus kõigi hinges ;
feodalism – ühiskonda korraldav normistik , lääniisanda ja vasalli suhted, sõjaliste teenete eest andis isand vasallile kaitset, toetust, annetas maavalduse; killustatus, konfliktid;
ühiskonna struktuuris oratores , bellatores, laboratores – preestrid, sõdurid ja talupojad, orje polnud;
katoliiklik külaühiskond, valdavalt kirjoskamatud, kuid neil oli kultuur – suulised pärimused.
22.Suur rahvasterändamine
Keldid – P-Itaalias, Gallias, Hispaanias, Britannias, Iirimaal
Germaanlased – Reini, Visla , Doonau ja Põhja- ja Läänemere vahele jääval alal
Ida-Rooma e. Bütsants püsis kuni 15.saj. keskpaigani, tal olid soodsamad geograafilised tingimused, rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid; vallutas piirkonnad, kust barbarid oleksid saanud sisse tungida , võimalus pidada sõda merel – roomlastel ülekaal, surmanuhtlusega karistati seda, kes õpetab barbaritele meresõitu;
lääne tsiv. oli killustunud, Ida-Rooma jäi ühtseks, tal oli suur armee, et olla edukas kaitsesõjas, hea maksusüsteem, et armeed ülal pidada ning hästitoimivad võimustruktuurid ja tegus ametkond, et maksusüsteem oleks hea.
23.Ida-Rooma ehk Bütsants (395-1453)
Basileus – Bütsantsi keiser, talle kuulus kogu võim, võimu piirasid veidi riiginõukogu, senat, tsirkuseparteid e. deemosed, talle allus ka kirik – käsutas kirikuvarasid, määras ametisse kõrgemad vaimulikud , kujundas kiriklikku ideoloogiat
Legitiimsuse printsiip – seaduslikul abielul põhinev võimupärimine, kinnistus Bütsantsis 11.saj. Komnenoste dünastia ajal (varem määras keiser ära, kes tema järeltulijaks saab, sellest sai tema kaasvalitseja)
Nika ülestõus 532.a. – Konstantinoopolis, selle surus maha keiser Justinianus I, laskis väepealikutel tappa hipodroomil üle 30 000 inimese; ülestõus toimus raske maksukoormuse pärast, ka ketserite, eriti monofüsiitide tagakiusamise pärast
Kirikulõhe 1054.a. – süvendas vastuolusid Lääne-Euroopaga, Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vastasseis ristiusustamise pärast;
paavstid tahtsid oma võimu laiendada kreekakatoliku maades;
paavst Leo IX ja patriarh Michael Cerularius heitsid teineteist kirikust välja
Neljandas ristisõjas vallutati Konstantinoopol. Liidus Genovaga õnnestus Bütsantsil riik taastada, kuid polnud enam nii tugev, süvenes majanduslik sõltuvus Lääne-Euroopast. Peavaenlased olid türklased, riigis olid ka sisevastuolud. Türklased vallutasid Konstantinoopoli 29. mail 1453.a.
24.Frangi riigi kujunemine
Keltide Gallia – kestis 1.saj. keskpaigani eKr, lõpetas Caesari vallutus
Gallia Rooma provintsina – 1.saj. II pool eKr kuni 3.saj. pKr, Rooma-Gallia aeg, lõpetas frankide vallutus
Merovingide Gallia – 5.-8.saj.
Karolingide Gallia – 8.-10.saj.
Chlodovech – frankide kuningas Merovechi sugukonnast , kelle järgi sai nime Merovingide dünastia, tema ajal haarasid frangid peaaegu kogu Gallia enda alla,
ristiusu vastuvõtmine 496.a., võttis vastu katoliikluse vormis, see lõi aluse koostööks gallo -romaani ülikkonna ja kõrgemate vaimulikega;
katoliikluse vastuvõtmine andis hea ettekäände alustada ariaanlastest naaberhõimude vastu sõda;
muutis Merovingide võimu päritavaks;
pandi kirja saali õigus – saali frankide tavaõiguse üleskirjutus
Majordoomused – 7.saj. keskpaigast algas laiskade kuningate ajastu, tegelik võim majordoomuste käes, kes olid algselt kuninga koja ja majapidamise korrashoiu eest vastutavad isikud, hiljem tähendas see suurmaapidajaid ja piirkondade valitsejaid;
igas piirkonnas oli majordoomus maaülikkonna juht, nende vahel tekkis rivaliteet, võitjana väljus Austraasia majordoomus Pippin Heristalist, kuulutati 687.a. ainsaks majordoomuseks, toetus valitsemises väike- ja keskefeodaalide kihile, ühendas Frangi riigi, valitses kuninga nimel, kuid oli otsustes iseseisev.
Tema järeltulijaks sai 714.a. Karl Martell, võttis endale Frangi hertsogi tiitli ;
tehti 2 uuendust sõjavarustuses – võeti kasutusele pikem ja raskem mõõk ning sadulajalused, millele toetumine suurendas mõõga ja piigi löögijõudu, peamiseks lahingujõuks sai raskeratsavägi;
kõrgemad vaimulikud ametid anti väejuhtidele
Martelli ajal toimus 732.a. Poitiers ` lahing. Eellugu:
Hakkas levima islam, araablased vallutasid palju alasid.
Frangi riigis olid konfliktid ja ristiusustatud paganate vastuseis uuele usule , väljast ähvardasid saksi hõimud põhjast ja araablased lõunast. Araablaste sissetung õnnestus peatada, vallutajad läksid tagasi. See andis riigile arenguimpulsi.
Pippin Lühike – K.Martelli poeg, päris võimu;
tunnistas laialijagatud kirikumaid kiriku omandina ja nõustus nende pealt kirikule makse maksma – võitis frangi kõrgvaimulike poolehoiu;
nõrk Rooma, nõrk paavstlus , paavsti ähvardasid väljast langobardid , linnas oli rahulolematu ilmalik ja vaimulik ülikkond;
Pippin korraldas 2 Itaalia-sõjakäiku – langobardid loovutasid paavstile mõne Rooma lähipiirkonna – tekkis Paavstiriik e. Kirikuriik 756.a., tasuks seadustas paavst Pippini kahtlase trooninõudluse ja Frangi dünastiate vahetuse – kroonis Pippini ka ametlikult, võimule tulid Karloingid
Karl Suur – Pippin Lühikese järeltulija, tema järgi sai dünastia nime;
Frangi väed tegid lõpu langobardide kuningriigile, Karl Suur sai Itaalia valitsejaks;
vallutati Barcelona, sinna rajati Hispaania mark, seda valitses kuninga ametnik markkrahv ;
alistati saksid , Saksimaa jagati krahvkondadeks;
laiendas valdused Balkanile;
tahtis keisritiitlit, 795.a. sai paavstiks Leo III, kes palus teotust Karl Suurelt, Karl asus sõjaretkele paavsti vaenlaste vastu, tänutäheks kroonis Leo III ta 800.a. keisriks Roomas;
andis löögi Bütsantsile, et katoliiklus üldiseks muutuks, oli vaja sulatada idakristlased läänekristlaste hulka – selleks oli vaja alistada Bütsants – võimatu, kokkupõrked süvendasid lõhet veelgi, välistas katoliiklaste , õigeusklike liitumise , 812.a. sõlmisid Karl Suur ja basileus Michael I rahulepingu
Karolingide impeerium – 15-18 mlj. inimest, määratud pärast oma rajaja surma lagunemisele ;
barbarid elasid ka seal – sõda sissetungijate ja alistatud hõimudega;
palju sõdu;
hõimud rääkisid eri keeli, erinev arengutase, puudus seesmine ühtsus, puudus pealinn;
käsitöö ühendatud põlluharimisega, kõik valmistati kohapeal, väljast hangiti seda, mida polnud võimalik toota; majanduslik läbikäimine laatadel, raharinglust asendas maaringlus, rahal poliitiline tähtsus – valitseja pilt mündil;
Karolingide renesanss – kultuuris eeskujuks antiikaeg;
Karl ja ta lähikondlased koondasid enda ümber filosoofe, kunstnikke, luuletajaid; rajati ilmalikke õppeasutusi; kloostrites tekkisid tõlkimise, käsikirjade ümberkirjutamise keskused
Ludwig I Vaga – Karl Suure poeg, päris võimu 814.a., jaotas 817.a. impeeriumi oma poegade vahel, järgnesid uued ümberjagamised, tülid, kodusõjad;
ta pojad kogunesid lõpuks 843.a. Verduni, kokkulepe, mis jaotas riigi kolmeks:

• Ida-Frangi riigis tuli võimule Ottoniidide dünastia, Otto I Suur võttis keisritiitli, nimetas oma riigi pärast Põhja-Itaalia vallutamist Saksa-Rooma riigiks
  
• Lääne-Frangi riigis Kapetingid – Prantsuse kuningriik
  
• Lothari pärandi lõunaosas Itaalia kuningriik
  

25.Feodaalsuhete kujunemine
Feodaalsuhted kujunesid Frangi riigis Merovingide ja Karolingide ajal, rajanesid vasalliteedisidemetel.
Vasall andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla, vastutasuks kaitse eest oli vasall senjöörile ustav, aitas teda sõjas väeteenistusega, pidi väes teenima 40 päeva aastas, rahuajal nõuannetega, osales nõukogus, toetas senjööri vangilangemise korral, ostsid ta välja;
vasallisuhe lepinguline – vasall ei sattunud senjööri piiramatu võimu alla, lepingupooled polnud võrdsed, 1 oli teisest kõrgemal.
Feodaalsuhete kujunemise põhjused:

• uue sõjaväeorganisatsiooni teke, germaani hõimud sõdisid põhitegevuse kõrvalt, frangi riigil oli vaja paremat sõjaväge. Karl Martelli ajal raskeratsavägi, kuid selleks pidi olema kallis varustus, hea väljaõpe, vastutasuks anti neile maad koos talupoegadega, kellelt nad kogusid makse, professionaalsete sõjameeste – rüütlite kiht
  
• vajadus luua stabiilne võimusüsteem, Rooma riigi lagunedes kadus ametnikele tuginev administratsioon, Frangi valitsejad toetusid käskude ja seaduste elluviimiseks vasalliteedi abil seotud meestele, toetuse eest pakkus kuningas neile oma kaitset, hiljem seoti ka kuninga käsutäitjad vasallisuhtega
  

Kuninga otsestest vasallidest moodustus suurfeodaalide kiht – hertsogid , parunid , krahvid, markiid. Neile läänistati suuri maa-alasid, mida nad läänistasid edasi väiksematele vasallidele. Väikevasallid kogusid oma läänist talupoegadelt makse, teenisid väes isiklike relvade, ratsu, kaaskonnaga suurfeodaali juhtimise all – kujunes läänipüramiid, tipuks kuningas, aluseks väikevasallid.
Põhimõte: “minu vasalli vasall ei ole minu vasall” – kohustusi tuli kanda ainult selle isiku ees, kellega oldi otseses truudussuhtes, kuningas ei võinud suurfeodaali maadelt ise mehi väkke värvata.
Kuningad jagasid ka immuniteedikirju, millega läks osa riigivõimu funktsioone, nt. kohtumõistmine ja maksude kogumine, vasallile üle.
Lään – vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega;
Karl Martelli ajal nim. sõjameestele antud lääni benefiitsiks, polnud pärandatav, kujunes siiski tava, et maa läänistati edasi pojale;
hiljem muutus benefiits feoodiks, see oli pärandatav, pärandi saamisel tasuti pärandimaks senjöörile
Domeen – kuninga maavaldus; kahanes pidevalt, sest jagas maad välja
Investituur – sümboolne akt, selle kaudu toimus vasallisuhte sõlmimine, vasall vandus isandale ustavust, sai vastutasuks lääni, vannet uuendati, kui poeg astus läänisuhtesse isa asemele, lääniisanda surma korral ka
Mille poolest erines senjööri ja vasalli suhe feodaali ja talupoja suhtest ?
Tasu maa kasutamise eest oli teine: rent ja maksud ja/või teotöö, talupojad polnud vabad, olid sõltuvuses isandast, isandal polnud talupoja suhtes kohustusi.
Rendihärrus – kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti; algul maksti natuuras, hiljem raharent, talupoeg pidi toodangu maha müüma, sellest maksud tasuma
Mõisahärrus – talupojad kasutasid ainult väikest maalappi, suurem osa maad jäi mõisamaadeks, talupojad tasusid maa eest renti, käies mõisas tööl
Sunnismaisus – talupoegadel oli keelatud oma maalt lahkuda, et takistada nende linna minemist
Pärisorjus – sunnismaised talupojad
26.Katoliku kiriku organisatsiooni ja vaimulikkonna kujunemine
Piiskop – algselt koguduse ülevaataja, I Rooma piiskop – apostel Peetrus;
pühitses preestreid ametisse, leeritas ristituid, pühitses kiriklike toimingute juures kasutatavat õli, pühitses altareid, õnnistas sisse kirikuid ja kabeleid, taaspühitses verevalamisest rüvetatud paiku, kohustused piiskopkonnas – vaimulike kontrollimine, korraldas sinodeid ja visitatisioone
Sinod – piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel, seal tehti teatavaks paavsti ja kirikukogude otsuseid ja jagati vaimulikele korraldusi
Visitatsioon – külastus, selle ajal käis piiskop läbi oma piiskopkonna kirikud ja kloostrid , mis kuulusid tema kontrolli alla, jälgis ordureeglitest kinnipidamist
Katedraal – piiskopkirik, nimetus tuleneb kateedrist, mis on piiskopi jutlustamistool
Toomkapiitel – kanoonikutest moodustunud abistav ja nõuandev kogu piiskopi juures (kanoonikud – madalamate astmete vaimulikud, kes olid kantud linna vaimulikkonna nimekirja – kaanonisse), 12 kanoonikut
Preester – pühitses armulauda, jagas ka teisi sakramente, pidas jutlust , sooritas kiriklikke toiminguid
Kirikukümnis – maks, mis moodustas algselt ühe kümnendiku saagist, jagunes suurkümniseks (vilja pealt), väikekümniseks (aiasaadused) ja looma- e. verekümniseks
Patronaadiõigus – maaisanda õigus määrata kohale preester, tal oli see õigus, sest kirik oli sõltuv maaisandast, kellele kuulus pühakoda ja vaimulikkonna ülalpidamiseks vajalik maa, võis seda võõrandada
Sakramendid – rituaalsed toimingud , mida võib läbi viia vaid preester ning annavad edasi Jumala armu;
neid käsitleva õpetuse arendas välja Petrus Lombardus, sakramente on 7:ristimine, leeritamine , armulaud , pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse (vaimulikuks) pühitsemine. 5 esimest hädavajalikud, et saavutada õndsus
Missa – selle käigus toimus armulaualeiva ja –veini pühitsemine Kristuse ihuks ja vereks, seda võis läbi viia vaid preester
28.Katoliku kirik ja paavstivõim kõrgkeskajal
Simoonia – vaimulikukohtade ostmine raha eest
Uuendusliikumine – Gregoriuse reformid – tekkis allakäigule vastukaaluks, et vabastada kirik ilmaliku mõju alt, vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates simoonia ja perekonnaelu , distsipliini tugevdamine ja jumalateenistuse tähtsuse tõstmine, selle eest võitles paavst Gregorius VII, taheti tugevdada paavsti vaimulikku võimu Euroopas, ilmalikku võimu Itaalias, kehtestada ülemvõim kreekakatoliku kiriku üle
Aquino Thomas – teoloog, rakendas oma töödes Aristotelese filosoofiat ;
teosed “Summa Theologiae” (“ Teoloogia summa”) ja “Summa contra gentiles” (“Summa paganate vastu”). Summa on keskaegne teadusliku töö žanr, seal on poolt- ja vastuargumendid. Käsitleb kristliku ilmutuse ja usu ning inimmõistuse vahekorda, enne teda ei pidanud teoloogid usutõdedest inimmõistusega arusaamist võimalikuks, Thomase arust pidi mõistus tegema usutõdedest omad järeldused, oli siiski mõni asi, millest ei saanud aru, avanes ilmutuse teel, nt. Kolmainsuse olemus; ta kanoniseeriti pühakuks
Ketserlus – ketserid olid inimesed, kelle usulised tõekspidamised ei ühinenud katoliku kiriku õpetusega, nende karistamine muutus oluliseks 12.-13.saj., kui tekkis mitu uut ketserlikku liikumist
Inkvisitsioon – katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle, et neid ümber veenda ja vajadusel karistada;
inkvisitsioonikohus , kohtunikud – inkvisiitorid käisid linnades jutlustamas, kutsusid üles patte tunnistama, ketserlusest loobuma, need, kes olid valmis vaadetest lahti ütlema, pääsesid kergelt, teised anti üle ilmalikule võimule, kes viiks täide surmanuhtluse , need ei saanud käsku täitmata jätta, sest neid oleks kirikust välja visatud
Kirikukogud – tähtsamate vaimulike koosolekud , kus arutatakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi;
niisugune kirikukogu , kus peaks olema esindatud terve kristlik maailm, nim. üleüldiseks e. oikumeeniliseks, kokku kutsus paavst, selle otsused kohustuslikud;
15.saj. probleem, kas kõrgem otsustamisõigus paavstil või kirikukogul, kas paavst peab kirikukogu otsuseid täitma
29.Rekonkista 711-1492
Pürenee poolsaare tagasivõitmine muhamedlaste käest
Pürenee poolsaarele tungisid araablased, läänegoodid taganesid mägedesse, tekkis kahe tsiv. vastuseis, kristlased tahtsid tagasi vallutada, tekkisid uued kristlikud kuningriigid – Leon, Kastiilia , Aragon, Navarra , Portugal, eesotsaas Kastiilia, selle rahva dialektist sai Hispaania ametlik keel;
1085 – Kastiilia kuninga Alfonso VI väed vallutasid Toledo ;
13.saj. algas mauri tsiv-i taandumine, kahe tsiv-i vahele tekkis rajamaa, frontera, kord ühe, kord teise kätte langev ala;
varsti jäi mauridele vaid Granada mägikuningriik, sinna rajati Alhambra, valitsejate palee;
abielu kaudu ühendati Aragoni ja Kastiilia kuningriik, hiljem algas sõda Granadaga, 1492.a. võitsid kristlased maure;
rekonkista läbi, aga frontera liikus edasi Uude Maailma, kus algas konkista – indiaanlaste alistamine
30.Ristisõjad
Ristisõdade põhjused:

• katoliku kirik tahtis juhtrolli vaimulikus elus
  
• autoriteedi suurendamine
  
• sõjaväelaste energia suunamine
  
• Itaalia kaubalinnad tahtsid kaubandusliku olukorra paranemist, soov kontrollida Vahemere kaubandust
  

Eesmärk – püha haua vabastamine Jeruusalemmas
I ristisõda 1096 -1099 – sõdijad jõudsid Konstantinoopolisse, läksid edasi, 1099 vallutati Jeruusalemm,
Pühal Maal moodustati 4 ristisõdijate haldusüksust: Jeruusalemma kuningriik, Tripolise ja Edessa krahvkond ning Antiookia vürstiriik, maa jagati läänideks, I senjöör oli Jeruusalemma kuningas;
asutati 3 vaimulikku rüütliordut: Templiordu, Johanniitide e. Hospitaliitide Ordu ning Teutooni e. Saksa Ordu;
tegelikult olid kristlaste käes vähetähtsad alad, nendevastane vaen suurenes, kaotati Edessa 1144
II ristisõda 1147-1149 – vastulöök Edessa kaotamisele, Saksa vägi sai lüüa, ühinesid prantslastega, Damaskuse piiramine, ebaõnnestus;
Peale sõda araablased tugevnesid, eesotsas Salah ad-Din, purustas kristlaste väe 1187, hõivas Jeruusalemma
III ristisõda 1189- 1192 – ajend Jeruusalemma langemine;
Richard I Lõvisüda sai Salah ad-Dinilt Tüürose ja Jaffa linna vahelise rannikuriba ning kristlikele palveränduritele õiguse 3 aasta vältel Jeruusalemma külastada;
Põhieesmärk saavutamata
IV ristisõda 1202-1204 – algataja paavst Innocentius III;
Raskuspunkt planeeritud Egiptusele, Veneetsia lubas ristisõdijad üle Vahemere toimetada, kuid ristisõdijatel polnud piisavalt raha, neile tehti hinnaalandust, kuid pidid vallutama Veneetsiale Aadria mere äärse Zara linna;
Ristisõdijate hulka ilmus troonilt kukutatud basileuse Isaak II Angelose poeg Alexios, kes palus toetust oma isa õiguste taastamisel, vastutasuks lubas ta ära maksta nende võlad, liituda ristisõjaga Egiptuse vastu, allutada õigeusu kiriku Rooma paavstile;
Mindi Konstantinoopoli alla, Isaak sai võimu tagasi, aga lubadusi ei pidanud, süvenesid basileuse ja tema võõramaalastest liitlaste vastased meeleolud – paleepööre, basileus tapeti, ristisõdijad vallutasid Konstantinoopoli, haarasid enda kätte palju Bütsantsi provintse, lõid seal Ladina keisririigi – ida- ja läänekristlus ühinesid,
hiljem õnnestus Bütsantsil ristisõdijad välja tõrjuda, kuid endist hiilgust ei saavutatud
Ristisõdade tagajärjed – ebaõnnestumine Lääne-Euroopale, islamimaailma tihedam liitumine,
sõdade eesmärke ei saavutatud: Jeruusalemm ja Püha Maa jäid muhamedlaste valdusesse, ülemaailmset paavstiriiki ei tekkinud – ida- ja läänekristlus eraldi tänapäevani;
läänemaailma, isalamimaailma ja Bütsantsi vahel süvenes vaen;
Itaalia kaubalinnad võitsid enim – vähendasid Bütsantsi ja muhamedlaste mõju, suurendasid idakaubandusest saadavaid kasumeid;
kultuurid õppisid üksteist tundma;
edukas oli edasitung Pürenee poolsaarel ja Läänemere regioonis
31. Aadel
Aadli peamine ühiskondlik funktsioon – kõigi kaitsmine
Kolm seisust :

• vaimulikkond – teenisid kõigi eest Jumalat
  
• aadel
  
• talupojad – toitsid oma tööga kogu ühiskonda
  

Aadel jaotus kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel
Kõrgaadel – eesotsas kuningas, suurfeodaalid : hertsogid, parunid, krahvid
Alamaadel – rüütlid, hiljem olid seal ka ministeriaalid – kuningat teenivad mittevabad mehed
Paaž – kuni 7 eluaastani viibis poiss kodus, siis saadeti ta kõrgemalseisva feodaali juurde, kus temast sai paaž, talle õpetati häid kombeid, seltskonnas käitumist: daamidega vestlemist, tantsu, mingil muusikariistal mängimist, hiljem ka relvade tundmaõppimine, ratsutamine , jahipidamine
Kannupoiss – 15.a. poiss sai kannupoisiks, ta võis kanda isiklikku relva, pidi harjutama võitlusvõtteid, saatis isandat sõjakäikudel, aitas talle kaitserüü selga , kontrollis relvade korrasolekut
Rüütel – 18-21.a. noormees löödi pidulikult rüütliks; pidi olema heade kommetega, vapper, ustav, valmis kaitsma väeteid, ohverdama oma elu kuninga, senjööri või südamedaami nimel; kõige kõrgem väärtus oli au, tuli hoida rohkem kui elu
32.Linnade teke ja linnakultuur
Linna eluolu – linna elanikud harisid põllulappi ja aiamaad, pidasid kodulinde, sigu, kitsi; elati muldpõrandaga puumajades, rikkamad püüdsid jäljendada maaülikute elustiili, ehitasid kindlustorne;
käsitöö, kaubandus, turvalisus, soodne asukoht;
linnal 2 keskpunkti – katedraal ja turuplats, turuplatsi lähedal raekoda
turust sai alguse linnade kiire areng, spetsialiseerinud käsitöölised, nende tegevus pani aluse kaubatootmisele
Linna välisilme – linn algas eeslinnast, ülesehitus meenutas ringe – linna südame ümber all-linn, seda ümbritsesid eeslinnad, mis sulasid kokku küladega; ringi staatus sõltus sellest, kummal pool linnamüüri ta asus;
kitsad tänavad, läbikäigud, siseõued, paljusid tänavaid katsid varikatused, üles riputatud riidetükid, majade uhkemad küljed olid tänava poole, eredad värvid, eriti punane ja kuldne ;
linnu üritati planeerida, kaunimaks muuta
Euroopa suurimad linnad – 1250.a. suurim linn Pariis, siis mõned Itaalia linnad ja Gent (Madalmaades)
Raekoda – asus omavalitsusega linna turuplatsi lähedal
Raad – valitses linnvabariike, eesotsas bürgermeistriga
Bürgermeister – rae eesotsas
Linnvabariik – linn, mis oli end senjööri võimust sõltumatuks võidelnud ning liitnud ümberkaudsed maa-alad oma valdustega, seda juhtisid valitavad nõukogud, valitses raad ja bürgermeister, olid ka linnakohus, kaitsevägi, müntide vermimise ja enesemaksustamise õigus, need linnad olid vabad teoorjusest, andamitest, suurematest senjöraalmaksudest
Tsunftid ja gildid – olulise osa linlastest moodustasid käsitöölised, kes kuulusid tsunftidesse, tsunfti moodustasid kindla käsitööalaga tegelejad, põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle.
Enamikus linnades kehtis tsunftisundus, ilma kindlasse tsunfti kuulumata ei tohtinud mingi käsitööga tegeleda. Tsunftil oli põhimäärus e. skraa , mis määratles hierarhia – õpipoiss, sell, meister, tsunfti eesotsas meistrite seast valitud vanem. Vastastikune abistamine , ühiskassa, tsunftil võis olla oma kaitsepühak, kabel või kirik, ta oli ka sõjaline organisatsioon.
Tsunftid kaitsesid oma liikmete huve tsunftivälise käsitöö vastu, tsunftiväline käsitööline – tsunftijänes.
Igal meistril oma sellid ja õpipoisid, elasid meistri kodus, sõid seal, allusid meistri korraldustele.
Keskaja lõpul esitati õpipoistele ja sellidele kõrgemaid nõudmisi. Õpipoiss pidi olema sündinud kristlikust abielust , kõigepealt võeti ta mõneks nädalaks proovile. Sellil oli kindel arv õpiaastaid meistri juures, pluss 2-3 kohustuslikku rännuaastat, et käsitööoskused ei manduks.
Meistriks saamiseks pidi esitama meistritöö – vastava käsitööala meistrite järelvalve all valmistatud esemete komplekt, kui meistritöö oli kõlblik, tuli korraldada meistrikostitus. Meistriks saamisel oli oluline ka veresugulus senise meistriga või abiellumine tema perekonda.
Selle ja õpipoisse oli palju, hakkasid muutuma palgatöölisteks – rahulolematute linlaste kiht.
Ühe linna käsiöötsunftid moodustasid käsitööliste gildi , mida nim. Väikegildiks.
Kaupmeeste ühendus oli Suurgild – kõik linna kodanikuks võetud kaupmehed, kuid mitte välismaalased.
Vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid moodustasid Mustpeade gildi.
Mõnel maal olid teatud kaupade tootjad ja nende kauplejad moodustasid gildi.
Hansa Liit 1160 – saksa kaupmehed moodustasid kaupmeeste koondise – Hansa, algselt tähendas see relvastatud sõjasalka, sellest kujunes hiljem Hansa nime kandev kaubalinnade liit;
Lübecki vabalinn, selle kaupmehed muutsid liidu linnade liiduks, hiigleajal kuulusid liitu enamik Novgorodi -Kölni-Londoni joonel olevad sadamad ja kaubalinnad;
Eesti aladelt Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi
Koge – uut tüüpi laev, suutis vedada kõike suurtemates kogustes
33.Keskaja ülikoolid ja teadus
Euroopa esimesed ülikoolid: Bologna 1119 – algselt moodustas selle õigusteadust õppivate üliõpilaste organisatioon , mis palkas ise õpetajad – doktorid, varsti oli üliõpilasorganisatsioone 4, jagunesid – üks koosnes Itaalia elanikest, teine välismaalastest, kumbki valis endale juhi – rektori, nende palgatud doktoritel puudus algul organisatioon, kuid vajadus reguleerida üliõpilaste eksamineerimist, magistritööde kaitsmist, moodustasid kolleegiumi.
Pariisi ülikool 12.saj. – Pariisi piiskopi esindajana pandi ülikooli juhtima kantsler , koolil oli üleeuroopaline tähtsus usuteaduse keskusena
Oxfordi ülikool 12.saj. – matemaatika ja loodusteadused
Cambridge `i ülikool 1209.a.
Dekaan – õppejõudude juht
Teaduskond – ülikool jagunes teaduskondadeks, neid oli 4 (Pariisi ülikooli järgi), õpinguid alustati kunstide teaduskonnast (hiljem filosoofiateaduskond), siis võis valida usu-, arsti- ja õigusteaduskonna vahel
Roger Bacon – Oxfordi ülikooli professor , lähtus vanaaja, ka araabia käsikirjade uurimisest, kuid tegi ka keemia ja füüsika katseid,
esitas väite, et oskus katseid teha on teadustest ja kunstidest kõrgem, sest ainult kogemus annab tõese lahenduse;
esitas ka tulevikukujutlusi, et kunagi tulevad iseliikuvad sõidukid, et valmistatakse seadmeid taevakehade vaatlemiseks , tegi kindlaks, et vikerkaare tekitab päikesekiirte murdumine vihmapiiskades, koostas esimese püssirohuretsepti;
paljud väited tundusid olevat vastuolus Piibliga, oli vanglas 14 a.
Leonardo da Vinci – projekteeris helikopteri, auru jõul töötava seadme, kruviga liikuva paadi;
“Mona Lisa”, “Püha õhtusöömaaeg”
34.Suured maadeavastused
Maadeavastuste põhjused – vajadus väärismetallide järele – kulutati palju sõdadele, ülikkond tarbis palju idamaiseid kaupu, mille eest tasuti rahaga, sest Euroopa kaupade väljavedu ei katnud sissevedu; Genova tahtis leida uusi mereteid
Christoph Kolumbus – sündis Genovas, Ameerika avastamine 1492.a.;
Hispaaniast väljus 3 laeva – “Pinta”, “ Santa Maria” ja “Nina”, jõuti Bahama saarestiku saarele , kokku tehti 4 reisi
Vasco da Gama – 1497 asus Lissabonist teele 4 laeva, sõideti ümber Aafrika lõunatipu, ühe araablase abiga jõuti 1498 .a. Indiasse
Portugallased hakkasid igal aastal sinna saatma kaubalaevu, vürtsikaubandus
Fernao de Magalhaes – portugali aadlik, oli kuningaga tülli läinud, sõideti välja Hispaaniast 1519, tagasi jõuti 1522 – I ümbermaailmareis, Magalhaes hukkus Filipiinidel
Maadeavastuste tulemused –

• Euroopa hakkas avastatud piirkondi koloniseerima, neid rööviti paljaks, kohalik rahvas orjastati, hävitati
  
• Lääne-Euroopas vähenes Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus, kaubanduse keskused olid Atlandi ookeani äärsete riikide sadamalinnad
  
• uued kaubandus- ja rahandustegevuse nähtused – kauba- ja fondibörs
  
• oluline hinnatõus – hindade revolutsioon ( kuld ja hõbe muutusid odavamaks, toidu- ja tarbeesemete tootmine jäi samale tasandile , nende eest tuli maksta suurema väärismetalli hulgaga ) – kiirendas feodaalsuhete lagunemist
  
• avardusid teadmised maailma kohta – geograafia, zooloogia, botaanika , etnoloogia
  
• tõusis laevaehituse ja navigatsiooni tase
  
• uued filosoofilised, poliitilised, majandusalased õpetused
  

35. Humanism ja renessanss
Humanism – ilmalik haritus ja ilmalikud teadused vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele ja teoloogiale, keskpunktis oli inimene, mitte Jumal, mõiste tuli kasutusele 15.-16. saj.
Renessanss – antiikkultuuri juurde naasmine, antiikkultuuri taassünd, vastandades seda kiriklikule teadusele, tagapõhjaks olid edusammud loodusteaduste vallas, looduseuurimine pidi rajanema vaatlustel, katsetel ja järeldustel, matemaatika tähtsus, vanakreeka ja ladina keele tundmine
Lorenzo Valla – 1407 -1457, renessansi kriitiline mõtleja, ajalooallikate kriitika rajaja;
kirjutas traktaadi üriku “Constantinuse kingitus” kohta, mille järgi olevat Rooma keiser Constantinus Suur kinkinud Rooma piiskopile valitsusvõimu Lääne-Rooma riigi üle ja kinnitanud ta ülemaailmse kiriku peaks; toetudes keelelisele ja paleograafilisele analüüsile, geograafilistele teadmistele , tõestas Valla, et see on võltsing ja ei ole koostatud mitte 4. vaid 8. saj. paavsti kantseleis, järeldus – paavstidelt tuleb võtta nende õigustamatu võim;
tahtis vabastada teadust kiriku kontrolli alt, seisukoht, et filosoofia ja teoloogia ei ole omavahel seotud;
pilkas asketismi, tuletas meelde, et varakristlus lubas vaimulike abielu;
eitas Piibli üleloomulikku päritolu;
inkvisitsioonikohtus, teda päästis uus paavst Nicolaus V, kutsus ta Rooma oma teenistusse, oli seal sekretär, Rooma ülikooli professor
Rotterdami Erasmus – 1466- 1536 , Madalamaadest,
antiikautorite tööde väljaandja ja kommenteerija, tegi kindlaks vanakreeka keele õige häälduse, käsitles ladina keele stilistikat, Uue Testamendi tekstikriitiline väljaanne, uus parandatud tõlge kreeka keelest ladina keelde, seda tõlget kasutas Martin Luther, pani aluse piiblikriitikale;
reformatsioonist jäi kõrvale, tekkis Lutheriga konflikt tahtevabaduse üle, Luther eitas tahtevabadust;
teos 1509.a. “Narruse kiitus”, Narrus kõneleb, selle varjus esitatud autori mõtted, paljud raamatu ütlused said lendsõnadeks;
avaldas töödes ka sõjavastaseid vaateid
Niccolo Machiavelli – 1469-1527, Firenze poliitik, ajaloolane, kirjanik,
traktaat “Valitseja” – jagab valitsejatele õpetusi, kuidas luua tugevat Itaalia riiki, oli vaja tarka ja osavat diktaatorit, lubatud kõik vahendid, ka pettus, mõrv, reetmine;
makjavellismi mõiste, mis tähistab sõnamurdlikku ja põhimõttelagedat poliitikat
Tommaso Campanella – 1568-1639, vanglas, oli mõistetud eluks ajaks;
teos “Päikeseriik ehk Ideaalne vabariik”, reisikirjeldus , üks genovalane räägib oma merereisist, riik, kus puudub eraomand, kõik teevad tööd, kõigile antakse vastavalt nende vajadustele, valitsejad valib rahvas, mehed ja naised on võrdsed, naised teevad ka läbi riigikaitseõppe
36.Saksa reformatsioon
Reformatsioon – kiriku ja ühiskonna muutmine laiemalt, ka valitsemise, poliitilise ja majandusliku võimu alal
Usupuhastus – ristiusu õpetuse puhastamine täiendustest, tõlgendustest
Martin Luther – 1483-1546, pühitseti preestriks, oli teoloogiadoktor, Wittenbergi ülikooli piibliteaduse professor,
vastuolu skolstiliste teoloogidega, tüli vallandas indulgentside (patulunastuskiri) müük, 1517 pani Luther Wittenbergi lossikiriku uksele plakati 95 ladinakeelse teesiga (lausega) patukaristuse kustutamise kohta, paavst ei saa andestada ühtegi süüd, võib vaid kinnitada Jumala andestust, paavst saab neid karistusi kustutada , mille ta ise on inimestele peale pannud, astus välja indulgentside vastu;
pandi kirikuvande alla, oli lindprii ;
tõlkis Piibli saksa keelde – saksakeelne jumalateenistus
Philipp Melanchthon – 1497- 1560 , humanist, tegevus hariduse alal – “Saksamaa õpetaja”, ühines reformatsiooniga, aitas Lutherit dokumentide koostamisel, Piibli tõlkimisel
Augsburgi usutunnistus 1530 – kutsuti kokku Saksa Riigipäev, sest keiser Karl V tahtis sisemiste vaidluste lahenemist, et ühineda välisvaenlaste vastu, Martin Luther ei saanud seal osaleda, tema asemel Melanchthon, esitas dokumendi – Augsburgi usutunnistus;
määras luterluse põhiseisukohad, kirikuteenistuse alused, missa asemel jumalateenistus, emakeelne jutlus , sakramentidest säilitati ristimine ja armulaud, hüljati kiriku väline hiilgus ja pühakujude ning säilmete kummardamine , kiriku pea ei ole paavst vaid riigivalitseja
Augsburgi usurahu 1555 – pärast keisri lüüasaamist teises sõjas sõlmiti rahu, iga vürst määras oma alamate usu, Saksa riikide jagunemine kahte rühma:

• katoliiklikud riigid – Habsburgide pärusmaad, Loode-Saksamaa
  
• protestantlikud riigid – peamiselt Põhja- ja Kesk-Saksamaa
  

Luterlus seadustatud, kuigi usutülid jätkusid.
37.Reformatsioon Inglismaal
Inglismaa majanduslik areng – 16.saj. arenesid kapitalistlikud suhted – suured kaubateed Atlandi ookeanil , Läänemeri oli tähtis ühendustee, Inglismaa nende vahel, hoogustus laevaehitus , arenes meresõit;
manufaktuuritööstus, klaasi- ja seebitootmine;
kalevitööstuse areng, suurendas nõudmist lambavilla järele, villahindade tõus, lambakasvatuse laiendamine, paljud feodaalid tegid oma põldudest lammaste karjamaad , talupojad aeti maadelt ära, karjamaad piirati tarade, hekkide või kraavidega – tarastamine, tekkis tööjõu ülejääk, osa talupoegi läks manufaktuuridesse, enamik vaesus, muutusid kerjusteks, varasteks
Henry VIII – 1509- 1547 , suur võim, lõi hiilgava õukonna, aristokraatia koondati kuninga juurde, õukond mõjutatud humanismiideedest ja renessansskultuurist, soosis kunsti, kutsus Inglismaale itaalia arhitekte;
algul kirikul suur võim, talle kuulusid suured maavaldused, Inglismaa maksis Rooma paavstile makse,
Henry tahtis lahutada I naisest Aragoni printsessist Katariinast, 5 lapsest jäi ellu 1 – Mary , Katariina vananes kiiresti, Henry oli armunud õuedaam Anne Boleyni, kes keeldus armukeseks hakkamast, lahtus ei olnud ette nähtud, kuid paavsti või kardinali loal võimalik, kuid luba ei saadud, kuningal tuli mõte Roomast lahku lüüa, teostas reformatsiooni, teda aitas Thomas Cromwell ;
Kuningas laskis end salaja laulatada Annega, kes ootas last, peapiiskop Cranmer kuulutas abielu Katariinaga kehtetuks, Anne sai kuningannaks, sündis tütar – Elizabeth I, hiljem laskis Henry oma naise korduva abielurikkumise süüdistusel vahistada, Anne sai surmanuhtluse, nädal hiljem abiellus Henry Jane Seymouriga, kes sünnitas poja – Edward VI, kuid ise suri
Supremaatiaakt 1534.a. – parlament kuulutas Inglise kiriku peaks kuninga, lahkumine Rooma katoliku kiriku alluvusest, kuid jäädi truuks katoliiklusele, säilitati senine jumalateenistus, usupuhastust polnud, uut kirikut nim. anglikaani kirikuks, peapiiskop Thomas Cranmer – pani aluse anglikaani usutunnistusele.
Suleti kõik kloostrid, kuningas konfiskeeris nende maad ja varad, mungad jäid töötuks, kaotati vaimulike tsölibaat, kloostrimaade arvel muutus kuningas rikkaks, osa maid kinkis ära, osa müüs maha, uute maaomanike kiht, kes tõstsid renti, hoogustasid tarastamist.
Ingliskeelne jumalateenistus, keelati indulgentside müük, tehti lõpp pühakute säilmete ja pühapiltide austamisele, vähendati kirikupühade arvu, jumalateenistuse aluseks Cranmeri koostatud palveraamat.
Äraandjaiks kuulutati kõik, kes nim. kuningat ketseriks, laitsid tema abielu; kartes rahva vastuseisu uue kiriku vastu, keelas kuningas käsitöölistel, talupoegadel ja teenijatel Piibli lugemise ja arutamise.
Edward VI – kui kuningas suri, päris Edward 1547.a. trooni , kui oli alles laps, suri varakult
Mary I – 1553-1558, ta oli katoliiklane, valmistus abielluma Hispaania troonipärija Felipega, kardeti riigi allumist Hispaaniale, puhkes ülestõus, millega püüti Mary troonilt tõugata, see suruti veriselt maha, Londoni tänavatel olid maharaiutud pead, neljakskistute kehaosad, väravate ees võllapuud, Mary sai lisanime Verine (Bloody Mary),
abiellus Felipega, hakkas taastama katoliiklust, parlament palus paavstilt andestust, hukati Henry-aegseid riigi- ja kirikutegelasi, kuid äravõetuid maid ei tagastatud;
järeltulijaid polnud
Elizabeth I – 1558- 1603 , Elizabethi ajastu, arenes kapitalism, Inglismaa tõusis võimsaks mereriigiks, tehti edusamme kultuuri vallas, taastati reformeeritud kirik, fikseeriti lõplikult anglikaani usutunnistus, mis kinnitati 1571
Mary Stuart – päris trooni 1542.a. paari päeva vanuselt, kasvatati Prantsusmaal katoliiklaseks, Šotimaal oli kalvinism , kalvinistid tõusid kuninganna vastu üles, Mary loobus troonist oma 1.a. poja James VI kasuks ja põgenes Inglismaale
Elizabeth nägi Marys ohtu, sest katoliiklased pidasid teda seaduspäraseks valitsejaks, kes oli Henry VII järeltulija, Elizabeth võttis Mary järelvalve alla, katoliiklased püüdsid teda vabastada, kuid vandenõud avastati, Mary anti erikohtu alla, mõisteti surma, Elizabeth, kellel polnud lapsi, lubas trooni pärandada Mary pojale Jamesile.
38.Vene riik 16. sajandil
Ivan IV Julm – 1547-1584, Vene tsaaririigi rajaja, isevalitsuse looja, reformide läbiviija;
moodustas uue valitsemisorgani – Valitud Raada, sinna kuuluvad isikud valis tsaar ise, algul juhtisid seda metropoliit Makari ja ülempreester Silvester, tegelikud juhid olid Aleksei Adašev ja Andrei Kurbski;
loodi välissuhtlemist juhtiv Saadikute Maja; Maakogu ;
õiguskorra ühtlustamiseks kehtestati 1550 “Tsaari koodeks” – raskemate kuritegude ja korduva seaduserikkumise eest surmanuhtlus, väiksemate eest nuudikoobid, süü kindlakstegemiseks piinamine .
Võitlused tatarlastega, sõjakäik Kaasani vastu, alles kolmandal sõjakäigul vallutati, vallutati Astrahani riik, läänes sihiks Liivimaa, 1558 alustas Liivi sõda, Liivi orduriigi lagunemine – Saare-Lääne piiskopkond Taanile , Tallinn, Harju-, Viru- ja Järvamaa Rootsile, katsed luua Liivimaale vasallriiki nurjusid. Rünnak Siberile, vallutust ei põlistatud.
Algul tarvitas Ivan võimu mõistlikult, pärast ta naise Anastassia surma andus ta joomisele ja liiderdamisele, ütles lahti oma nõuandjatest, kes vangistati, tapeti, nõuandjateks said Maljuta Skuratov ja Aleksei Basmanov. Ivan lahkus Moskvast, kuulutas välja maade kahte ossa jagamise:
tähtsamasse, opritšninasse, pidid kuuluma majanduslikult arenenumad ja olulisemad alad, seda valitses tsaar isikulikult opritšnikute abil, kes riietusid musta, kandsid sadula küljes luuda ja koerapead, neil oli piiramatu võim. Kaotati 1572 .a.
Ülejäänud aladest , peamiselt äärealadest moodustus zemštšina.
Mõttetu terror andis tagasilöögi majanduse arengule ja demoraliseeris ühiskonda.
Ivan oli abielus 8 korda, õigeusu kiriku arusaamade järgi ei saanud abielluda üle kolme korra.
Tema järglaseks pidi saama tema vanem poeg esimesest abielust Ivan, kellega ta nautis terrorit ja vahetas armukesi, 1581.a. ta aga tappis oma poja.
Pärast Ivan Julma surma sai troonile tema teine poeg Fjodor , kes aga oli vaimuhaige, ta naine oli bojaar Boriss Godunovi õde Irina ja Venemaad valitses tegelikult Boriss.
39.Mis on uusaeg?
Uusaja alguse probleem – raske öelda, millal algas, sest pole täpselt kindel, millal keskaeg lõppes, algul peeti alguseks Konstantinoopoli vallutamist 1453 türklaste poolt, hiljem arvati, et see oli siiski vaid üksik sündmus.
Siis arvati, et algus suurte maadeavastuste ajal, eriti Ameerika avastamine 1492, kuid Kolumbuse retked olid sündmuseks ainult eurooplastele, kelle saabumine tõi hävingut ja orjastamist indiaanlastele.
Või algus hoopis luterliku reformatsiooni algamine 1517, kuid see on tähtis vaid ühe maa jaoks, prantslaste arvates Suur Prantsuse revolutsioon.
16.saj. nim. varauusajaks
Uusaja periodiseering:

• 1660-1789 – vana korra aeg e. absolutismiaeg – ilmalik ideoloogia tõrjub välja religioosse, 17.saj. barokiajastu , 18.saj. valgustus
  
• 1789-1815 – Suur Prantsuse revolutsioon, Napoleoni sõjad
  
• 1815-1900 – 19.saj. – rahvuslik liikumine, konstitutsiooniline monarhia , tööstuse kiire areng, industriaalühiskond
  

Uusaja algus erinevates piirkondades:

• 1789 Prantsusmaa
  
• 1603 Inglismaa (Stuartid)
  
• 1517 Saksamaa
  
• 1613 Venemaa ( Romanovid )
  
• 1558-1583 Eesti
  

Kaubanduses kujunesid välja kapitalistlikud suhted, kaubandussuhted laienesid, kujundades maailmakaubanduse, kasumit sai kasutada manufaktuuride rajamiseks, kaubanduse areng soodustas kultuurialast koostööd, uute ideede levikut.
Põllumajanduses suuremad erinevused Lääne- ja Ida-Euroopa vahel, paljudes Lääne-Euroopa riikides pärisorjus kaugel minevikus, kapitalistlikud suhted. Ida-Euroopas toimus talupoegade pärisorjastamine.
Tööstuslik revolutsioon, kujunes välja industriaalühiskond, masintootmine, linnastumine, uued kapitalistlikud majandusteooriad .
Vaimumaailmas jätkus algul usuline võitlus. Tekkis ka uus ilmalik ideoloogia – valgustus – uued riigivalitsemise ideaalid, ühiskonnakorralduse suunad, hariduse levitamine. Usuline ideoloogia jäi tahaplaanile.
Rahvuslik liikumine; teadus, edusammud koolihariduses.
Absolutistlik monarhia – kuninga või keisri võim piiramatu;
parlamentarism;
konstitutsiooniline riigikord; revolutsioonid.
Uusaja lõpp – võimalik, et Esimese maailmasõja puhkemine, lõpeb võib-olla 19.saj.
41. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal
Valgustus – inimkonna väljumine vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulek, eelduseks teaduse areng, tõstis esile inimmõistuse, kahtlemine vanades tõdedes; kõrgaeg 18.saj.
Valgustusajastu põhijooned:

• Inimmõistus
  
• Ratsionalistlik maailmakäsitus, ideed muudavad maailma, on vaja levitada uusi ideid, nendest arusaamiseks vaja haridust ja teadmisi
  
• Loodusega vastuolus olev ei oma mõtet – loodusseadused
  
• Uus humanism – esiplaanil inimene oma vajaduste ja kirgedega, konflikt kirikuga , eriti Prantsusmaal
  

Valgustatud absolutism – valitsejate liit filosoofidega, Voltaire `i poliitiline ideaal
Rene Descartes – 1596 -1650, prantsuse filosoof, rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust;
teos “Arutlus meetodist” , astus välja Aristotelese loogika vastu, teadmiste ainus allikas on mõistus, on vaja kahelda kõiges,
põhipritsiip cogito, ergo sum (ma mõtlen, järelikult olen olemas)
Voltaire – 1694-1778, Francois Marie Arouet,
“Purustage koletis!” – katoliku kiriku vastu
“Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda”
Lähtus loodusõiguse teooriast – inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest, ühiskonnakord, mille aluseks vabadus ja omand, isikuvabadus;
valgustatud absolutism
Jean Jacques Rousseau – 1712-1778, ühiskonna probleemide käsitleja;
teos “Ühiskondlik leping” – inimese looduslik seisund enne riigi tekkimist, mõistis siiski, et selle juurde ei saa tagasi pöörduda;
rahva suveräniteet – võim lähtub rahvast – vabariik;
ühiskondliku korra aluseks eraomand, vajalikud ka abinõud ebavõrdsuse vastu;
jakobiinide ideoloogia alusepanija
Charles Montesquieu – 1689-1755, teos “Seaduste vaim” – analüüsis 3 peamist valitsemisvormi – absolutistlik monarhia, monarhia ja vabariik – ideaalne konstitutsiooniline monarhia;
Võimude lahususe teooria: seadusandlik – parlament, täidesaatev – valitsus, kohtuvõim
Saksa valgustuse eripära:

• Ei eitatud usu vajalikkust
  
• Ei mindud suurde vastuollu kirikuga
  
• Pietism – luteri kirikust eraldunud usuvool, vagadus , kõlblus, kristlaste võrdsus, ühiskonnakorra täiustamine usu abil
  

Johann Gottfried von Herder – 1744- 1803 , kultuuriajaloolane ja – teoreetik ,
“Mõtteid inimkonna ajaloo filosoofiast”;
progressi idee – ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus ; haridus, kasvatus
vastikustunne sõdade vastu – töö väärtustamine;
patriotism, õiglustunne teiste rahvaste suhtes;
koostöö Põltsamaa pastori Hupeliga
42.Prantsuse absolutism 17.-18.saj.
Üldine olukord 16.saj. lõpp, 17.saj. algus:

• Usulised kokkupõrked katoliiklaste ja hugenottide vahel
  
• Kuningavõimu suhted feodaalidega, kes taotlesid suuremaid õigusi
  
• Probleemid kodanluse ja aristokraatia vahel
  
• Välispoliitikas tugev konkurents Habsburgide keisririigi ja Hispaaniaga
  
• Bourbonide dünastia – Louis XIII 1610- 1643 (Henri IV poeg)
  

Generaalstaadid – 1614, seisuste esindus : vaimulikud, aadel, kolmas seisus (talupoegi polnud),
eesmärk: regendi võimu vähendamine;
vastuolud aadlike ja III seisuse vahel – III seisus tahtis fundamentaalseadusi, et aadel määratletaks kui sõjaline seisus, keda kasutatakse välissõdades, keelustada aadliliigad, lammutada nende kindlused , eesmärgiks kuningavõimu sõltumatus aadlist ja vaimulikest, generaalstaatide korrapärast kokkukutsumist; aadel nõudis õiguste laiendamist;
kokku tulid 1789
Richelieu – 1585-1642, piiskop, riigisekretär, siis kardinal , siis maailma I peaminister 1624 -1642, oli ka rahanduse peakontrolör;
tegelik valitseja Louis XIII valitsusajal;
tema reformid:

• Käsk lammutada aadlike linnused, v.a. piirikindlused – uhke õukonna teke
  
• Duell keelati, see oli kapitaalroim
  
• Surus alla hugenottide püüdlused, tühistas Nantes `i edikti, paljud hugenotid emigreerusid
  
• Intendandid – piironna asevalitsejad, piiramatu võimuga, allusid kuningale
  
• Lettres de cachet – vahistamise või maalt väljasaatmise käsud, miillel oli kuninga allkiri ning täitmata lahter karistatava nimega
  

Louis XIV – 1643- 1715 , algul valitses regendina tema ema Austria Anna, kuid tegelik võim oli ema armukese Mazarini käes,
esimesed suuremad mõrad absolutismis, võimude vastu tegutsemine – fronde ,
reaalne võim 1661, kui Mazarin suri;
“Riik – see olen Mina!”;
Päikesekuningas – rõhutas jumalikku päritolu;
valitses 72 a.;
kuulsus, luksus , ballett, jaht , juhuslikud armukesed;
naine: Maria Therese Hispaaniast
Jules Mazarin – 1602-1661, Itaalia päritolu kardinal
Pariisi parlament – kohtuasutus + poliitilised funktsioonid;
ediktide kinnitamine kohustuslik, kui kuningas parlamendi istungil viibis;
Jean-Babtiste Colbert – finantside peakontrolör – koloniaalimpeeriumi loomine, riiklikud manufaktuurid
Louis XV – 1715- 1774 , regendiks Orleans`i hertsog Philippe – orgiad, aadamapeod
vähene huvi riigiasjade vastu;
“Pärast mind tulgu või veeuputus!”;
tühi riigikassa;
suri rõugetesse;
ametlik armuke madam de Pompadour
Louis XVI – 1774-1792 (1793)
jahipidamine;
riik, mis oli suurtes võlgades – oli vaja reformi
rahanduse peakontrolör Jacques Turgot – majandusteadlane

• suured reformid
  
• feodaalide privileegide kaotamine
  
• aadlike ja vaimulike maksuvabaduse kaotamine
  
• kohalik omavalitsus
  
• viljamüügi ümberkorraldamine – jahusõda, leivapuudus, nälg
  
• tsunftisunduse kaotamine
  

Reformid ärritasid paljusid, kuningas saatis ta erru, reformid tühistati.
Notaablite kogu 1787 – taheti kehtestada üldist maamaksu, lükati tagasi, kokku tuli kutsuda generaalstaadid.
Marie Antoinette 1755-1793 – Louis XVI naine, Maria Theresia laps, armastas luksust, rõivaid, soenguid, juveele, lõbustusi
43. Parlamentarismi areng Inglismaal
Parlament
1265 – I korda kokku kutsutud
Kuningas pidi parlamendiga arvestama
Alamkoda – selle valis piiratud arv valimisõiguslikke mehi
Lordide koda – ülemkoda
Eeskuju kogu Lääne tsiv-le ja hiljem maailmale
James I – 1603-1625 (James VI)
Mary Stuarti poeg
Kokkupõrked parlamendiga – absolutism
Maksude määramine – parlamendi tähtsaim õigus
Tööstuslikud ja kaubanduslikud monopolid
Parlament sekkus ka välispoliitikassse – Hispaania
James I ja parlamendi suhted keerulised, sest James oli kasvatatud absolutistlikuks kuningaks ega suutnud leppida parlamendi sekkumisega.
Charles I – 1625- 1649
Kuulutas, et kuningavõim ei sõltu parlamendist
Kogus makse, mida parlament ei olnud kinnitanud
Parlament tahtis kaitsta isikuvabadusi ja omandiõigusi – 1628.a. Õiguste Petitsioon – elanikkonda ei tohi sundida maksma makse ega tegema laene, mida parlament pole kinnitanud; kedagi ei tohi vangistada ega kellegi varandust võõrandada kui ainult kohtuotsusega ja seaduste alusel
1629.a. saatis parlamendi laiali, hakati taaselustama vanu makse, kuid Šotimaal puhkes ülestõus, polnud raha palgasõjaväe jaoks
1640 kutsus parlamendi taas kokku, parlament keeldus raha andmast, kuningas saatis laiali – lühike parlament
3.nov. 1640 – Inglismaa revolutsiooni algus, kutsus parlamendi taas kokku, rünnakud kuninga vastu,
1641 õigusakt, millega parlamendi võib laiali saata ainult ta enda nõusolekul – kuningast sõltumatu parlament
Pikk parlament 1640-1653
Inglismaa kodusõda 1642-1649

• kuningaväed e. rojalistid ja parlamendi väed – rojalistid kaotavad
  
• kuningas – P- ja Lääne-Inglismaa, vana-aadel, feodaalne aristokraatia, anglikaanid
  
• parlament – L- ja Kagu-Inglismaa, kodanlus , uusaadel, puritaanid
  
• rojalistid kaotasid – Oliver Cromwelli kontroll kuninga üle, 1648 asuti kuninga üle kohut pidama
  

Alamkoda moodustas 1649.a. Kõrge Kohtu e. tribunali, hukati Charles I, kaotati Lordide koda ja kuninga ametikoht . 19. mai 1649 – vabariik. Täidesaatev võim – Riiginõukogu (41 liikmest 31 olid parlamendi saadikud), parlament valis selle 1 aastaks, tegelikult ei lahutatud seadusandlikku ja täidesaatvat võimu.
Revolutsiooni algusest koos istunud parlament oli rahvas tekitanud rahulolematuse, ei olnud kaotatud kirikukümnist, talupoegadele polnud maad jagatud, polnud ususallivust. Parlament võttis vastu seaduse, et pika parlamendi liikmed kuulusid kõikidesse parlamentidesse – uus konflikt, Cromwell ilmus parlamenti, ajas saadikud laiali, ka Riiginõukogus. Võim läks Cromwelli kätte – sõjaline diktatuur (1653-1658), oli väikene parlament, mis aeti varsti laiali.
1660.a. taastati Stuartite monarhia, pidi ka parlamendi kokku kutsuma. Uus kuningas Charles II ei pidanud kokkuleppest kinni.
Kaitsmaks elanikke kuninga omavoli vastu, koostas parlament 1679 .a. Isikuvabaduste Akti (Habeas Corpus Act) – inimesi tohtis vahistada vaid kohtuniku kirjaliku korralduse alusel, vahistatule tuli esitada süüdistus ööpäeva jooksul.
Troonipärimisküsimus – Charles II järglaseks tema vend (James II), kes oli katoliiklane, opositsioon esitas kandidaadiks Jamesi vanema tütre Mary ja tema mehe, Madalmaade asehalduri Oranje Willemi.
Uue troonikandidaadi pooldajad – viigid , Jamesi pooldajad – toorid, nendest kujunesid poliitilised parteid, 19.saj. liberaalid ja konservatiivid.
Viigid ja toorid ühinesid Jamesi vastu, troonile kutsuti Willem ja Mary, James ei tahtnud troonist loobuda. Willem saabus laevastiku ja armeega, James II kukutati. Willem sai William III nime all kuningaks – Kuulus revolutsioon.
1689 võttis parlament vastu Õiguste billi , reguleeris parlamendi õigusi kuninga võimu piiramisel:

• kuningas ei saa peatada seaduste toimet
  
• parlament koguneb regulaarselt
  
• maksude määramine ja sissenõudmine on parlamendi töö
  

Ususallivuse akt; Williamil ja Maryl polnud lapsi, 1701 troonipärimise akt – järeltulijaks James II noorem tütar Anne, kui tal lapsi pole – Stuartite kõrvalliin – Hannoveri dünastia.
Kuningavõim nõrgenes, parlament tugevnes Anne ajal (1702-1714). Annel polnud ellujäänud lapsi, troon läks saksa päritolu Hannoveri dünastiale. 2 esimest kuningat ei osanud inglise keelt, ei saanud osaleda Salanõukogu koosolekutel, Salanõukogu muutus Ministrite Kabinetiks.
2 uuendust Inglise parlamentarismis – võimul see partei, millel on parlamendis enamus;
parlamendi enamuse toetuse kaotanud valitsus lahkub täies koosseisus
44.Kolmekümneaastane sõda 1618-1648
Sõja põhjused:

• Augsburgi usurahu 1555
  
• Konflikt protestantismi ja katoliikluse vahel
  
• Euroopa suurriikide taotlused:
  

- Hispaania Felipe II – ei osalenud sõjas, aga hoiak oli, et osaleb
- Prantsusmaa oli Habsburgide võimu kasvu vastu
- Rootsi, Taani olid huvitatud P-Saksamaa Läänemere äärsetest aladest
Osapooled

• Protestantlik Unioon – 1608 – Rootsi, Böömimaa, Holland , Taani, Prantsusmaa, Preisimaa
  
• Katoliiklik liiga – 1609 – Saksa-Rooma keisririik, Austria, Hispaania
  

Sõja 4 perioodi:

• Böömi periood 1618-1625 – tšehhide väljaastumine poliitilise iseseisvuse ja tšehhi keelele riigikeele õiguste andmise eest
  
• Taani periood 1625-1629 – mõjuvõim Läänemere lõunarannikul
  
• Rootsi periood 1630-1635
  
• Prantsuse-Rootsi periood 1636-1648
  

Rootsi põhjused sõtta astumiseks:

• Protestantluse kaitse
  
• Hirm Habsburgide võimu ees
  
• Gustav II Adolf 1611 -1632
  
• Sõjavägi väike, kuid relvastus praktiline
  
• Kuningas hukkus Lützeni lahingus
  

Vestfaali rahu 1648

• Saksa-Rooma keiser kaotas reaalse võimu Saksa riikide üle, need võisid hakata ajama iseseisvalt välispoliitikat
  
• Prantsusmaa tõusis juhtivaks riigiks Euroopa mandril
  
• Rootsi tõusis Euroopa suurriikide hulka
  
• Šveitsi täielik sõltumatus Saksa-Rooma keisririigist
  
• Prantsusmaa laiendas oma valdusi Saksamaa arvel
  

45.Vene riik 17. ja 18. sajandil
Segaduste aja lõpetas Mihhail Romanov 1613-1645, ühendas vürstiriigid ühtseks Venemaaks, parandas suhteid Rootsi ja Poolaga, tal oli poeg Aleksei I 1645-1676.
Maakogu – seisuslik esinduskogu; arutas reformide läbiviimist, tsaari ametisse kinnitamine, välispoliitika
Maakogu seadustik 1649 – laiendati aadlike maavalduseid ja pärimisõigust;
sätestati pärisorjus ja sunnismaisus
Peeter I reformid:

• Uus valitsemiskorraldus : tsaar – keiser, Bojaaride Duuma – Senat, prikaasid – kolleegiumid
  
• Uus seisuste süsteem – võitlus pärusaadli vastu
  
• Uus halduskorraldus : kubermangud, lahutati kohtu- ja administratiivvõim
  
• Uus sõjaväekorraldus – nekrutid
  
• Uus elulaad – euroopalikkus, Peterburg 1703
  
• Pearahasüsteem
  
• Kiriku allutamine riigile
  
• Koolihariduse reform: Teaduste Akadeemia
  

Katariina II reformid:

• Kubermangud, mis jagunesid maakondadeks
  
• Aadlikogud
  
• Pearahamaks
  
• Kirikumaade riigistamine
  

2 näidet Katariina II valgustatuse kohta: arendas kooliharidust;
kutsus kokku Suure komisjoni, mille ül. oli ülevenemaalise seadustiku koostamine
46.Ameerika Ühendriikide tekkimine
Jamestown – 1606
Hollandlased – New York 1613
Rootslased – Delaware jõe suudmes koloonia Uus-Rootsi 1638
Prantslased – P- ja L-Carolina
Euroopast väljarändamise põhjused:

• Kullaotsijad
  
• Seiklejad
  
• Usuline tagakiusamine
  
• Majanduslikud põhjused: käsitöölised tööta, tarastamine
  
• Uued tingimused äritegevuseks
  
• Kurjategijate väljasaatmine
  

Riigivõim ja omavalitsus

• Kõrgeim võim – Inglise kuningas
  
• Talle allus kuberner
  
• Omavalitsuste moodustamine
  
• Seadusandlikud kogud
  
• Konfliktid parlamendiga tolli- ja maksupoliitika üle
  

Benjamin Franklin 1706-1790

• äike on elekter
  
• orjuse vastu, indiaanlaste kaitseks
  
• kolooniad peaks ühinema
  
• 1754 P-Am. kolooniate liit – truudus monarhile
  
• asumaade iseseisvuse toetaja
  

Thomas Jefferson 1743 -1826

• 1801-1809 USA president
  
• Iseseisvusdeklaratsiooni autor
  
• Orjade sisseveokeeld 1808
  

Kontinentaalkongressid
I kongress 1774 – katkestati kaubandussidemed Britanniaga
II kongress 1776 – regulaararmee, ülemjuhataja George Washington (I USA president 1789-1797)
4.juuli 1776 – Iseseisvusdeklaratsiooni vastuvõtmine
Iseseisvussõda 1775-1783 Inglismaaga – lõppes Versailles`i rahuga, moodustus iseseisev riik, Mississippi jõest kuni Kanadani
1789 põhiseadus – koostas J.Madison
USA riigivõimu struktuur

• Seadusandlik – Kongress: Saadikute Koda ja Senat
  
• Täidesaatev – president, valiti 4.a.
  
• Sõltumatu kohtuvõim – kõrgeim organ Ülemkohus
  

47.Ameerika kodusõda
Abraham Lincoln 1861-1865 16.president
USA enne kodusõda

• 31 osariiki – läänes polnud veel osariike
  
• Probleem orjanduses, lõunaosariikides levinud, põhjaosariigid ei tahtnud, et see leviks ka läänes asutatavatesse osariikidesse
  
• Põhjaosariigid olid edukad tööstuses
  
• Lõunaosariigid edukad põllumajanduses
  
• Salatunnelid, kus aidati põgenema üle 40 000 orja
  

Lõuna-Carolina, Mississippi, Florida , Alabama, Georgia , Louisiana ja Texas eraldusid Ameerika Ühendriikidest – neist tekkis Ameerika Riikide Konföderatsioon
1861 avasid konföderalistid Fort Sumteris ühendriiklaste pihta tule, Konföderatsiooniga liitusid veel Virginia, Põhja-Carolina, Tennessee, Arkansas.
Homestead Act 1862 – talundiseadus – asunikele hakati maafondist läänes maid jagama madala riigilõivu eest, pärast 5.aastat sai peremeheks.
1.jaanuar 1863
Kõik orjad olid vabad
Armeesse mobiliseerimine
1.juunil 1863 purustasid Ühendriikide väed Konföderatsiooni jõud Gettysburgi lahingus, lõunaosariigid olid kurnatud , 9.aprill 1865 – viimane otsustav lahing – Ühendriikide võit.
14. aprill 1865 – A. Lincolni tapmine Washington Fordi teatris, mõrvar John Wilkes Booth.
Peale sõda ühiskonna lõhestatus säilis. Uuendused, mida sõjas kasutati: soomuslaevad, meremiinid, torpeedod, tagantlaetavad püssid, telegraaf , allveelaev, olid ka rindefotograafid, sõjapidamine raudteede abil – I moodne sõda.
48.Riik ja ühiskond Prantsuse revolutsiooni ajal 1789-1799
17.juunil 1789 kuulutas III seisuse esindus end Rahvuskoguks abt Sieyesi ettepanekul, sellega ühinesid ka teised seisused.
9.juulil 1789 nimetas Rahvuskogu end Asutavaks Koguks.
14.juuli 1789 – Bastille ` kindlusvangla ründamine, kuningas jäi troonile, kuid ametnikud tagandati.
Agraarseadusandlus – aadlikest saadikud loobusid oma eesõigustest 4.augustil; kaotati feodaalide eesõigused, talupoegade kohustused, kirikukümnis, toimus kirikumaade võõrandamine
Inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioon – 26.august 1789, põhilised inimõigused, kodanike turvalisuse põhimõtted
1790 aadliseisuse kaotamine – keelati aadlitiitlite, -vappide kasutamine
Põhiseadus – 3.september 1791, võttis vastu Asutav Kogu, Prantsusmaa I põhiseadus, võimude lahusus :
Seadusandlik – 2.a. valitav ühekojaline Seadusandlik Kogu
Täidesaatev – kuningas, määras ministrid , veto õigus
Sõltumatu kohtuvõim
Seadusandlik Kogu – parempoolsed ja žirondiinid – vasakpoolsed, neist äärmuslikumad montanjaarid ( jakobiinid )
Kuninga kukutamine
Austria ja Preisi ühismanifest kuningapere kaitseks – taheti rahvast hirmutada, kuid paljastus kuninga seotus välisvaenlastega.
1792 otsustas Seadusandlik Kogu kuninga troonilt kõrvaldada ja kutsuda kokku Rahvuskonvendi.
22.september 1792 – Prantsuse I vabariik.
Kuninga uus nimi Louis Capet , hukati 21.jaanuar 1793.
Rahvuskonvendis žirondiinid, jakobiinid ja Soo – need, kes kuhugi ei kuulunud, vahetasid kogu aeg pooli.
1793 loodi Rahvapäästekomitee, kus oli 12 liiget, juhtroll Robespierre `l – žirondiinide vangistamine.
Jakobiinide diktatuur 1793 juuni-1794 juuli
Koostati uus põhiseadus, kuid vastu ei võetud.
Ümberkorraldused sõjaväes – üldine sõjaväekohustus, relvatootmise hoogustumine.
Talupojad said maa omanikeks ilma väljaostmata.
Uus ajaarvamine , uus usk, meetermõõdustik.
Jakobiinide terrori ajendiks J.P.Marat tapmine 13.juuli 1793.
Surmanuhtlus spekulatsiooni, kaupade kokkuostu eest, süüdistus “kahtlane”.
1793 Marie Antoinette hukkamine.
Jakobiinid kukutati 27.juuli 1794 – hukati Robespierre, võim läks taas Rahvuskonvendi kätte.
1795 uus põhiseadus – Seadusandlik Korpus, 2 koda: Viiesajanõukogu – alam ja Vanematenõukogu – ülem; riigipea – Viieliikmeline direktoorium .
49.Konsulaadi ja esimese keisririigi periood
Napoleon 1769 -1821
9.november 1799 – Napoleoni riigipööre – Suure Prantsuse revolutsiooni lõpp
Konsulaat 1799-1804, seal oli 3 konsulit, sealhulgas Napoleon ja Sieyes
1799 põhiseadus – säilis vabariik,
valimisõigus kõigile meestele, kes on 21.a.,
täidesaatev võim 3 konsulil (10.a. valitud), I konsul nimetas tähtsamad ametiisikud, algatas ja kuulutas välja seaduse, oli sõjaväe ülemjuhataja,
departemangud, eesotsas prefektid,
maavalduse puutumatus,
amnestia emigrantidele
Konkordaat paavstiga 1801 – kirikumaid ei tagastatud, katoliiklus sai prantslaste usuks, sallivus ka hugenottide vastu, vaimulikud määras ametisse riigivõim, kinnitas paavst
1802 – Napoleon eluaegne konsul – viidi läbi rahvahääletus; sai määrata järglase
1804 – Prantsusmaa keisririik – senat kuulutas Napoleoni keisriks
Tsiviilkoodeks 1802 – kodanikud juriidiliselt üheõiguslikud, kuid võrdsust polnud mehe ja naise suhtes, isa ja laste suhtes
Turumajandus – pandi alus vabale turumajandusele, kehtestati kaitsetollid , kontinentaalblokaad 1806 Suurbritannia vastu
1813 Leipzigi ehk Rahvastelahing – saadi lüüa, Napoleon loobus troonist 1814, saadeti Elba saarele
Naastes valitseb 100 päeva.
18.juuni 1815 Waterloo lahing – Prantsusmaa armee purustati, Napoleon saadeti St.Helena saarele
50.Viini Kongress 1814-1815
Venemaa, Preisimaa, Austria, Suurbritannia
Restauratsioon – vana korra taastamine kogu Euroopas
Legitiimsus – revolutsioonieelsete dünastiate võimu taastamine
Restitutsioon – vanade valitsejasuguvõsade tagasitulek troonile
Aleksander I – Venemaa tsaar, osales ainsa riigijuhina kõnelustel
Metternich – Austriat esindav kantsler
Talleyrand – Prantsusmaa peaminister
Maade jagamine – enamus Poola alasid Venemaale, ka Soome
Madalmaade kuningriik – Holland, Belgia, Luksemburg
Rootsi-Norra personaalunioon
Püha Liit – Venemaa, Austria, Preisi – monarhia tugevdamine, revolutsiooni vältimine
Selle ees seisnud probleemid: Monroe doktriin 1823 – USA ei ole koloniseerimise objekt
1830 juulirevolutsioon – monarhia kukutamine Prantsusmaal
1830 – Poola ülestõus
1831 – iseseisev Belgia riik
51.Saksamaa rahvuslik ühendamine
Rahvusliku liikumise etapid

• Elitaarne etapp – saksa kirjandus, kunst, teater, J.G. Fichte – filosoofiaprofessor – mõtte vabadus, tahte sõltumatus
  
• Haritlaskonna laiemad ringkonnad – üliõpilasliikumine, Saksa Liit, Jena ülikool, kogunemine Wartburgi lossi juures 1817, Ülesaksamaaline üliõpilasliit 1818
  
• Seltsiliikumine – turniliikumine – F.L. Jahn, meestelaulu seltsid
  
• Erakondade loomine – vabrikutootmine , Saksa Tolliliit 1834, kogunemine Hambachi lossi juures 1832
  
• Võitlus oma riigi loomise eest
  

Frankfurdi parlament – 1848 – ülesaksamaaline parlament – Rahvuskogu
Eesmärk – Saksa riigi loomine, põhiseaduse väljatöötamine
Olmützi alandus – 1850 – Venemaa sekkumine Saksamaa ühendamisse, ei tahtnud tugeva Saksa riigi loomist, juhtiv roll läks Austriale
Raua ja vere poliitika, Otto von Bismarck – 1862 sai Preisi valitsuse juhiks, sõjaväereform
Tema provokatsioonid:

• 1866 – Austria-Preisi sõda – likvideeriti Saksa Liit
  
• 1867 – Põhja-Saksa Liit
  
• 1870-1871 – Prantsuse-Preisi sõda – kardeti Saksamaa ühendamist
  

Saksa keisririik 1871-1918
52.Rahvuslik liikumine Itaalias
Camillo Cavour – liberaalse suuna juht – Piemonte riigi alla ühendamine
1847 ajaleht “Risorgimento” (taasülestõusmine)
Piemonte peaminister 1852
Giuseppe Mazzini – revolutsioonilis-demokraatlik suund – vabariik
1831 võitlusorganisatsioon “Noor-Itaalia”
Giuseppe Garibaldi – “Noor-Itaalia” tähtsaim juht
Põgenik Lõuna-Ameerikas
Asutas Itaalia Leegioni
Tuhanderetk – peale ühendamist Piemonte alla puhkes ülestõus Sitsiilias, Garibaldi läks appi, Sitsiilia vabastati
Sardiinia kuningriik kuulutati 1861 Itaalia kuningriigiks.
Itaalia kuningriigi ametlik algusaeg on 1870, kui liideti Rooma.
Vittorio Emanuele II oli Itaalia kuningriigi I kuningas.