Kahekümnenda sajandi ajaloo-poliitilised tormituuled, keerised ja katastroofid, mis veel praegugi igapäevaelus tooni annavad, on löönud oma pitseri ka varasema ajaloo suursündmuste tajumisele. Kuigi keerukatest ning eestlastele ja eestlusele ääretult emotsionaalsetest sündmustest on möödunud vaid napid 150 aastat, kipub 19 . sajandi nii- ütelda "suur murrang" ähmastuma ja kahvatuma meie ajaloolises teadvuses. Nimetatud sajandi keskpaiga talurahvarahutused on just hea näide 19. sajandi sotsiaalsete, majanduslike ja poliitilis-intellektuaalsete muutuste ilminguist, põhjustest või ka tagajärgedest, mis aga lugeja-kirjutaja perspektiivist sõltub . Mahtra sõda, mis noist protsessidest kõige eredama näitena on pälvinud suurimat tähelepanu nii rahvusromantilises-pateetilises ajalookäsitluses kui ka kirjanduses, võib nimetada ka 19 . sajandi talurahvarahutuste kulminatsiooniks Eestis. Juhan Kahki 1958
Venemaa ja Rootsi vahel, Venemaa võit. · Vihmmõisa lahing 1708, Rootsi kaotas. 1708 küüditati Tartu, Narva linnakodanikud viidi Venemaale. · 1703 venelased ründasid Eesti idapoolt · 1704 Peeter I Narva ja Tartu piiramine · 1709 Poltaava lahing Peeter I purustas rootslaste peaväe täielikult · 1710 29.sept kapitulatsioonile allakirjutamine Talupojad · Põlluharimine ei edenenud · 1700. talurahvarahutused · Püüti värvata Rootsi sõjaväkke · Moodustati maaüksusi Tulemused · Eesti ühendamine Venemaaga · Tallinnas suri ¾ elanikkonnast katku · Rootsi maavägi oli purustatud · 1718. langes Karl XII · 1721. Soomes Uusikaupunki rahu Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga · Rootsi sai tagasi sõjas hõivatud Soome alad, maksis 2 milj riigitaalrit kahjutasu
olevat maad ei tohtinud mõisnik enam mõisa alla võtta. Talumaad võis mõisnik kasutada talupoegadele väljarentimiseks või müügiks. Eestimaa 1856. a. talurahvaseadus kuulutati välja ja hakkas kehtima 1858. a. Seaduses kõneldi talupoegade teokohustuse kavatsetavast vähendamisest, mõnest sättest, aga selgus, et seda ei tehta kohe. Talupojad kahtlustasid võltsimist ja seetõttu toimusid paljudes Eestimaa mõistaes 1858. a. talurahvarahutused. Kõrgaeg oli maikuu lõpp, kui rahutused haarasid 18 mõisat. Uute talurahvaseaduste alusel algas talude ulatuslik päriseks ostmine. Kiiremini arenes see Lõuna-eestis, kus ostmiseks vajalik raha saadi linakasvatusest. Eestimaa kubermangus oli 1881. aastaks päriseks ostetud 12%, sajandi lõpuks umbes pooled taludest. Sageli ei suutnud senised peremehed oma talu välja osta. Nad pidid oma esivanemate kodust lahkuma ning
b) Rentnikest taluperemeestel puudus kindlustunne ja motivatsioon c) 1840 ikaldus ja näljahäda (oli viimane suurem näljahäda Eestis!). d) Tekkima hakkas maapuudus seoses rahvaarvu kiire kasvuga (18.sajandi lõpul oli Eestis umbes 0,5 miljonit, 1881.aastal 880 000 inimest). 4 Talupoegade meetmed oma olukorra parandamiseks 19.sajandil: Talurahvarahutused Usuvahetusliikumine Väljarändamisliikumine ( ) Mahtra sõda 1858 Eesti ja Läti Talupojad tahtsid 1858. a. juuni talupojad hakkasid maad ning minna lõpus algas protesti märgiks (keelatud) mässude laine astuma õigeusku Venemaale, Peterburini välja (Loodeti koos - Venemaal ei tsaari usuga olnudki aga parem
1. Miks hääbus rahvuslik ärkamisaeg? Balti erikord lõpetati, venestamine, revolutsiooni tulemus. 2. Näiteid Eesti majanduse moderniseerimisest. Industrialiseerimine ja linnastumine, tootmise ja tarbimise kasv, tehnoloogiliste innovatsioonide kasutuselevõtt, infrastruktuuri ja kommunikatsioonide kiire areng, poliitilise aktiivsuse tõus ja pluralismi süvenemine. 3. Millised tööstusharud Eesti majanduses said valitsevaks? Tekstiili-, metalli- ja masinatööstuse, puidu-, paberi-, tselluloosi- ja toiduainetööstuse ettevõtteid. Ehitati välja raudteevõrk. 4. Kuhu tekkisid nende harude vanimad ettevõtted? Raudteevõrgu lähedale, suurematesse linnadesse. 5. Miks hakati looma ühistuid? Et tõsta talude konkurentsivõimet. 6. Millega oli seotud põllumajanduses üleminek piimakarjandusele? nõudis suuri investeeringuid ja sellega tegeldi mõisates, see oli orienteeritud Peterburi turule 7. Milles se...
avas tule, 94 surnut ja 200 haavatut.1906. aastal lasti maha üle 300 inimese, lisaks mõistsid sõjakohtud surma ligi 200 inimest. Ihunuhtlust sai ligi 600 süüdistatavat, sadu pandi vangi ja saadeti Siberisse Milliste sündmustega on seotud: vonSievers, Sergei Šahhovskoi, Orlov, Mihhail Zinovjev ? VON SIEVERS- esitab Saksa välisministeeriumile Berliinis memorandumi SERGEI ŠAHHOVSKOI- Nevski katedraali ehitamine ORLOV- ratsaväekindral, likvideeris Vigala talurahvarahutused, venestamine MIHHAIL ZINOVJEV- venestamine 1. Rahvusliku ärkamisaja eeldused: oli tekkinud juba piisavalt rahva kihte, kes olid saavutanud majandusliku sõltumatuse; oli palju haritlasi, kes liikumisest osa võtsid 2. Ajalooline tähtsus: Ärkamisajaga kaasnes eestlaste identiteedivahetus; teadvustati end kui rahvust (varasema etnilise kokkukuuluvustunde asemel) ja tugevnes rahvustunde rõhutamine ja trükisõna väärtustamine 3. Tähtsamad eestvedajad:
VENE AEG EESTIS 1. Kes viibis 1764 ringsõidul Eesti - ja Liivimaal? Katariina II 2. Miks puhkesid 1805 talurahvarahutused? Talurahva seadus ei rahuldanud talurahva soove, lisaks levis kuuldus, et mõisnikud on tõelise seaduse ära peitnud ja talurahvale võltsingu esitanud 3. Miks oli talupoegadele kasulik talude päriseksostmine? Nad said lastele edasi päranadada ja riik ei sanaud neilt talu ära võtta 4. Mida konkreetselt väljendas Roseni deklaratsioon? Väljendas seda et talupojad olid täielikult mõisniku võimu all ja riik ei saanud sekkuda 5. Mis on aadlimatriklid?
Mõisniku kodukariõigust piirati 1805 vastuhakk Kose-Uuemõisas Talupojad lootsid rehepeksust pääsemist Pärisorjuse kaotamine 1816 Eestimaal 1819 Liivimaal Talupojad said isiklikult vabaks Maa jäi mõisniku omaks ja talupojad selle rentjaks Teoorjus säilis Talupoegadele priinimede panek Ülesanded 1. Kelle initsiatiivil ja mis põhjusel kaotati Eesti- ja Liivimaal pärisorjus? Aleksander I 2. Miks puhkesid talurahvarahutused? Tõlgendati seaduseid valesti, arvati, et nende eest varjati midagi. 3. Analüüsige 19.saj eesti talupoegade majanduslikus ja õiguslikus olukorras toimunud muudatusi: millist kasu said neist eesti talupojad, millist mõisnikud, millist Vene keisrivõim? Inimestena isiklikult oldi vabalt, said vabalt liikuda, võimalus saada taluomanikuks. Mõisnikud ei saanud koormisi Vaimuelu 19.saj 1. poolel 19.sajand rahvusluse sajand
Pärast Põhjasõda jäi Eesti Vene võimu alla. Eestis algas vene aeg. Uuesti kehtestati Balti erikord, mille tagajärjel andis tsaar aadlikele tagasi riigistatud mõisad ning taastas nende õigused talupoegade üle. Talupojad muutusid tagasi pärisorjadeks, keda võidi müüa, pärandada ja vahetada nagu muud mõisa vara. 18. sajandi teisel poolel kehtestati ka Eesti- ja Liivimaal ühtne pearahamaks, nagu see oli kehtiv ka Venemaal. Seoses pearahamaksuga leidsid Eestis aset ulatuslikud talurahvarahutused, sest talupojad tõlgendasid pearahamaksu kui mõisakoormistest vabastamist. Pärast Liivi sõda oli märkimisväärselt kõrgel kohal sisemigratsioon. Palju saarlasi asus mandrile elama tühjadesse taludesse, mis olid peale sõda tühjaks jäänud. Teistest rahvustest oli sisserändajaid samuti palju, eriti suur osakaal oli vene talupoegadel, käsitöölistel, kaupmeestel ja kaluritel, kes asutasid Alutaguse. Suurel hulgal asus Eestisse ka soomlasi. Lõuna-Eestisse asus
üleastumiste eest - ühisvastutus magasivilja varumise eest (mõisnikul vaid järelvalveõigus) - vaestehoolekanne - vastutus koormiste täitmise eest ringkäenduse alusel Peamise koormised: - mõisakoormised - peamine teorent, alates 19.saj. II pool tasapisi üleminek raharendile - riiklikud kohustused - pearaha 1783, nekrutikohustus 1797-1874 - kogukondlikud koormised - teede korrashoid, koolide korrashoid, vaestehoolekanne, magasivili jmt. - kirikukoormised Talurahvarahutused - vt. lk.151 - mis põhjustas? - 1840 näljahäda (vt. EAL lk.307) vallandas väljarändamisliikumise, mida võimud takistasid (suurim kokkupõrge 1841 Pühajärve sõda). Peale 1840.aastat hakkas levima kartulikasvatus. - Lõuna-Eestis vallandus massiline usuvahetusliikumine (selle aluseks ka 1832.a. ususeadus) V Talude päriseksostmise seadused Liivimaal 1849 - määrati kindlaks talude päriseksostmise kord ja tingimused
saj II veerandil: odav tooraine viinavabrikutele,eestlastele sai põhitoiduaineks lõppesid nälahädad 3. meriino e peenvillaste lammaste kasvatamine mõisates, mida soodustas kalevivabrikute rajamine ja soodsad viljahinnad välismaal. Peatselt siiski hinnad langesid Austraaliast hakati odavat villa Euroopasse eksportima 4. ristikheina kasvatus meriinolambad vajasid paremat toitu 5. linakasvatuse laienemine eriti Viljandimaal ja Pärnumaal Talurahvarahutused 19. sajandil: 1. Kose-Uuemõisa rahutused 1805.a 18.-19. sajandi vahetusel muutus talurahvaküsimus taas põletavaks. Muudatuste vajadust olid sunnitud tunnistama nii riigivalitsus kui aadel. 1802. a kevadel hakkas Eestimaa rüütelkond talurahvareformi ette valmistama. Samal aastal kinnitas tsaar Aleksander I regulatiivi, mis sätestas talude pärandatava kasutusõiguse, kuid oodatud koormiste alandamist või ühtlustamist ette ei näinud
Rahvaarv langes 120 000 140 000 inimeseni Põllud kasvasid sööti Koduloomad olid hävinud Mõisad olid halvas korras Kehtestati Balti erikord · TALURAHVA OLUKORD SÕJAAASTATEL: Põlluharimine pidurdus Püüti ümber asuda Läände Kasvasid talupoegade koormised Talupoegi värvati sõjaväkke (umbes 15 000) Levisid talurahvarahutused Talurahvas peitis end metsa ja soosaartele Talupojad pidid abiks olema kindlustustöödel Talupoegadest moodustati maamiilitsaüksuseid
Roseni deklaratsioon- 1739. aastal Liivimaa maanõuniku Otto Fabian von Roseni (16831764) sõnastatud talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument. Asehalduskord- 1783. aastal kehtestatud Baltikumis uus halduskorraldus . Pearahamaks- uus maksukorraldus. Hingeloendus- süstemaatiline andmete kogumine riigi või mingi kindlapiirilise maa-ala elanike arvu, jaotumuse jms kohta. Pearaharahutused- ulatuslikud talurahvarahutused, puhkesid 1784. aastal positiivsed määrused- 1765. aastal aprillis kinnitas Browne, ehk kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks. Pietism- juba Põhjasõja-aastatel hakkas Baltikumis levima Saksamaalt alguse saanud uue usuvoolu Hernhuutlased- vennastekogudused, mille kaudu liikusid pietistlikud ideed rahva sekka, kui pietism jäi rohkem haritud teoloogide pärusmaaks. Vennastekogudused- hernhuutlased ratsionalism- 18.saj teisel poolel tõi valgustusideede levik kaasa uues usuvoolu.
Talurahva olukord Asehalduskord Valgustusideed Kirikuõpetaja Eisen v. Schwarzenberg: Kaotada pärisorjus ja viia talupojad raharendile. Nn. positiivsed määrused ehk kaitseseadused talupoegade olukorra parandamiseks: Õigus vallasvarale ( ). Põllusaaduste ülejääk müügiks. Piiratud mõisakoormised. Karistamise ülepiiriks 30 vitsahoopi. Õigus mõisniku peale kaevata. Talupoeg jäi siiski pärisorjaks. 1784. a. talurahvarahutused ehk pearaharahutused Ei mindud teotööle. Vägivaldsed konfliktid sõdurite ja talupoegade vahel. Vene-Rootsi sõda 17881790 Rootsi kasutas ära Venemaa sõda Türgiga. Rootsi plaan: vallutati Ingerimaa kaudu Peterburi. Rootsi laevastik ei suutnud saavutada ülekaalu Läänemerel. Maaväed ei suutnud Soomes Vene vägesid purustada. Tallinna merelahing lõppes rootslaste lüüa saamisega. Lisakohustused Eesti elanikele. Ülesanne
Valla vanimaks külaks on Järsi, mida esmakordselt mainitakse ürikutes 1253. a. Esimesed teated väikese mõisa Tamsal'i olemasolust pärinevad aastast 1512. Praeguse linna areng sai alguse Tallinn-Tartu raudtee rajamisega 1876 a. Tamsalu mõisa maadele tekkis raudteejaama ümber asula. Sajandid möödusid. Meie praegustes metsades, põldudel ja teedel marssisid küll sakslaste, taanlaste, rootslaste, poolakate ja venelaste sõjasalgad. 1858-1859 olid suuremad talurahvarahutused Einmanni, Võhmuta, Karinu ja Porkuni mõisates. Seega olid siinsed talupojad juba enam kui 100 aastat tagasi visad õigusenõudjad valitseva vägivalla vastu. 1941. aastast kuni 1962. aasta aprillini kuulus Tamsalu külanõukogu Väike-Maarja rajooni koosseisu. Eraldi olid Assamalla, Porkuni, Vajangu külanõukogud, mis praegu on Tamsalu valla külad. Taasloodi vald 10. oktoobril 1991. a Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega ja vallale omistati omavalitsuslik staatus
talupojad oma töö eest palka saama. 1765.a võeti vastu positiivsed määrused, millega sätestati: o Talurahvas sai õiguse vallasvarale; o Ülejääki võis turustada; o Kindlad piirid mõisakoormistel; o Ülempiir karistusel 30 vitsa või kepihoopi; o Võisid kaevata mõisnikud kohtusse. 10. Pearaharahutused Ulatuslikud talurahvarahutused puhkesid 1784.a. Ajend: Asehalduskorra kehtestamist ja pearahamaksu sisseseadmist tõlgendasid talupojad kui mõisakoormistest vabastamist ning enam teotööle ei mindud. Tagajärg: Talurahva korralekutsumiseks lähetati mõisatesse sõjaväeosad. Puhkesid kähmlused soldatite ja talupoegade vahel. Hukkus viis eesti talupoega Räpina Puuaiasõjas. Balti rahvas suhtus Vene ülemvõimu üpris halvasti, kuid aadel hästi. 11
1837. aastal lõpetas Puskini elu julmalt duell, kus ta püüdis end laimu ja õukonnaintriigide eest kaitsta. Puskin ja Lermontov elasid erinevatel aegadel, ning see väljendub ka nende luules. Puskini lapsepõlve jääb Venemaa suuraeg. Ülistati Venemaad. Lütseumiaeg langes kokku poliitilise kõrgperioodiga vene rahva elus. Lermontovi loometegevus langes aastaisse 1830-1840, mis on Vene ajaloos eriti pime ja umbne ajajärk. Dekabristide ülestõusu lüüasaamine ja talurahvarahutused purustasid kõik lootused, et ühiskonnas võiks niipea midagi muutuda. Mõlemad hakkasid luuletama väga varakult. Puskini esimesed luuletused kirjutas ta juba 6-aastaselt. Lermontov tegi varakult tutvust vene, saksa ja inglise romantilise luulega. Luges Zukovskit, Rõlejevit, Puskinit, Byronit ja Schillerit. Lermontovi varasema luule põhiteemaks oli üksildus ja eraldatus. Ta kirjutas armastusest ja sõprusest pettunult ning suhtus Venemaasse ja selle korda lausa põlastavalt. Armastus
..". Tähtsaim säte oli talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine. Kui talupoeg oli oma koormised mõisnikule täitnud, ei tohtinud talupoega talust välja tõsta. 1804 alustati Liivimaal ka koormiste normeerimist. Keelati talupoegade müümine, piirati mõisnike kodukariõigust, taluperemehed vabastati selle alt sootuks. Vallakohtute moodustamine. Tagajärjed: Kuid keegi polnud nende seadustega rahul, tekkisid talurahvarahutused. 1816/1819 vabastati talupojad pärisorjusest. 1) Isiklik vabadus talupoegadel, kuid vabastati ilma maata, see jäi endiselt mõisniku omandiks. 2) Perekonnanimed. Tagajärjed 3) Pärisorjus asendati teoorjusega 4) Majanduslikult halvemas seisus 5) Vabadusega oli vähe teha 1849/1856 1) Taluinimesed vabanesid mõisatööst ja said pühenduda oma talumajapidamise arendamisele. 2) Vastutus on nüüd peremehe käes, kes pidi õppima, kuidas tulutoovamalt
Eestimaa ja Liivimaa kubermangud ühendati Riia asehalduskonnaks. Paldiski sai linnaõigused ja ajutiselt loodi Paldiski maakond. Asutati Viljandi ja Lõuna-Tartu ehk Võru maakond. Siia laiendati Venemaa aadliomavalitsuse ja linnaseadused. Kaotati maanõunike kolleegiumid. Linnades asendati raed majaomanike poolt valitud linnaduumadega. Kehtestati Venemaa maksusüsteem. Pearahamaksu nõuti kõikidelt meestelt. Talupoegade arvates tähendas pearahamaks mõisasundusest vabanemist. 1784 toimusid talurahvarahutused ehk niinimetatud pearaharahutused. 5.3 Haridus ja vaimuelu 18. sajandil Haridusolud pärast põhjasõda Valitses terav puudus õppinud meestest. Vene riik ei hoolinud rahvahariduse edendamisest. 1765 kohustati aadlit Liivimaal koole rajama. Tööd jätkasid saksakeelsed linnakoolid. Kirikud olid rüütelkondade kontrolli all. Saksamaalt tuli uus usuvool pietism, mis kutsus üles meeleparandusele, jumalakartlikumale ja kõlbelisemale elule. Vennastekogudused
Tunti kolme maailmajagu : Euroopa, Aasia, Aafrika. Maailma keskpunktiks oli Jeruusalemm. Al-drisi maailmakaart oli tehtus 1154aastal 150-nele hõbekettale, kujutas et maa on kettakujuline. 27. ÜLEVAADE EUROOPA AJALOOST HILISKESKAJAL (14.-15. Saj) Must surm ja selle tagajärjed. Lääne-Euroopas 14.saj. Must surm e katkuepideemia 1347-1349, pärit Kesk-Aasiast, mis levis kaubandusega rottidel ja kirpudel edasi. Suri u kolmandik elanikkonnast e 30 mln. Arvati, et maailmalõpp on tulemas. Talurahvarahutused. 14.saj suurenes rahutus, sest tööjõudu oli vähe ja mõisnikud ei saanud piisavalt raha ning tõstsid renti. Prantsusmaal 1358 Pariisi läheduses talupoegade ülestõus zakerii (pr. Jacquerie- Jacque oli talupoja tavanimi). Inglismaal 1382 tungisid ülestõusnud Londonisse, juhiks Wat Tyler(tapeti). Ülestõusud suruti maha, mässulisus jäi aga püsima, seega vabastati talupojad pärisorjusest, sõlmides rendilepinguid. Majanduse ja linnaelu uus elavnemine
1789 4. mail kogunesid generaalstaadid 17. juuni - Kolmanda seisuse esindajad kuulutasid end Rahvuskoguks, prantsuse rahva esindajaiks 27. juuni - kuninga käsul liitusid ka teised seisused Rahvuskoguga 9. juuli - Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks Koguks, mis pidi riigile andma põhiseaduse. 14. juuli- rahvas vallutas Pariisis Bastille vangla. Seda päeva loetakse revolutsiooni alguseks. Pariisi eeskuju järgisid teised linnad. Maal puhkesid talurahvarahutused. 4. august- Kaotati feodaalkoormised ning lubati talupoegadel maad osta. 26. august- Vastu võeti "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" oktoober- toimus rahvaretk Versailles'sse, kuningas ja Asutav Kogu "kolisid" Pariisi. Piiskop Talleyrand tegi ettepaneku kirikumaade riigistamiseks. 1789-91 kaotati pärisorjuse jäänused, kirikule makstav kümnis, tsunftikord ja seisuste eesõigused. Hiljem riigistati ka kiriku ja emigrantide maad. 1791 20
sajandi lõpul oli Eestis umbes 0,5 miljonit, 1881.aastal 880tuhat inimest). Talupojad väljendasid oma meeleheidet halveneva olukorra vastu kolmel viisil. Ülesanne: Täitke õpiku §31-32 abil tabel erinevate talurahva käärimisvormide kohta 19.sajandil. Seletage, kuidas oma olukorda üritati parandada, milline oli nende tegevuse tulemuslikkus ja tooge võimalusel näiteid: Talurahvarahutused Usuvahetusliikumine Väljarändamisliikumine Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer 1.6. 19.sajandi keskpaiga talurahvaseadused: Majanduslikud raskused ja talurahvarahutused sundisid mõisnikke ja riigivõimu seniseid talurahvaseadused ümber vaatama. 1849 Liivimaal, 1856 Eestimaal ja 1865 Saaremaal vastu võetud seadustega muudeti põhjalikult senist mõisa- ja
1789 4. mail kogunesid generaalstaadid 17. juuni Kolmanda seisuse esindajad kuulutasid end Rahvuskoguks, prantsuse rahva esindajaiks 27. juuni kuninga käsul liitusid ka teised seisused Rahvuskoguga 9. juuli Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks Koguks, mis pidi riigile andma põhiseaduse. 14. juuli rahvas vallutas Pariisis Bastille vangla. Seda päeva loetakse revolutsiooni alguseks. Pariisi eeskuju järgisid teised linnad. Maal puhkesid talurahvarahutused. 4. august Kaotati feodaalkoormised ning lubati talupoegadel maad osta. 26. august Vastu võeti "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" oktoober toimus rahvaretk Versailles'sse, kuningas ja Asutav Kogu "kolisid" Pariisi. Piiskop Talleyrand tegi ettepaneku kirikumaade riigistamiseks. 178991 kaotati pärisorjuse jäänused, kirikule makstav kümnis, tsunftikord ja seisuste eesõigused. Hiljem riigistati ka kiriku ja emigrantide maad. 1791 20
Ta pidas vajalikuks kaotada pärisorjus ning viia talupojad majanduslikku ettevõtlikkust soodustavalae raharendile. 1765. a kinnitas Browne nn. positiivsed määrused e kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks. Talurahvas sai õiguse vallasvarale, mõisakohustused täitnud talupoeg või põllu ülejäägid vabalt turustada, kindlad piirid seati mõisakoormistele ja mõisnikel ei olnud enam õigust neid oma suva järgi tõsta. Karistuse ülempiiriks jäi 30 vitsa-või kepihoopi. Talurahvarahutused (pearaharahutused) puhkesid 1784 a. Nende maha surumiseks saadeti mõisatesse sõjaväeosad. Kõige suurem kähmlus oli Puuaiasõda, mis toimub Räpina mõisas, hukkus viis talupoega. Vene-Rootsi sõda 1788-1790: Rootsi ei olnud maha matnud mõtet tagasi võidelda kõik Põhjasõjas kaotatud alad. Esimene katse 1741-1743 lõppes Rootsile uute alade kaotusega Soomes. 1788. a alustati uut sõda Venemaa vastu, kasutades ära Vene sõda Türgiga, kuid ka siis sõjategevus takerdus. 1790. a
Kunsti teaduskond, usuteaduskond, teaduskond, arstiteaduskond 8)ülevaade hiliskeskaja ajaloost; rahvastiku kiire kasv ja majanduse tõus peatus 14 saj mil paljusid piirkondi tabasid ikaldused ja näljahädad. Suur katkuepideemia " must surm ", oli taud mis oli pärit Kesk- Aasiast, ja selle tõid kaupmehed musta mere ja bütsantsi kaudu kaubalinnadesse, ning sealt see ka levis tänu rottidele. Firenzest suri kolmveerand elanikest. Pariisis pool. Talurahvarahutused - elanikkonna vähenemisega kaasnes rendi tõus. Prantsusmaal vallandus linnaelanike kui ka maapiirkondade talupoega ülestõus zakerii, isandad nim talupoegi zakkideks. Inglismaal oli juhtiks Wat Tyler kes tapeti, kui ülestõus jõudis londoni. Mõlemad ülestõusud suruti maha kuid mässumeelsus ja rahulolematus püsisid kaua, ning see sundis maaisandaid talupoegi pärisorjusest vabastama ja sõlmima nendega vastuvõetavad rendilepingud.
(18.sajandi lõpul oli Eestis umbes 0,5 miljonit, 1881.aastal 880tuhat inimest). Talupojad väljendasid oma meeleheidet halveneva olukorra vastu kolmel viisil. Ülesanne: Täitke õpiku §31-32 abil tabel erinevate talurahva käärimisvormide kohta 19.sajandil. Seletage, kuidas oma olukorda üritati parandada, milline oli nende tegevuse tulemuslikkus ja tooge võimalusel näiteid: Talurahvarahutused Usuvahetusliikumine Väljarändamisliikumine Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer 5 Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer 6 1.6. 19.sajandi keskpaiga talurahvaseadused: Majanduslikud raskused ja talurahvarahutused sundisid mõisnikke ja
kehtestati pearahamaks, millega tühistati senine maksukorraldus · 1783, 3. juuli 1796, 28. november Baltikumis kehtis asehalduskord; piiratakse aadli ja linnade senist omavalitsust, ühtlustati haldus- ja valitsemiskorraldust 3 Kronoloogia: Eesti 18. sajandil · 1784 Võru linna asutamine · 1784 puhkesid talurahvarahutused e nn pearaharahutused, kõige tormilisemad sündmused on tuntud Räpina puuaiasõjana · 1784 lõpetati Tartu raekoja ehitus · 1784 pani August von Kotzebue aluse Tallinna asjaarmastajate teatrile · 1785, 21. august kehtestati Baltikumis Venemaa linnaseadus, millega said linnaõiguse kõik vabad linnaelanikud · 1786 saadeti laiali maanõunike kolleegiumid · 178890 Vene-Rootsi sõda
Kadus kümnisemaks. Liivimaa talurahvaseadusega (analoogsed seadused 1856 Eestimaa kubermangus ja 1865 Saaremaal) algas üleminek teorendil raharendile ja lubati talude päriseksostmist. 1866 -- talurahva omavalitsus vabanes vallareformiga mõisnike eestkostest. 1863 – uus passikorraldus seadus, andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Milles seisnes nende seaduste tähtsus? Majanduslikud raskused ja talurahvarahutused sundisid mõisnikke ja riigivõimu seniseid talurahvaseadused ümber vaatama. 4. Millal loodi vallakohtud, kes olid vallakohtu liikmeteks, milliste küsimustega tegelesid vallakohtud? 1804 , vallakohtu liikmed – E (talitaja) ja L (vöörmünder 2tk), koosnes kolmest liikmest. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi, karistasid üleastunuid, valvasid avaliku korra järele vallas ning haldasid vallalaekaid ning magasiaitu. 5. Mis oli magasiait
18. saj. lõpul oli talupoeg endiselt pärisori, tal puudusid faktiliselt nii vallas- kui kinnisvara omamise õigus, mõisnik võis teda talust välja ajada, müüa ja osta. Mõisniku kodukariõigus oli faktiliselt piiramatu. Kogu mõisamajandus rajanes talupoja pideval sundimisel otseselt mõisa või kaudselt politsei, kohtu, sõjaväe, riigi poolt. Talurahvas seadustest õieti aru ei saanud ja sellest tingituna talurahvarahutused. 18. saj. lõpul kujunesid välja mõisnike rühmitused, kes otsisid kujunenud olukorrast väljapääsu. Jakob Georg von Berg >> Em. kubermang Friedrich Wilhelm von Sievers >> Lm. kubermang 18. saj. lõpuks oli toimunud talurahva hulgas kihistumine: · peremehed · sulased, teenijad otsesed mõisaorjad · vabadikud talud ääremaadel, maatüki eest tuli neil hooajatöödel talu aidata. KULTUURI ARENG Säilis kultuuriorientatsioon Euroopasse, eriti Saksamaale
3) seati sisse vallakohus Eestimaal fikseeriti teokoormised, kehtis vallakohus 1816 a Eestimaal III seadused 1819 a Liivimaal III seadused 1) Talupojad kuulutati pärisorjusest vabaks (keelatud ostmüükvahetus temaga) 2) Liikumisvabadus jäi talupojal piiratuks võis elukohta vahetada ühe kubermangu piires, aga ei võinud minna linna 3) Maa jäi mõisaomandiks, selle kasutamiseks pidi sõlmima rendilepingu 1841 a talurahvarahutused Pühajärvel 1845 a usuvahetusliikumine, loodeti maad saada 1849 a Liivimaal 1856 a Eestimaal võeti vastu seadused a) talu ja mõisamaade vahele tehti kindel piir b) mõisnikel soovitati anda talupoegadele võimalus maad päriseks osta c) soovitati üle minna teorendilt raharendile (mulgid said raha linakasvatusest, põhjas kasvatati kartulit) Tekkisid talurahva omavalitsused vallakogukond. Kogukonna keskmeks sai vallakohus. Vallakohtu ülesanded:
· majanduslik kriis · 1796 Garlieb Merkel kirjeldas liivi talupoegade elu Saksamaal ilmunud raamatus suur mõju eurooplastele · 1802 Petri kritiseeris sama raamatus eestlaste kohta 1802/1804 talurahvaseadused · eestikeelse teksti algussõna ,,Iggaüks..." · talude pärandamise õigus · koormistele piirangud · talupoegade müük keelatud · kodukari piiramine · moodustati vallakohtud, kus kohtunikeks olid talupojad ise · järgnesid talurahvarahutused, sest pärisorjust ei kaotatud 1816/1819 talurahvaseadused · 1812 Napoleoni sõjaretk Napoleon vabastas talupojad vallutatud aladel pärisorjusest · pärisorjusest vabastamine endiselt mõisniku käsu all · maa mõisniku ainuomand tuli rentida, teorent ja teoorjus · liikumisvabadust piirati endiselt linna, teise kubermangu minna ei võinud · priinimede panek 1849/1856 talurahvaseadused · üleminek teoorjuselt raharendile
leidsid aset sundvärbamised Punaarmeesse. Kodusõda lõppes 1920. a novembris, mil tööstustoodang oli langenud, külvipind vähenenud umbes veerandi võrra. Sõdades hukkus 1914-20 umbes 29 miljonit inimest ning 2 miljonit lahkus kodumaalt. Linnad tühjenesid. 1921. aastal oli ikaldus paljudes piirkondades sh Ukrainas. Nälga suri vähemalt 3 miljonit inimest. Näljahäda leevendamiseks võttis riik kirikutelt varad, saadi ka rahvuvahehelist abi. 1921. aastal toimusid talurahvarahutused kommunistide vastu. 3 UUS MAJANDUSPOLIITIKA- NEP JA J. STALIN 1921. aastast hakati rakendama majandusreforme. NEP- uus majanduspoliitika, millega kehtestati: 1. Toiduainete andmise kohustus asendati mõõduka normeeritud maksuga. 2. Põllumajandussaaduste jääke võis talupoeg müüa 3. Majandusharud pidid ise end majandama. 4. Arenesid kooperatiivid. 5. Riik säilitas kontrolliva ja juhtiva osa majanduse reguleerimisel. 6
Andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud alad Soomes ja maksis 2 milj. riigitaalrit kahjutasu · Levis katk · Rahvaarv langes 120 000140 000 inimeseni · Põllud kasvasid sööti · Koduloomad olid hävinud · Mõisad olid halvas korras · Kehtestati Balti erikord Talupoegade olukord sõja aastatel: · Põlluharimise pidurdumine · Püüti ümber asuda Läände · Talupoja koormiste kasv · Talupoegi värvati sõjaväkke (u 15 000) · Talurahvarahutused · Peideti end metsa ja soosaartele · Talupojad pidid abiks olema kindlustustöödel · Maamiilitsa üksused VENE AEG Poliitiline korraldus: · Eestimaa ja Liivimaa kubermangud Venemaa tsaaririigi koosseisu · Halduslik jaotus jäi samaks (Eestimaa ja Liivimaa kubermang) · Kujunes välja nn Balti erikord (eesmärk tagada balti mõisnike toetus riigivõimule) Balti erikorra põhijooned: · Asjaajamiskeeleks jäi saksa keel · Säilus luteriusk
1789 4. mail kogunesid generaalstaadid 17. juuni Kolmanda seisuse esindajad kuulutasid end Rahvuskoguks, prantsuse rahva esindajaiks 27. juuni kuninga käsul liitusid ka teised seisused Rahvuskoguga 9. juuli Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks Koguks, mis pidi riigile andma põhiseaduse. 14. juuli rahvas vallutas Pariisis Bastille vangla. Seda päeva loetakse revolutsiooni alguseks. Pariisi eeskuju järgisid teised linnad. Maal puhkesid talurahvarahutused. 4. august Kaotati feodaalkoormised ning lubati talupoegadel maad osta. 26. august Vastu võeti "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" oktoober toimus rahvaretk Versailles'sse, kuningas ja Asutav Kogu "kolisid" Pariisi. Piiskop Talleyrand tegi ettepaneku kirikumaade riigistamiseks. 1789-91 kaotati pärisorjuse jäänused, kirikule makstav kümnis, tsunftikord ja seisuste eesõigused. Hiljem riigistati ka kiriku ja emigrantide maad. 1791
konflikti tulemused: Eesti ala ühendati Venemaaga rahvaarv oli langenud ~130 000 inimeseni maal valitses majanduslik kaos 1783. kehtestati pearaha, talurahvaga peeti maha nn Räpina Puuaiasõda 1788. alustas Rootsi kuningas Gustav III sõda Venemaa vastu. 1790. vallutati Paldiski. 1790. 13. mail toimus Rootsi ja Vene laevastike vahel Tallinna merelahing. 1790. Värala rahu lõpetas sõja, taastus sõjaeelne olukord. 1801. tungis Tallinna alla Horatio Nelsoni laevastik 1805. talurahvarahutused seoses 1804. aasta seadusega, Kose-Uuemõisa kokkupõrge Harjumaal, suruti maha 1809. aug.-sept. blokeerisid inglise ja rootsi sõjalaevad Paldiski sadamat 1841. Pühajärve sõda talurahvaga, suruti maha, oli seotud väljarändamisliikumisega 1858 2. juuni Mahtra sõda, suurem kokkupõrge, suruti maha 1905. 16. oktoobril Uuel turul suur rahvakoosolek revolutsiooni toetuseks aeti relvadega laiali (veresaun) detsembris Tallinnas ja Harjumaal kehtestati sõjaolukord. 16
- tekkima hakkav maapuudus seoses rahvaarvu kasvuga (18.sajandi lõpul umbes 0,5 miljonit; 1881.a. 880tuhat inimest). NB! Talupojad väljendasid oma meeleheidet kolmel viisil. Täitke õpiku (§31-32) abil tabel erinevate talurahva käärimisvormide kohta 19.sajandil. Seletage, kuidas oma olukorda üritati parandada, milline oli nende tegevuse tulemuslikkus ja tooge võimalusel näiteid: 4. 19.sajandi keskpaiga talurahvaseadused: Majanduslikud raskused ja talurahvarahutused sundisid mõisnikke ja riigivõimu seniseid talurahvaseadused ümber vaatama. 1849 Liivimaal, 1856 Eestimaal ja 5 1865 Saaremaal vastu võetud seadustega muudeti põhjalikult senist mõisa- ja talumajandust: 2) nähti ette järk-järguline üleminek teorendilt raharendile. 3) algas talude kruntiajamine, mis kaotas senise talumaade tükeldatuse
tähelepanu valgustamisele, ebausuga võitlemisele ja ümberrahvastumisele. Leht suleti lugejate vähesesuse tõttu, kuid ometi võib väita, et oli pandud alus eestikeelse ajakirjanduse traditsioonile (Laar 2005). Kuni 1850-ndate aastateni oli rahvuslikus liikumises nii tõuse kui mõõne. Vahel tegutseti eriti aktiivselt loodi Õpetatud Eesti Selts, mille ülesandeks oli eestikeelse kirjasõna väljaandmine ja levitamine; teisalt jälle toimusid talurahvarahutused ja usuvahetusliikumised, mis mõjusid ühiskonnale laastavalt. Ka tsaar Nikolai I kehtestatud tõkked olid ärkamisajale takistuseks. Samuti ei suutnud tollane rahvuslik liikumine kokku leppida liidrite osas, kuna keegi ei tahtnud seda rolli enda kanda võtta. Julgeti küll tunnistada Eesti päritolu, kuid üdini eestlaseks end siiski ei kuulutatud. Nende vaidluste tõttu hoopis kaugeneti rahvast ning eesmärk olla eestlaste ärataja rollis, ei saavutanud edu
Lühikeseks ajaks saavutatud vabadus läks kalliks maksma rahva "rahustamise" käigus muudeti maa suuresti tühjaks ja mahajäetuks. Harjumaa läks Liivi Ordule. Liivi sõda (15581583) laastas maa taas suuresti ning 1560.aasta laiaulatuslik ülestõuski ebaõnnestus. Suurim lahing toimus Ruunaveres (maakonna loodeosas), kus "verd olla olnud hobustel põlvini" sellest ka koha nimi. 1858.aasta uue talurahvaseaduse väljaandmisega kaasnesid laialdased talurahvarahutused, mis kulmineerusid nn. Mahtra sõjaga. Viimase kaja ulatus kaugele väljapoole Eestit ning mõjutas oluliselt Vene tsaaririigi edasist talurahvapoliitikat. 1905.aasta revolutsioon oli praegusel Raplamaal tormilisem kui kusagil mujal Eestis. Toimus rida relvastatud kokkupõrkeid Alus, Hageris, Velisel jm. Pooled Eestis tollal põletatud ja rüüstatud mõisatest jäävad Rapla maakonda. Enne Teist Maailmasõda oli praegune Raplamaa jagatud Harju (Hageri, Juuru,
arvutuskoole, piiskoppidelt nõuti kirikukoolide rajamist. Peeter I eluajal suudetigi asutada 46 kirikukooli. 6. Koosta : Prantsuse kodanliku revolutsiooni sündmuste loetelu, milles oleksid sündmuse toimumise aeg, toimunud muutuse kirjeldus ja selle muutuse tähtsus revolutsiooni käigule/arengule! · 14. juuli 1789 rahvas vallutas Pariisis Bastille vangla. Seda päeva loetakse revolutsiooni alguseks. Pariisi eeskuju järgisid teised linnad. Maal puhkesid talurahvarahutused. · august 1789 Vastu võeti "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". · 178991 kaotati pärisorjuse jäänused, kirikule makstav kümnis, tsunftikord ja seisuste eesõigused. Hiljem riigistati ka kiriku ja emigrantide maad · Juuni 1791 kuningas üritas Pariisist põgeneda · september 1791 kehtima hakkas põhiseadus, mille järgi Prantsusmaa muutus konstitutsiooniliseks monarhiaks
Tõstis Üleminek teorendilt raharendile. Uuendused põllumajanduses. ● 1830. aastast hakati kasvatama mõisates kartulit ● 1840. aastatel jõudis kartul talupõldudele ● Hakati kasvatama lina eriti lõuna-eesti taludes ● Mõisates levis viinapõletamine, tooraineks kartul (varem vili) ● Nuumhärgade kasvatus ● Meriine ehk puuvillalammaste kasvatus (kliima tõttu ei levinud, sest ei olnud kasulik) Talurahvarahutused ● Soov välja rännata (kuuldused nn maa jagamisest lõunas) ● 1841. a “Pühajärve sõda” (Mõisnik väitis, et maad ei jagata. Talupoeg ei uskunud.) (...) ● Usuvahetusliikumine (1845. a kuuldus, et kes vahetab usku, saab maad) Kirjasõna ● Kalendrid ● 1806. a - Tartu Maa Rahwa Uus Näddalileht ● (..) Rahvusliku kirjanduse kujunemine. ● K. J. Peterson - esimene rahvuslik poeet ● F. R. Faehlmann - muistendite kogumise algataja ● F. R
kubermangu. 5. Hilisemad talurahvaseadused Majanduslikud raskused, millele lisandus alandatud talurahva käärimine, sundisid aadelkonda talurahvaküsimust uuesti läbi vaatama.Vene tsaari Nikolai I ringkond sai aru, et 1816. Aasta seaduse parandamiseks on vaja uut reformi. Uute seaduste väljatöötamiseks loodi spetsiaalne komitee, mis koosnes enamasti balti aadlikest. 5.1 Usuvahetus 1840 - aastatel toimusid ülatuslikd talurahvarahutused, mis olid seotud ilmastikust tingitgud viljaikalduse, taudide ja näljahädaga. 1845.aastal toimus massiline astumine vene õigeusku11. Talupojad olid veendunud, et ,,keisri usku" vastu võttes antakse neile maad, vabastatakse nad teoorjusest ning lisandub muidki hüvesid. Liikumine omandas ulatuse, mis valmistas ärevust ka valitsusringkondades. Kuigi ametlikes teadaannetes kinnitati, et usuvahetusega ei saada mingeid majanduslikke soodustusi, ei tahtnud talupojad seda uskuda. 11
Peremehed valmistasid linnaseid õlle tarvis, naised tegid kodusel teel käsikividel tangusid. Lisaks vajas mõis töökäsi kraavide puhastamiseks, aiatöödeks, tarade tegemiseks, lubjapõletamiseks, turbalõikamiseks jne. Talude töökoormus oli sedavõrd suur, et kui midagi ette tuli, nagu teomehe haigestumine, tööhobuse lõpmine või ootamatu küüt, oli oma talumajapidamine hooletusse jäetud. 1856. aasta seadusest 1840aastatel toimusid ulatuslikud talurahvarahutused, mis olid seotud ebasoodsast ilmastikust tingitud viljaikalduse, loomataudide ja näljahädaga. Püüti rännata välja LõunaVenemaale, milleks luba ei antud. Samal ajal astuti ka massiliselt vene õigeusku, lootuses tsaarilt maad saada, mis muidugi ei täitunud. Isegi tagurliku Vene tsaari Nikolai I ringkond sai aru, et on vaja reforme 1816./1819. aasta seaduste vigade parandamiseks. Uute seaduste väljatöötamiseks loodi
1. Põhjasõja-eelne külvide-saakide tase saavutati 18.sajandi keskel 2. Sajandi lõpuks oli teraviljatoodang võrreldes sajandi algusega kahekordistunud 3. Vilja veeti tollivabalt Rootsi, tarbijaks kohapealne vene sõjavägi 4. Viina veeti Peterburi, viinapõletamine, neelas kolmandiku viljasaagist ja mõjus märgatavalt metsadele 5. Veised veeti lihaloomadena Peterburi, andsid ka väätist põldudele Talurahva kihistumine 1. Talurahvas ei saanud seadustest õieti atu ja tekkisid talurahvarahutused. 2. Sajandi lõpul kujunesid välja mõisnike rühmitused, kes otsisid olukorrast väljapääsu. 3. 18.sajandi lõpuks oli toimunud talurahva hulgas kihistumine: a) peremehed b) sulased, teenijad otsesed mõisa orjad c) vabadikud talud ääremaadel, maatüki eest tuli neil hooajatöödel talu aidata. Teema 6 Linnad 17.-18 saj Linnade olukord 17.-18. sajandil Sadamalinnade Tallinna ja eriti Narva esiletõus Tartu tähtsuse vähenemine
aastatel 177375 toimus Venemaal Pugatsovi ülestõus toimus murrang Katariina II poliitikas asus riiki tugevdama 1775. a võeti Venemaal vastu uus haldusseadustik, millega ühtlustati valitsemist ja tugevdati võimu kohapeal kuna oli oodata baltisaksa aadli vastuseisu, lubas Katariina II vastutasuks nende mõisad pärusomandiks kuulutada, mis tegi lõpu ebakindlatele omandisuhetele ning kestvale reduktsiooniähvardusele riigi poolt 1784. a puhkesid ulatuslikud talurahvarahutused, nn pearaharahutused, sest asehalduskorra kehtestamist ja pearahamaksu sisseseadmist tõlgendasid talupojad kui mõisakoormistest vabastamist suurim neist Puuaiasõda Asehalduskord (17831796): 1783. a kehtestati Baltikumis uus halduskorraldus, mis on tuntud asehalduskorra nime all muudatused administratiivjaotuses: Eestimaa kubermangus loodi lisaks (juba oli Lääne, Harju, Järva ja Virumaa) Paldiski maakond, mis jäi püsima ainult asehalduskorra ajaks
- tekkima hakkav maapuudus seoses rahvaarvu kasvuga (18.sajandi lõpul umbes 0,5 miljonit; 1881.a. 880tuhat inimest). NB! Talupojad väljendasid oma meeleheidet kolmel viisil. Täitke õpiku (§31-32) abil tabel erinevate talurahva käärimisvormide kohta 19.sajandil. Seletage, kuidas oma olukorda üritati parandada, milline oli nende tegevuse tulemuslikkus ja tooge võimalusel näiteid: 3. 19.sajandi keskpaiga talurahvaseadused: Majanduslikud raskused ja talurahvarahutused sundisid mõisnikke ja riigivõimu seniseid talurahvaseadused ümber vaatama. 1849 Liivimaal, 1856 Eestimaal ja 1865 Saaremaal vastu võetud seadustega muudeti põhjalikult senist mõisa- ja talumajandust: - nähti ette järk-järguline üleminek teorendilt raharendile. - algas talude kruntiajamine, mis kaotas senise talumaade tükeldatuse (põldude siilutamise) ja põllumaade perioodilise ümberjagamise.
Talurahvas sai õiguse vallasvarale. Mõisakohustused täitnud talupoeg võis põllusaaduste ülejäägi vabalt turustada. Kindlad piirid seati mõisakoormistele ja mõisnikul polnud enam õigust neid oma suva järgi tõsta. Talupoegade karistamise ülempiiriks mõisates sätestati 30 vitsa- või kepihoopi. Talupoegadele anti ka õigus mõisnikke, kes kaitseseaduse sätetest kinni ei pea, kohtusse kaevata. Siiski jäi talupoegade olukord maha kunagisest, Rootsi-aegsest tasemest. Ulatuslikud talurahvarahutused ehk nn pearaharahutused puhkesid 1784. aastal, kuna talupojad said asehalduskorrast aru kui mõisakoormistest vabastamisest. Ulatuslikumad väljaastumised leidsid aset Räpinas (Puuaiasõda) ja Karulas. Kirikuelu: Kiriku tegevust sätestas 1686. aasta Rootsi kirikuseadus. Kirikut juhtisid kirikuvalitsused provintsiaalkonsistooriumid Liivimaal, Eestimaal ja Saaremaal ning linnakonsistooriumid Tallinnas ja Narvas. Liivimaa ülemkonsistooriumile olid allutatud
Nikolai II koos perekonnaga. Demoraliseeritud olid rahva eetilised tõekspidamised ja kogu elulaad. 11. NSV LIIT SÖJAKOMMUNISMILT NEPILE. Peale kodusõda oli Venemaa täielikult laostunud. Transport oli halvatud, saagikus madal. 1921. a. tabas maad suur ikaldus, kus näljas hukkus vähemalt 3-4 miljonit inimest. Venemaale andsid abi rahvusvahelised organisatsioonid. 1921. a. haarasid Venemaad talurahvarahutused. Kriis kulmineerus Kroonlinna madruste ülestõusus 1921. a. märtsis. uus majanduspoliitika "nepp"- täielikku isemajandamist kõigis majandusharudes ülalt alla. Kooperatiivid arenesid nii põllumajanduses kui tööstuses. Riik säilitas aga oma kontrolli ja juhtiva osa majandussüsteemi reguleerimisel. SISEPOLIITIKA. Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit moodustati 30. XII 1922. a. I üleliidulisel nõukogude kongressil. Kogu poliitilist olukorda riigis mõjutas V. Lenini surm 21
kompleksi - Talurahvale seati siis toiduainete riigile andmise kohustus. Võeti ära kõik, mida polnud enam enda tarbeks ega loomadele vaja - Viljaga kauplemine keelati, mis sulges rahakraanid - Põhiline toodang oli suunatud armee tarbeks. Tarbeesemeid jäi väheks, siis hakati neid inimestele jagama mingi ajaperiood tasuta - Intensiivne kodusõda lõppes ebaõnnestunud sõjaretkega Poolasse. Kodusõda ei saanud läbi, sellele järgnesid talurahvarahutused - Kodusõja tulemusel oli hukkunud 8 miljonit inimest, demoraliseeritud olid rahva eetilised tõekspidamised ja elulaad - Sõjalisel teel iseseisvus ka Eesti, Läti, Leedu
Euroopasse. · Soodustavaks teguriks linnade tihe suhtlemine ja ebasanitaarsus. · Suurlinnades suri rohkem inimesi (nt Firenzes 2/3, Pariisis ½ elanikest). · Euroopas kokku 1/3 so ligi 30 miljonit inimest. b. Tagajärjed: · Puudus surnumatjatest, tarbekaupadest, söögist. · Seaduslikkuse ja korra allakäik. · Levis liiderlikkus ja elupõletamine. · Oodati viimsetpäeva ja kutsuti meeleparandamisele. 2. Talurahvarahutused a. Põhjused: · Elanike vähenemisega kahanesid mõisnike renditalud. · Rendihindade tõstmine ja varandusliku ebavõrdsuse kasv tundus paljudele Jumalast seotud korra vastane. b. Ülestõusud: · Zakerii (1358) linnarahva ja talupoegade ülestõus Prantsusmaal (zakk- isandate üleolev nimetus talupoegadele). · Wat Tyleri ülestõus Inglismaal (1381) talupojad tungivad Londonisse, kus nende juht sõnamurdlikult tapeti.
· Valgustusajastu tulemus · Johann Georg Eiseni tegevus · Kritiseeris esimesena iganenud feodaalkorda · Määrused 1765 - Saagi ülejäägi müümise õigus - Õigus vallasvarale - Kindlad piirid koormistele - Karistamise ülempiirid - Talupoegadele õigus mõisnik kohtusse kaevata · Mõju - Pärisorjuse säilimine - Tularahva elu-olu mõningane paranemine - Täitmisele vaadati läbi sõrmede - Talurahvarahutused 1784 - Asehalduskorra kehtestamise tagajärg Vene-Rootsi sõda 1788-90: · Rootsi viimane katse Baltikumi alasid tagasi saaad · I katse 1741-43 · Abi loodeti kohalikust aadlist · Eesmärk vallutada Peterburg · Ainukeseks võiduks jäi Paldiski vallutamine · Tallinna merelahing kaotati kindlalt · Sõja lõppedes endine territoriaalne olukord taastus Vaimuelu 18. Sajandil · Pietism · Kiriku konservatiivsuse vastu võidelnud usulahk
annaabi.ee 
