Seal tipus oli ka Trajanuse kuju 200m reljeefi samba peal, kus peal Trajanuse sõda daaklastega Sees keerdtrepp ja ülal vaateplatform Sisaldas matuseurni Trajanuse sammas Reljeef Trajanuse sambal Circus Kõige kuulsam Circus Maximus ehk "Suur ring" lad.k Neljahobuse kaarikute võiduajamise koht Keiser Nero on ka olnud ajur ja loomulikult võitnud Circus Maximus Kaariku võidusõit Circus Maximus täna Maanteed Via Appia -kuulsaim Rooma maantee Ehitati IV saj eKr, viis Capuasse ja oli 195 km pikk Maanteed rajati otse ja ehitati väga põhjalikult Üldse oli 80 00 km ja 372 teed Keiser Augustus rajas ka postijaamad iga 37 km järele Kiirkäskjalg läbis päevas 180 km Via Appia Caracalla term Kõige kuulsam term-avalik saun Ehitati alates III saj. eKr Põrandaküte, saunad, riietusruumid, veini- ja söögipood. Ehitatud marmorist ja rikkalikult kaunistatud
VANA-KREEKA KUNST (7.s. 1.s. e.m.a.) ATEENA AKROPOL PARTHENON ATHENA TEMPEL NIKE TEMPEL PROPÜLEE ERECHTEIONI (VÄRAVAEHITIS) TEMPEL HERA TEMPEL ZEUSI ALTAR HALIKARNASSOSE PERGAMONIS MAUSOLEUM PHAROSE TULETORN RHODOSE KOLOSS ZEUSI KUJU OLÜMPIAS KUROS KETTAHEITJA HERMES DIONYSOSEGA MILOSE VENUS LAKOONI GRUPP SAMOTHROKE NIKE MUSTAFIGUURILINE VAASIMAAL ETRUSKIDE KUNST (8 3.saj. e.m.a.) TERRAKOTAST SARKOFAAG KAPITOOLIUM VANA-ROOMA KUNST (3.saj e.m.a. 5.saj. m.a.j) FORUM ROMANUM TRA...
Vana-Rooma Teed - "Kõik teed viivad Rooma". Via Appia - teede kuninganna Sillad - jõed: Tiber, Arno, Po Läbi sildade jooksid sageli veejuhtmed ehk akveduktid. Kuulsaim: Pont du Gard veejuhe Lõuna-Prantsusmaal Foorum - avalikuelu keskpunkt, tavaliselt turuväljak, mis asus teede ristumise kohas ja oli ümbritsetud tähtsamate hoonetega. Kuulsaim: Forum Romanum, Rooma kesklinnas. Kapitooliumi mägi - seal asub kapitooliumi emahunt, koos roomalinna rajajate Roomuluse ja Reemusega. Basiilika -
rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit. Akvedukt võib olla ka lahtine, aga on tavaliselt saastumise ja aurumise vältimiseks kaetud. Muinaskreeklased juhtisid vett maa-aluseid torusid mööda ainult lühikeste vahemaade taha, aga rajasid nende jaoks tunneleid isegi läbi mägede. Akvedukte rajati palju Vana- Roomas joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse. Rooma jõudis 14 akvedukti kaudu 0,7 miljonit m³ vett päevas. Nendest vanim, 16,5 km pikkune Aqua Appia valmis 312 eKr ja selle laskis ehitada Claudius. Kõige pikem oli Kartaagos olev 132 km pikkune akvedukt, mis valmis Hadrianuse valitsemisajal. Tänapäeval on kõige paremini säilinud Nimes'i lähedal asuv Pont-du-Gard. Veerennide valmistamiseks kasutati algselt õõnsaid puutüvesid ja bambusevarsi. Akvedukt kulges allikast kuni linna piiril oleva jaotusbasseinini. Teel läbis ta veemahuteid ja kohati oli akveduktis õhu väljalaskeavasid. Jaotusbasseinist said vett eelkõige avalikud kaevud
Õigupoolest valvasid sõdurid ainsat teed mäkke. Mujal olid nõlvad nii järsud,et sealtkaudu minema pääseda tundus võimatu. Kuuldus ülestõusnutest levis kogu Itaalias. Kõikjalt põgenes orje Spartacuse juurde. Varsti oli neid kümneid tuhandeid. Kuid orjad ei olnud väga üksmeelsed. Ning vahepeal oli roomlased oma jõuse koondanud ning neil õnnestus Crassuse juhtimisel õnnestus neil orjade sõjavägi puruks lüüa. Tuhanded orjad, kes roomlaste kätte langesid löödi Via Appia äärde risti. 1. sajandi keskpaiku eKr olid Roomas kõige mõjukamad 2 väejuhti: Pompeius ja Caesar. Julius Caesar polnud esialgu veel millegi erilisega silma paistnud. Kuid ta oli väga suursugust päritolu ja pidas ennast Romuluse sugulaseks. Tutvuste ja sugulussidemete tõttu valiti ta Rooma ülempreestriks. 60 a. eKr sõlmisid Pompeius ja Caesar omavahel kokkuleppe milles nad lubasid üksteist riigiasjades alati toetada. Roomlased kutsusid tänapäeva Prantsusmaad Galliaks. Kogu
ANTIIKKUNST JAGUNEB: 1. VANA KREEKA KUNST: KREETA-MÜKEENE e. EGEUSE KUNST, KREEKA KUNST; 2. VANA ROOMA KUNST: ETRUSKI KUNST, ROOMA KUNST. KREETA-MÜKEENE e. EGEUSE KUNST: küklaadide kunst u. 2000 eKr, Kreeta kunst u. 2000-1300 eKr, Mükeene kunst u. 1600-1100 eKr. Phaistose ketas-leiti Kreeta saarelt 1908.a., selle lineaarkirja A peetakse trükikirja eellaseks ja loetakse tänapäeval desifreerimatuks. Megaron-tüüpiline ristkülikukujuline hoone. Haudehitis-tholos e. kuppelhaud. KREEKA KUNST: arhailine e. vana aeg 600-480 eKr, klassikaline e. õitseaeg 480-323 eKr, hellenistlik e. hiline aeg 323 eKr-30 pKr. Arhailine: kujunevad välja vaaside tüübid(amforad, kolmesangalised hüdriad, kann, olpe, voluukrateer, kellkrateer, karikaskrateer, küüliks, kantharos, leküütos, püksiid), templite tüübid, skulptuur(pühendkujud). Vaaside kaunistamine: geomeetriline, korintose, mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil. Arhitektuur: Kreeka anttempel areneb...
Mõju Kreekalt Rooma ehituskunstis rakendati kreeka sambaehitust Dekoratiivne tähtsus Rooma templi sambad Eelistatum oli korintose stiilis Nad olid müüri külge liidetud poolsammaste või pilastritena. Rooma arhitektuuri süsteem Teed Ehitati sõjaväe kiireks liikumiseks ja ka riigi kooshoidmiseks Teed sillutati ja kruusati Via Appia Roomas Rooma arhitektuuri süsteem Sillad Sillad võimalikud tänu kaarekonstruktsioonidele Kasutati ka veejuhtmetel Juhiti vett mägedest ja ojadest Pont du Gard Itaalias Rooma arhitektuuri süsteem Termid Ehitustüüp loodi I sajandi keskel Kujutasid endast müüriga ümbritsetud väikseid linnu Roomas oli neid terme
konsul kõrge riigiametnik ( roomas oli neid 2 ) , kes lisaks senaatoritele juhtis ka Roomavabariigi elu rahvatribuun rahvaesindaja , kelle pleibeid oma huvide kaitsmiseks igal aastal valisid ja kellel oli õigus ühistada konsulite ja senatite otsuseid , kui need bleibeidele kahjulikud olid . leegion roomlaste peamine väeüksus , mis koosnes enamjaolt raskerelvastuses jalaväelastest , ratsaväelistest ja kergerelvastuses võitlejatest kokku umbes 5000 meest . Via Appia kuulus tee , mis ühendas Roomat ja Capua linna . provints roomlaste väljaspool Itaaliat alistatud maad , mida valitses roomlasest asevalitseja . triumf pidulik linna sõi Roomas võidukalt sõjaretkelt kojusaabuvale väejuhile . 2 . millistest väeliikidest koosnes Rooma sõjavägi ? - raskerelvastuses jalaväelased - ratsaväelased - kergerelvastuses võitlejad 3 . mis eristas pleibeisid ja patriitse ? patritsid olid Rooma täisõiguslikud kodanikud
1. Jumalad: Jupiter-Zeus, Mars-Ares, Juno-Hera, Poseidon-Neptunus, Hades-Pluto, Ceres-Demeter, Prosepina-Persephone, Minerva- Athena, Apollo-Apollon, Diana-Artemis, Mercurius-Hermes, Venus- Aphrodite, Bacchus-Dionysos, Saturnus-Kronos, Vesta-Hestia. 2. Isikud: Peetrus ja Paulus- Kristluse levitajad, Peetrus oli esimene Rooma piiskop. Titus Livius- tuntuim ajaloolane Vergilius- kirjanik ``Aeneis`` Cicero- rooma üks silmapaistvamaid riigimehi, kõnemees Octavianus ehk Augustus- keiser Romulus- pärimuse järgi rooma linna rajaja. Romulus ja Remus Nero- keiser, julm Traianus- keiser, suurim ulatus Roomal Caesar ja Pompeius, Antonius, Lepidus, Crassus. Diocletianus- sisekorra ja piiride taastamine,, sõjaväe tugevdamine, senat kaotab tähtsuse, kristlaste tagakiusamine. Constatinus 306-337, pooldas ristiusku, 313 legaliseeriti ristiusk. 3. Mõisted: Puunia sõda- sõjad Rooma ja Kartaago vahel, 3 sõda. Patriits- suursuguse suguvõsa liige ...
neile maatükke Itaalias vallutatud aladel. Arvult oli neid 10 Kontrolltöö Vana Rooma ja ristiusu kujunemise kohta. Enne testi avamist õppige küsimused selgeks, sest testi saab teha piiratud aja jooksul ja üks kord. Test on avatud kaks nädalat. 1. Antiik-Rooma mälestusmärgid, kuidas need iseloomustavad Rooma impeeriumi (Triumfikaared, Colosseum, akveduktid (Pont du Gard), sillutatud teed – Via Appia, termid). Foorum- Linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus Triumfikaared – Võidukaar, ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. Monumendid, mida püstitati sõjaliste võitude ja muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. Colosseum – Impeeriumi suurim amfitearer, mis mahutas umbes 50 000 pealtvaatajat. Oma nime sai läheduses seisnud keiser Nero kolossi(hiigelkuju) järgi. Amfiteater- Ringikujuline või ovaalne monumentaalne areen, võistluste toimumispaik.
Tuntuim on keiser Titusele pühendatud Tituse Triumfikaar Roomas. Tee ja sillaehitused: akvedukt Akvedukt ehk sildveejuhe on sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit. Akvedukte rajati palju VanaRoomas joogi ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse. Rooma jõudis 14 akvedukti kaudu 0,7 miljonit m³ vett päevas. Nendest vanim, 16,5 km pikkune Aqua Appia valmis 312 eKr ja viimase laskis ehitada Claudius Foorum Foorum oli linna keskus, mida kasutati haldus, kaubandus ja kohtumispaigana. Foorum võis olla ka turuplats. Kõige suurejoonelisem on Traianuse turuplats: tohutu suur turgude, raamatukogude, foorumi ja basiilikaga plats. Tänan kuulamast! J
VANA-ROOMA ARHITEKTUUR 8. sajandil e.Kr. ühinesid seitsmel künkal asuvad külad Rooma linnriigiks. 6. sajandi lõpul kehtestati Roomas vabariik. Samm-sammult hakkas see alistama ümbrukaudseid linnu ja rahvaid. Tasahaaval kasvas Roomast tohutu impeerium. Rooma kultuur on suuresti mõjutatud ümberkaudsete rahvaste kommetest, suuresti Kreeka omast (nendega oli palju kokkupuuteid, ka etruskid olid neist mõjutatud). Enamik jumalaid oli üle võetud Kreeklastelt, neid jäljendades tegeleteti ka filosoofia ja kirjandusega. Visuaalses kunstis on Kreeka mõju samuti tugev. Siiski oli Rooma kunstis ka omapära. Tugevasti avaldus see arhitektuuris, sest kasutusele võeti uusi tehnilisi võtteid, näiteks lubimördi ja betooni kasutuselevõtt, tänu millele sai kasutada ka põletatud telliseid. See võimaldas ehitada tehniliselt keerulisemaid kaari, võlve, kupleid. Silindervõlv - pooliku külili silindri kujuga, ritta pandud kaared. Ristvõlv -ristuvad sil...
tulemuseks oli silindervõlv, millega sai katta nelinurkset ruumi. Sama ülesandega oli ristvõlv, mis oli nagu kahe silindervõlvi ristumine. Ümmarguse ruumi katmiseks kasutati kupleid. Tähtsaimad ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon. Betooni saadi lupja või vulkaanilise tuha mördi segamisel kruusa ja tellisepuruga. Massiivsed betoonseinad vooderdati telliste või loodusliku kiviga. Rooma riigi kooshoidmiseks ehitati teid ja rooma kividega sillutatud teed on säilinud tänaseni. Via Appia maantee oli umbes 600 m pikk. Konstruktsioonid võimaldasid ehitada sildu üle jõgede. Rooma linnad vajasid hulgaliselt vett ja selle juhtimiseks ehitati veejuhtmeid, mis toetusid kõrgetele kaaristutele. Betoonist oli võimalik ehitada linnamüüre ja kuplitega võis katta suuri ruume. Ühiskondlikest hoonetest olid kõige olulisemad termid ja amfiteatrid. Termides olid higistamisruumid, basseinid ja suured saalid. Roomlased armastasid vaatemänge, mis olid tihti väga verised
pesemis- ja riietusruumide veel ujumisbasseine, jalutusruume, spordiväljakuid, raamatukogusid jms. Kuulsad Caracalla termid pakkusid korraga puhkust mitmele tuhandele inimesele. Termide avaraid saale katsid võlvid ja kuplid, seinu ilustasid marmor ja muud kallihinnalised materjalid. Foorumite ääres paiknesid suured pikliku põhiplaaniga kohtu- ja ärihooned basiilikad. Sel hoone liigil oli hiljem suur tulevik kirikuehituses. Basiilika läbilõige Via Appia - sõjatee Pont du Gard Rooma ja Capua vahel Tarberajatised Suured olid roomlaste saavutused rakendusliku tähtsusega nn inseneriehituses. Rooma hiigelriigile olid majanduslikult ja sõjaliselt äärmiselt tähtsad korralikud teed ja sillad. Need rajatigi niivõrd kapitaalsed, et olid kasutusel veel kaua pärast Rooma riigi kokkuvarisemist
Professionaalse kunsti algus eestis 19. sajandisse jääv baltisaksa kultuuri õitseaeg oli soodne ka kunsti arengule. Üldine kultuurivahetus Saksamaaga tihenes sealt tuli Eestisse kunstnikke ja siit mindi ka Saksamaale haridust omandama. Ajakirjanduses ilmusid artiklid Düsseldorfi Kunstide Akadeemiasse õppima ja õpetama suundunutest. Tollele ajale iseloomulikud on Carl Timoleon von Neff (1804-1877) ja Oscar Hoffman (1851-1912) kes tegid põhiliselt linnavaateid, steene talurahva elust, ilustsevat salongikunsti ja portreeisid. Esimesteks eesti soost professionaalseteks kunstnikeks on maalija Johann Köler (1826-1899) ning kujurid August Weizenberg (1837-1921) ja Amandus Adamson (1855-1929). Johann Köler(1826-1899) ta sündis Viljandimaal ja vaesusest hoolimata lõpetas Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. Lõputööks ,,Herakles toob Kerberose põrguväravast". Keiser Aleksander II portree eest saadud stipendium võimaldab tal ...
saj lõpul; enne valitses riigis kord) 6 m kõrged ja 3,5 m paksud. Tellis ja betoonmüürid, nelinurksete tornidega, kogupikkusega 19 km. Caracallo termid- 3. saj Suurehitiste kompleks 12 ha-l. Koosnes sarnastest basseinidest, spordiväljakutest raamatukogudest jne. Kõik ruumid olid kaetud võlvide või kuplitega. Ehitatud tellistest seest kaetuna marmori, mosaiikide ja pronkskaunistustega. Mõeldud 1500-le inimesele(tasuta). Asub Via Appia ääres. Panteon- ehitati 115- 125 m.a.j. üks maailma täiuslikemaid kuppelehitisi(rotund- ümarehitis) kõrgus ja läbimõõt 43,5 m. Kupli tipus ainus loomuliku valguse allikas, d= 9 m. Kõikide planeedi nimedega jumalatele pühendatud tempel. Siseruummarmorist kuppel liigendatud kassettidega. Pärast kristlue laia levikut suleti ja hakkas lagunema. 14. saj. Tegutses linnuturuna. Praegu on muuseum ja Itaalia kuulsuste matmispaik( Raffael ja kuningad) Coleooseum 1. saj
lahing. Spartacuse eesmärgiks oli koos gladiaatoritega tungida kuni Crassuseni ja ta tappa, et vaenlaste ridades segadust külvata. Spartacuse lahiguratsu küll surija Spartacus Crassuseni ei jõudnud, kuid ta tappis palju tähtsaid vastaste mehi ja ka tavalisi sõdureid. Lõpuks sai Spartacusel jalg haavata ja kaua ta ühel jalal vastu ei pidanud. Ta piirati sisse ja tapeti. Orjade ülestõus oli lõpuks maha surutud ja tuhended orjad, kes kätte saadi, löödi Via Appia äärde teiste orjade hirmutamiseks risti. Gaius Julius Caesar (13. juuli 100 eKr 15. märts 44 eKr) oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Tal oli vaja roomlast poolehoidu niiet ta lasi taastada Mariuse kujud. Aastal 59eKr valiti ta konsuliks. Konsulina saavutas ta senati vastuseisust hoolimata kahe veteranide ja vaeste kodanike huve kaitsva agraarseaduse kehtestamise. Ta vallutas Gallia ja oli esimene rooma väejuht, kes üritas Britanniat vallutada. Caesar alustas 10
Kuulsamad olid jumalanna Athena tempel Parthenon ja peajumal Zeusi tempel. Roomlased jäljendasid paljuski kreeklasi, uuenduseks olid, tänu lubjamördi kusutuselevõtule, aga võlvid, triumfikaared ning kuppelehitised. Kuigi stiililt olid ehitised sarnased, oli ehituskunsti tehnoloogia siiski Roomas kõrgemalt arenenud, ehitised oli võimsamad, suurejoonelisemad. Rajati teid, nt. 4. sajandil eKr ehitati sõjaliselt tähtis maantee Roomast lõunasse - Via Appia ja sildu. Rooma linnades oli ka veevarustus ja kanalisatsioon. Teatrietendused kuulusid Roomas avalike mängude kavva, aga polnud nii populaarsed kui Kreekas. Selles valdkonnas olid tunda tugevad Kreeka mõjutused, näiteks rahvapärastesse naljamängudesse sulandati Kreeka eeskujusid. Näitlejateks olid ainult mehed. Teater oli ka välisilmelt üsna kreekapärane. Aga erinevalt Kreeka teatrist puudus Roomas koor, näitlejate partiid vaheldusid aariatega
Patriits täisõiguslik Rooma kodanik, võis valida riigiametitesse Plebei vähemõiguslik Rooma kodanik, tihti vaene, võis sattuda patriitsi orjaks Ladina keel indoeuroopa keelkonda kuuluv keel, mis algselt levis Rooma linnas ja Latiumi maaonnas, hiljem levis Rooma laienemisega roomlased algselt Rooma linna elanikud, hiljem kogu Itaaliat ja Vahemere maid hõlmanud Rooma riigi elanikud foorum turuplats senat suursugustest meestest koosnev nõukogu Via Appia kuulus tee, mis ühendas Rooma ja Capua linna Ostia 8. Kes nad olid ? Caesar Rooma diktaator, üks väejuhtidest kodusõdades Pompeiusega, tapeti 44 eKr Romulus Rooma linna rajaja ja esimene kuningas Pompeius Rooma konsul, vallutanud palju Itaalias. Kaotas kodusõjad Caesarile Augustus/Octavius Üks Caesari pooldajatest, kes valitsesid peale ta surma. Valitses läänepool, kodusõdades võitis ja sai nime Augustus (auväärne)
Mered-Vahemeri,Joonia ja Türreenimeri. Mäed-Alpid,Apeniinid. Saared-Sitsiilia,Korsika. Jõed- Po,Tiberi. Rahvastik:etruskid,itaalikud(latiinid,samniidid)+kreeklased+foniiklased. Elanike arv Roome riigi õitsengul:90 milj, elanikke Rooma linnas 1-1,5 milj.Kuningate aeg 753-509 eKr,Vabariigiaeg 509-265eKr,Keisririigiaeg 30 eKr-395pKr.Roome linna asutamine-21.04.753 eKr.Rooma impeeriumi jagamine kaheks-395 pKr,Lääne-Roome lõpp-476 pKr Saavutused ehituskunstis-korruselamud,kirikute ja kuplite ehitamine,lubjamört.Veevarustus-purskkaevud, akveduktid(varustasid linna joobiveega)kanalisatsioonisüsteem.Pesemiskultuur-Termid,odrajahuga pesti,h-naised,õ-mehed.Teede ehitamine-Kõik teed viisid Rooma,kivist teed ja sillad, Via Appia- 195 km, kokku 372 teed e. 83 000km. Patriitsid- kodanik, kes kuulus eliitperede hulka ja kes võis astuda riigiametisse. Plebed- neid loeti vabadeks, kuid neil puudusid kodanikuõigused-ei võtnud osa rahvakoosolekutest,ei te...
b)ristvõlv - kaks silindervõlvi risti asetatud. Võlvikuju, mis tekib sil. võlvide ristuval lõikumisel. ristumiskohtadel tekivad jooned(servdjooned) ja nende vahele jäävaid kolmnurkseid osi nim. võlvsiiludeks. · Ümmargused ruumid kaeti kupliga · Komposiitkapiteel - komposiitkapiteel on stiilide segu. nt joonia ja dooria stiilidega samba segu Ehitusmälestised Tee ja sillaehitised: · Via Appia - tee · Pont-du-Grand akvedukt - veejuhe Foorumid - lahtiste sammaskäikude ja avalike hoonetega ümritsetud turuväljak. Koosneb triumfikaarest, templid, raamatukogud, kohtu- ja kaubamajad. NÄIDE: Traianuse foorum 2. saj. Arhit. Apollodoros Damaskusest Teatrid: · Marcelluse teater · Colosseum Roomas - Põhiplaanilt ovaalne. Välismüür 48m4 korrust. 3 esimest korrust koosnes kaaristutest e Arkaadidest
1. Rooma vabariigi erinevus demokraatliku Ateenaga(2 erinevust) 1. Roomas olid kõik inimesed rooma kodanikud, samas kui Ateenas olid nendeks vaid täisealised mehed, kes polnud võõramaalased. 2. Ateenas oli väga suur kaal rahva häälel, Roomas juhtis riiki aristokraatia. 3. Ateenas oli orjastamine keelatud. 4. Ateenas tõmmati kohtunike ja riigiametnike kohti loosiga, seega sinna võisid pääseda ka vaesemad, Roomat juhtis kitsas perekondlik ring. 2. Millist tähtsust omas Rooma ühiskonnas sugukondlik traditsioon? Riiki juhtisid jõukad kitsas perekondlik ring, kus võim pärines põlves põlve. 3. Klienteelsuhe. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaitse alla. Mõlemad tõotasid teineteist toetada. 4. Rooma vabariigi sarnasused Ateenaga. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Kõigil kodanikel olid võrdsed õigused. 5. Tähtsamad r...
Kuulsamateks peetakse jumalanna Athena templit, Parthenon ja peajumal Zeusi templit. Võib väita, et roomlased jäljendasid paljuski kreeklasi. Uuendusteks olid võlvid, triumfikaared ning kuppelehitised. Kuigi stiililt olid ehitised analoogilised, oli kogu ehituskunsti tehnoloogia siiski Roomas arenenud kõrgemale kui Kreekas. Hooned olid vägevamad ja suursugused. Rajati teid, nt. 4. sajandil eKr ehitati sõjaliselt tähtis maantee Roomast lõunasse - Via Appia ja sildu. Rooma linnades oli ka veevarustus ja kanalisatsioon. Nii Roomas kui ka Kreekas sõltus laste kasvatus ja harimini perekonna jõukusest ja seisukohast. Kui Roomas pöörati alguses hariduses tähelepanu pigem praktilisusele ja sellel oli ka sõjaline suunitlus, siis Kreekas tegeleti väga palju filosofeerimisega. Tänu Kreeka kultuuri mõjutustel hakati aja jooksul aga ka Roomas vaimsele haridusele rohkem tähelepanu pöörama. Vaesemates
Kartaago kaotas kõik alad väljaspool Aafrikat ja ühtlasi ka oma sõjalise tähtsuse. Kolmas Puunia sõda- 149-146 eKr, Kartaago hävitamine. Roomalsed piirasid Kartaagot 3 aastat, kuid see ei alistunud. Senati otsusega hävitati linn. 149 eKr liideti Roomaga Kreeka ja Makedoonia. 7. Rooma kultuuri saavutused: Ehituskunstis võtsid roomlased kasutusele nn rooma betooni ning õppisid ehitama kuppel- ja ristvõlve. Roomlased olid head teedeehitajad. Suurim munakivitee via appia. Rooma linna veega varustamiseks ehitati esimesed akveduktid. Tähelepanuväärsed saavutused on amfiteatrid, eriti Colosseum. Rooma templitest on kõige paremini säilinud vanaaja suurim kuppelehitis Panteon. Linnades olid termid ehk avalikud saunad. Termide juurde kuulusid puhkeruumid, spordiväljakud, raamatukogud. Sõjaliste võitude auks püstitati triumfikaari auväravaid, mida ehtisid austatavat isikut ja tema tegusid kujutavad reljeefid. 8. Mõisted:
3 kaarava. Roomas veel Septimius Severuse (3 ava) ja Tituse triumfikaar (1 ava). · Trajanuse foorum Roomas. Keiser Trajanus valitses 98-117. Rooma suurim foorum. Väljaku ühel küljel oli 5-lööviline basiilika. Selle taga oli 40 m kõrgune sammas, otsas keisri kuju Trajanuse sammas. · Forum Romanum Rooma peafoorum. · Pont-du-Gard veejuhe Lõuna-Prantsusmaal, Nimes`i linna lähedal. · Via Appia sõjatee Roomast Capuani, hiljem pikendati. Vanimad osad 4. saj. e. Kr. (rajati tsensor Appius Claudius Caecuse algatusel) Omapärane oli roomlaste elamu. Selle keskne ruum oli aatrium. Selle laes oli suur nelinurkne ava, mille all oli bassein. Sisuliselt siseõu. Hästisäilinud elamud on Pompejis (seal oli vulkaanipurse aastal 79). II Skulptuur Palju valmistati koopiaid Kreeka skulptuuridest. Roomlased ise lõid vähe uut. Kaks ala, mis olid edukamad ja iseseisvamad:
S.P.Q.R- "Senatus populusque Romanus" ("Rooma senat ja rahvas") ja oli Rooma valitsuse ametlikuks signatuuriks ning Rooma vabariigi rahvusterviklikkuse sümboliks Akvedukt- sildveejuhe on sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit. Gladiaator- elukutseline võitleja, kes pealtvaatajate meelelahutuseks võitles teiste gladiaatorite või metsloomadega, mõnikord elu ja surma peale Kolooniad- asumaa on mingist poliitiliselt ja majanduslikult sõltuv territoorium, mis pole selle riigi osa. RES PUBLICA- Vana-Rooma riigikord, kus valitsemisest võttis osa peaaegu kogu rahvas Apenniini poolsaar- saapakujuline poolsaar Lõuna-Euroopas Vahemere ääres. Romulus ja Remus- Rooma mütoloogias kaksikvennad, Rooma linna asutajad, Rhea Silvia ja Marsi pojad. Imikutena hüljatud vennad kasvatas üles Kapitooliumimäel elanud emahunt. Konsulid- Vana-Roomas täidesaatva võimu teostaja. Igaks aastaks valiti kaks konsulit. 12 Tahvli seadus-Vana-Rooma vanim...
3 kaarava. Roomas veel Septimius Severuse (3 ava) ja Tituse triumfikaar (1 ava). · Trajanuse foorum Roomas. Keiser Trajanus valitses 98-117. Rooma suurim foorum. Väljaku ühel küljel oli 5-lööviline basiilika. Selle taga oli 40 m kõrgune sammas, otsas keisri kuju Trajanuse sammas. · Forum Romanum Rooma peafoorum. · Pont-du-Gard veejuhe Lõuna-Prantsusmaal, Nimes`i linna lähedal. · Via Appia sõjatee Roomast Capuani, hiljem pikendati. Vanimad osad 4. saj. e. Kr. (rajati tsensor Appius Claudius Caecuse algatusel) Omapärane oli roomlaste elamu. Selle keskne ruum oli aatrium. Selle laes oli suur nelinurkne ava, mille all oli bassein. Sisuliselt siseõu. Hästisäilinud elamud on Pompejis (seal oli vulkaanipurse aastal 79). Pompejist on ka allolev foto. II Skulptuur Palju valmistati koopiaid Kreeka skulptuuridest. Roomlased ise lõid vähe uut. Kaks ala, mis
Senat kõrgeim amet Tsensorid (valvasid kodaniku elukombeid) Kvestorid vastutasid riigikassa eest Rahvatribuunid (ametnikud) mis kahjustasid lihtrahva ja plebeide suhet Loe juurde Sõjavägi vabad kodanikud, varustus muretseti ise Vennad Gracchused loovutada ülejäänud Pidevate sõdade tõttu ei saanud talupojad tegelefa põlluharimisega ja talupojad laostusid Tekkisid orjatööl põhinevad latifundiumid 24 esimene kodusõjad Mariuse ja Sulla vahel Via appia tee, mis viis sadamalinna, risti löödud inimesed. Crassus Sai kuulsaks Spartacuse ülestõusu mahasurumisega Pompeius - Caesar vallutab gallia, tapsid 12 meest lõid mõõgad sisse (triumviraat) Caesari kalender 1918 (Pärast Gregoriuse kalender) ruubika jõe langetamine langetas raske otsuse Vabariigi langus · 59 a. Valite caesar konsuliks 58-51 alistas Gallia Rooma võimule · Crassus sai sõjakäigul surma ja vastuolude tõttu puhkes sõda Pompeiuse ja
· Augustus rajas riigi teedevõrgu. Kuldsest miilipostist, mille ta oma käega foorumile püstitas, mõõdeti teetähiste abil vahemaad kõikidesse provintsidesse. Siit tuleneb tuntud lause - "Kõik teed viivad Rooma!" Teed olid nii tugevad, et suutsid kanda isegi II maailmasõja soomusmasinaid. Teede äärde ehitati postijaamad, kus sai vahetada väsinud hobuseid. Nii sai kiiresti paisata hiigelriigi väheseid leegione vaenlase sissetungikohta või mässukoldesse. Via Appia · Appiuse tee. Selle ehitas Appius Claudius Caecus juba 312 e. m. a. ja see suundus esialgu Roomast otse sadamalinn Capuasse. Aastal 114 m. a. j. pikendas Trajan seda Brindisini. Kruusatatud ja plaatidega sillutatud, on see säilinud tänapäevani. · Miilimärgid: Rooma tsivilisatsioon oli esimene, kes võttis kasutusele miilimärgid. Üks Rooma miil oli umbes 146 meetrit ja 30 sentimeetrit. Neist tuntuim on ilmselt Millarium Aurum ehk Kuldne Miilimärk. Selle
näidised Panteon ja Colosseum. (50 000 pealtvaatajat, 4 korrust, 80 sissepääsu, valmis 80 a. e.Kr.) Alles 500-600 aasta pärast jõuti Euroopas sellele tasemele. Akveduktid, amfiteatrid, hipodroomid, äri- ja kohtuhooned. Termid e. saunad. Varustatud põrandaaluse soojaõhuküttega. Seal riietusruumid, jahe, soe ja kuum vesi. Veini- ja söögipood, raamatukogu, muusikatoad. Spordisaalid, basseinid. Talvisel ajal veedeti seal terveid päevi. Miljonilinna varustamiseks vaja teid. Via Appia. Laualdaseltr tähistati usupühi., mida oli 180 päeva aastas. ,,Leiba ja tsirkust". Rooma teater ei saavutanud kunagi sellist taset nagu Kreekas. Kreeka näidendid tõlgiti ladina keelde ja kohandati Rooma oludele. Rooma teatris ei kasutatud koori, orkestra jäi vabaks ja sellest kujunes parter ülikutele. Eriti populaarsed tsirkusemängud. Kaarikute võiduajamised.. Gladiaatorite võitlused. Riietus: särgitaoline tuunika. Peal villasest kangast tooga. Tooga on
korralikud teed ja sillad. Need rajatigi niivõrd kapitaalsed, et olid kasutusel veel kaua pärast Rooma riigi kokkuvarisemist. Kilomeetrite viisi läbisid maastike kivikaartele toetuvad veejuhtmed, nn. akveduktid. Eriti võimsa mulje jätavad nad jõgede ja orgude ületamise kohal. Kuni 50 meetrini ulatub ühe veejuhtme kõrgus Lõuna Prantsusmaal. See on nn. Pont du Gard (Gard'i jõe sild). Pont du Gard - veejuhe Via Appia - sõjatee Rooma ja Capua vahel Rooma noorukid unistasid sõduriametist, kunstiga tegelemine jäi seetõttu allutatud rahvastele, eriti kreeklaste osaks. Nii juhtuski, et kui Rooma riik alistas Kreeka, vallutas kreeka kunst omakorda Rooma. Tervete laevalaadungite viisi toodi Kreekast skulptuure. Kui nende tagavarad lõppesid, hakati tegelema kopeerimisega. Just koopiate järgi tunnemegi paljusid tänaseks hävinud töid.
Foorum pidulik välisilme, turuplats Panteon kõigi jumalate tempel Triumf võiduka väejuhi pidulik sissesõit linna Termid avalikud sauad, kus sa tegeleda ka kultuuriga (raamatukogu) Gladiaatorid elukutselised orjadest mõõgavõitlejad Amfiteater ringikujuline gladiaatorite areen (colosseum) Circus Maximus suur ringrada, kuulsaim hipodroom rooma linnas keisrite palee kõrval. Colosseum suurim gladiaatorite areen Rooma betoon lubjamört kivide sidumiseks Via Appia kivitee roomast lõunasse (tänapäeval ka kasutatav) Aatrium elumaja tüüp, mille võtsid üle roomlased. jõukate roomlaste elamu. Metseen rikas kultuurisoosija Nuumen - =hing, igale asjale omane jõud. Vesta neitsid riigi poolt määratud preestrinnas, kes hoolitsesid igavese tule eest, seks oli neile surmaähvardusel keelatud. Kristlased jeesus kristuse õpetuse austajad. Kogudused kristlaste ühendused, mida juhtisid piiskopid ja presbüterid.
paiknesid suured pikliku põhiplaaniga kohtu- ja ärihooned basiilikad. Sel hooneliigil oli hiljem suur tulevik kirikuehituses. Suured olid roomlaste saavutused rakendusliku tähtsusega nn. inseneriehituses. Rooma hiigelriigile olid majanduslikult ja sõjaliselt äärmiselt tähtsad korralikud teed ja sillad. Need rajatigi niivõrd kapitaalsed, et olid kasutusel veel kaua pärast Rooma riigi kokkuvarisemist. Juba 4. sajandil eKr ehitati sõjaliselt tähtis maantee Roomast lõunasse Via Appia (on tänapäevalgi kasutusel). See sai eeskujuks hilisematele teedele. Roomlased rajasid maanteid võimalikult otse, üle soode, orgude ja mägede. Mitmekihilise täidisega teed kaeti suurte siledate kiviplaatidega. Vahed täideti tsemenditaolise seguga. Vihmavee ärajuhtimiseks kaevati teede kõrvale kraavid.Augustus algatas kindla teedevõrgu rajamise. Kujunes välja ligi 80 000 km pikkune heade teede võrk. Mööda laiu ja hästi
· akropol Kreeklaste pühapaik,mida seostati paljude müütidega. Praegu varemeis olev Ateena akropol on silmapaistvaim klassikalise kreeka arhitektuurimälestiste kompleks. · akvedukt- Lahtine või kaetud veejuhe. Kasutati hüdrotehnikas ning põldude ja asulate varustamisel veega. Kitsamas mõttes on akvedukt sillataoline kaaristu maastikul vee juhtimiseks üle orgude, jõgede ja teede. Akveduktid kuuluvad rooma ehituskunsti silmapaistvamate saavutuste hulka (Aqua Appia ja Aqua Claudia Rooma lähistel). Neist mõned on säilinud ja kasutusel veel tänapäeval, näiteks Pont-du-Gard Prantsusmaal. · triumfikaar- võidukaar.Võidukale Rooma väepealikule pühendatud auvärav. Püstitati vabalt seisva monumentaalse ehitisena (1 või 3 läbikäiku) ja kaunistati harilikult asjaomast ajaloosündmust kujutavate või allegooriliste reljeefidega. Tuntuimad on Tituse (1. saj II pool), Septimius Severuse (3. Saj) ja Constantinuse triumfikaar (4. Saj
Selle kaudu jaotati vesi eluhoonetesse, termidesse, avalikesse saunadesse, tiikidesse, eramajadesse, aedadesse, purskkaevudesse Akvedukte -Rooma riigi kõigi alade maastikke ilmestavaid tsiviilrajatisi, ehitasid eeskätt orjad ja müürsepad. Nad hoidsid neid korras ja parandasid jooksvalt. Seejärel samuti akvedukte kavandanud insenerid, kes kuulusid peaaegu eranditult sõjaväe koosseisu Vanima veejuhtme ehitas tsensor Appius Claudius, mistõttu sai see nime Aqua Appia. See kulges enam kui 25 kilomeetri pikkusena Anienest lõuna pool olevatest allikatest kagupoolsete linnaosadeni. Teised suured akveduktid, millest igaühel oli mitu haru, ehitati linna varustamiseks sellises järjekorras: Anio Vetus (üle 60 kilomeetri pikk), Aqua Marcia (pikim- üle 90 kilomeetri), Aqua Tepula, Aqua Julia, Aqua Virgo, Aqua Alsietina, Aqua Claudia, Anio Novus, Aqua Traiana ja viimaks Aqua Alexandrina
Sel hoone liigil oli hiljem suur tulevik kirikuehituses. Basiilika läbilõige Via Appia sõjatee Pont du Gard Rooma ja Capua vahel Suured olid roomlaste saavutused rakendusliku tähtsusega nn inseneriehituses. Rooma hiigelriigile olid majanduslikult ja sõjaliselt äärmiselt tähtsad korralikud teed ja sillad. Need rajatigi niivõrd kapitaalsed, et olid kasutusel veel kaua pärast Rooma riigi kokkuvarisemist
majanduslikult oluline ehitada korralikud teed ja sillad.See hiigellinn vajas ka puhast vett,mis transporditi kohale mööda kivikaartele toetuvaid veejuhtmeid ehk akvedukte. Vesi voolas akveduktide kaartele veekindla mördiga isoleeritud kanalit mööda. Veejuhe Pont du Gard(1-saj lõpp eKr)Lõuna-Prantsusmaal on üks vähestest,mis on peaaegu täielikult säilinud,selle kõrgus Gard'i jõe kohal ulatub 50 meetrini. Sillutatud teed-Via Appia: Appiuse tee oli üks vanematest ja strateegiliselt olulisematest teedest Roomas. Seda teed hakati rajama tsensor Appius Claudiuse algatusel 312 eKr,täienduseks 334 eKr rajatud Ladina teele,mis ühendas Roomat Capua lähistel asunud Calvi kolooniaga. Statius on nimetanud Appiuse teed pikkade teede kuningannaks.See tee ühendas Roomat sadamalinna Brundisiumiga(praegune Brindisi),mis oli väravaks Idamaadesse. Tee sai endale nime ametliku Appius Claudius Caecuse järgi.
vastas väljakul seisis Pheidiase loodud Athena pronkskuju (Athena Promachos). Praegu varemeis olev Ateena akropol on silmapaistvaim klassikalise kreeka arhitektuurimälestiste kompleks. 19) Akvedukt lahtine või kaetud veejuhe. Kasutati hüdrotehnikas ning põldude ja asulate varustamisel veega. Kitsamas mõttes on akvedukt sillataoline kaaristu maastikul vee juhtimiseks üle orgude, jõgede ja teede. Akveduktid kuuluvad rooma ehituskunsti silmapaistvamate saavutuste hulka (Aqua Appia ja Aqua Claudia Rooma lähistel). Neist mõned on säilinud ja kasutusel veel tänapäeval, näiteks Pont-du-Gard Prantsusmaal, Segovia ja Tarragona akvedukt Hispaanias. 20) Triumfikaar võidukaar.Võidukale Rooma väepealikule pühendatud auvärav. Püstitati vabalt seisva monumentaalse ehitisena (1 või 3 läbikäiku) ja kaunistati harilikult asjaomast ajaloosündmust kujutavate või allegooriliste reljeefidega. Tuntuimad on Tituse (1. saj II pool), Septimius Severuse (3
Eesti Rahvusliku kultuuri algus *19saj teine pool - Eesti rahvusliku eneseteadvuse loomine -Hakati huvi tundma profesionaalse kunsti vastu. -Kristjan Jaak Peterson tõstis esile eesti keele, tekkis eesti haritlaskond. - 1838 asutati Õpetatud Eesti Selts. -1857 ilmus Kalevipoja eepos.Kretswald -Berno postimees hakkas ilmuma 1857. -1867 ilmus Lydia Koidula esimene luulekogumik. -1839 Loodi esimesed orkestrid Verigree ja 1848 Torna. -1855 hakati pidama kohalikke laulupidusi. -Esimene üldlaulupidu 1869 Tartus. -Eestis polnud võimalik veel tol ajal õppida. -Esimesed kunstinikud püüdlesid kunsti hariduse poole Peterburis. -Johann Köler esimene kunstnik kes läks eestist välismaale õppima 1826-1899. Johann Köler · Talupoja peres sündinud Johann Köler Sündis Viljandi maal 1826 ja suri 1899(Maetud suur Jaani kalmistule) · Õppis Viljandis Kreiskoolis. · 1846 läks Peterburi. · 1855. Aastal lõpetas Peterburi Kunstiakadeemia ning ku...
Luua erinevaid ruumikooslusi. Läbi tehnika areneb välja loominguline kunst. Lavavalgustus uuenduslik lähenemine, asetas prozektorid lakke. Valguse ja värvi koosmõju ja toimimine tema lavatöödes kõige olulisem. Läbi mehaanilisuse jõutakse loomiseni. Tegeleb tantsuesteetikaga. Kaasaegse tantsu mõju oli oluline tema tegemistele. Olulisem lavastus ,,Hamlet" Moskva Kunsiteatris. Pärast seda lõi Firenzes oma Teatriakadeemia 1913 1916, kirjutas väga palju raamatuid. 31) Adolphe Appia Eesmärgiks luua uus teatriesteetika, pidi võtma joonistustunde, et ta oskaks õigesti kirja panna mõtteid teatri tehnilisest poolest. 1895 ,,Wagneri draamade lavastamisest" esimene teoreetiline teos. Saigi kuulsaks põhiliselt, sest lõi kujundusi Wagneri ooperitele. Eitas kaheplaanilist maalitud dekoratsiooni, asetas selle kolmemõõtmelise ehk elava kujundusega. Struktureeritd ruum eri kõrgustes. Pidas oluliseks ruumilise liikumise ja muusika kooskõla.
Sideaineks kasutati lubimörti. Roomlased arendasid edasi Mesopotaamias kasutusel olnud võlve, hakates kasutama konstruktsioonides kuppel- ja ristvõlve. See võimaldas rajada mitmeid kolossaalseid ja vastupidavaid ehitisi, nagu nende sillad ja akveduktid. Hoonete kaunistamisel kasutati kreeka stiile. Sambad täitsid dekoratiivset ülesannet, levinud olid ka poolsambad ja pilastrid. Ehituskunstis oli ka ülioluline sirgete sillutatud teede võrk. (Via Appia on kasutusel tänini.) Rooma meelelahutus Rooma linnas olid termid avalikud saunad, mis olid avatud kõigile. Termid pakkusid ka massazi ja erootilisi teenuseid ja neis leidus isegi raamatukogu. Rahva lõbustamiseks olid aga olulisemad amfiteatrid, kus korraldati gladiaatorite võitlusi, ning hipodroomid. Roomlased ei pidanud spordist lugu nagu kreeklased. Vabariigi ajal korraldasid avalikke mänge rikkad ühiskonnategelased, hiljem muutus see keisri aukohuseks.
Metallimaagi kasutamisele võtmisega paranesid ka riistad kirkad ilmusid 850 ema. Pinnase tihendamine käis käsitsi ja vanimaks tehiskatteks on kivisillutist. Teedeehitusega on märgi maha saanud ka Aleksander Suur, kes oma vallutusretkega jõudis 334 ema Egiptusesse, rajas Aleksandria linna ja asus oma retke ja samas ka teedeehitusega India poole. Esimene tähtsaim tee rajati Rooma impeeriumis 312 ema Via Appia Rooma-Capua 220km 5m lai suured lubimördiga ühendatud tahutud kivid. 3. Sildade areng (missugused sillatüübid kuskil ilmusid). Sillatüübid üldiselt mis ja missugused Samaselt teede rajamise ja arenguga tekkis vajadus teid rajada kohtadesse kus olid takistused ees, jõed, sood, mäed jne. Alguses kasutati kindlasti looduse enda ande, koolmekohad, maha langenud puud, kivid keset jõge, jõe kohale ulatuvad kaljunukid jne.
Augustus rajas riigi teedevõrgu. Kuldsest miilipostist, mille ta oma käega foorumile püstitas, mõõdeti teetähiste abil vahemaad kõikidesse provintsidesse. Siit tuleneb tuntud lause - "Kõik teed viivad Rooma!" Teed olid nii tugevad, et suutsid kanda isegi II maailmasõja soomusmasinaid. Teede äärde ehitati postijaamad, kus sai vahetada väsinud hobuseid. Nii sai kiiresti paisata hiigelriigi väheseid leegione vaenlase sissetungikohta või mässukoldesse. Via Appia: Appiuse tee. Selle ehitas Appius Claudius Caecus juba 312 e. m. a. ja see suundus esialgu Roomast otse sadamalinn Capuasse. Aastal 114 m. a. j. pikendas Trajan seda Brindisini. Kruusatatud ja plaatidega sillutatud, on see säilinud tänapäevani. Miilimärgid: Rooma tsivilisatsioon oli esimene, kes võttis kasutusele miilimärgid. Üks Rooma miil oli umbes 146 meetrit ja 30 sentimeetrit. Neist tuntuim on ilmselt Millarium Aurum ehk Kuldne Miilimärk
Mitmetes kultuurivaldkondades jõudsid nad ka ise ületamatule tasemele. Rooma monumentaalsete ehituste jäänused on säilinud tänapäevani. Ajastu ehitusmälestisi: Akvedukt Pont du Gard 1. saj. eKr Coloseum 1. saj Panteon 2. saj Constantinuse triumfkaar 4. saj Caracalla termid 4. saj Pompeji amfiteater 1. saj. eKr Via Appia 1.saj eKr Trajanuse Maxentiuse basiilika 4. saj (vaade) sammas 2. saj. Fortuna Virilise tempel 1. saj. eKr Vabariigi-aegne ümartempel Forum Boariumil 1. saj. eKr Tituse triumfikaar 1. saj Ehitustüübid: Templid, basiilikad, amfiteatrid, kuppelehitused, akveduktid, triumfkaared ja sambad, teedeehitus. Ehitusmaterjalid: Savi, lubja- ja liivakivi, travertiin, tuff, marmor, tellis, rooma betoon.
ROOMA VALLUTAB ITAALIA Defineeri e. selgita mõiste, nimetus vm ja iseloomusta: Kapitoolium - kindluse ja templite asupaik, rajati kõrgemale künkale. foorum - e. turuplats. Rajati madalamale alale, kuivendatud soosse. Leegion - roomlaste peamine väeüksus ca 5000 meest, keda juhtis konsul Konsul - Ülesanne: juhtida sõjaväge (leegioni väejuht). Valiti rahvakoosolekul suursuguste roomlaste seast 1 aastaks. Hiljem said neist eluaegsed senaatorid. Via Appia - e. Appiuse tee oli kuulsaim tee, ühendas Roomat Capuaga, nime sai konsuli järgi, kes tee ehitust korraldas KODUSÕJAD ROOMA RIIGIS Defineeri e. selgita mõiste, nimetus vm ja iseloomusta: proletaarlane -e. tööline palgasõdur - talupoegade vähesuse tõttu hakkas Rooma sõjavägi koosnema palgasõduritest e. vabatahtlikest elukutselistest sõduritest. kodusõda - palgasõdurid olid ustavad oma väepealikule mitte Rooma riigile
Pardikujuline kann Chiusist- peal enamasti naisfiguurid Inimeadega urnid- Antropomorfsed urnid 5-7 saj. Ekr Etruski sarkofaagid- terrakotast- egiptuse ja kreeka mõju Naised võisid olla etruskikultuuris positsioonikad hiljem realistlik taotlus Hauamaaligud (nn augurite haud 530eKr) haruspeksid- ennustajad preestrid, kes ennustasid lindude lennu järgi- linnukultus Maalitud uks hingedele, teispoolsusesse Leopardide hauakamber 6 saj. Ekr Rooma Vabariik Caeculia Metella hauamonument Via Appia ääres Kalmistud ja surnud on integreeritud argiellu Fortuna Virilise tempel Härjaturul Roomas 1.saj. Ekr templid on suhteliselt väheolulised Keiserjumalate kultus Ümar tempel Vesta( Heracles Vector'i) (Rotund), Roomlased võtavad üle Kreeka orderid aga kasutatakse neid erinevalt. Order ei ole enam seotud konstruktsiooniga Pompeji ja vesuuv- antiigivaimustus kogu euroopas. Linn hukkus korraga vulkaanipurskes 79a. Pkr Mosaiigikultuur Elamu kui arhitektuuri žanr. Aatrium- pooleldi lahtine
· Võlvid, kaared ja kuplid. · Peamiselt põletatud tellis, välisvooderduseks marmor. b. Kivist sillad ja akveduktid suured veejuhtmed linnade varustamiseks joogiveega. c. Linnades veevarustus ja kanalisatsioon ning põrandaalused küttesüsteemid. d. Arenenud teedeehitus: · "Kõik teed viivad Rooma!" u 80 tuhane km pikkune teedevõrk, mida mööda marssisid leegionid ühest impeeriumi otsast teise. · Via Appia tänapäevalgi kasutatav kivitee Roomast lõunasse. 3. Skulptuur a. Kreeka kujude koopiad, mille järgi tunneme hävinud originaale. b. Marmorportreed loomutruud inimkujud, mille aluseks on surimask: · Augustuse kuju õnnestunuim portree c. Maailma esimesed pronksist ratsakujud keisritest, väejuhtidest: · Paljud hävinenud, kuna hiljem valati kahuriteks. d. Võidusambad ja reljeefid: · Kivisambad üles keerduva spiraalina sõjasündmustest.
vormikäsitluses, mis kaotas oma puhtuse ja ilu. Seda tunnistavad Hadrianuse auks ehitatud templid, Traianuse samba eeskujul Marcus Aureliuse mälestuseks püstitatud sammas ja Septimius Severuse triumfikaar aastast 203 Kapitooliumi nõlvaku all. Julgete konstruktiivsete ülesannete lahendamises ei jäänud aga selle aja ehituskunst maha eelmistest aegadest. Hilisrooma arhitektuuri suurejoonelisusest annavad tunnistust kuulsad Caracalla (211 217) termid, millest on säilinud varemete mass Via Appia ääres. Eeskujuks olid sellele ehitusel Apollodorose Traianuse termid. See oli tohutu ehitiste kompleks, mis sisaldas külma ja sooja sauna, riietus- ja jalutusruume, ujumisbasseine, spordiplatse, fontääne jne. Kõik ruumid olid 11 kaetud silinder- ja ristvõlvidega või kuplitega. Ruumid olid väga avarad. Nagu enamik keisririigi
Teadaolevalt vanim suurehitis veejuhtmena on pärit Niinive lähistelt Jerwanist. See juhtis Niinive linna joogivett. Selle ehitise peaarhitekt oli Sanherib ja see valmis 691 eKr. Akvedukte rajati palju Vana-Roomas joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse. Rooma jõudis 14 akvedukti kaudu 0,7 miljonit m³ vett päevas. Nendest vanim, 16,5 km pikkune 9 Aqua Appia valmis 312 eKr ja viimase laskis ehitada Claudius. Kõige pikem oli Kartaagos olev 132 km pikkune akvedukt, mis valmis Hadrianuse valitsemisajal. Kölni jaoks valmis 88 km pikkune akvedukt, mis algas Eifeli platoolt. Tänapäeval on kõige paremini säilinud Prantsusmaal Nimes'i lähedal asuv Pont-du-Gard. Nîmes akvedukt "Pont-du-Gard" Caesarea akvedukt Iisraelis. Iidne inkade akvedukt Pisq-i Pühas Prantsusmaal Orus
· Vanemast ajast ei ole üldse templeid säilinud, kuna ehitusmaterjaliks oli tuff · Kõvemad kivimid liivakivi ja marmor võeti kasutusele alles 2. saj eKr · Rooma tehnilistest ehitistest (teed, veejuhtmed, sillad) on eriti tuntud sillutatud maanteed ja akveduktid (pikad veejuhtmed) · Kiviplaatidega kaetud maanteede ehitamine algas juba 4. saj lõpus eKr · Esimene suur kivisillutisega maantee on säilinud ka tänapäeval Via Appia · See tee ühendas Roomat sadamalinn Capuaga, pikkus 159 m · Püüti ehitada sirgeid teid · See soodustas kaubanduse arengut ja võimaldas sõjaväel kiiresti liikuda · Rooma veejuhtmed akveduktid on pärit samuti juba vabariigi algusest · Keisririigi alguses varustati suurlinn seitsme akveduktiga · Veejuhtmed olid vajalikud, kuna Tiberi vesi ei kõlba joogiks · Kaks roomaaegset akvedukti on kasutusel tänapäevalgi · Akvedukt koosnes savist veetorudest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
