Venus Venus has been known since prehistoric times and the planet is named after Venus, the Roman goddess of love. It is the second-closest planet to the Sun and it`s often called Earth's "sister planet," because the two are similar in size, gravity, and bulk composition. Because of these similarities, it was thought that Venus might even have life. Venus is also called the Morning star or the Evening star, because it reaches its brightness shortly before sunrise or shortly after sunset. It is the brightest object in the sky except for the Sun and the Moon. During the last few years the scientists have found that Venus and Earth are very different. It has no oceans and is surrounded by a heavy atmosphere composed mainly of carbon dioxide with virtually no water vapor.
,,Milose Venus" ,,Milose Venus" on hellenismisajastus pärinev tuntud Vana-Kreeka skulptuur, mis oletatavasti kujutab jumalanna Aphroditet ( Rooma jumalanna Venus). Kuju leiti 1820. aastal Mílose saarelt , mille järgi on kunstiteos ka oma nime saanud. Hetkel eksponeeritakse "Milose Venust" Louvre'is. Esialgu peeti kuju autoriks Praxitelest, kuid alusplaadil oleva pealiskirja järgi peetakse skulptoriks nüüd Alexandrost Antiookiast. Skulptuur leiti 8. Aprillil 1820-ndal aastal Egeuse mere saarelt Míloselt. Leidjateks olid kreeka talupoeg Yorgos Kentrotase ja Prantsuse mereväe nooremohvitser Olivier Voutier. Skulptuur oli leides kahes suuremas tükis , torso ja draperiiga kaetud jalad, peale selle leiti mitu väiksemat kuju juurde kuuluvat fragmenti (juuksekrunn). "Milose Venus" kujutab pikemat kasvu naist (ilma alusplaadita umbes 2,02 meetrit), kes toetub paremale jalale, vasak jalg ettepoole kõverdatud. Vasak jalalaba on kadunud. Puusi ...
APHRODITE EHK VENUS Toomas Rüütel 10.B klass 2014 Kes Aphrodite on? Aphrodite oli üks 12-st Olümpose jumalast. Ta oli armastuse, viljakuse ja ilu jumalanna. Ta oli nii inimeste kui ka jumalate kaval võrgutaja. Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega. Tal oli ka peo Eros, teise nimega Amor. Teda kujutati peamiselt peegli, lillede ja oma poja Erosega. Päritolu Tema päritolu kohta on kaks legendi, kuid mõlemal juhul on ta Zeusi tütar: *Homerose järgi on ta ema Dione. *Luuletaja Hesiodose järgi on ta aga Uranose tütar ja sündis merevahust ilma emata ja pärast isa surma. Sümbolid Aphrodite sümboliteks olid tuvi ja mürt ning tema puuks oli mirt. Ühes "Homerose hümnidest" nimetatakse teda "Ilusaks kuldseks jumalannaks" Pildid Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Aphrodite http://en.wikipedia.org/wiki/Aphrod...
1.JUMALAD 1.8.Aphrodite(Venus) Aphrodite oli armastuse-, viljakuse- ja ilujumalanna, nii jumalate kui inimeste kaval võrgutaja; naeru armastav jumalanna, kes naeris magusalt või pilkavalt kõiki, kes ta võludele alla andsid. Ta oli vastupandamatu jumalanna, kes röövis aru isegi tarkade peas. Ta oli Zeusi ja Dione tütar, kuid hilisemates poeemides kirjtatakse, et ta sündis merevahust Küprose saare lähedal ja oli väga ilus. Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Aphroditet peetakse ka üheks Trooja sõja põhjustajaks. Tagamaks seda, et Trooja kuningas Priamose poeg Paris nimetaks tema kõige kauneimaks jumalannaks, lubas Aphrodite talle maailma kõige ilusama naise armastuse. Tema sümboliteks olid tuvi ja mürt (mõnikord ka varblane ja luik) ning tema puuks oli mirt. Ühes "Homerose hümnidest" nimetatakse teda "Ilusaks kuldseks jumala...
Pole päris selge, kas ,,vanimad" jumalad on kõige vanemad, ent roomlaste hilisemate põlvkondade jaoks olid nad ürgsed jõud, kes jäid pisut hilisemate, prominetsemate jumaluste varju ja olidd kristlike kirjameeste jaoks sageli pilkealuseks. Kreeka kunsti ja kirjanduse mõju Roomale oli nii võimas, et Vana-Rooma jumalad muudeti kreeka jumalate sarnaseks ning samastati nendega. Enamik neist jäi siiski Rooma nimega. Need olid Jupiter, Juno, Neptunus, Vesta, Mars, Minerva, Venus, Mercurius, Diana, Vulcanus või Mulciber, Ceres. Kaks säilitasid oma kreeka nime: Apollo ja Pluto. Bacchus oli veinijumal, tal oli ka ladina nimi - Liber. Kreeka jumalate ülevõtmisel oli lihtne põhjus: roomlastel enestel polnud personifitseeritud jumalad veel lõplikult välja kujunenud. Roomlased olid küll sügavalt religioossed, kuid väikese kujutlusvõimega. Nemad poleks iialgi suutnud luua olümplasi kõigi nende isikupäraste elavate iseloomujoontega.
Maa tüüpi planeedid Maa tüüpi planeedid Maatüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Need planeedid on: 1. Merkuur 2. Veenus 3. Maa 4. Marss Suuruse võrdlus Maatüüpi planeetide suuruse võrdlus (vasakult paremale): Merkuur, Veenus, Maa ja Marss Merkuur Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Veenus Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. ...
EGIPTUS:ARHIDEKTUURIkaksALALIIKI:1.Sakraalarhidektuur e. (kiriklik)kabelid,kirikud 2. Prohaanarhidektuur e. (elamu) lossid,kindlused. KUULSAIM KIVIAJA NAISEKUJUKE: Willerdorfi Venus (Austria) Autor puudub. KAKS KÕIGE KUULSAMAT KOOPAMAALI:1. ALTAMIRA (HISP.) 2. LAXAUX (PRANTS.) MESOPOTAAMIA SUUREMAD SAAVUTUSED EHITUSKINSTIS; kaared, võlvid, tsikuraat, templikompleksid ja nende keskne ala. EGIPT.KUNSTNIKE PÕHIMÕTTED: Kunsti s. h. Arhidektuuri seisukohalt on eriti tähtis vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Igat eset või olendit kujutati iseloomulikuma külje pealt. Nt. Egiptuse poos. EGIPTUSE HAUDEHITISED: MASTABA-vanim haudehitis. EGIPT. KULTUURI KAKS SUUNDA: 1
REFERAAT KOOL KOOL Päikesesüsteem Lühireferaat Töö Koostas: KOOSTAJA, 9b kl. Õpilane Päikesesüsteemi moodustavad Päike ja kõik, mis tiirleb tema ümber: planeedid ja nende kuud, suured kaljukamakad, hulk gaasi ja tolmu. Meie kohalik täht Päike valitseb Päikesesüsteemi. Ta on selle süsteemi kõige suurem ja massiivsem objekt, sisaldades 95% kogu Päikesesüsteemi ainest. Ülejäänu kuulub objektidele, mis tiirlevad ümber päikese. Need on 9 planeeti, üle 60 kuu, miljardeid asteroide ja komeete. Päikese suure massi tõttu on tal võimas gravitatsiooniline tõmme, mis hoiab Päikesesüsteemi koos ja juhib planeetide liikumist. Päi...
Rooma jumalad: Laias laastus jagunevad rooma jumalad 3 gruppi: 1) vanad etruski päritolu jumalad, 2) rooma jumalad, 3) vallutuste käigus imporditud jumalad. Roomlased ise jagasid: 1) dii indigetes (vanad kohalikud ja etruski omad) ja 2) dii novensiles (import). Janus oli väga vana itaalia jumal, ta oli väravate, uste, ja üldse sisse- ja väljapääsude jumalus Jupiter Jumalate isand ja kõige tähtsam jumal. Käes hoidis ta piksenooli, mida sai ta taevast visata. Algselt oli Jupiter taeva ja valguse valitseja, seepärast peeti tema pühadeks päevadeks iide, s.o. täiskuupäevi. Juno Jupiteri naine, naiste ja viljakuse jumalanna. Tema sümboliteks olid granaatõun ja paabulind. Mars sõjajumal, kõige tugevam ja kardetuim jumal. teda austati märtsis ja oktoobris Venus Ilu ja armastuse jumalanna. Minerva tarkuse, õppimise, käsitöö ja tööstuse jumalanna, tema sümboliks oli öökull. Neptune ta oli võimas mere jumal, tema sümboliks oli kolmhark...
Aphrodite Armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna Vanakreeka mütoloogiast pärit Aphrodite, kelle eesti keelne nimetus oli varem Afrodite, on armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Aphroditele on iseloomulik annetada ilu ning ta on ka ise ihaldatud. Aphroditet sümboliseerivateks loomadeks on tuvi, jänes, varblane ning luik ja lilledest roos, mürt, õunapuuõis kui ka ülane, mis viitavad tema looduslähedusele ning võimule selle üle. Tema nimi pärineb sõnast ‘aphros’, mis tähendab eesti keelde tõlgituna merevahtu. Seetõttu usutakse, et tal on ka võim mere üle ning just Aphrodite võib kinkida head mereilma. Aphroditet peetakse üheks suurimaks Trooja sõja põhjustajaks. Antheia lubas Trooja kuninga pojale Parisele maailma kõige kaunima naise armastust, kui too teda kolmest jumalannast kõige ilusamaks nimetab. Kui Paris hoopis selleks Sparta kuninga abikaasat Helenat nimetas ning Aphrodi...
VEENUS Kadi Jürisson ja Erika Ofitserova Koostis · 96.5% süsihappegaasi Click to edit Master text styles 3.4% lämmastikku Second level · · Vingugaas Third level · Väävedioksiid Fourth level · Veeaur Fifth level · Leidub ka vesinikku ja hapnikku · Temperatuur on kuni +500o C · Rõhk kuni 90 atmosfääri · Vedelal kujul vesi puudub Võrdlus Maaga · Pöörlemine on Maa pöörlemisele vastupidine, Veenuse Päike tõuseb läänest ja loojub idas · Läbimõõt 20% ja tihedus 5% väiksem kui Maal · Ühtlaselt segatud gaasidega troposfäär nagu Maalgi Hea teada · Inimese jaoks tihe ja mür...
Tizian Katre Pohlak 11.Klass Rakke Gümnaasium Kes oli tizian? Õige nimi oli Tiziano Vecellio Nime hääldus: titsi'aano vets'ellio Tuntakse ka Vecellio nime all Itaalia maalikunstnik kõrgrenessansi üks silmapaistvamaid meistreid Sündis umbes 1477 Pieve di Cadore'is Suri 27. august 1576 Venezias katku Autoportree Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ELUKÄIK Maaliõpinguid alustas ta juba 9aastasena Kümneaastasena alustas õpinguid Venezias Sebastian Zuccato juures Viis aastat hiljem õppis ta Giovanni Bellini juures Tema kaasõpilaste seas olid Lorenzo Lotto, Sebastiano Luciani ja Giorgione Aastal 1516, peale Giovanni Bellini surma, määras Venezia valitsus ta ametlikuks riigikunstnikuks ...
ouvrir avoir ouvert en ouvrant en ayant ouvert VENIR (Billet 9) Indicatif Présent Passé composé Imparfait Plus-que-parfait je viens je suis venu je venais j'étais venu tu viens tu es venu tu venais tu étais venu il vient il est venu il venait il était venu nous venons nous sommes nous venions nous étions venus vous venez venus vous veniez vous étiez venus ils viennent vous êtes venus ils venaient ils étaient venus ils sont venus Passé simple Passé antérieur Futur simple Futur antérieur je vins je fus venu je viendrai je serai venu tu vins tu fus venu tu viendras tu seras venu
Rooma linnriigiks. Aegamisi vallutati endale maid juurde ja lõpuks kuulus neile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui ka Aafrikas. Roomlaste endi kultuur ja kunst ei olnud nii kaugele arenenud kui osadel vallutatud alade rahvastel, seetõttu võeti palju üle sealsetelt elanikelt. Roomlased võtsid üle ka müüdid ja jumalad Kreeka usundist, kuid panid neile teised nimed. Näiteks Zeusist sai Jupiter ja Aphroditest Venus. Arhitektuur - võlvid Roomlased õppisid etruskidelt kivist kaarte ja võlvide, samuti kuplite ladumist. Nende sidumiseks kasutati lubimörti. Sellised uuendused viisid ehituskunsti täiesti uuele tasemele. Kaared laoti akende ja uste kohale. Nüüd oli võimalik ehitada ka väga suuri neljakandilisi ruume. Silindervõlv Ristvõlv Arhitektuur - foorum Igas Rooma riigi linnas pidi olema foorum - kohtu- ja
„Venuse sünd“ Renessanss "Venuse sünd" valmis 1485. Sellel on kujutatud Venust, kes sündis merikarbist, vahetult pärast sündi karbist välja astumas. Venus sündis selle maali järgi täiskasvanud naisena. Ühel pool Venust on kujutatud läänetuul Zephyros ama abikaasa Chlorisega, teisel pool taimekasvujumalanna Flora. Antiikmütoloogia järgi sündis ilu- ja armastusejumalanna Venus täiskasvanuna merevahust ja maabus teokarbis Küprose saarele. Botticelli (kunstnik) aga ei kujuta maalil otseselt seda lugu vaid teos on täis allegooriaid ja sümboleid. See pilt on omapärane. Pildi värvid on ilusad ja erksamad, mis mulle meeldib
His surviving works, including some collaborations, consist of about 38 plays, 154 sonnets, two long narrative poems, and several other poems. His plays have been translated into every major living language and are performed more often than those of any other playwright. POEMS · In 1593 and 1594, when the theatres were closed because of plague, Shakespeare published two narrative poems on erotic themes, Venus and Adonis and The Rape of Lucrece. He dedicated them to Henry Wriothesley, Earl of Southampton. In Venus and Adonis, an innocent Adonis rejects the sexual advances of Venus; while in The Rape of Lucrece, the virtuous wife Lucrece is raped by the lustful Tarquin. Influenced by Ovid's Metamorphoses, the poems show the guilt and moral confusion that result from uncontrolled lust.[
Peetri kirik 1492) Roomas. Federico da Montefeltro ja Battista Sforza portree. Michelangelo. Pieta. Andrea Palladio. Villa Rotonda Sandro Botticelli. Venuse sünd. Vicenzas Tizian. Pearaha. Michelangelo. Taavet. Tizian. Urbino Venus. Michelangelo. Medicite hauamonument. Koidik. Päev. Loojang. Öö. Michelangelo. Sixtuse kabeli interjöör. Michelangelo. Giorgione. Äike. Sixtuse kabeli laemaal. Inimese loomine. Giorgione. Magav Venus. Michelangelo. Mooses. Julius II hauamonument.
5 Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Coresus Sacrificing himself Venus and Cupid to Save Callirhoe 1760 1765 6 Pildi lisamiseks klõpsake ikooni The Musical Contest The Birth of Venus 17541755 17531755 7 Pildi lisamiseks klõpsake ikooni The Storm The Prize of a Kiss 1759 1760 8 Pildi lisamiseks klõpsake ikooni
Barokk muusika Inglismaal Barokk · Pärast Elizabeth I surma (1630), haaras Inglismaal võimu Oliver Cromwell · Ta keelas ära igasugused lõbustused, kuhu kuulusid pillimäng ja laulmine · 1660. aastal pääses troonile Charles II · Ta oli Louis XIV onupoeg ja armastas lõbustusi ja hiilgusi , tänu selle sattus inglise muusika prantsuse muusika mõju alla Õukondlikud maskietendused Masque Olid Inglismaa muusikas olulisel kohal Mütolooglise või allegoorilise sisuga draamateosed, kuhu oli põimitud muusikalisi numbreid : Sooloaariad, koorid, baletitseenid ning oluline osa oli pantomiimil Semiooper Pärast Cromwelli ajastu lõppu oli suurmoeks kirjutada muusikat draamateostele, millest arenes välja semiooper Ladina keelest "semi" tähendab pool,pooleldi Selles zanris puuduvad retsitatiivid Dramaatiline tegevus antakse edasi ...
Rijksmuseum, Amsterdam ,,Borghese Ares" maalid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Alessandro Botticelli. Venus and Mars. 1483. National Gallery, London. Diego Velázquez. Mars. c. 163941. Museo del Prado, Madrid, Hispaania Nicolas Poussin. Mars and Venus. 16261628. Oil on canvas. The Museum of Fine Arts, Boston Seos tänapäevaga
Nimeta ta teoseid. Kus need asuvad? MASACCIO. Teosed: ,,Püha Kolmainsus" - Fresko Santa Maria Novella kirikus Firenzes ; Freskod Brancacci kabelid kasutas valguse suunamist varjude tekitamist ; Püha Peetrus ravib oma varjuga Firenze Santa Maria del Carmine kirikus ; Aadama ja Eeva Paradiisist pagendamine 8. Kes oli madonna? Jumalaema 13. Keda näed Botticelli maalil ,,Kevad"? Kuidas on edasi antud kevadet? Tegelased: vanakreeka ja -rooma müütidest, keskel Venus (armastusjumal). Venuse pea kohal lendleb ta poeg Cupido (armastusjumal), kolm graatsiat, Mercurius, Chlorist rööviv Zephyros, Flora. 15. Tuleta meelde antiikjumalaid; kreeka jumalatele joon alla, aga mis jumalad on ülejäänud? Märgi iga jumala järele tema ,,haldusala" 1) Poseidon KREEKA JUMAL veekogude jumal 2) Apollo valgus, päike 3) Mars sõjajumal 4) Hephaistos K J tuli,
19.saj avastas arheoloog Santuola Põhja-Itaalias Altamira koopas seinamaalingud. Ei tahetud uskuda, et need pärinevad Paleoliitikumi ajast, kuna neis kasutati erinevaid värve ja oli realistlik, kuid hilisemad uued koopamaalingute (Lascaux Prantsusmaal jm) avastused andsid kinnituse, et need pärinevad siiski Paleoliitikumi ajast. Varasemast ajast on leitud ka lihtsamaid loomakujutisi. Inimesi kujutati väga harva. Ometigi on leitud Austriast Willendorfist naise kuju Venus (ehk Willendorfi Veenus). Koopamaalingutes kasutati mitmeid tehnikaid: 1) kraabiti kivisse kontuurid (piirjooned) 2) kraabitud kontuurid täideti värviga 3) pehmele seinale (nt savile) puupulgaga või sõrmega 4) mitmevärvilisi maalinguid tehti algelise pintsli või käsnaga. Värvid saadi mineraalide peenestamisel ja nende segamisel rasva või veega. Kasutati 4 värvi – punast, kollast, musta, valget. Joonistustel ja maalingutel kujutati peamiselt loomi (piisoneid, mammuteid,
Helios nägi oma paleest kõike pealt ja ta küsis Zeusilt abi. Ka Zeusi enda tempel oli leekides ja kui ta vahele poleks astunud oleks kogu maa põlenud. Zeus saatis Phaetoni poole piksenoole ning ta suri. Nümfid matsid ta surnukeha ning asetasid hauake hauakivi. Amor ja Psyche Elasid kord kuningas ja kuninganna. Neil oli kolm väga ilusat tütart, kuid noorim neist oli kõige ilusam. Ta oli veel kütkestavam kui Venus. Selle kauni neiu nimi oli Psyche. Tema õed abiellusid, kuid keegi ei julgenud Psyche kätt paluda. Venus oli Psyche peale kade, sest kõik imetlesid teda. Venus tahtis talle kätte maksta. Psyche vanemad läksid oraakli juurde, et teada saada kuidas tüdruk mehele saada. Oraakel käskis tüdruku mäele viia. Nii tehtigi. Psyche seisis üksi mäel ja tundis äkki enda ümber külma õhku see võttis temast kinni ja viis ta aasale
Helios nägi oma paleest kõike pealt ja ta küsis Zeusilt abi. Ka Zeusi enda tempel oli leekides ja kui ta vahele poleks astunud oleks kogu maa põlenud. Zeus saatis Phaetoni poole piksenoole ning ta suri. Nümfid matsid ta surnukeha ning asetasid hauake hauakivi. Amor ja Psyche Elasid kord kuningas ja kuninganna. Neil oli kolm väga ilusat tütart, kuid noorim neist oli kõige ilusam. Ta oli veel kütkestavam kui Venus. Selle kauni neiu nimi oli Psyche. Tema õed abiellusid, kuid keegi ei julgenud Psyche kätt paluda. Venus oli Psyche peale kade, sest kõik imetlesid teda. Venus tahtis talle kätte maksta. Psyche vanemad läksid oraakli juurde, et teada saada kuidas tüdruk mehele saada. Oraakel käskis tüdruku mäele viia. Nii tehtigi. Psyche seisis üksi mäel ja tundis äkki enda ümber külma õhku see võttis temast kinni ja viis ta aasale
Pikad anfilaad tubade read kohakuti asetsevate ustega, mille avamisel saab vaadata läbi kõigi tubade Näide : Uffizi palee Firenzes Maailde iseloomustus ja kirjeldus Iseloomulik maaildele: Ruumikujutise ähmastumine Ebatavaliste nn mürgiste värvitoonide eelistamine Seletamatut päritolu valguse kujutamine Inimese anatoomia on moonutatud Tegelased paigutatud võrdhaarse kolmnurga kujuliselt tipuga alla 1.Pildil "Cupido Venusele kaebamas" (Lucas Cranach Vanem )on Venus moekas, kübara ja väärisehetega iludus, kel ümmargune nägu ja kassilikult pilukil silmad. Veidralt mõjuvad ilujumalanna pikaksvenitatud alasti figuur, ebakindel asend. Jumalanna pigem eksponeerib oma ilu, kui pöörab tähelepanu kaeblevale pojale, kes hoiab käes meekärge ja võitleb mesilastega. 2.Maali "Juudit Olovernese peaga" süee eeldab justkui võika veretöö käsitlemist, ent Lucas
kammerlauljana paljudes maades. Ta on laulnud pearolle ligi 30 ooperis, nende seas Krahvinna (Mozart “Figaro pulm”), Donna Anna (Mozart "Don Giovanni), Mimi (Puccini “Boheem”), Cio-cio-san (Puccini “Madama Butterfly”), Tosca (Puccini “Tosca”), Elisabeth (Verdi “Don Carlos”), Desdemona (Verdi “Othello”), Violetta (Verdi “ Traviata”), Elvira (Verdi “Ernani”), Amelia (Verdi “Maskiball”), Lady Macbeth (Verdi “Macbeth”), Aida (Verdi "Aida"), Venus (Wagner “Tannhäuser”), Liisa (Tšaikovski "Padaemand"), Santuzza (Mascagni "Talupoja au") jpt. Pille Lill on esinenud ooperi-, oratooriumi- ja kammerlauljana paljudes maades. Ta on laulnud pearolle ligi 30 ooperis (Mozart – Krahvinna “Figaro pulm”, Donna Anna "Don Giovanni", Pamina "Võluflööt"; Puccini – Mimi “Boheem”, Cio-cio-san “Madama Butterfly”, Tosca “Tosca”; Verdi – Elisabeth “Don
ISELOOMUOMADUSED- Kaval võrgutaja, vastupandamatu ( röövis aru isegi tarkade peast), truudusetu, hindas armastust üle kõige, sekkus teiste armuasjadesse, kuid ei saanud enda omadegagi hakkama KEDA KAITSEB- Kaitseb tingimusteta armastust SÜMBOLID- Eriti viljakad või ilusad loomad nt tuvi ja ilusad lilled nt roos, mis viitavad tema võimule looduse üle. MÜÜT- Armastuse ja ilu jumalanna Venus supelnud kord meres. Siis sündinudki veevahust roos. Venus näinud imeilusat valget lille ja võtnud selle oma kätte. Roosil aga olnud okkad, mis teinud Venuse käe katki. Jumalanna veri värvinud roosiõie punaseks. Sellest ajast ongi punane roos armastuse sümboliks. Aga kui vanaroomlane sõbra intiimsele lõunale kutsunud, riputanud ta laua kohale valgetest roosidest punutud vaniku. See tähendanud, et kõik külalisega räägitud jutud jäävad sinnasamasse nelja seina vahele, saladuseks
HERMES APHRODITE Koios titaan Phoibe titaan Okeanos titaan, Okeanose jõe valitseja Tethys titaan Iapetos titaan Apollon valgusejumal, tõejumal Artemis Apolloni kaksikõde, kütt, neitsiliku nooruse kaitsja Prometheus inimsoo päästja Atlas taevavõlvi õlgadel kandja Hermes Zeusi käskjalg, kõige nutikam jumal, kaupmeeste kaitsja, taevaheerold Aphrodite - Venus armastuse- ja ilujumalanna sündinud merevahust või Zeusi ja Dione tütar Hephaistose abikaasa Erose ema Veel kreeka jumalusi Eros armastusjumal Iris vikerkaarejumalanna, jumalate käskjalg Dionysos (Bachos) veinijumal Paan Hermese poeg, lamba- ja kitsekarjuste jumal Aiolos tuulte kuningas, elas maa peal Nike võidujumalanna Themis seadusejumalanna Justitia - õiglusejumalanna Üheksa muusat Zeusi ja Mnemosyne (Mälu) tütred olid
selgus ● Antiik-Kreekast laenati nii põhiplaane kui ka kaunistusdetaile Tartu ülikool Madeline kirik Kapitooliumihoone Washingtonis Tähe võidukaar Narva värav Raikküla mõis Riisipere mõis IV Maalikunst ● Erinevad stiilid baroki, rokokoo ja klassitsismi ajal ● Baroksed maalid jätavad rahutu, salapärase ja dünaamilise mulje ● Kuulsaim kunstnik: Peter Paul Rubens Rubens- The Fall of Phaeton Rubens- The Fall of Man Rubens- Venus at the Mirror Rubens- Nymphs filling the horn of plenty Rubens- Venus, Cupid, Baccchus and Ceres Rubens- The Three Graces IV maalikunst ● Hollandi maalikunst oli teistsugune: elulähedane ● Olustikumaalid ehk elu-olu täpselt kujutavad pildid ● Natüürmordid: puuviljade ja esemete kujutamine Rembrandt- Girl with a Pearl Earring Rembrandt- The Prodigal Son in the Tavern Van Dyke- The Arnolfini Wedding
Hephaistos - inetu ja lombakas tulejumal Persephone - Hadese abikaasa Üheksa muusat Kleio - ajaloo muusa Urania - astronoomia muusa Melpomene - tragödia muusa Thaleia - komöödia muusa Terpsichore - tantsu muusa Kalliope - eepilise luule muusa Erato - armastusluule muusa Polyhymnia - jumalatele määratud laulude muusa Euterpe - lüürika muusa Kreeka jumalate rooma vasted Zeus - Jupiter Hera - Juno Poseidon - Neptunus Hestia - Vesta Ares - Mars Athena - Minerva Aphrodite - Venus Hermes - Mercurius Artemis - Diana Hephaistos - Vulcanus või Mulciber Demeter - Ceres Apollon - Apollo Pluton (Hades) - Pluto Nike Victoria Koios - Phoibe ja Okeanos - Tethyse liin Koios - titaan Phoibe - titaan Okeanos - titaan, Okeanose jõe valitseja Tethys - titaan Iapetos - titaan Zeus taeva, tormi- ja äikesejumal. Hera abielu- ja kodujumalanna, taeva kuninganna, Zeusi õde ja abikaasa Poseidon merejumal (võimsa kolmhargiga), Zeusi vend
See maal näitab kuidas Paris vaatab jumalannat alasti, koos kahe jumalannaga, kes seisavad lähedal. El Juicio de Enrique Simonet 1904 ( Pariis) Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Y Neljas tase ³ Viies tase Jumalanna oma poja Erosega Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Y Neljas tase ³ Viies tase Milo Venus (Melose Aprohodite) 1820 Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Y Neljas tase ³ Viies tase Athena, Eros ja Dionysus Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Y Neljas tase ³ Viies tase SANDRO BOTTICELLI - VEENUSE SÜND 1484 Kapitooliumi Aphrodite Aphrodite Savifiguur Väike-
Muusikaretsensioon ,,Venus & Mars" Tina Turner ja Freddie Mercury kontsertetendus 6. oktoobril käisin Nokia Kontserdimajas vaatamas kontsertetendust ,,Venus & Mars", mis oli Tina Turneri ja Freddie Mercury muusikale pühendatud ainulaadne show-etendus, mis jutustas loo kahe kuulsa artisti elust. See show tuli ettekandele, vaid sellel ühel korral ja saadud tulu kasutatakse vähktõve alaseks ennetustööks Eestis. Ürituse korraldaja oligi Eesti Vähiliit. Räägitakse, et viimase poole sajandi muusika poleks sama ilma Tina Turneri ja Freddie Mercury´ta. Nende kahe tähe unustamatuid lugusid esitasid: Gerli Padar, Tanja Mihhailova, Birgit Varjun, Kaire Vilgats, Birgit Õigemeel, Ott Lepland, Uku Suviste, Oliver Kuusik, Mikk Saar ja Robin Juhkental. Laval olid Georg Otsa nimelise kooli sümfooniaorkester ja koor Siim Aimla juhatusel, Palestra tantsutüdrukud, Tallinna Tants...
Sageli tõlgendatakse seda pulmaküünlana, mis vastabiellunute kodus tavakohaselt süüdati. Päeva pidulikkust rõhutab karusnahaga, tikandite ja pitsidega kaunistatud garderoob. Giorgione (Giorgio Barbarelli da Castelfranco)(1477 -1510) "Uinuv Venus" 1.Töömõõtmed: 108,5 x 175 cm 2.Maali asukoht: Old Masters Picture Gallery (Dresdeni maaligaleriis) , Saksamaal 3.Tehnika: Õlivärvitehnikas 4.Värvid: tumedad toonid, Venus on kujutatud heledamalt ja ta uinub punasete ja hallikate linade peal. 5.Kompositsioon: Tagaplaanis on kujutatud inimtühi linn , mis tõstab esile omakorda ,,Uinuva Venuse" müstilist atmosfääri. Linad on maalitud hõbedase varjundiga, pigem külmades toonides, mis on vastuoluline tavalisele pesu kujutamisele. Inimkeha orgaanilisusele, naturaalsusele ning maalähedusele viitab maapinna reljeefi ning naisekeha kurvide miimika ja vastavus. 6.Pildi Fookus: Fookuseks on Venuse käed 7
«Me peame leidma üldised planeetide atmosfääride mehaanikareeglid.» Maailmakuulus inglise füüsik S. Hawking on hoiatanud, et seoses kliima globaalse soojenemisega võib Maa tulevikus muutuda sama kuumaks kui on praegu Veenus. See tähendaks õudset lõppu. Teadlased loodavadki nüüd Veenuse atmosfääri uurimisega saada uusi teadmisi, mille rakendamine aitaks Maad ähvardavat kliimakatastroofi ära hoida. Teaduslikud eesmärgid Venus Expressi missioonil on lühidalt väljendatud seitsme teaduse teemadel: Atmosfääri dünaamika Atmosfääri struktuur Atmosfääri koostis ja keemia Pilve kiht ja udu Kiirguslevi tasakaal Pinna omadused ja geoloogia Plasma keskkond Sond on esimene, mis üritab tabada pilte planeedi pinnast, mida peaks olema võimalik teha läbi "infrapunase valguse akende". Ultraviolettkiirguse osa näitab päikesekiirgust, mis peegeldub atmosfääris.
ornamendid("Veenus" ei esinda jumalanna kehastust,mida ta peaks.),maal on erootilist laadi. Veenuse otsekohesus on sageli täheldatud ja üles märgitud.Ta jõllitab otse vaatajale näkku,olles ükskõikne oma alasti olemise suhtes.Paremas käes hoiab ta lillekimpu ja vasaku käega varjab ta oma häbet,mis provokatiivselt on asetatud kompositsiooni keskele.Tagataustal on koer,mis sümboliseerib truudust.Kuid see,et koer magab sümboliseerib seda,et naine on truudusetu. Giorgione's Magav Venus (umbes 1510). Manet's Olympia (1863) maali tellis Guidobaldo II della Rovere, hertsog Urbino.Tavaliselt kingiti kirste Itaalias pulma kinkideks.Tagataustal figureerivad koduabilised,sorivad taolises kirstus ning ilmselt otsivad Veenuse riideid. Kummalisel kombel, arvestades selle erootilist sisu,maal oli mõeldud kui õpetlik "modell" Giulia Varano jaoks, hertsogi äärmiselt noor pruut.Argumentatsioon oli tehtud hilise ajaloolase Rona Goffen i 1997.
KUNSTIAJALOO konspekt: VANA-EGIPTUSE JA MESOPOTAAMIA KUNSTI AJALUGU Kuros- skulptuur, mis kujutab Antiik-Kreeka alasti noormeest (joonis 1). Joonis 1. Kuros (srs.dl.ac.uk/ arch/oxford-2003/) Willendorfi Venus- Austriast Willendorfist leitud üks varaseimaid skulptuure Joonis 2. Willendorfi Venus (www.shwing.com/gal/ displayimage.php? album=top...) Mykerinos- Egiptuse vaarao, kellele on ehitatud püramiid. Ajatelg: ürgaeg Mesopotaamia/E Antiik Antiik Varane keskae renessan giptus kreeka/room Kreeka/room keskae g ss a a g 40000 eKr 4000 eKr ...-0 0-...
TÖÖLEHT 11.KLASS RENESSANSS 1. SELETA ARHITEKTUURITERMINID! VÕLV - kaarekujulise ristlõikega ruumiline kandetarind. ROIE on ristvõlvide servjooni tähistavad eenduvad kaared. BAAS on samba, piilari või pilastri alaosa, millele toetub tüves. VIIL-on ehitise katuse (enamasti viilkatuse) otsas olev seinapind. KAPITEEL on iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ja kantava osa vaheline detail TSENTRAALEHITIS on ümmarguse, hulknurkse või Kreeka risti kujulise põhiplaaniga ehitis. Paljud Bütsantsi ja renessansiaegsed kirikud olid tsentraalehitised. PILASTER on lame püstine seinasammas KARNIIS seina ülaosast eenduvat rõhtsat ehk horisontaalset liistu, millel on ehituskunstiline ja ka vett seinale mittelaskev otstarve. RUSTIKA on arhitektuuristiil või -element, jämedalt tahutud kividest laotud müüritis PORTAAL rikkalikult dekoreeritud peasissekäik ...
populaarseks. Rikas kaupmees Lorenzo di Pierfrancesco de' Medici tellis Boticellilt maali oma maamaja tarbeks. Kas ta ise või keegi tema õpetatud sõpradest ilmselt selgitas kunstnikule, kuidas antiikajal oli kujutatud Venuse tõusmist merest. Neile õpetatud meestele oli tema sünd sümboolne lugu kauniduse maailma ilmumise taevalikust müsteeriumist. Võib ette kujutada, kui hardalt asus kunstnik tööle, et müüti väärikalt kujutada. Maalil esitatud tegevust on kerge mõista. Venus on ilmunud merest tuulejumalate poolt randa aetud merekarbil ja tema ümber lendlevad roosid. Üks nümf ootab tema maaleastumist, ulatamaks talle purpurset mantlit. Maal kujutab endast täiuslikku harmooniat. Boticelli Venus on nii kaunis, et me ei märka ta kaela ebaloomulikku pikkust, ta õlgade kaldenurka ega seda, kui veidralt on ta vasak käsi kehaga ühendatud. Küllap oli asi selles, et need olid vabadused, mida
dooria sammas joonia sammas kannelüürid voluut korintose sammas akantuse lehed megaron peripteer Aphaia tempel Hera tempel Poseidoni tempel Akropol Parthenon friis Pheidias propüleed Erehcteion Võidujumalanna Nike Erechteion karüatiidid Mausolos Epidaurose teater Pergamoni altar skulptuur kuuros koore Polykleitos Myron Milose Venus Laokoon vaasimaal küüliks amfora leküütos krateer
20. sajandi kunstiteos Mina valisin oma kunstiteoseks Paul Delvaux’i õlimaali "Magav Veenus", mille kunstnik sai valmis aastal 1944. Maal jäi mulle silma kui külastasin Kumu Kunstimuuseumis näitust, kus eksponeeriti Delvaux’i teoseid. Mind köitis maalides peituv müstilisus ja ilu, mis tegid teosed väga meeldejäävaks ja elavaks. Paul Delvaux elas aastatel 1897-1994, ta oli Belgiast pärit sürrealist, kelle maalide tunnuslikeks elementideks ja meeldejäävateks kujunditeks on öised stseenid, müstilised somnambuulsed naisfiguurid ja antiikse arhitektuuriga linnakeskkond. Oma maalidel kujutab Delvaux isiklikke kinnisideid ja teda lakkamatult saatvaid mälestuslikke kujundeid, mis on sageli pärit juba tema lapsepõlve ajast. Tema töödes on kombineeritud klassikaline perfektsus, millega kaasneb erootiline ja kohati vaevav või ahastust tekitav atmosfäär. Tema tööde lahutamatuks osaks on paljad naised, kes on ku...
Temast oli saamas kõrgklassi lõbunaine, keda kõik ihaldasid ja armastasid. Ainult natuke raske oli meelde jätta inimeste nimesid, kes sealt läbi käisid. Huvitav oli tähele panna, et teatrites kui näiteks mängida poolalasti kreeka Venust, või mingit muud mütoloogilist olendit, siis see ei olnud nii paheline ja labane kui lihtsalt alasti naise keha vaatlemine. Romaani keskosas toimus palju aga juhtus vähe. Kirjeldaksin raamatu keskosa nii, et kui alguses on Nana kui Venus, kes lendas särava tähena kõrgustesse, siis keskosa näitab Nanat naturalistlikul moel, naise kehalt on võetud õrn kehakate ja järgi jäi alasti olek. Armusuhted erinevate armukestega, kord ta armastas mehi, kord ta vihkas ning süüdistas neid kõigis oma ebaõnnestumistes. Ta tundis rõõmu kui sai mehi alandada ja ärakasutada. Erutav meesteõgija, kes oli paheline ja julm, tundis mõnu kui mehed tegid tema jaoks kõike.
Rooma religioon ja kristlus · Roomlaste religioon sarnanes kreeklaste omadele. Zeus Jupiter Ares Mars Hera Juno Athena Minerva Aphrodite Venus · Jumalate hea tahe sõltus sellest, kui hästi inimesed neid teenisid. (ohverdamine) · Riik ja religioon olid seotud. · Riik kontrollis tähtsamaid pühamuid, korraldas usupidustusi ja preestrid olid riigi ametnikud. · Alates augustusest austati keisreid jumalatena. · Roomas jätkus hellenismi perioodil alguse saanud religioonide ühtesulamine. · Rooma riik ei teinud takistusi teistele religioonidele, kuid teiste jumalate kõrval pidi
Zeus Peajumal, taeva-, vihma- ja Jupiter äikesejumal Hera Taeva- ja abielu jumalanna Juno Poseidon Merejumal Neptunus Hades Allmaailmajumal Pluto Hestia Kodukoldejumalanna Vesta Ares Sõjajumal Mars Athena Tarkusejumalanna Minerva Apollon Valguse- ja ennustusjumal Apollo Aphrodite Armastus- ja ilujumalanna Venus Hermes Teekäijate ja kaupmeeste Mercurius jumal Artemis Jahi-, kuu- ja Diana nõidusejumalanna Hephaistos Tule- ja sepatööjumal Vulcanus
tormijumal Abielude kaitsja Hera Juno Surnute riigi valitseja Hades Pluto Merejumal Poseidon Neptunus Sõjajumal Ares Mars Sõjajumalanna Athena Minerva Valguse-, tõe- ja Apollon Apollo ennustuskunsti jumal Jahijumalanna Artemis Diana Armastusjumalanna Aphrodite Venus Sepatööjumal Hephaistos Vulcanus Viinamarjakasvatusejumal Dionysos Bacchus Viljakuse- ja viljakasvatuse Demeter Ceres jumalanna Jumalate käskjalg, Hermes Mercurius teekäijate abiline Kodukoldejumalanna Hestia Vesta Võidujumalanna Nike Victoria
Rikas kaupmees Lorenzo di Pierfrancesco de' Medici tellis Boticellilt maali oma maamaja tarbeks. Kas ta ise või keegi tema õpetatud sõpradest ilmselt selgitas kunstnikule, kuidas antiikajal oli kujutatud Venuse tõusmist merest. Neile õpetatud meestele oli tema sünd sümboolne lugu kauniduse maailma ilmumise taevalikust müsteeriumist. Võib ette kujutada, kui hardalt asus kunstnik tööle, et müüti väärikalt kujutada. Maalil esitatud tegevust on kerge mõista. Venus on ilmunud merest tuulejumalate poolt randa aetud merekarbil ja tema ümber lendlevad roosid. Üks nümf ootab tema maaleastumist, ulatamaks talle purpurset mantlit. Maal kujutab endast täiuslikku harmooniat. Boticelli Venus on nii kaunis, et me ei märka ta kaela ebaloomulikku pikkust, ta õlgade kaldenurka ega seda, kui veidralt on ta vasak käsi kehaga ühendatud. Küllap oli asi selles, et need olid vabadused, mida Botticelli lubas endale selleks, et
Enamik rooma jumalusi samastati kreeka omadega ja neile anti lihtsalt rooma nimed. - Rooma peajumal Jupiter vastas kreeka Zeusile. Tema peatempel asus Kapitooliumil, kus koos temaga austati kahte jumalannat. Need olid Juno (kreeka Hera) ja Minerva (Athena). Kui nende tunnused olid kreeka päritolu, siis komme seada üks jumal kokku kahe jumalannaga on etruski päritolu. - Otsesed "tõlked" kreeka usundist olid ka muusika ja luule kaitsja Apollo, ilu- ja armastusejumalanna Venus, merejumal Neptunus, sepatöö ja tulejumal Vulcanus, kaubandusjumal Mercurius, looduse kaitsja Diana, veinijumal Bacchus. Märksa enam kui Kreekas olid aus sõjajumal Mars, Jupiteri isa Saturnus (Kronos), õnne jumalanna Fortuna (Tyche) ja kodukolde jumalanna Vesta (Hestia). Tegevusala Kreeka nimi Rooma nimi Taevas, pikne Zeus Jupiter
AJALUGU Inimene kujunes 2.Inimese tunnused: olid suurema ajumahuga ja oskasid mõelda, kaaslastele anti mõtteid edasi häälitsustega, arenes häälikuline kõne. 3.*Kuna üleminek koriluselt ja küttimiselt karja kasvatusele ja põlluharimisele toimus aeglaselt ja järkjärgult ja mitte igal pool siis selle tõttu olid osad inimesed paiksed ja osad rändasid. Kuna inimesed ei sõltunud enam nii palju loodusest ja hakkasid ise endale toiduaineid tootma võisid nad paikseks jääda. Küttimine ja korilus nõudsid ringiliikumist. Igal pool ei leidunud sobivaid taime ja looma liike keda kasvatada ja kodustada ega sobivaid loodustingimusi seega rännati sobivamatele aladele. 4.*Kuna metallist tööriistad olid teravamad ja vastupidavamad oli tööviljakus suurem ja suudeti toota rohkem kui endal tarvis oli. Arenes tööjaotus ja arenes kaubavahetus. Tekkis eraomand, sugukonnasidemed nõrgenesid, kujunes varanduslik ebavõrdsus-tekkis klassiühiskond. 5.Esiaja kult...
Kirjanduse tunni konspekt 8.okt 2009 Õpetaja raamatusoovitus(Iidsete aegade lood1 ja 2) Antiikkirjandus(Antiik-Kreeka,Rooma) Antiikkirjandus-mõiste antiikkirjandus hõlmas antiik-rooma ja antiik-kreeka kirjandust nende riikide Eksisteerimise perioodil.Kirjandus toetub mütoloogiale.Vanimad näited on (Homeros- Filias,Odüsseia) Antiikjumalate kants:Olümpose mägi Jumalad:Zeus(Jupiter),Hera(Juno),Pallas Athena(Minerva),Hephaistos(Vuleanus),Apollon(Apollo) Artemis(Diana),Ares(Mars),Aphrodite(Venus),Hermes(Mereuruius),Dyonysos(Bacchus),Hest ia(Vesta) Demeter(Ceres),Poseidon(Neptunus),Hades(Pluto). Kodus:Miks odüsseus ei jõudnud kohe koju kuigi tema laevastik oli kodusadamas?
elulugu · 1470. aastaks oli avanud töökoja · Töötas Medicite õukonnas · Rooma · Maeti 1510 Tööde iseloomulikud omadused Vähene ruumisügavus Graatsiline joon Valgus ja vari Mütoloogilised stseenid Kevad(La Primavera) Armastusjumalanna Kolm graatsiat Iseloomulik stiil Venuse sünd Kõige tuntum Tuulejumal Aastaaegade jumal harmoonia Mars ja Venus Armastuse võit saatürid f Maagiline sünd Savonarola eeskuju Vaimne heilus Madonna raamatuga Neitsi maarja Jeesuse kannatused Tänan Kuulamast
) haua viimast kambrit (pealiku hauakambrit). Päikesemotiivid pandi megaliitikumi haudadesse kaasa selleks, et need lohutaksid ja valgustaksid surnuid ning kindlustaksid uuestisünni järgmises maailmas. Newg.'i peetakse kõige tähtsamaks kiviaja (leiuks) Euroopas. * Poulnabrone - dolmen Iirimaal, 14 inimese luud ja 6 tükid; ala nimi on Burren Rootsis - Tanum (ala); Soomes - Äänisjärv (Oneega) petroglüüf - kaljugraveering Viljakuse fetiØid (üleloomulikult kummardatav ese Willendorfi Venus 30 000-10 000 a. e. Kr. Leitud Austriast, asub Viinis (Naturhistorisches Museum), liivakivist, 11 cm. Dolni Vestonice Venus - savist, 11 cm. 25 000 a.t. 8 cm, mammutiluust pea, 26 000 a.t. Ühiskondliku tööjaotuse vormid: * põllunduse tekkimine 8000 a.t. NAINE pani seemne mulda MATRIARHAAT emajärgne sugukond * jaht, MEES tõi tapetud looma pojad koju, karjakasvatus; PATRIARHAAT isajärgne sugukond * käsitööliste eraldumine eksogaamia sugulaste vaheline seksuaalühte keeld
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
