Pompeius Kristin Belkovski V1E Pompeius Gnaeus Pompeius Magnus ➔ 29. september 106 eKr – 28. september 48 ➔ eKr Kuni kaotuseni Caesarile peeti teda oma ➔ aja hiilgavaimaks väejuhiks Kodusõda ➔ Caesar ületas Rubico, piirijõe tema provintsi Gallia Cisalpinaga', millega puhkes kodusõda. ➔ Senat tegi Pompeiusele ülesandeks Rooma linna kaitsmise. ➔ Pompeius, kes oli oma väejuhivõimeid juba korduvalt tõestanud, tahtis otsustavat lahingut vältida, kuid senaatorid sundisid teda selleks Mõrvamine Egiptuses ➔ 28. septembril ➔ Tema mahalöödud pea anti hiljem Caesarile üle ➔ Caesar olevat nutnud, kui ta mahalöödud pead nägi
vallutanud. Gallias väga edukas, kuid Roomas oli toimumas tõsised sündmused: M. Crassus oli lahingus langenud ning nüüd algas võimuvõitlus Caesari ja Pompeiuse vahel. See kodusõda jagas kodanikud kahte leeri: senati pooldajad(Crassus) ja senati vastased(Caesar). 49. Aastal kutsus senat Caesari prokonsuli kohalt enneaegu tagasi ning andis sisuliselt käsu alluda pompeiuslastele. Vastuseks suundus Caesar sama aasta jaanuaris oma leegionidega Rooma peale, mille vägesid kamandas Pompeius. Caesari lahinguis kogenud väed tõrjusid Pompeiuse armee kõikjalt välja ja kõigest kahe kuuga oli Põhja-Itaalia Caesari käes. Pompeius püüdis vähemalt Rooma linna kaitsta, kuid Illerda lähistel toimunud lahingus sai ta täieliku kaotuse osaliseks ning põgenes senaatoritega Brindisi kaudu Kreekasse. Caesarist oli saanud Rooma uus valitseja ning 49.aasta sügisel kuulutasid Roomasse jäänud senaatorid Caesari pidulikult diktaatoriks.
II aastatuhandel eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeruoopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. 1000 aastat eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal. VIII V sajandil eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruski linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. Kuningate aeg Roomas 753 509 aastat eKr Varane vabariik 509 265 aastat eKr Esimene kuningas Romulus. Peale seda ertuskidest kuningad. Riigi eesotsas senat, igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seas 2 konsulit. V sajandil eKr Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas. etruskitega. 510. aastal eKr Rooma kuningavõim kukutati, viimane kuningas maapakku. ...
Kuuldus ülestõusnutest levis kogu Itaalias. Kõikjalt põgenes orje Spartacuse juurde. Varsti oli neid kümneid tuhandeid. Kuid orjad ei olnud väga üksmeelsed. Ning vahepeal oli roomlased oma jõuse koondanud ning neil õnnestus Crassuse juhtimisel õnnestus neil orjade sõjavägi puruks lüüa. Tuhanded orjad, kes roomlaste kätte langesid löödi Via Appia äärde risti. 1. sajandi keskpaiku eKr olid Roomas kõige mõjukamad 2 väejuhti: Pompeius ja Caesar. Julius Caesar polnud esialgu veel millegi erilisega silma paistnud. Kuid ta oli väga suursugust päritolu ja pidas ennast Romuluse sugulaseks. Tutvuste ja sugulussidemete tõttu valiti ta Rooma ülempreestriks. 60 a. eKr sõlmisid Pompeius ja Caesar omavahel kokkuleppe milles nad lubasid üksteist riigiasjades alati toetada. Roomlased kutsusid tänapäeva Prantsusmaad Galliaks. Kogu Gallia vallutamine tõotas roomlastele suurt sõjasaaki. Caesar sai konsuliks ning asus Galliat
hariduse. 18-aastaselt abiellus Caesar Cornelia Cinnaga ja pärast tema surma Pompeiaga. Caesaris kasvas huvi poliitika vastu ja järk-järgult hakkas ta oma võimu suurendama. Selleks tegi ta kõik, et inimeste poolehoidu võita. Caesar jagas vaestele leiba, toitu ning raha ja korraldas neile lõbustusmängusid. Varsti sai temast ülempreester (pontifex maxsimus) ja see tähendas ka tema isiku puutumatust. See oli tema poliitika algus. Kolm konkureerivat väejuhti ja riigimeest Roomas Crassus, Pompeius ja Caesar sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt lubasid üksteist toetada. Hiljem valiti Caesar konsuliks ja saadeti Galliasse. Kümne aasta jooksul vallutas Caesar terve Gallia ja nihutas riigi piirid Reinini ja Atlandi ookeanini. Nendes sõdades näitas Caesar end hea väejuhina ja lõi enesele tubli sõjaväe, kes oli oma pealikule sõnakuulelik ja truu. Sel ajal hukkus Crassus võitluses ja kokkulepe ehk triumvraat lagunes. Caesari ja Pompeiuse vahel toimus täielik
austasid, vaenlased kartsid. • Teeb „riigipöörde“ – viib oma väed peale Gallia vallutamist Itaaliasse. • Kodusõda ammuse vaenlase Pompeiuse vahel Pompeius Ka sina, Brutus! • Caesar alustas 10. jaanuaril 49 eKr Rubicot ületades kodusõda, mille ta võitis ja kuulutas ennast eluaegseks Rooma diktaatoriks. • Caesari kodusõda (49–45 eKr), peeti Julius Caesari ja senatioptimaatide fraktsiooni, mida esialgu juhtis Gnaeus Pompeius Magnus , vahel ja lõppes Caesari võiduga. Rahulolematud senaatorid mõrvasid Caesari märtsi iidide ajal 44 eKr. Vabariigi lõpp • Loodetud vabariigi taastamist ei saavutatud. • Võim läks jagamisele väejuht Antoniuse (idapoolsed alad) ja Caesari kasupoeg Octavianuse (läänepoolsed alad) vahel. • Antonius sõlmib liidu Egiptuses Kleopatraga, endise Caesari armastatu/armukesega. • Antonius teeb triumfi mitte Roomas vaid
Ta jagas vaestele leiba, toitu ja raha ning korraldas neile lõbustusi. Ta tegi kõik, et võita poolehoidu. Tema tõsisem karjäär algas ülempreestri ametikohast. Seejärel määrati Caesar Hispaania asevalitsejaks ning siis kosnuliks. Sellele järgnevalt saadeti ta Galliasse maavalitsejaks. Kümne aasta jooksul vallutas Caesar terve Gallia ja nihutas riigi piirid Reinini ja Atlandi ookeanini. Kuulus väejuht ja riigimees Pompeius, kes samuti kerkis esile, moodustas Caesariga liidu riigi juhtimiseks. 49. Aastal eKr puhkes nende vahel kodusõda. Pompeius sai lüüa ja põgenes, kuid ta tapeti. Caesar tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks. Väidet, et Caesar oli osav manipuleerija toetab fakt, et saades seda, mida ta oli soovinud, muutus tema suhtumine. Ta katkestas sidemed rahvaga. Ta lõpetas heldekäelise vilja jagamise, keelas käsitööliste liidud ning tühistas võlgade kaotamise seaduse.
146. aastal liitsid roomlased pärast mitmeid oma riigiga Makedoonia ja Kreeka. 133. aastal pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Väike-Aasia roomlastele. Rooma oli tõusnud ülekaalukalt tugevaimaks riigiks Vahemere maade seas. · Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 aastat eKr Seni kodanikest koosnenud vägi aendati elukutselise palgaväega. Algasid kodusõjad sõdurite hulgas populaarse väepealike vahel. Peagi tõusid võimsamate riigimeeste ja väepealikena esile Pompeius ja Caesar, kes sõlmisid liidu riigi ühiseks juhtimiseks. 49. aastal eKr Pompeiuse ja Caesari vahel kodusõda. Otsustav lahing toimus aasta hiljem Kreekas, Pompeius sa lüüa, põgenes kuid tapeti. Caesar tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks. Kuid suur osa Rooma aristokraatiast polnud ainuvalitsejaga rahul. 44. aastal eKr tapsid senaatoritest vandenõulased senati istungi ajal Caesari. Võimule tõusid kaks Caesari pooldajat- Antonius ja Octavianus
Täiskasvanuna otsustasid vennad sellele kohale, kus emahunt nad leidis, rajada linna. Jumalate tahteavalduse kohaselt sai Romulusest linna esimene valitseja. Remus ei tahtnud sellega leppida, puhkes tüli, mille käigus Romulus tappis Remuse. 2. Kaart - Rooma, Kartaago, Apenniini poolsaar, Rooma riigi laienemine: 3. Rooma ajalooperioodid ja suurkujud igast perioodist: Kuningate aeg (753 - 509 eKr) Romulus, Tarquinus Superbus Vabariigi aeg (509 30 eKr) Caesar, Pompeius Keisririigi aeg (30 eKr 395/476 pKr) Augustus, Traianus 4. Vabariigi valitsemine: Vabariigiks nimetatataks riigikorda, kus riiki juhtivad ametnikud valib rahvas. Rooma vabariigis otsustas kõiki tähtsamaid asju senat. Senat juhtis riigi igapäevapoliitikat, kuulutas sõdu ja sõlmis rahulepinguid. Lisaks senaatoritele juhtisid Rooma vabariigi elu kaks konsulit. Nende peamine ülesanne oli juhtida sõjaväge võitluses vaenlaste vastu. 5
JULIUS CAESAR Gerli Piirimaa 2011 Sündis 13. juuli 100 eKr Kolm korda abielus Mitmed lapsed Julia Caesarion Rubico jõe ületamine "Liisk on langenud" Senati vägesid juhatas Pompeius Kiirpealetungiga allutati Rooma ja kogu Itaalia Pharsalose lahing Võitis rahva poolehoiu Tugines ustavale sõjaväele Eluaegne diktaator, rahvatribuun ja ülempreester Imperaator Senaatorite vandenõu Surmati pistodadega "Ka sina, Brutos!" Suri 14. märts 44. a eKr Väejuht Poliitik Kirjanik Võttis kasutusele Juuliuse kalendri "Keiser", "Juuli", "Tsaar"
133.a.eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Väike-Aasias roomlastele. -- Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30a.eKr Sõjavägi asendati ümber elukutselise palgaväega. Algasid kodusõjad sõdurite hulgs populaarsete väepealike vahel. Senati võim vähenes, Rooma lihtrahvas oli sageli selle otsusega rahulolematu ning riigi asju otsstasid nüüd enamasti võimsad väepealikud. Peagi tõusid võimsaimate riigimeeste ja väepealikena esile POMPEIUS JA CAESAR, kes sõlmisid liidu riigi ühiseks juhtimiseks. 49a. eKr puhkes Pompeiuse ja Caesari vahel kodusõda. Pompeius sai lüüa, põgenes, kuid tapeti. Caesar tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks, suurem osa arisokraatiast polnud ainuvalitsusega rahul, 44a.eKr tapeti Caeser. Võimule tõusid Caesari pooldajat Antonius ja Octavianus, kes jagasid riigi omavahel pooleks. Antonius abiellus Kleopatraga, sai toetust Egiptusest. 30
Rooma vabariigi algus ja varane keisririik Mihkel Luikme Karl Kaljuver 10c Vabariigi languse põhjused · Kodanike osavõtt · Kodanike riigikaitse · Rooma kodanikud kolooniates · Rooma rahva koosolek koosnes proletaaridest · Mariuse sõjaväereform Kodusõjad ja vabariigi lõpp · Uued väejuhid · Sulla · Itaalia liitlaslinnade ülestõus · Crassus · Pompeius · Caesar Ülevaade varase keisririigi ajaloost · Octavianus · Traianus Riigikorraldus · Senati liige Augustus · Keiser · Provintsi linnad Rooma sõjavägi Rooma õigus Rooma provintsid Rooma vabariigi langus · Muutused sõjaväekorralduses (vabade kodanike asemele palgasõjavägi) · Talupoegade laostumine · Riik liiga suur senise valitsemiskorralduse jaoks Vabariigi korraldus · Kodanike osavõtt Muutused ühiskonnas vabariigi ajal
Itaaliast lahkuma, Kartaago kaotas kogu oma laevastiku, valdused väljaspool Aafrikat ja sellega ka sõjalise tähtsuse. 3. Puunia sõda- vallutasid ja hävitasid roomlased Kartaago. 146 eKr. Samal aastal liitsid roomlased oma riigiga Makedoonia ja Kreeka. 133- pärandas Pergamoni kuningas oma riigi roomlasetele. -Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 Kodanikest koosnenud sõjavägi asendati palgaväega. Väepealike tähtsus suurenes. Peagi tõusid esile Pompeius ja Caesar, kes sõlmisid liidu ühtseks juhtimiseks. 49. puhkes tüli nende vahel, Pompeius tapeti. Caesar tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks. 44. tapsid vandenõulased Caesari. Võimule tõusid kaks Caesari pooldajat: Antonius (ida), Octavianus (lääs). Antonius abiellus Kleopatraga, saades seega ka Egiptuselt rahalist toetust, 31. sai Antoniuse laevastik Octavianuselt lüüa. 30. vallutas Octavianus Egiptuse, ühendades kõik vahemere maad -Varane keiserriik 30 eKr-235 pKr
Rooma amfiteater 70-80 aastat pKr Raudklambritega ühendatud lubjakivi tellised. 50 000 pealtvaatajat Kõrgus- 48,5m 4-korruseline Caracalla termid Avalikud saunad 212-216 aastatel Pesemine, suplemine, füüsilised harjutused, puhkamine Keisrite võitlus, et oma alamatele meeldida. Millegi lõpp on uue algus 1. saj eKr Rooma vabariigi aeg lõppes Põhjused: kodusõjad (Crassus, Pompeius, Caesar) Alguse sai Rooma keisririik Ida-Rooma ehk Bütsantsi keisririik Lääne-Rooma keisririik Octavianus 1 Rooma keiser Valitses: 30 eKr - 14 pKr Kuulujutt (ta enda naine Livia mürgitas ta). Senati tiitlid Octavianusele: tribuun, konsul, ülempreester ja Augustus- auväärne. Alamkeiser- Julius Caesar Iseloomustus: julge, tark, ei sallinud sõdu. Rahu- ja majandusliku arengu periood
purustas Rooma sõjaväe Cannae lahingus, Rooma väed sundisid ta roomast lahkuma, Kartaago kaotas kogu oma laevastiku., 3. Hävitasid roomlased Kartaago · Samal ajal laindasid roomlased oma piire ning vallutasid Makedoonia ja Kreeka, said ka päranduseks valdused Väike-aasias · Kodusõdade periood- Vabariigi langus - vabakutselist vägi asendati palgasõduritega, kodusõjad, senati võim vähenes, jätkusid vallutussõjad Esile tõusid Pompeius ja Caesar ühtne riigi juhtimine --- Konflikt Pompeius jäi alla, põgenes, tapeti. Caesar tõusis ainuvalitsejaks tapeti, kuna aristokraaatia polnud ainuvalitsemisega nõus Antonius ja Octavianus tõusid võimule - jagasid kaheks: Octavianus lääne; Augustus ida Antonius abiellus hellenistliku Egiptuse valitsejanna Kleopatraga, Kodusõda Antonius ja Octavianuse vahel, Antonius sai lüüa, põgenes Kleopatraga Egiptusesse, tapsid ennast
was 13 years old. after the death of first wife Cornelia. Caesar divorced himself Pompeia and married witf the third time 58 BC consul Pison's daughter Calpurnia. Children Own his daughter Julia Cleopatra, Caesar. he gave wife to Pompeius. He put Cleopatra on the throne oh Egypt, with who he had son Caesar, who was born in 47 BC Power Julius Caesar was the Julius Caesar most famous Roman speachman. He conquered Gallia and was the firsti Roman commender who tired conquer the Britain. Conclusion Now I know much more about Julius Caesar and his children and power. References http://et.wikipedia
Vabariigi langus(30. aastal eKr) Rooma vabariiklik kord oli oma mõtte suurel määral kaotanud. Seda õõnestas veel väepealiku Mariuse sõjaväereform, mille tagajärjel hakati värbama proletaare palgalisteks sõduriteks ning kujunes palgaline sõjavägi. Senati osatähtsus hakkas vähenema ning populaarseks said hoopis väepealikud, kes tahtsid hiljem võimu haarata ning nende vahel puhkesid kodusõjad. Esile kerkisid kolm võimsat meest ja väepealikut Crassus, Pompeius ja Caesar, kes moodustasid triumviraadi, kuid peale Crassuse surma puhkes ülejäänute vahel kodusõda. Caesar purustas Pompeiuse väe ning Pompeius tapeti ja Caesarist sai diktaator, kes aga tapeti 44. aastal eKr senati istungi ajal. Nüüd kerkisid esile Antonius ja Octavianus. Antoniuse laevastik sai 31. aastal eKr Octavianuselt lüüa ning Antonius põgenes Egiptusesse ning tappis end koos Kleopatraga ning 30. aastal eKr liitis Octavianus Egiptuse Roomaga ja ühendas kõik
30.a.eKr Octavianus vallutas hellenistliku Egiptuse ja sai Rooma riigi ainuvalitsejaks. 60.a.eKr Crassus, Pompeius ja Caesar sõlmisid triumviraadi. 338.a.eKr Hellenismi perioodi algus./Philippos II alistas Kreeka oma ülemvõimule. 753.a.eKr Rooma linna asutamine. 776.a.eKr Hakati üles kirjutama olümpiavõitjaid. Toimus esimene Vana-Kreeka olümpiamängud. 800.a.eKr Algas arhailine ajajärk./Tähestiku kasutuselevõtt. 395.a.pKr Lääne- ja Ida-Rooma keisririigi lõplik lagunemine. 476.a.pKr Odoaker kõrvaldas võimult viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustluse./ Lääne-Rooma riigi lagunemine. 622.a
Kodusõdade periood ja vabariigi langus (133-30 a. eKr) Kujundati ümber Rooma armee. Kui varem oli kasutusle tavakodanike vägi, siis nüüd asendati see elukutselise palgaväega. Algasid kodusõjad populaarsete väepealike vahel. Kuigi paljud kodanikud olid selle vastu, vähenes ikkagi senati võim. Riigi asju otsustasid nüüd võimsaimad väepealikud. Samal ajal jätkusid vallutussõjad. Peagi tõusid esile Pompeius ja Caesar, kes sõlmisid liidu, et valitseda kahekesi Roomat. Pomeius oli vallutanud Väike-Asia ja Süüria ning Caesar Gallia. Kuid peagi puhkes nende kahe valitseja vahel kodusõda. Caesar tungis oma vägedega Itaaliasse ja Pompeius Rooma riigi idapoolsetele aladele. Otsustav lahing toimus Kreekas, kus Pompeius sai lüüa, ning püüdis põgeneda, kuid ta tapeti. Caesarist sai Rooma ainuvalitseja. Kuid suur osa polnud ainuvalitsusega rahul, tapeti Caesar 44. a. eKr. senati istungil
kõnet Catilina vastu ja pärast võitu andis senat talle aunime Pater Patriae (Isamaa Isa). See oli Cicero poliitilise karjääri kõrghetk. Caesarit ja Crassust seostati mingil määral salaliidust osavõtuga, kuid kumbki ei määrinud oma nime lõplikult. Crassus tõmbus ajutiselt poliitikast tagasi. Caesar oli sel ajal pontifex maximus (ülempreester) ja seega puutumatu isik. Pärast Catilina lüüasaamist määrati Caesar Hispaania asevalitsejaks. U. 60 a. e.Kr. sõlmisid Crassus, Pompeius ja Caesar kokkuleppe ehk triumviraadi, mille kohaselt lubasid nad üksteist toetada (konkureerisid kolm väejuhti ja riigimeest Roomas ). Hiljem valiti Caesar konsuliks ja saadeti Galliasse, s.o. Põhja-Itaaliasse ja Lõuna-Prantsusmaale maavalitsejaks (60. a. e.Kr.). Aastal 51 a. e.Kr. suri Crassus idas võitluses partalastega. Nüüd oli Caesaril konkurents väiksem. Põhjapoolne osa Galliast oli veel vallutamata. Seda osa kavatseski Caesar Rooma võimusesse võita
Aastal 149 eKr saavutas Rooma makedoonlaste üle otsustava võidu ja liidendas seejärel nii Makedoonia kui ka Kreeka. Aastal 133 eKr pärisid roomlased Pergamoni kuningalt testamendiga tema Väike-Aasias asunud riigi. Nii jõudis Rooma võim Aasiasse. Roomast oli saanud Vahemere valitseja. Caesar, Antonius ja Octavianus Pärast Itaalia liitlaslinnade ülestõusu Rooma vastu kerkis esile kolm võimsat riigimeest ja väepealikut Crassus, Pompeius ja Caesar. Esialgu moodustasid nad riigi ühiseks juhtimiseks liidu triumviraadi (,,kolme mehe liit"). Pompeius oli saanud kuulsaks vallutustega Väike-Aasias ja Süürias, Caesar aga alistas Rooma võimule Gallia (tänapäeva Prantsusmaa). Pärast seda kui Crassus oli Aasias sõjakäigul langenud, puhkes Pompeiuse ning Caesari vahel kodusõda. Caesar hõivas oma vägedega Rooma ja purustas seejärel Kreekas toimunud otsustavas lahingus Pompeiuse väe.
Vana-Rooma X klass Apenniini ps-Ps, kuhu tekkis Rooma riik itaalikud-Indo-Eurooplased, kes asusid elama Apennin ps. latiinid-itaalikute haru, kes elasid kesk Itaalias etruskid-rahvas, kes elas Apenniini ps põhja osas Tiber-jõgi, mille äärde rajati Rooma linn 753e.Kr-Rooma linna rajamine ja ajaarvamise algus foorum-koosolek, turupalts Kapitoolium-Rooma keskne kõrgem kindlustatud osa Romulus-Rooma asutaja 510 e.Kr-Vabariigi perioodi algus senat-vanemate nõukogu partoon-jõukas roomlane klient-vaene roomlane, kes vajas patrooni kaitset konsul-kõrgeim riigiametnik, sõjaväejuht 265.eKr-kogu Itaalia on läinud Rooma võimu alla patriits-jõukas maaomanik plebei-vaene kodanik rahvatribuun-plebei õiguste kaitsja 12 tahvli seadused-esimesed kirjalikud seadused Rooma ajaloos magistraat-riigiametnik nobiliteet-jõukas ülemkiht, kellele kuulus poliitiline võim koloonia-asumaa leegion-sõjaväe üksus u5000 meest provints-vallutatud ala, väljaspool Itaaliat...
Askees usklike, eriti munkde karm eluviis. Presbüter varakristliku koguduse vanem. Provints roomlaste alistatud piirkond väljaspool Itaaliat. Ariaanlus hereetiline kristlik õpetus, mille kohaselt pole Jeesusel Kristusel jumalik, vaid ainult inimlik loomus. Term avalik saun. Patroon jõukas ja suursugune inimene Vana-Roomas. Sinod kirikukogu, et arutada tähtsaid usu-ja kirikuasju ning sinna kogunesid piiskopid ja metropoliidid kogu Vana-Rooma riigist. Tooga - oli Vana-Rooma meessoost kodanike rõivaese, mis heideti tavaliselt tuunika peale. Rahvatribuun Vana-Rooma riigiametnik, kes kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi. Metropoliit suurema ja tähtsama diötseesi peapiiskop. Augur preester-ennustaja Vana-Roomas, eriti lindude lennu tõlgendaja. Diktaator piiramatu võimuga riigiametnik Vana-Roomas. Diocletianus - oli Vana-Rooma keiser 20. november 283 kuni 1. mai 305. Astus tagasi. Odoaker - umbes 435 4...
Athena, Apollo-Apollon, Diana-Artemis, Mercurius-Hermes, Venus- Aphrodite, Bacchus-Dionysos, Saturnus-Kronos, Vesta-Hestia. 2. Isikud: Peetrus ja Paulus- Kristluse levitajad, Peetrus oli esimene Rooma piiskop. Titus Livius- tuntuim ajaloolane Vergilius- kirjanik ``Aeneis`` Cicero- rooma üks silmapaistvamaid riigimehi, kõnemees Octavianus ehk Augustus- keiser Romulus- pärimuse järgi rooma linna rajaja. Romulus ja Remus Nero- keiser, julm Traianus- keiser, suurim ulatus Roomal Caesar ja Pompeius, Antonius, Lepidus, Crassus. Diocletianus- sisekorra ja piiride taastamine,, sõjaväe tugevdamine, senat kaotab tähtsuse, kristlaste tagakiusamine. Constatinus 306-337, pooldas ristiusku, 313 legaliseeriti ristiusk. 3. Mõisted: Puunia sõda- sõjad Rooma ja Kartaago vahel, 3 sõda. Patriits- suursuguse suguvõsa liige Plebei- plebs-rahvahulk, ülejäänud kodanikud roomas, jäid jõukuselt alla. Patroon- rikas roomlane, eestkostja Klient- vaene roomlane
3. 3. Puunia sõda 146. Kartaago. 4. 149. eKr - Makedoonia 5. 133 eKr testamendiga Väike Aasias asunud riik. Valitsemispoliiika: Vabariigi langus ja keisririik: Hakati palkama södureid, kes said peale erruminekut maatüki. Kodusõjad, vabariigi lõpp: 82. eKr kehtestas Sulla mõneks aastaks ainuvõimu. Mariuse ja Sulla vahel võitlus, samal ajal ülestõusud Itaalia linnades. Suruti maha kuid kõik said rooma kodakondsuse. Ceasar, Pompeius ja Crassus sõlmisid kolmemeheliidu ehk Trumviraadi senati vastu. Ceasar kuulutas ennast diktaatoriks. Tapeti 44 eKr. 30 eKr vallutas Augustus egiptuse ja sai alguse... Keisririik: Rooma riigi parim olukord(30 eKr - 13 pKr.) Arenes majandus ja täiustus riigi sisekorraldus. 1. Sajandi keskel vallutati suur osa Britanniast. 98 117 Traianuse valitsusaeg, Rooma impeeriumi välise võimu tippaeg. Vallutati Daakia ja Mesopotaamia
palgaväega. Algasid kodusõjad sõdurite hulgas populaarsete väepealike vahel. Senati võim vähenes ja riigi asju otsustasid nüüd enamasti väepealikud. Võimsamad väepealikud olid Pompeius(vallutas riike Väike-Aasias ja Süürias) ja Caear(vallutas Gallia ehk Prantsusmaa), kes sõlmisid liidu riigi ühiseks juhtimiseks. 49.a eKr puhkes nende vahel kodusõda. Caesar tungis oma vägedega Galliast Itaaliasse ja Pompeius suundus Rooma riigi idapoolsetele aladele ustavaid vägesid koguma. Otsustav lahing toimus aasta hiljem Kreekas, kus Pompeius sai lüüa, põgenes ehk tapeti. Caesar tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks.Suur osa Rooma aristokraatiast polnud sellega rahul ja 44.a eKr tapsid senaatoritest vandenõulased senati istungi ajal Caesari. Võimule tõusid kaks Caesari pooldajat- Antonius ja Octavianus, kes jagasid
21) Miks muutus kristlus väga populaarseks? 22) Kristluse pühakirja kujunemine ja sisu. 23) Miks tekkis kristlaste algul konflikt Rooma riigiga? 24) Milline nägi valitsemine välja Rooma hilise keisririigi ajal? 25) Ristiusukiriku struktuur. 26) Õpilane oskab anda ülevaate germaani rahvastest (kes nad olid, kuidas nende positsioon Roomas muutus, milleni see kõik viis). 27) Õpilane teab, kes olid järgnevad isikud ning millega on nad end ajalukku talletanud: Romulus, Hannibal, Pompeius, Caesar, Antonius, Octavianus, Traianus, Cicero, Maecenas, Vergilius, Titus Livius, Jeesus, Pontius Pilatus, Peetrus, Paulus, Hieronymus, Diocletanius, Constantinus Suur, Theodosius Suur, Odoaker, Justinianus, Augustinus, Cassiodorus. VASTUSED 753 eKr - Romulus rajas Rooma linna 265 eKr - Kogu Itaalia Rooma võimu all 216 eKr - Hannibal purustas Rooma sõjaväe Cannae lahingus 146 eKr - Kolmas Puunia sõda roomlased hävitasid Kartaago
teenistust erru läksid, andis riik neile maatüki, kus nad võisid oma elulõpu veeta põlluharijana. Mehed olid seotud tihedalt väepealikuga, kes neid juhtis ja nende heaolu eest hoolt kandis, seetõttu võis väepealik nüüd soovi korral senati otsuseid ignoreerida ja koguni oma vägedega Rooma vastu astuda. Peale Mariuse reformi, aastakümnetel tekkis mitu väepealiku, kes tahtsid haarata riigis võimu. Nendeks olid - Crassus, Pompeius ja Caesar. Esialgu moodustasid nad - triumvaadi. Kuid pärast seda kui Crassus oli Aasias sõjakäigul langenud puhkes Pompeiuse ning Caesari vahel kodusõda. Caesar hõivas oma vägedega Rooma ja purustas seejärel Kreekas toimunud otsustavas lahingus Pompeiuse väe. Nii sai Caesarist riigi ainuvalitseja, peale seda laskis ta end nimetada diktaatoriks. Kuid suur osa Rooma nobiliteedist polnud rahul senati võimu langusega ja 44 aasta eKr tapeti Caesar senati istungi ajal
Kartaago kaotas laevastiku, valdused ja sõjalise tähtsuse. · III PS: Roomlased vallutasid ja hävitasid 146 aastal Kartaago. · Laienesid ka idas + Makedoonia ja Kreeka, sai ka Väike-Aasia päranduseks. · Tugevaim riik Vahemere maades. Kodudsõdade periood ja vabariigi langus(133-30a. eKr) · Elukutseline palgavägi. · Kodusõjad: sõdurid vs väepealikud. · Senati võim vähenes. · Pompeius ja Caesar. · 48.a Caesar tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks. · 44.a tapeti Caesar. · Antonius(ida) ja Octavianus(lääs) · 31. Antonius sai lüüa, 30 enesetapp. · Octavianus ühendas kõik sh. Egiptus Vabariigi lõpp. Varane keiririik(30eKr-235pKr) · Octavianusest sai Augustus(30-14). Rahu ja majanduse õitseaeg. · Nero(54-68) julm valitseja. Suur tulekahju. I saj pKr Suurbritannia vallutus.
tundma teda kui oma jumalat Tegi kõik, mis võimalik, et poolehoidu võita Jagas vaestele leiba, toitu, raha ja korraldas lõbustusmänge Lõi võimu haaramiseks salaliidu Tema süüdistuskõne senatis on saanud maailmakuulsaks "O tempora, o mores" (oh aegu, oh kombeid) Catilinas mõisteti surma, kuid ta põgenes Etuuriasse Pärast Catilina lüüasaamist määrati Caesar Hispaania asevalitsejaks U. 60a eKr sõlmisid Crassus, Pompeius ja Caesar kokkuleppe lubades üksteist toetada Kui 51a eKr suri Crassius, tahtis Caesar vallutama hakata põhjapoolset osa Galliast 10 a jooksul vallutas ta kogu Gallia ja nihutas riigipiire Hiljem andis välja seadused põlluharimise ja teedeparandamise kohta Laskis Rooma linna kaunistada ehitistega ja teostas kalendri paranduse (Juuliuse kalender) Ta määrati eluaegseks diktaatoriks Suurendas senaatorite arvu Kui ta oli saanud võimu, olles näiliselt
puhkes Egiptuses Kleopatra-vastane kodusõda. ______________ * intriig salasepitsus; intrigaan intriigide sepitseja; Rooma kodusõda Samal ajal oli ka Rooma riigis kodusõda: Julius Caesar oli just saavutanud võidu Pompeiuse* üle. Viimane põgenes Egiptusesse. Egiptuse regent Potheinos otsustas olukorra enda kasuks pöörata. Ta teeskles, et soovib Pompeiust toetada, ja määras viimasele kohtumise Pompeius tapeti (tal raiuti pea otsast). Kui Pompeiust jälitav Caesar Egiptusesse jõudis, soovis regent temaga kohtuda. Ta pakkus Caesarile kingiks kandikule asetatud Pompeiuse pead. Selline barbaarsus tekitas Caesaris üksnes tülgastust ... ________________ * Pompeius (106-48 eKr) Rooma riigimees ning andekas väepealik; püüdis takistada Caesari pürgimist ainuvõimule, kuid sai viimaselt 48. a. lõplikult lüüa; lootes leida kaitset Egiptuses, mõrvati Ptolemaios XIII käsul
seega omandasid roomlased oma esimesed valdused Aasias Kodusõdade periood ja vabariigi langus (133 30 a eKr) · 2. ja 1. Sajandi vahetusel eKr kujundati ümber Rooma sõjavägi- kodanikest koosnenud vägi asendati palgasõduritega. · Algasid kodusõjad · Senati võim vähenes ning Rooma rahvas oli tihti senati otsustega rahulolematu, riigi asjade otsustajaiks said väepealikud · Neist võimsaimateks tõusid Pompeius ja Caesar, sõlmisid liidu ühiseks juhtimiseks.Pompeius- kuulus vallutuste poolest Väike-Aasias ja Süürias, Caesar- alistas Rooma võimule Gallia. · 49 a eKr puhkes Caesari ja Pompeiuse vahel kodusõda, nende vahel toimus lahing milles Pompeius sai lüüa, põgenes kuid hiljem tapeti. · Suur osa Rooma aristokraatiast oli rahulolematu ainuvalitsejaga ning 44 a eKr tapeti Caesar
Segaduste ajajärk keisririigis (235-284) Rooma uus tugevnemine (284-395) Suur rahvaste rändamine ja Lääne-Rooma langus (375-476) Ida-Rooma viimane hiilgeaeg (476-568) 2. Vabariigi languse põhjused Rooma armee kujundati ümber kodanike vägi asendus palgasõduritega. Tekkisid kodusõjad võimukate väejuhtide vahel. Rooma rahvas polnud rahul senati tööga. Tõusis väepealike võim. Esile tõusid Pompeius (vallutused Väike-Aasias ja Süürias) ja Caesar (vallutused Gallias). Nad sõlmisid liidu riigi ühiseks juhtimiseks. 49 eKr puhkes nende vahel kodusõda. Otsustav lahing peeti Kreekas, Pompeius kaotas, põgenes, kuid tapeti. Caesarist sai Rooma ainuvalitseja. 44 eKr ta tapeti senaatoritest vandenõulaste poolt. Jällegi tõusis võimule 2 meest Antonius ja Octavianus (lõpp anus tähendas poega, Octavianus oli Caesari lapsendatud poeg). Nad jagasid omavahel Rooma riigi
relvi kasutama. Algul võistlesid omavahel Marius, kes otsis Rooma linna tuge eelkõige rahvakoosolekult, ja rohkem senaatoritele toetuv Sulla. Mariuse ja Sulla võitluste ajal toimus ka Itaalia liitslaslinnade ülestõus Rooma vastu. See suruti küll maha, kuid edaspidiste rahutuste vältimiseks anti kõigile Itaalia elanikele Rooma kodakondsus. Järgnevalt kerkis esile kolm võimsat riigimeest ja väepealikut Crassus, Pompeius ja Caesar. Esialgu moodustasid nad riigi ühiseks juhtimiseks liidu triumviraadi ("kolme mehe liit"). Pärast kolme mehe sõjaretki puhkes Pompeiuse ning Caesari vahel kodusõda. Caesarist sai Rooma riigi ainuvalitseja. Taaspuhkenud kodusõdades tõuid esile kaks senist Caesari pooldajat Antonius ja Octavianus. Antoniusst toetas seejuures Egiptuse riigi valitsejanna Kleopatra. Antonius sai Octavianuselt lüüa. Antonius põgenes Egiptusesse kus ta tappis end koos Kleopatraga
Eratosthenes oli vanakreeka matemaatik, poeet, atleet, geograaf ja astronoom. Pompeius-väepealik ja riigimees(Pompeiuse ja Caesari vahel oli kodusõda) Octavianus- Vana-Rooma keiser, esimene Rooma keiser. 30a. eKr hõivas O. Egiptuse, liitis selle Roomaga ning lopes vabariigi ajastu, hiljem Augustus.. Panteon- antiikajal ka kõigile jumalatele pühendatud templit, tipus zeus Venus-ilu ja armastuse jumalanna Mars-sõjajumal, talupoegade,karjuste kaitsja Vesta-kodukoldejumalanna Titus Livius-koostas "Linna asustamisest "alates 2.Klient-patrooni kaitse all olev inimene, vastutasuks teenid patrooni truult Patriitsid-isad, suursugustest suguvõsadest, nende esiisad arvati olevat Romuluse ajast Roomas. Rahvatribuunid-Vana-Rooma riigiametnikud, kes kaitsesid algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi. Konsulid-juhtisid sõjaväge, nende järgi nimetati aastat, krgemad ametnikud Tsensorid-korraldasid kodanike loendust ja kosotas...
Caesar Gaius Julius Caesar (13. juuli 100 eKr 15. märts 44 eKr) oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Caesar abiellus 84 eKr Lucius Cornelius Cinna tütre Cornelia Cinna nooremaga. Caesar oli sel ajal 18-aastane ja Pompeia 13-aastane. Kui 82 eKr sai Cinna vastane Lucius Cornelius Sulla diktaatoriks, siis käskis ta Caesaril end naisest lahutada. Caesar keeldus ja muutus sellepärast Sulla põlualuseks. Ta pääses ainult eestkoste tõttu. Poliitilist tegevust alustas Caesar pärast Sulla surma 78 eKr. Ta astus Sulla pooldajate vastu, keda süüdistati väljapressimises. 74 eKr võitles ta Mithridatesega. 68 eKr oli ta kvestor. Teise abielu sõlmis Caesar Sulla lapselapse Pompeiaga 67 eKr, aasta pärast esimese naise Cornelia surma. Ta korraldas 65 eKr ediilina luksuslikud vaatemängud ja laskis taastada Mariuse kujud. Niimoodi saavutas ta rahva poolehoiu. 63 eKr sai ta pontifex maximuseks. Kui...
sõjas hävitasid roomlased Kartaagi 146eKr), * 146 eKr liitsid roomlased pärast mitmeid sõdu oma riigiga Makedoonia ja Kreeka, *133eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Väike-Aasias roomlastele. Rooma oli tõusnud tugevaimaks riigiks Vahemere maade seas. 4)Vabariigi langus 133-30 eKr II ja I sajandi vahetusel eKr kujundati ümber Rooma armee, *algasid kodusõjad, * võimsamate riigimeestena tõusid esile Pompeius ja Caesar, * Kui Pompeius tapeti tõusis Caesar Rooma riigi ainuvalitsejaks (44eKr Caesar tapeti vandenõulaste poolt), *Võimule tõusid Antonius ja Octavianus, *30eKr vallutas Octavianus Egiptuse ja ühendas kõik Vahemere maad. 5)Varane keisririik 30 eKr-235 pKr - *Octavianuse valitsusaeg tõi endaga kaasa pika rahuperioodi, * 64.aastal hävis suur osa Roomast hiigel tulekahjus, *I saj. keskel pKr vallutati suur osa Suurbritanniast,
· filosoof ja tragöödiakirjanik · tappis ennast ära, kui Nero teda vandenõus süüdistama hakkas. · lõikas veenid kuumas vannis läbi Proosa · jutustav kirjandus · tippaeg kuldsel ajajärgul · Kuldse aega iseloomustab: a) kodusõjad b) võimuvahetused c) kuskil 0. aasta kandis I triumviraat Caesar, Pompeius, Grassus II triumviraat Marcus Antonius, Octavianus, Lepidus · Spartacus ori Traakiast, tema juhtimisel toimus orjade mäss · retoorika tähtsus suurenes (sõda, poliitika põhiliselt) · filosoofia levik Marcus Tullius Cicero · 106 kuni 43 aastat eKr · kõnemees, filosoof ja riigimees · 14 kõnet Marcus Antoniuse vastu · tapeti Marcus Antoniuse käsilaste poolt · enamasti poliit- ja kohtukõned
Vallutussõdade mõju Rooma riigi hävingule Rooma oli väga võimas impeerium, mis toetus oma sõjaväele ning tänu sellele püsis ka see riik. Hiljem, oli sõjavägi riigi hävingu suureks põhjuseks. Rooma riik oli väga suurel territooriumil ning selle hoidmiseks pidi sõjavägi pidevalt piiride juures olema. Lisaks vallutati ka alasid juurde – toimus palju vallutussõdu. Sõjaväe moodustasid peamiselt kodanikud, enamik neist olid talupojad. Kuna talupojad pidid aastaid või kauemgi kodust eemal olema. Nende kodune heaolu jäi selletõttu halba seisukorda, nad ei suutnud tagada pere toimetulekut. Lisaks toimusid Rooma aladel suured laostused II Puunia sõja ajal. Paljud talupojad pidid oma maa ära müüma ning niimoodi said nendest vaesed, maata kodanikud ehk proletaarid, kes tavaliselt elasid Rooma linnas. Neil ei olnud võimalik ka sõjaväes edasi teenida, sellepärast vähenes sõdalaste hulk. Talupojad müüsid või pid...
Kasutades enda selja taga seisvat relvajõudu, hakkasid väepealikud taotlema suuremat poliitilist võimu. See viis lakkamatute kodusõdadeni 1. saj eKr ning mitmetel väepealikel õnnestus lühemaks ajaks võimutäius enese kätte koondada: Sulla diktatuur 82 79 eKr; esimene triumviraat 59 53 eKr (Julius Caesar, Gnaeus Pompeius, Marcus Crassus); Julius Caesari diktatuur 49 44 eKr; teine triumviraat 43 33 eKr (Gaius Octavianus, Marcus Antonius, Marcus Lepidus). Kodusõdade tulemusena 1. saj II poolel eKr koondus kogu võimutäius aastaks 30 eKr Caesari pärija Octavianuse kätte, kes pani aluse uuele valitsemissüsteemile - keisririigile.
tormijooksuga ja hävitati Kartaago linn ja selle aladele rajati Rooma provints. Aastal 133 eKr liideti pärandi teel hellenistlik Pergamoni riik ning Rooma oli sellega laiendanud oma valdused Väike-Aasia poolsaarele. 1.saj eKr toimunud kodusõdade perioodil laienesid Rooma valdused veelgi: Julius Caesar liitis sajandi keskel Rooma riigiga Gallia (tänapäeva Prantsusmaa) ja ajutiselt Britannia lõunaosa, Gnaeus Pompeius vallutas Süüria ja Palestiina ning Octavianus hõivas 30 eKr viimase hellenistliku suurriigi- Egiptuse. 2.2. Vabariikliku riigikorra languse põhjused: Edukad vallutussõjad laiendasid riigi piire ja aitasid kaasa ülikute rikastumisele. Samas sõjaväes teenivad talupojad vaesusid ning olid sunnitud oma maavalduseid müüma suurmaaomanikele võlgade katteks. Kasvavaid sotsiaalseid probleeme üritasid 2
vallutati tormijooksuga ja hävitati Kartaago linn ja selle aladele rajati Rooma provints. Aastal 133 eKr liideti pärandi teel hellenistlik Pergamoni riik ning Rooma oli sellega laiendanud oma valdused Väike-Aasia poolsaarele. 1.saj eKr toimunud kodusõdade perioodil laienesid Rooma valdused veelgi: Julius Caesar liitis sajandi keskel Rooma riigiga Gallia (tänapäeva Prantsusmaa) ja ajutiselt Britannia lõunaosa, Gnaeus Pompeius vallutas Süüria ja Palestiina ning Octavianus hõivas 30 eKr viimase hellenistliku suurriigi- Egiptuse. 2.2. Vabariikliku riigikorra languse põhjused: Edukad vallutussõjad laiendasid riigi piire ja aitasid kaasa ülikute rikastumisele. Samas sõjaväes teenivad talupojad vaesusid ning olid sunnitud oma maavalduseid müüma suurmaaomanikele võlgade katteks. Kasvavaid sotsiaalseid probleeme üritasid 2.saj lõpul eKr lahendada
vallutati tormijooksuga ja hävitati Kartaago linn ja selle aladele rajati Rooma provints. Aastal 133 eKr liideti pärandi teel hellenistlik Pergamoni riik ning Rooma oli sellega laiendanud oma valdused Väike-Aasia poolsaarele. 1.saj eKr toimunud kodusõdade perioodil laienesid Rooma valdused veelgi: Julius Caesar liitis sajandi keskel Rooma riigiga Gallia (tänapäeva Prantsusmaa) ja ajutiselt Britannia lõunaosa, Gnaeus Pompeius vallutas Süüria ja Palestiina ning Octavianus hõivas 30 eKr viimase hellenistliku suurriigi- Egiptuse. 2.2. Vabariikliku riigikorra languse põhjused: Edukad vallutussõjad laiendasid riigi piire ja aitasid kaasa ülikute rikastumisele. Samas sõjaväes teenivad talupojad vaesusid ning olid sunnitud oma maavalduseid müüma suurmaaomanikele võlgade katteks. Kasvavaid sotsiaalseid probleeme üritasid 2.saj lõpul eKr lahendada
Mered-Vahemeri,Joonia ja Türreenimeri. Mäed-Alpid,Apeniinid. Saared-Sitsiilia,Korsika. Jõed- Po,Tiberi. Rahvastik:etruskid,itaalikud(latiinid,samniidid)+kreeklased+foniiklased. Elanike arv Roome riigi õitsengul:90 milj, elanikke Rooma linnas 1-1,5 milj.Kuningate aeg 753-509 eKr,Vabariigiaeg 509-265eKr,Keisririigiaeg 30 eKr-395pKr.Roome linna asutamine-21.04.753 eKr.Rooma impeeriumi jagamine kaheks-395 pKr,Lääne-Roome lõpp-476 pKr Saavutused ehituskunstis-korruselamud,kirikute ja kuplite ehitamine,lubjamört.Veevarustus-purskkaevud, akveduktid(varustasid linna joobiveega)kanalisatsioonisüsteem.Pesemiskultuur-Termid,odrajahuga pesti,h-naised,õ-mehed.Teede ehitamine-Kõik teed viisid Rooma,kivist teed ja sillad, Via Appia- 195 km, kokku 372 teed e. 83 000km. Patriitsid- kodanik, kes kuulus eliitperede hulka ja kes võis astuda riigiametisse. Plebed- neid loeti vabadeks, kuid neil puudusid kodanikuõigused-ei võtnud osa rahvakoosolekutest,ei te...
riigi tugevdamisele kaasa, nad rohkem nõrgendasid seda. Mariuse sõjaväereform öönestas ka. Marius tegi sõjaväe palgaliseks ja seetõttu ei pidanud sõdurid ise relvi hankima ka, nad said selle väepealikult. Marius ja Sulla võitlesid omavahel, sellel ajal kehtestas Sulla ainuvõimu, sellel ajal toimus ka Itaalia liitlaslinnade ülestõus rooma vastu, kõigile anti rooma kodakondsus. Pärast seda kerkis esile 3 võimsat riigimeest ja väepealikut: Crasus, Pompeius ja Caesar, esialgu tegid nad riigi ühiseks juhtimiseks liidu- triumviraadi. Pompeius vallutas Väike-Aasia ja Süüria, Caesar alistas Rooma võimule Gallia. Pärast seda kui Crassus oli langenud puhkes Pompeiuse ja Caesari vahel kodusõda, Caesar purustas Pompeiuse väe, nii sai temast ainuvalitseja. 44a eKr tapeti Caesar senaatorite istungi ajal. 6. Varane keisririik: Pärast Caesari surma puhkes kodusõda Antoniuse ja Octavianuse vahel, Antoniust toetas Egiptuse valitseja Kleopatra
2. Muinasaeg muinasaeg algas esimeste inimeste tekkimisega vähemalt 2 miljonit aastat tagasi. lõppeb esimeste kirjalike ülestähenduste ilmumisega 3000 eKr vanaaeg algas 3000 a eKr kirja leiutamisega lõppes 476 a. Lääne-Rooma keisririigi lagunemisega keskaeg algas 476 Lääne-Rooma keisririigi langusega lõppes 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse, ning renessanssi levikuga uusaeg algas 1492 suurte maadeavastuse ja renessanssiga lõppes 1914 Esimese maailmasõjaga lähiaeg algas Esimese maailmasõjaga 1914 lõppes 1991 Eesti iseseisvumisega Kuidas kujunes usk? Suremise tõttu. Hakati arvama, et meil on hing, mis pahaseks saades jätab keha maha ja inimene sureb. Selle takistamiseks hakati palvetama ja uskuma jumalatesse. Kuidas kujunes kunst? Inimesed tahtsid kogetud hetki jäädvustada ja loodusest leitud materjalidega, mis andsid teatud viisil värvi, maaliti koo...
133a eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Väike-Aasias roomlastele.Nii said roomlased esimese valduse Aasias.Rooma oli tõusnud ülekaalukalt tugevaimaks riigiks Vahemere maade seas. Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30a eKr II ja I saj vahetusel eKr kujundati ümber Rooma armee.Seni kodanikest koosnenud vägi asendati palgaväega. Algasid kodusõjad. Senati võim vähenes.Asju otsustasid võimsad väepealikud.Jätkusid vallutussõjad. Võimsaimate riigimeestena eesotsas: Pompeius ja Caesar,kes sõlmisid liidu riigi ühtseks juhtimiseks. Pompeius oli kuulus vallutuste pärast Väike-Aasias ja Süürias, Caesar aga alistas Rooma võimule Gallia. 49a puhkes P ja C vahel kodusõda.Otsustav lahing toimus aasta hiljem Kreekas,Pompeius sai lüüa,põgenes,kuid tapeti. C tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks.44a tapeti C kuna paljud polnud ainuvalitsusega rahul. Tõusid võimule: Antonius ja Octavianus, kes jagasid riigi omavahel: O-läänepoolsed osad, A-idapoolsed osad
Lihtrahval puudus õigus. Riigikord oli aristokraatlik. 24 VABARIIGI LANGUS Rooma saatis kodanikke kolooniatesse ja jagas Itaalia elanikele lahkelt kodanikuõigusi. Vabariiklik kord kaotas suurel määral oma mõtte. Mariuse sõjaväereform - Marius hakkas värbama proletaare palgalisteks sõduriteks. Kodusõjad: Algul võitlesid omavahel Marius ja Sulla. Edaspidiste rahutuste vältimiseks anti kõigile Itaalia elanikele Rooma kodakondsus. Kerkis esile kolm võimsat riigimeest - Crassus, Pompeius ja Caesar. Moodustati triumviraad.Caesarist sai Rooma riigi ainuvalitseja. Nobiliteedid polnud rahul senati võimu langusega ja senaatoritest vandenõulased tapsid Caesari istungi ajal. Uute kodusõdade ajal tõusid esile 2 Caesari pooldajat - Antonius ja Octavianus. Antoniust toetas hellenistliku riigi valitsejanna Kleopatra. Octavianus hõivas 30 eKr Egiptuse , liitis selle Roomaga ja ühendas Vahemeremaad oma võimu alla. Rooma vabariigi lõpp.
riigi Väike-Aasias roomlastele.Nii said roomlased esimese valduse Aasias.Rooma oli tõusnud ülekaalukalt tugevaimaks riigiks Vahemere maade seas. Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30a eKr II ja I saj vahetusel eKr kujundati ümber Rooma armee.Seni kodanikest koosnenud vägi asendati palgaväega. Algasid kodusõjad. Senati võim vähenes.Asju otsustasid võimsad väepealikud.Jätkusid vallutussõjad. Võimsaimate riigimeestena eesotsas: Pompeius ja Caesar,kes sõlmisid liidu riigi ühtseks juhtimiseks. Pompeius oli kuulus vallutuste pärast Väike-Aasias ja Süürias, Caesar aga alistas Rooma võimule Gallia. 49a puhkes P ja C vahel kodusõda.Otsustav lahing toimus aasta hiljem Kreekas,Pompeius sai lüüa,põgenes,kuid tapeti. C tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks.44a tapeti C kuna paljud polnud ainuvalitsusega rahul. Tõusid võimule: Antonius ja Octavianus, kes jagasid riigi omavahel: O-läänepoolsed osad, A-
Näited kodusõdadest: Kodusõda Mariuse ja Sulla vahel I sajandi alguses eKr. See lõppes Lucius Cornelius Sulla võiduga, kes 82. aastal eKr kehtestas Roomas oma diktatuuri. Sulla valitsemise ajal levis kogu Rooma vabariigis vägivald diktaator vabanes isikutest, kes talle vastu töötasid, nende varandus konfiskeeriti. 60. aastal eKr tekkis Roomas TRIUMVIRAAT see on kolme mehe võim ehk koosvalitsemine. Nendeks meesteks olid kolm tuntumat väejuhti Crassus, Pompeius ja Caesar. Triumviraadi aeg oli vabariigi lõpuaastail ajutine rahuaeg Roomas. Lõppes see 53. aastal eKr, kui Crassus suri. Siis puhkes uuesti kodusõda Pompeiuse ja Caesari vahel, mis lõppes 48. aastal Caesari võiduga. Aastad 48-44 eKr oli Roomas Gaius Julius Caesari diktatuur. Caesar oli Rooma vabariigi lõpuaastate üks tuntumaid ja andekaid riigimehi ja väejuhte. Tema tähtsus Rooma ajaloos: 1) taastas riigis rahu ja korra ning vähendas makse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
