Yggdrasil oli elu sümbol. Ta oli elusolend ja sellepärast pidevalt ohustatud. Neli hirve närisid puu lehti, madu Nighug järas aga väsimatult puu sügavaimat juurt. 3.Aasid ja vaanid Põhjala maailmas elas 2 jumalatesugu. Suuremat ja võimsamat rühmitust kujutavad endast aasid(jumalad), kes elasid Asgardis ning kelle juht oli Odin, ülejäänud tähtsad liikmed olid Thor, Balder, Heimdal, Tyr ja jumalannad Frigg, Sif(Tori naine), Nanna, Idun. Frej koos oma kaksikõe Freja ja isa Njordiga olid teise rühmituse vaanide tähtsamad liikmed. Vaanid seondusid esmajoones põllunduse ja sigivusega. Esimene sõda maailmas oli aaside ja vaanide vahel, mille põhjuseks oli mingisugune lahkheli hiiutar Gullveigiga(Kullaarmastus). Aasid püüdsid teda kolm korda surnuks torgata ja põletada kuid hiiutar päses alati eluga. Vaanid tõusid tema kaitsele. Vaenuseis lõppes vaherahuleppega, mille kinnituseks vahetati pantvange
817 jagas Ludwig I Vaga impeeriumi poegade vahel. 843 Frangi riik oli lõplikult jagatud kolmeks. Normannid = Varjaagid. Tähtsad viikingite kaubalinnad: Hedeby, Birka, Helgön, Sigtuna. Rootsi jagunes: Svealased, götlased. 790 inglismaad rünnatakse esmakordselt. 846 viikingid tungisid pariisi. 911 Normandia hertsogkond. 1071 Sitsiilia kuningriik. 874 islandi asustamine. 10 saj avastatakse gröönimaa. 1000 viikingid jõuavad P-Ameerikasse. Jumalad: Thor, Oden, Frej, Freja, Loke. 829 munk Ansgar läheb rootsit ristima. 610 Muhameed saab jumalalat läkituse. Haridziidid, sunniidid, siiidid. 691 Omari mosee Jeruusalemmas. 10 saj - al-Horezmi entsüklopeedia. 13 saj Ibn Mansur koostas araabia keele entsüklopeedia. 1154 al-Idrise koostatud maailmakaart.
maailmameri kus elab madu nim. Jörmungandr. Maailma kohal onAsgård-jumalate elupaik, kust vikerkaare sild viib otse allmaailma. Üle mere onUtgård-sela elasid inimestele vaenulikud gigandid härmahiiud, ragnarök-hea ja kurja viimane võitlus, kus maailm pidid hävima, Odin-laia kübaraga ühesilmne vanamees. Ta valdas nõia-,loitsu- ja luulekunsti.Sõjameeste jumal, Thor-taeva- ja päiksesjumal, kes oli punahabemeline vanamees, Frej-Pärines Vaanide perekonnast mitte Aasode perekonnast. Ta oli rahu, jõukuse ja viljakuse jumal. Teda kujutati suure suguelundiga. 6.5. Skandinaavia ruunikiri-algselt 24 ja hiljem 16 tähemärgist koosnev kiri oli tuletatud kas kreeka, ladina või etruski tähestikus. On säilinud haua- ja mälestuskivid. Neil tähtedel olid jõudu andvad omadused., saagad- Skand. Andsid oma pärimusi edasi suuliselt saagadena. Kirja hakati neid panema XII saj.Kuidas saagad on
Ragnarök hea ja kurja viimne võitlus. Pärimuse järgi pidi maailm hävima ragnarökis. See tähendas hukatuse inimestele ja jumalatele: päike ja kuu kaovad, ilmapuu väriseb ja maa vajub lõpuks keevasse ookeani. Odin Sõjameeste jumal ja sõjaõhutaja, valitseja Valhallas. Valdas nõia-, loitsu- ja luulekunsti. Aitas sõdalastel oma kaheksajalgsel hobusel Valhallasse jõuda. Thor taeva- ja päikesejumal. Usaldusväärne, tema haamrilöögid olid pikne ja vankrikolin mürin. Frej Vaanide perekonnast. Rahu, jõukuse ja viljakuse jumal, edendas taimekasvu ja sigivust. Suured genitaalid. Saagad muinasislandi jutustus, suuline, anti põlvest põlve edasi. Erik Punase saaga, Ynglingerite saaga. 15. Peatükk Keiser Justinianus (517-565) Püüti eduka vallutuspoliitika abil taastada Rooma impeeriumi muistset hiilgust. Sõjaväekorraldus palgaarmee. Maa jagati sõjaväeringkondadeks ehk teemadeks, kus olid
· austati esivanemate hingi o surnud maeti asulate lähedusse ülesharimata maale o hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik o võõral maal surnud põletati(et nad jõuaks valhallasse) päikesekultus o sümbol oli ratas(hjol)-tuleneb jõulude nimetus jumalad o Thor- taevajumal o Oden- päikese- ja sõjajumal o Frej/Freja- viljakusejumal o Hiiglane Loke- kuri jõud 2.Suurbritannia 1)keldid: · 10.sajand eKr algas hõimude sisseränne · raua tootmine (tööriistad muutusid paremaks-ader) 2)roomlased: · 43. aastal pKr said roomlased endale uue provintsi Britannia · 2. saj. ehitati Hadrianuse müür · Järgmine keiser A.Pius lasi ehitada uue müüri 100km põhja poole · 5
Katoliikluses on oluline koht sakramentidel: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, abielu sõlmimine, vaimulikuks pühitsemine. 4. -5. sajandil tõusis Rooma piiskoppide tähtsus- hakatakse kutsuma Rooma paavstiks. Gregorius I Suur. 756. a. loodi Kirikuriik. 6. Viikingid. Normannid, varjaagid, taanlased. Normandia hertsogiriik, Island, Gröönimaa, Erik Punane jõuab u. 1000 Põhja-Ameerikasse. Usund: Thor, Odin, Frej. Nende kirja tuntakse ruunikirja nime all, selle vanim tähestik pärineb 3.-4. sajandist. Seda kasutatakse ruunikividel, mis olid enamasti haua- või mälestusmärgid. Kirjanduses- saagad, mis on suuliselt edasiantud pikemad jutustused, mis käsitlesid ajaloolisi sündmusi kirjanduslikus vormis. Saagad on kirja pandud 12.-13. sajandil. Kõige kuulsam on ,,Vanem Edda". 8. Araabia ja muhamedlik kultuur. Araabia poolsaar, beduiinid. Meka kaupmees Muhamed (570-632) paneb aluse islamile
karm füüsilinetöö, kloostrid asustamatta paikades, harisid seal maad; Frantsisklaste ordu- kuulutasid jumalasõna lihtrahva seas nagu Jeesus, vaene elu ja jutlused; Dominiiklaste ordu-nim. Jumala ustavad koerad, ül. Jutustada usu kaitseks, suur rõhk haridusele. 2. Skandinaavlaste muistne maailmapilt Austasid loodusjõude, puid päikest, esivanemaid, Valhalla, kolmeosaline ilmapuu(oksad puudutasid taevast, juur põrgut), maailma häving Ragnarok(hea ja kurja kokkupõrge), jumalad Thor, Frej, Odin, inim ja loomaohvrid jumalatele.Ruunid e tähed(neil oli jõud) Pilet 7 1.Keskaegne linnaelu-maja suurus näitas jõukust, võisteldi majade ehitamises, linn ümbritsetud müüriga(kaitses vaenlase kallaletungi eest), vaesed asusid väljaspool müüre(eeslinnades), kirjaoskus levinum kui maal, rändurite tõttu traditsioonide sulandumine, linnades levis laialt prostitutsioon, aga abielu polnud moes.Linnas arveldati peamiselt rahaga. 2. Skandinaavlaste saagad ja kangelaseepika
2)Idatee-Läänemerest mööda Dnepri ja Volga jõgesid Musta/Kaspia mere äärsetele aladele- Bütsantsi 3)Retked avaookeanile-9saj jõudsid Norra viikingid Islandile,-Gröönimaale, ~1000 Leif Erikson jõudis P-Am ranniule. Usund-loodusesemete austamine, esivanemate hingede tähtsus-valhalla(viikingite taevas), päikesekultus. 11saj keskel võtsid vastu ristiusu, tekkisid kristlikud Skandinaavia kr-d Jumalad-Thor-taeva/piksejumal, Oden-päikese/sõjajumal+tarkuse ja luule kaitsja, Frej ja Freja-viljakusjumal, Loke-saatana osa 12.Suurbritannia rahvad 1)Keldid-10-15saj ekr rändasid Pr aladelt SB-sse. Paari saj jooksul asustasid kogu SB. Isaj eKr alistas Caesar keldid Pr ja nim provintsi Galliaks. ~1000a hiljem alistasid britanniasse tunginud roomlased sealsed keldi hõimud, võim kestis L-Rooma langemiseni 2)Anglosaksid-5saj Britanniasse liikunud germaani hõimud(angled+saksid), paari saj jooksul alistati keldid, hõivati SB, kuid ühtset riiki ei tekkinud
Skandinaavlased nägid maailma müütilise olmeosalise ilmapuuna, mille ülemised oksad ulatusid taevasse, juured puudutasid aga põrgut. See oli universumi toetav raamistik. Inimeste maailma ümber oli maailmameri, kus elutses hiiglaslik madu, nende maailma kohal elasid aga jumalad, kelle riigist viis vikerkaar otse allmaailma. Maailm pidi hävima ragnarökis, ehk hea ja kurja võitluses, selles hukuvad inimesed ja jumalad. Jumalad Odin oli sõjameeste jumal. Thor oli taeva- ja piksejumal. Frej oli rahu, jõukuse ja viljakuse jumal. (Loki oli hiid, kes kehastas kurjust) Ruunid Taanis võeti kasutusele ruunikiri, mis on meieni jõudnud hauakividel, mälestuskividel ja relvadel. Ladinatähestik lükkas ruunid käibelt. Need olid ka jõuduandvad asjad. Ruunid pidid ära hoidma ka hauarüüstamisi. Need ei olnud ainult tähemärgid, vaid ka väga pühad asjad. Saagad suuliselt edasiantavad pärimuslood. Need sisaldasid müüte hiidudest ja jumalatest,
kujutluses maailm oli asustatud paljude müütiliste olenditega; valküürid; Valhalla-võitluses hukkunud sõdalaste vald; Muinasskandinaalased nägid maailma müütilise kolmeosalise ilmapuuna; Pärimuse järgi pidi maailma hävima hea ja kurja võitluses-ragnarökis. See tähendab hukatust nii inimetele kui jumalatele; Skandinaavia jumalad Aasid ja Vaanid; Odin(sõja ja päikesejumal); Thor(taeva-ja piksejumal); Frej(viljakusjumal) Ruunid Ruunikiri; algselt 24 hiljem 16 tähemärki; Ruunid ei olnud lihtsalt tähed, vaid neil olid ka ,,jõudu anvvd" omadused: need oli jõuruunid; ruun-saladus,loits Saagad ja kangelaseepika Skandinaavlased andsid oma pärimusi suuliste lugude ehk saagadena põlvest põlve edasi. Saagad sisaldasid nii müüte hiidudest ja jumalatest kui ka realsetel sündmustel põhinevaid lugusid; Erik Punase saaga; Ynlingerite saaga; 6.Bütsants. Riik ja ühiskond Ülevaade ajaloost
Muinasskandi. nägid maailma 3-osalise ilmapuuna. Selle kõige ülemised oksad ulatusid taevasse, aga tema kõige alumine juur põrgusse mida ühendas vikerkaare tee. Pärimuse järgi pidi maailm hävima hea ja kurja viimases võitluses- ragnarökis.S.t ilmapuu värisemist ja maa vajumist lõpuks keevasse ookeani. Jumalad jag. 2-te perekonda: Aasid ja Vaanid.Odin oli sõjameeste jumal ja sõjaõhutaja, samuti valitseja Valhallas. Thor oli taeva- ja piksejumal. Frej oli rahu, jõukuse ja viljakuse jumal, kes edendas nii taimekasvu kui ka loomade ja inimeste sigivust. Jumalaid austati annetuste ja ohvrite toomisega. Taanis võeti kasutusele ruunikiri, mis hiljem levis ka mujal skand.Alguses 24 tähemärki, hiljem 16. Kasutati haua- ja mälestuskividel. Tekste kirjutati nii hästi vasakult paremale kui ka vastupidi. Kirjutati ka katkematult looklevas reas, kusjuures osa ruune paratamatult pea peal seisis. Skand
mere äärde. Lääne-Euroopas normannid, Ida-Euroopas varjaagid. 7. Ülevaade skandinaavlaste religioonist ja kultuurist. Austasid loodusjõude ja esivanemaid. Maailm asustatud ohtlike olenditega nt hiiud, mäevaimud, trollid. Naissõdalased valküürid korjasid laipu et viia need Valhallasse. Maailm oli kolmeosaline ilmapuu. Pärimuse järgi pidi maailm hävinema viimses võitluses ragnarökis. Sõja ja põikesejumal Odin Piksejumal Thor Viljakusjumal Frej Kurjade jõudude kehastaja Loki Loomade ohverdamise kõrval toodi vahepeal ka inimohvreid. Ruunikiri Taanis kasutusele võetud, levis hiljem mujale. Meieni tekst jõudnud haua-ja mälestuskividel või relvadel. Peeti pühaks. Viikingite kirja litud peamiselt Põhja-Euroopas. XI Rootsi ruunikividel märgitakse ka Eestit. Saagad ehk suulised põlvest põlve edasi kantud lood, sialdavad nii müüte kui reaalsust. Erik Punase saagast teame retki Gröönimaale ja Ameerikasse
(Nordika museet ligger pa Lejonslätten pa Djurgarden i Stockholm (1889-1907)). Ragnar Östberg rahvusliku romantismi rajaja arhitektuuris. Sai tuntuks villade projekteerijana. Peatööks Linnahall Stockholmis Kungsholm'i saarel (1923). Imposantne, maitsekas. Klassitsistlik skulptuur Bengt Erland Fogelberg. 1819. aastal asus õppima Pariisi, jätkas õpinguid Roomas. Tomantilised teemad : muinas-skandinaavia jumalad (Oden, Tor, Frej) Klassitsistlik teostus. Karl XIV Johans staty (1854), brons, Slussplan Birger jarl (1854), brons, Riddarholmen i Stockholm. Petter Hasselberg (Petter Akesson) reaist. Töö : Snöklockan at Mariatorget Stockholm. J.P.Molin realist. Töö : Baltesspannarna, asub Göteborgis. Klassitsistlik realism/naturalism/impressionism ja modernism Euroopa mastaabis oli Rootsis viljeldav kunst, vaatamata oma arengule, üsna tagasihoidlik kuni 19
Müütilised olendid : inimestele ohtlikud hiiud, mäevaimud trollid ja naissõdalased valküürid. Maailna nähti müütilise kolmeosalise ilmapuuna. Jumalad : kaks perekonda Aasid ja Vaanid. Enamik tähtsaid jumalaid pärines Aaside seast. Odin sõja-ja päikesejumal. Ühesilmne kübaraga vanamees.Odin valdas nõia-,loitsu-ja luulekunsti. Thor taeva-, ja piksejumal. Punahabeline vanamees. Põlluharijate seas kõrgelt hinnatud. Frej rahu,jõukuse ja viljakuse jumal, pärines Vaanide perekonnast. Edendas taimekasvu kui ka loomade ja inimeste sigivust. Jumalaid austati annetuste ja ohvrite toomisega nii kodus kui ka pühapaikades. Saagad ja kangelaseepika Pärimusi anti suuliste lugude ehk saagadena edasi põlvest põlve alates XII sajandist. Erik Punase saaga retked Gröönimaale ja Ameerikasse. Ynglingerite saaga jutustab svealaste kuningavõsast
võitluses Ragnarökis, kui hukatus tuleb kõigele surevad inimesed ja jumalad, surevad kuu ja päike, hiiepuu variseb, ning maailm kukub keevasse ookeani. o Jumalad jagunesid kahte peresse: Aasid ja Vaanid, kes kunagi olid sõjajalal, ent nüüdseks leidnud rahu. Enamik tähtsaid jumalaid pärines Aaside perekonnast. Kolm tähtsaimat jumalat olid Odin (sõja- ja päikesejumal), Thor (taeva- ja piksejumal) ja Frej (viljakusjumal). Nende vastandiks oli kurjade jõudude kehastus hiid Loki. o Odin laia kübaraga vana mees, kes loovutas ühe oma silma, et juua tarkuse allikast. Petlik kavaldaja, tundis nõiakunsti, ning sõjaõhutaja ja sõjajumal. Valhallase valitseja ja valküüride abistaja, koos kaheksajalgse hobusega. o Thor usaldusväärne punahabeline vanamees, kelle haamer märkis pikset, ning vankrirattad kõuemürinat
kuningaks. Erik Punane-rajas 10.sajandil islandlaste koloonia Gröönimaale. Leif erikson- ehk Aulis, eesti tõlkja Thor -kõige laiemalt austatud taevajumal, kujutati punase habemega vanamehena,kelle vankrit vedas kaks sikku .Käes hoidis ta viskevasarat,mis pöördus pärast vaenlase tabamist tema juurde tagasi. Odin-e.Oden. Eelkõige oli ta päikese-ja sõjajumal.Selle kõrval ka tarkuse ja luule kaitsja. Kujutati ühesilmalise valges kuues vanamehena,kelle relvaks oli oda. Frej- skandinaavlaste kolmas tähtis jumal. Freja- Freji naine,kes oli eeskätt viljakusjumalanna.Nädalapäevadest kannab ta reede nime. Loke-aaside perekonna vaenlane,kes oli saatana osa etendav hiiglane. Ansgar-benedaktiini munk, kes 829.aastal saadeti Karolingide riigist Rootsi . Alfred- Inglismaa kuningas Edgar- kuningas, kelle valitsusajal suutsid anglosaksid alistada normannide valdused Kirde-Inglismaal. William I-ehk William Sohilaps.oli normandia hertsog..
USA, sai nimeks Vinland. Usund · Loodusesemete austamine, ohverdati allikatesse. · Austati esivanemate hingi. Hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik (tööriiste, relvi, orje) · Valhallas langenud võitjate riik · Teede äärde ehitati hingede maju. · Päikesekultus seostuvad ka tähtsamad muinasskand. Jumalad. · Kõige laiemalt austatud taevajumal Thor oli ka piksejumal (Neljapäev). Oden Austatud Taanis, Rootsis Götamaal Päikese ja sõja jumal (Kolmapäev). Frej-naispooluseks Freja viljakusejumal (reede) · Aaside perekonna moodustasid hulk teisi jumalaid. · Loke jumalate vaenlane, saatana osa etendav. · Viikingiajal algas Skand. Ka ristiusu levitamine · Ansgar Karolingide riigist 829 a. Rootsi ristiusustamiseks saadetud benediktiini munk Kiri, kirjandus ja kunst · Ruunikiri viikingite kasutatud kiri. Lähtub ladina tähestikust. Kasut. ruunikividel (haua- või mälestusmärgid)
Ludwig I Vaga oli Karl Suure poeg ja Frangi keiser 814-840. Ta oli sügavusklik ega hoolinud suuremat ilmalikust elust, ka riigivalitsemisest. Jaotas 817. aastal impeeriumi oma poegade vahel. Erik Punane rajas 10.saj Islandalaste koloonia Gröönimaale. Tema poeg Lev Eriksoon, Jõudis aastal 1000 P-Ameerikasse, paika, mis sai nimeks Vinland. Thor(Tor) muinasskandinaavia taevajumal. Oden(Odin) päikese ja sõjajumal Frej(Freyr,Frö)- päikesekultusest pärinev jumal. Naispoolus Freja. Viljakusejumal. Loke(Loki) Jumalate vaenlane, saatana osa etendav hiiglane William I Vallutaja Inglise kuningas ( 1066-1087).oli Normandia hertsog alates 1035, kes vôitis Hastingsi lahingus anglosakse ja tõusis troonil (William I nime all). Constantinus Suur Rooma keiser, tunnistas ristiusu riigis lubatuks oma Milano ediktiga aastal 313. aastal 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks.
Julmalt vallutasid/rüüstasid Prants. Ingl. Hisp. Port. Aafrikast Bütsantsini väljakujunenud ida- ja lääneteed 911 Normandia hertsogiriik: frankide loovutatud 1071 Sitsiilia kuningriik Vana-vene riik 874 Island 10.saj Gröönimaa (Erik Punane) ~1000 Põhja-Ameerika (Vinland) poeg Leif Erikkson usund: loodususundid: esivanemate hinged, Valhalla, päikesekultus, taevajumal Thor, sõjajumal Oden, päikesejumal Frej/Freja, saatan Loki ruunikiri, ruunikivid, kirjanduslikd saagad ("Vanem Edda") 7. Araabia ja muhamedlik kultuur Beduiinid kaamel, patriarhaat, veritasu, semiidi keel ja kultuur Allahi prohvet ja Meka kaupmees Muhamed 570-632 (622 põgenes Mekast, 630 naasis) läkituse (610) levitamine suuliselt Koraan (roheline palmileht) sunna (koraanist väljajäänu) e islami pärimused sariaat kombestik ja reeglistik kogukond lõhenes: haridziidid, sunniidid, siiidid
Saadeti ka koos oma laevaga merele, mis pandi põlema, nii pind hing jõudma Valhallasse. Oluline oli päikesekultus, sümboliseeris ratas hjol, millest tuleneb jõulude nimetus. Taevajumalat Thori austati samuti- kujutati punase habemega vanamehena, kelle vankrit vedasid kaks sikku. Taanis, Rootsis Götamaal oli austatud Oden, tema kultus pärines lõunapoolsete germaanlaste aladelt ning eelkõige oli Oden päikese-ja sõjajumal. Frej viljakusjumal, tema poole pöörduti nii põllusaagi- kui ka lapsesaamismuredega. Viikingite kirja tunti ruunikirja nime all. Tähestik pärineb 3.-4.sajandist. Tähed olid paigutatud kolme 8-tähelisse rühma. Read jooksevad paremalt vasakule, hiljem mõlemas suunas. Kasutati eelkõige ruunikividel, mis olid enamasti haua-või mälestusmärgid. Mälestuskivid jutustasid viikingitest. Mälestusmärgid saagad. §8 Suurbritannia rahvaste kujunemine III at
lääni 2 liiki, benefiits ja feood Benefiits pärandamisõiguseta lään, kasutada ainult teenistusajal Feood lään, mida saab vabalt pärandada ilma senjööri loata Domeen kuninga maavaldus Investituur lepingu sõlmimine senjööri ja vasalli vahel Normann viikingid, skandinaavlased Valhalla koht, kus elasid lahingus langenud sõdalased Thor skandinaavia mütoloogias peajumal, piksejumal, sigivusejumal, tunnuseks vasar Oden viikingite sõjajumal Frej/a viikingite viljajumal Loke viikingite saatan Aasid muinasskandinaavlaste müütide noorem peajumalate sugu, juht Odin Ruunikivi surnu mälestuskivi, millel oli tavaliselt ruunikirjas tekst, enamasti Skandinaavias ja viikingite ajal Saaga vanagermaani kangelaslaul, muinasislandi jutustus ,,Vanem Edda" viikingite eepos ruunikirjas Misjonär ristiusu levitaja, ülesandeks kuulutusega saavutada mittekristlaste tulek kristlaste hulka
• enim leidub ruunikive 1300tk Mälardalenis ning eriti Upplandis • kivide loomise kõrgaeg oli 980-110 mütoloogia • praegune teave muinaspõhja mütoloogia kohta pärineb põhiliselt Vanemast ja noormast Eddast, islandi saagadestj ateistest keskaegsetest tekstidest. • Noorem edda järrgi elavad 12 aasi (aasid-noorem jumalate sugu) jumalate asupaigas asgardis • 9 tähtsamat jumalat: Odin, Thor, Baldur, Tyr, Freja; Frej; Njord, Loki ja Ydun • odin olii sõja surma tarkuse ennustamise nõidumise ja poeesia jumal • osmussaare rootsikeelne nimi odensholn täh. Odini hauda • thor äikesejumal põlumajanduse kaitsja • valhalla langenud sõdurite saal ruunikiri • kividel kombineerub fantaasiarikkas loomornamentikas((vendelstil) tekstiga • samuti võib kividel leid laemotiive • pildirohkue tõttu kutsuti ruunikive pildikivideks
Maailma pilti nägid nad ilmapuuna. Ülemised oksad ulatuvad taevasse ja alumised okasd põrgusse.Inimesed leasid Midgardis, seda ümbritses maailmameri, kus elutses hiiglaslik madu.Inimeste elupaiga kohal elutses jumalate elupaik. Maailma pidid hävima hea ja kurja viimses võitluses ragnarökis. Jumalad jagunesid kahte perekonda - Aasideks ja Vaanideks. Enamik tähtsaid jumaladi olid Aaside seast. Eriti tähtsad olid kolm jumalat.sõja ja päikesejumal odin, piksejumal thor ja viljakusjumal Frej. Loki etendas müütides tähtsat osa. Odin oli kübaraga ühesilmne vanamees. Thor oli punahabeline vanamees. Usaldusväärne oli. Frej pärines aga Vanaadide perekonnast. Teda kujutati suure suguelundiga. Jumaladi austati annetuste ja ohvrite toomiseganii kodus kui ka pühapaikades. Ohvrite kõrval toodi vahel ka inimohvreid. Uppsala lähedal paiknes tempel, kus toimus iga üheksa aasta jooksul suur ohvritalitus. Inimesi ohverdati sageli ka üliku matusel, kus ori pandi surnule kaasa,
See tähendas kõige hukku (ka jumalate) ning maailma vajumist keevasse ookeani. Skandinaavia uskumustes kerkisid esile 3 tähtsamat jumalat Odin (sõja- ja päikesejumal, oli laia kübaraga ükssilmne vanamees, ta valdas nõia-, loitsu- ja luulekunsti, ta oli sageli petlik kavaldaja, eelkõige oli ta sõjaõhutaja ning valitseja Valhallas), Thor (pikse- ja taevajumal, kujutati punahabemelise vanamehena, ta oli usaldusväärne ja rahumeelsete põlluharijate seas kõrgelt hinnatud), Frej (viljakusejumal, samuti rahu ja jõukuse jumal, ta edendas nii taimekasvu kui ka inimeste ja loomade sigivust, sellepärast kujutati teda sageli suure suguelundiga) ja kurjade jõudude kehastajat hiid Loki (üleannetuse jumal, teda kirjeldatakse kui ,,kõigi pettuste kavaldajat", ta oli algselt tulejumal, ta oli muljetavaldavate võluvõimetega meistervaras ning võis võtta mistahes kuju. 15)Araablaste ühiskond. Araablased olid rändrahvas ning kõnelesid semiidi keeli
· Laev kandis u 80 sõdalast · Madala süvisega · ?? · ?? Mütoloogia · Animism- loodsobjektide austamine · Esivanemate kultus · Maailm, ilmapuu- Yggdrasil - 3 tasandit, 9 maailma - Ülal- Asgard (jumalad, Valhalla), Vanaheim, Alfheim - Keskmine tasand- Midgard, Jotenheim, Nidavellir, Scartalfheim, Muspelheim - All- Nilfheim · Jumalad- aasid ja vaanid · Odin, Thor ja Frej Feodaalühiskond, feodaalsuhted Feodaalkord kujunes välja Frangi riigis 8. Sajandil. Põhjused- · Karl Martelli sõjaväereformi tõttu kujunes välja uut tüüpi sõjaväesüsteem · Vajadus stabiilse võimusüsteemi järele · Maa ja sõjalise kaitse vastastikune jagamine (?) Feodaalkord tugines feodaalsuhetel ehk vasalli a senjööri vastastikusel lepingulisel sõltuvussuhtel (investituur, vasallivanne). Senjööri ja vasalli suhe on- · Lepinguline (kaitse ustavus
· Hõimuliitu juhtis kuningas (nt Rootsi jagunes alaste ja götalest hõimuliiduks) · Toimunud sisevõitlusest annavad tunnistust linnused ja kindlustamata asulad. b. Viikingite usund: · Valitses muinasusund, austati paljusid jumalaid. · Odin jumalate ja inimeste isa, kes valdas tarkuse ja nõidade kunste. · Thor vasaratega relvastatud piksejumal. · Frej viljakusejumal. · Looduse hingestamine (pühad allikad, puud ja järved). · Esivanemate hingede austamine surnud maeti asula lähedale koos panustega (tööriistad, relvad, ka orjad). · Valhalla lahingus langenud sõdalaste surnuteriik, kus sõditakse ja pidutsetakse. · Loomuliku surma läbi lahkunuid ootas sünge surnuteriik, kus valitsesid nälg ja kurbus.
Kohalikud valitsejad ja ka rahvas ei pooldanud kuningavõimu ning ainult ristiusk sai tugevdada kuningavõimu. Tähtsamad linnad? Birks, Sigtuna, Hedeby Mis on viikingiaeg? Elanikkonna kasv Mis põhjustas viikingite väljarännet? Millised viikingite riigid tekkisid väljaspool skandinaaviat(96)? Inglismaa ja Island, Gröönimaa Skandinaavia tähtsamad jumalad ja monodeismi tekkimine? Aasid ja Vaanid. Sõja ja päikesejumal Odin, piksejumal Thor ja viljakusjumal Frej Kiri, tähtsamad teosed, mütoloogia? Skandinaavi rahvaste mõju kultuurile?104 Eesti ajalugu Pronksi aeg eestis 1500-600 Asva kultuur Vanimad leiud on odaots Muhu saarelt ja sirp Võrtsjärve äärest Kivi saarelt. Pole kohalik töö; on sissetoodiud. 1800 eKr rajati Asvasse(Saaremaale) kindlustatud asula(Kaevati lahti 1960 aastatel, teaduse akadeemia arhioloogide poolt). Asva elanikud olid põlluharijad ja karjakasvatajad. Tehti
Viikingite usund - Looduse austamine (jõed, puud, allikad, järved) - Austati esivanemate hingi (hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik) - Valhallas oli surnud sõdurite, võitlejate riik - Päikesekultus sümbol ratas- HJOL - Taevajumal Thor (punase habemega vanamees), ka piksejumal, päev neljapäev - Päikse ja sõjajumal Oden, ka tarkuse ja luule kaitsja (ühe silmaga, valges kuues vanamees 8-jalgsel ratsul), päev - kolmapäev - Päikesekultusest veel Frej ja Freja, kelle poole pöörduti nii põllusaagi kui ka lapsesaamismuredega, päev reede - Jumalad moodustasid aaside perekonna - Saatan oli hiiglane Loke - Viikingite ajal hakkas Skandinaaviasse jõudma ka ristiusk 5. Ruunikiri - Aluseks ladina tähestik, lihtsustatud, kasutusel XI saj-ni - Piltkiri - Vanim eepos "Vanem Edda" - Viikingiaja kirjanduse mälestusmärgiks on saagad §9 Lääne Euroopa ristiusukiriku kujunemine 1. Ristiusukiriku teke ja levik
Selle kõige ülemised oksad ulatusid taevasse, tema kõige alumine juur puudutas põrgut. Kõike seda ümbritses maailmameri, kus elas hiiglaslik madu. Pärimuse järgi pidi maailm hävima hea ja kurja viimses võitluses. Skandinaavlastel oli palju jumalaid, kes jagunesid kahte perekonda Aasideks ja Vaanideks. Nende kolm peajumalat olid sõja- ja päikesejumal Odin, piksejumal Thor ja viljakusejumal Frej. Jumalaid austati annetuste ja ohvrite toomisega nii kodus kui ka pühapaikades. Loomade ohverdamise kõrval toodi vahel ka inimohvreid. Hiljemalt 3. sajandil võeti kasutusele ruunikiri. Algselt 24 ja hiljem 16 tähemärgist koosnev kiri. Meieni jõudnud tekstid olid raiutud haua- ja mälestuskividesse. Skandinaavlased andsid oma pärimusi edasi suuliste lugude ehk saagadena.
härmahiiud inimestele ja jumalatele vaenulikud gigandid. · Ilmapuu juured ulatusid põrgusse. Maailm hävineb hea ja kurja viimases võitluses ragnarökis see on hukatus nii inimestele kui ka jumalatele. Päike ja kuu kaovad, ilmapuu vajud keevasse ookeani. Jumalad kuulusid kahte perekonda: Aasid ja Vaanid. Valhalla sõdalaste paradiis. Odin pm mingi peajumal v midagi. Kolm kehastust. Thor taeva- ja piksejumal. Frej rahu, jõukuse ja viljakuse jumal. Skandinaavia kultuur. Ruunikirjad algul 24, hiljem 16 tähemärgist koosnev kiri, mis meieni on jõudnud haua- ja mälestuskividel. Suulised pärimused pandi kirja alates 7. sajandist: Erik Punase saaga; "Vanem Edda"; "Noorem Edda"; "Nibelungide laul" (kolm viimast ei pruugi olla puhtalt skandinaavia). Suured maadeavastused Euroopa oli tunda saanud Indiast pärit vürtse. Taheti ohutumat teed Indiasse.
Ta oli ka piksejumal. Thori päev oli neljapäev. - Kuningate, pealikute ja sõjameeste seas oli eriti austatud Oden. Ta oli päikese-ning sõjajumal. Selle kõrval aga ka tarkuse ja luule kaitsja. Teda kujutati ühesilmalise valges kuues vanamehena, kelle relvaks oli oda. Ta ratsutas kaheksajalgsel hobusel ja tema päev oli kolmapäev. - Samuti päikesekultusest pärineb skandinaavlaste kolmas tähtis jumal Frej, kelle naispoolsuseks oli Freja. Tema oli viljakusejumal ja tema päev oli reede. Oli veel hulk teisi jumalaid, kes moodustasid aaside perekonna. Nende jumalate vaenlane oli saatana osa etendav hiiglane Loke. - Jumalate austamine toimus enamasti kodus, kuid on ka teateid pühade hiite ja templite kohta. - Viikingiajal algas Skandinaavias ka ristiusu levitamine. Ristiusuga tutvuti juba Bütsantsi ja sõjavangide kaudu. Rootsi ristiusustamiseks saadeti 829
Jõukamate ülikute esilekerkimine sugukonnavanemad ja hõimujuhid. Hõimuliitu juhtis kuningas (nt Rootsi jagunes alaste ja götalest hõimuliiduks) Toimunud sisevõitlusest annavad tunnistust linnused ja kindlustamata asulad. Viikingite usund: Valitses muinasusund, austati paljusid jumalaid. Odin jumalate ja inimeste isa, kes valdas tarkuse ja nõidade kunste. Thor vasaratega relvastatud piksejumal. Frej viljakusejumal. Looduse hingestamine (pühad allikad, puud ja järved). Esivanemate hingede austamine surnud maeti asula lähedale koos panustega (tööriistad, relvad, ka orjad). Valhalla lahingus langenud sõdalaste surnuteriik, kus sõditakse ja pidutsetakse. Loomuliku surma läbi lahkunuid ootas sünge surnuteriik, kus valitsesid nälg ja kurbus. Viikingiajal algas Skandinaavias ka ristiusu levitamine kaupmehed ja misjonärid. Viikingikultuur:
pärandas talu vanemale pojale. Jõukamate ülikute esilekerkimine sugukonnavanemad ja hõimujuhid. Hõimuliitu juhtis kuningas (nt Rootsi jagunes alaste ja götalest hõimuliiduks) Toimunud sisevõitlusest annavad tunnistust linnused ja kindlustamata asulad. Viikingite usund: Valitses muinasusund, austati paljusid jumalaid. Odin jumalate ja inimeste isa, kes valdas tarkuse ja nõidade kunste. Thor vasaratega relvastatud piksejumal. Frej viljakusejumal. Looduse hingestamine (pühad allikad, puud ja järved). Esivanemate hingede austamine surnud maeti asula lähedale koos panustega (tööriistad, relvad, ka orjad). Valhalla lahingus langenud sõdalaste surnuteriik, kus sõditakse ja pidutsetakse. Loomuliku surma läbi lahkunuid ootas sünge surnuteriik, kus valitsesid nälg ja kurbus. Viikingiajal algas Skandinaavias ka ristiusu levitamine kaupmehed ja misjonärid. Viikingikultuur:
pärandas talu vanemale pojale. Jõukamate ülikute esilekerkimine – sugukonnavanemad ja hõimujuhid. Hõimuliitu juhtis kuningas (nt Rootsi jagunes alaste ja götalest hõimuliiduks) Toimunud sisevõitlusest annavad tunnistust linnused ja kindlustamata asulad. Viikingite usund: Valitses muinasusund, austati paljusid jumalaid. Odin – jumalate ja inimeste isa, kes valdas tarkuse ja nõidade kunste. Thor – vasaratega relvastatud piksejumal. Frej – viljakusejumal. Looduse hingestamine (pühad allikad, puud ja järved). Esivanemate hingede austamine – surnud maeti asula lähedale koos panustega (tööriistad, relvad, ka orjad). Valhalla – lahingus langenud sõdalaste surnuteriik, kus sõditakse ja pidutsetakse. Loomuliku surma läbi lahkunuid ootas sünge surnuteriik, kus valitsesid nälg ja kurbus. Viikingiajal algas Skandinaavias ka ristiusu levitamine – kaupmehed ja misjonärid. Viikingikultuur:
annaabi.ee 
