Keskaegne usuelu. Keskaja inimesed olid enamasti sügavalt usklikud. Usk oli juurdunud kõikvõimsusesse ühiskonnakihtides. Inimesed olid kindlad, et maine ja ajalik elu on ettevalmistatud igaveseks eluks pärast surma. Kuigi inimene on surnud, jääb tema hing siiski elama. Usutõde tuli peamiselt piiblist kui ka vanaaja kirikuisade teostes. Usu roll oli keskaja eurooplase elus tähtis, kuna jumala armastus on piiritu. Seega inimene ei suuda kurjusele vastu seisa. Usk pakkus inimestele hingerahu, lohutust ja toetust, ilmselt midagi sellist, millest reaalses elus jäi puudu. Inimesed ootasid jumalalt toetust, õigsust ja andestust oma tegudele. Suur kirikulõhe tekkis paavstist ja patriarhist, kes kuulutavad üksteise vastu vastastikku tagandatuks. Nad läksid omavahel tülli ja panid teineteise kirikuvande alla. See pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikutele. Esimene oli paavsti võimu all ning on tuntud kui kat...
NIMETADA KOOLIKOHUSTUSE ALGUSEKS. • 1765. AASTA – KOOLIPATENT. • PALJUD LAPSED OLID KODUÕPPEL. • 18. SAJANDI LÕPUKS OLIME LUGEMISOSKUSELT ÜHED EUROOPA PARIMAD. KIRJAVARA • 1739. AASTAL ILMUS EESTI-KEELNE PIIBEL. • PIIBLI ILMUMINE OLI MÄRKIMISVÄÄRSE TÄHENDUSEGA. • JÄRJEST ENAM HAKATI ILMUTAMA ERINEVAT KIRJANDUST – TALURAHVAKALENDRID, KALENDRISABAD, JUTURAAMATUD. USUELU • LUTERLIKUD KIRIKUD SAID SÕJA KÄIGUS KANNATADA. • RAHVAUSUND OLI ENDISELT TUGEV. • 18. SAJANDIL LEVISID KIRIKUTEGELASTE SEAS KAKS SUUNDUMUST – PIETISM JA RATSIONALISM HERNHUUTLUSE ESIMENE LAINE • HERNHUUTLASTE LIIKUMINE, EHK VENNASTEKOGUDUSTE LIIKUMINE. • VENNASTEKOGUDUSES OLID KÕIK SARNASED. • 1739. AASTAL ALGAS TALUPOEGADE USULINE ÄRKAMINE. • USULINE ÄRKAMINE VÕTTIS ÄÄRMUSLIKUD VORMID. • 1743. AASTAL KÄSKIS KEISRINNA JELIZAVETA PETROVNA
Talurahva Usuelu 18. sajandil. Kirik Kirik jäi 18. sajandil tähtsamaks vaimse kultuuri kandjaks. Pärast Põhjasõda valitses luteri kirikus raske olukord. Levima hakkasid mitmed usuvoolud. Pietism Juba Põhjasõja aastatel hakkas Baltikumis levima Saksamaal alguse saanud uus usuvool pietism (ladina pietas vagadus). Eitati ilmalikke lõbustusi. Pietistlikke kasvatusideaale pidi ellu viidama kooli ja koduõpetuse kaudu. Vennastekoguduste Liikumine 1730-ndate aastate alguses jõudis Eestisse rändkäsitööliste kaudu vennastekoguduste ehk hernhuutlaste liikumine. Uue usuliikumisega ühinesid mitmed pastorid ja mõisnikud. Mitmes paigas väljus liikumine usulistest raamidest ning hakati esitama sotsiaalseid nõudmisi. Ratsionalism 18.sajandi II poolel hakkas tänu valgustusideedele levima uus usuvool - ratsionalism. Peaeesmärgi...
· Tuntumad õpilased Pakri Hanso Jüri Ignatsi Jaak Eestikeelne kirjasõna · Esimese eesti keelse grammatika koostas Heinrich Stahl sobitas eesti keele saksa keele reeglistikuga · Hornungi ladinakeelne eesti keele grammatika. Vana kirjaviis. · Tartu Ülikool avatakse 1632.a. Ettevalmistused tegi Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte · Esimesed õpilased Soome Rootsi päritolu, enne Põhjasõda peamiselt baltisaksa tudengid Usuelu Põhjasõja järel · Luterlik kirik jääb püsima · Kirikuõpetajate hulgas hakkab levima pietism nende teeneks on luteri usu lähendamine rahvale · Hernhuutlaste liikumine usuvagaduse rõhutamine, sotsiaalne vendlus, omaette koguduste moodustamine. Soodustab karskust ja kõrtside sulgemist. Ratsionalism ja valgustus · Jutlused muutuvad õpetlikeks · Torma pastor Johann Georg Eisen puuvilja kasvatuse propageerimine, rõugete vastu kaitsepookimine
1) Millised muutused toimusid Prantsusmaa usuelus seoses revolutsiooniga? V: Kaotati kirikukümnis, müüdi kiriku maid, võeti kirkute varad ära, kirikute maa anti talupoegadele ilma välia ostuta, kirikutlet võeti ära mitmed ühiskondlikud funktsioonid, suleti enamus kloostreid, toimus vaimulikkonna lõhenemine, 2) Kinnita kahe näitega väidet, et Prantsusmaal vähenes revolutsiooni ajal katoliku kiriku roll. V: Püüti luua ülemaalist moraali kultust. Anti korraldus maha võtta ja hävitada religioosed sümbolid. Vaimulike aktiivne revolutsioonivastane tegevus tõstis päevakorrale usu väljajuurimise. 3) Miks oli vaja kõrgema olevuse kultust? V: Kuna dekristianiseerimine oli poliitiliselt kahjulik ja ohtlik. Robespierre ründas ateismi väitega, et ateist ei vaimustu ka isamaast. 4) Millist kahju tõi prantsuse revolutsioon kultuurile? V: Hävitati monumente, kuningaid j...
välja, siis Atman ühineb Brahmaniga; lõplik seisund, kuhu jõutakse on moksa. Umbes 42 000 korda peaks inimene ümber sündima, et saada lunastust. Inimene peab ise pingutama, aga ta ei saa selles kindel olla. · Ahimsa e. vägivallatus, elu pühadus Hindud on taimetoitlased. Hinduismi kohaselt jaguneb inimese elu nelja etappi: 1. õppimise aeg 2. kodu ja pere loomise aeg 3. erakuna elamise aeg 4. kerjava askeedina ringirändamise aeg Usuelu · individuaalne usuelu · askees (ideaal) keha kurnamine usulise valgustatuse eesmärgil positiivne askees askees läbi liialduste (liigsöömine jne) negatiivne askees askees läbi loobumiste, on ideaaliks JOOGA Yoga Ingl. k. "yoke" ike puu, millega kaks härga omavahel kokku seoti. Jooga praktiseerija - joogi · HATHA-JOOGA (meile tuntuim joogavorm) · MANTRA-JOOGA Mantra pühad silbid või lausungid; esimene silp, kui maailm loodi "om" [aum]
Käsitöö Tsunft-ühe või mitme lähedase eriala linnakäsitööliste kutseühing skraa- tsunfti põhikiri, seal on kirjas reeglid, mille alusel õpipoiss võib tõusta meistriks (pidi esitama meisrtitööjne.) ja muud tsunfti siseelu puudutavad reeglid Gild- kutseorganistasioon ( võis olla ka usuline või poliitline) Kanuti gild- peamiselt sakslastest käsitöölistele Oleviste gild- peamiselt eestlastest käsitöölistele Toomgild- Toompea käsitöölistele 3. usuelu tundmine-katoliiklus, mida preester teeb - üks kolmest kristluse põhiharust aluseks on Piibel missa-pidulik jumalateenistus liturgia-vaimulik laul ja koguduse laul Piiskop-oma valdustes kirikuelu juht ja kiriklike süütegude vallas kõrgeim kohtunik, pühitses sisse kirikuid ja õnnistas ametisse vaimulikke Preester on vaimulik, kes on kindla korra järgi ametisse pühitsetud ja kellel on õigus riituste läbiviimiseks. Usuelu maal igas kihelkonnas 1 kirik ja mõned kabelid
kaubast müüsid. Kaupmeeste seas oli jõukuselt ja sotsiaalselt positsioonilt üsna erinevaid inimesi. Mõned äriühingud tegutsesid keisrite isiklikul soosingul ja nende tähtsamad kaupmehed said kõrgeteks riigiametnikeks. Riik toetas Konstantinoopoli laevaomanikke rahaga, et kompeneseerida merekaubandusega kaasnevaid riske. Kuid jõukamate kaupmeeste kõrval oli ka hulganisti vaesemaid, linnast linna ja laadalt laadale rändavaid kaupmehi. 4. Kirik ja usuelu Mitu tähtsat hilise Rooma riigi aegset ristiuskukeskust- Jeruusalemm, Aleksandria ja Antiookia langes VII sajandil araablaste võimu alla ja läks Bütsantsile ning ristiusule kaotsi. Kuid see tugevdas Bütsantsi kiriklikku ühendust, sest Konstantinoopoli patriah oli nüüd vaieldamatult riigi kõrgeim kirikutegelane. Bütsantsi kirik seisis kindlalt keisrivõimu kontrolli all. Konstantinoopoli patriahi valisid ametlikult küll vaimulikud, rahvas ja
Eesti Vene tsaaririigi koosseisus 18.sajandil · Eestlased Põhjasõjas · Asustus 18. sajandil · Talurahva olukord peale Põhjasõda · Usuelu · Rahvaharidus Eestlased Põhjasõjas Põhjasõja-aegsetes rahvapärimustes kajastuv selge rootsimeelsus ei jäta kahtlustki, kummale poole siinsed elanikud hoidsid. 15 000 eesti meest, kes maamiilitsas Rootsi poolel sõdisid, polnud aga eriliti vastupanuvõimelised, kuna neil puudus vajalik väljaõpe ning nende kasutada olid vaid venelastelt sõjasaagina saadud mõõgad ning vanad püssiloksud. Olles
18.sajand valgustussajand VALGUSTUS Ameeriklaste iseseisvusdeklaratsioon, ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" Rõhutati mõistuse, mõistuspärasuse, hariduse ja teaduse tähtsust, astuti välja vananenud feodaalsete normide vastu. Saksa ringkondades nõuti eestlaste ja lätlaste olukorra parandamist. Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel, publitsist Johann Christoph Petri, publitsist ja kirjanik Garlieb Helwig Merkel arvasid, et ebaõigluse ja vaesuse vastu aitab eelkõige mõistus, mis tuleb puhastada ebausust, eelarvamustest ja rumalusest. Ernst Wilde asutas esimese eestikeelse valgustusliku ajakirja ,,Lühhike õppetus..." Tallinnas tegeles näitekirjanik August von Kotzebue, kellel oli üleeuroopaline kuulsus. RAHVAHARIDUS Korraliku koolivõrgu väljakujundamine oli vaevaline, oli palju umbusklikke inimesi. Nende vastuseisu murdmiseks seati sisse sundus: lugemisoskuseta ei pä...
Eesti Vene tsaaririigi koosseisus KEISRINNADE SAJAND Balti erikord (suurvõim on aadli rüütelkonna käes) Põhja-Eesti moodustas Eestimaa kubermangu, Lõuna-Eesti koos poole Lätiga Liivimaa. Mõlemad jagunesid maakondadeks. Rüütelkonda ei kuulunud mitte kõik aadlikud ega mõisaomanikud, vaid ainult aadlimatriklisse kantud ehk immatrikuleeritud aadlikud. Kummagi kubermangu aadliku kõrgeimaks otsustuskoguks oli nagu Rootsi ajalgi maapäev, kus otsustav sõnaõigus oli vaid rüütelkondade liikmeil. Rüütelkondade tähtsaimaks juhtorganiks oli 12-liikmeline maanõunike kolleegium. Eesti- ja Liivimaa ametiasutustes ning kohtutes aeti asju saksa keeles, ning kehtisid vaid need Vene riigi seadused, mis ei olnud vastuolus siinse aadli eriõigusega. Talurahvas ja Roseni deklaratsioon (põhjustas Virumaa mõisa mõisnik) Teadmist, et isegi talupojal on olemas elementaarsed õigused, ei saanud neilt keegi võtta. See asjaolu...
Põlluharimine ja talupojad. Keskajal jagunes ühiskond 3 peamiseks seisuseks: 1) vaimulikud, 2) feodaalid ja 3) talupojad. Vaimulikud pidid hoolitsema kõigi usuelu eest ning kogu ristirahva eest palvetama. Feodaalide ülesandeks peeti kõigi kaitsmist. Talupoegade kohustuseks oli aga nii vaimulikke kui ka feodaale oma tööga ülal pidada. Varasel keskajal valitses Lääne-Euroopas naturaalmajandus, mis tähendas seda, et pea kõik eluks vajalik valmistati ise. Keskajal kuulus kogu maa kirikule või feodaalidele, mida harisid talupojad. Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Sunnismaisus tähendab
Vene aeg Balti erikord sai valitsemiskorraks Venemaa Keisririigi Balti provintsides 18.-19.sajandil. Balti erikord seati sisse pärast Põhjasõja lõppu. Selles olukorras oli Vene riigile vajalik baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. Balti erikorra põhijooned kinnitati 1721.a. sõlmitud Uusikaupunki rahu. Balti erikord kehtis ainult Balti kubermangudele. *säilis saksa keel asjaajamis keelena *säilis luteri usk *säilis Rootsi aegne maksusüsteem *kehtestati tollipiir Balti kubermangude ja Vene kubermangude vahel *mõisnike võim talupoegade üle oli piiramatu *viidi läbi restitutsioon (varem riigistatud vara anti tagasi endistele omanikele) Aadlike omavalitsust teostasid rüütelkonnad, mida oli 3: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa. Tähtsamaid küsimusi arutasid rüütelkonnad maapäevadel. Balti erikorrale olid suureks toeks tsaariõukonnas end sisse seadnud baltisakslased. Linnades säilis omavalitsus, kuid vä...
§19. RISTIUSU MÕJU KUNSTILE. KATAKOMBID. SARKOFAAGID. Vahemere idarannikul Palestiinas tärganud ristiusk e kristlus levis kiiresti kogu Rooma riigis. Lisaks suulisele usukuulutamisele sai tähtsaks kristlik kirjasõna, mis ühendas üksteisest kaugel asuvaid ja esialgu väikesi kogudusi. Rooma riigi usuelu oli kirev ja salliv, sest roomlastel oli tavaks üle võtta alistatud maade ja rahvaste jumalad ja usukombed. Ometi sattus ristiusk varsti Rooma võimudega vastuollu, sest erines põhimõtteliselt teistest usunditest. Roomlaste seniste usunditega võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamisst, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist
Kreeka on v�ga m�gine maa, mist�ttu oli ta tugevalt killustatud ja arvukateks s�ltumatuteks riikides jagunenud. Naabermaadega oldi �hendusest mere kaudu. Kreeklased olid ammusest ajast teadlikud L�his-Ida k�rgkultuuridest. L�hidalt erinevatest perioodidest KREETA-M�KEENE e. EGEUSE PERIOOD 2000-1100 a. eKr lossid ja neid �mbritsevad linnad kiri minoiline tsivilisatsioon (Kreeta), t�htsaim keskus Knossos sidemed Egiptuse ja Ees-Aasiaga tsivilisatsioonid kujunemine Mandri-Kreekas 1600 eKr t�htsaim keskus M�keene 1500 eKr vallutati Kreeta kindlustatud lossid ********************************************************************** Minoiline tsivilisatsioon Kreetal Kreeta muistsed elanikud ei olnud kreeklased. Knossose kuningas Minos. Tsivilisatsioonis olid lossid ja nende �mber linnad. Tuntuim - Knossos. Eluruumid linnades olid luksuslikud. Kreetalased olid v�lja arendanud oma lineaarkirja A (silpkiri), mis on de�ifreerimata. Losside valitse...
rüütelkond oli igasugustele kohustustele vastu ja põhja-eesti keelde tõlkimine jäi venima, sest nad ei tahtnud maksta emakeelne piibel oli väga oluline, et näidata et eesti keel on piisavalt arenenud keel pietistid esimene usuliikumine, mis põhjasõja järel tegutsema hakkab nende hulka kuuluvaks võib lugeda mitmeid kirikuõpetajaid, kes siin tegutsevad keskseks tuumaks/taotluseks võib pidada inimese suuremat isiklikku usuelu rõhutamist ja osasaamist sellest religioonist tähtis pole mitte 10 käsku vms pähe õppida, vaid seda südamega tajuda ja sellele usule isiklikult lähemale jõuda saavad tuntuks oma jutlustega, kus manitsevad talupoegi vagadusele isikliku usuelu rõhutamine religioon sügavam sisemine tunnetamine rootsi ajal riik pietismi ei toeta, sest rootsi luterlik ja riik tagab selle püsimist väga jõuliste vahenditega
Kus asusid kihelkonnakirikud, kus kabelid? Eestis oli keskajal 97 maakonda. Kihelkonnakirikud asusid kihelkonna keskuses, kabelid keskustest kaugemates kohtades, maal. 15. Millised olid 15.saj reformipüüded kirikus? Eesmärgiks oli katoliku kiriku ilmaliku võimu vähendamine, tagasipöördumine kristluse algtõdede juurde, kloostrite kaotamine, emakeelne jumalateenistus jne. 16. Millised vaimulikud ordud tegutsesid Vana-Liivimaal? Millised neist mõjutasid rohkem usuelu, millised majandust? Milline roll oli naiskloostritel? Munga- ja nunnaordud: Tsistertslaste ordu – mõjutasid enam majandust. Frantsisklaste ja dominiiklaste ordud olid kerjusmungaordud. Mõjutasid enam usuelu. Augustiinlased – usuelu. Naiskloostrid – tegelesid epideemiate korral ja ka muidu inimeste ravimisega. 17. Miks levis reformatsioon eelkõige linnades? Millised olid reformatsiooni tulemused Eestis? Kuna linnarahvas oli
· 20. Saj tallinn peamiseks tööstuslinnaks. · Eesti oli paberitootimis keskus. · Aluseks aurumasinate kasutusele võtt. · Seotud venemaa turuga. · Tekkisid kalevivabrikud Narva, Sinti, Kärdlasse. · Kalevitööstuse kiire areng soodustas meriino lammaste kasvatamist. · Kalevi vabrikutes toodeti kedratud puuvilla · Narva eest kõige olulisem tööstuskeskus. 5. Vaimuelu 19. sajandil: a) haridus; b) eestikeelne trükisõna; c) usuelu. a) haridus · estofiil haritlased, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri · 19. sajandi alguses 4-astmeline ühtluskool: maakondades kihelkonnakool ja kreisikool; kubermangulinnades gümnaasium ja ülikool · 1802 Tartu Ülikooli taasavamine · vallakool algas talurahva haridustee b) eestikeelne trükisõna · 1842 Eestimaa Kirjanduslik Ühing (andsid välja rahvuseepose "Kalevipoeg") c) usuelu
sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek 14.Mitu kihelkonda keskaja Eestis? Kus asusid kihelkonnakirikud, kus kabelid. 97. Kirikud asusid kihelkonnakeskustes, kabelid kihelkonna kaugemates osades 15.Millised olid 15.saj. reformipüüded kirikus? Emakeelne jutlus, kristlike tavade kinnistamine maal, rangemad elukombed vaimulikele (pole teada, kas ka rakendusid) 16.Millised vaimulikud ordud tegutsesid Vana-Liivimaal? Millised neist mõjutasid rohkem usuelu, millised majandust? Milline roll oli naiskloostritel? Tsitsterlaste ordu – mõjutasid majandust Dominiiklaste kerjusmungaordu – mõjutasid usuelu Augustiinlaste ordu – segaklooster, mõjutasid rohkem majandust Frantsisklaste ordu – hallid vennad, mõjutasid usuelu Naiskloostrid ravisid epideemiate ja ka tavaliste haiguste puhul inimesi. 17.Kas maarahvas võttis katoliku usu omaks? Koos kristlaste Jumalaga austasid edasi oma viksemaid jumalaid ja haldjaid.
soov saada kiriku varandusi *vaitsejad soovivad ise kirikus *vaimulikud ei pea kinni kat.kir *valitsejad pole rahul kirikumaksude ametnikke ametisse määrata eeskirjadest riigist väljaminemisega *tsentral. riikide kujunemine *indulgentside müük õõnestab *valitseja vajadus koondada kiriku autoriteeti võimu enda kätte 2)Martin Luther. *ref. on USUELU ümberkorraldamine *tähtsaim sakram. on armulaud kui osa saamine jumala loomusest *oli indulgenstside müügi vastu *inimene saab õndsaks vaid usu kaudu / ainus susline tõe allikas on Piibel mida in. peab ise lugema *kiriku varad sekulariseerida kat kirik-inimene ei saa jumalaga suhelda lut. kirik-jumalasõna allikas-piibel, selle kaudu saab jum. suhelda 3)Philipp Melanchton-laialdane tegevus hariduse alal(mõistus ja haridus toetavad usku), aitas Lutherit.
Rootsi aja oli Eestis 10 1. Rootsi ajal kehtestati 3- 1. Vene ajal oli Eestis 12 linna. astmeline kohtukorraldus, mis linna. 2. Iseloomulik oli barokkstiil kehtis kuni 19. sajandini. 2. Iseloomulik oli rokokoo arhitektuuris (ovaalsed 2. Sise - ja väliskauplemis arhitektuuris (uhked aknad, ümaraks paisutatud kaubad olid samad. Ja sisedekoratsioonid). tornikiivrid). kauplemispõhimõttet jäid 3. Usuelu - püüeldi sisemise 3. Usuelu - samaks. enesetäiendamise ja kirikukaristussüsteem, 3. Haldusjaotus säilis parandamise poole, tuli nõiaprotsessid, hariduse (Eestimaa kubermang ja loobuda lõbustustest, edendamine, trükisõna levik, Liivimaa kubermang, mida Vennastekoguduste liikumine, luterluse kasvatamine. juhtis kindralkuberner). luterluse nõrgenemine. 4. Vaimuelu - 1632.a
Nad olid edukal kunstialal, kõrgel tasemel matemaatika ja astronoomia,neil oli olemas kiri ja ajalookirjutus, kalender. Templid olid Vana-Ameerika suurimad, seinad kaetud reljeefidega, mis kujutavad olendeid, kelles on inimese ja loomade tunnused. 6. Milline sõjakas rahvas võis olla osaline Yucatani linnade allakäigus? Tolteegid 7. Millise tänapäeva riigi maa-alal asus inkade riik? Peruu 8. Kirjelda elukorraldust selles riigis. Inkad maksustasid ümbruskonna põlluharijaid. Usuelu oli tagasihoidlik ja elukorraldus praktiline. Nad ehitasid sillutatuid teid ja niisutussüsteeme. 9. Millised käsitööd ja kunstid olid inkadel eriti hästi arenenud? Tekstiilikunst ja metallurgia
Asekuberner) Olulisemad asutused- kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsus ja politseivalitsus Kubermanguvalitsus- tegeles kubermangu igapäevase juhtimisega Kroonupalat- allus rahandusministeeriumile, esmaseks ülesandeks oli maksude kogumine ning nende üle arvestuse pidamine Hoolekandevalitsus- hariduse, arstiabi, heategevuslike organistsioonide töö korraldamine + takistas Balti kubermangude venastamist, sidus meid Euroopa kultuuriruumiga 2. Vaimuelu ja usuelu Vene aja alguses Pietism- levis laialdaste rahvamasside seas, usuvoolu esindajad olid vastu luteri kiriku konservatismile ning püüdsid usuelu elavdada, luteri usu lähendamine rahvale Paljud kogudused olid jäänud ilma õpetajateta. Kirikuhooned olid rüüstatud või sõjas hävinud. Pietistlikud ideed jõudsid rahva sekka vennaste- ehk hernhuutlaste kaudu. Hernhuutlased- propageerisid usuvagadust, alandlikkust, kõlblust, sotsiaalset võrdõiguslikkust ning vendlust
Fourth level põimiti skemaatilisi kisklevaid Fifth level koletisi MEROVINGID Kirik oli ainus kindla ilmega institutsioon Just usk oli kultuuri ja kunsti kandjaks Aga inimese kujutamisel olid iiri mungad väga kohmakad ja abitud , näiteks raamatu kaane kaunistuseks mõeldud pronksplaadil, mis kujutab ristilöömist Majad ja Ehitised Iirimaa omapärase usuelu tunnistajatena on säilinud väikesi külakirikuid ja loodusesse paigutatud kiviriste Viimaste reljeefid kujutavad endast parimat osa tolleaegset skulptuurikunsti Iirimaa kultuuri õitsengu lõpetasid viikingid, kes 8.sajandi lõpus hakkasid sinna röövretki tegema
aastal ligikaudu 30 adramaad Dünamünde kloostrile hüvituseks selle eest, et kloostri mungad olid aidanud toimetada siinsete elanike usulist pööramist ja ristimist Eestimaa vallutamise järel.Abt Conrad lasi 1254. aastal ehitada Padise valdustesse kabeli, mille teenindamise ja kohaliku usuelu eest hoolitsemise eesmärgil läkitas ta kohale ka mingi arvu munki, kes allusid Dünamünde kloostrile. Siia tekkis väike abiklooster. Abikloostrit juhtis prior ja mis 1281.aastal ka pühitseti. Dünamünde kloostri vennaskonna ümberasumise Padisele 1310. aastal ning sinna suure kindlustatud kloostrihoonestiku rajamise põhjuseks oli Dünamünde kloostri Riia ümbruse alade sundmüük Saksa Ordule 1305. aastal. Iseseisva Padise kloostri ehitiste rajamise alguseks võib pidada 1317. aastat
Varauusajal elas Tallinnas vaid veidi üle 10000 elaniku. Tartu, Narva ja Pärnu elanike arv ei ületanud 3000-4000 elaniku piiri. Ülejäänud linnade rahvaarv püsis tuhande elaniku ringis. Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa(+Paldiski maakond, mis jäi püsima lühikeseks ajaks), Pärnumaa, Viljandimaa, Tartumaa, Võrumaa, Saaremaa, (Valgamaa, mis hõlmas põhiliselt Läti ala) 5. Erinevused vene aja usuliikumiste vahel. Pietistid(kirikuõpetajad) püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas. Hernhuutlased(talupojad) tähtsustasid usuvagadust, alandlikkust, kõlblust ning sotsiaalset võrdlust ja vendlust. Ratsionalistid(pastorkond) kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust ja rõhusid õpetlikele jutlustele. 6. Haridusastmed vene ajal. Koolikohustus kehtis vaid neile 7-12 astastele lastele, kel pastori arvates polnud kodus võimalik lugemist selgeks saada. 1765
Suurimad linnad olid Pariis, Veneetsia, milano, umbes 100 000 elanikuga. Keskajal oli usu ja kiriku roll tänapäevasest mõõtmatult suurem. Usku jagas terve kogukond ja see ei sõltunud isiklikust valikust. Keskaja alguses oli kristlus pigem linnareligioon, alles aasta 1000 paiku olid enamik Euroopast kristlased. Kujunes kiriku hierarhia, mille kohaselt kirikupeaks oli paavst Kiriku kui. organisatsiooni aluseks olid piiskopkondade võrgustik ja paavstivõim. . Suuremate piirkondade usuelu juhtisid peapiiskopid, kellele allusid piiskopid. Kirikupeaks oli Rooma piiskop ehk paavst. Paavste peeti esimese Rooma piiskopi, Püha Peetruse järglasteks. Keskaja usuelus ja ühiskonnas olid tähtsal kohal kloostrid, kus elasid mungad. Kloostrid olid mitte ainult tähtsad usuelu vaid ka haridus- ning kultuurikeskused, kus säilitati vanu käsikirju ning tegeldi nende kopeerimisega. Tähtsaim kirikureform toimus 11.- 12
babtism- ristimine, Ulrich Zwingli Zwingili rõhus sellele et sisuline usuelu uueneks. loobuti lasteristimisest, kuna ristit vaid neid,kes said sellest aru mis nendea tehti. Usuvad et jeesus tuleb tagasi. maailmaajastu viimane päev on jumala uue loomingu algus. kõik inimesed satuvad kohtu ette ja lõpuks luuakse uus jumala rahvas, kes elab täiuslikult ja igavesti. Ristitakse üleni vette kastmisega, millega peaks maha jääma vana elu. Juurde käib ja pühaõhtu söömaaeg Vaimulikud talitused liikmeks astuine palvetamine kihlusja laulatus
Rüütlid olid aadliseisuses (alamaadel). Linnuseid hakati rajama 9.sajandil. Lisaks kaitsele kandis linnus ka esindufunktsoooni. Aadli ühiskondlik funktsioon oli sdimine. Vabal ajal peeti turniire. ~Elu linnas Erinevalt antiikajast oli keskaegne linn ennekõike majanduslik keskus. Linnade õitsengule lõi eelduse kaubanduse elavnemine, mis algas 10-11sajandi vahetusel. Kaupmehed koondusid gildidesse ja vennaskondadesss. Need kaitsesid oma liikmete huve, organiseerisid vastastikust abi ja usuelu. Raad valitses linna. Raehärrad ehk raeliikmed valiti tavaliselt jõukamate linnakodanike seast. Linlik mentaliteet oli ideaalis egalitaarne, vastupidiselt feodaalsele hierarhiale. Linna elu aluseks oli kaubandus ja kasitöö, eraomad ja rahamajandus. Kaubaliiduks sai läänemere aarsetel aladel Hansa Liit. Peamised kaubateed olid mereteed. Käsitöölised koondusid tsunfidesse ja igalyhel oli oma põhikiri ehk skraa, millega reguleeriti toodete kvaliteeti, valmimis aega jne
vaestekvartaleid kirikud olid suured jutlusruumid KESKAEGSETE KLOOSTRITE LOEND Kärkna klooster Tallinna Mihkli klooster Lihula klooster Tartu Püha Katariina klooster Padise klooster Püha Katariina klooster Tartu Maarja Magdaleena klooster Püha Anna klooster Viljandi klooster Püha Mihkli klooster Pirita klooster Dominiiklaste ordu Kerjusmunkadena tuntud dominiiklaste ordu tekkis katoliku usuelu suurte sisemiste kriiside ajal 13. sajandi alguses Dominiiklaste ehk jutlustajate vendade ordu - ordo fratrum praedicatorum - rajas hispaanlane Dominicus (Domingo) Gusman 1215. aastal Dominiiklaste taktika üheks iseloomulikuks jooneks oli õppida ära kohaliku rahva keel, säilitada võimalikult kohapealsed traditsioonid ja siduda need uue ideoloogiaga ordu mees/naisklooster koht nimi aeg
Kümnis kümnes osa talu saagist. Hinnus koormise kergem variant, kindlaksmääratud naturaalmaks Linnafoogt maahärra esindaja Oldermann tsunfti vanem Vitaalivend Läänemerel tegutsenud mereröövlid Sündik raejurist Raad linna võimuorgan ja ka kõrgeim kohtuvõim linnas Bürgermeister rae juhatuse liige Visitatsioon võimaldas saada ülevaadet jumalasõna kuulutamisest ja rahva õpetamisest preestrite poolt ning ka usuelu väärnähtustest. Tsunft käsitööliste liit Skraa tsunfti põhikiri 1507 keelatakse ära relvakandmisõigus 1492 Ivangorodi rajamine 1297. aastal puhkes esimene kodusõda Vana-Liivimaal. Ordu vastu moodustasid ühisrinde Riia linn ning temaga liitunud peapiiskop, samuti Tartu ja Saare-Lääne piiskopid. 1304. aastal sõlmiti ordu juhtimisel Paides teiste siinsete poliitiliste jõudude konföderatsioon Riia linna ja peapiiskopi vastu. Modena Wilhelm paavsti legaat(saadik) 1238
Kuidas mõjutas Rootsi aeg elu Eesti aladel 1)Majandus:Positiivsest küljest vaadates mõjutas Rootsi aeg majandust Eesti aladel päris palju.Paranes tunduvalt talupoegade olukord - neile anti rohkem õigusi.Samas paranes nii sise- kui ka väliskaubandus. Suhted välisriikidega paranesid.Toodi sisse igasuguseid luksuskaupu,maitseaineid,metalli ja muid koloniaalkaupu ning välja viidi vilja ja laevaehitusmaterjale. Samas viis negatiivsuse poole majandust Rootsi ajal Suur näljahäda ,mis kestis enam-vähem 2 aastat.Näljahädale lisandus dtüüfus ja düsanteeria.Näljahädas suri 70-75 tuhat inimest.Sama probleem ründas ka Rootsit ja Soomet. Vilja väljavedamine ja viinapõletamine tõmbasid majandusele ka ühe suure kriipsu peale,sest viinapõletamine oli taulunikule kasulik,aga talupoegadele kahjulik.Vähenes toidu hulk. 2)Valitsemine:Aadlipositsiooni murdmine tõi kaasa rohkem võrdõiguslikkust ja reduktsioon andis talunikele tagasi nende mõisad....
tegevusalad maisi, ube, kõrvitsaid), valmistamine, tegid häid maisikasvatus), kaevasid tiike ja maa- kuld ja vaskesemeid, kariloomadekasvatus aluseid kanaleid, kiviskulptuure (laamad) kalastamine Rituaalid Kiviskulptuurid Sügavalt usklikud, tõid Usuelu tagasihoidlikum, (hiigelsuured kivist pead), jumalatele inimohvreid palsameerisid surnuid, jaaguari kujutised, vaigust (uskusid, et jumalad palju jumalaid kummipallid (rituaalne tarvitavad toiduks (tähtsamad päikesejumal pallimäng) inimveres leiduvat Inti ja kuujumal Killa) imeainet), rituaalid
kindlasti mõjutas Läänemere rahvaid kultuuriliselt ja keeleliselt. See ei olnud nii rahvarohke ja linnastunud kui Ida-Euroopa, samas osati mingil määral kirja, mis soodustas Lääne-Euroopa usu, ühiskonnakorraldust ja kultuuri ülevõtmist. 3. Miks vanapreisi ja vendi keel kolonistatsiooni tagajärjel välja surid, läti ja eesti keel aga püsima jäid? Eestlased võtsid enda keele hulka alamsaksakeelseid oskussõnu, mis puudutasid igapäevaelu: kaubandust, sõjandust, usuelu, seisusi, hooneid jms. Võeti omaks võõrapäraseid nimesid ja kohandati oma keelde. Mõned keeled, mida valitsev klass ja linnaelanikud ei kasutanud võisid välja surra. 4. Mida kristlikus Euroopas kõige enam väärtustati? Minu arvates oli vallutatud riikidele tähtis säilitada enda kultuuriline identiteet, maailmavaade ja keel. 5. Võrdle keskaegse Euroopa kaarti tänapäevasega. Riike on juurde tekkinud, üldiselt suuremas pildis on üsna sarnane, mõned
-ndatel a) Väike kandepind. b) Asendas metsavendluse. c) Lendlehed, avalikult Ev-st rääkimine. 3) Dissidendid ehk teisitimõtlejad 1960.-ndate lõpul. a) Peamiselt haritlased. b) Avalikud pöördumised ja omaalgatuslikud väljaanded. c) Püüti anda tõepärast infot nõukogude ühiskonnast ja selle oludest. 10. Iseloomusta Eesti kultuurielu järgmistes valdkondades: haridus, kirjandus, usuelu, rahvakultuur. 1) Haridus. a) Hakkas kehtima 8-klassiline kooliharidus. b) Kohustuslik keskharidus. c) Nõuti ideaalset õppeedukust, mida vajaduse korral ka teeseldi. d) Kõrgkoolides kehtestati ainesüsteemi asemel kursute süsteem, üliõpilastele väike valikuvabadus. e) Vene keele ning venelaste ajaloo ületähtsustamine. 2) Kirjandus. a) Paljude loomeinimeste põgenemine läände.
lähtudes. Kogu intellektuaalne sfäär oli nõukogude ajal kord rohkemal, kord vähemal määral ideoloogilise surve all, sõltuvalt parasjagu valitsevatest poliitilistest oludest. Ent olenemata režiimi väikestest kõikumistest liberaalsuse ja ranguse skaalal, ei kadunud tsensuur (Glavlit) kunagi - selle ülesanne oli koos pideva meelsuskontrolliga takistada vaba mõtte levikut ühiskonnas. Tugeva surve all oli ka usuelu. Kiriku ja muude vaimuelusfääride kontrollimisel etendasid olulist rolli julgeolekuorganid (KGB). Negatiivsete tagajärgedega oli Eesti NSV poliitiline ja majanduslik eraldatus maailmast, millega kaasnes ulatuslik (ent kaugeltki mitte täielik) infosulg Lääne vaimsetest arengutest ja suundumustest. Sõjajärgsel aastakümnel käsitas režiim piiriüleseid teadus- ja kultuurikontakte negatiivsena - „lääne ees lömitamisena”. See aga tähendas
Ajaloo kontrolltöö Koolid- · Haridust anti ainult poistele · Tekkisid toomkirikute ja kloostrite juurde (13. saj toomkirik) Haapsalu, Tallinn, Tartu · 1432. a tekkis esimene linnakool- Oleviste kiriku juurde. Vaeste poiste kool. · Järgmised koolid tekkisid maale. Neid ei olnud palju (Luurimaal) · Õpetajaid polnud · Miks? Talupoeg ei olnud valmis kooli jaoks · Ülikoolid olid Saksamaal (Johannes Pulck kõrgeim kirikuametnik) · Lugemisoskus oli kolmandik eestlastest Lugemisvarad- · Esimene raamat trükiti 1525 (pole säilinud) · Siiani vanim, trükiti 1535 Wandrat-Koelli katekismus · Eesti keelde tõlkis Johann Koell (jutustaja), Wandrat pani selle kokku · Piibli tõlkimine eesti keelde (Hans Susi). Lõpetas vaeste poiste kooli. Sai katku. Tallinn ostis selle pooliku piibli talt ära · 1773. a täielik piibel · 14. saj tekib koduõpetaja. Rikkad õpivad kodus, vaesed ...
Lugusid Eesti keskajast Hillar Palamets See raamat annab noorele huvilisele populaarse ülevaate keskaegsest Eestist. Vaatluse all on Eesti minek Euroopa kultuuriruumi, feodaalkorra ja mõisate kujunemine Eestis, rüütlid ja rüütliordud ning Eesti keskaegne usuelu, kirikud ja kloostrid. Lähemalt on kirjeldatud keskaegseid linnu ja linnaelu seda eelkõige Tallinna põhjal , ning Hansa Liitu ja sellega seotud kaubandust. Lugeja tutvub eesti talurahva aastaringsete töödega ja nendega seotud rahvalike tähtpäevadega ning saab teavet talupoegademigapäevase eluolu, toidu, riietuse, laste tegevuse ja palju muu kohta. Talurahva riietusest
Saj lõpuni nekrutikohustuse alla. Talupoegadel oli alles kaebeõigus, koormiste ülemäärast tõstmist takistas feodaalne traditsioon ning talupoegda võimalik pagemine. Milliseid sätteid sisaldasid positiivsed määrused? *Tunnustada talurahva omandiõigust *Piiritleda teokoormised *anda talupoegadele õigus mõisnik kohtusse kaevata. 5.Mis iseloomustab: a) pietismi- olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas b) hernuutlust usuvagadus, alandlikkus, kõlblus, sotsiaalne võrdsus, vendlus c) teoloogilist ratsionalismi- jutlustused olid õpetlikud 6. Kes olid: · Karl M.- · Bengt Gottfried Forselius Tartu Forseliuse õpetajate seminari esimene õpetaja. · Heinrich Stahl I eesti keele grammatika koostaja ( 1637 ), Tallinna toomkiriku õpetaja
Tegeles Rooma ja kiriku poliitiliste ja majanduslike probleemidega. Samas oli ta edukas kristlaste vaimne juht. Gregorius VII korraldas ümber poliitilise süsteemi, keisrid ja kuningad hakkasid alluma paavstile. Innocentius III kuulutas sõdasid, vallutas. Sellel ajal oli kõik võim tema käes, paavstivõimu haripunkt. 12. Kiriku korraldus - paavst, piiskopid, peapiiskopid, preestrid. Kloostrid ja mungad. Katoliku kiriku pea on Rooma paavst. Piiskopid - suuremate piirkondade usuelu juhid . Tegutsesid linnades, juhtisid piirkonna usuelu. Tähtsaimates linnades peapiiskopid. Piiskopid nimetasid ametisse preestreid, kes juhtisid kohalikku usuelu. Kirikute kõrval olid keskajal olulised ka kloostrid kohad, kus kristlikud mungad ja nunnad elasid eraldatud kogukondades. Mungad ja nunnad on inimesed, kes on täielikult pühendunud usule ning elavad kloostrites. 13. Paavsti ja keisri vastasseis Gregorius VII ja Heinrich IV
keskajal teravili, lina, kalad, karusnahad. Sool oli oluline transiitkaubanduse artikkel. Lääne-Euroopast tulid siia mitmed luksuskaubad-- vürtsid, kallimad ja peenemad kangad, metallitooted. Sisekaubanduses oluline roll ka alevitel. Laadad ja turud kauplemiseks. KATOLIKU KIRIK JA HARIDUSELU (Eesti ajalugu I lk. 80-83 j lk. 86-87) Vana- Liivimaa tähtsaim vaimulik võimukandja oli Riia peapiiskop. Talle allusid Tartu ja Saare- Lääne piiskopkond. Eesti alal kujunes usuelu tõsikristlikumaks kui mujal Lääne- Europas. Piiskop-- oma valduste kirikuelu juht. Juhtis kirikuelu ka Liivi ordu maadel. Sinod-- piiskopkonna vaimulike koosolek Kirikukatsumised-- kontrolliti, kuidas kuulutatakse jumalasõna, kuidas preestrid rahvast õpetavad, millised on usuelu väärnähtused Toomkapiitel-- kõrgeim vaimulike kolleegium Missa-- pidulik jumalateenistus katoliku kirikus Suuremahulise töö maarahva harimisel ja jumalateenistustel tegid kihelkonnapreestrid.
ndate aastate põrandaalused noorterühmad lendlehed, vandetõotused. 1949 õhkisid SMV liikmed punamonumendi Raadil * 1960ndate lõpust dissidendid ehk teisitimõtlejad(Enn Tarto, Mart Niklus, Lagle Parek, Jüri Kukk jne) valikud kirjad ja pöödumised INFO LÄÄNEST: * välisraadiojaamad (USA hääl, Vaba EUR) * SO turistid, SO TV ja HELTLN laevaliiklus * teadlaste suhted tihenesid välismaa kolleegidega 10. ISELOOMUSTA EESTI KULTUURIELU JÄRGMISTES VALDKONDADES: HARIDUS, KIRJANDUS, USUELU, RAHVAKULTUUR! II MS järel jagunes kultuur kaheks: välis ja kodueesti. HARIDUS üleminek kohustuslikue keskharidusele vähendas keskhariduse väärtust. Ülikoolides kehtestati kursuste süsteem ja üliõpilaste valikuvabadus vähenes KIRJANDUS NSVL võim hävitas varasemat kultuuripärandit, nt suure osa iseseisvusaegsest ilukirjandusest, ajalehtedest, mälestusmärkidest, haritlased pidid ümber hindama oma loomingu ja taluma repressioone, E ilmus romaane 10x vähem kui paguluses
Võitlus toimub inimeses endas patu vastu ning see võitlus on iga muslimi kohtustuseks. Samuti on islamis esinatud selle sõna sotsiaalsem ja humaansem pool, mis tõlgendab jihadi kui võitlust ebaõigluse ja ülekohtu vastu. e) kes on imaam? Võimualade poliitline ja usuline juht. Imaam juhib eestvedajana avalikku palvust, samuti kutsutakse imaamideks ka koguduste eestpalvetajaid, kes peavad oskama läbi viia liturgiat. f) millist islami usuelu "viiest sambast" võib ka täitmata jätta, kui see pole teatud põhjustel võimalik? Muslim ei ole kohustatud minema palverännakule Mekasse (hadz), kui ta ei saa seda lubada majanduslikel või füüsilistel põhjustel. g) kas muslimid tohivad suitsetada? Õigeuslik muslim ei tohi suitsetada, juua alkoholi, süüa sealiha, mängida hasartmänge ja kasutada pühapilte. h) kas Koraan käsib naistel end täielikult katta (nt burkaga)? Mõnes piirkonnas on naistel rohkem õigusi, teistes vähem
Nii nagu vaimulik rüütliordu tegudega oma tõelise olemuse peagi avas, nii kujunes aja kestel ka suurel osal vaimulikkonnast välja ka jahe suhtumine oma eelkäiate kuulutatud väärtustesse. Vana-Liivimaa kirikuriikide organisatsiooniline ülesehitus rajati juba olemasolevatele reeglitele. Kuigi euroopaliku kiriku vandes keskustes olid vaimulikud suhted selleks ajaks algkristluse põhimõtetetest märgatavalt kaugenenud, kujunes Eesti alal usuelu tõsikristlikumaks, kui see mujal oli. Kõrgemaks kohapealseks kiriklikuks võimuks sai Vana-Liivimaal Riia peapiiskop, kel paavsti poolt kinnitatud kirikuprovinsi kuulusid Eestis Tartu ja Saare-Lääne piirkond. Tallinna piiskop allus Lundi peapiiskopile. Piiskop oli oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike süütegude ajastu kõrgeim kohtunik. Vaimulike järelvalvet toetati sinodite, s.o. piiskopkonna vaimulike koosolekute ja visitatsioonide ehk kirikukatsumiste kaudu. Viimased
Katoliku kiriku korraldus Eesti alal 13.-16.s. (80-82) : Toomkapiitel k6rgem vaimulike kolleegium, mis koosnes reeglina 12 toomh2rrast. Sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek ja visitatsioon. Kirikukatsumine visitatsioon(WTF?), v6imaldas saada ylevaadet jumalas6na kuulutamisest ja rahva 6petamisest preestrite poolt ning ka usuelu v22rn2htustest. Missa - pidulik jumalateenistus. Liturgia - Missadel domineeris muusikalis-s6naline osa. Kihelkonnakirik - kihelkonna keskus. Kabel v2iksem kirik, kus kiriklikke ylesandeid t2itsid preestri asendajad vikaarid. Preester - vaimulik, kellel on sakramentide jagamise pyhitsus. Kirikukymnis 1/10 m6isa kymnisest. Sakrament - püha talitus, mille kaudu kirik vahendab Jumala lunastavat armu. Visitatsioon kiriku korrastus
Piibli tõlkimine oli oluline kultuurisündmus kirjakeele seisukohalt. Tänu sellele paranesid siinsed haridus- ja kirikuolud ning kiriku poolt lugema õpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel, mis tõi lihtsuse keele õppimiseks ja arusaamiseks. Arvan, et isegi ilma Rootsi ajata oleks loodud grammatikaraamatuid, kuid hoopis hiljem. Samuti oli piibli tõlkimine oluline usuelu seisukohalt, kuna sel viisil toimus jumalasõna levimine ning usust saadi paremini aru. Talupoegade kohustused suurenesid Rootsi võimu tulekuga, eriti teoorjus. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid ka talupoegade teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus tegelikult iga mõisniku suvast. Nõnda oli Rootsi võimu all olek seni pigem halvendanud, kui parandanud talurahva olukorda. Talurahva olukord muutus eriti raskeks siis, kui halva ilma tõttu vili ikaldus. Vihmase
Keskaeg 395, 476 1517 - 1492 - Kolumbus 1453 Konstantinoopol Uusaeg ... kuni 20. Sajandi lõpp Esimese MS algus 1914 Saksa Keisririigi väljakuulutamine 1871 Tsivilisatsioon: · Primaarne · Sekundaarne Tunnused: · Riiklus · Seisuslik · Valitseja · Kirja kujunemine · Põllu harimine EGIPTUS: - kõrgelt arenenud - Klassiühiskond - Usklik - Põlluharimine/talupojaühiskond Ühiskonnastruktuur: · VAARAO (ülemvalitseja) ainuvalitseja, Jumala kehastus maa peal · Preestrid usuelu korraldajad · Asevalitsejad (määratud vaarao poolt, kontrollisid) Sõjapealikud (juhtisid sõjasalkasi) · Kirjutajad riigiametnikud, kontrollisid ka maksude laekumist · Talupojad (maksid makse, üleriiklikud ehitused) Käsitöölised (tarbeesemete valmistamine ülemkihtide jaoks) · ORJAD ilma õigusteta, kõik mustad tööd, kõige madalam seisus Kiri- hieroglüf ehk kirjamärk 1% kirjaoskajaid Papüürus taim, millest valmistati materjali kuhu peale kirjutati
Hagia Sophia [aja sofiia] Konstantinoopolis (praegune Ýstanbul) kirikut, bütsantsi arhitektuuri kuulsaimait mälestusmärki, ehitati aastail 532537. Kõigi ehitiste üle kõrgus Hagia Sophia katedraal, Konstantinoopoli kauneim ehitis ja Bütsantsi usuelu keskus. Püha Sophia = Püha Tarkus. Bütsantsi kirikuteenistus oli väga pidulik ning vajas avarat ruumi. Sellepärast eelistati bütsantsi sakraalarhitektuuris kupliga kaetud tsentraalehitist, kus protsessiooni, kirikliku rongkäigu ilu on mitmest küljest vaadeldav. Sellist kirikut olevat keiser Justinianus näinud öösel unes. Ta oli andnud tõotuse, et ehitab sellise kiriku. 527 p.Kr. andis keiser Justinianus korralduse Püha Sophia kiriku ehitamiseks.
Sakramendid Helene Levo 11B Sakramendi tähendus · Sakramendid peaksid väliste märkidena toetama inimese usku ja kasvatama sidet ja osadust kogudusega. · Sõna kuulutamise kõrval on sakramentide jagamine kiriku üheks tähtsamaks ülesandeks. Sakramendi mõiste tuleneb kreeka sõnast "müsterion" ja tähendab saladust. · Üheks usuelus avalduva saladuse näiteks on Jumala (Kristuse) inimeseks saamine. Hiljem hakati niiviisi nimetama kiriku teatud pühasid talitusi, mis vahendavad inimestele Jumala armu. · Kristlased usuvad, et Jeesus Kristus ise on nende talituste ajal inimesele lähedal ja nähtavad ained (vesi, leib, vein) on märgiks, et inimene saab sakramentidest osa. Ristimine ja armulaud · Enamiku kirikute poolt tunnustatavad ühised sakramendid on ristimine ja armulaud. · Luteri kirikus on ainsateks sakramentideks ristimine ja armulaud · Ristimise läbi võetakse inimene kiriku liikmeks. Se...
sõjateenistuse eest. Senjöör annab maad, läänimees ehk vasall saab maad. Domeen on kuninga maa, mida ta ei läänistanud. 5. Naturaalmajandus. Maksti mitte rahas, vaid natuuras. Asi asja vastu. 6. Pärisorjuse kujunemine. Sunnimaisus, kujunes pärisorjus sest nende isiklik vabadus oli piiratud ja see sarnases orjusega. 7. Kiriku korraldus varakeskajal. Rooma paavst (papa-isa) Katoliku kiriku pea. Apostel Peetrus. Piiskop korraldas usuelu neile alluvas piirkonnas. Piiskopkonna keskust tähistas piiskopikirik ehk katedraal (toomkirik). Preestri ülesanne oli jagada sakramente ja korraldada kirkuteenusi. Ametisse pühitses preestri piiskop. Klooster eremiitide kogukond. Püha Benedictu tegi kloostri ja uued reeglid, (monte cassino klooster). Tsölibaat keeld abielluda. Misjon ristiusu lähetamine mittekristlastele. Misjonär levitaja. Abt mungakloostri juht. Abtiss
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
