Klassikalisel ajajärgul käsitleti seal kodanikele olulisi poliitika- ning moraaliküsimusi, nüüd aga olid nii kodakondsus, linnriik kui ka nendega seonduv oma tähtsuse minetanud. Komöödiaid kirjutati jätkuvalt. Nii nagu looduses, ei kannatata ka kultuuris tühja kohta. Teatri asemel tõusis esiplaanile luule, mida tuntakse Aleksandria luule nime all. Kui klassikalisel ajajärgul olid esmatähtsad kodanikkonda liitvad usupidustused, siis hellenistlikul perioodil tõusid nende asemele jumalaga lähemat isiklikku kontakti pakkuvad müsteeriumid. Müsteeriumide abil loodeti saavutada hinge surematus ja pärida igavene elu. Erinevused olid ka uskumises jumalatesse. Klassikalisel perioodil kummardati vaid Kreeka jumalaid, näiteks Zeusi, Aphroditet või Poseidonit. Hellenismi perioodil hakati vahemere- äärsetel aladel austama ka Idamaade jumalaid. Tekkis palju uusi usulahke, mis võtsid omaks
Mehed kandsid lisaks pikkadele juustele ka habet. ORJAD Muistne-Kreeka oli orjanduslik maa. Kõiki raskemaid ja ebameeldivamaid töid pidid tegema orjad. Orjad olid enamasti naabermaadest ostetud või sõdades kreeklaste kätte vangi langenud barbarid. Ka kõik orjade lapsed sündisid orjadena. Orje oli väga paljudel ateenlastel. Võib arvata, et orjad moodustasid umbes veerandi kogu rahvast. Peremees võis orja karistada, kuidas heaks arvas, ainult tappa ei olnud lubatud. USUPIDUSTUSED Kõige tähtsamad olid Ateenas Panthenaia pidustused jumalanna Athena auks. Korraldati uhke rongkäik agoraalt akropolile. Rongkäigu keskel oli suur ratastel laev, seda saatsid ratsamehed, tantsivad tüdrukud ja arvukad ohvriloomad. Kui jõuti templini, algas loomade ohverdamine ja rikkalik pidusööming. Ateenast said alguse ka olümpiamängud, mida tähistatakse tänapäeval iga nelja aasta tagant. Kasutatud kirjandus: Ajaloo 6.klassi õpik ja vihik.
Aristoteles - Platon´i õpilane, kuid eitas ideede-ja meeltemaailma erinevust. Tema arvates eksisteerib üks meeltega tajutav maailm. Idee on asja olemus mida saab määratleda üldistamise teel. Riigi eesmärk oli tagada oma kodanikele õnnelik elu, selleks tuli hoiduda äärmustest. üksikisik võib olla õnnelik ja ennast teostada vaid ühiskonna liikmena. Voorus asuv võrdsetel kaugustel kahest äärmusest. Peateosed on ,,Eetika" ja ,,Metafüüsika" Jumalatega suhtlemine Usupidustused - eesmärgiks oli kinnitada usku ja isaaa-armastust. Tuntumad pidustused olid dionüüsiad (toimusid märtsis) ja olümpiamängud (iga 4 aasta tagant) Müsteeriumid - Vana-Kreeka salajased usukultused. Tekkisid õpetused surematusest ning hinge taaskehastumisest. Müsteeriumite ideeline alus oli õpetus hingede hauatagusest saatusest ning müstilised rituaalid heaolu kindlustamiseks teispoolsuses. Tuntumad olid jumal Demeteri auk peetud Eleusise müsteeriumid - neis ilmnes kreeka religioonile
Millised muudatused toimusid kreeklaste maailmapildis hellenismi ajal? Kristiina Strukova 11.a Alateemad Enne hellenismi Hellenism Kultuur Usupidustused Rajati uhkeid ehitisi Ateena akropol Dramaatilised, dünaamilised Parthenoni ehitus skulptuuride poosid Realistlikud ja passiivsed Poeete ja õpetlasi kutsuti skulptuurid õukonda
* inimese moodi nii välimuselt, kui ka iseloomult. Mõned peamised jumalad · Zeus [taeva-, tormi-, ja piksejumal ning jumalate valitseja] · Hera [Zeusi abikaasa ja õde ning taeva kuninganna] · Poseidon [Zeusi vend, merejumal] · Hades [Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja] Rituaalid · Tähtsaim rituaal: vereohver · Igal jumalal lemmikloom mida talle ohverdati nt. Zeusil härg, Poseidonil hobune jne. · Igaastased usupidustused sisaldasid ka meelelahutust [võistlused tantsus, spordis, pillimängus] Pühamud ja templiehitus · Linnriikide kõige silmapaistvamad ehitised · Kõige tähtsam koht: altar [seal toodi ohvreid] · Tempel tähistas linnriigi rikkust · Ehitusel osalemine oli kodanikele kohustuslik Merejumal Poseidoni pühamu tänapäeval Peamised pühamud Oraaklid · Kohad kus käidi jumalatelt nõu küsimas · Kuulsaim Delfi oraakel
iseloomulikuks jooneks ideaalsete inimeste kujutamine. Seinamaalid vähe teada, enamus hävinud. Vaasimaalid amfora karekõrvaline veininõu, müütilised sündmused, jumalad, spordivõistlused ja eluoli. Musta ja punase figuuriline. 13. Olümpiamängud aristokraatide meelisharrastus. hinnati täiuslikku keha ja füüsilist tugevust. Võisteldi alasti. Ülekreekalised. iga 4 a tagant. Ainult mehed. Olümpia rahu e. Katkestati sõjad. Kestsid 5 päeva (esimesed 2 usupidustused). Võistlusalad: hobukaarikute võidusõit, jooksud, maadlus, rusikavõitlus, viievõitlus(ketas, hoota kaugus, oda, lühijooks, maadlus). Auhinnaks eluaegne pension, luuletused, ausambad jne. 14. Teater teatri sünnimaa kreeka. Koosnes 3 osast: theatron(vaatamise koht), orkestra(koori koht), skeene(näitlejate koht). Näitlejad ainult mehed. Tragöödiad ja komöödiad. 15. Filosoofia sünnimaaks kreeka. Huvituti loodusest
ühiskond:aristokraadid-vabad talupojad-käsitöölised-orjad.*kreeka poliste valitsemis korras:1.aristokraatia-võim aristokraatide käes.2.demokraatia-rahvas ise valis endale valitsejad.3.türannia-valitses türann ebaseaduslikult võimule tulnud valitseja ja kukutati kiiresti.**Vana-kreeka religioon-*jumalad inimese sarnased(antropomorfsed)*jumalad käsutasid ja kehastasid loodusjõude.*suhtlevad jjumalatega templites*oraakel- ennustamise koht*jumalatega suhtlemis viisid:1.usupidustused(dionüüsia ja olümpia).2.müsteerium-salajane usukultus(orpheuse müsteerium).*surmajärgsusu polnud tähtis.
Kreeka · Kreeka ja Rooma geograafilised olud -Sarnasused: mere lähedal, mereline kliima, põlluharimine (vein ja oliivid) -Erinevused: Kreeka oli mägisem, Rooma ei olnud nii mägine, Kreekal ei tekkinud ühtset riiki, Kreeklased oli suuremad meresõitjad Kreeka ajaloo perioodid: · Kreeta-Mükeene ehk Egeuse mere periood · Arhailine · Klassikaline · Hellenism Ateena ja Sparta võrdlus! Demokraatia, aristokraatia, türannia Kreeka jumalad Rooma jumalad Sarnasused: templid, preestris (usupidustused) Rooma ajalooetapid: · Etruskid · Kuningate ajajärk /7 kuningat · Vabariik · Keisririik Algus rooma linna asendamine 753 eKr · Kuidas valitseti vabariigi ajal? · Kuidas valitseti keisririigi ajal? · Ida- ja Lääne- provintside erinevused · Metsenus Metsenese nime järgi Kui vihkavad inimesed toetavad kultuuri (???) Rooma impeeriumi langemise põhjused: Talupoegade laastumine, kujuneb välja sunnimaisus, naturaalmajandus, barbarid lähevad rooma sõjaväkke
Hellenismiperiood 338-30 ekr(uus ajajärk; Aleksander II). ||Minoiline- lossid; Knossos; lineaarkiri; lossid linnad kindlustamata; Sõjakate joonte puudumine;härg oli religioonis olulisel kohal. ||Mükeene- sõjaline üleolek (hobused&kaarikud), Kreeta saare vallutus, mionoilisest võeti omaks lossikultuur, lineaarkiri, kreetane olme. Kreeka Homerose Ilias (lugu Achilleuse raevust ja selle tagajärgedest), Odüsseia(eksirännakutel mehe naist kositakse, tapab kõik). Usupidustused- pillimängu, laulu või spordivõstlused. Delfi oraakel- Püütia istus templi tagumises ruumis(adyton), ja oli jumalast täidetud e entusiastlik, kuulutuste tõesuses ei kaheldud. Naised: pere patriarhaalne, naise koht kodus, lapsed ja majapidamine. Heträärid- sõbratarid, armukesed. Perikles- Ateena riigimees, demokraatilised reformid, rahu Pärsiaga ja Spartaga, valiti strateegiks, viis õitsele Ateena vaimuelu. Demosthenes- Ateena kõnemees
kaldkülje teed mööda läks päikesejumala poeg taevasse. -- Egiptuses oli tegu maaühiskonnaga. Valdav enamik ülikkonnast ja lihtrahvast elas maal. Ülikud elasid luksuslikes kahe/kolmekorruselistes rõdude ja verandadega maamajades. Nad veetsid aega külluslikel pidusöökidel, kus neid lõbustasid tantsijad ja tantsijannad. Ajaviidete hulka kuulus ka jahipidamine.Talupojad elasid tagasihoidlikes palmilehtedest katusega savionnides. Vaheldust pakkusid usupidustused. Egiptalste põhitoit oli nisu- või odrajahust küpsetatud leib ning peamine jook odrast ja leivast pruulitud lahja õlu. Tänu kariloomadele sai vahel lihatoitu ning kalapüügile Niilusel ka kala. Ülemkihi toidu hulka kuulusid veel datlid, viigimarjad, puuviljad ning vein. Egiptuses oli tavaline paarperekond, kus olid mees, naine ning nende alaealised lapsed. Täiskasvanuks saanud pojad asusid elama eraldi. Abielunaise ja mehe õigused olid peaaegu võrdsed
e.geruusia (üle 60a mehed). Igal aastal valiti kõrgemate riigiametnikena viis efoori, kes kontollisid kuningate ja teiste riigiametnike tööd. Lõplikud otsused langetati kõigi spartiaatide koosolekul 4. kkreekaste iseloomulik riietus ja toit Riietus kitoon, himation, pükse ei kanta, jalas sandaalid, Toit puu ja juurviljad, kala, maitseks küüslauk, mesi, oliivõli, joodi veini ja kitse ja lehmapiima. 5. millised olid jumalatega suhtlemise viisid, kirjelda Usupidustused (OM), müsteerium salajane jumalateenistus, austamine pühamutes nt Delfi oraakel. 6. mis jumalaga on tegu Artemis jahijumalanna, Poseidon merejumal, Aphrodite armastuse- ja viljakusejumalanna, Zeus peajumal ( taevajumal ), Hephaistos tulejumal. Demeter viljakuse jumalanna, Hades allmaailmavalitseja, Dionysos veinijumal, Hera abielude kaitsja, Ares sõjajumal. Athena sõjajumalanna, Apollon valguse, luule ja
8.Demokraatia valitsemise puudused? V: Rahvas kergesti manipuleeritav, otsustamine aeglane, rahvas sageli ei suuda otsustada mis on õige või vale 9.Millised ülekreekalisi pidustusi või rituaale korraldati tähtsamate jumalate auks? V: Olümpiamängud- Zeusi auks- Olümpia külas Dionüüsiad- Dionysiase auks- (märts, teater) Delfi oraakel- Apolloni auks Demeteri pidustusid ehk müsteeriumid- Demeteri auks Vereohver- loomade, veiste, sigade tapmine- jumala altaril Usupidustused- jumalate auks- pühamuses 10.Millist rolli omas mütoloogia kreeka kunsti loomisel too näiteid 3 valdkonnast ? V: 1)Keraamika- Amforad (savivaasid)- kujutati jumalaid 2)Kirjandus- ,,Kuningas Oidipus"- tragöödia ,,Ilias", ,,Odysseus" 3)Arhitektuur- templid 4)Skulptuur- Jumalate skulptuurid, Zeusi kuju, Laokoni kuju 11.Millega seletada mütoloogia suurt mõju kunsti loomingulises? V: Müütidel põhines kreeka ajalugu, müüdi kangelastest on lihtsam aru saada. 12.Mõisted?
olid nad sageli väiklased ja kättemaksuhimulised. Jumalad olid kui üks suur perekond. Jumalaid oli väga palju, nende täpne arv ei ole teada. Tähtsamad jumalad elasid Olümpose mäel. http://media.advisortravel.netdnacdn.com/657x340px7377920204c35877069413712173528.jpg Jumalatega suhtlemis kohad Templid, mille altaritel toodi ohvreid jumalatele. Oraaklid, kus jumalate tahet vahendas püütia. Jumalatega suhtlemis viisid Usupidustused (Nt: dionüüsiad, olümpiamängud). Müsteeriumid (Nt: Eleusise müsteeriumid, Orpheuse müsteeriumid). VanaKreeka jumalad Zeus Hera Ares Athena Apollon Aphrodite Zeus Peajumal Taeva, vihma ja äikesejumal Kronose ja Rhea poeg Zeusi kuju, mis asus Zeusi templis oli üks seitsmest maailmaimest. Atribuut või sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud.
Ateena akropol Akropol Mükeene perioodil oli Ateena akropol kuningaloss, hiljem täitis kindluse rolli. Pärast Pärsia sõdu kaotas akropol oma sõjalise tähtsuse, seetõttu algatas Perikles selle väljaehitamist suurejooneliseks kultuurikeskuseks. Akropoli viis uhke sissekäik propüleed ehk eesvärav, mille kõrval oli Nike tempel. Keskmesse püstitati Parthenon ehk jumalanna Athena tempel, mille sammastealust ehtis Pheidiase reljeefidega kaunistatud friis. Templis sees oli jumalanna hiigelsuur kuju, mis oli kaetud elevandiluuga ja rüüstatud kuldrõivastesse. Lisaks Parthenonile tõusis esile veel Erechteioni tempel, mis oli Athenale ja Poseidonile pühendatud. Kreeklaste jumalad Zeus- Jumalate valitseja ning taeva-, tormi- ja piksejumal. Jagas oma kahe venna, Hadese ja Poseidoniga, maailma valitsemist nii, et tema sai taeva, Hades allmaailma ja Poseidon mere, kuid kõik maapealne ja Olümpos jäid ühisvaraks. Tän...
Milline siis on muistse Egiptuse panus maailma ajalukku? Talupoegadel oli raske elu. Nad elasid tagasihoidlikes palmilehtedest katusega savionnides ning nende päevi täitis töö. Minu arvates oli neil raske elu võrreldes ülikutega, kes elasid luksuslikes kahe- või koguni kolmekorruselistes rõdude ja veerandadega maamajades ja veetsid aega külluslikel pidusöökidel. Nende ajaviidete hulka kuulus ka jahipidamine. Huvitav oli see, et talupoegadele pakkusid vaheldust iga - aastased usupidustused. Ehitistest on kindlasti tähtsamad püramiidid. Neid kasutati hauakambritena vaaraode jaoks. Hauakambri ülesanne oli tagada lahkunu häirimatu elu surnute riigis. Minu arust on uskumatu, et inimesed ise rajasid nii suuri ehitisi, sest need võtsid kaua aega ja olid ühiskonnale raskeks koormaks. Kõige monumentaalsemad pyramided ehitati 26. saj. eKr Giza väljakule. Neist mainiksin ära Cheopsi püramiidi, mis on suurim ja vanim ning kuulub ka 7 maailmaime hulka.
Vana ja Uus Teastament moodustavad kokku Piibli. Terve Piibel tõlgiti ladina keelde 4. saj. pKr Hieronymuse poolt. 313. - keiser Constantinus legaliseeris ristiusu, sellest sai impeeriumi valitsev religioon, Milano edikt 330. - Constantinus muutis pealinnaks Konstantinoopoli, keiser Julianus üritas taastada vanu jumalaid, algatada kristlaste tagakiusamise, pärast ta surma loobuti paganlikkuse taastamisest. 381. kristlus kuulutati Rooma riigiusuks, algas paganate tagakiusamine, keelati usupidustused (olümpiamängud) 395. Rooma impeeriumi lõplik lõhenemine: Ida-Rooma e. Bütsants (pealinn Konstantinoopol) ja Lääne-Rooma (pl Rooma) Kirik kogu Rooma riiki hõlmav kristlaste organisatsioon, nimetati Palestiina allus Rooma võimule, juutide usk oli sajandeid olnud katoliiklikuks (üleüldine), muutus tähtsaimaks Rooma riigis, suurim monoteistlik ning Rooma võimud suhtusid juutidesse erandlikult, ei maavaldaja, võttis üle riigi funktsioone.
ettepanekutega. silmapaistavd tegelased, õpetamine kestis kaua, õpiti kreeka keelt Sarnasused: kõigil õigus osaleda rahvakoosolekutel, kõik ja kultuuri. kodanikud seaduse ees võrdsed. Muutused seoses ristiusu legaliseerimisega paganlikud Rooma kõrgeimad ametnikud: Konsulid (2) kõirgeimad jumalad keelustati, samuti usupidustused (olümpiamängud), magistraadid, omasid kõrgeimat võimu riigis, sõja ajal juhtisid paganausulised olid vähemuses, neid kiusati. armeed. Preetorid (8) võisid vajadusel konsulit asendada, korraldasid õigusemõistmist, võisid juhtida sõjaväge.Tsensorid valiti endiste konsulite hulgast 5ks aastaks, korraldasid kodanike loendusi, koostasid senaatorite nimekirja, valvasid kodanike elukommete järele, amet oli auväärne. Julius Caesar alustas 49
· Lisaks piirivägedele loodi reservvägi. Ratsaväe osatähtsus. · Ühiskond rangelt seisuslik: auväärsed (honestories) ja madalad (humiliores). · Ristiusu võidukäik- ristiusk muutus prestiizikaks ja karjääri tegemiseks oli see hea võimalus, seega usku vahetati massiliselt ja eelkõige kasu silmas pidades. · 4.saj lõpul keisririik ametlik, mitte-kristlaste tagakiusamine. Keelati vanad usupidustused, olümpiamängud, suleti templid. · Ristiusu kirik kristlaste organisatsioon. Kuna hõlmas kogu kristlaskonda, nimetati katoliiklikuks. Peamised struktuuriüksused piiskopkonnad. · Diötsees piiskopile alluv piirkond. Suuremate diötseeside eesotsas olid peapiiskopid e metropoliidid. · Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia(Süürias), Rooma ja Konstantinoopol viis peapiiskopkonda. · Tähsaid küsimusi arutati kirikukogudel e sinoditel.
raskematel töödel kaevandustes).Orjadesse suhtuti kui omaniku varasse, millega oma suva järgi toimida.Enim orje töötas aristokraatidele, kuid neid oli ka jõukamatel lihtkodanikel.Orjatöö võimaldas ülejäänud ühiskonnaliikmetel elada vabade täieõiguslike kodanikena (poliitika, vaimuelu). Naise positsioon: Naistel polnud kodanikuõigusi, olles meeste eeskoste all. Naised osalesid harva avalikel üritustel (v.a. usupidustused). Naise koht oli kodus korraldas majapidamist ja kasvatas lapsi, suhtlemata külalistega. Aristokraatia võim on koondunud aristokraatide kätte: Nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast.Valitses tumedal ajajärgul, kuid püsis ka hiljem. Tuntuim oli Sparta aristokraatia. Demokraatia rahvavõim (kr.k. demos+kratos= rahvas+võim): Nõukogu- ja ametnikud valiti kõikide kodanike hulgast.Tuntuim oli Ateena demokraatia.Otsene demokraatia kodanikud valitsesid riiki suurel määral ise
Astronoom Aristarchos suutis seda arvestades moodustada päikesekeskse maailmapildi, kus Päike ja tähed seisavad paigal ja Päikese ümber tiirleb Maa koos teiste planeetidega. Kahjuks aga keegi ei tunnistanud seda ja see unustati, hoopis arvati, et universumi keskpunktiks on Maa. Kreeklased õppisid tundma ka idamaist astroloogiat ja tollest ajast hakatigi koostama horoskoope. Religioon Religioonis kadus linnriigikeskne iseloom. Kui varem olid tähtsad ülelinnalised usupidustused, siis nüüd tõusid esile jumala lähemat kontakti pakkuvad müsteeriumid. Varasemate jumalatele juurde liidetud ida jumalad muutsid sellega ka panteoni. Selle tulemusena hakati jumalaid samastama Zeusi samastati Amoniga, Dionysust Osirisega, Aphroditet ja Deemterit Istari, Hathori või Isisega. Populaarseim jumal oligi tollel ajal Isis. Temale rajati oühamuid Kreekasse, Itaaliasse ja tema auks korraldati müsteeriume. Seega oligi
Spartas ei pandud üksikisikuid tähele keskenduti riigi asjadele. Kreeka usk ja jumalad ( õ lk 110-115) 1.Millistena kujutasid kreeklased oma jumalaid? Neid kujutati inimeste sarnastena (antropomorfsed) 2.Iseloomusta 3 jumalat ZEUS oli pea jumal, peeti jumalate isaks ja ka tormi ning vihma jumalaks APOLLON oli päikesejumal HADES teda peeti allmaailma valitsejaks 3.Kuidas kreeklased jumalatega suhtlesid? 1)läbi templite 2)ohverdustega 3)usupidustused 4.Milline oli kreeklaste kujutlus surmajärgsusest? See arvati olevat teistsugune kui tavaline elu. 5.Miks oli templi välisilme olulisem selle sisemusest? Sest tavalised inimesed sinna sisse tavaliselt ei sattunud ning seepärast pidi väline ilme tekitama inimestes aukartust. 6.Mõisted- Delfi oraakel- spetsiaalne pühamu Vana-Kreekas, kus võis jumalatelt preestri kaudu nõu küsida. Sport, kirjandus ja teater (Õ lk 116-121) Millal, kus ja kelle auks toimusid esimesed olümpiamängud? 776
· Enim orje töötas aristokraatidele, kuid neid oli ka jõukamatel lihtkodanikel. · Orjatöö võimaldas ülejäänud ühiskonnaliikmetel elada vabade täieõiguslike kodanikena (poliitika, vaimuelu). 3. Naise positsioon. Abielu ja perekond. a. Patriarhaalne e. meestekeskne ühiskond: · Naistel polnud kodanikuõigusi, olles meeste eeskoste all. · Naised osalesid harva avalikel üritustel (v.a. usupidustused) · Naise koht oli kodus korraldas majapidamist ja kasvatas lapsi, suhtlemata külalistega. b. Abielu eesmärk oli saada seaduslikke järglasi ja sõlmida poliitilisi sidemeid: · Vastastikkused tunded ei mänginud rolli. · Abielukokkulepe oli tulevase äia ja peigmehe vahel. · U. 30 a. mees võttis abikaasaks murdeeast väljunud tüdruku. · Abielusuhted jäid pinnapealseks, kuna mees oli sageli kodust väljas
kaitsma riiki. 10. Religiooni osa kreeklaste maailmapildis. Religioonil oli kreeklaste maailmapildis väga tähtis osa: usuti, et jumalad käsutavad loodusjõude ja õnnetuste ärahoidmiseks tuleb neile ohverdada, tänu religioonile järgiti moraalinorme, sest kardeti, et jumal tasub kätte sellele, kes teisele inimesele kurja teeb; jumalate austamiseks ehitati rohkesti templeid ja väikseid pühamuid; sagedased olid usupidustused, millele järgnes polise elanike ohvrilooma ühissöömine; usuti, et jumalatelt saab nõu küsida, sellega tegelesid oraaklid, neist kuulsaim Delfi oraakel (lk 114) usuti, et pärast surma läheb inimene Hadese riiki, jumalate auks peeti spordi-, laulu- ja pillimänguvõistlusi, kirjutati luuletusi. Näiteks Zeusi auks korraldatud spordivõistlustest sai alguse olümpiamängude traditsioon; Dionysosele, pühendatud koorilauludest aga
Arvati, et kõikidel asjadel looduses on hing. Igal asjal oli olemas oma jõud ning usuti kaitsevaimudesse. 9.4 Tõestage, et riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud. Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest. Preestrid olid riigiametnikud. Pühamud olid tähtsad ja riigi kaitse all. Vallutatud riigid pidid austama Rooma jumalaid. 9.5 Loetlege vähemalt 3 sarnasust kreeklaste ja roomlaste usu juures. Mõlematel oli palju jumalaid. Usupidustused ning ehitati palju templeid Sarnased jumalad, ainult teiste nimedega. Müsteeriumid Ennustamine 10. Languse põhjused Puudus hellenistlik pärand ja kreeklaste integeeriv roll Antiikse Rooma-Kreeka jumalate kõrvale tekkisid teised uued jumalad. Roomat tabas barbarite rünnakulaine. Roomlased olid sõjaliselt väga palju nõrgenenud.
pärast aga hoone. Igas templis oli altar, kuhu ohverdati. Enamasti oli tegemist vereohvriga (ohverdati loom). Üheks enamlevinuimaks ohvriks oli kits. Üks osa loomast põletati koldes. Nad ohverdasid seda, mida endal süüa ei kõlvanud. Teine jumalatega seotud suhtlemispaigaks oli oraakel(ennustaja). Kõige kuulsam oraakel oli Delfi oraakel (oli seotud ) (Apollon). Teine oraakel oli Dodona tammik. (tegelesid tammelehtede müha tõlgendamisega).(Zeus). Kõige kuulsamad usupidustused oli on olümpiamängud(toimusid Olümpias,lõuna kreekas). Olid ka teised suurpidustused- deonüüsiad. Sellest arenes välja kreeka teater. Klassikaline periood Oli 500 -338 eKr. Arenesid välja valitsemiskorrad. Kõik suuremad kultuurisaavutused on pärit sellest aja järgust. Hellenism Oli 338-30 eKr. Algas, kui Kreeka hõivati Makedoonia poolt ja lõppes, kui Rooma vallutas Kreeka. Toimus Kreeka ja Idamaa nähtuste segunemine ja vastastikune mõjutamine, nii
makedoonlastega Akropol kaljunukile rajatud kindlus, mille jalamil paiknes linn. Seal asusid linna vanimad pühamud agoraa koosoleku ja turuplats Partheon Athenale pühendatud tempel oraakel - paigad kus käidi jumalaltelt tuleviku kohta küsimus, kuid teinekord kutsuti ka nii ennustajat püütia Delfi preestrinna, kes vahendas tulevikuennustusi olümpiamängud suurejoonelised spordi ja usupidustused vanas kreekas mida peeti apolloni mäel müsteerium Rhodose koloss Kaitsejumala päikesejumala Heliose auks püstitatud u 30m kõrge kuju museion vana aja suurim raamatukogu ja teadusasutus, pühendatud apolloni saatjatele 9 muusale muusa kunsti ja kultuuri kaitsev haldjas dialektika vaidluskunst retoorika kõnekunst gümnaasion - spordiväljak ja sinna juurde kuuluv pesemis ja riietusruum "alastioleku koht". Hiljem muutus tähtsaks hariduskeskuseks
Jumalaid oli väga palju - iga asja jaoks üks. Sageli võeti üle ka vallutatud maade jumalaid. Peajumal oli Jupiter, sõjajumal Mars, Roomlaste jumal Janus, Mercurius kaubandusejumal, Diana jahijumalanna, Neptunus merejumal. Kõige tähtsamad olid nende jaoks aga sõjajumal Mars ja kodukoldejumal Vesta. Rooma riik ja religioon Roomlased suhtusid usuküsimustesse väga tõsiselt. Preester, kes valiti eluks ajaks, oli riigiametnik. Riigipühade ajal toimusid usupidustused. Pontifex maximus oli üks keisri tiitlitest, see oli kõrgeim usupositsioon. Keisrit ülistati kui jumalat. Ennustamispreestrid augurid olid samuti riigiametnikud. Kõik riigi tähtsamad otsused tehti alles pärast ennustamist. Sibüll oli ennustaja, Kapitooliumis säilitati sibülliraamatuid. Rooma ehituskunst Ehituse põhitõed võeti üle kreeklastelt. Tähtsaks peeti ehitise vastupidavust, ilu oli teisejärguline. Võeti kasutusele nö Rooma betoon lubi, kruus ja vulkaaniline tuhk
7. Talupojad vaarao maade harimine, erinevad ehitustööd, sõjaväes teenimine 8. Orjad ehitasid püramiide, teenisid sõduritena, tegid musta tööd (sõjavangid, võlgades talupojad) 10. Milline oli Egiptuse eluolu? Valdav enamik elas maal. Ülikud elasid luksuslikes kahe-, kolmekorruselistes rõdude ja verandadega maamajades, veetsid aega pidusöökidel, pidasid ajaviiteks jahti. Talupojad elasid palmilehtedest katusega savionnides, nende päevi täitis töö, toimusid iga-aastased usupidustused, söödi nisu-ja odrajahust leiba, joodi lahjat õlut, püüti kala ja harva söödi ka liha. Ülikute toidulaual olid ka datlid, viigimarjad, puuviljad ja vein. Abielunaine oli õigustelt mehega peaaegu võrdne. Vaaraod pidasid haaremeid, kellest üks naine tõusis esile(peanaine), sageli oli see vaarao enda õde, tema võis riigiasjades kaasa rääkida. 11. Nimeta Egiptuse kuulsamad jumalad? 1. Ra (Re) päikesejumal 2. Amon loomis-ja viljakusjumal 3. Horos taevajumal (kullipeaga) 4
• Leiutaja Archimedes • Astronoom ja geograaf Ptolemaios • Välja kujunes 7 antiikaja maailmaimet • Egiptuse püramiidid • Babüloni rippuvad aiad • Halikarnassose mausoleum • Aleksandria tuletorn • Artemise tempel Efesoses • Zeusi kuju Olümpias • Rhodose koloss – päikesejumal Heliose kuju • Periood püsis kuni Rooma impeeriumi tõusuni 1. saj. e. Kr Kreeka kultuur - olümpiamängud • Peajumal Zeusi auks Olümpias korraldatud usupidustused • Osa võisid võtta kõik kreeklased • Spordivõistlustest võtsid osa ainult mehed • Mängude ajal kehtis üle-Kreekaline rahu • Tähtsamad alad olid • Staadionijooks – 192 m • Hobukaarikute võidusõit • Maadlus • Rusikavõitlus • Antiikne viievõistlus • Kaugus, kettaheide, odavise, jooks ja maadlus • Olümpiavõitjad olid kodukohtades väga lugupeetud • Esimesed mängud toimusid 776 a. e. Kr • Keelati roomlaste poolt 394. aastal
HELLENISM ? 4. Vana-Kreeka usundi iseloomulikud jooned. Panteon (Vana-Kreeka jumalkond) asus Olümpose mäel, antropomorfsed (inimese kujuga jumalad), palju jumalaid, puudus kindel kultus, oma templid. Jumalatega suhtlemine läbi preestrite (valitud, terved, karsked mehed), ohverdamine-põhiline jumalate ausatmise viis(veised, kitsed, lambad, sead), jumalatega suhtlemise templid , oraaklid- Delfi oraakel. Jumalatega suhtlemise viisid: usupidustused, müsteeriumid. Kreeklased panid rõhku hingelisele elule, puudus surmajärgsus. 5. Sparta ja Ateena valitsemise erinevused. Sparta- riik põhines vallutusel, spartiaatide ülemvõimu säilitamisele suunatud range sisemise korraldusega riik, riigi huvid olid esiplaanil ja kodaniku õigused tagaplaanil, suur sisemine satabiilsus, polnud türanniat, eluvaldkondade range reglementeerimine summutas spartalaste loomingulisust, paljud
Dionysos veini ja viinamarja kasvatuse jumal. Hermes teekäijate kaitsja. Artemis jahijumalanna, looduse kaitsja. Igaüks võis jumalatele ohverdata ja neile enda palveid esitada, kuid suuremate pühamute juures tegid seda preestrid. Vereohver tähtsaim rituaal. Loomade, enamasti veiste, sigade, lammaste ja kitsede tapmine jumala altaril. Liha küpsetati ja söödi kohapeal, altar määriti verega, süüdati ohvrituli. Jumalate auks toimusid veel erinevad usupidustused. 12. Nimetati spetsiaalseid pühamuid, kus võis jumalatelt nõu küsida. Delfi oraakel (kuulsaim), seal olevat preestrinnat nimetati püütiaks. Temas ei kaheldud ja tema öeldusse suhtuti ülima tõsidusega. 13. Draamakunst sai alguse Dionysosele pühendatud koorilauludest. Tragöödiad olid tõsised ja ülevad. Enamasti olid need tuntud müüdisüzeede uudsed õpetlikud tõlgendused. Tragöödiad panid inimesi mõtlema üksikisiku ja riigi seisukohalt sobiva käitumise üle. Komöödiad ehk
lageda taeva all. Kõigis tähtsmates pühamutes oli kajumala koda, ehk tempel, kus hoiti jumala kuju, väikesel altaril põles jumala koldetuli. Rituaalid toimusid templi kõrval väljas, sisse mingi harva. Rituaale viisid läbi preestrid ja preestrinnad kogu kogukonna nime. Tähtsaim rituaal oli vereohver:loomade tapmine altaril, liha söödi ära, kuid inimkõlbmatud osad pandi altarile jumalatele. Jumalate austamine e. usupidustused ühendasid tervet riigi elanikkonda(nii mehi kui naisi). Järgnes pidusöök ja muud lõbustused. Surmajärgsus Erilist tählepanu elule pärast surma ei pööratud. Surm tähistas ilmaelu rõõmutut lõppu. Kuid aja jooksul kujunes ka tesitlaadi ette kujutusi, millekohaselt pidi elama vooruslikku elu ja pidada rituaale allilma jumalate auks, et oma surmajärgset saatust mõjutada. Kiri, haridus, kirjandus ja teater, filosoofia
kultuuripärandi peamine säilitaja - Kristlus muutus prestiizikaks ja pakkus karjääri tegemiseks soodsamaid võimalu, seetõttu vahetasid paljud usku oma kasu silmas pidades - IV sajandi lõpul sai kristlusest riigiusk. Riigiusuks kuulutamise tagajärjed - Kõik paganlikud kultused keelustatakse, koos sellega algas ka paganausuliste ehk mittekirstlaste riiklik tagakiusamine - Keelati muistsed usupidustused, teiste seas ka olümpiamängud - Suleti vanade jumalate templid või muudeti need ristiusu kirikuteks - Kirik muutus kiiresti üheks tähtsamaks institutsiooniks riigis - Kirikute ehitamisel võeti eeskujuks Rooma kohtu- ja koosolekuhoone basiilika - Kirik hakkas järk-järgult üle võtma riigi funktsioone kandis hoolt vaeste ja haigete eest, korraldas kooliharidust
Kristluse levik Levikut soodustasid : 1. Kuulutati Jumalariiki kõigile 2. Ei tehtud vahet vaeste ega rikaste vahel 3. Rändjutlustajate tegevus 4. Segaduste ajad Roomas. Kiriku osatähtuse kasv 1. Tänu annetustele suurim maavaldaja 2. Andis võimalusi karjääri tegemiseks 3. Kandis hoolt vaeste ja haigete eest 4. Korraldas kooliharidust 5. Kõrgeim kohtumõistja 6. Keelati muistsed usupidustused, s.h OM 7. Templid muudeti ristiusu kirikuteks Tähtsamad isikud Theopompos Kreeka ajaloolane, rääkis naiste kohast Rooma ühiskonnas. Plinius Rooma õpetlane, räägib akveduktidest, nende rajamisest ja tähtsusest. Juvenalis poeet , rääkis elust Rooma linnas. Diodoros Kreeka ajaloolane, kes uuris etruskide elu ja nende allakäiku. Maecenas toetas rahaliselt kultuuriviljelemist. Tema nimest tuleneb rikka kultuurisoosija üldnimetus metseen.
vaen-neid süüdistati õnnetuste kaasatoomises;keisritele austuse mitteavaldamine näitas allumatust-seetõttu kristlus keelatud. 2.Ristiusu kiriku teke:Ristiusu võidukäik:Kui keiser Constantinus 313.aastal ristiusu legaliseeris,sai sellest kiiresti impeeriumi vlitsev religioon.Kristlus muutus prestiizikaks ja pakkus karjääri tegemiseks soodsamaid võimalusi.Ivsaj. lõpul algas mitte-kristlaste e paganausuliste riiklik tagakiusamine.Keelati muistsed usupidustused(olümpiamängud),suleti vanade jumalate templid. Kiriku struktuur:Kristlaste organisatsioon-kirik.Kiriku peamised struktuuriüksused olid piiskopkonnad eesotsas piiskopiga.Piiskopile alluv piirkond-diötsees.See hõlmas ühte linna koos ümbruskonnaga,kus piiskop kristlaste usuelu korraldas.Suuremate diötseeside eesotsas seisid peapiiskopid e metropoliidid.Kujunes välja viis peapiiskopkonda:Jeruusalemm,Aleksandria,Antiookia,Rooma ja Konstantinoopol
Kõigis tähtsmates pühamutes oli kajumala koda, ehk tempel, kus hoiti jumala kuju, väikesel altaril põles jumala koldetuli. Rituaalid toimusid templi kõrval väljas, sisse mingi harva. Rituaale viisid läbi preestrid ja preestrinnad kogu kogukonna nime. Tähtsaim rituaal oli vereohver:loomade tapmine altaril, liha söödi ära, kuid inimkõlbmatud osad pandi altarile jumalatele. Jumalate austamine e. usupidustused ühendasid tervet riigi elanikkonda(nii mehi kui naisi). Järgnes pidusöök ja muud lõbustused. Surmajärgsus Erilist tählepanu elule pärast surma ei pööratud. Surm tähistas ilmaelu rõõmutut lõppu. Kuid aja jooksul kujunes ka tesitlaadi ette kujutusi, millekohaselt pidi elama vooruslikku elu ja pidada rituaale allilma jumalate auks, et oma surmajärgset saatust mõjutada. Kiri, haridus, kirjandus ja teater, filosoofia
Kõige olulisem oli lühim jooksudistants staadionijooks. Kehtestati olümpiarahu Olümpias ei tohtinud relvi kanda ega kellegi sinnapääsu relva jõul takistada. 8. Põhilised Jumalad Jumalad olid inimkujulised. Jumalad moodustasid perekonda. Elasid Olümpose mäel. Tähtsaim Zeus, abikaasa ja õde Hera. Poseidon oli Zeusi vend merejumal. Hades allilma ja surnute valitseja. Maailm sai alguse Chaosest. Pühamud ja templid olid olulised ohvrite toomine, usupidustused. Müsteerium konkreetse ringkonna salajased jumalateenistused. Surma järgsusele ei pööratud tähelepanu. 10. Filosoofia ja teadus Esimesena tegeleti maailma füüsilise lahtimõtestamisega, seejärel inimeste elu ja olemuse mõistmisega. Thales Uskus, et maa tekkis veest ja ujub vee peal. Suutis ennustada päikesevarjutusi. Anaximondros Leidis, et maail tekkis tajumatust piiri algest e. Apeironist Demokritos Atomistide koolkond
* filosoofias ei arutletud enam küsimuse üle, milline kodanik on vooruslik, vaid selle üle, kuidas tekkinud kaoses olla õnnelik ja saavutada hingerahu KIRJANDUS, KEEL JA TEATER: * esiplaanile tõusis naudingut ja mittemõtlemisainet pakkuv looming * kirjandusest kadus rahvuslikkus * maailmakeeleks sai kreeka keel * teatrist kadus polise kodanikkonda eetiliselt hariv põhimõte, selle asemel puht meelelahutuslik külg RELIGIOON: * religioonist kadusid kodanikkonda ühendavad suured usupidustused, nende asemele nihkusid müsteeriumid * ida ja lääne usuliste arusaamade ühinedes kujunesid uut laadi uskumused, sai alguse jumalate samastamine KUNST: * arhitektuuris said ülekaalu ilmalikud hooned * skulptuuris tõusis huvi keskpunkti inimese välimus ja tunded. Inimest kujutati hooglevalt liikuvana, riided lehvimas, näol emotsioonid 20. Selgita: hellen, barbar, aristokraat, polis, aristokraatlik vabariik, demokraatlik
· Minerva = Athena · Mars = Ares · Venus = Aphrodite · Bacchis = Dionysos · Vesta = Hestia kodukolde jumalanna, kelle auks põles Rooma õitsengu tunnusena tema ümartemplis igavene tuli. · Vesta neitsid Riigi poolt määratud preestrinnad, kes hoolitsesid igavese tule eest, seks oli neile surmaähvardusel keelatud. d. Riigi osa religioonis: · Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest. · Usupidustused olid riiklikud ühisettevõtmised. · Preestrid olid samaväärsed riigiametnikega, kes valiti eluks ajaks. · Pontifeksid (ld. k. sillaehitajad) tähtsamad preestrid, kes jälgisid kalendrit pidustuste ja tähtpäevade tähistamiseks. · Pontifex maximus ülempreester, kelleks oli keiser. · Keisririigi ajal algas keisri jumalikustamine. e. Idamaised mõjud: · Hellenismiajal olid populaarsed müsteeriumid salajased
Kreeka p�hamu keskpunkt oli altar, millel toodi jumalatele ohvreid. T�htsamates p�hamutes oli jumala koda e. tempel. Suuremate p�hamute juures teenisid jumalaid preestrid ja preestrinnad. T�htsaim rituaal oli vereohver: loomade tapmine altaril. Loomaliha k�psetati ja s��di kohapeal, altar m��riti verega ja sellel s��datud ohvritulel k�psetari inims��giks k�lbmatuid loomade osi. Toimusid iga-aastased usupidustused. J�lgiti endeid. Olid olemas p�hamud, kus v�is jumalatelt n�u k�sida - oraaklid. Esile t�usis Delfi oraakel. Kreeklased uskusid, et algul valitses Maad Taevas ja Maa, hiljem aga vanema p�lvkonna jumalad e. titaanid. *********************************************************************************** AVALIKUD PIDUSTUSED Sport Peeti peaaegu k�igis linnriikides. Sporditi alasti. Ol�mpiam�nge peeti iga nelja a. tagant Zeusi p�hamus Ol�mpias
). majanduselu keskus ja kultuspaigad ( laoruumid, käsitöökojad, majapidamisdokumendid ). poliitilise elu keskus ja kultusepaigad ( väljaspool losse pole templeid leitud ). Tsivlilisatsioonil puudusid sõjakad jooned: lossid olid kindlustamata valitsejad polnud arvatavasti sõjapealikud jahistseenide, kindlustuste ja relvade puudumine Kunsti iseloomustavad: rahu ja rõõmsameelsus temaatikaks loodus, usupidustused, sport jne Naise arvatav domineerimine ühiskonnas: Jumalad naissoost naiste rohke kujutamine kunstis naisvalitsejad Usundile omane: härjakultus domineerivad jumalannad ( viljakus? ) Elanike tegevusalad: põlluharimine ( ilma kunstliku niisutuseta ) kaubandus ( mererööv? ) Ühtset riiki arvatavasti ei teki NB! Arenenud laevandus ja ümberkaudsete merede kontroll viib tsivilisatsiooni üldise rahumeelsusele!
○ Hermes = teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg, hingede juht allmaailmas ○ Aphrodite = ilu, armastuse, viljakuse ja seksuaalsuse jumalanna ○ Dionysus = veini ja viinamarjakasvatuse jumal ● Jumalad käsutasid ja kehastasid loodusjõude ● Jumalate elupaik Olümpose mägi ● Pühame keskpunkt altar ● Templisse sisenesid vaid preestrid ● Vereohver ● Usupidustused ● Delfi oraakel ● Surnute hinged rändasid allilma Hadese riiki ● Spordiväljak koos puhke- ja olmeruumidega = gymnasion ○ Hakati pidama loenguid ja vestlusi -- hariduskeskused ● Olümpiamängud ○ Iga 4a tagant Zeusi pühamus ○ Naistele pääs keelatud ○ Kiirjooks, maadlus, kombineeritud võitlus, viievõistlus, hobukaarikute võidusõit
külg esiplaanile tõusis naudingut, mite mõtlemisainet pakkuv luule kirjandusest kadus rahvuslikkus maailma keeleks sai kreeka keel Filosoofia: filosoofias ei arutletud enam küsimuse üle, milline kodanik on vooruslik, vaid selle üle kuidas tekkinud kaoses olla õnnelik ja saavutada hingerahu Teadus: filosoofiast eraldusid looduained, mis võimaldas neil kiiremini areneda Religioon: kadusid kodanikonda ühendavad suured usupidustused, nende asemele nihkusid esiplaanile MÜSTEERIUMID – kitsale ringile mõeldud salajane usutalitus, millega loodeti mõjutada inimese elu pärast surma ida- ja lääneusuliste arusaamade ühinedes kujunesid uut laadi uskumused, sai alguse jumalate samastamine, kuid uskuda võis ka kõiki vanu jumalaid Arhitektuur: ülekaalu said ilmalikud hooned: raamatukogud, teatrid, lossid, koolis jne Skulptuur:
taeva all. Tähtsamates pühamutes oli tempel ehk jumalakoda. Templis hoiti jumala kuju, kui tavainimesed pääsesid templisse harva, seetõttu oli templi välisilme tähtsam. · Igaüks võis jumalatele ohverdada ja oma palveid esitada. · Tähtsaim rituaal oli vereohver. Loomad tapeti altaril, loomaliha söödi ära, altar määriti verega ja sellele süüdatud ohvritules põletati söögiks kõlbmatud kehatükid. · Iga aasta toimusid ka usupidustused, kus võttis osa terve elanikkond. · Jumalate tahte selgitamiseks järgiti endeid ja küsiti nõu oraakli käest. Eriti kuulus oli Delfi oraakel ehk püütia kelle sõnades ei kaheldud, vaid kui asi õigesti ei läinud usuti, et inimene on jumalate sõnumi lihtsalt valesti tõlgendanud. · Usuti et karistused saadakse kätte juba eluajal või kanduvad need ta järglastele. Surm tähendas elu lõppu ja Hadese riiki minekut. Pidustused, lüürika, teater ja sport.
aga määriti verega ja sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalatele inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi, enamasti vaagnaluu ja saba · Oraaklid (ennustuskoht Vana-Kreekas, kus küsijale anti jumala nimel vastuseid), kus jumalate tahet vahendas püütia (ennustaja preestrinna Apolloni templis Delfis); kuulsaim Apolloni oraakel Delfis Jumalatega suhtlemise viisid · Usupidustused, mille eesmärgiks oli kinnitada nii usku kui isamaa-armastust, st et nad olid religioossed ja riiklikud. Tuntuimad olid märtsis toimuvad dionüüsiad pidustused veinijumal Dionysose auks ning ülekreekalised olümpiamängud · Müsteeriumid olid Vana-Kreeka salajane usukultus. Ametlik religioon, mis oli pööratud näoga maise elu poole ja ei pakkunud peale surma midagi, peale kurva oleskelu Hadese riigis (vt õpik lk
jagas praktilisi näpunäiteid. Selline suhe oli ammustest aegadest peale üks atistokraatliku kasvatuse aluseid. Kuid sageli kaasenes sellega ka erootiline kiindumus. Suhet, mida kreeklased pidasid täiesti normaalseks, nimetati pederastiaks. Naiseline armastus oli tuntud lesbilisuse nime all. Meelelahutus: Elunautimine ja elurõõm oli tähtsal kohal. Sport (gymnasium e. Alasti olemise koht) Avalikud üritused (valdavalt mehed) 1.rahvakoosolekud 2.usupidustused 3. sport-olümpiamängud Zeusi auks 4.Teater-Dinsoyose auks -tragöödiad (vääriskasvatus) ja komöödiad (poliitikute pilamine) -amfiteater-teatri läbiviimise koht 5.Lüürika kangelaslaulud, luule flöödi ja lüüra saatel USK Jumalad- · Polüteistlik paralleelselt usutakse mitut jumalat · Monoteistlik ainult 1 jumal on lubatud · Antropomorfne-e. Juudi oli inimese moodi · Vägi ja surematus- ei surnud kunagi, igalühel oli oma vägi mida nad kontrollisid
kasvatajate jumal. Poseidon Neptuunus Meredevalitseja, maavärinate isand. 19. Tõesta, et riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud. TV 145 Riigi edu sõltus jumalate heasoovilikkusest ning jumalate austamine oli üks tähtsaimaid ülesandeid. Tähtsamad pühamud olid kindlalt riigikontrolli all, usupidustused olid riiklikud ettevõtmised. 20. Milliseid sarnasusi võib täheldada Kreeka ja Rooma ohverdamistavade juures? TV 146 * Kõige meelepärasemaks ohvriks arvati olevat jumalale loom, kes tapeti altari juures ja kellel on palju verd nt: veis. * Korralik liha söödi inimeste poolt ära, kõlbmatud osad põletati. * Ohverdamine toimus reeglina usupidustuste ajal. 21. Iseloomusta Rooma skulptuuri. TV 141
-rituaalid toimusid vabas õhtus, tavainimene sattus harva templisse sisse -tempel oli linnriigi silmapaistvaim ehitis, näitas rikkust ja jõukust Preestrid ja rituaalid: -pärinesid suursugustest suguvõsadest -korraldasid rituaale terve kogukonna nimel -tähtsaim rituaal oli vereohver >> tapetud looma liha küpsetati ja söödi kohapeal, põletati inimesele kõlbmatud kehaosad, usuti et ohvrisutisu kaudu saavad jumalad annetusest osa. -ohverdamise ajal hüüti palveid -toimusid iga-aastased usupidustused Oraaklid: -pühamu, kus küsiti jumalatelt nõu -oraakel (kr.k ennustus) -kuulsaim Delfi oraakel -seal kuuldi püütia ennustust ning üritati seda tõlgendada -ennustused täitusid alati, lihtsalt inimesed võisid neid valesti mõista Surmajärgsus: -ei pandud surmajärgsele elule suurt rõhku -karistused ja needused saadi eluajal -hinged rändasid Hadese riiki, pidid ületama Okeanose jõe -surnutele pandi keele alla hõbemünt, et nad pääseks üle jõe Jumalate ja inimeste põlvnemine:
ümber, aga ei märäanud Egiptuse olustiku üldmuljet. Valdav osa rahvast elas maal. Ülikud elasid luksuslikes maamajades ja veetsid aega rohkete külaliste seltsis ja küllusklikel pidusöökidel, kus neid lõbustasid pillimängijad ja tantsijad. Jahipidamine oli nende ajaviidete hulgas tähtsal kohal. Talupojad elasid tagasihoidlikes palmilehtedest katustega savionnides ja nende päevi täitis töö. Teatud vaheldust pakkusid iga-aastased usupidustused. Egiptlaste põhitoit oli leib ja põhijoogiks oli lahja õlu. Tänu kariloomade pidamisele said nad mõnevõrra ka lihatoitu, aga seda siiski harva. Leivakõrvast andis veel kalapüük Niilusel. Aadlikonna toidulauale lisandusid veel datlid, viigimarjad ja teised puuviljad ning joogina vein. Perekond Egiptuses oli tavalisene paarperekond. Abielunaise õiguslik seisund oli mehe omaga peaaegu võrdne. Abiellumisel säilitasid mõlemad osapooled eraldiseisva vara
Hephaitos- sepajumal, Aphrodite abikaasa Hermes- kaupmeeste ja varaste jumal. Ettevõtlike inimeste kaitsja ja jumalatekäskjalg Dionysos- veini ja viljakusjumal Hestia- kodukolde jumalanna. Jumalatega suhtlemine > Suhelda võisid kõik > Kuid olid ka olemas preestrid e ühele jumalale pühendunud templi teenrid > Nõuti rituaalset puhtust, kehalist tugevust, karsket elu Suhtlemis kohad -templid, alaritele toodi ohvreid -oraaklid, jumalate tahet vahendas püütia Suhtlemis viisid -usupidustused-dionüüsiad ( märtsis) ja Olümpiamängud. Eesmärgiks kinnidata oma usku ja isamaa-armastust. -müsteeriumid- salajased usukultused, kus usuti hauatagust elu Rooma Ühiskonnakorraldus > Senatiaristokraadid- pärilik kõrgeim aste ühiskonnas. Senaatorid olid suurmaaomanikud- kandsid toogat, purpurpunase triibuga > Ratsanikud- rikkad ja mõjukad inimesed. > Käsitöölised- > Talupojad- > Rentnikud- > Orjad- sõjavangid > Naistel puudusid riigis õigused > Perekonda valitses isa
annaabi.ee 
