hiljem Sophoklese eeskujul kolmanda näitleja, suurendas dialoogi Hippokrates- kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja, tõi arstiteadusesse anamneesi, etioloogia ja prognoosi mõisted Pheidias- Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim kujur Pindaros-Vana-Kreeka aristokraat ja suurim lüürik Myron- kreeka kujur ja pronksivalaja Sappho-Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog, Aischylos-vanakreeka tragöödiakirjanik Museion-muusade tempel Parthenon- tempel Oresteia- Aischylose II triloogia Bulee -Vana-Kreeka poliste kõrgeim valitsusorgan, mis koosnes valitud kodanikest. Filosoof-võttis kasutusele Pythagoras Termopüülide lahing-480a eKr, pärslased võidavad; kuningas Leonidas ja 300 spartalast Maratoni lahing 490 e.Kr-kreeklased võidavad Chaironeia lahing- makedoonlased,kreeklased,338 eKr. Kreeklased lüüs, Demosthenes pagendati. Polykleitos- kreeka kujur.keha dünaamiline tugijalg. Doryphoros, Odakandja
● Kuidas valitseti hellenismiperioodil kreeklaste/makedoonlaste suurriike? Vastus: Valitseti traditsioonilisel viisil, linnanõukogu, ametnikud, rahvakoosolekud. (linnade siseasjade korraldamine), Monarhid- lossid, valitsejad. ● Mis muutus hellenismiajastul sõjaväekorralduses? ● Vastus: Sõjavägi ei koosnenud kodanikest vaid palgasõduritest. Ratsaväe tähtsus tõusis. Sõjaelevandid. ● Selgita mõistet “Museion”. Kus see asus? Vastus: Museion - Muusade tempel, Aleksandrias.
· Muuseumid eseme-, arhiivi- ja fotokogud Muuseum (ICOMi järgi) on mittetulunduslik püsiv ühiskonna teenistuses ja juhtimise all olev publikule avatud asutus, mis kogub, säilitab, uurib, tutvustab ja eksponeerib uurimise, harimise, ja meelelahutuslikul eesmärgil materiaalset tõestusmaterjali inimese ja keskkonna kohta. Muuseumite kujunemine antiikmaailm: · Vana-Kreeka ,,museion"; Aleksandria museion; museion tähendas jumalannada eluaset või neile pühendatud templit · Templite kogud · Ateena Akropoli Pinakoteek · Aleksander Suure loodusteaduslik kogu · Roomas erakogud: Keiser Hadrianuse villa, Marcenos -> metseen Keskajal kirikud ja kloostrid; 15. Saj Prantsusmaalt pärit kunstimuuseumi sünonüümina kasutatav sõna ,,galerii". Renessanss · Vatikani kogud · Medicite kogu Firenzes
skulptuurid õukonda Loodi lineaarkiri ning Rhodose koloss toimus ka selle Kultuuirikeskused- kohandamine kreeklaste Pergamon, Aleksandria, keelele Museion Religioon Palvetamine Suurenes isiklik kontakt Mütoloogia jumalatega Austus Kreeklaste poolt Vähenes mütoloogia roll ainult Kreeka jumalate usutalitluses
9.Kuidas valitseti poliseid? 10.Milline oli Sparta riigikord? 11.Mille poolest oli Sparta riigikord aristokraatlik? 12.Kuidas kergendasid Soloni reformid Ateena lihtrahva elu? 13.Mida muutis Solon Ateena riigikorras? 14.Millised olid kreeklaste tähtsamad lahingud pärslaste vastu? 15.Miks kreeklased võitsid Pärsia armee? 16.Seleta mõisted: Strateeg, heloot, faalanks, perioik, spartiaat, polis, akropol, barbarid, aristokraatia, akadeemia, hellenism, Museion, Tempel. 17.Kes olid: Solon, Homeros, Peisistratos, Perikles, Aischylos, Sophokles, Thales, Demokritos, Pythagoras, Herodotos, Aleksander Suur, Sokrates, Platon, Aristoteles, Archimedes, Epikuros, Eukleides. 18.Mille järgi on olümpiamängud saanud oma nime? 19.Kellel oli võimalik olümpiamängudel osaleda? 20.Dateeri sündmused. a) esimesed olümpiamängud b) Soloni reformid Ateenas 21.Millega tegelesid filosoofid Vana-Kreekas? 22. Nimeta Vana-Kreeka kuulsaimad filosoofid. 23
Asuti elama vanadesse linnadesse, samas rajati ka uusi linnu. Paljud sellised linnad asusidki Vahemere idaosas. Kuulsamateks linnadeks oli Aleksandria, Antiookia ja Pergamon. Nende linnade lähisümbrused muutusid kreekalikuks kreeklaste sisserände pärast. Nii saigi alguse kreeka keele ja kultuuri levik väljaspool Kreekat. Kirjanduse külje pealt hakkas esile tõusma luule. Ajapikku kultuur mitmekesistus, seda soosisid valitsejad. Aleksandriasse rajati muusade tempel Museion. Sellel oli väga tähtis mõju kogu riigile. Sinna kutsuti nii kirjanikke kui ka õpetlasi üle kogu Kreeka riigi. Museioni juurde rajati k araamatukogu. Hellenismiperioodil tegi ja võttis vastu tähtsamaid otsuseid monarh. Perioodi lõpus ei koosnenud enam sõjavägi ainult kreeklastest, vaid hoopis palgasõduritest.
järjekindlalt relva kanda, kes seda ei teinud, jäi kodanikuõigustest ilma Tüdrukute kasvatus Tütarlapsed kasvatati: · oma elu perekonnale pühendama · isale või abikaasale alluma · teadmises, et neil puuduvad kodanikuõigused Tütarlaste peategevuseks oli riiete valmistamine, Tütarlastele õpetasid emad kodus kudumist, ketramist, õmblemist ja leiva küpsetamist Teatritesse ja võistluspidudele tütarlapsi ei lubatud Koolid Museion tähendas kooli, milliseid asutasid ka Platon ja Aristoteles Tollal olid koolid muusade templid Õppimine Poisid õppisid: koolis, kuid rikkamates peredes alustati õppimisega juba kodus, pedagoogi käe all. Tüdrukud õppisid: Ateenas kodus, kuid Spartas õppisid ka tüdrukud koolis Ateena ja Sparta vahe ATEENA SPARTA Kasvatus ja haridus oli rangelt Kasvatus ja haridus oli pere eraasi, riik
Paljud spordialad,mida tehti Kreekas,tänapäeval aga siiski enam ei eksisteeri. Olümpiavõit on samuti põhimõtteliselt samaks jäänud,võit toob ka tänapäeval palju kuulsust nii võitjale,tema perekonnale kui ka kodulinnale, ainult tänapäeval ei püstitata minu meelest mälestusmärke võitjate auks kuhugile üles. 8.Kreeka ja Rooma ehitus -ja vaimne pärand,mis neist maha jäi.Kreeka vanaaja pärand(vaimne alfabeet),olümpiamängud,kirjandus,teater,museion,Aleksandria raamatukogu;materiaalne ehitiste väljanägemise hindamine (7 maailmaimet),templid. Antiik-Rooma mälestusmärgid,kuidas need iseloomustavad Rooma impeeriumi (Triumfikaared,Colosseum,akveduktid(Pont Du Gard),sillutatud teed-Via Appia,termid). Vaimne pärand-Rooma õigus,riiklik korraldus. Perikles arendas suurejoonelist ehitustegevust ja viis õitsele Ateena vaimelu. Perikles oli Ateena riigimees 460 eKr. Tähtsaid demograafilisi reforme. Kreeka teater:
Kultuur on üldine, ajastule tüüpiline, teatud tsivilisatsiooni, etnilist gruppi või rahvust iseloomustav nähtus. Kunstiajalugu uurib visuaalseid objekte, kujundeid ning nende ajalugu (kultuuriteabe vahendeid). Sõna muuseum tuleb kreeka keelest (Museion), sõna stiil roomast, kus kirjapulka kutsuti stiiluseks. Formalism on kunstiteose määratlemine vormi kaudu. Tähtsaimad visuaalse kunsti vahendid on joon, vorm (3D kunstis) ja värv (maalikunstis). 17-18. sajandil oli eesmärgiks ilu loomine (kaunid kunstid), 19. sajandil valitses realism (tõeline, tüüpilised asjad, kujutav kunst), 20. sajandil hakkas levima mittekujutav kunst (vabad kunstid). Naturalism jäljendab valimatult tegelikust
1. Millised uued vaimse kultuuri alad tärkasid Vana-Kreekas? 2. Vanakreeka kunsti perioodid? Arhailine, klassikaline, hellenistlik 3. Millised olid vanakreeka arhitektuuri 3 stiili ? dooria, joonia, korintose stiil 4. Olümposel elanud kreeka jumalad ( neid oli 12 ) Zeus - peajumal, taeva valitseja Apollon - valguse ja kunstijumal, päikesejumal Hera - abielude jumal Poseidon - mere jumal Artemis - looduse-ja jahi jumalanna Athena - tarkuse, kunstide ja tööoskuse, aruka sõjapidamise jumalanna Demeter - vilja- ja põllutööjumalanna Hestia - kodukolde jumalanna Aphrodite - armastuse- ja ilu jumalanna Ares - sõjajumal Hephaistos - tule, sepakunsti ja käsitöö jumal Hermes - Jumalate käskjalg; karjaõnne, sportlaste, kaupmeeste, rändurite jumal 5. Milliseid materjale kasutasid kreeka skulptorid ? marmor, pronks, krüselefantiintehnika 6. Keda kujutasid skulptuuris enamasti vanakreeka skulptorid? Alasti meesskulptuurid,...
Sõjavägi ei koosnenud enam riiki kaitsvatest kodanikest, vaid mitmelt poolt värvatud palgasõduritest. Paljudes kohtades elasid need linnast väljas omaette sõjaväeasulas. Kodakondsusel polnud ei riigielu ega riigikaitse korraldamisel enam tähtsust. Hellenistlik kultuur edenes suurel määral tänu valitsejate soosingule. Eriti paistsid selle poolest silma Egiptuse kuningad. Aleksandriasse rajati muusade (Apollonit saatvate ja kultuuri kaitsvate haldjate) tempel - Museion - millest sai suur riiklikult ülalpeetav kultuuri- ja teaduskeskus. Valitsejad kutsusid sinna tähtsamaid kirjanikke ja õpetlasi kogu kreeka maailmast. Sinna kõrvale rajati ka raamatukogu, mis sisaldas peagi enam-vähem kogu kreeka kirjasõna. 3. sajandil eKr pikka aega Aleksandria raamatukogu juhtinud Eratosthenes ühtviisi kodus nii astronoomias, geograafias kui ka ajaloos. Ta arvutas välja Maa ligikaudse ümbermõõdu (mediaani pikkuse) ja
Hetäär- Hetäär - kaaslanna, sõbratar, kellega abielumees väljaspool abielu suhte lõi. Tragöödia - sageli õnnetu lõpuga tõsine näidend. Komöödia – lõbus näitemäng. Lüürika - Algselt kreeklaste lühemad luuletused oma mõtetest ja tunnetest, mida esitati lüüra saatel. Sümpoosium - Vana-Kreeka ritualiseeritud koosviibimine lehjendatud veini joomisega ja vestlusega. Gümnaasium – Vana-Kreekas avalik spordi-, haridus -, ja vabaajarajatis. Museion - Aleksandriasse hellenistliku Egiptuse valitseja rajatud muusade tempel, tähtis teadus- ja kultuurikeskus, kus töötas arvukalt kuulsaid õpetlasi ja kus oli vanaaja suurim raamatukogu. Parthenon – Suurjumalanna Athena tempel (dooria), mille sees hiigelsuur athena kuju, kaetud elevandiluu ja kuldrõivastega. Akropol - polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad.
Levis kreeka arhitektuur, rajati templeid, teatreid ja staadione. Kreeka keelest sai peamine keel RIIGI- JA ÜHISKONNAKORRALDUS Kõiki hellenistlikke suurriike valitsesid kreeka-makedoonia päritolu ainuvalitsejad monarhid võim oli piiramatu Linnad olid tähtsad käsitöö ja kaubanduskeskused, tähtsaks muutus orjapidamine. Sõjavägi koosnes palgasõduritest. HELLENISTLIKUD RIIGID JA KULTUURIELU Edenes tänu valitsejatele Aleksandriasse rajati Museion, millest sai suur riiklikult ülalpeetav kultuuri ja teaduskeskus. Sinna rajati ka raamatukogu, mis sisaldas enam-vähem kõike kreeka kirjasõnas. Väike-Aasias sai tähtsale kohale Pergamon, Kreekas aga püsis esiplaanil Ateena. HELLENISTLIK KIRJANDUS Teater kaotas oma senise tähtsuse Aleksandria luule luulelt ei oodatud mingit sügavat sisu, vaid elegantset stiili. FILOSOOFIA Epikuros ja järgijad uskusid, et kõik koosneb vaid aatomitest ja surm tähendab
rahvaste jumalaid ja usulisi ettekujutusi. Religioonide segunemine. Müsteeriumite tähtsus tõusis. 8. Arhitektuur- lisandus korintose sammas, domineerisid ilmalikud hooned. Sündisid suurlinnad- eriti Aleksandria ning Pergamon Väike- Aasias. 9. Skulptuuris inimese individualiseerimine, rõhk tunnetele, ilmus ka naise (alasti) figuur. Suurimad keskused Aleksandria uus maailma kultuurikeskus, koondas õpetlasi kogu Kreeka maailmast. Heade töötingimuste tagamiseks rajati Museion muusade tempel, mis oli ka teaduskeskus ja raamatukogu. Antiookia ja Pergamon. Kreekas oli endiselt oluline Kreeka. Maailmaimed Püramiidid Semiramise rippaiad Artemise tempel Zeusi kuju Halikarnassose mausoleum Rhodose koloss Pharose tuletorn
mis muutus kreeklaste Kolonisatsiooni kõrgaeg koondav Ateena mereliit e domineerisid kreeka keel ja püsivaks asualaks. Deelose Liit, juhtriik Ateena kultuur Egeuse meri kujunes 7.saj.hõberaha kui väärtusmõõdu Esialgu oli tugevam Ateena, Rajati Museion kreeka e Hellase kasutuselevõtt, mis sai alguse Periklese valitsusaeg 460-430 eKr Impeerium lagunes Aleksander sisemereks- vt Lüüdias ja esialgu kehtis raha vaid oli Ateena hiilgeaeg Suure surma ja tema väepealike peamised hõimualad väliskaubanduses. 5.saj.-st Tegutsesid Sokrates, Platon, sõdade järel kolmeks Atlas lk.30, kaart nr 43
aristokraatide soove ja nõudmisi) · monarhid võtsid oma igapäevaelus palju üle idamaistelt eelkäijatelt · linnad olid tähtsad käsitöö ja kaubanduse keskused · orjapidamine sai veelgi suurema ulatuse · nõukogude, ametnike, rahvakoosoleku võim piirdus igapäevaelu puudutavate küsimustega · sõjaväekorraldus-sõjavägi koosnes palgasõduritest, kes elasid sõjaväeasulas. · Kultuur edenes tänu valitsejate soosingule(Aleksandria tempel Museion ja raamatukogu, Pergamon, Ateena) · teater kaotas oma senise tähenduse, kuna linnriik ja sellega seotud küsimused olid oma tähtsuse minetanud, aga komöödiate kirjutamine jätkus(armastus, perekonnaelu) · esiplaanile tõusis luule(hellenistlik poeesia- Aleksandria luule), luules ei tuntud huvi ühiskonnaelu ja moraali küsimuste vastu, pigem ülistati valitsejate perekonnaliikmeid, luulelt oodati sügava sisu asemel elegantset stiili, luule pidi naudingut pakkuma
Religioonide segunemine. Müsteeriumite tähtsus tõusis. 8.Arhidektuur lisandus korintose sammas, domineerisid ilmalikud hooned. Sündisid suurlinnad eriti Aleksandria ning Pergamon Väike-Aasias. 9.Skulptuur inimese individualiseerimine, rõhk tunnetele, ilmus ka naise (alasti) figuur. Suurimad keskused Aleksandria uus maailma kultuurikeskus, koondas õpetlasi kogu Kreeka maailmast. Heade töötingimuste tagamiseks rajati Museion - muusade tempel, mis oli ka teaduskeskus ja raamatukogu. Antookia ja Pergamon. Kreekas oli endiselt oluline Ateena. Maailmaimed: Püramiidid Semiramise rippaiad Artemise tempel Zeusi kuju Halikarnassose mausoleum Rhodose koloss Pharose tuletorn
olümpiavõitjaid. Siin on loodud paljud Myroni, Polykleitose, Skopase jt. meistriteosed. Tehnika ja teadusasutused: Tõstemehhanismid. Linnad kindla plaani kohaselt. Veejuhtmed, kanalisatsioon. Öine tänavavalgustus. Tuletorn. Heitemasinad, ratastel liikuvad piiramistornid. Archimedes originaalne veetõstemehhanism tigu. Kinnitusvahend . polt. Tema õpilased hammasratas. 1.saj. e.Kr. vesiveski. Riiklikku teaduse ja kultuuri viljelemise asutust nim. museioniks. Museion oli ühtlasi kõrgem kool, teadusliku uurimise asutus ja raamatukogu. Suurim ja esinduslikem oli Aleksandria museion. Seal 700 000 kirjarulli. Hellenismi ajajärgu kultuuripärand on kaasaegse maailmakultuuri üheks alussambaks. Kasvatus ja kool.Üldharidus esimesena maailmas kehtestasid kreeklased kõiki vabu kodanikke hõlmava kohustusliku üldhariduse. Hilisem pedagoogika on palju üle võtnud kreeklaste haridussüsteemist. Pedagoog last juhtiv ori.
sõdurid, sõjaelevandid, kiviheitemasinad, piiramistornid, sõjalaevad suuremad ja kiiremad,hellenistlikud linnad-asuti vanadesse idamaistesse linnadesse ,ka uusi, uutest tähtsaim Aleksandria-vahemeremaade suurim linn, kultuurikeskus, vanadest linnadest, ratsa ja vankrisõiduks tänavad,avalikud pargid,kuningalossi ala,suur sadam, tuletorn,lossi süvendatud sadam,teater,templid,suur kaubasadam,kalmistu,amfiteater,staadion, monumendid ja pühamuid,kohtu, hipodroom, Museion-muusade pühamu,suure raamatukoguga,Pergamon väike-aasias oli kultuuri keskuseks.Kogu eluolu kreekapärane, rajati templeid,teatreid,väljakuid,staadione, gümnaasiume, kaubandus vahemerel, rikastumine, orjapidamine, linnanõukogud, igal aastal riigiametnike, mõnes linnas rahvakoosolekud, välisküsimustes alluti maa omanikule Kultuur-valitsejad soosisid näidates oma tarkust, suuremeelsust, rajati uhkeid ehitisi, kutsuti õukonda õpetlasi ja poeete,kirjandus-
(Terve vahemere idarannik). Riik, Ühiskond: Hellenistlikke riike valitsesid piiramatu võimuga monarhid (ainuvalitseja). Monarhidel olid uhked lossid ja toredad õukonnad. Hellenismiperioodi linnad olid tähtsad käsitöö ja kaubanduse keskused. Linnriikides jätkus samasugune formaalne valitsuse kord (nõukogud, rahvakoosolekud, ametnikud jms). Sõjavägi koosnes palgasõduritest. Aleksandriasse rajati muusade (apollonit saatvate ja kaitsvate haldjate) tempel - Museion, millest sai suur kultuuri ja teaduskeskus, mille juurde rajati ka raamatukogu, mis sisaldas peaaegu kõiki kreeka teoseid. Teised kultuurikeskused: Ateena (esiplaanil) ja Pergamon (kogus kuulsust). Teater kaotas oma tähtsuse. Kirjutati vaid komöödiaid teemadel: armastus, perekonnaelu jms. Taas tõusis esile luule, mida tunti sel ajajärgul nime all Aleksandria luule, kuna Aleksandria oli tähtsaim luulekeskus. Luulelt oodati elegantset stiili ja naudingut. Mitte
voorus. Aristoteles- suurim kreeka filosoof& õpetlane, Aleks Suure õpetaja, asutas Lükeionis kooli. Olümpia- 776.a eKr, osalesid mehed hellenid. HELLENISM- A Suur vallutas egiptusest iraani ja kesk- aasiani, kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine lähis-idasse. Riigid- Egiptus(kuningad Ptolemaiosed), Seleukiidide riik(valitses Seleuk. dünastia, kahanedes tuumaks kujunes Süüria), Makedoona(valitses Kreeka linnriike). Linnad- Aleksandria (Museion, kreeka jm haritlased), Antiootia, Pergamon, elulaad kreekapärane. Filosoofia- Epikuros, Stoistlik koolkond. Eukleides- Matemaatik. Archimedes- kruvi veetõstuk. Ptolemaios- matemaatik,geograaf, astroloog ,astronoom, Maa universumi keskpunkt.
Õppis Aristotelese juures Vallutas Foiniikia, Egiptuse ja Pärsia, kõik maad kuni Kesk-Aasiani. Suri 33. aastaselt Hellenism Kreeklaste massiline ümberasumine Lähis-Ida maadesse Hellenismiperiood- aeg, mil kreeklased valitsesid idamaade üle (kuni Rooma võimu kehtestamiseni) 3 hellenistlikku suurriiki: 1) Egiptus 2) Seleukiidide riik Aasias 3) Makedoonia (Kreeka linnriigid kuulusid ka siia) Hellenistlikud linnad Aleksandria - Vahemere suurim linn ja tähtsaim teaduskeskus - Museion 3.saj eKr (muusade tempel, raamatukogu) - Aleksandria tuletorn (279. eKr) Antiookia (Süürias) Pergamon (Väike-Aasias) Endiselt ka Ateena tähtis filosoofiakeskusena Vanaaja seitse maailmaimet Kreeklased koostasid nimekirju Võrdlesid Idamaade ehituskunsti suursaavutusi 1. Egiptuse püramiidid 2. Babüloni rippuvad aiad 3. Pheidiase valmistatud kullast ja elevandiluust Zeusi kuju 4. Aleksandria tuletorn 5. Jumalanna Artemise tempel Efesoses linnas 6
1. KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: polis, kodanik, poliitika, agoraa, akropol, aristokraatia, demokraatia, faalanks, hellen, barbar, hellenism, Museion 2. Kes oli, mida tegi: Homeros, Herodotos, Sokrates, Aristoteles, Platon, Aleksander Suur 3. Millist mõju avaldas Kreeka loodus inimeste eluolule? 4. Võrrelge Sparta ja Ateena ühiskonda ja riigikorraldust, leidke sarnasused ja erisused. 5. Millal toimunud ja millisest sündmusest arvestasid kreeklased aega? 6. Millal ja millise sündmuse tulemusena kaotasid kreeklased iseseisvuse? 7
Võttis I kasutusele sõna filosoofia. Tegi matemaatikas teoreemi kolmnurkadega. Pheidas osales Ateena akropoli kavandamises ja ehituse juhtimises. Myron - Myron kujutas meisterlikult keha pingestatud liigutusi. 5. sajandi keskpaiku eKr lõi ta kujusid Ateenale, Olümpiale ja Delfile. Pharose tuletorn Aleksandrias - 3 korrust, 100-120m kõrgune. 3. korrust (kus oli tuli) kattis kuppel, millel seisis 7m kõrgune Poseidoni pronkskuju. Ruudukujuline põhiplaan. Aleksandria Museion - museion ehk muusade tempel. Lisaks raamatukogule (700000) asusid seal botaani-ka- ja zooloogiaaiad, mehaa-nikatöökojad, seal elasid haritlased. Asub Aleksandrias, riiklik uurimisasutus. Pergamoni altar - tänapäeval asub Berliinis. Kujutatakse jumalate võitlust gigantidega, Väike-Aasias Pergamonis. On 36m lai. Pergamoni amfiteater - akropol asub kõrgel künkal, kust avaneb imeline vaade Pergamoni linnale. Pergamon oli üks antiikmaailma kuulsamaid teadus- ja kultuurikeskusi. Siin asub ka
Noomid ehk Nomarhid olid maakondade asevalitsejad .Nende ülesanded olid viia kohapeal ellu vaarao korraldusi, koguda makse, korraldada ehitustöid ja vajadusel koguda sõjaväge. Marduk oli Babüloni kaitsejumal, kes tõusis panteoni tippu, kui kuningas Hammurapi allutas Babüloni valitsejana endale kogu Mesopotaamia. Octavianus oli Vana-Rooma keiser 16. jaanuarist 27 eKr 19. augustini 14 pKr. Augustus oli esimene Rooma keiser. Ta suri loomulikku surma. Museion kreeka keeles muusade tempel. 12 tahvli seadused 450. aastal avaldatud esimene Rooma seadusekogu, sellel põhineb kogu hilisem rooma õigus. Türann on valitseja, kes kasutab hirmu oma ainuvalitsemise abinõuna. Charon on vanakreeka mütoloogias paadimees, kes viib surnuid Hadeses üle jõe. Foorum - turuplats Hatsepsut oli Egiptuse naisvaarao 18. dünastiast. Ta valitses 14731458 eKr. Abu Simbel asub 280km kaugusel Assuanist ja üle 1000 km kaugusel Kairost
Selle linna asutas Alexander Macedon 7. aprillil 332 aastat eKr. Aleksandrias olid ratsa ja vankrisõiduks sobivad tänavad, avalikud pargid, kuningalossi ala, suur sadam, Pharose tuletorn, lossi süvendatud sadam, teater, templid, suur kaubasadam, kalmistu, amfiteater, staadion, monumendid ja pühamud, kohtu, hipodroom. Tähtis ehitis Aleksandrias oli museion muusade pühamu, tollase suurima raamatukoguga. Antiookia Antiookia on linn Türgis, Hatay provintsi keskus. Asub Asi (Orontese) jõe ääres Vahemereranniku lähedal Süüria piiri lähedal. Linna asutas ja nimetas oma isa Antiochose järgi Seleukos I Nikator umbes 300 eKr. Linnas asub ka Püha Peetruse
Algus: 338 eKr Aleksander suure vallutustega/Makedoonia kuningas vallutas Kreeka. Lõpp: 30 eKr Viimase hellenismliku riigi Egiptuse vallutamine Roomlaste poolt. Võimule tuli Aleksander suur Vallutas Pärsia Sõdalasteks olid kodanikud Kreeka keel ja kultuur õitseb väljaspool Kreekat Aleksandri impeeriumis Tähtsamad kultuurikeskused asuvad väljaspool Kreekat Teaduskeskused – Museion (kultuuri ja teaduse keskus) Aleksandrias Ehitati Kreeka templeid Kreeklased juhtpositsioonidel Aleksander suur surem 320 eKr Babüloni rippaedades Peale Aleksandri surma jaguneb impeerium kolmeks Kreeka Nn Seleukiidide riik Egiptus Hellenism on maailma esimene segakultuur ehk kosmopoliit Kosmopoliit – segakultuur
Sokratese, Platoni, Aristotelese loomeperioodiks. Püstitati Halikarnassose mausoleum ning meisterdati valmis ,,Kettaheitja" ja ,,Odakandja". Hellenismiperiood oli Kreekas 338 30 e.Kr. Just sellel ajal valitses Aleksander Suur, kes oli piiramatu võimuga monarh. Valitsejad muutusid jumalusteks ning talupojad allutati. Linnades kujunes formaalselt polislik korraldus. Sõjavägi koosnes palgasõduritest. Just sellel ajal alistus Kreeka Rooma ülemvõimule. Aleksandrias rajati Museion. Luules seati esikohale stiil ning vaba kodaniku asemel sai kirjanduses arutlusteemaks riigialam. Hellenismiperioodil oli filosoofia peamiseks teemaks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Kujunesid kolm koolkonda: küünikud (tõeline õnn ei seisne välistes asjades, vaid võimetes neist asjadest mitte sõltuda). Teaduskeskuseks sai Aleksandria. Hellenismiajastul lahutati üksteisest filosoofia ja teadaus. Religioonis hakati kummardama ka idamaade jumalaid.
Athena kuju ja sammaste asemel noorte neidude marmorkujud nn. karüatiidid. Erechtheion, koosneb mitmest osast. Kujud kandsid koja katust, mis oli väga ebatavaline. Tempel on olnud ka kirik, Türgi armee peakontor, ladu ja valitseja palee. Tempel oli pühendatud kahele Ateena olulisimale jumalale, Athenale ja Poseidon-Erechteusele, kelle sündi kujutatakse ka templi friisi kaunistavatel reljeefidel. 6 LISA 4 http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=15026:muuseum--museion-muusade-tempel- raadile&catid=20:arhitektuur&Itemid=25&issue=3394 5 http://en.wikipedia.org/wiki/Temple_of_Athena_Nike 6 http://en.wikipedia.org/wiki/Erechtheion Parthenon 7 7 http://employees.oneonta.edu/farberas/arth/ARTH209/Parthenon_gallery.html Erechtheion8 8 http://www.historvius.com/the-erechtheion-1131/ Nike 9 9 http://intern.strabrecht.nl/sectie/ckv/01/Griekse%20kunst/Griekse%20gebouwen/CKV-f0016.htm
Nende võim piirdus aga ainult kohalikku igapäevaelu puudutavate küsimustega. Kõik linnad pidid alluma valitseja tahtele. Sõjavägi ei koosnenud enam oma riiki kaitsvatest kodanikest vaid värvatud palgasõduritest. Nende jaoks oli rajatud ka eraldi mõningaid sõjaväeasulaid. Kodakondsusel polnud riigielu ja riigikaitse korraldusest mingit tähtsust. Kultuur Hellenistlik kultuur edenes suuresti tänu valitsejate soosingule. Aleksandriasse rajati muusade tempel Museion, mis oli riiklikult ülalpeetav kultuuri- ja teaduskeskus, kuhu kutsuti kokku kirjanikke ja õpetlasi. Museioni kõrvale rajati ka raamatukogu, kus hoiti kogu kreeka kirjasõna, kirjutati käsikirju ümber, tehti filoloogilist uurimistööd ning tegeldi muude teadustöödega. Teistek tähtsateks teadus- ja kultuurikeskusteks olid ka Pergamon ja Ateena. Teater oli kaotanud oma tähenduse, aga see-eest jätkati komöödiate kirjutamist, mille
sellel ajal valitses Aleksander Suur, kes oli piiramatu asus jumala kuju võimuga monarh. Valitsejad muutusid jumalusteks ning talupojad allutati. Linnades kujunes formaalselt polislik korraldus. Sõjavägi koosnes palgasõduritest. Just sellel Geograafilised olud: On mägine ja liigendatud maa ajal alistus Kreeka Rooma ülemvõimule. Aleksandrias paljude poolsaarte ning saartega.Tasandike on vähe. rajati Museion. Luules seati esikohale stiil ning vaba Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunud ja sajandite vältel kodaniku asemel sai kirjanduses arutlusteemaks arvukateks ja sõltumatuteks riikideks jagunenud.Pemine riigialam. Hellenismiperioodil oli filosoofia peamiseks ühendus teeks meri. teemaks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Kujunesid kolm koolkonda: küünikud (tõeline õnn ei
mitmelt poolt värvatud palgasõduritest. Paljudes kohtades elasid need linnast väljas oma- ette sõjaväeasulas. Kodakondsusel polnud ei riigielu ega riigikaitse korraldamisel enam tähtsust Hellenistlikud riigid ja kultuurielu Hellenistlik kultuur edenes suurel määral tänu valitsejate soosingule. Eriti paistsid selle poolest silma Egiptuse kuningad. Aleksandriasse rajati muu sade (Apollonit saatvate ja kultuuri kaitsvate haldjate) tempel Museion millest sai suur riiklikult ülalpeetav kultuuri- ja teaduskeskus. Valitsejad kutsusid sinna tähtsamaid kirjanikke ja õpetlasi kogu kreeka maailmast Museioni juurde rajati ka raamatukogu, mis sisaldas peagi enam-vähem kogu kreeka kirjasõna. Seal kirjutati käsikirju ümber, tehti sellega seondu vat filoloogilist uurimistööd ning tegeldi muidugi ka teiste teadustega. Aleksandria polnud ainus suur teadus- ja kultuurikeskus: Väike-Aasias sai järjest
Seal asusid linna vanimad pühamud agoraa koosoleku ja turuplats Partheon Athenale pühendatud tempel oraakel - paigad kus käidi jumalaltelt tuleviku kohta küsimus, kuid teinekord kutsuti ka nii ennustajat püütia Delfi preestrinna, kes vahendas tulevikuennustusi olümpiamängud suurejoonelised spordi ja usupidustused vanas kreekas mida peeti apolloni mäel müsteerium Rhodose koloss Kaitsejumala päikesejumala Heliose auks püstitatud u 30m kõrge kuju museion vana aja suurim raamatukogu ja teadusasutus, pühendatud apolloni saatjatele 9 muusale muusa kunsti ja kultuuri kaitsev haldjas dialektika vaidluskunst retoorika kõnekunst gümnaasion - spordiväljak ja sinna juurde kuuluv pesemis ja riietusruum "alastioleku koht". Hiljem muutus tähtsaks hariduskeskuseks pedagoog eraõpetaja, lapsesaatja sofist õpetlane hetäär - "kaaslanna", vabade elukommetega kunstihuviline vallaline naine. Paljudel aristokraatidel olid püsivad
1.2. Ajalugu Muuseumid on välja arenenud eraisikute kunsti-, dokumendi-, harulduste ja muudest kogudest. 18. sajandil hakati neid külastajaile avama ja 19. sajandil riigistama Eesti varaseimad muuseumid on alguse saanud baltisakslaste erakogudest. Kõige esimesed muuseumid tekkisid Vanas-Kreekas, kus nad tähistasid õppe- ja uurimisasutust. Varaseimad kunsti- ja haruldustekogud olid kirikute, kloostrite, ülikute jm. varakambrid. Antiikaja kõige suurem muuseum oli Aleksandria museion. 14.15. sajandil hakkas jumaliku maailma väärtustamine taanduma ja väärtuseks muutus inimene ning materiaalne maailm. Tekkisid kuriositeetide kabinetid, kuhu koguti "veidraid" asju, näiteks eksootilisi loomi. Euroopas tekkisid muuseumid tänapäeva mõttes 15.17. sajandil, kui algas spetsialiseerumine valdkondade kaupa. Vanu, hinnalisi ja haruldasi esemeid, sealhulgas kunstiteoseid ja
4. Hellenistlik kultuur · Hellenistlikud valitsejad soosisid kultuuri, demonstreerides sellega oma tarkust ja suuremeelsust · Nad rajasid linnadesse uhkeid ehitisi ja kutsusid oma lähikonda tuntud poeete ja õpetlasi kogu hellenistlikust maailmast · Kõige enam pöörasid kultuurile rõhku Egiptuse kuningad 1) Keskused · Aleksandria. Rajati Museion muusade tempel, mis funktsioneeris teaduskeskusena, Museioni juures oli vanaaja suurim raamatukogu · Antiookia Seleukiidide tähtsaim keskus · Pergamon Attaliidide tähtsaim keskus · Ateena Kreeka tähtsaim keskus 2) Kirjandus · Silmapaistvaimaks zanriks kujunes luule, mida soosisid eriti Egiptuse valitsejad
Linnriikide iseseisvuse ja ajastu lõpp. Hellenismiperiood - 338 - 30 eKr. Aleksander Suure vallutused kreeka kultuuri levik kogu tolleaegses maailmas. Kujunes välja ühiskond, kus domineeris kreeka keel ja kultuur. Kõrgem võim monarhil jumalikustati. Talupojad allutatud seisundis, Kreekas vabad. Linnade ja käsitöö hoogne kasv. Omavalitsus võim ei laienenud linnast välja. Palgasõjavägi. Museion muusade tempel, teaduskeskus, vanaaja suurim raamatukogu. Teaduses esikohal filosoofia hingerahu vabanemine murest ja hirmust. (küünikud, epikuurlased, stoikud) Muutused usus (kreeka ja idamaade jumalate ühendamine) POLIS (kreeka keeles linn) koosnes asulast ja lähiümbrusest. Sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv. Valitsesid kodanikud (paljudes kõik vabad põliselanikud mehed). Rahvakoosolek. Suursugustest kodanikest nõukogu.
polis tüüpiline Vana-Kreeka riigivorm, hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga hetäär kõrgema seltskonna prostituut Vana-Kreekas bulee Vana-Kreeka poliste kõrgeim valitsusorgan, mis koosnes valitud kodanikest heloot orjastatud põliselanik Sparta linnriigis pedagoog lapse/poisi juhendaja propüleed väravaehitis Vana-Kreekas Knossos palee Kreeta-Mükeene tsivilisatsioonist, majandus- ja kultuurikeskus Parthenon Ateena akropolil asuv jumalanna Athena tempel Museion muusade pühamu, hellenistliku Egiptuse kuningate asutatud suur teadus- ja kultuurikeskus Aleksandrias Kükloopilised müürid - ? gümnaasion spordiplats koos pesemis-, riietumis ja puhkeruumidega Vana-Kreekas sümpoosion aristokraatlike meeste koosviibimine ja joomapidu Vana-Kreekas agoraa koosoleku ja turuplats Vana-Kreeka linnades akropol polise kõrgeim osa demokraatia vanaaja riigikord, kus kõigil vabadel põliselanikest meestel olid
Riigi ja ühiskonnakorraldus Riigi eesotsas olid piiramatu võimuga kreeka-makedooni päritolu monarhid. Valisid endile abilised oma õukonna ülikute seast. Sõjavägi koosnes palgasõduritest, tänu selle kasutsele võtuga muutus sõjavägi proffessionaalsemaks. Arendati sõjatehnikat. Õukonna elulaad ja kombestik olid üldjoontes kreekapärased. Kultuur Kultuurile pöörasti suurt tähelepanu. Hellenismiaja silmapaistvaimaks kultuurikeskuseks sai Aleksandria. Sinna loodi Museion(kultuuri kaitsvate haldjate pühamu), kus tegutsesid tähtsaimad poeedid ja õpetlased. Museioni raamatukogu hõlmas peaaegu kogu kreekakeelse kirjasõna.Silmapaistvaimaks zanriks hellenimiajal tõusis luule. Kreklased armastasid endiselt teatrit, mis oli igas suuremas linnas. Filosoofid juurdlesid rohkem inimese üksikisikut puudutavate probleemide j tema hingevajaduste üle. Tõestati geomeetria põhialused. Archimedes leiutas kruvi, füüsikas avastas ta seaduse kehade veeväljasurvest
demokraatia võim on koondunud rahva kätte (Ateena) (Demos-lihtrahvas;Kratos- võim) faalanks lahingurivi, kus mehed pikkades rivides üksteise seljataga hellen kõigi kreeklaste üldnimetus (emamaal, kolooniates) barbar - mittekreeklane hellenism ajajärk Aleksander Suure vallutustest Rooma võimu kehtestamiseni, idamaades levis kreeka keel ja kultuur Museion muusade tempel, kultuuri- ja teaduskeskus 2. Kes oli, mida tegi: Homeros Pime laulik, ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autor, kreeklaste arust nende parim ja kuulsaim poeet Herodotos Tegi algust ajaloo uurimisega (ajaloo isa); Kreeka-Pärsia sõdadest raamat ,,Historia"; Sokrates Ateena filosoof; ei kirjutand ühtegi teost; vestles noortegga moraaliküsimustes tasuta; ei pooldanud Ateena demokraatliku riigikorda; kohtu alla ja surma
Riigi ja ühiskonnakorraldus Riigi eesotsas olid piiramatu võimuga kreeka-makedooni päritolu monarhid. Valisid endile abilised oma õukonna ülikute seast. Sõjavägi koosnes palgasõduritest, tänu selle kasutsele võtuga muutus sõjavägi proffessionaalsemaks. Arendati sõjatehnikat. Õukonna elulaad ja kombestik olid üldjoontes kreekapärased. Kultuur Kultuurile pöörasti suurt tähelepanu. Hellenismiaja silmapaistvaimaks kultuurikeskuseks sai Aleksandria. Sinna loodi Museion(kultuuri kaitsvate haldjate pühamu), kus tegutsesid tähtsaimad poeedid ja õpetlased. Museioni raamatukogu hõlmas peaaegu kogu kreekakeelse kirjasõna.Silmapaistvaimaks zanriks hellenimiajal tõusis luule. Kreklased armastasid endiselt teatrit, mis oli igas suuremas linnas. Filosoofid juurdlesid rohkem inimese üksikisikut puudutavate probleemide j tema hingevajaduste üle. Tõestati geomeetria põhialused. Archimedes leiutas kruvi, füüsikas avastas ta seaduse kehade veeväljasurvest
Vallutused toimusid seitsme aasta jooksul(333-327). Soovis, et kõikidel aladel valitseks ühtne keel ja kultuur. Vallutustega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste väljaränne Lähis-Idasse -> Viisid välja ka kultuuri. Kultuuri levitati idamaadesse ja kreeka kultuur segunes idamaade kultuuriga. Vallutuste käigus rajati hulgaliselt uusi keskuseid. Nendest kuulsaim Egiptuses asuv Aleksandria. Kultuuri ja teadus keskus oli pühendatud muusadele ja nimeks oli Museion. Kuulus oli ka Aleksandria raamatukogu. Hellenism on periood mis sai alguse Aleksander Suure vallutustega, mida iseloomustab Kreeka tsivilisatsiooni levik idamaadesse. Lõppes 30. Aastal roomlaste vallutusega. Aleksander Suure järel ei suudetud hoida impeeriumit ühtsena ja see jagati tema väepealike vahel : Egiptus; niinimetatud Seleukiidide riik ( lõpuks kahanes ning hõlmas ainult Süüriat ja Palestiinat) 12. Mõisted Faalanks Vana-Kreeka lahingurivi
tsivilisatsiooni levikut idamaadesse. Hellenismi tunnused: · valitsejad piiramatu võimuga monarhid, keda jumalikustati; · erinevad kultuurid segunesid; · uskumustes valitses sünkretism, st erinevad religioonid segunesid; · idamaadesse hakati ehitama kreekapäraseid linnu; · juhtivaks keeleks sai kreeka keel; · pealinn alguses Babülon; · oluliseks linnaks kujunes Egiptuse pealinn Aleksandria, millest kujunes teaduse ja kultuurikeskus Museion (muusade tempel). Teadlased: · Eukelides matemaatik, tema raamat ,,Elemendid" kasutati õppevahendina kuni 19 saj. · Archimedes tegeles matemaatikaga, füüsikaga, täiustas sõjatehnikat, leiutas kiviheitemasina ehk katapuldi. Archimedes kruvi hakati kasutama kaevanduses vee välja kaevamisega. ,,Heureka!" · Ptolemaios astronoom, geograaf. Koostas 1. maailmakaardi. See ei ole väga täpne, praegu alles
tempel Parthenon (neitsitempel) tähtsaim Ateena pühamu, kus hoiti riigi aardeid ka mereliidu kassat, Athenale ja Poseidonile pühendatud Erechtheioni tempel, mille katust kandsid naisekujulised sambad ja mille ees kasvas jumalanna Athena püha oliivipuu. 2) Halikarnassose Mausoleum- Pärsia satraabi (asehaldur) Mausolose hauakamber- üks 7 maailmaimest, vt atlas lk 32 hellenistlikul perioodil sündisid suurlinnad: Aleksandria ( Pharose tuletorn- üks 7 maailmaimest, vt atlas lk.32, Museion) Pergamon (Pergamoni altar) 6. Teater · Kasvas välja Dionysosele pühendatud koorilauludest · Keskne osa kooril · Esialgu oli üks näitleja, hiljem kolm · Etendused toimusid päeval, vabas õhus spetsiaalselt selleks rajatud teatris · Theatron vaatamise koht, hobuserauakujuline põhiplaan · Teatri keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats orkestra, kus esines koor
· Sõjaväekorraldus *Kreeka-Makedoonia palgasõdurid tõusis professionaalsus *Tõusis ratsaväe osatähtsus *Sõjaelevandid *Kiviheitemasinad, piiramistornid *Täiuslikumad sõjalaevad · Keskused: *Rikkad ja rahvarohked *Tähtsaimad Aleksandria Egiptuses, Antiookia Süürias ja Pergamon Väike-Aasias *Välisilme kreekapärane *Linnade võimuorganite volitused piirdusid siseasjade korraldamisega. · Kultuur *Kultuuri- ja teaduskeskus Museion Aleksandrias *Raamatukogu (käsikirjade ümberkirjutamine) *Teine kultuurikeskus Pergamon Väike-Aasias *Ateena Kreekas tähtis filosoofiakeskus · Kirjandus *teater kaotas oma senise tähenduse *komöödiad (armastus, perekonnaelu, olustik) *tragöödiad (klassikaline ettekandmine) *silmapaistvaimaks zanriks luule (luulekeskus Aleksandria) *hellenistlik poeesia Aleksandria luule tähelepanu elegantsel stiilil ja eruditsioonil
Püstitati Halikarnassose mausoleum ning meisterdati valmis ,,Kettaheitja" ja ,,Odakandja". Hellenismi period 338-30 aastat eKr Hellenismiperiood oli Kreekas 338 30 e.Kr. Just sellel ajal valitses Aleksander Suur, kes oli piiramatu võimuga monarh. Valitsejad muutusid jumalusteks ning talupojad allutati. Linnades kujunes formaalselt polislik korraldus. Sõjavägi koosnes palgasõduritest. Just sellel ajal alistus Kreeka Rooma ülemvõimule. Aleksandrias rajati Museion. Luules seati esikohale stiil ning vaba kodaniku asemel sai kirjanduses arutlusteemaks riigialam. Hellenismiperioodil oli filosoofia peamiseks teemaks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Kujunesid kolm koolkonda: küünikud (tõeline õnn ei seisne välistes asjades, vaid võimetes neist asjadest mitte sõltuda). Teaduskeskuseks sai Aleksandria. Hellenismiajastul lahutati üksteisest filosoofia ja teadaus. Religioonis hakati kummardama ka idamaade jumalaid. Tekkisid uued usulahud,
Kreeka ja idamaiste joonte põimumine hellenistlike riikide ühiskonnas ja majanduses. Linnaelu ja kaubandus. Hellenistlike monarhiate üldiseloomustus. Valitseja jumalikustamine. Sõjaväe korraldus. 5. Makedoonia ja Kreeka. Makedoonia ja Kreeka riikide vaheliste suhete üldine iseloom. Aitoolia liit. Achaia liit. “Sparta revolutsioon” (Agis; Kleomenes). 6. Religioon ja kultuur. Idamaised mõjud religioonis. Müsteerionikultuste levik. Aleksandria kultuurikeskusena (Museion). Aleksandria luule (Kallisthenes, Apollonios Rhodoselt, Theokritos). Uus-Attika komöödia. Hellenistlik filosoofia: stoitsism (Zenon) ja Epikurose õpetus. Teadus (Eukleided; Eratosthenes; Archimedes). Ajalookirjutus (Polybios). 18) Rooma vabariigi hiilgeajal: hegemoonia Vahemerel 1. Riigikord ja ühiskond: senat; magistraadid (konsulid, preetorid, tsensorid, tribuunid, diktaator); rahvakoosolekud (tsenturiaatsed ja tribuutsed komiitsid); nobiliteet ja ratsanikuseisus. 2
Püstitati Halikarnassose mausoleum ning meisterdati valmis ,,Kettaheitja" ja ,,Odakandja". Hellenismiperiood oli Kreekas 338 30 e.Kr. Just sellel ajal valitses Aleksander Suur, kes oli piiramatu võimuga monarh. Valitsejad muutusid jumalusteks ning talupojad allutati. Linnades kujunes formaalselt polislik korraldus. Sõjavägi koosnes palgasõduritest. Just sellel ajal alistus Kreeka Rooma ülemvõimule. Aleksandrias rajati Museion. Luules seati esikohale stiil ning vaba kodaniku asemel sai kirjanduses arutlusteemaks riigialam. Hellenismiperioodil oli filosoofia peamiseks teemaks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Kujunesid kolm koolkonda: küünikud (tõeline õnn ei seisne välistes asjades, vaid võimetes neist asjadest mitte sõltuda). Teaduskeskuseks sai Aleksandria. Hellenismiajastul lahutati üksteisest filosoofia ja teadaus. Religioonis hakati kummardama ka idamaade jumalaid
Hellenistlikud linnad: -rajati uusi linnu -suurim ja tähtsaim Egiptuses asuv Aleksandria -linnaarhitektuur muutus kreekapäraseks -rajati templeid, teatreid, staadione -jõuakd ja uhked -kaubandus elavnes -orjapidamine suurenes -linnad olid suhteliselt iseseisvad, kuigi kuulusid mõne riigi alla Kultuur hellenistlikes riikides: -soositi kultuuri > näitas tarkust ja suuremeelsust -kutsuti poeete ja õpetlasi tervest maailmast -eriti pöörati kultuurile rõhku Egiptuses -Aleksandriasse rajati Museion > raamatukogu Hellenistlik kirjandus: -luule > päärati tähelepanu elegantsele stiilile ja eruditsioonile -luule eesmärk pakkuda meelelehutust -ainestik mütoloogiast, karjuste armastusest või valitseja perekonna ülistamisest -teater > peamiselt komöödiad -ainestik argielust Filosoofia: -mõtiskleti inimeste probleemide ja hingevajaduste üle -oluline oli inimese õnn ja hingerahu -Epikuros > pole surmajärgsust ning surma ei tasu karta
Püstitati Halikarnassose mausoleum ning meisterdati valmis ,,Kettaheitja" ja ,,Odakandja". Hellenismiperiood oli Kreekas 338 30 e.Kr. Just sellel ajal valitses Aleksander Suur, kes oli piiramatu võimuga monarh. Valitsejad muutusid jumalusteks ning talupojad allutati. Linnades kujunes formaalselt polislik korraldus. Sõjavägi koosnes palgasõduritest. Just sellel ajal alistus Kreeka Rooma ülemvõimule. Aleksandrias rajati Museion. Luules seati esikohale stiil ning vaba kodaniku asemel sai kirjanduses arutlusteemaks riigialam. Hellenismiperioodil oli filosoofia peamiseks teemaks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Kujunesid kolm koolkonda: küünikud (tõeline õnn ei seisne välistes asjades, vaid võimetes neist asjadest mitte sõltuda). Teaduskeskuseks sai Aleksandria. Hellenismiajastul lahutati üksteisest filosoofia ja teadaus. Religioonis hakati kummardama ka idamaade jumalaid
Ühiskonda iseloomustasid Ateena demokraadid. Ateena muutus Kreeka majandus ja kultuurikeskuseks. Hellenismiperiood oli Kreekas 338 30 e.Kr. Just sellel ajal valitses Aleksander Suur, kes oli piiramatu võimuga monarh. Valitsejad muutusid jumalusteks ning talupojad allutati. Linnades kujunes formaalselt polislik korraldus. Sõjavägi koosnes palgasõduritest. Just sellel ajal alistus Kreeka Rooma ülemvõimule. Aleksandrias rajati Museion. Luules seati esikohale stiil ning vaba kodaniku asemel sai kirjanduses arutlusteemaks riigialam. Hellenismiperioodil oli filosoofia peamiseks teemaks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Kujunesid kolm koolkonda: küünikud (tõeline õnn ei seisne välistes asjades, vaid võimetes neist asjadest mitte sõltuda). Teaduskeskuseks sai Aleksandria. Hellenismiajastul lahutati üksteisest filosoofia ja teadus. 4
annaabi.ee 
