Klass: 11 A Tallinn 2011/ 12 Arvustuse kirjutamiseks valisin endale ühe enim silma jäänud ja huvitava reklaamkompositsiooni, milleks oleks National Geographicu Eesti väljaannet esitlev klaasist reklaamtulp. Taolisi reklaame on Tallinna kesklinnas mitmes kohas ( Vabaduse väljakul, Liivalaia ristmikul,Foorumi ees jne.) ning valisin Foorumi ees oleva tulba, millest veidi rohkem rääkida. Iga tulp on välisdisainilt ühesugune: must taust, millel olev kollane piklik ristkülik on seest läbipaistev ja võimaldab näha tulba sisse. Ajakirja logo kujutava kollase ristküliku all on samuti kollast värvi informatiivne tekst. Iga tulba sisemus on, aga erineva kaunistusega, nt. Foorumi ees olevas tulbas võib näha aardekasti, Liivalaia ristmikul on selle asemel kaktus.
Nt väärtused on jah, ei, vb ja mõlemale tunnusele saab vastata nende valikuvariantidega. Risttabelis, kui valid cellside alt total, siis see räägib kõikidest vastanutest. Ehk siis vastanutest väga hea tervisega inimesi ja toituvad tervislikult on nt 2,6 protsenti. Split files, saab eraldi nt vanuse gruppe lahterdada risttabelis. Risttabelis kaks tunnust Intervalltunnus - vähe ja palju tunnuseid Graafilised joonised Tulpdiagramm 1 tunnus ja tulba kõrgus sõltub sagedusest Samuti on seal ka osakaalud Keskmised tulba kõrgus näitab keskmist Võrdlev tulpdiagramm (clustered) 2 tunnust, millest üks on binaarne tunnus, nt rahvus ja sugu Sektor diagramm ainult 1 tunnus Histogramm - tulpdiagrammi eritunnus, sobib ainult mitme tunnuse põhjal, tulba kõrgus näitab sagedust. Intervalltunnusele, palju erinevaid väärtusi. Moodustab neist väärtustest vahemikud ehk grupid Joondiagramm
109 ja 112. a) Kuidas nimetati Troojat teisiti? _______________________________________ b) Missuguses eeposes jutustatakse Trooja sõjast? __________________________ c) Keda peetakse selle eepose autoriks? __________________________________ d) Kui kaua kestis Trooja sõda? _________________________________________ e) Kas tegelikult Trooja sõda toimus? Põhjenda oma arvamust. ________________ _________________________________________________________________ 9. Moodusta paarid. Kirjuta teise tulba ees olev täht esimese tulba ees olevale 3 punkti joonele. ___ Aleksander Suur A. kreeklaste kangelane ___ Herakles B. vanimaid asulakohti Eestis ___ Kunda C. saar Vahemeres D. Makedoonia valitseja 10. Mille poolest erinesid hellenistlikud riigid Kreeka polistest? 6 punkti Nimeta kolm erinevust ja seleta nende erinevuste sisu.
R_302 LIN_13 #N/A R_305 LIN_09 #N/A Funktsioonid Vlookup ja Hlookup VLOOKUP (otsitav; piirkond; tulbanumber; otsimisviis) leiab otsitava väärtuse asukoha (rivi) piirkonna 1. tulbas ning tagastab väärtuse leitud rivi antud numb HLOOKUP (otsitav; piirkond; rivinumber; otsimisviis) leiab otsitava väärtuse asukoha (tulba) piirkonna 1. rivis ning tagastab väärtuse leitud tulba antud num VLOOKUP'i puhul on tabel vertikaalne, HLOOKUP'i korral - horisontaalne. otsimisviis - mittekohustuslik argument, mis määrab otsimisviisi esitatakse väärtuse True või False ab väärtuseks True. NÄIDE VLOOKUP (otsimisviis FALSE) Ruumi kood Katte kood Põrandapind Katte liik Katte hind R_101 PVC_09 60 PVC 9,6
EXCEL Graafikute kujunduse valimine (kehtib kõikide erinevate diagrammide puhul) tee soovitud diagramm. Kujunduse muutmiseks vajuta diagrammile, üles ilmub ,,chart tools"-> ,,design (pildil ,,kujundus")". File Options Proofing AutoCorrect Options: & ja delete OK et & ei muutuks ,,ja"-ks NIMEDEGA TABEL o =A1&" "&B1 et ühendada kahe tulba sõnad ja nende vahele tühik o =PROPER(C1) lahtri C1 sisu suurte algustähtedega o =LEFT(B1) Jätab alles esitähe o =PROPER(E1&". "&A1) liidab lahtrite E1 ja A1 sisu ning paneb nende vahele punkti (k +Karu =K. Karu) o =B2&" "&A2&" maksab "&D2&" eurot (ühes pakis on "&E2&" tk)" ühendab lahtrid ja muudab lauseks o =COUNTIF(A1:I29;"mari") loe kokku palju on nime ,,mari" o =AVERAGEIF(C:C;E13;B:B) arvutab aind meeste keskmise pikkuse (pildil)
INDEX (tabel; riviindeks; tulbaindeks) Ti, j = INDEX(T; i; j) T(i, j); T[i] [j] vektor - rivi või tulp: ühemõõtmeline massiiv indeks - elemendi (lahtri) järjenumber vektoris Err:512 piirkond - riskülikukujuline ala töölehel: kahemõõtmeline massiiv (tabel või maatriks). Koosneb rividest ja tulpadest rivi- ja tulbaindeks Vektor V - rivi ja tulba järjenumber k Vk massiivi algusest. 13 -27 65 89 -24 5 -24 k 1 2 3 4 5 =INDEX(V; k) Maatriks A (4*3) i 13 4 5 1 7 21 -5 2 i j Ai, j -9 33 5 3 3 3 5 8 17 12 4 2 =INDEX(A; i; j) j 1 2 3
piir: -8. Arvude murdosa eraldamiseks tuli kasutada punkti ,,.", mitte koma ,,,". Kirjutasime lahtrisse A2 valem ,,= A1 + samm". Sammu väärtus valisime 0.02 (,,= A1 + 0.02"). Soovime signaali genereerida n = 17 perioodi ulatuses, valisime samm 0.02, siis on lahtrite arvuks m = 17/0.02 + 1 = 851. Kirjutasime lahtrisse B1 valem ,,=SIN(6.28318*A1)/(6.28318*A1)". Kopeerisime valem kõigisse m-i lahtrisse. Kopeerisime kõigi B tulba lahtrite sisu ning avasime Calc'is uus tööleht. Valisime uuel töölehel lahter A1, kasutasime ,,Paste Special...", pärast seda valisime ,,Paste Values". Salvestasime uus tööleht kausta My Documents/Waveforms .csv failina (meie juhul telekom labor2 sinc.csv) Ühendasime signaaligeneraatori väljund ostsilloskoobimooduli A sisendiga. Seejärel käivitasime sinc signaali genereerimine. Selleks avasime signaaligeneraatori menüü , märkisime linnukese kasti ,,Signal On"
Aandmekogumeid või muutujaid on liiga palju ning graafik läheks kirjuks · On vaja väljendada täpseid väärtusi (graafikust lugemine sõltub silma täpsusest) · Pealkiri ja selgitus. Annab lugejale aimu tabeli sisust. Tabelite numeratsioon on jooniste omast eraldi. Pealkiri asub tabeli peal, mitte all. · Tabeli struktuur ja tulpade pealkirjad. Iga tulp (tavaliselt tabeli ülemine lahter) peaks sisaldama üht liiki andmeid ja tulba pealkiri peaks peegeldama tulba sisu. · Andmeväärtused. Andmed tuleks esitada sobiva arvu tüvenumbriga. Pealkirjast peaks olema selge, milline statistiline näitaja esitatakse. · Joonealused märkused. Nende otstarve on lühendite selgitamine, erijuhtumite üksikasjade selgitamine. Tabel 1. Kohtla ja Ojamaa valgala andmed ning vooluhulga toiteala suurused periooditi. KOHTLA OJAMAA
käsk Create from Selection (Insert/Name/Create - 2003) Saab määratleda nii globaalseid kui ka lokaalseid nimesid Käsud Define Name ja Name Manager (2003 - Insert/Name/Define) Kasutatakse nime määramiseks tabelile, ühele tulbale või rivile. Saab määratleda nii globaalseid kui ka lokaalseid nimesid Saab kasutada ka nimede kustutamiseks ja ümbermääramiseks Tulpade nimede kasutamine valemites Valem sisestatakse tulba esimesse lahtrisse, n. =a * b, =kulu * pind Valem kopeeritakse tulba järgmistesse lahtritesse. NB! Valemi esitusviis ei muutu! Nime määramise piirkonnas viitab tulba nimi lahtrile, mis asub antud nimega tulba ja valemi rea ristumiskohas. Väljaspool piirkonda viitab nimi tulbale tervikuna Kui piirkonnas, kus on määratud nimed, lisada või eemaldada ridu, suurenevad või vähenevad ka nimedele vastavad lahtriplokid (määramispiirkonnad)
LABORATOORNE TÖÖ nr. 7 "Pindalade määramine" Ülesanne1. Analüütiline pindala määramine. Arvutada maatüki pindala piiripunktide ristkoordinaatide järgi. Maatüki üldpindala arvutatud väärtus ümardada 0,01 ha täpsusega Lahendus Koostan tabeli, kandes piiripunktid koordinaadid tabelisse päripäeva. Teen vastavad arvutused. Neljandat ja viiendat tulpa kontrollin liites kõik arvud kokku. Vastus peab tulema null. Kuuenda ja seitsmenda tulba arvud kokku liites peavad tulema võrdsed arvud ning annavad pindala kahekordse väärtuse. Punkti () nr 1 2 3 4 5 6 7 1 (SM- 6475552,70 657532,38 -4,093 -11,197 -7362390,103 -26504437,23 1) 7 4
Tõendi joonealuse osa vormindamine: 1. Trüki sisse vajalik tekst nii, et erineva asukohaga osade vahel on tabulaatorid. Esimesel real on 2 tabulaatorit, teisel ja kolmandal üks. 2. Märgista esimene rida ja määra sellel ankrute abil tabulaatorite pikkused ja positsioonid: 3. Märgista kaks alumist rida (need käivad sama reegli alusel ja saab vormistada korraga) ning määra paremankruga teise tulba sõna lõpu positsioon: NB! Tabulaatorite arv tekstireal ja ankrute arv joonlaual peab olema võrdne!
Paste). Veergude ja ridade suuruse muutmine Veergude lause ja ridade kõrguse muutmiseks on mitu viisi. Kõige lihtsam on hiirega lohistamine – vii kursor lahtrijoonele ja kui kursor muutub „ristisarnaseks“ (kaks paralleelset kriipsu, milledel ristisuunas nooled), lohista veerg või rida paraja suuruseni. Selle miinuseks on lahtrite ebavõrdne laius. Hiire topeltklõps – tulba laiuse saab muuta automaatselt sisu laiusele vastavalt topeltklõpsuga tulba parempoolsel piirdel. Kindel suurus – selleks märgista vastav lahter või lahtrid ja vali menüükäsk Tabel > Tabeliatribuudid… (ingl. Table > Table Properties…), või vali parema hiireklõpsuga avanevast kohtmenüüst vastav käsk. Vahekaartidel Rida ja Veerg (ingl. vastavalt Row ja Column) on sul
. Töövõtted ja tingmärgid (teada ja osata ära tunda joonise järgi): enam kasutatavad kahandamis- ja kasvatamisvõtted, palmiku-, patendi-, viklivõte, vits, kirjamine, roosimine, nupud. . Koepindade kudumise iseärasused ja koe omadused: soonik-, venib patent-, patentkude(lõngakeerd + kudumata silmus) palmik-, Palmikud peamiseltparempidiste silmuste keerduvad tulbad koepinnal. ·Ühe tulba e haru laius 1...8 silmust. ·Nimetatakse vastavalt harude arvule vikkel-, Vikkel on üle koepinna diagonaalselt kulgev parempidiste silmuste rida, võimaldades moodustada mitmesuguseid geomeetrilisi ornamente kaldruudud, kaldristid, siksakjooned, kalasaba jne.Vikeldamine on viklite kudumine enamasti parempidisele koepinnale. Ornament moodustub diagonaalselt üle koepinna kulgevatest parempidiste silmuste ridadest.
käsk Create from Selection (Insert/Name/Create - 2003) Saab määratleda nii globaalseid kui ka lokaalseid nimesid Käsud Define Name ja Name Manager (2003 - Insert/Name/Define) Kasutatakse nime määramiseks tabelile, ühele tulbale või rivile. Saab määratleda nii globaalseid kui ka lokaalseid nimesid Saab kasutada ka nimede kustutamiseks ja ümbermääramiseks Tulpade nimede kasutamine valemites Valem sisestatakse tulba esimesse lahtrisse, n. =a * b, =kulu * pind Valem kopeeritakse tulba järgmistesse lahtritesse. NB! Valemi esitusviis ei muutu! Nime määramise piirkonnas viitab tulba nimi lahtrile, mis asub antud nimega tulba ja valemi rea ristumiskohas. Väljaspool piirkonda viitab nimi tulbale tervikuna Kui piirkonnas, kus on määratud nimed, lisada või eemaldada ridu, suurenevad või vähenevad ka nimedele vastavad lahtriplokid (määramispiirkonnad)
suureks mustaks nooleks, selle noolega on võimalik märkida tulpasid ülevalt alla, see on kasulik juhul, kui soovite lisada lahtreid paremale või vasakule märgitud tulbast. Võimalik sisestada tabelit ja ka lisada tabelisse lahtreid, tulpasid ja ridasid. Lisab märgitud tulbast vasakule uue tulba. Lisab märgitud rea kohale uue rea. Sorteerida on võimalik kolme kriteeriumi alusel, kui valisite allpool mainitud tekstile vastavalt, et teie loend on päisereaga, siis tekivad Tulp1(Column1) asemele ÕIGED tulpade pealkirjad. Vastavalt sellele, kas tahate sorteerima hakata
KÄI väina väinu -a -i Esimese silbi vokaal sõna lühike mitmuse osastav Eks kella kelli Ämm pärna pärni kO koka kokki dUs tulba tulpi sÖÖ sööda sööti sÜtt külma külmi * pikki, silmi, kingi, nelju, välju · a e ube, tube, nuge, mune Moodusta lühike mitmuse osastav: põder, laisk, kurb, jutt, luik, tumm, nõrk, kehv, ilm, kukk, märg, vend, pruun, koht, pärn, järsk, nõlv, vaip, nali, sall, väin, rida, nurk, pikk, halb, leib, sepp.
26/01/15 Harjutustabelid Töötajad Puidu müük 1. Sorteerimine ühe tunnuse Data abil Arvutite müükide arvestus Sorteerige tabel - tulba Arvuti väärtuste k Linn Arvuti Arv HindMaksumus - tulba Maksumus väärtu Tallinn Frodo 2 870 1,740 2. Sorteerimine mitme tunnus Valga Balrog 1 419 419 abil Võru Gandalf 2 849 1,698 Sorteerige tabel Tallinn Aragorn 3 499 1,497 - kahe tunnuse järgi Tallinn Balrog 3 419 1,257 1
SUM - sisefunktsiooni nimi lahtriplokk - lahtriploki aadress või nimi (kui on) n. =SUM(E6:E16), SUM(pindala) Valemite sisestamine riistariba nupuga AutoSum - Variant 1 1. Muuta aktiivseks lahter, kuhu läheb summa ja klõpsata nuppu AutoSum. Excel pakub summa valemit. 2. Kui pakutav lahtriplokk sobib, siis vajutada Enter Variant 2 Valida tulbad (rivid), jättes valiku lõppu vähemalt ühe tühja lahtri ning klõpsata nuppu AutoSum. Excel salvestab iga tulba (rivi) viimasesse tühja lahtrisse summa valemi. Absoluutaadressid: valemite kopeerimine Ruumide hinnad. Absoluutaadressite kasutamine Hind 1200 Kr./m2 pikkus laius Pind Maksumus 6,00 5,00 30,0 36000,00 7,20 4,90 35,3 42336,00 5,24 4,80 25,2 30182,40 6,47 5,23 33,8 40605,72 8,50 7,40 62,9 75480,00
Eelnevalt vajalikud tegevused õppijale: Tunniks vajalikud materjalid, vahendid, tarkvara ja veebiaadressid: Tunni osad, struktuuri Tegevuste kestus Õpetaja poolt Õppijate tegevus Põhjendused, mida mingi elemendid (minutites) kavandatud ja tegevusega saavutada organiseeritud (sellel tulba mõte on tahetakse. õppetegevuste kirjeldus panna kavandades mõtlema sellele, kui Ehk MIKS? (lahter lisatud (meetodid, juhendid, lk-d, õppeotstarbel) küsimused, märksõnad kaasatud õppijad ikka
siis edasi. Raadiotelefonides signaal enne edasikandmist moduleeritakse ( kirjutatakse kandesignaalile ) ja alles siis saadetakse see teele. Miks ? ( 3 p.) 6. Raadiolained jaotatakse lainepikkuste ja sageduste järgi pikklaineteks, kesklaineteks,lühilaineteks ja ultralühilaineteks. Kirjuta kõikide raadiolainete jaoks lainepikkuste ja sageduste vahemikud . Kuidas on omavahel seotud sagedus ja lainepikkus ? ( 9 p.) 7. Leia esimese tulba sõnadele kahest teisest tulbast sobivad vasted .( 8 p.) Raadiolained levivad : a) pikklainealas - piiratud kaugustel - peegeldudes ionosfäärilt b) kesklainealas - mistahes kaugustel - peegeldudes maapinnalt c) lühilainealas - suurtel kaugustel - paindudes maapinna poole d) ultralühilainealas - otsese nähtavuse piirkonnas - peegeldudes sidesatelliitidelt 8. Millistel lainealadel töötavad a) raadiod b)mobiiltelefonid c)raadiotelefonid (3p.) 9
Summaatoriks nimetatakse arvuti loogikalülitust, mis on ette nähtud arvkoodide aritmeetiliseks summeerimiseks. Mitmejärgulise kahendarvu summaator koosneb mitmest ühejärgulisest summaatorist. Arvu summeerimisel tuleb lisaks kahe summeeritava arvu vastavate järkudele liita nendega ka nooremate järkude summeerimisel tekkinud ülekanne. Seega on ühejärgulisel summaatoril 3 sisendit ning 2 väljundit. Summaatori loogikatabeli ning loogikafunktsiooni saab tuletada tavapärasest arvude tulba liitmise skeemist. Mitmejärgulised kahendsummaatorid jagunevad: 1.jadaülekandega summaatorid 2.rööpülekandega summaatorid 3.rühmülekandega summaatorid Jadaülekandega summaatoris moodustatakse väljundsignaal arvukohtade järjestikku summeerimisega, alates kõige nooremast (parempoolsest) kuni kõige vanema ehk vasakpoolsemani välja. Seega moodustatakse arvu summa ja ülekandesignaalid kõige nooremas
paragrahv, tuhv `trepiaste', muhv. S Üks s on sõnus: atasee, brosüür, desifreerima, eselon, fetiseerima, fini seerima, kaselott, klisee, kusett, pasa, retuseerima; pika täishääliku või diftongi järel: geisa, gorbuusa; viimases silbis, mis pole pearõhuline: dervis, fetis, finis, hasis, tsaardas (tsaardasi, tsaardasit). Kaashäälikuühendis kirjutatakse ka ülipikk f ja s ühe tähega: harf, surf, golf; vrd teise tulba pikka s-d esimese ja kolmanda tulba ülipika s-ga: bors (selle) borsi (seda) borsi burs bursi bursi puns punsi punsi revans revansi revansi revanseerima Võõrsõnade kirjutamine Näpunäiteid mõne võõrsõnarühma kirjutamisel 1. Kolmesilbilise nimetavaga sõnade lõppsilbi täishäälik Kirjutus ei olene rõhust, sest eri isikud rõhutavad erinevalt. Kui võõrsõna lõpeb helitu kaashäälikuga, siis kirjutatakse lõppsilbi täishäälik kahe tähega: antiloop, garderoob,
R-Studio Kontrolltöö Mitu proovitükki on kogu andmestikus? #Mitu proovitükki on kogu andmestikus puud2015=read.csv("puud2015.csv",sep=";",dec=",") #Impordin andmed puud2015$D=ifelse(puud2015$D2>0,(puud2015$D1+puud2015$D2)/2,puud2015$D1) #Lisan tulba D length(table(puud2015$PRT)) #Vaatan mitu proovitükki on kogu andmestikus loetledes read > #Mitu proovitükki on kogu andmestikus > puud2015=read.csv("puud2015.csv",sep=";",dec=",") #Impordin andmed > puud2015$D=ifelse(puud2015$D2>0,(puud2015$D1+puud2015$D2)/2,puud2015$D1) #Lisan tulba D > length(table(puud2015$PRT)) #Vaatan mitu proovitükki on kogu andmestikus loetledes read [1] 229 VASTUS: Kogu andmestikus on 229 proovitükki. Mitu puud on sinu proovitükil?
aru sai, selles lahtris peab olema tervele lõigule, ehk valik Lõik, mitte tekst. Teksti jaotamiseks tulpadesse. (kasulik näiteks ajalehe kujundamisel) Mitu tulpa soovite luua. Tulpade laius (pikkus) Kahe tulba vaheline ala ( tühi ala ) Enne tulpade tegemist tuleb soovitud tekst ära märkida ja jälgida, et sellese kasti ei jäänud valikud tervele dokumendile. Tulpasid on vaja ju kindlale tekstile, mitte kogu teie tööle.
Sel juhul oli ühel võitlejal kaitseks kiiver, kilp, rinnakaitse ning mõõk, teisel võrk ja terav kolmhark. Enamasti olid gladiaatoriteks orjad, kellest osadel õnnestus saavutada kuulsus ning vabadus. Tähtsaim amfiteater oli Colosseum. Hipodroomidest oli kõige suursugusem Circus Maximus. Rakendid jagunesid nelja võistkonda, mida eristas kaarikujuhtide riietuse värvus. Võidusõit toimus pikal rajal, mille otstes pidid sõitjad tegema ohtliku tagasipöörde ümber tulba. Tavaliselt läbiti 7 sirget (umbes 4 km). Kaarikujuhid olid orjad, kellest osad saavutasid kuulsuse ning teenisid hulganisti raha.
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Massiivid Üliõpilane Indrek Õppejõud Ermo Täks ehnikaülikool atikainstituut Matrikli nr Õpperüh m Variant 29 -72 85 67 56 20 -85 100 26 -47 38 20 54 -46 32 99 87 94 -51 -10 -72 73 -54 43 91 70 -46 72 98 25 15 -34 38 -17 53 -39 -32 86 -92 -47 -32 10 12 61 40 61 -86 46 64 -93 64 -27 2 -18 35 -66 -53 -72 26 ...
17. Mitu kihti on LGNis? Millistele kihtidele jõuab samapoolse silma info, millistele kihtidele vastaspoolse silma info? - Lateraalsed põlvikkehad koosnevad 6-kihist. Samapoolse silma info jõuab 2,3 & 5 kihile. Vastaspoolse silma info 1,4 & 6 kihile. 18. Kus asub esimene binokulaarne rakk? - V1 alas ehk triibuline koor. 19. Mis on silma juhtivuse sammas. Kui lai, kuidas koores paikneb? - Koore rakud on grupeeritud tulpadena joostes püstiselt ristloodis mööda koore pinda. Ühe tulba laius on 0,25-0,5mm. 20. Mitu kihti on esmases nägemiskoores? Millisele kihile siseneb info? - 6-kihti, neljandale siseneb info. 21. Mis on hüperkolumn? - koore ühendus, mis sisaldab täisühendust silma juhtivus ja suuna sammastest, esindades ühte asendit nägemisväljas. 22. Millisesse ajusagarasse suundub ,,mis?" tee, millisesse ,, kus?" tee. M tee ütleb, kus objekt on, P tee ütleb, mis objekt on. 23. Nimeta vähemalt 2 reetina pigmentrakkude funktsiooni valguse
Kiiruse leidmine, kui kiirendus ei ole konstantne dv Kui kiirendus ei ole konstantne, siis a = kehtib siiski, ainult et kiirendus a oleneb dt ajast. Olgu see olenevus ajast selline, nagu joonisel. Aja t jooksul muutub kiirendus nii vähe, et ta võib asendada keskmise kiirendusega sel lõigul. Siis kiiruse muutus aja t jooksul on = aav t . Graafilisel kujutab see tumedama tulba pindala. Kõikide tulpade pindala on siis v2 - v1 = v = a av t ja see kujutab ligilähedaselt kiiruse muutumist väärtusest v1 väärtuseni v2. Ligilähedaselt sellepärast, et geomeetriliselt oleme pideva kõvera asendanud murdjoonega ja kõvera aluse pindala ristkülikute pindalade summaga. Et saada täpset väärtust kõvera alusele pindalale, peame laskma t 0 , mis tähendab, et kõvera aluse pindala katmiseks läheb vaja lõpmata palju tulpi
päristuumsed 21. Märgi numbritega rakuosade nimetused! Mis rakk on A ja mis rakk B A: Taimerakk B: Loomarakk 1) Rakukest 2) Rakumembraan 3) Mitokonder 4) Vakuool 5) Golgi kompleks 6) Tsütoplasma 7) Rakumembraan 8) Tuumake 9) Rakutuum 10) Ribosoomid 11) Tsütoplasmavõrgustik 12) Kloroplast 13) Lüsosoomid 14) Plastiid 22. Leia sobivad vasted rakuorganell - ülesanne! Kirjuta esimese tulba organelli kõrvale sobilik täht teisest tulbast. Raku organell Ülesanne c)kontrollib raku elutegevust 1.rakutuum 2.siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik a)süsivesikute ja rasvade süntees 3.karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik d)valkude süntees f)energia tootmine 4.mitokondrid 5.ribosoomid b)valkude süntees 6
3)Kirjeldavad arvnäitajad vastajate kooliskäidud aastate kohta: 4)Tulpdiagramm vastajate perekonnaseisu kohta: Kui suur osa vastanutest on abielus? skaalat ei pööranud kuna tulpade pealkirjad mahtusid tulpade alla ära muutsin tulpade ja tausta värvi panin diagrammile mõõteruudustiku andsin tulpadele numbrilised ja protsendilised väärtused ning paigutasin need hästi loetavasse asukohta tulba ülaserval muutsin mõõteskaalade pikkust ja andsin neile eesti keelsed nimed muutsin tulpade pealkirjade suurust tõstsin tulbad suuruse järjekonda 48% vastanutest ehk 2011 inimest on abielus 5)Sektordiagramm "Kõrgeim omandatud haridustase" Mis haridust omavad enim vastanuid? korrastasin sektordiagrammi sama moodi nagu tulpdiagrammi 32% ehk 1900 vastanutest omab Keskharidust, kutseharidust peale põhihariduse omandamist 6)Histogramm vanus:
ning toodang ja tarbimine. Pane näitajad kirja . Mida saad järeldada? (NB ! riigi areng, metsanduse „olukord“ riigis – majandusharu olulisus jne). Paber ja kartong: Exp: 17.89.500 Imp: 67.25.400 Import on palju suurem, kui eksport, mis näitab, et riik ei suuda toota endale vajaminevat paberi ja kartoni hulka. Toodangut ja tarbimist ei suutnud tuvastada, sest rida nimega ''toote tarbimine'' jookseb üle kahe tulba ning kahjuks oli minu jaoks võimatu aru saada, kumb on tootmine ja kumb on tarbimine. Kalandus 1. Ava järgmine link : http://www.fao.org/countryprofiles/default.asp?lang=en Vali oma riik. Vasakul menüüs kliki lingil Fishery sector. Vali 3 –st diagrammist üks – kopeeri see. Analüüsi diagrammi – tee 3 sisulist järeldust. Püüa põhjendada. Tegemist on diagrammil riigi kalapüügi kogustega aasta kohta: Kalapüük on olnud väga kiiretõusuline 1950 aastal.
Tavalisemad abivahendid pilpakiskumiseks olid pilpa-liimeister ja pilpapink. Pilpa-liimeister oli tugev lühikese ja laia teraga ning täisnurgi käepidemetega liimeister, mille terale käis peale kruvide varal lähemale või kaugemale nigutatav raudklapp. Viimase abil sai tellida pilbaste paksust. Pilpapink oli samasugune nagu ratta tegemisel kasutatav kodarapink. Kirvega parajamõõduliseks vestetud neljakandiline pilpalõmm suruti sellel pilbaste kiskumiseks jalgadega kahe tulba vahele kinni. Pilpad kisti toorest puust. Seisnud puud leotati enne kiskumist mõni nädal vees, et puu muutuks sitkemaks. Pilpa 2 kindlaks kujunenud pikkus oli 17 tolli, laius 2,5 tolli. Männipilbaste paksusoli tavaliselt 1/8 või 1/10 tolli, kuna haavapilpad, mis pole nii vastupidavad, kisti kaks korda paksemad. Et pilpa kiskumine oli üsna väsitav töö, kasutati selle juures abilist, kes kaksiti pingi teisel otsal istudes
t v v v v t t v t t v v t t v t v v t v v v v t v v t t v v v v v t v Tõeväärtuste arvestusel peame silmas seda, et valemi tõeväärtuse arvutamise puhul mängivad rolli kõigi tema osalausete tõeväärtused. Seega a) esimese tehte tõeväärtuse saime nii: vaatasime tulpasid A ja C ning arvutasime välja nende disjunktsiooni tõeväärtuse ; b) teise tulba saime nii: vaatasime tulpa B implikatsiooni eeldusena ja eelmise tehte tõeväärtust implikatsiooni järeldusena ning arvutasime vastava tõeväärtuse lähtuvalt implikatsiooni tõeväärtuse reeglist; c) kolmanda tehte saime nii: eitasime eelmise tehte tõeväärtust; d) neljanda tehte saime nii: vaatasime tulba A ja eelmise tehte tõeväärtust ning arvutasime nende konjunktsiooni tõeväärtuse. 4) Neljas samm vaatame, milline on valemi peatehte alune tõeväärtus. Valemi peatehte
31 emikus 560 kuni 1280. Nende arvude väärtused (ei tohi tabelis muutuda) kleebi palga veergu (veerg C). Veerus N peavad genereeritud ar sent palgast) ja liita juurde lisatasu miinimum ja palgalt, mis ületab maksuvaba miinimumi, arvutatakse tulumaks. ( Tulumaks=(Arvestatud palk - 170)*0,20) hu leida maksuvaba miinimumi ületav summa (ehk maksustav osa palgast) ja edasi leia sellelt tulumaks. imum rakendub vaid ühes kohas. Tulba "Esimene töökoht?" järgi peab otsustama, kas miinimum rakendub või mitte. ks või maksustatav tulu leidmiseks (kui tegid selleks eraldi tulba) Page 18 palgad 1210 583 1188
KODUNE KONTROLLTÖÖ NR.2. TEEMA - INIMENE 1. Vii kokku süstemaatika ühik ja inimese kuuluvus õigesse süsteemiühikusse. Alusta süsteemi väikseimast ühikust. a) Riik loomad b) Hõimkond keelikloomad c) Klass imetajad d) Selts esikloomalised e) Sugukond inimlased f) Perekond inimene g) Liik tark inimene 2.Vali õige!Homöostaas on:a) regulaarne soolade vahetus organismi ja keskkkonna vahel b) stabiilne keskkonna temperatuur c) stabiilne sisekeskkond d) stabiilne organismi sisene temperatuur 3. Kas esitatud väited on õiged või väärad? Vale väite korral lisa õige lause eitust kasutamata! a) Täiskasvanud inimese kolju sarnaneb rohkem vastsündinud kui täiskasvanud inimahvi kolju proportsioonidega. Õige b) Inimese aeglast individuaalset arengut saab kiirendada hea toitumisega. Vale; Inimese individuaalset arengut ei saa mõjutada. c) Ahvide aju on inimese ajust ligikaudu 1,6 x väiksem. Vale; Ahvide aju on inimese ajust ligi 3x väiksem. d) Inimene o...
kohta. Nt on uuritud kõrgharidusega ja kõrghariduseta inimesi ja Percentage correct alt leiab mõlemate inimgruppide protsendid, et mitu protsenti ennustab see mudel õigesti kõrgharidusega/-ta gruppi kuulujatest. / Näitab, et korrektselt saab järeldada nii suure protsendi osalejate kohta kui vaadata tabeli Classification Table(a) alumist protsenti. Tabel Variables of the equation: Esimese tulba põhjal saab välja kirjutada regressioonivalemi ja viimase tulba põhjal saab otsustada sõltumatu muutuja mõju üle (mida lähemal 1-le, seda väiksem mõjujõud sellel teguril on). + saab vaadata sig'i. Faktoranalüüs Faktoranalüüs: Analyze - Dimension Reduction - Factor (muutujateks valida need, mille faktorstruktuuri uurida tahetakse, näiteks kõik alatestid)
KODUNE KONTROLLTÖÖ NR.2. TEEMA - INIMENE 1. Vii kokku süstemaatika ühik ja inimese kuuluvus õigesse süsteemiühikusse. Alusta süsteemi väikseimast ühikust. a) Riik loomad b) Hõimkond keelikloomad c) Klass imetajad d) Selts esikloomalised e) Sugukond inimlased f) Perekond inimene g) Liik tark inimene 2.Vali õige!Homöostaas on:a) regulaarne soolade vahetus organismi ja keskkkonna vahel b) stabiilne keskkonna temperatuur c) stabiilne sisekeskkond d) stabiilne organismi sisene temperatuur 3. Kas esitatud väited on õiged või väärad? Vale väite korral lisa õige lause eitust kasutamata! a) Täiskasvanud inimese kolju sarnaneb rohkem vastsündinud kui täiskasvanud inimahvi kolju proportsioonidega. Õige b) Inimese aeglast individuaalset arengut saab kiirendada hea toitumisega. Vale; Inimese individuaalset arengut ei saa mõjutada. c) Ahvide aju on inimese ajust ligikaudu 1,6 x väiksem. Vale; Ahvide aju on inimese ajust ligi 3x väiksem. d) Inimene o...
Viimasel juhul tundub, et vastajad on olnud oma vastustes küllaltki üksmeelsed.(kui kaugel on keskmine inimene keskmisest inimesest). Dispersioon- on standardhälbe ruut. Seda kasutatakse tunnuse hajuvuse iseloomustamiseks nagu standardhälvetki. 5) Jooniste kasutamine tunnuste iseloomustamiseks, eri jooniste tüübid : tulpdiagramm, joondiagramm, ringdiagramm histogramm- on tulpdiagramm, mille puhul väärtusklassile vastava tulba pindala on võrdeline väärtusklassi sagedusega. 6) Sagedustabel-koosneb tunnuste üksikväärtuste või väärtuste vahemike loetelust, koos nende indiviidide arvuga, kelle puhul analüüsitava tunnuse väärtus ühtib vaadeldava konkreetse väärtusega või kuulub vastavasse väärtusvahemikku. 7) Normaaljaotus, selle kohta käivad reeglid. on ühetipuline keskväärtuse (keskmise) suhtes sümmeetriline jaotus. Normaaljaotuse standardtähistuseks on N(μ,σ)
saamisesks liita 1) anda ülevaade analüüsitava töötaja, töökoha ja -ülesannete kohta (sh töö ajaline kestus/korduste arv jms info millele toetudes terviseriski hindamine läbi viiakse). Arvutada lähtudes määrusest riskihinded, määrata riskitasemed ja formuleerida järeldused. (50%) NB! Näidata arvutust ning märkida tabelis ära ka hinnangud (st pallid). Tulba ,,terviseriski kirjeldus, vajalikud abinõud" ei tule kopeerida määrusest vaid lähtudes määrusest tuleb anda konkreetsele situatsioonile rakendatavad juhised. 3) Anda soovitused, kuidas saaks töötaja olukorda parandada (15%) ning otsi kirjandusest, missugused tervisekahjustused võivad töötajal ilmneda juhul kui olukorda ei parandata (15%). 2) Uuritavad olukorrad kolimisteenuse pakkuja (kolija mööbel põhiliselt)
· Arvtunnused Hajuvuse näitajad Standardhälve kui kaugel on keskmine inimene keskmisest. Dispersioon standardhälbe ruut. 5) Jooniste kasutamine tunnuste iseloomustamiseks, eri jooniste tüübid, histogramm. · Teine lihtne võimalus tunnuse jaotuse esitamiseks on teha sellest joonis. Sagedamini kasutatavad jooniste tüübid tunnuse jaotuse esitamiseks: · Tulpdiagramm Mõnikord kujundatakse tulpdiagramm nii, et väärtusklassile vastava tulba pindala (kõrgus x laius) oleks võrdeline väärtusklassi sagedusega. Sellist tulpdiagrammi nimetatakse histogrammiks. · Joondiagramm · Ringdiagramm · Histogramm-astmikdiagramm, sagedused püstteljel 6) Sagedustabel, selles esitatavad näitajad. Eelmisel slaidil oli tunnuse jaotus esitatud sagedustabelina. Sagedustabel koosneb: · tunnuste üksikväärtuste või väärtuste vahemike loetelust
Mis rakk on A ja mis rakk B A = taimerakk B = loomarakk 1. Rakukest 2. Membraan 3. Mitokonder 4. Vakuool 5. Golgi kompleks 6. Tsütoplasma 7. Tuuma ümbritsev topeltmembraan 8. Nukleool ehk tuumake 9. Tuum 10. Karüoplasma 11. Tsütoplasmavõrgustik (karedapinnaline sisaldab ribosoome) 12. Kloroplast 13. Tsentrosoom 14. Lüsosoom 21. Leia sobivad vasted rakuorganell - ülesanne! Kirjuta esimese tulba organelli kõrvale sobilik täht teisest tulbast. Raku organell Ülesanne 1.rakutuum c) a)süsivesikute ja rasvade süntees 2.siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik a) b)valkude süntees 3.karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik b) c)kontrollib raku elutegevust 4.mitokondrid f) d)valkude süntees
Funktsioon INDEX Võimaldab viidata vektorite (rivid, tulbad) ja tabelite elementidele (lahtritele) indeksite abil Kaks põhivarianti: INDEX (vektor; indeks) INDEX (tabel; riviindeks; tulbaindeks) vektor - rivi või tulp: ühemõõtmeline massiiv indeks - elemendi (lahtri) järjenumber vektoris piirkond - riskülikukujuline ala töölehel: kahemõõtmeline massiiv (tabel või maatriks). Koosneb rividest ja tulpadest rivi- ja tulbaindeks - rivi ja tulba järjenumber massiivi algusest Vektor V 13 -27 65 89 -24 k 1 2 3 4 5 Tabel (maatriks) A (4*3) i Kask 25 3400 1 Saar 21 5700 2 i Tamm 33 5680 3 4 Paju 17 9800 4 1 j 1 2 3
Vahemiku otsimine. Peab koostama otsimistabeli. Väärtused tulbas Mõõdud kasvamise järjekorras. Kui täpset väärtust ei leidu, siis võetakse lähim väiksem. VLOOKUP (otsitav; piirkond; tulp; otsimisviis) Leiab otsitava väärtuse asukoha (rivi) piirkonna 1. tulbas ning tagastab väärtuse leitud rivi antud numbriga tulbast. HLOOKUP (otsitav; piirkond; rivinumber; otsimisviis) Leiab otsitava väärtuse asukoha (tulba) piirkonna 1. rivis ning tagastab väärtuse leitud tulba antud numbriga rivist. VLOOKUP'i puhul on tabel vertikaalne, HLOOKUP'i korral - horisontaalne. Mittekohustuslik argument, mis määrab otsimisviisi esitatakse siin loogikaväärtuse True või False abil, kui puudub, siis loetakse tema väärtuseks True. True või puudub (sama, mis 1 funktsioonis MATCH) - ei eelda täpset vastavust - vahemiku otsimine. Võtmed peavad olema järjestatud. False (sama, mis 0 funktsioonis MATCH) - eeldab täpset vastavust
Küsimus 4 Tulpdiagrammi moodustamiseks kantakse x-teljele tunnuse väärtused, y-teljele nende väärtuste Õige Hindepunkte esinemissagedused või osakaalud. Seejärel ehitatakse x-teljele üksteisest veidi eraldatud tulbad, mille all asuv sõna või arv 1.00/1.00 näitab tunnuse väärtust , tulba kõrgus näitab aga osakaalu või esinemissagedust . Küsimus 5 Leidke õged vastused. Õige Hindepunkte Mida mõõdab lineaarne Lineaarne korrelatsioonikordaja mõõdab tunnuste vahelise lineaarse seose tugevu 1.00/1.00 korrelatsioonikordaja?
Näiteks kustutame andmetabeli inimesed zoo=> drop table inimesed; Arvestage, et nii kustutatakse kõik andmed, mis sisalduvad kõnealuses andmetabelis ja te olete neist jäädavalt ilma. Andmetabeli struktuuri muutmine Andmetablit saab muuta käsuga ALTER. Näiteks lisame olemasolevasse andmetabelisse andmevälja sugu ALTER TABLE inimesed ADD COLUMN sugu VARCHAR(30); Muudame olemasoleva tabeli nime inimesed uueks nimega kodanikud ALTER TABLE inimesed RENAME TO kodanikud; Muudame olemasoleva tulba nime elukohast aadressiks ALTER TABLE inimesed RENAME COLUMN elukoht TO aadress; Tulba eemaldamiseks kopeerige sobivad tulbad uueks andmetabeliks ning kasutage seda! Andmetabeli struktuuri saab näha käsuga 'd tabelinimi'. Batch rezhiimi kasutamine Mahukamate sisestuste puhul ei ole otstarbekas anda PostgreSQLile käske käsitsi, vaid lasta neid lugeda selleks ettevalmistatud teksifailist. Sel puhul täidetakse käske ükshaaval, kuid psql ei oota neid klaviatuurilt.
Seetõttu on mõistlik sagedustabel järjestada kategooriate suuruse järgi ning välja arvutada ka protsendid: Kooli jõudmiseks kasutatavad transpordivahendid Tänapäeval, kus andmete käsitlemisel kasutatakse üha laiemalt arvuteid, hakkavad eelpool mainitud tabelid aga tasapisi kasutusest kõrvale jääma, sest arvuti võimaldab ühe sammuga lisaks proportsioonide väljaarvutamisele koostada ka diagrammi, mis neid proportsioone illustreerib. Koostame TULPDIAGRAMMI, kus iga tulba kõrgus on proportsionaalne vastavasse kategooriasse kuuluvate õpilaste arvuga: Kategoriaalsete andmete proportsioonide illustreerimiseks kasutatakse ka SEKTORDIAGRAMMI. Siin on ring jagatud sektoriteks nii, et iga sektori suurus on proportsionaalne antud kategooria sagedusega. Tulpdiagramm on ülevaatlikum juhul, kui me tahame võrrelda erinevate kategooriate sagedusi omavahel, sektordiagramm aga juhul, kui me tahame näha iga üksiku kategooria osa tervikus. Statistika loengumaterjale
Venemaa üldise rahvaloenduse järgi oli venelaste osakaal eestlaste aladel olnud 3,5%, nii et 1922. aastaks oli see tublisti kahekordistunud. See tuli Tartu rahuga Eesti külge liidetud idapiirkondadest. Teisiti oli sakslaste osakaaluga. 1897. aastal oli see 3,5%, olles 1922. aastaks kahanenud poole võrra. Põhjuseks oli nii venestamisperioodil kui ka pärast maareformi (1919) hoogustunud sakslaste väljaränne. Lääneranniku rannarootslaste arv seevastu püsis küllaltki stabiilsena. Tulba “Muud” alla mahuvad teiste seas juudid, keda kummalgi aastal oli 0,4% ja lätlased, keda oli umbes sama palju. Absoluutarvudes väljendatuna oli eri rahvuste arv Eestis 1934. aastal järgmine: eestlasi 992 000, venelasi 93 000, sakslasi 16 300, rootslasi 7600 ja juute 4400. Sakslastest kodanluse majandusliku jõu säilimist näitab muuhulgas see, et 1936. aastal kuulus sakslastele veerand Eesti kõigi tööstusettevõtete aktsiakapitali väärtusest, kusjuures 84% kõigist
inimese nimi + tulemus) NT. STRING 1 - STRING 1 STRING 2 - STRING 2 Peamised graafilised teabestruktuurid: Võrdlus — kahe või enama andmehulga vastandamine erinevuse näitamiseks Trend — üks andmemõõde esitab katkematut aega (nt. nafta hinna tõus) Jaotus — mingi terviku jaotamine osadeks (nt.parlamendi jaotus vastavate värvidega) Max viis graafikut teles, rohkem inimene ei jõua tajuda. Tulbakunst: Tulbad ei tohi olla kitsad, kirjud ega ruumilised (3D) - tulba kõrgus pole eristatav Järjestada pingerea alusel või tähestikulises järjekorras Võrdlus: Absoluutne - nt. rahvuslik rikkus (liiga keeruline võrdlus) Suhteline - nt. rikkus ühe inimese kohta (loogilisem võrdlus) Trend — nt. tõusud-langused, hind, keskmine palk, areng läbi aja • Inimene ei suuda jälgida rohkem kui nelja trendi, võiks olla ainult üks • Loo moodustavad käänud — huvitav ja vajalik • Trendiparv — nt. Ameerika majanduse areng 6 trendi kaudu
references => manage sources => seal oluline sest kui on allikaid mida pole viidatud siis saab neid siia kähku tõmmata viitamiseks ilma linnukeseta on viitamata info. POWERPOINT : - pwp lahti => file=> open=> otsid oma asja välja ja ta ilmub pwp'sse 1. tekst powerpointi - (20 sec. ja 57 slaidi) 2. mõttetud slaidid kustutada (need kus ei ole ühtegi olulist tekstiosa) 3. Liigendus korda ( outline ((vasakul tulba parem valik))) ( 10 min 24 slaidi) 4. slaidide lähtestamine aka. Reset => vali kõik & siis home lindilt 'reset' and see magic happen ( 10 sec) 5. slaidipaigutused e. layout home lindilt => layout=> title and content tiitelslaid tuleb kah teha (10 sec) 6. puuduvad osad lisada (1 min) - tänamine => lõppu uus slaid => layout=> title only => tänan kuulamast ja siis vead selle lehe poolepeale Loeng 7 : - www.cs.tlu.ee/~rinde/materjal/esitlus.... on kasulik info ikkagi kui pwp'ga probleeme
1. Leksikoloogia ja sõnaõpetuse mõisted Leksikoloogia on keeleteaduse haru, mis uurib sõna ja sõnavara, jagunedes selle järgi sõnaõpetuseks ja sõnavaraõpetuseks. Leksikoloogia harud uurimisobjekti järgi on sõnasemantika, etümoloogia, fraseoloogia, onomastika ehk nimeõpetus, sõnavara- ehk leksikostatistika ja leksikograafia, millest tuleb juttu vastavates osades. Sõna, täpsemalt: leksikaalne sõna ehk lekseem, on sama tüve alusel moodustatud sõnavormide kogum. Nt kogum jõgi, jõe, jõge, jõkke, jões, ..,jõed, jõgede, jõgesid .., millest üks vorm valitakse sõna esindajaks eesti käändsõnadel on selleks ainsuse nimetav ja pöördsõnadel ma-tegevusnimi. Seda esindajat kutsutakse algvormiks ehk võtmevormiks. Kui pole tarvis täpselt eristada, siis kasutatakse sõna ka sõnavormi tähenduses. Sõnavorm on iga grammatiline vorm, milles mingi leksikaalne sõna esineb. Nt tegi, teen, tehakse, tehtud, oled teinud,...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
