keskmine stiil naudingu pakkumine kuulajale kõrge stiil kuulajate innustamiseks o Maecenas ( > metseen) kultuurisoosija o Vergiliuse "Aeneis" Rooma rahvuseepos o Ajalookirjutus: Caesar, Titus Livius 6. Rooma jumalad o Kreeklaste ja etruskide suur mõju o Algselt loodusjõudude austamine, hinged o Kreekasarnased jumalad o Preestrid (pontifex, pontifex maximus) o Ennustuskunst (linnulend, sibülliraamatud) o Idamaiste jumaluste mõju, Isis o Müsteeriumid 7. Rooma olulisimad jumalad o Zeus > Jupiter peajumal, piksejumal o Hera > Juno perekonna kaitsja o Athena > Minerva sõja- ja tarkusejum. o Ares > Mars sõjajumal o Kronos > Saturnus viljakaitsja, Jupiteri isa o Vesta kodukolde jumalanna, Vesta neitsid
regulaarselt istungeid. Tegelik võim kuulus ühele isikule. Senaatoriseisuse moodustasid Rooma riigi ülikud, senaatoriperekonnad. Nad olid kõrgemates riigiametites. Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased. Enamik neist tegeles kaubanduse ja finantsasjadega. Lihtrahva moodustasid käsitöölised ja põlluharijad. Proletaaride ehk varatute linnaelanike hulk suurenes Rooma linnas. Imperaator- provintside asevalitseja ja väepealik Pontifex maximus- ülempreester Keiser tuleneb Vana-Rooma keisri tiitlist Caesar. 4. Rooma sõjavägi Leegion- u. 5000 mehest koosnev peamine väeüksus ! Pretoriaanid- keisri ihukaitsjad, nende kätte koondus võim, kuna nemad otsustasid, kes pääsevad keisri jutule või mitte ! 5. Rooma õiguse põhimõtted: 1. Kõigi inimeste võrdsus seaduse ees. 2. Süütuse presumptsioon 3. Õigust mõistab ainult kohus 4
õigus oli panna veto ükskõik millise riigiorgani otsusele, kui see kahjustas lihtrahva huve res publica nii nimetasid roomlased oma riiki ("ühiskondlik asi") proletaarid kõige vaesemad, maata kodanikud, kelle ainus varandus olid nende lapsed gladiaator elukutselised võitlejad, kes pealtvaatajate meelelahutuseks võitlesid üksteisega ja metsloomadega, mõnikord elu ja surma peale. Need võitlused toimusid areenidel pontifex tähtamad linnades preestrid ( "sillaehitajad" või "teerajajad"), nende üleasned oli kanda hoolt üleriigiliste pidustuste eest ning sellega seoses korras hoida kalendrit ja pidada arvestus riiklike tähtpäevade üle pontifex maximus riigi ülempreester ("suurim pontifex") 2.Kes olid ja millega on läinud ajalukku: Crassus oli väejuht ja poliitik, kes surus maha aastal 74 eKr Spartacuse juhitud orjade mässu. Aastal 60 eKr moodustas ta esimese triumviraadi koos Caesari ja
Jumalaid oli väga palju - iga asja jaoks üks. Sageli võeti üle ka vallutatud maade jumalaid. Peajumal oli Jupiter, sõjajumal Mars, Roomlaste jumal Janus, Mercurius kaubandusejumal, Diana jahijumalanna, Neptunus merejumal. Kõige tähtsamad olid nende jaoks aga sõjajumal Mars ja kodukoldejumal Vesta. Rooma riik ja religioon Roomlased suhtusid usuküsimustesse väga tõsiselt. Preester, kes valiti eluks ajaks, oli riigiametnik. Riigipühade ajal toimusid usupidustused. Pontifex maximus oli üks keisri tiitlitest, see oli kõrgeim usupositsioon. Keisrit ülistati kui jumalat. Ennustamispreestrid augurid olid samuti riigiametnikud. Kõik riigi tähtsamad otsused tehti alles pärast ennustamist. Sibüll oli ennustaja, Kapitooliumis säilitati sibülliraamatuid. Rooma ehituskunst Ehituse põhitõed võeti üle kreeklastelt. Tähtsaks peeti ehitise vastupidavust, ilu oli teisejärguline. Võeti kasutusele nö Rooma betoon lubi, kruus ja vulkaaniline tuhk. See
kohtasid. Kõlbelise eksimuse eest karistati vestaale elusalt matmisega. - Roomlaste arvates oli usukommete täpne täitmine väga oluline jumalate heakskiidu saamisel. Rooma usundi sellise iseloomu tõttu olid väga tähtsad preestrid, kes pidid täpselt teadma, missuguse jumala poole pöörduda, milliseid tõotusi anda ja ohvreid tuua. - Kõige tähtsamad preestrid olid pontifexid (sillaehitajad), kelle eesotsas seisis riigi ülempreester pontifex maximus. Preestritel oli suur mõju riigiasjadele ja sageli valiti eluajaks nendeks tuntud riigimehi. (Meenuta Caesari elulugu!) - Keisririigis kuulus pontifex maximuse tiitel keisrile. Keisrite austamine ja nende kuulutamine pärast surma jumalateks muutus keisririigis riigiusu osaks. See tava võeti üle idapoolsetest riikidest. - Esimesena kuulutas Augustus jumalaks oma kasuisa Caesari, muutudes seega jumala pojaks.
Rooma religioon ja ristiusu (kristluse teke) Riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud. Preestrid olid ühtlasi ka riigiametnikud. Preestriks valiti inimest terveks eluks. Kõiki kombetalitusi tuli täpselt täita, et saada jumalate heakskiit. Preestrid andsid inimestele nõu. Kõige olulisem preester oli pontifex maximus ülempreester (keisririigi ajal kandis seda tiitlit keiser). Pontifex preester. Flaamen konkreetse jumala pühamu preestrid. Augur preester, kes tegeles ennustamisega. Ennustuskunst võeti üle etruskidelt, seepärast seda kutsuti ka terminiga Disciplina etrusca. Preestrite üheks ülesandeks oli ka pidada kalendreid. Alguses oli Roomas oli alguses kasutusel kuuaasta (355 päeva kuu oli 29.5 päeva). Aegajalt oli aasta 377 päeva. Roomlastel algas aasta 1.märtsil. Siis asusid ametisse konsulid. 2.sajandil e Kr liikus aasta algus 1
EKR PUBLICA LATIUMI MAAKOND LADINA KEEL 7 KUNINGAT 509. eKr ROOMA TIBERI JÕGI SILD LATIINID ROMULUS I VABARIIGIKS KUNINGAS PONTIFEX MAXIMUS - PLEBEID PATRIITSID RIIGIKORD, KUS SUUR SILLAEHITAJA VAESED, EI TÄIEÕIGUSLIKUD 509. eKr RIIKI JUHIVAD PÄÄSENUD KODANIKUD RIIGIAMETISSE KUKUTATI RAHVA VALITUD OSTIA SADAM VIIMANE AMETNIKUD
sest võrdlus näitas, et Caesar ei olnud tema vanuses midagi nii suurt korda saatnud. Oma esimesele ametikohale asudes ütles ta: "Pigem siin esimene, kui Roomas teine." Geniaalse poliitikuna ei trüginud ta kohe esile, vaid suurendas oma võimu järk-järgult. Ta tegi kõik, mis võimalik , et poolehoidu võita. Caesar jagas vaestele leiba, toitu ning raha ja korraldas neile lõbustusmängusid. Tema tõsisem poliitiline karjäär algas ülempreestri (pontifex maxsimus) ametist. Endine Sulla käsilane, kõrvuni võlgades Lucius Sergius Catilina üritas mitmel korral konsuliks saada, kuid ei osutunud valituks. Siis lõi ta võimu haaramiseks salaliidu, mille paljastas selle aasta konsul, hiilgav oraator Cicero. Tema süüdistuskõne senatis on saanud maailmakuulsaks ja mitmeid selle väljendeid kasutatakse tänagi. Kõige tuntum neist on :"O tempora, o mores" s.t. oh aegu, oh kombeid. Catilina
keda kujutati enamasti kahe vastassuunas vaatava näoga. Religioon oli Roomas tihedalt riigi(võimu)ga seotud. Roomlased uskusid, et nende riigi heaolu sõltub otse-selt jumalate heatahtlikkusest ja seetõttu pöörasid valitsejad suurt tähelepanu jumalate väärilisele austamise- le. Tähtsamad pühamud olid riigi kontrolli all, riik korraldas kultusepidustusi ja preestreid valiti samuti kui riigiametnikke. Tähtsamad preestrid, keda juhtis ülempreester ehk pontifex maximus, pidid hoolt kandma üleriigiliste pi-dustuste eest ning sellega seoses korras hoidma kalendrit ja pidama arvestust riiklike tähtpäevade üle. Keis-ririigi ajal kuulus pontifex maximuse tiitel riigi ainuvalitsejale keisrile. Roomlased suhtusid oma jumalatesse asjalikult selleks, et neilt midagi saada, tuli neid kohusetruult teeni-da, mis tähendas eelkõige annetuste toomist. Jumalatele kõige meelepärasemaks peeti loomade ohverda-mist.
Ostia Rooma sadamalinn Pompei linn Lõuna-Itaalias, mis tänapäevaks on kattunud tuhaga nn kadunud linn, kõige paremini säilinud Akvedukt monumentaalsed veejuhtmed, mis varustasid linna veega Nuumen igal asjal või elusolendil looduses peituv jõud Laar tähtsamaid kaitsevaimud, kes kehastasid esivanemate hingi Geenius igal perel olev maokujuline kaitsevaim, edendas soojätkamist Pontifekside kolleegium tähtsaim 16-liikmeline preestrite kolleegium Pontifex maximus riigi ülempreester (suurim pontifex) Augurid riigi poolt määratud preestrid, kes tegelesid ennustamisega Sibülliraamatud kõige kriitilistemal hetkedel pöörduti nende poole Kapitooliumil, sibüll oli kreeka päritolu ennustajanna Metseen rikka kultuurisoosija üldnimetus Apostel kristlust levitavad usukuulutajad Evangeelium kristlike autorite poolt kirja pandud lood Jeesuse elust ja õpetusest
sõjandust ja rahaasju), riigi eesotsas oli rahvakoosolekul valitud kanalisatsioonisüsteem, termid, korruselamud Reiligiooni roll pol kuningas, magistraadid= riigiametnikud jaot elus: riigi edu sõltus jumalate heatahtlikusest, pühamud riigi omakorda:konsulid(armee juhtimine), preetorid(õigeusemõistmine, kontrolli all, preester=riigiametnik. Religioon: pontifex maximus= sõjaväe juhtimine), tsensorid(kodanike loendus, valvasid kodanike ülempreester, pontifex=preester, flaamen=pühamute ja rituaalide elukommete järele), diktaator(määrati ametisse, kui sõjaolukord) ja eest hoolitseja, augur= riigi poolt määratud preester, rahvatribuunid(kaitses lihtrahva huve). Nobiliteet=kitsas sibüll=naisennustaja. Alistatud maadele ei surutud peab oma usku, perekondade ring, mis juhtis riiki
Usk Rooma riigis Rooma jumalused Nuumen Laarid oma nurk , kus seisid nende kujukesed Igal pere oma geenius Janus sõjajumal jaanuarikuu Jupiter , Juno ja Minerva Kõige olulisem Mars märtsikuu Marsi väljak Jupiteri isa Saturnus saturnaalid Vesta vesta neitsid , surmanuhtlus Riigi osa religioonis. Preestrid ja kultus Riigi edu jumalate heasoovlikkusest Pontifex maximus prontifeksid preestrid Flamenid Augurid Annetamine väärisesemed,toit,loomade ohverdamine Rituaalide täpne järgimine Ennustamine Riiklik tegevus augurid Jumalate märguannete kaudu nende tahte selgitamine Ennustamine lindude lennu järgi Tulevikku näitas kanade söögiisu Tähtsatel puhkudel Sibülliraamatud Idamaiste ja hellenistlike jumalate ning rituaalide levik Roomas Jumalate austamine võib kasuks olla
akvedukt monumentaalne veejuhe,mis varustas linna joogiveega, term avalik saun, Cloaca Maxima suur äravoolu kanal, suur maa alune kanalisatsiooni süsteem, nuumenid looduslikes objektides sisalduvad hinged või väed Rooma religioonis, laarid - Rooma maja, perekonna ja ristteede kaitsejumalad, kellele toodi ohvreid, geenius perekonna kaitsevaim Rooma religioonis, preester riigiametnik ja kiriku vaimulik, keda valiti ametisse eluks ajaks, pontifex maximus riigi ülempreester, sibülliraamatud ennustusraamatud, metseen rikasisik, kes toetas Rooma kultuuri ja kunsti, oraator kõnemees, res publica Rooma riigikord, kus valitsemisest võttis osa peaaegu kogu rahvas, hiljem tähistas vabariiklikku korda, triumviraat kolmemehevalitsus Roomas, kolmest triumvirist koosnev valitavat kolleegium, tuunika vanade roomlaste rõivas, Romulus pärimuse järgi Rooma
• Tema isa, kelle nimi oli samuti Gaius Octavius, pärines auväärsest, kuid silmapaistmatust ratsanikuseisusest perekonnast ning oli enne oma surma 58 eKr Makedoonia haldur • Augustuse ema Atia oli Julius Caesari venna- või õetütar. • 46 eKr võttis Caesar Hispaanias sõduriks olnud noormehe ning adopteeris ta oma pärijaks Valitsemine • Aastaks 29 eKr oli 34-aastane Octavianus Rooma ainuvalitseja, ja Rooma Senat andis talle rea tiitleid, sealhulgas tribuun, konsul, pontifex maximus (ülempreester) ja Augustus • Ta oli ka princeps (esikodanik) ja imperaator (ülemjuhataja). Selle viimase tiitli järgi hakati Augustuse valitsemist nimetama impeeriumiks • Aastal 27 eKr andis Augustus välja seaduse nimega Pax Romana ehk 'rooma rahu,' tänu millele valitses impeeriumis üle 200 aasta rahu. Pax Romana kehtis kuni keiser Marcus Aureliuse surmani aastal 180 Valitsusviis • Augustus ei pidanud suuri sõdu, ta ainult nihutas Rooma
Caesar sündis, hakati hiljem nimetama juulikuuks. Juba noorena oli ta väga andekas ja julge mees. Tema perekond oli rikas ja seega sai ta väga hea hariduse. 18-aastaselt abiellus Caesar Cornelia Cinnaga ja pärast tema surma Pompeiaga. Caesaris kasvas huvi poliitika vastu ja järk-järgult hakkas ta oma võimu suurendama. Selleks tegi ta kõik, et inimeste poolehoidu võita. Caesar jagas vaestele leiba, toitu ning raha ja korraldas neile lõbustusmängusid. Varsti sai temast ülempreester (pontifex maxsimus) ja see tähendas ka tema isiku puutumatust. See oli tema poliitika algus. Kolm konkureerivat väejuhti ja riigimeest Roomas Crassus, Pompeius ja Caesar sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt lubasid üksteist toetada. Hiljem valiti Caesar konsuliks ja saadeti Galliasse. Kümne aasta jooksul vallutas Caesar terve Gallia ja nihutas riigi piirid Reinini ja Atlandi ookeanini. Nendes sõdades näitas Caesar end hea väejuhina ja lõi enesele tubli sõjaväe, kes oli
gladiaator-võitleja Colosseum-suurim vabaõhu teater Plautus-kuulus näitekirjanik Cicero-oraator Vergilius-tuntud kirjanik Titus Livius-ajaloolane nuumen-hing, hingestatus laarid-esivanemate hinged, kaitsevaimud geenius-abielukaitsja Janus-vastandite jumal Jupiter-pikse-tormijumal Juno-Jupiteri abikaasa Minerva-tarkuse jumalanna Neptunus-merede valitseja Apollo-valguse ja kunstide jumal Venus-ilu ja armastusejumalanna Diana-Jahijumalnna Vesta-kodu, kolde jumalanna pontifex maximus-ülempreester augur-ennustaja Jeesus-juudi soost ränd jutustaja Peetrus/Paulus-apostlid aatrium-lahtise laeavaga ruum amfiteater-vabaõhu teater triumfikaar-võidukaar mosaiik-värvilistest kividest kokkupandud kink fresko-niiskele krohvile maalitud pilt Constantinus Suur-keiser, kes lubas ristiusu 395-Rooma riigi jagunemine kaheks Ida ja Lääne Rooma Suur rahvasterändamine-4-6saj p.Kr, Hunnide survel liikusid germaanlased Rooa riigi aladele
Kolmanda astme ohver – sümbolohver (Lõhnaaine, lilled, toiduained jne) Neljanda astme ohver - raha Viies - sümboli sümbol ohvriraha - hiinlased) Jaotus liigituse alusel: Anniohver - (ld do ut des - annan, et sa annaksid) Lepitusohver (nt patuoinas) Kommuniooniohver ehk ühendusohver (nt Püha Õhtusöömaaeg) 7. Pühad isikud Šamaan (evengi k – teadja) loodusrahvaste vahendaja siin- ja sealpoolsuse vahel (ld) Pontifex Maximus - Suurim Sillaehitaja, rooma ülempreester Rex (ld) kuningas Dux (ld) väejuht Noviits (ld novus – uus), postulant (ld postulans – taotleja) Preester (kr presbyteros – vanem) pühitsetud vahendaja; presbüter - varakristluses ja vabakirikutes koguduse eestseisja Hierarhia (kr hieros – püha) pühaduse astmestik initsiatsioon (ld initiātio sissepühitsemine) Piiskop - kr episkopos- ülevaataja, kõrgem vaimulik ülevaataja Patriarh – kr patriarchés – esiisa)
on 5 kuni5punkti hinne "3" on 4 kuni4punkti hinne "2" on 1 kuni3punkti hinne "1" Rooma vabariik Riigikord • Senat – 300 suursugusest mehest koosnev nõukogu. Juhtis riigi igapäevapoliitikat, kuulutas sõdu ja sõlmis rahulepinguid • Senaatori amet eluaegne! • 2 konsulit – Kontrollisid senati otsuste täitmist, juhtisid sõjaväge, valiti rahvakoosolekul 1 aastaks. • Rahvakoosolek – kinnitas senati otuseid • Kes on pontifex maximus?Mis ülesanne temal on? • Ülempreester, kelle ülesanne on pidada kalendrit ja täita aastaraamatut Patriitsid ja plebeid • Kes on patriits? • Patriitsid - olid täieõiguslikud Rooma kodanikud, suursuguste suguvõsade liikmed. Ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid nad rikkad maavaldajad arvukate klientidega Patriitsid ja plebeid • Kes on plebeid? • Plebeid – Rooma kodanikud, kes ei
kodanik (käsitöölised, vabad talupojad ja rentnikud e) Tooga-Meeste pidulik pealisrõvas. Suur valge poolringikujuline riidetükk mähiti ümber keha nii, et parem äsi jäi vabaks f) Akvedukt-Lähedastest järvedest ja allikatest linna varustavad veejuhtmed g) Term-Avalik saun roomas. Nendest kujunesid puhkeasutused, ka vaestele. h) Metseen-Rikas isik, kes toetas Vana-Roomas kultuuri i) Pontifex Maximus-Riigi ülempreester j) Augur-Ennustamisega tegelevad preestrid k) Apostel-Rändjutlustaja, saadik 2) Millega on läinud Rooma ajalukku järgmised isikud? a) Tiberius ja Gaius Gracchus-roomlased, kes püüdsid luua uusi maareforme, mille kohaselt pidid suurmaaomanikud osa oma maast vaestele andma b) Marius-ema nimelised reformid , osales sõjas võimu pärast Sullaga. Otsis tuge rahvakoosolekutest rooma linnas
a) varane keiserriik – printsipaat . Sõjavägi annetas Octavianusele tiitli – Imperator. Sinna lisas veel Caesar. Senat annetas talle Augustuse tiitli. Kõige rohkem tuntakse Augustuse nime all. Princeps – esimene, tähtsuse poolt esimene. Princepsiks nimetati seda valitsejat, kes sai senatis esimesena sõna. 30 eKr-235 pkr – Printsipaat. Augustus koondas enda kätte kõik magistraatide kohad. Ta oli konsul, tsensor, preetor, ülempreester ehk pontifex maximus ja ka diktaator.Tema käes oli küll võim, kuid reaalse töö tegemiseks palgati ametnikud. Rahvakoosolek enam koos ei käinud. Senat jäi alles. Provintsid jagati ära senati ja keisri vahel. Senat haldas vähemtähtsaid provintse, neid kuhu sõjaväge ei paigutatud. Teised provintsid, kus paiknes sõjavägi, allusid keisrile. Sõjavägi ei paiknenud enam Roomas. Pretoriaanid – keisri ihukaitseväelased. Kuni aastani 117 keisririik pidevalt laienes
Sulla põlualuseks. Ta pääses ainult eestkoste tõttu. Poliitilist tegevust alustas Caesar pärast Sulla surma 78 eKr. Ta astus Sulla pooldajate vastu, keda süüdistati väljapressimises. 74 eKr võitles ta Mithridatesega. 68 eKr oli ta kvestor. Teise abielu sõlmis Caesar Sulla lapselapse Pompeiaga 67 eKr, aasta pärast esimese naise Cornelia surma. Ta korraldas 65 eKr ediilina luksuslikud vaatemängud ja laskis taastada Mariuse kujud. Niimoodi saavutas ta rahva poolehoiu. 63 eKr sai ta pontifex maximuseks. Kui Lucius Sergius Catilina riigipöördekatse nurjus, kaitses Caesar senatis vandenõulasi. 62 eKr oli ta praetor urbanus ja järgmisel aastal Lõuna-Hispaania asehaldur. Aastal 60 eKr moodustas ta I triumviraadi Marcus Licinius Crassuse ja Pompeiusega. Triumviraadi toetusel valiti ta 59 eKr konsuliks. Konsulina saavutas ta senati vastuseisust hoolimata kahe veteranide ja vaeste kodanike huve kaitsva agraarseaduse kehtestamise.
68 eKr oli ta kvestor ( Vana - Rooma rahandusametnik ). Pärast Cornelia surma, sõlmis ta teise abielu Sulla lapselapse Pompeiaga ( 67. eKr ). 65.eKr korraldas ta ediilina ( Vana - Rooma vabariigi kõrge riigiametnik, algselt rahvatribuuni abi. ) luksuslikke vaatemänge ja laskis taastada Mariuse ( Gaius Marius ehk Marius (157 eKr 16. jaanuar 86 eKr) oli Vana-Rooma riigimees ja sõjaväelane. ) kujud. Niimoodi saavutas ta rahva poolehoiu. 63. eKr sai ta pontifex maximuseks. ( ülempreestri tiitel ) Kui Lucius Sergius Catilina ( oli Vana-Rooma poliitik, kes on tuntuks saanud ennekõike Catilina vandenõu peategelasena ) riigipöördekatse nurjus, kaitses Caesar senatis vandenõulasi. 62 eKr oli ta praetor urbanus ( esimene preetor ) ja järgmisel aastal oli ta Lõuna - Hispaania asehaldur. 60. eKr moodustas ta koos Marcus Licinius Crassuse ( oli Vana-Rooma väejuht ja poliitik, kes surus maha aastal 74 eKr Spartacuse juhitud
Kuidas oli Roomale kasulik ,,Jaga ja valitse'' põhimõte? · Erinevate piirkondade ning rahvastega sõlmiti erinevad kokkulepped, mistõttu oli Roomal edu suur. · Roomlased ei seganud ennast allutatud riikide siseasjadesse. · Rooma kehtestas erinevaid tingimusi, mille pärast polnud keegi Rooma peale vihane. Mis tähtsus on Rooma õigusel? · Pani aluse tänapäeva õigusteadusele. (12 tahvli seadused) · Kõik olid seaduse ees võrdsed. Pontifex- Tähtsaim preester. Augur- Riiklik ennustaja. Sibyll- Sibülliraamatud (ennustusraamatud tähtsateks puhkudeks). Roomlaste kuulsaim eeposte kirjutaja: · Vergilius ,,Aeneis'' Aeneas- Troojalane, kes põgenes trooja sõjast, minnes otsima Itaaliat. Tähtsaim ajaloo kirjutaja: · Titus Livius Ajaarvamine- 753 eKr. Rooma seos juutide ja Kristlusega: · Palestiina ala läks Rooma võimu alla. · Roomas on palju jumalaid, keisrid pidasid end ka jumalateks. Juudid keeldusid neid
sõjaväereform /armee germaniseerumine ehk barbariseerumine/ ja haldusreform). Constantinus Suur (üldine usuvabadus /Milano edikt/, Konstantinoopol pealinnaks), 395 a. Lääne ja Ida-Rooma keisririigid, Suur rahvasteränne, 476. a Lääne-Rooma keisririigi langus. Rooma languse põhjused. 10. Usk Rooma riigis, õp lk 193-196. Laarid, nuumenid, Janus, Jupiter, Juno, Minerva, Neptunus, Venus, Diana, Mars, Vesta. Usukultusega seotud mõisted: pontifex maximus, pontifeks, flaamenid, pontifex maximus, ennustamine (kellelt roomlased üle võtsid?) augurid, mis olid sibülliraamatud, jumalate panteon. 11. Ristiusu ehk kristluse tekkimine; algkristlus. Õp. lk 198-200 (pluss vihik). Palestiina alade hõivamine. Miks tekib reisiusk just Palestiinas? Jeesuse sünd, ja surm, Torino surilina, judaismi sekt, kristluse kiire areng (mis oli selle peamine põhjus); konfliktid kristlastega (miks Rooma keisrid esialgu kristlasi ei sallinud?)
Kesksel kohal rooma usundis olid rituaalid, kultusepidustused ja ohvritalitused. Nende eesmärgiks oli säilitada jumalate soosivat suhtumist. Suures osas võeti omaks kreeka jumalad. Rooma usund oli tihedalt seotud ühiskonna eluga see tähendab, et jumalad polnud mingid kauged tegelased vaid olid mures Rooma käekäigu pärast. Preestrid olid tähtsal kohal. Nad kuulusid poliitilise eliidi hulka, viisid läbi rituaale ja ohvritalitusi. Preestreid nimetati pontifeksideks ja ülempreester oli pontifex maximus kelle tiitel kuulus keisririigi ajal ainuvalitsejale. Roomas oli tähtis ka usundi privaatne külg, mis väljendus laaride ja penaadide kummardamises. Majadel olid oma kaitsevaimud keda nimetati laarideks, kes kehastasid esivanemate hingi. Nende jaoks oli majas eraldi nurk, mida kutsuti laraariumiks. Penaadid olid vaimud, kes kaitsesid perekonna toidukambrit ning keda austati koos koldejumalanna Vestaga.
augustus. 18. Mõisted proletariaat lihtrahvas, komiits - rahvakoosolek, patroon rikas roomlane, kelle alla läksid kliendid, akvedukt veejuhtmed, termid saunad, kus roomlased aega veetsid, aatrium avatud katusega ruum, nobiliteet vana-rooma aristokraatia, triumviraat kolme isiku poliitiline liit, larvid kuri vaim , leemurid kuri vaim, nuumen iga asi hingestatud ja sisaldas jõudu, laar kehastasid esivanemate hingi, pontifex kõrgeim preester, augur - ennustamise preester, flaamen konkreetsete jumalate pühamute ja rituaalide eest hoolitseja, apostel - rändjutlustajad
abikaasa ja Caesari väikese poja Caesarioni (Kaisarioni) ema. Nüüd olid Rooma valdused jagatud Octavianuse (läänes) ja Antoniuse (idas) vahel. Aktioni merelahingus (Kreekas) 31 eKr lõi Octavianus oma rivaale, kes siis põgenesid Egiptusesse. Ta järgnes neile, ja pärast veel üht kaotust sooritasid nad enesetapu. Aastaks 29 eKr oli 34-aastane Octavianus Rooma ainuvalitseja, ja Rooma Senat andis talle rea tiitleid, sealhulgas tribuun, konsul, pontifex maximus (ülempreester) ja Augustus. Viimase all sai ta üldtuntuks. Ta oli ka princeps (esikodanik) ja imperaator (ülemjuhataja). Selle viimase tiitli järgi hakati Augustuse valitsemist nimetama impeeriumiks. Tõsi küll, tiitel ei olnud pärandatav ning Augustus püüdis hoolikalt säilitada vabariiklikke väliseid vorme. Augustus, kes oli tulnud võimule tänu suurele julgusele, valitses väga targalt. Vastutasuks
küngas? Roomat läbib Tiberi jõgi. Ta asub Apenniini poolsaarel. Linna tähtsam küngas on Platiumi küngas, millele kerkis Keisrite palee. 19. Mis see on 824; 0,44 km2, Fransiscus, Šveitis kaardivägi, 1929 Vatikani linnriigi rahvaarv on 824 ja pindala on 0, 44 km2. Vatikanis on hetkel paavstiks Franciscus, ja paavsti kaitseb Šveitsi kaardivägi. Vatikan moodustati Lateraani kokkulepetega 1929. Aastal. 20. Tähtsaim preester, kes oli sillaehitaja siin- ja teispoolsuse vahel. Pontifex oli sillaehitaja siin- ja teispoolsuse vahel. Pontifex Maximus on riigi ülempreester. Pontifeksid pidid hoolt kandma üleriigiliste pidustust eest ning sellega seoses korras hoidma kalendrit ja pidama arvestust riiklike tähtpäevade üle. 21. Kirjuta sellele lausele Rooma vaste: Vana-Kreeka, Homeros, Ilisas, Odüsseia. Vana-Rooma, Apuleius, „Kuldne eesel“ 22. Colosseum- lisa pilt, aeg, mõõtmed. Colosseumi põhiplaan oli ellipsikujuline (188*156 meetrit).
................................................................................................................................................. ................................................................................................................ 3. Milliste jumalate austamine oli Rooma omapära? ............................................................. · Kõige tähtsamad preestrid olid pontifexid (sillaehitajad), kelle eesotsas seisis riigi ülempreester pontifex maximus. Preestritel oli suur mõju riigiasjadele ja sageli valiti eluajaks nendeks tuntud riigimehi. (Meenuta Caesari elulugu!) · Keisririigis kuulus pontifex maximuse tiitel keisrile. Keisrite austamine ja nende kuulutamine pärast surma jumalateks muutus keisririigis riigiusu osaks. See tava võeti üle idapoolsetest riikidest. Esimesena kuulutas Augustus jumalaks oma kasuisa Caesari, muutudes seega jumala pojaks
Puunia sõjad, Hadrianuse vall, Kapitooliumi emahunt, proletaarid, patriitsid, plebeid, patroon, klient, res publica, populus romanus, nobiliteet, magistraadid, konsulid, preetorid, tsensorid, diktaator, rahvatribuunid, senat, ,,jaga ja valitse", munitsiipium, leegion, 12 tahvli seadused, apelleerimisõigus, pretsedent, Colosseum, Circus Maximus, foorum, Panteon, cloaca maxima, termid, Ostia, Pompei, akvedukt, nuumen, laar, geenius, pontifekside kolleegium, pontifex maximus, augurid, sibülliraamatud, metseen, apostel, evangeelium, Vulgata, katoliiklus, sinod, diötsees, dogmaatika, ortodoksne usutunnistus, hereesiad, ariaanlus, kolmainsus, seitse vaba kunsti, pärispatt, corpus juris civilis. 3) Õpilane oskab võrrelda patriitside-plebeide staatust ühiskonnas (päritolu, ligipääs erinevatele riigiametitele, peamised tegevusalad, omavaheline võimuvõitlus ja selle tulemused). 4) Õpilane oskab seletada ja tuua näiteid patrooni-kliendi suhetest.
Geenius oli maokujuline kaitsevaim, mis oli igal perel olemas. Nendega sama olulised olid ka inimeste kujudega jumalad, kelle puhul oli selgelt tunda etruskide ja eriti kreeklaste mõju. Tähtsamad pühamud olid riigi kindlalt riigi kontrolli all, usupidustused aga riiklikud ühisettevõtmised. Oma ülesannete järgi jagunesid preestrid mitmesse kolleegiumi, millest tähtsam oli 16- liikmeline pontifekside kolleegium, mida juhtis riigi ülempreester pontifex maximus( suurim pontifex). Augustuse ajal hakati keisrit jumalana austama. Vih: tugevad kreekapärased jooned,jumalad Kreekast üle võetud,on muutunud jumalate tähtsus,Roomas austati Kronost,Kreekas Saturnust mitte, Kreekas austati Athenat,Roomas Minervat mitte, Dionysos-Bacchust-austati, Jupiter/Zeus-mõlemad tähtsad!,Hestiat austati Kreekas kodus,Vestat ka Roomas, templiehitus-kuppel, Panteon- kõikide jumalate tempel,religioon oli riiklik,Pontifex Maximus-ülempreester,võeti üle Idamaa jumalad,müsteeriume
riigiametnikke ja senaatoreid. Vana-Rooma aristokraatia Nuumen- vägi või jõud, mis oli jumalates, elusolendites või loodusobjektides Vana-Rooma usundis Panteon- kõigi jumalate tempel antiikajal Patriits- Vana-Rooma aristokraat, tähtsa suguvõsa liige Patroon- rikas ja mõjukas Vana-Rooma kodanik, kes võttis mõne vaese kodaniku oma kaitse alla; kliendi isand Pontifeks- Vana-Roomas kõrgema preestrite kollegiumi liige; preester Pontifex maximus- Vana-Rooma ülempreester, kes korraldas riigi usuasju Populus Romanus- kõik Rooma riigi kodanikud. Algselt ainult patriitsid, pärast Rooma kuninga Servius Tulliuse reforme 6.saj eKr ka plebeid Provints- väljaspool Itaaliat vallutatud alad Preetor- Vana-Roomas riigiametnik, kelle peaülesanne oli õigusemõistmine ning kes võis vajaduse korral asendada konsulit ning juhtida sõjaväge Proletariaadid- Vana-Roomma kõige vaesemad kodanikud
Usuti, et riigi edu ja hüve sõltub jumalate heasoovlikkusest ja st austati neid palju. Preestrid korraldasid pidustusi, pidasid riiklikute tähtpäevade üle arvestust, hoidsid kalendrit korras. Mõisted: proletaarid vaesed kodanikud, foorum turu- ja koosolekuplats, akvedukt veejuhe/veesüsteem, gladiaator - kutseline elu ja surma peale võitleja Vana-Rooma võitlusmängudel, augur - ennustaja, Janus - , alguste, lõppude jumal, pontifex maximus - ülempreester, leegion suur sõjaväeüksus, basileus e imperaator, impeeriumi võimukandja, patriarh - sugukonna esiisa v. vanem, kirikulõhe - lõhenemine katoliku v. õigeusu kirikus, patroon mõjukas kaaskodanik Kristlus Rooma riigis Sai alguse Palestiinast (1. saj pKr), usku levitasid rändjutlustajad e apostlid. Peetrus pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele. Paulus käis misjoniretkedel ja võitis pooldajaid. Kristluses oli hea see,
Geenius oli maokujuline kaitsevaim, mis oli igal perel olemas. Nendega sama olulised olid ka inimeste kujudega jumalad, kelle puhul oli selgelt tunda etruskide ja eriti kreeklaste mõju. Tähtsamad pühamud olid riigi kindlalt riigi kontrolli all, usupidustused aga riiklikud ühisettevõtmised. Oma ülesannete järgi jagunesid preestrid mitmesse kolleegiumi, millest tähtsam oli 16- liikmeline pontifekside kolleegium, mida juhtis riigi ülempreester pontifex maximus( suurim pontifex). Augustuse ajal hakati keisrit jumalana austama. Vih: tugevad kreekapärased jooned,jumalad Kreekast üle võetud,on muutunud jumalate tähtsus,Roomas austati Kronost,Kreekas Saturnust mitte, Kreekas austati Athenat,Roomas Minervat mitte, Dionysos-Bacchust-austati, Jupiter/Zeus-mõlemad tähtsad!,Hestiat austati Kreekas kodus,Vestat ka Roomas, templiehitus-kuppel, Panteon-
nende ainus varandus olid nende lapsed. Tooga meeste pidulik pealisrõivas, mis oli suur, valge, poolkuukujuline riidetükk, mis mässiti ümber keha nii, et parem käsi jäi vabaks. Akvedukt lähedastest järvedest ja allikatest linna varustavad veejuhtmed. Term avalikud saunad, mis olid avatud ka vaestele roomlastele ning pakkusid lisaks massaazi ja erootilisi teenuseid ning neis leidus isegi raamatukogusid ja lugemisruume. Metseen rikas isik, kes toetas VanaRoomas kultuuri. Pontifex Maximus riigi ülempreester, keisririigi ajal kuulus see tiitel ainuvalitsejale. Augur rooma preestrid kes tegelesid ennustuskunstiga. Apostel kristluse juudid, kelle Jeesus Kristus läkitas, et nad kuulutaksid kristlust nii juutidele kui ka paganatele üle maailma.
FOORUM Turuplats. TERM Avalikud saunad, pesti ja arutati poliitikat. AKVEDUKT Mägistes piirkondades püstitatud veejuhtmed. ELAMU Like DAAA! TEMPEL Palvetati ´n´ shit. AATRIUM Hall, kus keskel oli bassein ja katises ristkülikukujuline ava. POMPEI Linn Itaalias, mille mattis enda alla Vesuuvi vulkaan (hea film). Usus võeti palju üle Kreekalt. Tähtsal kohal olid PREESTRID, kes valiti kogu eluks. Tähtis oli PONTIFEKSIDE kolleegium, keda juhtis PONTIFEX MAXIMUS. Ennustamisega tegelesid AUGURID, kes valiti riigi poolt. AUGUSTUSE ajal kultuur õitses, kirjutati palju raamatuid. Poeetide seast tõusis enim esile VERGILIUS. 20-date aastate keskel hakkas Juuda provintsides ringi liikuma jutlustaja JEESUS, kelle õpetused köitsid kiirelt tähelepanu. Tema õpetuse järgi saabub varsti suur lõpukohus, Jumal hävitab Maa ja loob uue riigi. Ta väitis, et tema ongi Vanas Testamendis mainitud MESSIAS, kes tuli rahvast päästma
Talupojad austasid laaride kõrval geniust, kellest sai maja kaitsevaim ja koldejumalad tenaadid. Igavene koldetuli asus Vesta templis. Oli erinevaid preestrite vennaskondi (arvaalid nurmevennad, maajumalate teenijad, saliused hüppajad, tantsupreestrid, luperkused Faunuse preestrid, osalesid pidustustel e lupergaalidel, kus joosti nahka riietatult mööda Rooma linna ümber Palatinuse künka). Tähtsaimad preestrid olid pontifexid. Pontifexide esimees oli eluagne Pontifex Maximus. Kultus seisnes põhil veretute ohvrite toomises. Püha tseremoonia oli letisternium e jumalate võõrustamine. Maagiline jumalate mõjutusvahend oli palve. Päevi jaotati headeks ja halbadeks. Niimoodi kujunes välja religioosne kalender (saturnaalid). Keisririigi ajal levisid idamaised kultused nagu Isise ja Mitra kutus. Müsteeriumiusundite kaudu hakkas levima emotsionaalne vagadus. Levisid uued Rooma jumalate kultused, nt Roma kultus. Levis ka keisrikultus.
Colosseum. Kirjasõna ja kultuur-teaduse ja filosoofia ala jäädi kreeklastele alla...teatrietendused vabas õhus , kuulsaim näitekirjanik Plautus....Vergiliuse eepos ,,Aenis" pühendub roomlaste eelkäijatele.......keisririigi ajal oli kirjanik Lukianos, matemaatik Ptolemaios, arst Galenos Usk Roomas-Jupiter-tormijumal, keskne pühamu asus Kapitooliumil..austati ka Juno(kreeka hera) ja Minerva(Athena)...Venus(Aphrodite) Apollo(Apollon) Pontifex maximus-riigi ülempreester.....Tekkis kristlus Rooma kunst-roomlased hakkasid rakendama kuppel-ja ristvõlvi, Rooma linna veega varustamiseks ehitati akvedukte, ühiskondlik keskus oli foorum.Foorumiga külgnes turg. Väga olulised olid saunad-termid(suurus, raamatukogud,basseinid) Roomlased panid aluse monumenditraditsioonile...lõid esimesed ratsafiguurid. Triumfikaar oli auvärav. Skulptuur-Portreed Maalikunst-rooma seinamaalid , mosaiik ja fresko-täiesti värskele märjale krohvile.
Nuumen igas asjas või elusolendis olev jõud. Laar kaitsevaim, kes kehastas esivanema hinge. Geenius maokujuline kaitsevaim,kes edendas soojätkamist ja tagas perekonna püsimise. Jupiter taeva-,pikse- ja tormijumal. Saturnus Jupiteri isa, põllutööde ja viljakasvu edendaja. Mars sõjajumal,kellelt oodati kaitset ka talupoegadele ja karjustele. Vesta kodukolde jumalanna. Pontifekside kolleegium 16-liikmeline preestrite kolleegium,mida juhtis ülempreester pontifex maximus.Pontifeksid jälgisid kalendrit,et õigel ajal pidustusi korraldada. Augurid riigi poolt määratud preestrid, kes tegelesid ennustamisega. Sibülliraamatud ennustaja Sibülli poolt Rooma kuningale müüdud riigi tulevikku käsitlevad papüürusrullid. Rooma haridus: Laste kasvatamine oli Roomas perekonna ül.Enamik roomlasi saatis oma pojad ja vahel ka tütred kooli kirjatarkust õppima.Rikkamad võtsid koduõpetaja.Õpiti kreeka keelt ja kultuuri, rooma kirjandust ja ajalugu
proletaarid-vaene Rooma kodanik, kelle peamine vara lapsed, sõjaväekohustusest vabastatud. foorum-turuplats Rooma linnas akvedukt- rajati palju Vana-Roomas joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse Gladiaator (ladina keeles gladiator) oli Vana-Roomas elukutseline võitleja, kes pealtvaatajatemeelelahutuseks võitles teiste gladiaatorite või metsloomadega, mõnikord elu ja surma peale. augur-ennustaja Vana-Roomas Janus-väravate, uste, alguste, lõppude ja ukseavade jumal pontifex maximus-riigi ülempreester leegion- Rooma sõjaväe peamine väeüksus basileus-keiser, kellele kuulus kogu võimutäius(kõrgem sõjaline, administratiivne, kohtuvõim) Bütsantsis patriarh- kirikulõhe-ehk Suur skisma oli kiriku lõhenemine õigeusu ja katoliku kirikuks aastal 1054, kui Roomapaavst ja Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh teineteist vastastikku kirikuvande alla panid. KRISTLUS ROOMA RIIGIS Levis rändjutlustajate kaudu, kristust algul ei sallitud(ainult üks jumal)
jt. Igal mehel oli oma kaitsejumal genius, igal naisel jumalanna junona, igal paigal oma kaitsejumal genius loci. Lisaks oli ka väga palju abstraktseid jumalusi: Pax=Rahu, Spes=Lootus, Virtus=Voorus, Justitia=Õiglus, Fortuna=Õnn, Concordia=Üksmeel, Libertas=Vabadus, Fides=Usk, Salus=Tervis jne jne. Kultuses oli keskne hierarhiline preesterkond ja ohverdamine. Preesterkond jagunes kolleegiumidesse ja allus otseselt riigivõimule preestrid olid riigiametnikud. Eri preestreid: pontifex=sillaehitaja ja ka kalendripidaja, kroonik ning arhitekt; fetsiaal - sõnumitooja, väljakuulutaja; augur - ennustaja, arvaal - viljakuskultuste läbiviija, flamen - ülempreestri ehk pontifex maximus´e abiline, vestaneitsi - püha tule valvajanna jne. Ohverdajate peapreester oli rex sacrorum. Kultus seisnes taimsete ja loomsete ohvrite toomises ja palvetes. Vereohvriks toodi väikesi koduloomi. Põhiline ohver oli taimsed toiduained, joogiohver ja suitsutusohver
Selleks, et inimestel elus hästi läheks, tuleb kõigi tähtsamate toimingute eel vaimudele meeleheaks annetusi tuua. Selliste vaimude hulka kuulusid ka esivanemate hinged. Roomlased uskusid, et kui esiisadesse aupaklikult suhtuda, kaitsevad nad oma järeltulijaid õnnetuste eest. Kodudes seisid esivanemate kujud aukohal. Preestrid, kes kombetalitusi läbi viisid, valiti suursuguste kodanike hulgast. Kõige tähtsam oli ülempreester ehk pontifex maximus. See tähendab ,,suurim sillaehitaja" ja tuleb sellest, et preestrite hoole all oli muistsel ajal muu hulgas ka sildade ehitamine ja korrashoidmine. Olümpia, Kreeka kõrgema mäe tipp jääb sageli pilvede varju. Muistsete kreeklaste kujutluses elasid sellel mäel jumalad ja jumalannad. Jumalikud olendid olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit
Roomlased uskusid, et nende riigi edu ja hüve sõltub otseselt jumalate heasoovlikkusest ja seetõttu pöörati võimutasandil suurt tähelepanu jumalate väärilisele austamisele. Tähtsamad pühamud olid riigi kontrolli all, kultusepidustusi korraldati riiklikult ja preestreid valiti samuti kui riigiametnikke. Nende seast olid ühed tähtsamad pontifeksid (,,sillaehitajad" või ,,teerajajad" - selle termini täpne algupära pole selge), kelle eesotsas seisis pontifex maximus (,,suurim pontifeks") - riigi ülempreester. Peale pontifekside määrati ametisse ka konkreetsete jumalate pühamute ja rituaalide eest hoolitsevad flaamenid ja tuleviku ennustamisega tegelevad augurid. Keisririigi ajal kuulus pontifex maximus'e tiitel ainuvalitsejale. Kuid lisaks hakati Augustusest alates keisrit jumalustama. Esialgu kuulutas Augustus jumalaks oma kasuisa Caesari, muutudes niisiis ise formaalselt jumala pojaks. Seejärel hakati nõudma Augustuse
Arvutas välja Maa s ümbermõõdu võrreldes varje. Archimedes Kreeka matemaatik, füüsik, astronoom ja leiutaja. II Puunia sõjas aitas oma leiutistega kaitsta Sürakuusat. 19) Rooma ajaloo allikad Polybios kreeka ajaloolane ja kirjanik. Elas III Puunia sõja ajal, oli Kartaago hävitamise tunnistaja. Kirjutas "Maailma ajaloo" Rooma impeeriumist. Caesar Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Sai pontifex maximuseks. Kuulutas ennast Rooma eluaegseks diktaatoriks. Oli ka väga osav kõnemees. Kirjutas ladina proosat ja memuaare. Titus Livius Vanarooma ajaloolane. Kirjutas mahuka teose Rooma ja roomlaste ajaloost. Tacitus Vanarooma ajaloolane ja kõnemees. Kuulsus kõnemehena käis vastuollu tema perekonnanimega ,,vaikne". Peamised teosed ,,Ajalugu" ja ,,Annaalid", mis käsitlevad Rooma ajalugu. Suetonius Vanarooma ajaloolane
erakassa (keisririigi ajal) fundus, i m. maa, maatükk furiosus, i m. märatseja, hullumeelne iurisconsultus, i m jurist, õigusteadlane, seadusetundja populus, i m rahvas reus, i m. kostja (kohtus); kohtualune, süüalune servus, i m. ori vir, viri m. mees; abikaasa; inimene liber, bri m. raamat dies, ei m.(f). päev codex, dicis m. raamat, kogumik iudex, dicis m. kohtunik pontifex, ficis m. (ülem)preester rex, regis m. kuningas, valitseja fons, ntis m. allikas, läte; algus princeps, cipis m. juht, valitseja, imperaator Quiris, itis m. kviriit (Rooma riigi täieõiguslik kodanik) aedilis, is m. ediil (kõrge ametnik; vastutas üldise korra, ehitustegevuse ja turuolude, samuti mängude korraldamise eest) testis, is m.f. tunnistaja civis, is m.f. kodanik casus, us m
Oma jumalad samastati kreeklaste omadega; Jumalad Austati vaime ja loodusjõude; igaühes oli mingi jõud, m is nim. nuumeniks; igal majal omad kaitsevaimud(laarid); maokujuline kaitsevaim(geenius; tagas perekonna püsimise); Riik ja religioon Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest ning seetõttu oli jumalate asutamine üks riigi olilisemaid ülesandeid; ka preestrid olid riigiametnikud; 16-liikmeline pontifekside kollegium mid juhtis riiig ülempreester pontifex maximus. Nad jälgisid kalendrit et õigel ajal pidustusi korraldada; Ennete tõlgendamine Etruskide eeskujul; augurid; linnu lennu järgi; Haridus Laste kasvatamine oli roomas perekonna ülesanne; vaimsele haridusele hakati ajajooksul rohkem tähelepanu pöörama; lapsed saadeti kooli kirjatarkust õppima; rikkad võtsid koduõpetajaid; Teater Selleski valdkonnas olid tugevad kreeka mõjud; erinevalt kreekast puudus rooma teatris koor; hiljem hakkas
ning muutus seega kõikehõlmavate ülesannete ja võimuga jumaluseks. Loodus, üleüldine ema. Riigi ja religiooni seotus oli lahutamatu, usuti jumalate osasse riigi võimus ning seetõttu pöörati nende austamisele suurt tähelepanu: tähtsamaid pühamuid reguleeris riik, kultuuripidustused olid riiklikud ning ka pontifexid, preestrid, ,,sillaehitajad", ka pontifex maximus riigi ülempreester, olid riiklikult valitavad. Peale nende olid ametis ka flaamenid konkreetsete jumalate pühamute ja rituaalide eest hoolitsejad ning augurid, kes ennustasid tulevikku. Ennustamist mõisteti kui jumalate märguannete kaudu nende tahte selgitamist. Levinud oli ennustamine lindude lennu järgi.Eriti tähtsatel puhkudel võeti appi sibülliraamatud kreeka soost naisennustaja. Keisririigi ajal kuulus pontifex maximuse tiitel ainuvalitsejale, keda
Tavaõigust nim mittekirjutatud õiguseks, sest tekkimisel seda kirjalikult ei fikseerita, kuigi seda võib hiljem kirja panna. Engels väidab, uus tavaõigus taotles kreeditori kindlustamist võlgniku vastu ja väiketaluniku suurniku poolt ekspluateerimise sanktsioneerimist.animal ajajärgul polnud õigus eraldatud usundist. Tavade hoidjateks ja tõlgendajateks olid preestrid. Nad pidasid end vahendajateks jumalate ja inimeste vahel, sellest nim pontifex-sillaehitaja. Preestrid olid: rooma juristideks; kohtunikeks. Vabariigi aeg. 12 tahvli seadused. Preetori loodud õigus. Ilmalik juriprudents. Seadus saab tavaõiguse kõrval oluliseks õigusallikaks Vabariigi ajal. Seadus- lex- Lex venditionis- reegel, mis kuulub müügilepingu tingimuste hulka. Lex rahvakoosoleku otsusena- reegel, mis on antud kodanike poolt ja mis neid seob nagu see oleks nende vastastikune kohustus. Hiljem tähendas Lex- rahva käsku.
(familia) - patriarhaalne, naistel puudusid poliitilised õigused, kuid siiski teatud avalik roll, laste harimine kodus (orjadest koduõpetajad), koolid algkoolid kõikide kodanike poegadele, ka tütardele; kõrgemad koolid vaid jõukamatele · Religioon - Kreekla, etruski, egiptuse religioonide mõjutused, loodusjõudude ja vaimude austamine nuumen, laar, geenius, Pontifex maximus, flaamenid, augurid, jumalad · Kristlus- 1.saj. eKr Palestiina Rooma võimu alla, divide et impera põhimõte -> Rooma usku peale ei surutud, Kristluse teke - 1. saj. Jeesus Naatsaretist messias (kr. `christos') õpetus, siiras usk, armastus Jumala ja ligimese vastu, maine rikkus ja seisus ei anna inimesele Jumala silmis eeliseid, vastuolu juudi aristokraatliku
Roomlased uskusid, et nende riigi edu ja hüve sõltub otseselt jumalate heasoovlikkusest ja seetõttu pöörati võimutasandil suurt tähelepanu jumalate väärilisele austamisele. Tähtsamad pühamud olid riigi kontrolli all, kultusepidustusi korraldati riiklikult ja preestreid valiti samuti kui riigiametnikke. Nende seast olid ühed tähtsamad pontifeksid (,,sillaehitajad" või ,,teerajajad" - selle termini täpne algupära pole selge), kelle eesotsas seisis pontifex maximus (,,suurim pontifeks") - riigi ülempreester. Peale pontifekside määrati ametisse ka konkreetsete jumalate pühamute ja rituaalide eest hoolitsevad flaamenid ja tuleviku ennustamisega tegelevad augurid. Keisririigi ajal kuulus pontifex maximus'e tiitel ainuvalitsejale. Kuid lisaks hakati Augustusest alates keisrit jumalustama. Esialgu kuulutas Augustus jumalaks oma kasuisa Caesari, muutudes niisiis ise formaalselt jumala pojaks. Seejärel hakati nõudma Augustuse jumalikku austamist
annaabi.ee 
