Getlin Meetua 7.B Padise klooster Padise klooster oli tsistertslaste klooster Padisel, mille 14. sajandil rajasid Dünamündest pärit mungad. Klooster oli esimene Harjumaa arhitektuurimälestis. Padise klooster on suure tähtsusega arhitektuuri ja ajalooline objekt nii Eestis, kui kogu Põhja-Euroopas. Kloostri ehitus käis vaheaegadega üle 200 aasta. Kloostri arhitektuur Kloostri hoonestikul oli range ristkülikukujuline põhiplaan. Klooster ei olnud rajatud täpselt idast läände, vaid kohalike maastikuolude tõttu kirdest edelasse.
lõppenuks. Mungad ja nunnad olid koondunud kindlate reeglite järgi toimivatesse ühendustesse. Nunna kloostrit juhtis abtiss või prioriss. 520-530 koostas Benedictus Nursiast uue munkade ühiselu reegli ja pani Itaalias aluse benediktlaste kloostrite levikule. Munkade ja nunnade elu jagunes töö ja palve vahel. Mungaks saaja pidi andma vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vande. 10. saj algul asutati Cluny klooster kus pandi rohkem rõhku jumalateenistusele. 1098 tekkis Tsistertslaste ordu Citeauxis benedictuse reeglite põhjal aga loobuti luksusest ja kombeid karmistati. 1113 aadlik Bernard rajas tsistertslaste Clairvaux' kloostri. 12 saj tekkisid kerjusmungaordud: frantsisklaste ja dominiiklaste ordu, neil ei tohtinud vara olla ja nad pidid kerjama ja jutustama. 1223 - lõik Frantsisklaste ordu Franciscus Assistist. 1216 lõi vaimulik Dominicus Dominiiklaste ordu, nendel oli kogu keskaja parim haridus süsteem
Teistest mungaordudest varem jõudsid Eestisse aga tsistertslased. Tsistertslased ehk bernardiinid on saanud nime oma emakloostri Citeaux' (ld. k. Cistertium) nime järgi. Ordu asutati 1098. a., põhikiri võeti vastu 1119. a. Tsistertslaste eesmärgiks oli kloostrielu reformimine ning Püha Benedictuse aegsete põhiväärtuste juurde tagasipöördumine. Mitmed Liivimaa ristiusustamisel osalenud võtmefiguurid, nagu Liivimaa piiskop Bertold ja Eestimaa piiskop Theoderich, kuulusid samuti tsistertslaste ordusse. Nad loobusid pärisorjade tööst kloostripõldudel ning asusid neid ise harima, tegelesid aianduse ja loomakasvatusega, harisid uudismaid. Nende elu oli kasin, kloostrid sisustatud ainult hädavajalikuga, mungad ja nunnad allutatud rangele distsipliinile. Tsistertslased kandsid halle rüüsid, mistõttu neid on kutsutud ka hallideks munkadeks Oli üsna tavaline, et just tsistertslasi saadeti kiriku äärealadele. Vennaskonna
Kes iganes oli selle kloostrireegli tegelik autor ning kelle iganes pealt Benedictus seda ei kopeerinud, "Benedictuse reeglist sai kristliku ideaali, pühaduse ja vaimuliku kultuuri kindel vundament", mis levis Euroopas kiiresti 7.-8. sajandist alates ning kujundas seda oluliselt (Prinz 2006: 14). Benedictust on nähtud kõigi hilisemate nii keskaja kui ka kaasaja ajaloolaste ja munkade poolt kui lääne munkluse loojat (Knowles 1969: 33). 4 Bernard Püha Bernard on enim tuntud kui tsistertslaste ordu rajaja, ehkki tegelikult oli see loodud juba 14 aastat enne, kui Bernard tsistertslastega liitus. Ometi on tegu keskaegses Euroopas väga suurt rolli mänginud mehega, tänu kellele tsistertslaste ordu püsima jäi ning suure mõju saavutas. Tsistertslaste klooster sai alguse 1098. aastal, mil grupp rahulolematuid munki eraldusid Molesme'i kloostrist. Grupi liidriks oli abt Robert ning üheskoos otsustati, et tahetakse järgida algupärast Benedictuse reeglit
vahel ehk mungad pidid tegelema mõlemaga suhteliselt võrdselt. Munkadel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Mungad ei tohtinud kloostrist ka ilma mõjuva põhjuseta lahkuda. Benediktlased kandsid musta rüüd ja seetõttu on neid nimetatud ka mustadeks munkadeks. Kloostreid rajasid vaiksematesse kohtadesse. Kuulsaim klooster Cluny Prantsusmaal, Eestis benediktlaste kloostreid pole. 1098. aastal rajati Loode-Prantsusmaale Cîteauxsse esimene tsistertslaste klooster. Tsistertslased lähtusid küll Benedictuse reeglitest, kuid nõudsid vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd. Nad rajasid oma kloostreid kõrvalistesse paikadesse, et olla eemal ilmaliku elu ahvatlustest ning pühenduda ainuüksi Jumala teenimisele. Nad kandsid valget rüüd, mis pidi olema puhtuse ja rikkumatuse märk. Kuulus on veel Clairvaux, klooster, Eestis asuvad tsistertslaste kloostrid Padisel ja Kärknas.
üksiküritustes. Üheks niisuguseks ettevõtmiseks oli Pirita kloostri rajamine Tallinna lähistele 1407. aastal. · Klooster asutati Lõuna- Rootsis asuva Vadstena püha Birgitta emakloostri eeskujul ning oli mõeldud eeskätt kaupmeeste vallaliste tütarde ja leskede jaoks. · 1435. aastal pühitseti kloostrikirik, mis ületas suuruselt kõik Tallinna kirikud. Tallinna linnamüüride sees asus küll juba 13. sajandi keskel rajatud tsistertslaste püha Miikaeli nunnaklooster, ent selle asukad pärinesid valdavalt Harju-Viru aadliperekondade seast. Pirita kloostri kiriku lääneviil · Pirita kloostri asutamist võib seega vaadelda mitte ainult kui kaupmeeskonna iseteadvuse ning 15. sajandist hoogustunud pühakutekultuse tõusu märki, vaid ka kui taotlust lahendada linnaelanike, eeskätt kaupmeeskonna üht sotsiaalset probleemi -- tagada leskedele ja vallalistele
parlamendihoone läheduses ning torni tipus lehvib Eesti lipp. lühikese jala värav Lühikese jala värav asub Tallinna keskaegse kindlusmüüri ed elalõigus ning viib Toompealt Lühikese jala tänavale. Värava kohal seisab väravatorn, selle kõrvale jääb Tallitorn Pika jala värav Nunna torn Nunnatorn, nagu ka Nunnadetagune torn said oma nimetused tornist põhjasuunal asetsenud Tsistertslaste ordu Püha Miikaeli nunnakloostri järgi, kloostriruumides tegutseb tänapäeval Gustav Adolfi gümnaasium, endise kloostri kiriku kohale on aga ehitatud hiljem Tallinna Issandamuutmise kirik. Tallinna linnamüür, Suur-Kloostri värav ning Saunatorn Saunatorn on Tallinna
Linnaõigus: maaisandate jagatud. linnakoguk auton, eristas ümbritsevast keskkonnast. Linnak isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõ. kaitse. Raad: linnavalitsus, korraga ametis pooled. Gild: ametialane ühing(likkmete huvide kaitse, seltsielu, abi). Suurgild, Mustpeade Vennaskond. Tsunft: käsitööliste ühing(väljaõpe, turu kaitse, kvaliteedi kontroll). Kiriklik korraldus: toomkapiitel, kirikukihelkonnad. Ordud, kloostrid: Tsistertslaste ordu kloostrid: Padisel, Kärknas. Kerjusmungaordu kloostrid: Dominiiklased-Tallinnas, Tartus. Frantsisklased-Viljandis, Tartus, Rakveres. Naiskloostrid: Tsisternlased-Tallinnas,Tartus, Lihulas. Reformatsiooni algus: liivimaale 1525, kiire poolehoid. Evangeeliuimiusk. Katoliku vastuvõtt:loobuti kõrgjumalatest ja hakati austama kristlaste Jumalat. Pühakodade rajamine muistsetesse pühakohtadesse aitas kaasa.
Tema eelkäija jarli ametis tema oli onu Ulf Fase Ulf Fase tapeti lahingus või hukati Birgessoni käsul Kuni oma surmani 1266 oli Rootsi tegelik valitseja Birger Jarli vapp Elu ja tegevus Väidetakse et ilma Birgerita poleks Rootsi riiki Tema lasi ehitada I kindlused ja lossid Kujundas maksusüsteemi, reformis rahasüsteemi Pani aluse vaimsele ja ilmalikule haridusele Viimne puhkepaik Maetud tsistertslaste kloostrisse 2000.a uuringud näitavad et 1266 oli Birger 50-55 aastat vana Monument Stockholmis Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Birger_jarl http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Portrait_of_Birger_Jarl.j http://en.wikipedia.org/wiki/Birger_Jarl Aitähh kuulamast !
Teenivad kogudusepreestrid. Sisepoliitika mõju usuelule - Pidevad tülid ordu ja piiskoppide vahel. - Selline ebastabiilsus sunnib piiskoppe sageli välismaal redutama ja usuline tegevus jääb unarusse. - 15.saj. alates hakatakse Riia kirikukogu soovitab alustama emakeelse jutlusega, et talurahvast rohkem kiriku külge liita. - Saare-Lääne piiskopkond hakkab korraldama visitatsioone, et anda juhiseid maarahva õpetamiseks. Kloostrid ja ordud - Tsistertslaste ordu- kloostrid Padisel ja Kärknas. - Tänu tsistertslastele jõudis maarahvani vesiveski, uued aiakultuurid, uuemad põlluharimisviisid. - Dominiiklased ja frantsiskaanid- kerjusmungad. - Dominiikslastelt nõuti kohaliku keele oskust ja seetõttu said hea kontakti talurahvaga. - Tsistertslased võtavad liikmeteks aadlikke, ..... Katoliku usk ja talupojad - Koos kristluse vastuvõtmisega austati edasi oma jumalaid ja haldjaid.
KLOOSTRID ÜLDAJALUGU 4. sajandi keskpaiku rajas Püha Basil, Cesaria piiskop esimesed kloostrid. U 540 rajas Püha Benedictus Mont Cassini kloostri Napoli lähedal ja pani kirja reeglistiku, mis sai lääne kloostrielu aluseks. Kindel Ida kloostri plaan tekkis 5. sajandil Süürias Püha Simeoni kloostri eeskujul. 9. sajandil fikseeris Lääne kloostri ehitusplaani Püha Galle´i klooster Shveitsis. Ainult kartusiaanid (Chartreux) tegid oma muudatusi, kuna Püha Bruno tahtis luua kõrbesse eremiitidele eritingimused eraldi kongidega, kust väljuti vaid teenistuse ajaks. Kloostrid ehitati eraldatud maaalale, mille lähedal oli vesi, et saaks põldu harida. Kloostri ümber asusid elama ilmalikud teenrid. Klooster ümbritseti müüriga eraldumise mitte kaitse eesmärgil. Mõned kloostrid olid ka kindlused (nt MontSaintMichel Normandias, Tournus Burgundias, Mont Athos Kreekas). Kloostril oli kahekordne müür. Sissepääsu taga oli külalistemaja...
Testiküsimuste vastused: 1. Gootika iseloomulikud tunnused on? Pürgimine kõrgustesse, teravkaar, basiilika, akende teravkaar, vitraazaknad, siir, roosaknad. Kaitsetornidega linnamüürid, kitsad tänavad. (nt Oleviste kirik) 2. Millised nõudeid arvestati Padise kloostri ehitamisel? Padise kloostri ehitiste rajamise alguseks võib pidada 1317. Aastat ja lõpuks 1445.aastat. Tsistertslaste kloostrite arhitektuur oli askeetlik. Kõik koostrid ehitati sama põhiplaani järgi, kuigi mõõtmed varieerusid. Kloostris oli kesksel kohal kloostrikirik. Teised hooned paiknesid nelinurkse sisehoovi ümber. Padise kloostri ehitamisel pidi arvestama maastiku olusid, ehk siis klooster rajati, erinevalt tavapärasusest, kirdest edelasse (mitte idast läände). Padise klooster kuulud tsistertslaste ordule, kellel olid omad nõuded ehituste ja kaunistuste suhtes
Anno Domini M.CCC.XL.III 1343 jüriöö ülestõusu algus Anno Domini M.CCD.XC.VII aastaarv puudub Keskaegsed kerjusmungaordud ning nende poolt rajatud kloostrid. Mungaordude tegevus. Keskaegsel Liivimaal tegutses mitu vaimulikku ordut. Liivimaale jõudsid tsistertslased. Mungad rajasid kloostrid Padisele ja Tartu lähedale Kärknasse. Kloostrite umber olid põllud, heinamaad, sest põhimõtete järgi pidid mungad elama lihtsat elu ja end ise tööga toitma. Tsistertslaste kaudu jõudis maarahvani uus põlluharimisviis, käsitööoskus. Seejärel saabusid Eestisse kerjusmungaordud dominiiklased ja frantsisklased. Nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. Kloostritele ehitati avarad kirikud (linnarahvas peab ka jutlust kuulata saama), kuna viimased kaks püüdlesid avatuse poole. Dominiiklased nõudsid kohaliku keele oskamist, suur rõhk haridusel
koosolekuruum (kapiitlisaal), söögisaal(refektoorium) magamissal (dormitoorium) linnusepealiku (komtuuri) elurumid. Hoonetiib ühend nagu kloostris siseõue ümbrit galerii-ristkäik. Konvendihon ehit TLN Toompea linnuse sisse, kasut vana kastelli müüre (1347). Konvend on ka Viljandi ordulinnus ja Kuressaare linnus( oma keskaegsete vormide säilit) Keskaegn sakraalarhitekt Tlinas- kirik on neli- toomkirik,niguliste,oleviste ja pühavaimu. Kloost 3- dominiiklaste Püha Katariina klooster, tsistertslaste Püha Miikaeli nunnaklooster ja Püha Brigitta e Pirita klooster 1)Toomkirk e Püha Maarja peakirk-maini 1233.a I korda, algul madal 1-lööviline hoone. 14saj ehit 3löövilisex ning 15.saj kolmelöv basiilikaks. 1684.a tulekahju, taastat 1686.a jõulupühadex. Länetorn hilisem 1778-1779 2) Pühavaimu ainukesena säilind oma 14.saj ilme. Erandlik kuna on 2- lööviline kodakirik Tlinas, kirde-edel suunaline ning ebasümetril põhiplaaniga (kooriruum ei asu löövd keskel) I kord maini 1319
Dünamüne klooster, mis rajati 1205-1208. aastatel ning mille esimeseks abtiks oli hilisem Eestimaa piiskop Theoderic, oli nende esimeseks kloosterlikuks institutsiooniks. Sellele tuginedes hakkasid tsistertslased kloostreid rajama ka Eesti aladele. Tsistertslastele kuulusid viis: Kärkna ning Padise meeskloostrid ja Tallinna Püha Miikaeli, Tartu Püha Katariina ning Lihula naiskloostrid. [ 5, lk 10, 11; 6, lk 20, 21] Tallinna Püha Miikaeli naisklooster on vanim linnadesse rajatud tsistertslaste klooster Eestis. Taanlastele edukalt lõppenud lahingu tähistuseks püstitati arvatavasti 1219. aastal püha Ventseli kabel. Selle juurde asutasid Taani feodaalid 1249. aastal oma kuninga Erik IV Adraraha algatusel naistsistrertslaste kloostri. [ 5, lk 44; 6, lk 25, 26; 1, lk 153] Kloostrile kuulunud maa-ala suuruseks on hinnatud 6-6,5 hektarit. See suur krunt, mis hõlmas aedu, põlde, niite ning kloostrihooneid paiknes linnatuumikust väljas, põhjas ulatus
Lõõvid jagunesid VÕLVIKUTEKS e. TRAVEEDEKS. Transepti ja pikihoonet ühendab VÕIDUVÄRAV e TRIUMFIKAAR. Vararomaani e Ottode ajal(kuni11.saj keskpaigani) ehitati SAKSAMAAL HILDESHEIMI TOOMKIRIK. Romaani stiili tegelik levik algaski alles 11.saj keskelt.LÕUNA_PRANTSUSMAAL oli mitu koolkonda. Toulouse'is ehitati suur palverändurite kirik SAINT-SERNIN. Sellest ulatuvad välja 5 kabelit,mis moodustavad KABELITEPÄRJA. IDA-PRANTSUSMAAL olidkahe olulise mungaordu keskused. CITEAUX oli tsistertslaste emaklooster.Benediktlaste kloostrikirik oli CLUNYS. SAKSAMAAL reini jõe ümbruses ehitati kirikutele (MARIA LAACHI KLOOSTRIKIRIK, WORMSI,MAINZI ja SPEYERI TOOMKIRIKUD) DURHAMI katedraalis Inglismaal kasutati ristvõlve. Itaalias oli PIZA- tavalise kupliga. VENEETSIAS ehitati otseselt Bütsantsi eeskujul PÜHA MARKUSE KIRIK- viie kupliga tsentraalehitis. Põhja-Euroopas on tähtsamad romaani stiilis kiviehitised LUNDI TOOMKIRIK Rootsis ning RIBE ja VIBORGI toomkirikud Tannis. Romaani
Teaduslikkusele see ei pretendeerigi. Selleks, et mingi sündmuse ligikaudne toimumise aeg oleks ka ajalookauge inimese jaoks ühe silmapilguga selge, olen kasutanud aja määratlemisel nt 19. sajandi alguses asemel soomlaste- rootslaste eeskujul 1800ndate alguses. Küsimused, kommentaarid ja kriitika saata aadressil [email protected]. 30.12.2014 - 8.01.2015, Anu Tähemaa Sisukord I Mida otsida? 1. Veidi tsistertslaste ordust 2 2. Klooster või kloostrimõis? 4 3. Kolga tornist tänase peahooneni 7 II Oletused ja põhjendused 4. Lähemalt Goeteerise pildist 12 5. 1985. aasta leidudest 14 6. Mäng munkadeaegsete hoonetega 16 7. Tondimäest ei saa mööda vaadata 21 LISAD (kaardid, pildid) 2 1. Veidi tsistertslaste ordust
ristisõja korraldamiseks) Toimub 1000-meheline lahing praeguses Riias, kus Berthold sureb Miks toimus? 1) (Hamburgi-Bremeni) peapiiskop lootis taastada oma kunagist liidripositsiooni Põhja-Euroopas 2)Ristisõda toetasid saksa kaupmehed (nad tahtsid turvalisuse + kauplemisvõimaluse pärast rajada tugipunkti 3)(Ilmselt ka) tsistertslaste munga ordud olid kiirendanud protsessi Tsistertslaste ordu liivimaal üsna suurt rolli mänginud + tihedalt seotud Templiordu ja hispaania väiksemate rüütliordudega + ühed põhilised ristisõdade ideede kandjad + sinna kuulus Meinhardi parem käsi Theoderich (hilisem Eesti piiskop) Saksa + vestfaali rüütlid olid andnud sõtta mineku tõotuse, neil oli ristisõdadest räägitud juba aastakümneid + sooviti oma lähedastele
Palmse mõis Palms in Kirchspiel St. Katharinen, Wierland Palmse mõis (saksa keeles Palms) on Eesti üks paremini ja terviklikumalt restaureeritud mõisaid. Mõis tekkis keskajal Tallinna tsistertslaste Mihkli kloostri valduste keskusena. 1510. aastal vahetas klooster mõisa Bertram Jungega Harjumaal asuva Nabala mõisa vastu. Alates 1522. aastast kuulus mõis von Metztackenitele ning alates 1676. aastast kuni võõrandamiseni 1919 von der Pahlenite aadlisuguvõsale. Mõisa viimane omanik oli Gustav von der Pahlen. Esindusliku ning Eesti ühe kaunima mõisasüdame väljaehitamine algas 1697. aastal, mil mõisa püstitati kahekorruseline barokne peahoone. Põhjasõjas hävinud hoone
Konstantinoopolisse. · Saadik ja patriarh läksid tülli. · Paavst ja patriarh panid teineteise kirikuvande alla. · Sellega oli tekkinud suur kirikulõhe. · Kirik jagunes roomakatoliku ja kreekakatoliku ehk õigeusu kirikuteks. Ordud · IX-X sajandil olid kloostrid peaaegu ainsad vaimuelu keskused. · Euroopas domineerisid Benediktiini kloostrid. · Need olid suured ning jõukad munkade või nunnade kogukonnad. · XI sajandi lõpul tekkis tsistertslaste ordu. · Eestis asub nende klooster Padisel. · Kuulsaim nende hulgast oli munk Bernard · Clairvaux (1090-1153). http://www.crossroadsinitiative.com/library_author/69/St._Bernard_of_Clairvaux.html · Frantsiklaste ordu rajas 1223.aastal kaupmehe poeg Franciscus. · Nende hallide kuubede järgi nimetati neid hallideks vendadeks. · Lihtsa eluviisi tõttu kutsuti neid ka väiksemateks vendadeks. · Frantsisklane/sed · http://kristlus.varstukk.edu
Tähtsaimaks haldusüksuseks oli kihelkond, oli alanud nende liitumine maakondadeks, mille vanemate koostööst on juttu Liivimaa Kroonikas--> riikluse kujunemise alged. Liivimaa sõja eeldused: 1.Lääne-Euroopas välja kujunenud küllalt tugev vaimne jõud katoliku kiriku näol ja poliitiline võim feodaalriikide näol. 2.Saksa kaupmeeste majanduslik huvi ja rahaline toetus. Liivimaa sõja põhjused: 1.Kiriku poolt: kirikusisene võimuvõitlus, rahuliku misjonitöö ebavõrdsus, sõjakas tsistertslaste ordu 2.Feodaalrüütlite poolt: vajadus täita ristisõja tõotust ja hankida maid noorematele vendadele. 3.Saksa kaupmeeste poolt: Huvi turvaliste, kristlike sadamate vastu. Eestlaste allajäämise põhjused: Ordurüütlid hea väljaõppe ja kogemustega sõjamehed, tolle aja relvastus täiuslikum, vallutajaid korraga mitu (saksa, taani ja rootsi), vallutajaid toetas L- Euroopa tähtsaim ja mõjukaim jõud- Rooma Katoliku kirik, nii tuli igal aastal aina uusi
kirik. Suuremad linnakirikud olid basiilikad pealööv oli külglöövidest kõrgem, ehitati ka üksikuid kodakirikud, selle kohta võib näiteks tuua järgmised kirikud: Tallinna dominiiklaste ja Pirita kloostri kirik. Kodakirikud olid Eesti keskaegsed maakirikud. 3. Kloostrid keskajal ja tänapäevl- Vaimuelu kujundajana oli kirikute kõrval oluline osa kloostritel, mida Eestisse katoliku ajal rohkesti asutati. Tsistertslaste mungakloostrid asusid Padisel ja Kärknas, nunnakloostritest aga Püha Mihkli kloostrit Tallinnas, Püha Katariina kloostrit Tartus ja kloostrit Lihulas. Kerjusmunke kutsuti dominiiklasteks sel ajal. Maal ringi rännates kuulutasid nad jumalasõna, elatudes ise kerjamisest. Frantsisklastel olid kloostrid Tartus, Viljandis, Rakveres. Kloostrid kogusid suuri rikkusi, jumalasõna kuulutamine jäi üha tagaplaanile. Tänapäeval tegutseb Eestis 7 kloostrit
mõtleb. Et siis asjadele pidi alguse panema Jumal, kes ise on liigutamatu aga pani teised asjad liikuma ja et midagi liikuma panna, peab see keegi olema ise liikumatu ja kes see muu saab olla kui ainult Jumal. Ühesõnaga, kõik mis liigub, peab olema liikumisse pandud mingi jõu poolt. Sama on põhimõttega on ka see, et kõik, mis on loodud, peab olema loodud kellegi poolt, kuna tühjusest ei teki midagi. Aquino suri haiguse tõttu 1274. aastal tsistertslaste kloostris ja tema õpetus on tänase päevani katoliku kiriku ametlik filosoofia.
o Miks hakati asutama uusi vaimuliku ordusid? Paljudele tundus, et benediktiini kloostrid oma materiaalse heaolu ja traditsioonilise elulaadiga ei paku võimalust pühenduda jäägitult ja kirglikult jumala teenimisele. Näis, et mungad, nunnad on eemaldunud benediktuse reeglite rangest lihtusest ja eriti kristluse ning tema apostlite lihtsast ja vaesest elulaadist. See sundis otsima uusi mungaelu vorme, mistõttu asutati uusi ordusid. o Mille poolest olid erilised tsistertslaste kloostrid? Ordu lähtus benediktuse reeglitest, kuid nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd. Pikema aja jooksul said kloostritest suured majanduskeskused, mis sageli rikastusid oma toodangu müügist. Kuna tööd oli järjest rohkem, käis munkadel üle jõu ja kloostritesse võeti ilmikvendi, kes võtsid tööd enda peale. o Kus tegutsesid kerjusmungaordud?
Keskaeg 476-1492 Termin tuli kasutusele 18. sajandil Itaalia uushumanistide poolt. Euroopa keskaja algus: 476, Lääne-Rooma lagunemine. Euroopa keskaja lõpp: 1492, Kolumbus avastas Ameerika. Eesti keskaja algus: 1227, muistne vabadussõja lõpp. Eesti keskaja lõpp: 1583, Liivi sõja lõpp. Keskaja jagunemine: Varakeskaeg 5-11 Kõrgkeskaeg 11-14 Hiliskeskaeg 15 lõpp Mõisted: 7 vabat kunsti on keskajal välja kujunenud hariduskompleks, mille juured on juba antiikriigis. Aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika, grammatika, retoorika, dialektika. Dualism võitlus hea ja halva vahel. Skolastika keskaegne filosoofia, mille eesmärgiks oli hästi jumalaid tundmaõppida. Nad uurisid piiblit ning Vana-Kreeka raamatuid. Nad tõestasid piiblit, võrreldes allikaid. Skolastikud olid põhiliselt mungad. Kuulsaim skolastik on Aquino Thomas. Pärispatt ehk algpatt on inimese kaasasündinud rikutus või patusus. Rüütel rüütliseisus kujunes 10.-11.saj...
14.sajandi ilme on säilitanud ainult Pühavaimu kirik,mis on erandlikult kahelöövilise pikihoonega. Ta l l i n n a To o m k i r i k Niguliste kirik Tallinna Oleviste kiriku põhiplaan. Kesklöövis,kooris ja kabelites on tähtvõlvid. Tallinnas ja selle lähedal oli mitu kloostrit,kuid need on varemetes või kaotanud oma keskaegse kuju. Vanim neist on dominiiklaste Püha Katariina klooster. 13.sajandi keskel rajati ka tsistertslaste Püha Miikaeli nunnaklooster ning Padise lähedale mungaklooster. Monumentaalsed varemed on säilinud Püha Brigitta ehk Pirita kloostrist mis sai valmis 15.sajandi keskel. Pirita kloostri varemed Tartu ja Lõuna-Eesti Tartu keskaegsest sakraalarhitektuurist on järel toomkiriku varemed ja Jaani kirik. Toomkirik,piiskopkonna peakirik,ehitati 13.-16.sajandil.Keskajal oli see suurim kirik Läänemere idakaldal ja ainuke,millel 2 torni.
AJALOO KORDAMINE: KESKAEG EESTIS 1. Arutlege, kuivõrd võib Liivimaa ristisõda pidada pöördepunktiks Eesti ajaloos. Leidke erinevate valdkondade kaupa näiteid, mis muutus pärast vallutust võrreldes muinasajaga ja mis jäi samaks. Jäi samaks Muutus Majandus Ühiskond Viljakümnis/hinnus, Jõukus hakkas kasvama, hoogustuv hansakaubandus, siseturu nõudluse suurenemine Linnad Linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, kodanikuks võis saada iga inimene (kes elas piisavalt kaua linnas ja maksis maks...
jumalate vastu (nt pühakud nagu Jüri ehk Georgius, Peeter ehk Peetrus jne). Siiski austati edasi väikseid haldjaid jne ning pühad loodusobjektid säilisid, kuna katoliiklus ei surunud end eriti peale. c) kunst ja arhitektuur sel ajal ehitati kirikuid, kabeleid, kloostreid ning oli ka religioosne maalikunst, nt altarimaalid. Kloostritel oli keskaegses Eestis suur tähtsus. Naiskloostritel oli oluline roll hooldusasutusena pakuti tuge nt leseks jäädud naistele. Tsistertslaste kloostrid aga edendasid majandust, kuna nende kloostrite ümber olid põllud ja nii jõudis ka maarahvani mõni uus põlluharimisviis. Kerjusmungaordude kloostritel oli suur mõju usuelule, kuna kloostrite ümber olid avarad kirikud. Reformatsioon jäi talupoegadele üsna kaugeks, sest maal elavad eestlased kuulusid automaatselt samasse usku, mis mõisnik ja nad ei saanud valida usku, samuti ei pandud lihtsalt tähele erilisi muutusi, sest ei puututud kokku uue õpetusega.
* Vaeste eest hoolitsemine * Koolihariduse andmine * Kohtumõistmine Vaimulikud ordud Munga- ja nunnaordud tekkisid Euroopas 6. sajandi paiku, kuigi esialgu kuulusid kloostritesse siiski mehed. Esimeseks neist oli Püha Benedictuse asutatud benediktlaste ordu. Kui algselt olid benediktiinlaste mungad alandlikud ja järgisid rangelt ordureegleid, siis ordude jõukuse kasvuga eemalduti ühe enam reeglitega paika pandud kohustustest. 11. sajandi lõpul kasvas benediktlastest välja tsistertslaste ordu. Tsistertslased ja teised lahkulöönud ordud väärtustasid askeesi, rasket füüsilist tööd ja suuremat eraldatust. Kerjusmungaordud - augustiinlased, frantsisklased, dominiiklased - tekkisid põhiliselt 13. sajandil. Ristisõjad tõid endaga kaasa paavsti positsiooni languse, sest ei suudetud püstitatud eesmärke täita. Paavsti autoriteet langes ja tema vastane kriitika suurenes. Ilmaliku võimu tähtsuse suurenemisega kaasnes ka võimu tsentraliseerimine
Sedööver meistritöö 6. Gildid Tallinnas keskajal. Suurgild sinna kuulusid jõukad ja rikkad kaupmehed Väikegild käsitöögild, koondas eri käsitööharude tsunfte Mustpeade vennaskond sinna kuulusid vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid, nemad olid ka linna tuletõrjujad. 7. Nimeta vähemalt 3 vaimulikku ordut, kelle kloostrid tegutsesid keskaegses Eestis. Miks tähtsad majanduses, hariduses, sotsiaalses hoolekandes? a) Tsistertslaste ordu Majandus: esimesed vesiveskid, uued põllukultuurid, aiakultuurid, kasvatasid loomi. Haridus: Ei püüelnud suuremale avatusele, range distsipliin. Sotsiaalne hoolekanne: pidid end ise oma tööga toitma, võttis oma ridadesse üksnes aadlikke. b) Dominiiklaste ordu Majandus: tahtsid suuremat avatust, ei omanud suuri maavaldusi. Haridus: pidid oskama kohalikku keelt, suur rõhk haridusele.
2.ühiskonna struktuuris- Mõisnikud pidid pagenud talupojad välja andma ,aadlikud võtsid õiguse taluinimest müüa, kinkida, vahetada või pärandada 3.talupoegade kohustustes- talupojad pidid ülal pidama preestrit ja maksma kirikumaksu, Seati sisse talurahva koormised: kümnis, hinnus, teotöö kohustus, Talupoegade õiguslik olukord halvenes. 4. Maa välisilmes ( ehitised)- kihelkonna kaugematesse nurkadesse ehitati kabelid, kõige vanem: tsistertslaste ordu, rajasid Tallinnasse mungaordu, esimene linnakool rajati 1432. a Tallinnasse Oleviste kiriku juurde 5.Vaimuelus-kujundati senised muinaskihelkonnad kirikukihelkondadeks, mis kattusid ühe kogudusega, kihelkonna keskuses oli kirik ja kirikuõpetaja, et kontrollida, kas koguduse rahvas ristiusust midagi teab, korraldati kirikukatsumisi, jätkus matmine vanadesse kalmetesse. EESTI MUINASAJAL Kus paiknesid keskmise ja noorema kiviaja I poole asulad Miks ?
keskaegses ehituspärandis, olles vaieldamatult üks ehituskunstilisi dominante nii 3 linnaansamblis kui ka maastikupildis. Oli ju dominiiklaste kloostrikirik pikim (67 m) sakraalhoone Eestis, Pirita kirik oma 1360 m suuruse põrandapinna aga mahult suurim 2 paearhitektuuri alal. Suurimate omataoliste hulgas Liivimaal olid ka tsistertslaste linnuskloostrid Kärknas ja Padisel. Luterlikust liikumisest tulenenud reformatsiooni (1524) elasid kloostrid üle erinevalt. Vahetult selle käigus aeti laiali, rüüstati ja suleti dominiiklase kloostrikonvendid Tallinnas, Tartus ja Narvas. Sama saatus tabas ka Tartu frantsisklasi. Ülejäänud kaheksa kloostrit tegutsesid edasi tänu vasallkonna ja Liivi ordu protektsioonile kuni lõpetasid oma tegevuse nimetatud sõja käigus. Kõige kauem (1629. aastani) tegutses
Vastuolu allikaks oli püha vaimu olemus, katoliku kirik lähtus nii isast kui pojast. Õigusekirik isast(teineteise vande alla panemine). See sündmus viis kiriku lõheni, ehk skismani. Tähtsamad mungaordud olid benediktlased, tsistertslased, frantsisklased, dominiiklased. Tavaliselt on vaimulik ordu saanud nime oma rajaja järgi või selle paiga järgi, kuhu asutati ordu esimene klooster. Benediktlaste ordu asutaja oli Benedictus Nursiast. Tsistertslaste asutajaks oli Citeaux. Frantsisklaste asutajaks oli Franciscus Assisist. Dominiiklaste asutajaks oli Dominicus. Igal ordul oli omad riietused. Benediktlased ja tsistertslased asusid maal. Frantsisklased ja dominiiklased aga linnades. Tegevusalad olid neil kõigil erinevad. Rüütliordud kujunesid Pühal Maal 12. sajand. Väliselt olid ordud samasugused usuühendused nagu munga- ja nunnaordudki, sisuliselt aga oli ordu ka professionaalsete sõjameeste organisatsioon
Liivimaa ristisõda algas, sest Üksküla piiskopiks sai Berthold, kuid keda liivlased ei soovinud piiskopina vastu võtta. Berthold sai paavstilt volituse alustamaks ristisõda, et liivlased jõuga alistuma sundida. Liivimaa ja Läti alad vallutati ristisõdijate poolt nii: Igal kevadel saabus Liivimaale laevastik uute ristisõdijatega. Neil õnnestus enda poole võita osa liivlasi ning nende vanem Kaupo. 1208. a võtsid latgalid ristimise vastu, lootes sakslaste sõjalisele toetusele eestlaste vastu. Tähtsamad sündmused: 1208 – ristisõdijad jõudsid Eesti pinnale. 1210 – Ümera lahing, eestlaste võit. 1212 – sõlmiti 3 aastaks vaherahu. 1217 – Madisepäeva lahing, Eestlased kaotasid, Lembitu ja mitmed eesti vanemad langesid. Langes Kaupo. 1219 – Sõtta sekkus Taani kuningas Valdemar II. Taanlased vallutavad Tallinna. 1220 – Rootsi püüdis vallutada Lihula linnust, nende vägi löödi aga puruks. 1223 – Eestlased ründasid sakslasi ja võtsid linnuse üle. 1...
KÕRG-JA HILISKESKAEG Ristiusk ja kirik.Ristiusu õp.põhiseisukohad kujunesid välja antiikajal-peamine allikas oli piibelJumal Isana,Kristus pojana ja neid ühendav Püha Vaim moodustavad Püha Kolmainsuse.Sakramendid-Jumala armust oli võimalik osa saada kiriku õnnistavate toimingute e.sakramentide kaudu.Sinna hulku kuulb:ristimine,usukinnitus,armulaud,pihtimine,kiriklik laulatus jne. Apostel Peetrus- Kristuse asemik.tema järltulijad olid Paavstid, kes olid samuti Kristuse asemikud maal.Ilmalik võim- kirik vastanud sellele(st.keisritele ja kuningatele).Suur kirikulõhe:1054.a saatis paavst oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama.Kuid tulemus oli oodatust vastupidine:saadik läks patriarhiga tülli,pandi 1teist kirikuvande alla.See nn kirikulühe pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikutele.Paavst Gregorius VIIoli varem Cluny kloostri munk Hildebrand, kes tegeles aktiivselt paavstluse reformimisega. Ise paavstiks...
Lõpuks sai ta siiski magistrikraadi kätte ja hakkas 1257 õpetama. Pariisis kirjutas ta ka mitu oma teost (tähtsaim"Teoloogia summa") ja alustas tööd mitme teise kallal. Paavst Urbanus IV kutsus ta Rooma. 1274. aasta alguses saatis paavst ta Teisele Lyoni kirikukogule. Thomas asus teele, kuigi ei tundnud end hästi. Teel jäi filosoof tõsiselt haigeks. Ta tahtis lõpetada elupäevad kloostris. Et läheduses dominiiklaste kloostrit ei olnud, viidi ta tsistertslaste kloostrisse. Ta suri Fossanova kloostris Sonnino lähedal 7. märtsil 1274. Alles pärast tema surma,1323. aastal, kuulutas katoliku kirik ta pühakuks. Enne Aquino Thomast ei pidanud teoloogid usutõdedest inimmõistusega arusaamist võimalikuks. Thomas seevastu ei näinud usu ja mõistuse vahel mingit vastuolu. Usutõdedest arusaamiseni pidi viima ilmutuse ja mõistuse koostöö. Usutõdesid ei vaidlustatud, mõistus pidi neist tegema oma järeldused, kasutades Aristotelese loogikat
väljä peamiselt teravilja, lina, kanepiheie, puit, paekivi ja sises soola, vein, õlu, vürtsid, maarahvas õigused: võis osta ennast raha eest koormistest lahti osta, kohustused: sõjaväe teenistus, maksud, isanda põllul töötamine, palgatöö, koormised, maa harimine, kihid: adratalupoeg, üksjalg, vabatalupoeg, maavaba talupoeg, vabadik, trääl, kümnis: ei tähendanud enam 1/10 vaid ulatus kuni 1/4 viljasaagist, katoliku kirik ordud: tsistertslaste ordu, augustiinlaste ordu, kerjusmungaordu: dominiiklaste ordu, frantsisklaste ordu, kloostrid: naisklooster, püha brigitta nunnaklooster pirital, usk maarahva hulgas: eestlased loobusid oma kõrgjumalatest ja hakkasid uskuma kristlaste jumalat, edasi usuti väikesi jumalusi ja haldjaid, esile tõusid kristlikud pühakud, salaja austati hiisi, puid, allikaid, lisaks sellele toodi ohvreid kirikutesse ja kabelitesse, reformatsioon e usupuhastus, mis
I 1. Kirik aitas kultuuripärandit säilitada ja sai võimule, sest pärast Rooma impeeriumi hävimist elas riikliku ühtekuuluvuse idee kirikus edasi ja pärast keisrivõimu kadumist said paavstidest linna tegelikud juhid kellele rahvas kuuletus. 2.Läänikord toimis põhimõttel, et vasall ehk läänimees vannub truudust senjöörile ehk suurmaavaldajale ning saab vastutasuks lääni ehk ameti, maavalduse või muu tuluallika. 3.Senjööri ja vasalli suhted põhinesid enamjaolt usaldusel ja truudusel.Vasall pidi andma senjöörile sõjalist abi, rahalist abi ja nõu. Senjöör pidi vasallile pakkuma eestkostet, ülalpidamist ja kaitset kohtus. 4.Keskajal kuulus maaomand valitsejale või maaisandale kes osa sellest koormiste eest talupoegadele läänistas.Talupojad pidid harima maad ja kandma teokohustust, et maaisanda valdustes elada. 5.Frangi riik tekkis pärast Rooma riigi kokku varisemist kui kohalikud frangi hõimupealikud võimu enda kätte said.Nende seas oli ...
Notre Dame Pariisis Noyon 11 · Kõrgkootika o katedraalid Chartres Reims Amiens · Põhiplaani ja ülesehituse mõttes kõige eeskujulikum ja täiuslikum gooti ehitis Beauvais o Kloostrid Tsistertslaste ja benediktlaste Mont-Saint-Michel Ehitatud tihti kaljule o Koolkonnad Ile-de-France Normandia · Kaared väga teravad ja rikkalikult profileeritud · Komplitseeritud joonistusega trifoorium · Rohkesti torne · Vertikaalne tendents · Mõnevõrra sarnane inglise gooti ehitistega
Meinhardit abistas ka Theoderich, hilisem Eestimaa piiskop. Kuna Meinhard ei suuda liivlasi ristida pöördub ta paavsti poole, kes lubab ristisõja algatada. Aastal 1193 kuulutas paavst Coelestinus III välja ristisõja Ida-Euroopa paganate vastu. Rahvusvaheline ajalooteadus tunneb seda põhjala ristisõdade nime all. Meinhard suri aastal 1196 suutmata liivlasi ristida. Peale Meinhardi surma 1196 määrati piiskopiks Berthold. Bertold oli enne olnud Loccumi tsistertslaste kloostri abt. Kuna Bertoldi rahulik ristimine ebaõnnestus otsustab ta panustada sõjaväele. Juulis 1198 üritas Bertold vallutada Holmi linnust Liivimaal, lahing küll võidetakse kuid Bertold sai lahingus surma. Peale piiskopi surma ajasid aga liivlased kristlased Holmist minema. Endiselt jäi kristlastele vaid Üksküla. 1202 rajati Läänemere idakalda kristianiseerimise eesmärgil Mõõgavendade Ordu, täpsem nimi: Kristuse Sõjateenistuse Vennad , mille tugikohaks sai Riia.
Ristiusk ja kirik Usutõe peamised allikad olid piibel ja vanaaja kirikuisade teosed. Keskaja ettekujutus: jumala inglitest üks oli Lucifer, kes oli ülbe ja Jumala vastu mässu tõstnud. Seetõttu heideti ta taevast alla, temast sai allilma e põrgu peremees, tema kaaslastest deemonid. Saatan kiusas juba esimesi inimesi. Võttis paradiisiaias mao kuju ja ahvatles Eevat noppima õuna, mis oli keelatud. Seepeale aeti Eeva ja Aadam paradiisist välja. Sellest sai alguse pärispatt - kurjus, mille saatan oli sisendanud inimestesse. Armastusest inimkonna vastu saatis Jumal oma poja Jeesus Kristuse maailma kannatama, et see lunastaks kogu inimkonna patud. Jumal kui Isa, Kristus kui Poeg ja neid ühendav Püha Vaim moodustavad Püha Kolmainsuse. Sakramendid kiriku õnnistavad toimingud, millega sai osa jumala armust. Ristimine, usukinnitus(konfirmatsioon), armulaud, pihtimine, viimne võidmine, kiriklik laulatus ja vaimulike ametisse pühitsemine. Surmajär...
kaitsmine/hindade kontroll) turu kaitseks piirati meistrite arvu, soodne asend. 14. Vana-Liivimaa kirikukorraldus. Piiskopkondade keskus oli toomkirik, seal pidasid jumalateenistusi toomhärrad, kes moodustasid toomkapiitli. Toomkiriku juures oli toomkool. 15. Ordud ja kloostrid. Padise ja Kärkna klooster, nende ümber olid põllud, heinamaad, tiigid pidid elama lihtsat elu ja ise end oma tööga ära toitma. Tsistertslaste vahendusel uus käsitööoskus ja põlluharimisviis. Esimesed vesiveskid, kerjusmungaordud. Naisklooster lesk või isiklik kutsumus. Dominiiklased ja frantsisklased suuremad avastused, jutlustamine, rahva vaimulik hooldamine, kohaliku keele oskus, haridus. 16. Haridus Vanal-Liivimaal. Üldharidus puudus, kättesaadav vähestele, kogu hariduselu oli allutatud kirikule, preestritele keeleoskusnõue. Toomkoolid, kloostrikoolid, ladinakoolid ehk linnakoolid. 17
ning Saksa ordu algatusel ning need rajamise lähtuti muinaskihelkondadest. Igasse kirikukihelkonda ehitati kirik, millel olio ma kaitsepühak. Sakramente jagad ja jumalateenistusi pidas kirikuhärra ehk kogudusepreester. Kirik oli Jumala koda, kuid ühtlasi ka kokkusaamiskoht. Kirikute juures hakati ka laatu pidama. Mitu Liivimaa kirikut on täitnud ka linnuse ülesannet. Ordud ja kloostrid: Vaimulikud ordud võimaldasid oma liikmetel püüelda suurema kristliku täiuse poole. Tsistertslaste ordu reeglid nõudsid paikset kloostrielu ja üksinduses mediteerimist. Kloostritele kuulus ulatuslik maavaldus. Tsistertslaste kloostrid, mis asuid Tallinnas, Tartus ja Lihulas olid ka lesestundu aadlidaamide hoolekandeasutused. Kerjusordude ülesandeks oli läbida palju inimestega ja teha kuulutustööd, see tõttu olid need kloostrid tihti linnades. Keskaegset kloostrisüsteemi murendas reformatsioon. Usk ja haridus: Kiriklikud toimingud saatsid inimest kõigil tema eluetappidel.
Paavsti ametlikud seisukohavõtud sõnastati bulladena. Koguti kirikumaksu kümnist( 1/10 maksja sissetulekust). VAIMULIKUD ORDUD: benediktiini kloostrid, tegutses püha benedictuse reeglite alusel, sai nime püha Benedictuse järgi, 6. saj. Suured ja jõukad munkade või nunnade kogukonnad ulatuslike maavalduste ja paljude talupoegadega. Ilmalikud annetasid. Füüsiline töö asendus palvete jm rituaalidega. Kandsid musta kuube. (itaalias) Tsistertslaste ordu tekkis XI saj lõpul, sai nime Citeaux' kloostri järgi Prantsusmaal, lähtus benedictuse reeglitest, nõudis luksusest loobumist. Kloostreid rajati asustamata paikadesse. Kandsid valget mungarüüd. Kloostritest said suured majanduskeskused. Kerjusmungaordud: Frantsisklate ordu, sai nime jõuka kaupmehe poja Franciscuse järgi Assisi linnast Põhja-itaalias. 1223.aastal kirjutas ordu reeglid. Idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas. Pruunikas v
toomkapiitlite *Taheti Tallinna peamiselt juures - Tartus, asutada, et ka dominiiklaste Saksamaa *Linnakirikute Vana-Pärnus ja ja Kärkna ülikoolides - talulapsd juures, kuid Tallinnas. saaksid tsistertslaste Rostockis, allusid raele. *Jagati õpetust Erfurdis ja preestrikutseks koolist. tulevastele valmistuda. *Koolide *Lugemine, Leipzigis. toomhärradele, *Eestvedaja kasutada olid kirjutamine, *On teada ka piiskop Kievel. arvutamine, kuid kõrgema kloostrite
Feodaaltsivilisatsioon- Euroopa ühiskond keskajal Emma-Belinda Müürsepp 10a Feodaalsüsteem kujunes lõplikult välja umbes aastal 1000, Karolingide impeeriumi aladel. Feodaalse killustuse ajal oli kuningavõim äärmiselt nõrk. Feodaalsuhete kujunemisele aitas kaasa Karl Martelli teostatud sõjaväereform varakeskajal, mis lõi rüütlite ratsaväe. Lisaks aitas feodaalsuhete kujunemisele kaasa rahvasterändamine. Feodaalühiskonna tunnusteks olid katoliiklus ja feodalism. Keskajal puudusid administratiivne ja keskvõim. Valitsemine sai rajaneda vaid isiklikel suhetel. Feodaalkorda võibki mõista kui ühiskonna valitsemise viisi, mis põhines alluvussuhete võrgustikel. Nende aluseks oli isanda e. senjööri ja vasalli e. läänimehe suhe....
· Paavst võib tagandada keisreid, vürstid peavad suudlema paavsti jalgu · Paavst võib vabastada alamad ustavusvandest · Rooma kirik ei ole iialgi eksinud ega eksi kunagi 14) Võrrelge XI-XIII sajandil tekkinud mungaordude eesmärke ja meetodeid. Milliseid erinevusi ja sarnasusi märkate? · Tsistertslased nõudsid füüsilist tööd, rajasid kloostrid asustamata paikadesse kus harisid ise maad ja ehitasid kloostrihooneid · Tsistertslaste kloostritest kujunesid suured majanduskeskused, mis rikastusid oma toodangu müügist · Frantsisklased levitasid jumalasõna lihtrahva seas, lihtsad ja vähenõudlikud · Dominiiklased jutlustasid usu kaitseks, panid suurt rõhku haridusele 15) Millega on põhjendatav ja kuidas avaldus pühakute kultus? · Pühakutes nähti surelike kaitsjaid ja eestkostjaid nii maises elus kui pärast surma · Pühakud vahendasid Jumala armu ja pühadust
keskuses, kabelid keskustest kaugemates kohtades, maal. 15. Millised olid 15.saj reformipüüded kirikus? Eesmärgiks oli katoliku kiriku ilmaliku võimu vähendamine, tagasipöördumine kristluse algtõdede juurde, kloostrite kaotamine, emakeelne jumalateenistus jne. 16. Millised vaimulikud ordud tegutsesid Vana-Liivimaal? Millised neist mõjutasid rohkem usuelu, millised majandust? Milline roll oli naiskloostritel? Munga- ja nunnaordud: Tsistertslaste ordu – mõjutasid enam majandust. Frantsisklaste ja dominiiklaste ordud olid kerjusmungaordud. Mõjutasid enam usuelu. Augustiinlased – usuelu. Naiskloostrid – tegelesid epideemiate korral ja ka muidu inimeste ravimisega. 17. Miks levis reformatsioon eelkõige linnades? Millised olid reformatsiooni tulemused Eestis? Kuna linnarahvas oli vastuvõtlikum ning neile oli see kättesaadavam. Maa-aadlid toetasid
Lihula üldinfo Pindala 384 km2 Elanike arv 2852 (01.01.2007) Keskus Lihula linn, elanike arv 1579 (01.01.2007) Lihula vald on tasane. Esile kerkivad vaid üksikud künkad nagu Kirbla, Lihula ja Parivere "mäed". Maastikku liigestavad enamjaolt kraavitatud väikesed jõed ja ojad, mis suubuvad Kasari jõkke või Matsalu lahte. Valla ida- ja kaguossa jäävad ulatuslikud Lihula ja Tuhu metsa- ja rabamassiivid, põhjaosas ulatuslik Kasari jõe luht ja Matsalu lahe rannaheina- ja karjamaad. Kohati on säilinud puisniite. Esindatud on loopealsed. Metsades on valitsevaks puuliigiks kask, järgnevad mänd ja kuusk. Haritavat maad on ligikaudu 9000 ha e. 23% valla territooriumist. Lihula vallas asuvad osaliselt Matsalu rahvuspark ning Lihula ja Tuhu maastikukaitsealad. Looduskaitse- ja hoiu- ja Natura 2000 alad hõlmavad kokku 47% valla territooriumist. Matsalu rahvuspargi keskus asub Lihula vallas Penijõel. Esimesed jäljed inimasustusest pärinevad 5000 aas...
PADISE KLOOSTER Klooster oli esimene Harjumaa arhitekruutimälestis. Padise klooster on suure tähtsusega arhitektuuri ja ajalooline objekt nii Eestis, kui kogu Põhja-Euroopas. AJALUGU Seitsesada aastat tagasi tulid Eestisse Riia lähedalt Daugavgriva kloostri mungad, kes kuulusid tsistertslaste mungaordusse ja pidid Rooma paavsti ülesandel kuulutama nn uut usku. Klooster rajati kauni ning kalarikka jõe kääru, linnadest ja suurtest teedest eemale. Mungad olid kohustatud elama kasinat elu ja tegema kehalist tööd. Siin võib leida munkade tegevusest erinevaid jälgi: - Keeldudes reegli kohaselt lihasöömisest, arendasid mungad siin ulatuslikku kalapüüki, ehitasid kloostri lähedusse suuri kalatiike. - Vesiveskite, paisukivide ja arvukate hoonete vundamendid. Tegelikuks kloostrikeskuseks kujunes Padise alles siis, kui mungad 1305. aastal olid Väina jõe suudmes sunnitud Liivi ordu survel maha müüma oma...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
