Hellenismiperiood Hellenismiperioodil toimusid Kreekas suured muudatused. See periood sai alguse 338 a. eKr ja lõppes 1. sajandil eKr. Sellel perioodil oli silmnähtavalt tähtsaim tegelane Aleksander Suur ja tema väed. Just tema juhtimisel allutati Pärsia impeerium. Aleksander Suure vallutusretked toimusid aastatel 336- 323 eKr. Sel ajavahemikul vallutati Pärsia ja selle piirkonnad. Peale Aleksander Suure surma lagunes aga hiigelriik kolmeks väiksemaks riigiks: Egiptuseks, Süüriaks ja Makedooniaks. Selle lagunemise tulemusena tekkisidki hellenistlikud riigid. Aleksander Suure vallutustega kaasnes kreeklaste väljaränne idamaadesse. Asuti elama vanadesse linnadesse, samas rajati ka uusi linnu. Paljud sellised linnad asusidki Vahemere idaosas. Kuulsamateks linnadeks oli Aleksandria, Antiookia ja Pergamon. Nende linnade lähisümbrused muutusid kreekalikuks kreeklaste sisserände pärast...
Hellenismiperiood 338 30 a. eKr Aleksander Suure vallutusretk ja hellenismiperioodi algus Hellenismiperioodiks nimetatakse ajajärku, millele pani alguse Aleksander Suure vallutusretk. Aleksander on peamiselt tuntud Pärsia Ahhemeniidide impeeriumi purustajana. Troonile sai ta isa tapmise tõttu noorelt, vaid 20-aastaselt. Sel ajal oli ta juba kogenud väejuht, 18-aastasena oli ta 338 eKr Chaironeia lahingus juhtinud edukalt Makedoonia ratsaväge ning samuti oli isa usaldanud talle vastutavaid riigiameteid. Makedoonia kuningaks saanuna jätkas Aleksander (336 323 eKr) oma isa alustatud ettevalmistusi Pärsia-vastaseks sõjaretkeks koos Phillipose pojaga. Sõja algne eesmärk oli kättemaks pärslastele Kreeka-Pärsia sõdade ning Ateena purustamise eest rohkem kui sada aastat varem. Selle tulemusena vallutati Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptus, Mes...
Hellenismiperiood Hellenimsiperioodiks me võime nimetada perioodi, mil kreeklased valitsesid Idamaade üle- seega ajavahemikku Aleksander Suur'e (356 323 eKr) vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni. Pärast Aleksandri surmale järgnenud sõdade tagajärjel kujunes 3 suuremat hellenistlikku riiki: Egiptus, Seleukiidide riik, Makedoonia. Linnriigid püsisid ka hellenismiperioodil, kuid need polnud enam sõltumatud nagu varem, vaid allusid suurriikide valitsejatele. Hellenistlike suurriikide eesotsas seisis peaaegu piiramatu võimuga kreeka-makedoonia päritolu monarhid. Õukonna kombed ja elulaad olid üldjoontes kreekapärased , kuid paljus võeti eeskuju ka Idamaa varasematest valitsejatest ja riigikorraldustest. Sõjavägi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest. Idamaale rännanud kreeklased asusid sageli sealsetesse vanadesse linnadesse, kuid rajasid tihti ka uusi asulai...
Hellenismiperiood 4 - 1 saj eKr Hellenism idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levik tolleaegses maailmas. Aleksander Suure vallutusretked 336 323 eKr · Gordioni sõlm needus, raiu sõlm lahti, julgus. · Diadohhide (väepealike) sõjad, pärast Aleksander Suure surma. · Impeerium jaguneb kolmeks: Egiptus ptolemaiosed Babüloonia, Süüria, Pärsia seleukiidid Makedoonia + Kreeka antigoniidid · Hellenistlik riik ja selle ühiskonna korraldus (ennem linnriigid e polised) Piiramatu võimuga monarh Jumalikustamine Talupojal allutatud seisund praktiliselt ori Linnad k...
Hellenismiperiood (kokkuvõte) Aleksander Suure vallutusretk ja hellenismiperioodi algus Kui Kreeka oli aastal 338 eKr alistunud Makedoonia ülemvõimule ja Makedoonia suurriigi rajaja Philippos II paar aastat hiljem. vandenõulaste käe läbi langenud, korraldas Philippose poeg ja riigi uus valitseja Aleksander Suur valitses 336-323 eKr) makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu Mõne aastaga vallutas ta Väike-Aasia, Süüria ja Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani ning likvideeris seega Pärsia impeeriumi. Ka Kesk-Aasia langes Aleksandri võimu alla, kuid katse Indiat vallutada ebaõnnestus. Ligi pool sajandit kestnud lakkamatute sõdade tagajärjel lagunes Aleksandri hiigelriik 3 väiksemaks, kuid siis igati arvestatava suurusega riigiks. Need olid Egiptus, nn Seleukiidide riik, mis hõlmas esialgu suuremat osa Aleksandri vallutustest Aasias, kuid kahanes aja jooksul enam-vähem Süüria piiresse, ja Makedoonia. Viimase võ...
Hellenismiperiood Aleksander Suure vallutusretked Makedoonlased ja kreeklased vallutasid Pärsia impeeriumi (kõik maad Egiptusest Iraani ja Kesk-Aasiani) Aleksander Suure maailmariik lagunes, sest väepealikud hakkasid omavahel sõdima. Kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Vahemere idarannikul tekkisid uued linnad Hellenismi periood- periood Aleksander Suure vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni Hellenistlikud suurrigid Egiptus Seleukiidide riik ( ) Makedoonia Kreeklased asusid vanadesse linnadesse ning rajasid uusi asulaid. Uutest linnadest tähtsaimad olid: Aleksandria, Antiookia( ), Pergamon(). Kultuur Valitsejad soosisid kultuuri. Aleksandriast sai kultuurikeskus. Aleksandriasse oli raja...
Miks toimus varauusajal ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas murrang? 16-18.saj oli Euroopas varauusaeg. Tekkisid renessanss ja humanism, toimusid suured maadeavastused ja reformatsioon, samuti arenes ka teadus. See kõik põhjustas ühiskonnas murrangu ja tõi ka muutusi inimeste mõttemaailma. Renessanss tähendab Euroopa ajaloos kultuurilist ja vaimset murrangut ning uut maailmavaadet. Esialgu kujunes see välja Itaalias, hiljem levis ka Kesk- ja Lääne Euroopasse. Tähtsustati inimese individuaalsust ning toimus antiikkultuuri taassünd. Hakati väärtustama maist elu. Humanismi põhipunktis ei olnud enam jumal vaid inimene. Kuna viimases nähti suursugust loojat, tõusis kirjanikke ja kunstnikke loomingulisus. Meresõidu ja kaubanduse areng oli üks eeldutest, mis pani aluse suurtele maadeavastustele. Toimus esimene ümbermaailmareis. Ameerika avastamine ja meretee leidmine Indiasse laiendasid inimeste maailmapilti ning...
Hellenismiperiood ALEKSANDER SUURE VALLUTUSRETK JA HELLENISMIPERIOODI ALGUS Aleksander Suur (valitses 336-323 eKr) Philippos II poeg (Makedoonia suurriigi rajaja) Vallutas Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia, ja Iraani samuti Kesk-Aasia. Pärast tema surma lagunes kolmeks riigiks: 1. Egiptus 2. Seleukiidide riik (hõlmas Aleksandri vallutusi Aasias) 3. Makedoonia Juurde tuli palju uusi tähtsaid linnu nt Aleksandria, Antiookia, Pergamon. Levis kreeka arhitektuur, rajati templeid, teatreid ja staadione. Kreeka keelest sai peamine keel RIIGI- JA ÜHISKONNAKORRALDUS Kõiki hellenistlikke suurriike valitsesid kreeka-makedoonia päritolu ainuvalitsejad monarhid võim oli piiramatu Linnad olid tähtsad käsitöö ja kaubanduskeskused, tähtsaks muutus orjapidamine. Sõjavägi koosnes palgasõduritest. HELLE...
Hellenismiperiood 4. sajandil läksid Kreeka linnriigid Makedoonia võimu alla. Kreeka vallutas Makedoonia kuningas Philippos II. Kuid tema poeg Aleksander oli antiikmaailma suurim vallutaja, alistades Pärsia impeeriumi (Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptus, Mesopotaamia, Iraan). ● Kui vanalt Aleksander sai Makedoonia kuningaks? Vastus: 20-aastaselt ● Mis aastatel ta valitses oma impeeriumit? Vastus: 336ekr - 323ekr ● Kus ja kui vanalt ta suri? Vastus: 32-aastaselt Paabelis (tänapäeva Iraak) Miks Aleksandri impeerium lagunes? Kuidas jaotati tema pärand? ● Vastus: Makedoonia kuninga loodud tohutu impeerium lakkas eksisteerimast kõigest aasta pärast oma rajaja surma. See lagunes viieks omavahel pidevalt sõdivaks riigiks, mida valitsesid suure vallutaja väejuhid. Jaotati: Egiptus, Seleukiidid, Makedoonia. Vallutussõjaga algas kreeklaste väljaränne ning kreeka kultuuri levik Idamaades, mi...
Hellenismiperiood Kreekas Hellenismiperioodiks nimetatakse ajajärku, millele pani alguse Aleksander Suure vallutusretk.See periood sai alguse 338 a. eKr ja lõppes 1. sajandil eKr. Just tema juhtimisel allutati Pärsia impeerium. Aleksander on peamiselt tuntud Pärsia Ahhemeniidide impeeriumi purustajana Troonile sai ta isa tapmise tõttu noorelt, vaid 20-aastaselt Sel ajal oli ta juba kogenud väejuht, 18-aastasena oli ta 338 eKr Chaironeia lahingus juhtinud edukalt Makedoonia ratsaväge ning samuti oli isa usaldanud talle vastutavaid riigiameteid. Makedoonia kuningaks saanuna jätkas Aleksander (336 ? 323 eKr) oma isa alustatud ettevalmistusi Pärsia-vastaseks sõjaretkeks koos Phillipose pojaga. Sõja algne eesmärk oli kättemaks pärslastele Kreeka-Pärsia sõdade ning Ateena purustamise eest rohkem kui sada aastat varem. Selle tulemusena vallutati Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptus, Mesopotaamia, Iraan ni...
Hellenismiperiood Kreekas Hellenismiperiood seondub Aleksander Suure (356-323 eKr) vallutustega, mis panid aluse idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levikule kogu tolleaegses maailmas. Kreeka oli 338 eKr alistunud Makedoonia ülemvõimule. Kui suurriigi rajaja Philippos II mõrvati, korraldas tema poeg ja riigi uus valitseja Aleksander Suur makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu. Vallutas Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia, Iraani, Kesk-Aasia ning likvideeris Pärsia impeeriumi.Ainult India vallutamise katse ebaõnnestus. Enamik Kreeka linnu tervitas makedoonlasi, väljaarvatud Mileetos ja Halikarnassos. Nad piirati sisse ja vallutati. Kokku 21 tänapäeva riiki. See oli suurim riik, mida maailm oli kunagi näinud. Impeerium lagunes Aleksander suure surma ja diadohhide (väepealike) sõdade järel kolmeks suureks riigiks. I Egiptus valitsesid Ptolemaiose nimelised kuningad...
Hellenismiperiood Hellenistlikud riigid Pärast Alexander Suure surma kujunesid kolm suuremat riiki 1) Egiptus, kus valitsesid järgemööda Ptolemaiose nimelised kuningad; 2) Seleukiidide riik, mis esialgu hõlmas enamikku Alexandri vallutustest Aasias, kuid kahanes järk-järgult, nii et riigi tuumikalaks kujunes Süüria; 3) Makedoonia, mille võimu all olid Kreeka linnriigid. Nende riikide omavahelised suhted olid tihtipeale vaenulikud. Hellenistlike suurriikide eesotsas seisid peaaegu piiramatu võimuga kreeka-makedoonia päritolu monarhid. Oma lähemad nõuandjad ja abilised valisid kuningad õukondlaste seast, kes enamasti olid kreeka-makedoonia ülikud. Õukonna kombed ja elulaad olid üldjoontes kreekapärased, kuid paljus võeti eeskuju ka Idamaa varasematest valitsejatest ja riigikorraldusest. Hellenistliku Egiptuse kuningad hakkasid oma alluvatelt nõudma, et neid sealse muist...
Aristoteles Platoni õpilane idee on kõige olemus ei pidanud õigeiks Platoni ideeõpetust Ideaalriik riik , kus kodanikuõigused kuuluvad keskmise jõukusega elanikkonnale tuleb hoiduda rangest aristrokraatiast ja ülemäärasest demokraatiast HELLENISMIPERIOOD Õp. Lk 128-133 MIS ON HELLENISM? Ajajärk , mida iseloomustab kreeka kultuuri ja keele levik Idamaadesse ning Idamaade mõju kandumine ühtlasi ka Kreekasse DATEERI HELLENISMIPERIOOD u. 338 30 eKr (IV saj. - I saj eKr) KUIDAS ON ALEKSANDER SUURE VALLUTUSED SEOTUD HELLENISMI TEKKEGA? Aleksandri vallutusretke ja järgnenud sõdadega kaasnesid kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Lähis-Ida maadesse, tänu millele hakkas levima kreeka kultuur ja keel. KUIDAS JAGATI ALEKSANDER SUURE IMPEERIUM PEALE TEMA SURMA TOIMUNUD KODUSÕDASID? 1) Egiptus 2) nn Seleukeedide riik 3) Makedoonia MILLISED MUUDATUSED LEIDSID ASET KREEKAS HELLENISMIPERIOODIL
HELLENISMIPERIOOD(lõppes 1. saj eKr) · Aleksander Suur korraldas makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu ja mõne aastaga vallutas Väike- Aasia,Kesk-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia, Iraani ning likvideeris Pärsia impeeriumi. · Aleksander Suur suri ja ta väepealikud tülitsesid ning riik lagunes kolmeks: Egiptus(tähtsaim uus linn Aleksandria), nn Seleukiidide riik(Süüria piires)(tähtsad uued linnad Antiookia ja Pergamon), Makedoonia(Kreeka polised). · Vahemere ümbrus muutus kreekapäraseks, kuna Aleksander Suure vallutusretkedele järgnenud paljude sõdadega rändasid kreekalased sinna elama. · polis kaotas oma senise tähtsuse · hellenistlikke suurriike valitsesid kreeka-makedoonia päristolu ainuvalitsejad- monarhid(praktiliselt piiramatu võim, ainult makedoonias pidid arvestama kohalike aristokraatide soove ja nõudmisi) · monarhid võtsid ...
Hellenismiperiood oli Kreekas 338 30 e.Kr. Just Naos Templi sisemuses asuv kivist seintega ruum, kus sellel ajal valitses Aleksander Suur, kes oli piiramatu asus jumala kuju võimuga monarh. Valitsejad muutusid jumalusteks ning talupojad allutati. Linnades kujunes formaalselt polislik korraldus. Sõjavägi koosnes palgasõduritest. Just sellel Geograafilised olud: On mägine ja liigendatud maa ajal alistus Kreeka Rooma ülemvõimule. Aleksandrias paljude poolsaarte ning saartega.Tasandike on vähe. rajati Museion. Luules seati esikohale stiil ning vaba Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunud ja sajandite vältel kodaniku asemel sai kirjanduses arutlusteemaks arvukateks ja sõltumatuteks riikideks jagunenud.Pemine riigialam. Hellenismiperioodil oli filosoofia peamiseks ühendus teeks meri. teemaks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Kujunesid kolm koolkonda: küünikud (tõeli...
Kronoloogia: 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a ekr(minoiline tsiv ; mükeene) 2. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) 3. Arhailine periood u 800-500 a ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus(Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) 4. Klassikaline periood u 500-338 a ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg;Peloponnesose sõda; Sparat ülemvõim; Makedoonia sõda ) 5. Hellenismiperiood 338-30 a ekr(uus ajajärk; Aleksander II) 2.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon ja kangelaseepika Kujunes III ja II aastatuhande vahetusel ekr; keskseks sai Mükeene; Kreeta-Mükeene tisv. Võib jagada kaheks : minoiliseks tsiv. Kreetal ja Mükeene tsiv. Mandri-Kreekas. Mionoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel Hilisemas kreeka mütoloogias seostus kreeta muistne hiilgus müütilise Knossose kuninga Minose valitsemisega, seetõttu nim Kreeta tsiv
-Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda 431-404 eKr: -Ateena ja Sparta sõda -Sparta võit Sparta ülemvõim 404-371 eKr: -liit Pärsiaga -371 eKr >> Teeba linnriigid purustasid Sparta Makedoonia tõus 359-338 eKr: -võeti üle kreeka kel ja komber -Philippos II (359-336 eKr) >> sekkus Kreeka asjadesse -338 eKr Kreeka langemine 5.) HELLENISMIPERIOOD (338-30 eKr) -334-326 eKr vallutas Aleksander Suur Pärsia -peale A.Suure surma kujunesid mitu hel kuningriiki: *Süüria-Mesopotaamia *Egiptus *Makedoonia(Kreeka) -ränne Idamaadesse -146 eKr >> Kreeka ja Makedoonia Roomale -30 eKr >> Egiptus Roomale §13. >> KREETA-MÜKEENE TSIVILISATSIOON JA KANGELASEEPIKA Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel: -seostatakse kuningas Minose valitsemisega
Vana-Kreeka Vana-Kreeka ajalooperioodid Kreeta-Mükeene period (2000-1100 eKr) -> hävitavad sõjakad rändhõimud Tume ajajärk (1100-800 eKr) -> võetakse kasutusele raud, Kreeklaste väljaränne Arhailine period (800-500 eKr) Klassikaline ajajärk (500-338 eKr) Hellenismiperiood (338-30 eKr) ->Rooma vallutas Egiptuse, mis oli viimane hellenismlik riik Kreeta-Mükeene kultuur (2000-1100 eKr) Kreeklased on indoeuroopa rahvad, kes rändasid Balkani poolsaarele (saartele alguses ei mindud) 2000 eKr jõudis Kreeka rahvas tsivilisatsiooni tasemele, eesotsas kuningas Minos (Minos oli Zeusi ja Egeuse poeg) Kultuuri iseloomustasid hiiglaslikud lossid Kultusloom-härg Kasutusel oli silpkiri, lineaarkiri A 1400 eKr oli Thera saarel tohutu vulkaanipurse kultuur hävis järgnes kreeklaste sissetung Kree...
· 776. aastal eKr usu- ja spordipidustused e. Olümpiamängud. · VIII saj eKr kreeklaste kolonisatsioon meredel, u 600 aastat eKr raha müntimine. · Kujunes linnriiklik korraldus Sparta (tõusis võimsamaks riigiks Lõuna-Kreekas), Korintos, Ateena, Mileetos ja Sürakruusa. · 507. aastal kehtestati Ateenas demokraatlik riigikord. Klassikaline periood u 500-338 aastat eKr Hellenismiperiood 338-30 aastat eKr · Kreeka-Pärsia sõjad 500-478 aastat eKr Pärsia võimu all-Dareios saab · 334-326 eKr langesid Aleksander Suure (Makedoonia-Kreeka) ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa. Salamise merelahinguga tõrjuti pärslased ülemvõimu alla Kogu Ees-Aasia, Egiptus ja Iraan. Uus ajajärk Kreekast ja Egeuse mere piirkonnast välja. Hellenismiperiood.
Vana-Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta- Tume ehk Homerose Arhailine ajajärk ehk Klassikaline ajajärk Hellenismiperiood Mükeene ajajärk tsivilisatsiooni uus tõus periood 2000-1100 1100-800 eKr 800-500 eKr 500-338 eKr 338-30 eKr eKr Lineaarkirja Tsivilisatsioon kadus ja Kreeka Pärsia sõjad 500-478 eKr Aleksander Suure vallutused
800eKr.*alguse sai kr kolonisatsioon, mis hõlmas vahemerd ja musta merd3)tuli kasutusele mõiste hellenid e kreeklased,ülejäänud olid barbarid, kes rääkisid arusaamatut keelt.Klassikaline ajajärk(5-4saj II pool eKr)1)domineerib sparta range sõjaline korraldus,tugevaim jalavägi kr-s*peleponnesose liit*ateena-demokraatia*tugevaim merevägi, ateena mereliit2)peleponnesose sõda(431-404eKr) *338 a Chaironeia lahing3)ateena akropoli väljaehitamine Hellenismiperiood (338-30ekr)1)piiramatu võimuga monarh*valitseja jumalikustamine*talupoja allutatud seisund*linnad nagu kohalikud omavalitsused *palgasõduritest sõjavägi *keskuseks aleksandria,antioopia,pergamon,attena2)336-323-Aleksander Suure valitsus*146-kr alistus rooma ülemvõimule,roomlased vallutasid hellenistliku egiptuse riigi 30eKr3)3saj eKs Aleksandrias Museioni rajamine*teaduse areng*aleksandria luuleAteena ja Sparta
hingeaatomite ahela lagunemist, surma pole mõtet karta, surmahirmust ülesaades ja elu nautides saavutab inimene hingerahu), stoitsism (kõik toimis jumaliku korra järgi, jumaltest ja saatusest oi kõik ettemääratud, saatusele vastu ei saa ning see on mõttetu, tuli oma saatusega leppida ja hirmudest lahti saada, paratamatuse mõistmise ja hirmudest vabanemine vabastas inimesi ühtlasi kõigist muredest ja tõi kaasa hingerahu) 7. Mis on hellenismiperiood Vana-Kreeka ajaloos? 338-30 eKr, makedoonlased vallutasid Kreeka, tekkis suur impeerium, algas kreeklaste massiline väljaränne, levis Kreeka kultuur, arhidektuur, keel, kerkisid esile võimsad linnad (Aleksandria, Pergamon, Antioopia). See ongi kreekapärase kultuuri väljakandumine. 8. Mis muutus kreeklaste elus hellenismiperioodil? Riigikorraldus- polis kaotas tähtsuse, asemele tulid monarhid, ainuvalitsejad (Kreeka-Makedoonia päritolu), linnad
Veel tuli Platon välja ideede õpetusega ja esitas ettekujutuse ideaalsest riigist. Aristoteles Platoni õpilane, kel oli lai silmaring. Tegeles nii loodusteaduste, füüsika, loogika, kirjanduse, muusika, ajaloo, riigikorraldusega, moraali ja maailmakorra põhimõtetega. Võttis eelmiste filosoofide- teadlaste ideed kokku ja süstematiseeris nad. Nii kujundas omaenese põhjendatud ja sageli orginaalsed seisukohad. Iseseisvalt lõi loogika. Vana-Kreeka ajalugu, 10. klass 20. Hellenismiperiood Hellenismiperiood algas aastal 338 eKr, mil Kreeka alistus Makedoonia ülemvõimule. Alistumisele järgnes uue Makedoonia kuninga Aleksander Suure sõjakäik (334-326 eKr) idamaadesse. Makedoonia ja Kreeka ühendvägi vallutas enam-vähem kõik Pärsia riigile kuulunud valdused. Alistati ka Egiptus. Pärast Aleksander Suure surma puhkesid tema väepealike vahel sõjad, mille tulemusena lagunes impeerium kolmeks: 1) Egiptus; 2) Seleukiidide riik; 3) Makedoonia, kelle vahel sõjad jätkusid
Millised muudatused toimusid hellenismiperioodil järgmistes valdkondades: 1.riigikorraldus- *kujunes kolm hellenistlikku riiki: Egiptus, kus valitsesid ptolemaiose-nimelised kuningad; Seleukiidide riik, kus valitseti Seleukiidide dünastia järgi, riigi tuumikalaks kujunes Süüria; Makedoonia, kus riikide omavahelised suhted olid vaenulikud *linnriigid jäid püsima, kuid olid nüüd vähem sõltumatud; allusid suurriikide valitsejatele 2.sõjaväekorraldus- *sõjavägi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest *armee oli professionaalsem *tõusis ratsaväe tähtsus *hakati kasutama sõjaelevante *sõjatehnika arenes: kiviheitemasin, piiramistorn, sõjalaevad kiiremad ja suuremad 3.kirjandus- *luule oli tähtsal kohal *poeedid pöörasid tähelepanu elegantsele stiilile ja eruditsioonile(teaduslikule haritusele) *luule eesmärk oli arutleda phiskonna probleemide üle 4.teater- *sügavamõttelised tragöödiad ei pakkunud enam huvi, eelistati komöödiaid *ee...
Hellenism Kolm suurt hellenistlikku riiki · Egiptus Ptolemaioste dünastia (Ptolemaios I Soter) · Seleukiidide riik (Seleukos I) · Makedoonia, selle võimu all ka Kreeka linnriigid antigoniidid (Antigonus I) Hellenism · Kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Lähis-Ida maadesse. · Kreeka keel ja eluviis · Hellenismiperiood ajavahemik Aleksander Suure vallutusest Rooma võimu kehtestamiseni. Hellenistlikud linnad · Aleksandria, Antiookia, Pergamon. · Kreekapärased ehitised: templid, staadionid, gümnaasiumid, teatrid jms. Hellenistlik kirjandus ja religioon · Silmapaistvaim zanr luule · Komöödia · Idamaised jumalad · Taevakehade järgi ennustamine Teadus · Teaduse hiilgaeg · Archimedes kruvi, kehade veeväljasurve
Pidustused,-sport,-lüürika ja teater,- Filosoofia,-Hellenismiperiood,- Sport Sport oli üks aristrokraatide lemmikharrastusi.kreeklased sportisid alasti. Gümnaasiumites tegeldi spordiga aga ka vaimuharidusega. 776 e.m.a toimusid esimesed olümpiamängud ning seda aastat peetakse kreeklaste ajaarvamise aluseks. Olümpiamänge peeti olümpias zeusi auks. Neid peeti iga nelja aasta järel. Võistlejaid ja pealtvaatajaid oli kõikjalt kreekast. Naistele olid need keelatud. Alad, milles võisteldi: staadionijooks, maadlus, rusikavõistlus, odavise, kettaheide, hobukaarikute võidusõidud. Lüürika ehk luule: lüüra saatel luule esitamine. Pindaros. Võisteldi ka luules. Teater Teater saab alguse dionysose auks peetud pidustustest.mängivad ka mehed. Kanti maske. Oluline roll oli kooril. Esitati tragöödiaid(tõsise sisuga) kui ka komöödiaid(lõbusa sisuga). Tuntumad autorid: sophokles, aisc...
Vana-Kreeka ajalugu, 10. klass Iseloomusta hellenismiperioodi Kreeka ajaloos: Hellenismiperiood on period Aleksander Suure vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni. See periood kesis 338-30 eKr. Toimusid mitmed muudatused riigi ja ühiskonnakorralduses- riigi eesotsas olid piiramatu võimuga kreeka-makedoonia valitsejad-morarhid. Sõjavägi koosnes palgasõduritest, tehnika arenes. Kultuur- tähtasim kultuurikeskus on Aleksandria, tähtis oli luule, komöödiateater, filosoofid arutasid hingerahu, maa on kerakujuline
Millised muutused toimusid Kreekas hellenismi ajal? Hellenismiperiood kestis 4.-1. sajandil eKr. Hellenismi peamised sündmused on seotud Aleksander Suure vallutustega. Kujunes välja maailmaühiskond, kus domineerisid kreeka keel ja kunst. Missugused muutused toimusid Kreekas hellenismiperioodi ajal? Hellenismiperiood sai alguse Aleksander Suure vallutusretketega Pärsiasse. Aleksander Suur oli Kreeka väikese, kuid mõjuvõimsa Makedoonia kuningriigi valitseja kuningas Philippos II poeg. Philippos II mõrvati 336. Aastal eKr ja Aleksander Suur sai võimule, olles vaid 20-aastane. Leian, et ta oli võimuahne valitseja ja suurepärane juht. Tavaliselt oli tal vähem mehi kui vaenlastel, kuid ometi ta võitis, sest tema sõjavägi oli hästi välja õpetatud ja varustatud. Näiteks Issose lahingus 333
moodustati Ateena eestvedamisel Kreeka linnriikide liit Makedoonia vastu. 338. a. eKr toimus Kreeka liiduväe ja Makedoonia vahel Chaironeia lahing. Kreeka sai lüüa ning langes Makedoonia võimu alla. Hellenismiperiood (338-30 a. eKr) Järgmine Makedoonia valitseja oli Aleksander Suur, Philippos teise poeg. Ta vallutas algul Pärsia riigi ja jõudis vägedega Indiani. Kogu Ees-Aasia, Egiptus ja Iraan langesid kreeklaste ülemvõimu alla. Tema vallutused panid aluse uuele ajajärgule - hellenismiperiood. Kuid tema surmale järgnesid aastakümnete pikkused sõjad ja rahutused Makedoonia väepealike vahel ning Aleksandri suurriik lagunes. Seetõttu kujunes mitu sõltumatut hellenistlikku kuningriiki: Süüria- Mesopotaamia, Egiptus ja Makedoonia (Makedooniale kuulus ikka veel Kreeka). Aleksandri sõjaretke tõttu rändas massiliselt kreeklasi Idamaadesse. Vahemere idarannikul tekkisid Kreeka linnad, mille seas suurimaks ja tähtsamaks sai Aleksandria (Egiptuse pealinn).
Hellenismiperiood Kreekas. Hellenismiperiood seondub Aleksander Suure (356-323 eKr) vallutustega, mis panid aluse idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levikule kogu tolleaegses maailmas. Kreeka oli 338ekr alistunud Makedoonia ülemvõimule. Kui suurriigi rajaja Philippos II mõrvati, korraldas tema poeg ja riigi uus valitseja Aleksander Suur makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu. Vallutas Väike_Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia , Iraani, Kesk-Aasia ning likvideeris Pärsia impeeriumi. Ainult India vallutamise katse ebaõnnestus. Enamik Kreeka linnu tervitas makedoonlasi, väljaarvatud Mileetos ja Halikarnassos. Nad piirati sisse ja vallutati. Kokku 21 tänapäeva riiki. See oli suurim riik, mida maailm kunagi oli näinud. Impeerium lagunes Aleksander Suure surma ja diadohhide (väepealike) sõdade järel kolmeks suureks riigiks. I Egiptus valitsesid Ptolemaiose-nimelised kuningad II...
kreeklasi. Nendesse suhtuti kui varandusse, millega omanik võis suvaliseslt ümber käia. Nende tapmine oli paljudes riikides keelatud. Orje kasutati peaaegu kõigis eluvaldkondades, kuna nad tegid kurnavama töö ära, võisid lihtkodanikud elada vabade ja täieõiguslike kodanikena. Hellenismiperiood kestis 4.-1. sajandil eKr. Hellenismi peamised sündmused on seotud Aleksander Suure vallutustega. Kujunes välja maailmaühiskond, kus domineerisid kreeka keel ja kunst . Hellenismiperiood sai alguse Aleksander Suure vallutusretketega Pärsiasse. Aleksander Suur oli Kreeka väikese, kuid mõjuvõimsa Makedoonia kuningriigi valitseja kuningas Philippos II poeg. Philippos II mõrvati 336. aastal eKr ja Aleksander Suur sai võimule, olles vaid 20-aastane. Issose lahingus 333. aastat eKr purustas Aleksander Suur 36 000 mehega Dareios III 110 000-mehelise väe. See fakt näitab, et Aleksander Suur oli võimas valitseja. Mees lõi maailmariigi, mis laius Egiptusest Indiani. Kui
impeeriumi). Aleksander Suur sai enda valdusesse terve Kesk-Aasia, ning kaotas alles indiale. Peale vallutusretke pidas ta end maailma valirtsejaks. Hiljem lagunes kahjuks tema hiidriik kolmeks: Egiptus, nn. Seleudide riik ja Makedoonia. Tähtsaim linn, mis tekkis seoses Aleksander Suure vallutustega, oli Aleksandria (Niiluse jõe suudme juures). Sellele lisandus veel Antiookia (Süürias) ja Pergamon (Väike-Aasias). Vahamere idaosa omandas kreekapärase ilme, levis arhidektuur jms. Hellenismiperiood lõppes Roomlaste vallutustega (Terve vahemere idarannik). Riik, Ühiskond: Hellenistlikke riike valitsesid piiramatu võimuga monarhid (ainuvalitseja). Monarhidel olid uhked lossid ja toredad õukonnad. Hellenismiperioodi linnad olid tähtsad käsitöö ja kaubanduse keskused. Linnriikides jätkus samasugune formaalne valitsuse kord (nõukogud, rahvakoosolekud, ametnikud jms). Sõjavägi koosnes palgasõduritest.
Kordamine 11. klassile Vana-Kreeka Mõisted lineaarkiri - kreeklaste välja aretatud kiri. säilinud enamasti savitahvlitele hellen - vana kreeka elanik barbar - võõramaallane, kes kõneles arusaamatut keelt polis - tüüpiline vana kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle ümbrusest alfabeet - tähtede standartne komplekt akropol - polise keskele ehitatud kindlus agoraa - akropoli läheduses asuv koosoleku - ja turuplats aristokraatia - ehk parimate võim on valitsemise kord sümpoosion - koosviibimine veinijoomisega ja intellektuaalse vestlusega patriarhaalne ühiskond - võim kuulub meestele. naised on üsna õigusetud türannia - hirmuvalitsus monarhia - riigi- ja valitsusvorm, mille eesotsas on üksikisik spartiaat - sparta täieõiguslik kodanik hopliit - raskerelvastusega jalaväelane perioik - isiklikult vaba mittekodanik geruusia - 30 liikmeline vanemate nõukogu lakooniline kõne - lühike, täpne ja selge kõne demokraatia - riigikord,...
Mis oli olümpiarahu? Kes oli Pierre de Coubertin? (leia netist) Kuidas tekkis sõna lüürika? Mille poolest erineb selle süna algne tähendus tänapäevasest? Millega on ajalukku läinud?: a) Homeros- b) Pindaros- c) Aischylos- d) Sophokles- Selgita mõistet panatenaia ja dionüüsia. Kuidas kajastuvad Xenophanese (lk 116), Theognise (lk 118)ja Soloni (lk 119) luulekatkes Kreeka riigielu olulisemad probleemid? Hellenismiperiood (õ lk 128-133) 1.Mis on hellenism? 2.Dateeri hellenismiperiood. 3.Kuidas on Aleksander Suure vallutused seotud hellesnismi tekkega? 4.Kuidas jagati Aleksander Suure impeerium peale tema surma toimunud kodusõdasid? 5.Millised muudatused leidsid aset Kreekas hellenismiperioodil järgmistes valdkondades? Riigikorralduses: Sõjaväekorralduses: Kirjanduses: Filosoofias: Teaduses: Religioonis: Arhitektuuris: Skulptuuris: 6.Kuidas võis epikuurlaste ja stoikute arvates inimene jõuda õnneni?
Sissejuhatus Kreeka ajalukku Looduse mõju tsivilisatsioonile Maa on mägine ja liigendatud poolsaarte ja saartega. Tasandikke vähe ja neid eraldavad mäeahelikud. 20 % territooriumist tasane, rannajoone pikkus 4000 km. Suhtlemine naabritega käib meritsi Elatutakse põllundusest ja kaubandusest Kronoloogiline ülevaade 2200 -2000 eKr. tungisid Balkani poolsaarele arvatavad kreeklaste esivanemad. 2000 -1100 eKr. Kreeta – Mükeene periood 1100 -800 eKr. Tume ajajärk 800 -500 eKr. arhailine periood 500 -338 eKr. Klassikaline periood 338 -30 eKr. hellenismiperiood
Kreeta-Mükeene Koostasid: Sirli Mändmets ja Kristina Bauer Vana-Kreeka jaguneb perioodiliselt viieks: Kreeta- Mükeene periood, tume ajajärk, tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline ajajärk, hellenismiperiood. Kreeta-Mükeene Kujunes umbes 2000 1000 e.Kr. Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast pärineb ,,Trooja sõja" temaatika. Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 500 e.Kr. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tege...
Kreeka ajaloo põhiperioodid Asend Vana kreeka e. hellas hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa ,Egeuse mere saared ning Väike-Aasia lääneranniku, samuti kreeklaste poolt asustatud alasid Vahemere basseinis (eelkõige Sitsiilias ja Lõuna-Itaalias),Põhja-Aafrikas,Marmara ning Musta mere rannikul. Kreeta-mükeene periood · U 2000-1100 aastat eKr · Nim ka egueuse kultuuriks · U 2000 ekr alguse omanäoline ja kõrgetasemeline minoiline tsivilisatsiion, tähtsaim keskus KNOSSOS · U 1600 eKr arenes tsivilisatsioon Mandri-Kreeks, tähtsaim keskus Mükeene. Tume ajajärk · U 1100 -800 eKr · Nim ka rauaajaks ja MOMEOSE AJAJÄRGUKS · Tsivilisatsiooni langus :lossid hüljatud, kiri unustatud,elanike arvu langus · Osa kreeklasi rändas üle Euguse mere Väike-aasia läänerannikule Arhailine periood · U 800-500 aastat eKr · Suurenes elanike arv, kujunesid linnad · Ülemkihi tekkimine · Sidemete tihenemine...
· tragöödia ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend. Tragöödia mõiste võeti esimesena kasutusele Vana-Kreekas. · komöödia ehk pilke-või naljamäng; lõbusa lõpplahendusega näidend · dionüüsiad pidustused Dionysose auks Vana-Kreekas 2. Kreeka ajaloo perioodid: Kreeta-Mükeene, Tume ajajärk, Arhailine periood, Klassikaline periood, Hellenismiperiood. Iga perioodi lühiiseloomustus, tähtsamad sündmused. Kreeta-Mükeene period u 2000-1100 aastat eKr: o 2000 aastat eKr tekkisid Kreeta saarel lossid ja neid ümbritsesid linnad o kujunes kiri o alguse sai omanäoline minoiline tsivilisatsioon,mille tähtsamaiks keskuseks kujunes Knossos o 1600 a eKr arenes tsivilisatsioon ka kreeklaste asustatud Mandri- Kreekas.Siinseks tähtsamaiks keskuseks tõusis Mükeene
* kujunesid linnriigid e polised * tähestik * eeposed * nn suur kolonisatsioon * olümpiamängud 776 eKr 4) Klassikaline ajajärk 500-338 eKr * Kreeka-Pärsia sõjad (Kreeka võitis): 490 eKr Maratoni lahing, 480 eKr Salamise merelahing * Sparta ja Ateena said võimsaimateks linnriikideks * Peloponnesose sõda Sparta Ateena vahel 431-404 eKr * Sparta ülemvõimu ajajärk * Makedoonia tugevnemine * Chaironeia lahing 338 eKr Makedoonia kreeklased. Kreeka langes Makedoonia võimu alla 5) Hellenismiperiood 338-30 eKr * Makedoonia kuningas Aleksander Suur vallutas Ees-Aasia kuni Indiani * Aleksandri surma järel 323 eKr riik lagunes * kreeklased ja kreeka kultuur jõudsid kaugele Idamaadesse kreeka ja Idamaade kultuuri segunemisel tekkis kõrgetasemeline hellenistlik kultuur. * 146 eKr langesid Kreeka ja Makedoonia Rooma võimu alla. 30 eKr langes Rooma võimu alla viimane hellenistlik riik Egiptus. IV Kreeka linnriik Oli kolm valitsemisviisi: · aristokraatlik (Sparta)
Arutlus: Kreeka klassikaline periood ja Hellenism - sarnasused ja erinevused Kreeka klassikaline periood kestis 5.-4. sajandil ekr ja hellenismiperiood oli oma hiilguses 4.-1. sajandil ekr. Nees on kaks väga erinevat ajajärku, aga samas leiab ka mõned sarnasused. Klassikalise perioodi ajal olid kreeklaste levikualaks Balkani poolsaar, kolooniad olid neil ka Vahemere ja Musta mere ääres. Hellenismiperioodil lisandusid elukohaks Süüria, Egiptus, Väike-Aasi ja Palestiina.Hellenismiperioodil kreeklaste alad suurenesid, sest neil oli maailmakuulus valitseja Aleksander Suur.
KREETA SARNASUSED MÜKEENE Lossidel polnud kindlustust Lossid Suured müürid kaitseks Eluruumid olid luksuslikult Religioon Sõjakas sisustatud Vee juurde- ja Kiri(lineaarkiri) Austasid minolisi äravoolurennid jumalannasid ja jumalaid Palju jumalannasid/palju Loomade jumalikustamine jumalannasid puudus Olulisel kohal oli härg KREEKA Arhailine periood *Kasvas elanikkond *Kujunesid linnad *Olümpia mängud Klassikaline periood *Kujunes demokraatlik riigikord *Peloponnesose sõda tegi lõpu Ateena võimsusele *Sparta domineeris Kreekas *Sparta ülemvõim lõppes *Moodustati Kreeka linnriikida liit *Kreeka langeb Makedoonia võimu alla VANA-KREEKA Kodanikuks saamine...
Kreeka klassikalise perioodi ja hellenismi sarnasused ja erinevused Klassikaline ajajärk leidis aset 5.-4. sajandil eKr. Sellel ajastul oli Kreekas palju sõltumatuid linnriike. Hellenite ühtsus kujunes keele, kommete ja usundi alusel. Hellenismiperiood kestis 4.-1. sajandil eKr. Hellenismi peamised sündmused on seotud Aleksander Suure vallutustega. Kujunes välja maailmaühiskond, kus domineerisid kreeka keel ja kunst. Millised olid sarnasused ja erinevused nende kahe ajastu vahel? Klassikalisel ajajärgul olid tähtsad polised ehk kreeka linnriigid, mis olid väiksed, koosnesid kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Linnriiki valitsesid kodanikud. Hellenismi perioodil aga kaotas kreeklaste tavapärane riigikorraldus polis oma senise tähtsuse. Leian, et polis kaotas oma olulisuse sellepärast, et kõiki hellenistlikke suurriike valitsesid kreeka- makedoonia päritolu monarhid. Seega ei valitsenud linnriiki enam kodanikud...
korralikult üles märkida. Selle nimi oli alfabeet ning koosnes nii täis-kui kaashäälikutest. Kuid ka tähestik võeti üle foiniiklastelt ning ainult muudeti seda endale sobivamaks ja arusaadavamaks. Varastes Idamaades ei tegeldud filosoofiaga sellisel tasemel nagu seda tehti Kreekas. Kreeka filosoofid ning nende arutlused on siiani tuntud ning tunnustatud. Nad tegelesid looduse ja selle tekkepõhjuste uurimise ja selgitamisega. Hellenismiperiood ongi mõjutanud Kreeka ja Idamaade kultuuri tänaseni ja kõige rohkem. On võetud omaks üksteise kultuuri ja teadmisi erinevates asJades. Siiani on osasid neid mõjutusi ka precuts tsivilisatsioonides näha. Kristo Juurikas Tallinna Kuristiku Gümnaasium
Kreeta-Mükeene periood 2000-1100 ekr(minoiline tsiv ; mükeene) Tume ajajärk 1100-800 ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) Arhailine periood 800-500 ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus (Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) Klassikaline periood 500-338 ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg; Peloponnesose sõda; Sparta ülemvõim; Makedoonia sõda ) Hellenismiperiood 338-30 ekr(uus ajajärk; Aleksander II). ||Minoiline- lossid; Knossos; lineaarkiri; lossid linnad kindlustamata; Sõjakate joonte puudumine;härg oli religioonis olulisel kohal. ||Mükeene- sõjaline üleolek (hobused&kaarikud), Kreeta saare vallutus, mionoilisest võeti omaks lossikultuur, lineaarkiri, kreetane olme. Kreeka Homerose Ilias (lugu Achilleuse raevust ja selle tagajärgedest), Odüsseia(eksirännakutel mehe naist kositakse, tapab kõik). Usupidustused- pillimängu, laulu või spordivõstlused. Delfi oraakel- Püütia istus templi tagumises ruumis...
Sparta ja Ateena. Hellenid ja barbarid: hellenite kasvatus, haridus ja igapäevaelu. Kreeka kultuur Filosoofia: Sokrates, Platon, Aristoteles. Makedoonia tõus ja hellenism: Aleksander Suur. Kronoloogiline ülevaade u 2000-1100 eKr Kreeta-Mükeene periood u 1100-800 eKr Tume ajajärk (rahvasteränne) u 800-500 eKr Arhailine periood (I olümpiamängud, Rooma linna rajamine) u 500-338 eKr Klassikaline ajajärk (Platon asutab filosoofiakooli) 338-30 eKr Hellenismiperiood (Aleksander Suure valitsemisaeg) Edasi: Varane Rooma keisririik, Hiline Rooma keisririik jne) Minoiline tsivilisatsioon Euroopa varaseim kõrgkultuur- Kreeta kõrgkultuur Knossose loss (tuntud freskod) Sir Arthur Evans Kuningas Minos Matriarhaalne ühiskond? Härja akrobaatika Delfiinid Naised KIRI Hieroglüüfid ( kuni u 1900 eKr) Lineaarkiri A Lineaarkiri B Phaistose ketas (Heraklioni arheoloogiamuusemis) u 2000 eKr Mükeene Sõjakad kreeklased
See tekitas vastuolu, kuni Ateena kogus jõude ja lõpuks purustasid 371a Sparta. Makedoonia tõus 359-338: Makedoonlased olid kreeklaste lähedane sugulusrahvas. Kuningas Philippos II tugevdas oma ümberkorraldustega Makedoonia riiki ja armeed, see hakkas sekkuma Kreeka suhetesse. Philippos näitas end sõbrana ning osa kreeklasi hakkas teda pooldama. Makedoonia vastu seisis Ateena, kuid mis sai Makedoonialt lüüa ja Makedoonia sai võimu üle Kreeka. /// Hellenismiperiood 338-30a eKr Aastatel 334-326 vallutas Makedoonia kuningas Aleksander Suur makedoonlaste ja kreeklaste juhina Pärsia riigi ja jõudis välja Indiani. Kreeka lähinaabrid olid kõik kreeklaste ülemvõimu all. Aleksander Suure vallutusretk pani aluse uuele ajajärgule, mida tuntakse hellenismiperioodi nime all. Pärast A.Suure surma suurriik lagunes ja tekkis nn hellenistlik kuningriik (mitu). Kõik Kreeka linnriigid olid sellel ajal Makedoonia ülmvõimu all.
1. Kreeka ajaloo perioodid ( 5 perioodi koos ajalise määratlusega ). a)Kreeta Mükeene periood u. 2000-1100 a. eKr. b)Tume ajajärk u. 1100 800 a. eKr. c)Arhailine periood u. 800 500 a. eKr. d)Klassikaline periood u. 500 338 a. eKr. e)Hellenismiperiood 338 30 a. eKr. 2. Valitsemise vormid. a)Aristokraatia rikaste aristokraatide võim b)Demokraatia rahva võim Ateenas. c)Türannia ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, tavaliselt lühikeseks ajaks. d)Oligarhia väheste rikaste võim Spartas. 3. Võrrelge Ateena ja Sparta ühiskonda (ühiskonna struktuur, valitsemine, eluolu, kasvatus ). 4. Jumalad. Zeus jumalate valitseja, taevajumal ja piksejumal.Sageli ilmus kotkana. Hera Zeusi abikaasa ja õde.Taeva kuninganna.Teda nimetati veisesilmaks. Poseidon Zeusi vend.Merejumal.Tekitas kolmhargiga tormi ja maavärinaid Hades Zeusi vend.Allmaailma ja surnute valitseja. Demeter Zeusi õde.M...
Kordamine: Vana-Kreeka 1. Polis, selle kodanikud ja mittekodanikud, polise valitsemisvormid. Polis Vana-Kreeka linnriik, mille juurde kuulus linn ja selle ümber olev maapiirkond. Polis võis valitsemisvormilt olla: * aristokraatlik võim on koondunud aristokraatide kätte, nõukogu ja ametnikud valitakse nende hulgast, neile kuulub ka keskne roll valitsemises. (nt. Sparta) * demokraatlik rahva võim, nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast, keskne roll valitsemises on rahvakoosolekutel (nt. Ateena demokraatia Periklese ajal) * türannia võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta, rahulolematute suhtes rakendatakse terrorit. (nt. Ateena Peisistratose ja tema poegade türannia) Polise elanikkond koosnes kodanikest (kodanik oli meessoost vaba põliselanik) ja mittekodanikest: naised, orjad, välismaalased, mõnel pool käsitöölised, rentnikud. Kodanikuõigustest olid nad ilma jäetud, sest : 1.)...
Vana-kreeka perioodid: Kreeta- Mükeene ( 2000-1100, Trooja sõda, Knossose vallutamine), tume ajajärk(1100-800, väljaränne, raha kasutusele võtt), tsivilisatsiooni uus tõus (tähestik, olümpiamängud, seadusandluse algus), klassikaline ajajärk(500-338 Kreeka Pärsia sõjad, filosoofia algus), hellenismiperiood (Aleksandri sõjakäigud, Rooma ülemvõim) Kreeta Kreeta+Mükeene Mükeene Vaba lihtrahvas Aristok. orjad aeg 2000-1400 eKr Vanim periood 15. saj eKr Kes? talupojad rikkad Sõjav. kiri Lineaarkiri A Oli tekkinud kiri Lineaarkiri B Ül. Osaleminerahva- Riigi ju- Rasked
1. Mesopotaamia 2. Egiptus 3. India 4. Hiina 5. Kreeka Ajalooteadus- humanitaarteadus mis uurib inimestega ja temaga seonduvat Antropogenees- inimese kujunemine Arheoloogia- ajalooteadus, uurib esemelisi allikaid Homosapiens- tark inimene Vana-Kreeka perioodid 1. Kreeta-Mükeene periood (umbes 2000-1100 ekr) 2. Tume ajajärk (umbes 1100-800 ekr) 3. Arhailine periood (umbes 800-500 ekr) 4. Klassikaline periood (umbes 500-338 ekr) 5. Hellenismiperiood (umbes 338-30 ekr) Klassikaline Kreeka Ateena 1. Pigem mereriik 2. Vaimne kultuur (kirjandus, ajaloo teadvustamine jne ) 3. Demokraatia Sparta 1. Tegeldi põllundusega, karjanduse kui ka kalapüügiga, meresõidu ja mere taguste kolooniate rajamisega 2. Pigem maismaariik 3. Kasvatus oli karm ja eluviis askeetlik 4. Väga range distsipliin (kasvatatakse välja sõjaks, militaarne) 5. Aristokraatia 6. Lakooniline kõne (napp kõneviis)