mõis - töötleb talude toodetu (piim, vili, kartul, vill jne.) ning müüb selle turul Industriaalsed tootmisvormid talu - mõisalt võetakse maa (maareform. Eestis 1919), talu toodab ja töötleb suurtalu - tekivad talude liitumisel (osad väiksemad talud lähevad pankrotti), rohkem maad, saab kasutada tehnikat, kasutab palgatööjõudu; kolhoos, sovhoos spetsialiseeritud talud - toodavad ainult piima, vilja, marju-puuvilju, mune-linnuliha, liha vms latifundiumid (ekstensiivsed teraviljatalud) - suure pindalaga, kuivem stepp ning preeria, töölised palgatakse ainult kündmise, külvamise, viljalõikuse ajaks, muul ajal on talu mahajäätud, hektarisaak madal rantso - latifundiumitega samades piirkondades, suur pindala, lambad, lihaveised, täiskasvanud loomad otse karjamaalt tapamajja; Argentina, USA, Austraalia; kauboi istandused - lähistroopikas ja sellest ekvaatori poole jäävates kliimades, kasvatatakse
Rooma provintsid Idaprovintsid Lääneprovintsid Idaprovintsid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus- arenenud maad Peamine keel- kreeka keel Rooma võimu all Keisririigi jõukamad alad Ladina keel levis vähe- riigivalitsemises ja õigusemõistmises Lääneprovints Gallia(Prantsusmaa), Britannia, Hispaania, Põhja-Aafrika- arengutase jäi Roomale alla Omasid roomalikku ilmet Keel: Ladina keel Tekkisid orjatööl põhinevad suurmaavaldused- latifundiumid Lääneprovintsid olid rohkem romaniseerunud, kui idaprovintsid - Romaniseerumine ehk roomapärastumine Lääne- ja Ida-Rooma tekkimine Rooma impeeriumis tekkisid kodusõjad Diocletianus lõpetas riigis kestnud segadused Jagas riigi kahe keisri vahel, üks idaprovintsi valitsejaks teine lääneprovitsi Valitsemist jätkas Constantinus Suur Diocletianus Constantinus Suur Kuulutas välja üldise usuvabaduse Rooma riigis
lõpus lõpus Hõlmasid Kreekat, Väike-Aasiast, Süüriat, Hõlmasid Palestiinat ja osa Põhja-Aafrikast Olid majanduslikult kõrgel tasemel. Olid kultuuriliselt kõrgelt arenenud. Linnad säilitasid kreekaliku välisilme. Suhtlemiskeeleks oli valdavalt kreeka keel. Ülekaalus väiketalupojad, kes harisid kas Ülekaalus orjatööl põhinevad latifundiumid isiklikku või renditud maad. Miks olid ühes riigis nii suured erinevused ida- ja lääneosa vahel? ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... Hiline Rooma keisririik 3.-4. sajandil 3. saj
----- Muistne kultuur Suuremad linnad tekkisid alles Rooma Jõukad linnad riigi ajal Jäid arengutasemelt Roomale alla Arenenud majandus Kõrgelt arenenud kultuur Ladina keel Kreeka keel Peamiselt orjatööl põhinevad Ülekaalus väiketalupojad, kes harisid isiklikku suurmaavaldused - LATIFUNDIUMID või suurmaaomanikult renditud maad Väiketalude osatähtsus väiksem Väiketalude osatähtsus suurem ÜHISKOND JA ELUOLU Rikkad ja suurmaaomanikud elasid linnas ning nõukogu ja ametnikud korraldasid ümbritseva maapiirkonna asju Roomlased sattusid vallutussõdade tagajärjel Kreeklaste kultuuri mõju alla (kreeka keel+kirjandus)
Egiptus Põhja-Aafrika keel kreeka keel ladina keel kultuur Kõrgelt arenenud kõrgkultuur Foiniikia päritoluga kõrgkultuur linnad Kreeka joontega roomalikud põlluharimine väiketalupojad Latifundiumid orjatööl põhinevad suurmaavaldused Seisused: 1.keiser 2.senaator 3.ratsanik 4.vabad mehed 5. vabaks lastud 6.orjad Õiguse põhimõtted: Kõik Rooma kodanikud olid seaduse ees võrdsed, neid ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista ja neil oli õigus edasi kaevata keisrile endale. õigused põhinesid praktilisel kogemusel "tsirkust ja leiba" - Rooma tahvale pakuti tasuta vaatemänge ja süüa
sõjavägi- proletariaadid). Riik oli liiga suur kõik ei saanud valitsemises kaasa lüüa. Rahvakoosoleku lagunemine- hakkas koosnema proletariaatidest, kes polnud võimelised täitma kodanike kohustusi. 12. Isel. Rooma provintse Lääne- Gallia, Britannia, Hispaania, Põhja-Aafrika. Uued linnad tekkisid alles Rooma riigi ajal, tegeleti põllumajandusega. Ladina keel, peamiselt orjatööl põhinevad suurmaavaldused latifundiumid. Ida- Kreeka, V-Aasia, Süüria, Egiptus. Jõukad vanad linnad, kus tegeleti peamiselt kaubandusega. Kreeka keel, väiketalupojad, kes harisid isiklikku või suurmaaomanikelt renditud maad. 13. Miks oli kõnekunstil poliitikas suur roll? Poliitiku edukus sõltus selllest, kuidas ta suutis senatis, rahvakoosolekul jne oma vastaste seisukohti kummutada ja veenda teisi oma seisukohtade õigsuses. 14. Millised olid Cicero kõnestiilid?
Rajati kolooniaid Rooma kodanikega asustatud sõjalised tugipunktid vallutatud aladel. Osa linnu munitsiipiumid säilitasid omavalitsuse, rahvale Rooma kodakondsus. Liitlased pidid toetama sõjaväega, mitte maksma makse (enamik Itaalia linnadest). Itaaliast väljaspool vallutatud alad provintsid, mille eesotsas asehaldur. Vallutuste tagajärjed Kasvas kaubandus. Roomast Vahemeremaade keskus. talupoegade laostumine -> linnad täituvad proletaaridest, orjanduse areng -> latifundiumid. Vennad Tiberius ja Gaius Gracchus proovisid vaestele maad anda, kuid hukutati. Rooma perekond Roomas oli tegemist patriarhaalse suurperega (familia). Perekonnapeaks oli isa, kellel oli teiste pereliikmete üle piiramatu võim (võis ka soovi korral tappa, kuid see oli taunitud). Selline olukord kestis isa surmani, mille järel tema pojad iseseisvusid ning neist said omakorda perekonnapead (pater). Naistel
lõpus lõpus Hõlmasid Kreekat, Väike-Aasiast, Süüriat, Hõlmasid Palestiinat ja osa Põhja-Aafrikast Olid majanduslikult kõrgel tasemel. Olid kultuuriliselt kõrgelt arenenud. Linnad säilitasid kreekaliku välisilme. Suhtlemiskeeleks oli valdavalt kreeka keel. Ülekaalus väiketalupojad, kes harisid kas Ülekaalus orjatööl põhinevad latifundiumid isiklikku või renditud maad. Miks olid ühes riigis nii suured erinevused maa ida- ja lääneosa vahel? ………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………… III Hiline Rooma keisririik 3.-4. sajandil 3. saj
Ida- ja lääneprovintside erinevused Lääne:(Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia) majanduslikult mahajäänud, linnad olid väiksemad, olid valdavalt põllumajanduslikud, kaubandus ei olnud eriti aktiivne, ladina kultuur Ida: (Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus) jõukamad, suuremad linnad ja aktiivsem kaubandus, levis kreeka keel ja kultuur ÜHISKOND JA ELUOLU Paljudes piirkondades kujunesid ulatuslikud , orjatööl põhinevad suurmaavaldused- latifundiumid. Algul läks nende toodang peamiselt müügiks, kuid hiljem muutusid need üha enam isemajandavateks suurmõisateks, kus kõik, mis toodeti, ka tarbiti ise. Seisused keisririigis Ülemkihi moodustasid seisused 1.) Senatiaristrokraatia, see moodustus senaatorite baasil. Neile kuulusid tähtsaimad riigiamaetid ja paljud neist olid ka provintside asevalitsejad. Neil olid ka suured maavaldused. 2.) ratsanikud, nad olid teatud varandusliku positsiooni saavutanud roomlased, sest
Aafrika jäid oma arengutasemelt enamasti Roomale alla. Üksnes Põhja-Aafrikas oli juba Kartaago hiigelaegadest levinud foiniikia päritoluga kõrgkultuur. Kõikjal mujal olid roomlased aga kultruuritoojad. Suuremad linnad tekkisid alles Rooma ajal. Peamiseks keeleks oli ladina keel, millest on arenenud neis piirkondades praeguseni kõneldavad romaani keeled. Lääneprovintsides oli peamiseks elatusallikaks põllumajandus. 2 Latifundiumid peamiselt orjatööl põhinevad suurmaavaldused, mis levisid lääneprovintsides ja osalt ka Itaalias. Esialgu läks latifundiumide toodang peamiselt müügiks, kuid mida aeg edasi, seda enam hakasid latifundiumid end ise majandama. Lõpuks said neist suurmõisad. 3
Rajati kolooniaid – Rooma kodanikega asustatud sõjalised tugipunktid vallutatud aladel. Osa linnu munitsiipiumid – säilitasid omavalitsuse, rahvale Rooma kodakondsus. Liitlased – pidid toetama sõjaväega, mitte maksma makse (enamik Itaalia linnadest). Itaaliast väljaspool vallutatud alad – provintsid, mille eesotsas asehaldur. Vallutuste tagajärjed Kasvas kaubandus. Roomast Vahemeremaade keskus. talupoegade laostumine -> linnad täituvad proletaaridest, orjanduse areng -> latifundiumid. Vennad Tiberius ja Gaius Gracchus proovisid vaestele maad anda, kuid hukutati. Rooma perekond Roomas oli tegemist patriarhaalse suurperega (familia). Perekonnapeaks oli isa, kellel oli teiste pereliikmete üle piiramatu võim (võis ka soovi korral tappa, kuid see oli taunitud). Selline olukord kestis isa surmani, mille järel tema pojad iseseisvusid ning neist said omakorda perekonnapead (pater). Naistel
19. Kapitoolium künkast sai kindluse asupaik 20. Keiser - Caesari nimest. Ladina keeles oli hääldus ,,kaesar". Ainuvalitseja tiitel. 21. Kleopatra Antonius toetas hellenistliku Egiptuse valitsejannat. 31 eKr sai Antoniuse laevastik lüüa ning ta põgenes Egiptusesse, kus ta tappis ennast koos Kleopatraga. 22. Klient vaene kodanik andis ennast kliendina rikka kaaskodaniku kaitse alla 23. Konsul senatis sest valiti kaks ametnikku, kes olid konsulid (kõige kõrgemad) 24. Latifundiumid - orjatööl põhinevad suurmaavaldused - olid lääneprovintsides. 25. latiinid itaalikute haru, elasid Latiumi maakonnas 26. liitlane - munitsiipiumid olid kohe ka liitlased. Enamik Itaalia linnu ja rahvaid. 27. magistraat (vabariik) valiti rahvakoosolekul üheks aastaks, olid kollegiaalsed. 28. Marius väepealik sõjareform, sõjavägi muutus palgaliseks, värbati proletaare 29. Milano edikt legaliseeriti ristiusk 30
alade vallutamise, osalt olemasolevate provintside väiksemateks jagamise tõttu. Idaprovintsid: nt Kreeka, Süüria, Egiptus; kreeka keel; kultuur kõrgelt arenenud; linnad idapäraste joonte ja kreekaliku välisilmega; põlluharimises väiketalupojad. Lääneprovintsid: nt Gallia, Britannia, Hispaania, Itaalia; ladina keel; foiniikia päritoluga kõrgkultuur; linnad roomaliku ilmega ja polnud nii arenenud; põllumajanduses orjatööl põhinevad suurmaavaldused latifundiumid. Rooma õigus Kõik olid seaduse ees võrdsed, keiser oli kõrgeim kohtunik. Arvestati kreeka seadusi, eelnevaid kaasusi. Kohtus sai edasi kaevata ning mitte keegi ei olnud algusest peale süüdi. Meelelahutus Kaarikusõidud Circus Maximuses, Colosseumis gladiaatorivõitlused. Tsirkust ja leiba et proletaarid mässama ei hakkaks. Rooma religioon Usuti vaimudesse (nuumen), tehti neile annetusi. Jumalad võeti suuresti üle Kreekast. Jupiter- peajumal, Mars
Lääneprovintsid Põhja-Aafrika,Hispaania,Gallia ja Britannia olid enne roomlaste vallutamist suuremalt jaolt alles riigi tekke staatusel. Linnad hakkasid suurenema alles peale Rooma võimu. Ühiskond säilitad siin selgelt põllumajandusliku üldilme. Leegion suurim ja olulisim väeüksus Rooma armees, koosnes umbes 5000 mehest. Roomas olid väga arenenud linnad.Rooma ühiskond oli seisuslik.Roomas oli ka orjanduslik ühiskond. Latifundiumid suurmaavaldus Vana-Roomas. Senaatoriseisuse moodustasid Rooma riigi ülikud,senaatoriperekonnad.Senaatroid olid ka suurmaa valdajad. Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased,kes jäid väljaspoole senaatori seisu. Tegelesid kaubandusega ja finansteenustega. Sageli määrati neid ka kohtunikeks. Lihtrahvas moodustasid linna käsitöölised ja maal elavad põlluharijad. Kui linn kasvas suurenes ka proletaaride ehk varatute linnaelanike hulk.
kes pääsevad keisri jutule või mitte ! 5. Rooma õiguse põhimõtted: 1. Kõigi inimeste võrdsus seaduse ees. 2. Süütuse presumptsioon 3. Õigust mõistab ainult kohus 4. Otsust võib edasi kaevata kõrgema astme kohtusse 6. Ida- ja lääneprovintside erinevused Lääneprovints Gallia Britannia, Hispaania, Põhja-Aafrika arengutase Roomast allpool ladina keel elatusallikas põllumajandus latifundiumid (orjatööl põhinev suurmaavaldus) Idaprovints Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus jõukate linnade ja arenenud majandusega maad kreeka keel tootmine väikestes taludes 7. ! Tuunika- Roomlaste rõivaese, ülepea tõmmatav särk, mis tõmmati vööga keskelt kokku Tooga- Vana-Roomas meeste rõivaese, mis pandi tavaliselt tuunika peale. Villasest kangast poolringikujuline riidetükk, mis mässiti ümber nii, et vasak õlg jäi kaetud ja
3 puuniasõda kartaagoga. Laienemine idapoole. Kodusõjad väepealike vahel (pompeius ja caesar; antonius ja octavianus). 5. Vabariiklik kord patriitisid ja plebeid. Plebeide võitlus võrdsete õiguste eest. Hakati valima rahvatribuune, keelati võlaorjus, jagati maatükke, lõpuks kaotati P ja P seisusevahe. 6. Vabariigi languse põhjused talupoegade laostumine, Gracchuste reformide nurjumine, tekkisid orjatööl baseeruvad latifundiumid. Palgaarmee kujunemine. 7. Varane keisririik rahvakoosoleku võim vähenes. Senatist sai keisri nõuandja ja senaatoriteks said ka provintside arostokraadid. Magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Kodakondsuse sisulise tähenduse kadumine. 8. Hiline keisririik sõdurkeisrite aeg. Korra taastamine keiser Diocletianuse ajal. Impeeriumi jagunemine (ida- ja lääneosa), suur rahvasterändamine, Lääne-Rooma lõpp. 9
Arengutase Foiniikia päritolu kõrgkultuur, romaniseerusid rohkem Arenenud majandus, jõukad alad, muistne kultuur Linnad Roomalik ilme Jõukad linnad, kreekalik ilme Põllumajandus Ülekaalukas põllumajandus, suurmaavaldused latifundiumid, suurmõisad väiketalupojad Ida-Rooma oli jõukam, rohkem arenenum ja oli parem sõjavägi. Päritolu Kus kasutati orjade tööd? Orjade õiguslik seisund Vabakslastud Toodi vallutussõdade käigus, erinevad Põllumajanduses, kaevandustes, Peremehe vara kõnelevad tööriistad, Ori pidi ise endale elatist teenime, ori võis
Linnad Roomalik ilme Jõukad linnad, Põllumajandus Ülekaalukas põllumajandus, suurmaavaldused latifundiumid, suurmõisad väiketalupojad Varane keisririik Hiline keisriri
Linnad Roomalik ilme Jõukad linnad, Põllumajandus Ülekaalukas põllumajandus, suurmaavaldused – latifundiumid, suurmõisad väiketalupojad Varane keisririik Hiline keisriri
2 konsulit - neile kuulus kõrgeim tsiviilvõim , juhtisid sõja ajal sõjaväge Senat kõrgeim amet Tsensorid (valvasid kodaniku elukombeid) Kvestorid vastutasid riigikassa eest Rahvatribuunid (ametnikud) mis kahjustasid lihtrahva ja plebeide suhet Loe juurde Sõjavägi vabad kodanikud, varustus muretseti ise Vennad Gracchused loovutada ülejäänud Pidevate sõdade tõttu ei saanud talupojad tegelefa põlluharimisega ja talupojad laostusid Tekkisid orjatööl põhinevad latifundiumid 24 esimene kodusõjad Mariuse ja Sulla vahel Via appia tee, mis viis sadamalinna, risti löödud inimesed. Crassus Sai kuulsaks Spartacuse ülestõusu mahasurumisega Pompeius - Caesar vallutab gallia, tapsid 12 meest lõid mõõgad sisse (triumviraat) Caesari kalender 1918 (Pärast Gregoriuse kalender) ruubika jõe langetamine langetas raske otsuse Vabariigi langus · 59 a. Valite caesar konsuliks 58-51 alistas Gallia Rooma võimule
valitsusajal., riik hõlmas Belgiat, Prantsusmaad, Austriat jne..kehtis nn Rooma rahu-Rooma riigi tagatud rahu ja julgeolek. Rooma sõjavägi- peamine väeüksus oli leegion, koosnes 5000 mehest. Pidasid tähtsaks sõjatehnika täiustamist. Roomlased panid aluse õigusteadusele. Rooma provintsid:Idaprovintsid -Kreeka , Väike-Aasia, arenenud majandusega maad. Vabad talupojad. Lääneprovintsid-Gallia, Hispaania, Britannia- jäid arengult Roomale alla. Orjatööl põhinevad suurmaavaldused-latifundiumid. Ühiskond ja eluolu:Satuti kreeklaste kultuurimõju alla. Ühiskonna kõrgeim aste oli- senatiaristokraatia, järgnesid ratsanikuseisus-samuti jõukad, Madalaim aste orjad. Mehed olid perepead ja naistel puudusid poliitilised õigused. ...Rõivad-alusrõivas-tuunika , pealisrõivas meestel tooga.....Linn : Foorum oli linna süda , Jumalate tempel Panteon.....Rooma hipodroom-Circus Maximus, gladiaatorite mõõgavõitlus võeti üle etruskitelt, suurim amfiteater oli Colosseum.
Idaprovintsid(Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus)-muistse kultuuri, jõukate linnade ja arenenud majandusega maad. Peamine keel kreeka keel. Keisririigi kõige jõukamad alad.Väiketalupojad, kes harisid isiklikku või suurmaaomanikult renditud maad. Lääneprovintsid(Gallia, Britannia, Hispaania ja Põhja-Aafrika)-jäid arengutasemelt Roomale alla. Peamine keel ladina keel. Põllumajanduslik iseloom. Orjatööl põhinevad suurmaavaldused-latifundiumid. ,,TSIRKUST JA LEIBA" ROOMA RELIGIOON(olemus, mõjutused, näited) Pikkamööda ilmuvad Roomas ka kreeka müüdid ja legendid, näiteks Herkulesest (Heraklesest) ja teistest jumalaist ning kangelastest. Jumalad hakatakse kreeka kombe kohaselt kujutama inimeste taolistena ja valmistama nende kujusid. Rooma religiooni ilmuvad uued, kreeka jumalad, näiteks jumal Apollon. Teised rooma jumalad hakkavad samastuma vastavate kreeka jumalatega. Rooma peajumal
piir.Itaalias oli vaid keisri ihuvägi. Sõjaväe peamine üksus oli leegion(5000meest,raskerelvastus,jalavägi), malelaua ruutude allüksustena.Võimaldades vahetada üksusi ja liikuda mäestikulgi.Leegionis-kergerelvastusega jalamehed,ratsaväeüksused.ratsavägi kaitses jalaväge küljelt, tegi luuret ja jälitas vaenlast. Võidukaid väepealikke autasustati triumfidega. Ühiskond ja eluolu: · Enamik talupojad. Maaomanikud, rentnikud. · Latifundiumid ulatuslikud, orjatööl põhinevad suurmaavaldused. Toodang müügiks. Aja jooksul muutusid isemajandavateks suurmõisateks. · Arenenud linnad. Linn majandus-, kultuuri ja poliitilised keskused. Rikkad, maaomanikud elasid linnades. · Linn ja ümbritsev maapiirkond tihedalt seotud. · Senaatoriseisus: ülikud. Algselt linnriigi aristokraatia, keisririigi ajal provintsiaristokraatia esindajad. Suurmaavaldajad, veetsid enamuse ajast Roomas. · Ratsanikuseisus: rikkad ja mõjukad roomlased
Idaprovintside linna eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu (Itaaliasse ja lääneprovintsidesse). Seal kõneldi peamiselt kreeka keelt. Ladina keelt kasutati vaid riigivalitsemises ja sõjaväes. Idaprovintsides olid väiketalud. Juba enne roomlaste vallutusi oli siin olnud kõrgkultuurid. Lääneprovintsid olid peamiselt põllumajanduslikud. Seal olid orjatööl põhinevad latifundiumid. Lääneprovintsides olid väiksemad ning nooremad linnad. Lääneprovintse mõjutas Rooma kultuur rohkem, kui Idaprovintse. 7. Rooma armee Vabariigi algusajal koosnes kodanikest ja liitlastest. Hilise vabariigi ajal kujunes välja palgasõdurite armee
leegion(5000 meest; peamiselt raskerelvastusega; jalaväelased;) Rooma õigus Riik toimis seaduslikul alusel. Seadused; kõigil kodanikel oli õigus kaevata edasi(apelleerida) kõrgemale seadusandjale; rooma riik oli õigusriik;seadusandlus sai alguse kaheteistkümne tahvli seadustest. 4.Ühiskond ja eluolu Maa ja linn Enamik elanikest olid talupojad; ülemkihi rikkus põhines peamiselt suurtel maavaldustel; suurmaavaldused- latifundiumid. Kõrgelt arenenud linnad;proletaarid-varatud linnaelanikud Seisuslik ühiskond: 1. Senaatoriseisus( rooma riigi ülikud) 2. Ratsanikuseisus(kuulusid rikkad; suurmaavaldajad) 3. Lihtarahvas(käsitöölised ja põlluharijad) Orjad ja vabakslastud Orjanduslik ühiskond; orjatöö osatähtsus oli suur; vallutussõjad võimaldasid orje juurde tuua; orjusesse võisid langeda ka haritlased; omanik võis orjaga teha mida soovis; sageli lasti orje vabaks; osteti end vabaks;
Kerkisid esile silmapaistvad seadusetundjad- juristid- ja kujunes selge juriidiline(õigusteaduslik)terminoloogia.Seega sai Roomas alguse õigusteadus. Rooma seadustest lähtuti Euroopas ka kesk- ja uusajal ning paljud põhimõtted kehtivad tänapäevalgi. 8.Millised muutused ühiskonnas kaasnesid Rooma vallutussõdadega?Rooma vabariigi languse põhjused 1)talupoegade laostumine: *pidevate sõdade tõttu ei saanud talupojad tegeleda põlluharimisega *tekkisid orjatöl baseeruvad latifundiumid, kus ei tegeldus niivõrd viljakasvatuse, kuivõrd oliivide ja viinamarjade kasvatamisega,sest provintsidest tuli Rooma rohkesti odavalt vilja. *Laostunud talupojad läksid Rooma ja neist said proletaarid. Vendade Gracchuste reform püüdis taastada elujõulist talupoegkonda,aga põrkas suurmaavaldajate vastupanule.Mõlemad vennad tapeti. 2)vabadel talupoegadel põhineva sõjaväekorralduse lõpp.Kuna talupojad ei saanud enam sõjaväekohustust täita,siis kuj palgaarmee
Rooma poliitika väljaspool Itaaliat. Vallutatud alad muudeti Rooma provintsideks. Provintsid pidid maksma makse ja provintside eesotsas olid Roomast pärit asehaldurid. Säilis kohalik omavalitsus ja kombestik. Provintsid jagunesid ida- ja lääneprovintsideks. (õpil lk.177 vaata erinevusi). Vabariigi languse põhjused: 1. Talupoegade laostumine Pidevate sõdade tõttu ei saanud talupoeg tegeleda põlluharimisega Tekkisid orjatööl põhinevad latifundiumid, kus kasvatati eelkõige oliive ja viinamarju, sest odavat vilja toodi provintsidest Talupojad laostusid ja läksid Rooma, kus neist said proletaarid 2. Uus sõjaväekorraldus Kuna talupojad ei saanud enam sõjaväekohust täita, siis kujunes palgaarmee. Proletaare hakati värbama palgasõduriteks (õ. lk.172). Sellised sõdurid olid truud oma väepealikule, mitte Rooma rahvale. 3. Riik oli kasvanud väga suureks
Diktaatorid määrati ametisse välisohu puhul pooleks aastaks. b. Nobliliteet Kitsas ring mõjukaid Rooma perekondi, kes palka saamata valitsesid riiki. c. Vabariigi languse põhjused: · Talupoegade laostumine, kes pidevate sõdade tõttu ei saanud maad harida. · Tekkisid orjatööl baseeruvad latifundiumid suurmaavaldused, kus kasvatati viinamarju ja oliivipuid. · Vendade Gracchuste reformide nurjumine, kes püüdsid taastada elujõulist talupoegkonda (maavalduste ülempiir 125 ha). · Palgaarmee kujunemine, mis oli truu eeskätt oma väepealikule mitte Rooma riigile. · Kodusõjad, milles lõpuks väljus võitjana keisririigile aluse pannud Octavianus
o Rooma valdused Itaalias - ager publicus e. Rooma riigi maa, kolooniad: sõjalised tugipunktid, munitsiipiumid: omavalitsus ja Rooma kodakondsus, liitlased: sõjavägi Rooma käsutuses väljaspool Itaaliat - provintsid: maa kuulus Rooma riigile (maksustatud), Rooma asehaldur + omavalitsus · Rooma lagunemine - ühiskonna kihistumise süvenemine - talupoegade laostumine, pidevad sõjad, orjanduse laienemine (latifundiumid), süvenev linnastumine, impeeriumi laienemine, kodanikkonna kasv: 89 eKr said kõik vabad Itaalia elanikud Rooma kodanikeks (pärast nn liitlassõdu, kui kodakondsus lõpetati kõigile itaallastele, kes võitluse lõpetavad) Vallandunud Liitlassõda oli roomlastele ülimalt ohtlik, sest liitlaste lahkulöömisega lakkas, Mariuse sõjaväereform (2. saj. Lõpus eKr), elukutseline palgasõjavägi: lojaalne pigem väepealikule kui
Kuna ühes kohas oli jõgi vahel siis sinna ehitati sild. 13. Millised Rooma jumalad on seotud meie päikesesüsteemiga. Pane joonis. Kirjuta ka jumalate valdkonnad. Venus - Venus armastuse ja ilu jumalanna Uraan - Uranos taevajumal Marss - Mars sõjajumal Jupiter - Jupiter peajumal Saturn - Saturnus viljakasvu ja põllutöö jumal Neptuun - Neptunus vetejumal Merkuur - Mercuriuselt kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt 14. Latifundium- Latifundiumid olid peamiselt Rooma riigis tekkinud ja põhiliselt orjatööl põhinevad suurmaavaldused. Leegion- oli Vana-Rooma armee peamine väeüksus, mis koosnes umbes 5000 mehest. Tooga- ametlik riietusese, mis koosnes ühestainsast valgest raske villase riide tükist Foorum- vanaaja linnades rahva kogunemiseks määratud väljak. Foorum oli linna poliitiline ja ärikeskus ning kohtu asupaik. Tuunika- koosnes kahest kokkuõmmeldud riidetükist ja kinnitati keskelt vööga.
kokku enamasti alles roomlaste vahendusel. Sealsed linnad olid enamikus roomlaste rajatud ja meenutasid seetõttu nii mõnigi kord väga Itaalia linnu. Kohalikud elanikud võitsid kiiresti omaks ladina keele ja rooma kultuuri. Samal ajal ei tekkinud läänepoolsetes provintsides linnu kunagi nii palju kui Vahemere idaosas. Enamik inimesi elas maal. Ka rikkad eelistasid linnaelule viibimist oma uhketes maamõisates. Rikastele kuulusid väga suured maavaldused ehk latifundiumid. Latifundiumi südames paiknes mõis kauni härrastemaja ja paljude abihoonetega. Latifundiumi põlde harisid tavalised orjad. Seal kasvatatud viljast veeti suur osa laevadega Rooma linna ja müüdi maha. Vahemere idaosa maad olid kõrgelt arenenud juba ammu enne roomlaste vallutusi. Neil oli roomlastelt vähe õppida. Ladina keel ja rooma kultuur levisid seal palju vähem kui lääne pool. Ladina keel oli küll riigikeel, kuid igapäevases elus kasutas enamik linnaelanikke kreeka keelt. Ka
seaduste kogum. Keisririigi ajal hakati üha suuremat tähelepanu pöörama sajandite jooksul välja antud seaduste süstematiseerimisele ja ühtlustamisele. Kerkisid esile juristid ja kujunes selge juriidiline terminoloogia. Roomas sai alguse õigusteadus. Ühiskond ja eluolu Maa ja linn Enamik Rooma riigi elanikest olid talupojad. Paljudes piirkondades kujunesid ulatuslikud, orjatööl põhinevad suurmaavaldused latifundiumid. Elanikkond jagunes kahte põhiseisusesse: ülemkiht ja alamkiht. Need omakorda jagunesid paljudeks alamseisusteks, millest kõige kõrgem oli senaatoriseisus, madalaim aga orjaseisus. Kõigi õigused ja kohustused tulid nende seisuslikust kuuluvusest. Senaatoriseisus oli kõigist kohustustest ja maksudest vabastatud. Kõik madalad olid maksumaksjad. Orjad ja vabakslastud Roomas oli orjanduslik ühiskond .Vallutussõjad võimaldasid orje pidevalt juurde
arenev haru elektroonikatööstus. Suurimad masinatööstuslinnad on Madrid, Barcelona, Valladolid, Zaragoza, põhjaranniku sadamalinnad ning Cádis ja Valencia. Kogu tööstusest paikneb 3/5, sh oluline osa keemia-, kerge-, ja eriti tekstiilitööstusest Kataloonias, Madridi linnastus, Astuurias ja Baskimaal. Põllumajandus. Põllumajanduslikku maad on Hispaania territooriumist 71%, sh põldu ja istandusi 40% ning rohumaad 31%. Üle poole maast hõlmavad suurmaaomandid (latifundiumid), kuni 10 ha suurustele väikemajanditele, mis moodustavad 80% majandite üldarvust, kuulub maast ainult 12%. Kehtivad raharent, teorent ja saagiosarent. Tehniline progress on olnud põllumajanduses, eriti maa siseosades, aeglasem kui tööstuses. Intensiivse tootmisega kapit tüüpi majandeid on rohkem rannikuprovintsides ning Ebro ja Guadalquiviri jõgikonnas. 1979/80 andis taimekasvatus 53%, loomakasvatus 41% ja metsamajandus 6% põllumajanduse kogutoodangust. 60%-l külvipinnast kasvatati
jõgi vahel siis sinna ehitati sild. 13. Millised Rooma jumalad on seotud meie päikesesüsteemiga. Pane joonis. Kirjuta ka jumalate valdkonnad. Merkuur - Mercuriuselt kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Saturn - Saturnus viljakasvu ja põllutöö jumal Neptuun - Neptunus vetejumal Uraan - Uranos taevajumal Jupiter - Jupiter peajumal Venus - Venus armastuse ja ilu jumalanna Marss - Mars sõjajumal 14. (Selgita mõisted korralikult) Latifundium- Latifundiumid olid peamiselt Rooma riigis tekkinud ja põhiliselt orjatööl põhinevad suurmaavaldused. Leegion- oli Vana-Rooma armee peamine väeüksus, mis koosnes umbes 5000 mehest. Leegioni põhiosa ja seega kogu sõjaväe peajõu moodustasid raskerelvastuses jalaväelased. Tooga- Tooga oli Vana-Rooma meessoost kodanike rõivaese, mis heideti tavaliselt tuunika peale. Umbes kuue meetri pikkune poolringikujuline valge villane kangas mässiti keha ümber
· senatiliikmete arv suurenes · riigi tegelik võim koondus keisri kätte · senaatoriks pääses nüüd ka provintside ülikkond 63 Mis erinevused kujunesid Rooma keisririigi ajal lääne- ja idaprovintside vahel? 3 erinevust Lääneprovintsid Idaprovintsid vähem arenenud, alles tekkisid linnad, põllumajanduslik kõrge kultuur, jõukad linnad, arenenud käsi- ala (latifundiumid = orjatöö), riigikeeleks ladina keel töö, luksuskaupade transiit, riigikeeleks kreeka keel. 64 Mis muutused viisid Lääne-Rooma langemiseni? 2 muutust · Inflatsioon püüti igatmoodi katta kulud · Makse tõsteti anti kodakondsus kõigile riigi vabadele elanikele, seega pidid makse maksma ka seni maksudest vabastatud elanikud. Talupojad jätsid maha oma
· senatiliikmete arv suurenes · riigi tegelik võim koondus keisri kätte · senaatoriks pääses nüüd ka provintside ülikkond 63 Mis erinevused kujunesid Rooma keisririigi ajal lääne- ja idaprovintside vahel? 3 erinevust Lääneprovintsid Idaprovintsid vähem arenenud, alles tekkisid linnad, põllumajanduslik kõrge kultuur, jõukad linnad, arenenud käsi- ala (latifundiumid = orjatöö), riigikeeleks ladina keel töö, luksuskaupade transiit, riigikeeleks kreeka keel. 64 Mis muutused viisid Lääne-Rooma langemiseni? 2 muutust · Inflatsioon püüti igatmoodi katta kulud · Makse tõsteti anti kodakondsus kõigile riigi vabadele elanikele, seega pidid makse maksma ka seni maksudest vabastatud elanikud. Talupojad jätsid maha oma
· Õigus apelleerida( edasi kaevata ) kõrgemale seadusandjale. · Seadusandluse algus 12 tahvli seadustest. · Arvestati pretsedenti so. tugineti varasema sarnase juhtumi puhul langetatud otsusele. · Protsessi korrektsus. Rage seaduse järgimine. Karistused ei olnud liialt karmid. · Keisririigi ajal juristid juriidiline (õigusteaduslik) terminoloogia. Õigusteaduse algus. Ühiskond ja eluolu: · Enamik talupojad. Maaomanikud, rentnikud. · Latifundiumid ulatuslikud, orjatööl põhinevad suurmaavaldused. Toodang müügiks. Aja jooksul muutusid isemajandavateks suurmõisateks. · Arenenud linnad. Linn majandus-, kultuuri ja poliitilised keskused. Rikkad, maaomanikud elasid linnades. · Linn ja ümbritsev maapiirkond tihedalt seotud. · Senaatoriseisus: ülikud. Algselt linnriigi aristokraatia, keisririigi ajal provintsiaristokraatia esindajad. Suurmaavaldajad, veetsid enamuse ajast Roomas.
Idaprovintsid muistse kultuuri, jõukate linnade, arenenud majandusega. Peamine kreeka keel. Keisririigi kõige jõukamad alad. Vähene romaniseerumine. Lääneprovintsid jäid arengutasemelt Roomale alla (vaid Põhja- Aafrikas foiniikia päritolu kõrgkultuur). Rooma - kultuuritooja. Suuremad linnad alles Rooma ajal. Peamine ladina keel. Ulatuslik romaniseerumine. Idas väiketalupojad, läänes peamiselt orjatööl põhinevad suurmaavaldused - latifundiumid. Esialgu toodang müügiks, hiljem isemajandavad. 4. Ühiskond ja eluolu Vallutatud aladel sood. linnade teket. Linn = tsiviliseeritud elu. Kreeka kultuuri mõjud. Seisuslik ühiskond. Kõrgeimad senati-aristokraadid. Järg. ratsanikuseisus - algselt hobusega roomlased, hiljem lihtsalt seisusemärge. Samuti suurmaaomanikud (mõned), aga veel kaupmehed, riigiametnikud, kohtunikud. Nemad koos mood. ülemkihi. Neist madalamad: käsitöölised, vabad talupojad, rentnikud
Kui isandaks oli latiin või vabastamisel ei peetud kinni reeglitest, siis ori sai kalatiini seisundi:puudusid poliitilised õigused, ei tohtinud abielluda Rooma kodanikuga, puudus testamendi tegemise õigus. 33. Peregrini dediticii-Roomale alla andnud kogukondade liikmed. Kui oli orja omanikuks siis ori muutus vabastamisel ka peregrini dediticii, huve kaitsesid vaid ius gentiumi normid. 34. Latifundium-orjadega varustatud suurmajapidamine 35. Partsellid- latifundiumid jaotati väikesteks maalappideks, mis anti välja pärilikele rentnikele ja omanikele, kes esinesid valitsejana ja said endale teatava osa aastasaagist. 36. Koloonid- maarahavastik. Linnaelanikud, kes majandusliku kriisi ajal asusid maale. a. Koloonideks muutusid barbarid, kes asusid Rooma riiki b. Orjad, kes olid saanud kasutamiseks maatükke Koloonid kinnistati maa külge ja neid nimetati ka maaorjadeks- servi terrae. Ta olid õigused:
arengutasemelt alla. Üksnes Põhja-Aafrikas oli Kartaago aegadest kõrgkultuur. Suuremad linnad tekkisid aga alles rooma ajal. Peamiseks kujunes lääneprovintsides seega ladina keel ning romaniseerumine oli tugevam. Ida- ja lääne põllumajanduses võib samuti täheldada erinevusi. Ida pool olid ülekaalus talupidajad, kes harisid kas isiklikku või renditud maad, läänes tekkisid orjandusel põhinevad suurmaavaldused ehk latifundiumid. Hiline keisririik 3.sajandil tabas Rooma impeeriumi sügav kriis, mida iseloomustasid sagedased verised riigipöörded. Esile kerkisid sõdurkeisrid ning nende vahel toimusid peaaegu lakkamatud kodusõjad. Seda kasutasid ära välisvaenlased Ida-Rooma sattus Pärsia löögi alla, põhjast ründasid germaani hõimud. Segadused suutis lõpetada aastal 284 võimule tulnud keiser Diocletianus. Hilise keisririigi algust arvestatakse tema valitsusajast
Langetatud seadustest moodustati seaduste kogum, mida süstematiseeriti ja ühtlustati. Tekkisid juristid. Ühiskonna turvalisuse pidi tagama hea õiguskorraldus, mitte karmid seadused. Väga rangetest karistustest üritati hoiduda. Otsuse langetamisel arvestati eelnevaid sarnaseid juhtumeid. Peatükk 23 Maa ja linn Enamik inimesi olid talupojad maaomanikud ja rentnikud. Ülemkihtide inimestel olid suured maavaldused. Kujunesid ulatuslikud orjatöödel põhinevad suurmaavaldused latifundiumid, mille toodang läks müügiks. Hiljem toodeti enda tarbeks. Roomas olid kõrgelt arenenud linnad ning kõik jõukad inimesed elasid seal. Linn ja maa olid tihedalt seotud. Kõik inimesed kuulusid seisustesse. Senaatoriseisus ülikud, senaatorid, leegionide ülemad ja provintside asevalitsejad Ratsanikuseisus jõukad inimesed, kes tegelesid finantsidega, kaubandusega, määrati kohtunikeks Lihtrahvas käsitöölised ja põlluharijad proletaarid varatud linnaelanikud
Langetatud seadustest moodustati seaduste kogum, mida süstematiseeriti ja ühtlustati. Tekkisid juristid. Ühiskonna turvalisuse pidi tagama hea õiguskorraldus, mitte karmid seadused. Väga rangetest karistustest üritati hoiduda. Otsuse langetamisel arvestati eelnevaid sarnaseid juhtumeid. Peatükk 23 Maa ja linn Enamik inimesi olid talupojad maaomanikud ja rentnikud. Ülemkihtide inimestel olid suured maavaldused. Kujunesid ulatuslikud orjatöödel põhinevad suurmaavaldused latifundiumid, mille toodang läks müügiks. Hiljem toodeti enda tarbeks. Roomas olid kõrgelt arenenud linnad ning kõik jõukad inimesed elasid seal. Linn ja maa olid tihedalt seotud. Kõik inimesed kuulusid seisustesse. Senaatoriseisus ülikud, senaatorid, leegionide ülemad ja provintside asevalitsejad Ratsanikuseisus jõukad inimesed, kes tegelesid finantsidega, kaubandusega, määrati kohtunikeks Lihtrahvas käsitöölised ja põlluharijad proletaarid varatud linnaelanikud
romaniseerumine. Idaprovintsid ja lääneprovintsid ja nende erinevused, latifundium. Rooma vabariigi languse põhjused: 1) Rooma riik oli väga suureks laienenud, mida ei saanud vabariiklike vahenditega valitseda. Paljud roomlased elasid provintsides ning ei pääsenud rahvakoosolekutele, mis kaotas seetõttu oma mõtte. 2) Sõdade tagajärjel laostusid talupojad. Kui saadeti sõjaretkedele, siis oldi talupidamistest eemal- läksid suurmaaomanike kätte. Latifundiumid-suurmajapidamised (orjatöö). Orjade töö polnud viljakas. Laostunud talupojad langesid proletaaride seisusesse. Tehti reforme vabariigi päästmiseks: 1) Vendade Gracchuste maareform- (Rooma riigi kõrgemad ametnikud, vennad; lex agraria- maareform)- Eesmärgiks takistada maade kuhjumist suurmaaomanike kätte. Üks perekond võis max 120 ha maad omada. Suur vastuseis suurmaaomanike poolt. Reform võeti vastu, vennad tapet, lõppuks kukkus reform läbi.
romaniseerumine. Idaprovintsid ja lääneprovintsid ja nende erinevused, latifundium. Rooma vabariigi languse põhjused: 1) Rooma riik oli väga suureks laienenud, mida ei saanud vabariiklike vahenditega valitseda. Paljud roomlased elasid provintsides ning ei pääsenud rahvakoosolekutele, mis kaotas seetõttu oma mõtte. 2) Sõdade tagajärjel laostusid talupojad. Kui saadeti sõjaretkedele, siis oldi talupidamistest eemal- läksid suurmaaomanike kätte. Latifundiumid-suurmajapidamised (orjatöö). Orjade töö polnud viljakas. Laostunud talupojad langesid proletaaride seisusesse. Tehti reforme vabariigi päästmiseks: 1) Vendade Gracchuste maareform- (Rooma riigi kõrgemad ametnikud, vennad; lex agraria- maareform)- Eesmärgiks takistada maade kuhjumist suurmaaomanike kätte. Üks perekond võis max 120 ha maad omada. Suur vastuseis suurmaaomanike poolt. Reform võeti vastu, vennad tapet, lõppuks kukkus reform läbi.
Täieõiguslikest sugukonnaliikmetest said riigikodanikud ehk patriitsid, kellele algselt pidid alluma plebeid (hilisemad tulnukad, harilikult väiketalupojad ja käsitöölised), kuid kes hiljem (6. saj e Kr) arvati piiratud õigustega kodanike hulka. Vabariigi ajajärgul olid riigijuhtideks senat ja kaks konsulit, kujunes välja orjapidamine. Kuna kiiresti suurenes sõjavangide-orjade hulk ning Itaaliasse veeti sisse odvat vilja, hakkasid talupojad laostuma ning tekkisid suured latifundiumid. I saj teisel poolel mindi üle diktaatorlikule võimule, kuna vabariiklik kord ei suutnud orjapidajate klassihuve enam küllalt kaitsta. Keisririigi ajal elas orjanduslik tootmisviis läba sügava kriisi ja üha tähtsamaks muutus elukutseline sõjavägi (Palamets 1976). Mina annaksingi lühidalt ülevaate selle riigi inimestest ja nende elu-olust räägiksin rikastest, vaestest, orjapidajatest, orjadest, vabakslastutest, sõduritest, klientidest,
Kerkisid esile silmapaistvad seadusetundjad- juristid- ja kujunes selge juriidiline(õigusteaduslik)terminoloogia.Seega sai Roomas alguse õigusteadus. Rooma seadustest lähtuti Euroopas ka kesk-ja uusajal ning paljud põhimõtted kehtivad tänapäevalgi. 8.Millised muutused ühiskonnas kaasnesid Rooma vallutussõdadega?Rooma vabariigi languse põhjused 1)talupoegade laostumine: *pidevate sõdade tõttu ei saanud talupojad tegeleda põlluharimisega *tekkisid orjatöl baseeruvad latifundiumid, kus ei tegeldus niivõrd viljakasvatuse, kuivõrd oliivide ja viinamarjade kasvatamisega,sest provintsidest tuli Rooma rohkesti odavalt vilja. *Laostunud talupojad läksid Rooma ja neist said proletaarid. Vendade Gracchuste reform püüdis taastada elujõulist talupoegkonda,aga põrkas suurmaavaldajate vastupanule.Mõlemad vennad tapeti. 2)vabadel talupoegadel põhineva sõjaväekorralduse lõpp.Kuna talupojad ei saanud enam sõjaväekohustust täita,siis kuj palgaarmee
muistse kultuuri ja arenenud majandusega maad. Lääneprovitsid Gallia (tänapäeva Prantsusmaa), Britannia, Hispaania, Põhja-Aafrika jäid oma arengutasemelt alla. Kuna suuremad linna tekkisid sinna alles pärast roomalste vallutusi, omandasid provintsid algusest peale roomaliku ilme. Peamiseks keeleks sai linnades ladina keel. Idapoolsetel aladel olid ülekaalus väiketalupojad, läänes tekkisid peamiselt orjatööl põhinevad suurmaavaldused latifundiumid. Lääne-Rooma keisririigi lõpp 5. sajandi esimesel poolel asus lääneprovintsidesse rohkesti gremaanlasi. Need hõimud tegutsesid sageli Rooma võimust söltumatult. Varsti kaotasid lääneprovintside keisrid täielikult võimu oma provintside üle ja nende asemele tõusid germaani soost väepealikud. 476. aastal kuulutas germaani väepealik Odoaker tollase Lääne-Rooma keisri võimu kõrvaldatuks, ja ei tunnistanud Ida-Rooma kesrit kui riigipead. See
Kultuuriliselt körgelt arenenud Vähearenenud, romaniseerumine Linnad säilitasid kreekaliku välisilme Linnad olid roomaliku välimusega Suhtluskeeleks oli valdavalt kreeka keel Suheldi ladina keeles Ülekaalus väiketalupojad, kes harisid kas isiklikku vöi Peamselt orjatööl pöhinevad suurmaavaldused rendidtud maad latifundiumid. § 25 Ühiskond ja eluolu Senaatorid: päriliku vöimuga aadliseisus, kujunes välja mobiliteetide hulgast, rikkuse allikas maa rentimine, nende hulgast valiti senaatoreid körgeimaid riigiametnikke, tunnus: valge ja purpur tooga. Ratsanikuseisus: enne Mariuse reforme teenisi ratsaväeosas, hiljem moodustasid körgema keskklassi, nende hulgas on maa, kaubandus-, käsitööettevötete omanikke, paljud neist tegelesid riigifinantsidega
tähtsa osa (kuni poole territooriumist). Nendest maadest saab ager publicus, see tähendab avalik maavaldus. See kuulub rooma rahvale ja seda valitsetakse senati poolt. Riik vüib seda vara kasutada et maksta sõduritele või et tasuda võlgu või maatykkidena laiali müüa. Suurem osa ager publicusest antakse rendile, kusjuures renditakse tavaliselt endlistele omanikele.pärast teist puuni soda võtsid suurmaaomanikud rendile suuri maaalasid ja lõid latifundiumid, kihutades vahel väikeasunikus minema. Vennad gracchused võitlesid selle ebaõigluse eest ning mingil määral suutsid olukorda ka parandada. Maa haldamise liike: latifundiumid, vabade talupoegade talud, renditalud, mingi tegevusala rentimine; maaomaniku kaugenemine põllumajanduslikust tootmisest
jõukuse ja arengu tasemelt enamasti idamaa linnadele alla. Vahemerest eemal säilitasid läänepiirkonnad aga ülekaalukalt põllumajandusliku iseloomu. Ka põllumajandus oli idas ja läänes oluliselt erinev. Kui idapoolsetel aladel harisid põldu peamiselt kas isiklikku maatükki omavad või rentnikuna suurmaavaldaja põlde harivad väiketalupojad, siis läänes ja osaliselt ka Itaalias kujunesid ulatuslikud, peamiselt orjatööl põhinevad suurmaavaldused – latifundiumid. Loomulikult ei puudunud sealgi väiketalupojad, kuid nende osakaal jäi idaprovintsidega võrreldes väiksemaks. Vabariigi lõpul ja keisririigi algusaegadel läks latifundiumite toodang peamiselt müügiks. Näiteks Põhja- Aafrika latifundiumid varustasid tavapäraselt leivaviljaga Rooma linna. Kuid mida enam aeg edasi läks, seda enam hakkasid latifundiumid muutuma isemajandavateks suurmõisateks, kus toodang tarbiti ja paljud tarberiistad valmistati kohapeal. Nii hakkas kaubavahetus
annaabi.ee 
