VANA TESTAMENDI KOLM VÄGEVAT MEEST 1. AABRAHAM (IISAKU OHVERDAMINE) NB! Suurenda pilti! Caravaggio. Iisaku ohverdamine. Õli lõuendil. Galleria degli Uffizi, Firenze. Juutide ja araablaste esiisa AABRAHAM (moslemite e. muhameedlaste Ibrahim) oli pärit Uuri linnast Sumerimaal, mis asus Lõuna-Mesopotaamias praeguse Iraagi territooriumil. Juba varases nooruses kuulis Aabraham salapäraseid hääli ja nägi imelisi unenägusid. Mesopotaamlastel oli palju jumalaid, Aabrahamiga vestles aga ainujumal Jehoova (Jahve). See jumal andiski Aabrahamile unes nõu kodumaa maha jätta ja Kaananimaale1 (praeguse Iisraeli maa-aladele) elama asuda. Nii ületaski Aabraham ühel kaunil päeval koos oma naise SAARA, vennapoja Loti, sulaste ja loomakarjaga Jordani jõe ja seadis end sisse Kaananimaal. Need sündmused toimusid ligi 20 sajandit enne meie ajaarvamist, seega umbes 4000 aastat tagasi. Möödusid aastad. Aabr...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Talupoegade elu Eestis keskajal Õpilane : Sandra Verrevmägi Tallinn 2010 Keskaja ühiskond jagunes kolmeks peamiseks seisuseks: vaimulikud, feodaalid ja talupojad. Oma seisuse üle nurisemist ei peetud jumalale meelepäraseks. Kogu maa kuulus kirikule või feodaalidele. Seda harisid aga talupojad. Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama. Talupojad pidid kandma koormisi ehk täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Feodaalid hakkasid rajama mõisaid ja suuremate feodaalide maadel oli mõisaid palju. Põllumaa jagunes mõisapõldudeks ja talupoegadele jagatud maaks. Talupoegadel tuli teha mõisategu (harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile).
Keskajal olid muusika ja teised kunstiliigid kiriku teenistuses ning seotud jumala teenimisega. Kõige tugevamini mõjutas keskaegset muusikat usk ainujumalasse. Euroopa muusika alusmüüriks on ühehäälne keskaegne kirikulaul gregooriuse laul, mida esitasid poisid või mehed ilma saateta ja ladina keeles. Gregooriuse laul on muusikaline palve, mis on suunatud Jumalale. Selle laulu tähtsus on Euroopa muusikale väga suur, sest temast kasvas välja mitmehäälsus. Samuti on neid viise kasutanud paljud heliloojad oma teostes. Gregooriuse laulu kõrval oli ka ilmalik muusika, millest kõige rohkem tuntakse rüütlilaulu. Keskaja muusika areng toimus eelkõige kloostrites ning peamisteks žanriteks olid psalmilaulud ja hümnid. Keskaja
Vana-Kreeka templid Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus. Templid ehitati kõrgematesse kohtadesse- linnade akropolidele (akropol - linnriigi kaljukünkale ehitatud kindlus), astmeliselt tõusvatele alustele. Iga tempel oli püstitatud kindlale jumalale , kelle kuju asus selle templi sees akendeta ruumis. Selle kuju juures said käia ainult preestrid. Templi ehitamisel kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv oli täpselt kindlaks määratud. Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest kas ühes või kahes reas. Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus. Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala-frontoon, mis kaunistati figuuride ja reljeefidega. Katuse serva all olevat talastiku osa nimetatakse friisiksiks
kateeder; toomkirik. 2. Tonsuur- paljakspöetud lagipea, vaimuliku seisuse tunnus. 3. Tsölibaat- vaimulike abielukeeld. 4. Toomkapiitel- toomkiriku juures tegutsev kõrgemate vaimulike (toomhärrade) kogu. 5. Toomhärra- kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. 6. Kardinal- paavsti nõuandja, kellel on õigus valida järgmine paavst. 7. Kuuria- paavsti õukond. 8. Kirikukogu- kõigi piiskoppide nõupidamine. 9. Patt- halb, Jumalale mittemeelepärane tegu. 10. Pärispatt- Aadama ja Eeva üleastumine Jumala keelust. 11. Puhastustuli- koht, kus surnute hinged puhastuvad pattudest, et taevariiki pääseda. 12. Viimne kohtupäev- päev, mil Kristus mõistab inimeste üle kohut: kes on Jumalale meelepäraselt elanud, pääseb taevariiki, kes on patustanud, läheb põrgusse. 13. Sakrament (nimeta mõni)- püha toiming, mis vahendab inimesele Jumala armu ja toob inimese Jumalale lähemale.
Eeva võttis puult vilja ja sõi seda. Ta läks Aadama juurde ja rääkis, mis juhtus, ning ulatas talle vilja, mida Aadam ka sõi. Nad peitsid end Jumala eest, kuid Jumal leidis nad ning saatis inimesed paradiisist välja, sest nad olid Jumala käsust üle astunud. Nad olid kaotanud surematuse. Aadamale ja Eevale sündisid kaks poega: vanem poeg Kain, kes oli põllumees, ja noorem poeg Aabel, kes oli karjakasvataja. Kui lõikusaeg kätte jõudis annetasid mõlemad pojad midagi Jumalale. Kain ohverdas oma vilja põllult ja Aabel noorima looma oma karjast. Jumal võttis vastu ainult Aabeli ohverduse. Aabeli suits läks otse Jumala poole, kuid Kaini suits roomas vaid maa lähedalt. Kain vihastas. Kain tappis Aabeli. Kain oli neetud ja Jumal ütles, et Kain peab olema maa peal kodutu ja põgenik. Jumal kinkis Aadamale ja Eevale veel ühe poja Setti. Inimkond kasvas ning inimesed läksid kas Kaini teed või Seti teed
Ainus, kes julgeb öelda välja tõde, mida Oscar niigi aimab, on haiglas vabatahtlikuna töötav vanem proua, keda kutsutakse Roosamammaks. Ta pakub poisile välja omamoodi mängu, milles nad lepivad kokku, et iga Oscari päev läheb arvesse kümne aastana. Nii kujutab väike poiss endale ette elu, mis ei saa küll kunagi tegelikkuseks, pole aga seepärast vähem tõeline. Roosamamma õhutusel hakkab ta saatma iga päev kirju Jumalale, milles ta jutustab vägagi vaimukalt ja elavalt oma kujuteldavat teismelisepõlvest, abiellumisest, lastest, oma muredest ja rõõmudest. Tänu sellele sõprsele ja kirjutamisele leiab Oscar taas elurõõmu, tahtmise leppida vanematega ja julguse vastu minna oma saatusele. · Lemmik koht: Kui Oscar Jumalale kirja lõpus hüvasti jätab · Huvitavaim tegelane: Roosamamma · ,,Ühesõnaga haigla rokib täiega, kui sa kõigile meeldib aga mina enam ei meeldi.."
katedral. Romaani (10.-12. sajand) Basiilikad – kirikute tüüp, ümar kaar, palju torne, palju torne eriti lääne fassaadil. Näiteks: Notre-Dame la Grande. Muusika Keskaja muusika Gregooriuse koraalid: Meloodiaid hakati Gregorius 1 auks kutsuma Gregooriuse koraalideks. Lauldi ladina keeles. Koraalidel puudus kindel taktimõõt ja nad allusid tekstile. Tekstideks palved ja ülistused Jumalale. Mitmehäälne muusika Keskajal Organum – esimene kahehäälne laul keskajal Kuni 12. sajandini olid organumid kahehäälsed ja mille ülemiseks hääleks oli Gregooriuse koraal 12.-13. sajand sa Gregooriuse koraalist alumine hääl. Alumised hääled olid lihtsamad Ülemine hääl liikuvam ja keerukam Alumist häält lauldi aeglaselt, venitades 15.-16. sajandil lisandusid palju hääli Lääne kirikumuusika tegelased:
Matteuse evangeeliumis. Mäejutluses sisaldub ka meieisapalve. Mäejutlus ei tühista Vana Testamendi seaduse kõlbelisi ettekirjutusi, vaid selgitab lahti neis peituvaid võimalusi ja laseb neist välja kasvada uued nõuded. Jutluse vältel ilmneb Jeesuse eesmärk juhendada inimesi Jumala suunas. Iga kristlase eetilised valikud, igapäevased otsused, pühad teod ja vagaduse ilmingud peavad olema motiveeritud soovist olla Jumalale meele järgi. Jumalale meelepärasel inimesel tuleb vältida omakasu ja materialismi ning teha Jumala tahtmist. Mäejutluse alusel peavad olema esikohal Jumala riik ja igavikulised väärtused. Kristlase täiuslikkus tähendab mäejutluses pikameelsust ja armastust isegi vaenlaste suhtes, soovides neile head ja mitte kurja. Seaduse vastu eksija loodab sellele, et Jumal on armuline. Jumala andestus on väga tähtis. Mäejutlus tegeleb sisemiste pattudega, nagu himustamine ja kadedus.
kirikumuusikateost. Bachi muusika toetus paljude põlvkondade perekonnatraditsioonile ja esindas vanaaegset tsunftikunstniku vaimu. Händel seevastu jäi järgnevaile põlvkondadele uusaegse karjäärimuusiku mudeliks. Kuid kas barokiajastu muusika on ikkagi vaimulik või ilmalik? Sellele küsimusele vastust otsides võib kohata erinevaid arvamusi. Vaadeldes Bachi loomingut võib öelda, et peaaegu kõik on kirjutatud jumalale. Vaadeledes kasvõi tema kantaate, neist säilinud on 200 vaimulikku ning kõigest 20 ilmalikku kantaati. Kantaadil oli väga tähtis sisuline osa jumalateenistusest. Bachi tuntuimad kantaadid on : ,, Ein feste Burg ist unser Gott" ja ,, Wachet auf, ruft uns die Stimme" , ilmalikest kantaatidest on tuntud ,,Kohvikantaat". Selle põhjaks võiks järeldada, et barokiajastu muusika oli pigem vaimulik. Siin kohal ei saa
Püha Ursula oli ristlasest neiu, kes soostus abielluma paganast kuningapojaga vaid tingimusel, et ta saab endaga kaasa võtta üksteist neitsilikku õuedaami ja igaüht neist teenib tuhat neitsit. Püha Anna oli pärimuse järgi Neitsi Maarja ema ja Kristuse vanaema. Mõlemad, nii Anna kui tema abikaasa Joakim, pärinesid kuningas Taaveti soost. Neil polnud lapsi. Anna palvete peale ilmutas end ingel Gaabriel, kes lubas, et eakas Anna toob ilmale tüdruku. Anna rõõmustas ja tõotas lapse Jumalale pühendada. Nii sündiski: vanas eas sünnitas Anna Neitsi Maarja. Teine legend kõneleb Annast kui Naatsaretis sündinud rändkarjakasvataja Akari tütrest, kes kahekümneaastaselt abiellus Joakimiga ja neljakümneaastaselt sünnitas tütre Maarja. Joakim olevat surnud kohe pärast tütrepoja Jeesuse sündi. Neitsi Maarja ema Anna ning tema isa Joakimi mälestuspäeva tähistatakse eesti rahvakalendris annepäeval, 26. juulil.
Pühamu on koht kodus, kus Jumalat teenitakse. Jumalus on Jumala kuju mida teenitakse. Jumaluse pilt või kuju asetatakse kaunistama pühamus platvormi. Puja Jumalateenistus Küünlad on pandud põlema, näitamaks, et me tahame minna pimedusest valgusesse. See näitab, et tahame leida Jumalat. Puja Jumalateenistus Vett puistatakse, et pühamu oleks puhas. Lilli tuuakse, näidatamaks, et pakume oma südame Jumalale. Puja Jumalateenistus Puuvilju ja toitu pakkutakse Jumalale tänutäheks. Toitu kummardatakse ning see muutub pühaks. Seda toitu nimetatakse Prashaks. See on mõeldud söömiseks jumalateenistustel. Viiruki põletatamisel, lõhn valgub kõikjale see meenutab neile, et Jumal on kõikjal. Tilak on otsaette tehtud märk tseremoonial teenimiseks. Märgi tegemiseks kasutatakse värvilist pulbrit.
Mis seos on Karl Suure ja sakside vahelisel sõjal ning Eesti ajalool 13. sajandi alguses? Eestis algasid 13.sajandi alguses ristisõjad, kus suruti peale ristiusku. Ka Karl Suure ja sakside vaheline sõda oli ususõda, kus suruti ristiusku peale. Miks tekkisid kloostrid? Keskaja alguses oli palju inimesi, kes olid pettunud oma senises elukorralduses ja kes tahtsid rahu ning pühenduda Jumalale. Aja jooksul moodustusid neist kindlaid reegleid järgivad kogukonnad, kes elasid kloostrites. Mis iseloomustas kloostrite tegevust? Kasinus, pühendumine Jumalale, tsölibaat, elatati end ise(aiatööd, loomad) Millised neli teaduskonda oli keskaegses ülikoolis? Õp lk 182183 kunsti,usu,õigus ja arstiteaduskond. Mis seos oli keskajal kirikul ja ülikoolil? (3)
Ta lubas Aadamal Eedeni aiast igat vilja süüa. Välja arvatud hea- ja kurjatundmise puust. Mao soovitusel maitses Eeva puu vilja ja andis ka Aadamale. Jumal sai nende peale pahaseks ja nad pidid paradiisist lahkuma. Neist said maaharijad ja nad said 3 poega – Kain, Aabel ja Sett. Kain ja Aabel Kain ja Aabel - Kain ja Aabel olid Aadama ja Eeva pojad. Kain oli põllumees ning Aabel karjakasvataja. Kui jõudis kätte lõikusaeg, ohverdasid mõlemad vennad jumalale. Kain tõi ohvriks vilja oma põllult ja Aabel noore looma oma karjast. Jumal võttis Aabeli ohvri vastu, kuid Kaini oma mitte. Selle peale Kain vihastas. Jumal tahtis küll Kaini õigele teele juhatada, kuid oli juba hilja, ta oli oma otsuse teinud. Kord, kui Kain juhtus olema Aabeliga kahekesi, tungis ta Aabelile kallale ja tappis ta. Kainist sai hulkur ja põgenik. Kain oli esimene mõrvar maa peal ja Aabel esimene mõrvaohver. Taavet ja Koljat
tänu tema (kroonikute väitel) vagadele ja õiglastele isikuomadustele kasvas kuningavõimu autoriteet ning tänu tsentraliseerivatele reformidele riigi majanduslik ja poliitiline stabiilsus. 1240. aastatel tugevnes tunduvalt kuninga harras religioossus: ta hankis endale mitmeid Jeesusega seotud reliikviaid ning mõtles üha tõsisemalt ristisõtta mineku peale. 1247. aastal haigestus ta tõsiselt ning oli suremas. Pärast ootamatut tervenemist otsustaski Louis tänutäheks Jumalale minna ristisõtta ning vabastada Jeruusalemm. Nii algatas ta järgmisel aastal Seitsmenda ristisõja (12481254), ent kuna parajasti oli käimas laiaulatuslik konflikt paavst Innocentius IV ja Püha Rooma (Saksa-Rooma) keisri Friedrich II vahel ning Henry III polnud oma suurima rivaali abistamisest huvitatud, kujuneski sellest vaid prantslaste üritus. Sõda algas Louis'le edukalt, ta vallutas Damietta linna Niiluse suudmes, kuid hiljem
Hindud usuvad igavesse hinge, mis sünnib ümber mitmel korral ja mitmel kujul vastavavalt universumis valitsevale karma seadusele. Karma on lihtsalt hindude eluseadus: ainult seda järgides jõuab ümbersünnini. Seega on hinduism usk, milles tuleb järgida Karmat, et jõuda mokani (Moka vabanemine maapealsetest uuestisündimistest). Mokani jõudmiseks on mitmesugused teed: teadmiste ja kaemuse tee; tegude või kohaste tööde tee ja jumalale pühendumise tee. Igal teel on ka rakendused, näiteks Jumalale pühenduda aitab jooga. Veel öeldakse, et mokasse jõuab ainult siis, kui on loobutud kõikidest rõõmudest ja soovidest järelikult ei tohi olla isegi soovi Mokasse jõuda. Palvetamisel kasutatakse palveid ehk mantraid ja kosmilisi diagramme ehk jantraid. Hindudel on peamiselt kolm tähtsat loodusjumalat: Hävitaja iva (tema on kõikjal looja, säilitaja ja hävitajana), Suur
halvad, vaid lähtuvad jumala sõnast, et pääseda paradiisi. Paastuga kokku kuulub ka oma vara annetamine ning vaeste abistamine. Moslemite kohta võiks öelda, et nad on lõige tugevamad ja kindlamad usklikud teiste religiooni pooldajatega võrreldes. Moslemite pühakirjad on keerulised, nende kombed on keerulised, kuid kinni peavad nad neist siiski. Moslemite üks arusaamu on, et õnne ja sisemise rahu on võimalik leida vaid koraanist kinni pidades ning jumalale alludes. On kindlaks tehtud, et moslemitest inimesed, kes naudivad raha eest võimaldatavaid hüvesid, sooritatavad enesetapu, sest on elanud valesti ning seetõttu peavad oma tegude põhjustest jumalale aru andma. Kui inimesel puudub elus eesmärk, on tema elu tühine. Puudub justkui tee, mida mööda käia. Moslemite aga üks viiest tugisambast ütleb, et terve inimene peaks kordi elus köima ära Mekas. Arvan, et ka see on üks eesmärkidest, mis moslemitel juba ette on määratud.
Operatsioonid võivad tulla äkitselt, mis tähendab, et ei ole aega usulisteks rituaalideks. 2. Tutvuge OIS-is olevate materjalidega ,,Judaismi lisamaterjal" ja ,,Kristluse lisamaterjal_oigeusklikud" ning ,,Kristluse lisamaterjal_luterlased". A. Kuidas moistetakse judaismis 1) tervist? Tervis ja heaolu sisaldavad lisaks fuusilisele tervisele ka vaimset ja emotsionaalset rahulolu. Oluline ei ole ainult abielu, vaid uleuldine hea labisaamine ja uksteisest hoolimine kogukonnas. Keha kuulub Jumalale ja meil on kohustus selle eest hoolitseda. Kohustus jargida Jumala nouandeid hea tervise tagamiseks, mis on tervislik toitumine, magamine, hugieen, trenni tegemine ja haigeks jaamisel arsti nouannete kuulamine. 2) haigust? Algselt arvati, et haigused on pohjustatud Jumala mitte jargmisest. Juutidel on kohustus mitte jargida ennast kahjustavaid tegevusi (suitsetamine, liigsööbmine, treenimatus), sest siis nad oleksid ise oma haigustes suudi
1500/1200- 600/500 ekr on see loodud. Indialased ise nimetavad seda s`ruti (kuuldu sõnasõnalt, võib tõlhendada ka ilutusena). Keegi esiisadest on kuulnud seda otse jumalatelt. smrti(mäletatu)- madalam kirjandus,pole religioosne, kaudne info mida kuskilt kuuldud. Enamus kirjandusest säilis suuliselt. Vedade kirjandus jagatakse kolme gruppi: 1. veda Rg, Atharva, Yajur-, Sama- 2.brahmana 3.aranyaka 4.upanisad 2.3.4 kommentaartekstid 1.Rg-Hümnid jumalale ajast kui polnud veel Indiasse tunginud, lihtsad soovid.Ettekandimiseks rituaalil, jumalale ohvreid tuues. Yajur kirjaldab ohvri tüüpe. Sama lõhub tekstid ümber. Atharva-sisald rahvalikku maagiat. Loitsud, paluvad head õnne riigile ja jumalale. kaupmehed paluvad et kaubanduses hästi läheks,teelised teeõnne, palutakse et konkreetsed haigused ei tuleks ligi, et oleks pikka iga, naised paluvad igast asju. Tee nii et mu mehe teise naise tupp kasvaks kinni. 2
Kõik arvasid et just Zeusi käed vabastavad maailma ahelaist. Nümfid ja metsade drüaadid hoolitsesid lapsukese eest väga hästi. Kõik aga kartsid et Kronos võib kuulda lapse nuttu, seepärast alati kui pisike nutma hakkas tegid Kureedid niipalju kolinat, et see mattis enda alla lapsukese nutuhääle. Ka metsaasukad armastasid väikest jumalat. Isegi mesilased tõid Zeusile iga päev oma imemagusat mett. Kits Amatheia tõi aga noorele jumalale kõige rohkem kasu. Ta armastas väikest Zeusi nagu oma tallekest. Ka Zeus armastas Amaltheiat väga. Ühel päeval murdis Zeus kogematta Amaltheia sarve. Oma teo heastamiseks muutis noor jumal murtud sarve küllussarveks-sellest voolas välja kõik mida hing ihaldas. Zeus kasvas nägusaks, tugevaks ja vapraks. Vapruses ja tarkuses ei old kedagi temaga võrdset. Ühel päeval rääkis Kotkas Zeusile Kronosest. Kui kartmatu Zeus kuulis mis Kronos oli
Siin säilitati ja kirjutati liturgilisi tekste ja laule ning õpetati koorilauljaid. Keskaja üks levinumaid laule oli gregoriuse koraal (vaimulik laul), mille loojaks Rooma paavst Gregorius Suur (I) 540-604.Ta korraldas ümber kirikulaulude tekstid, eesmärgiga luua kõikidele kirikutele ühtne liturgia (teenistuse kord). Gregoriuse koraali tunnused *ladina keeles, *1-häälne, *ilma pillisaateta *proosatekst, *puudub taktimõõt, *kõnelähedane. Grgoriuse koraal on muusikaline palve Jumalale. Missa Missa on katoliku kiriku jumalateenistus. Missa rajanes gregoriuse koraalil Missal lauldakse 5 kindlat palvetekstidel laulu (ladina keeles), mis algselt olid gregoriuse koraalid. Missa osad on järgmised: 1.Cyrie eleison issand halasta. 2. Gloria in exelsis Deo au olgu Jumalale kõrges. 3. Credo in unum Deo mina usun ühtainsasse Jumalasse. 4.Sanctus /Benedictus püha /kiidetud olgu. 5.Agnus Dei Jumala Tall Dies irae
Mesopotaamias usuti, et peale surma lähevad surnute hinged Allilma, kus neid ootab kurb oleskelu. Seepärast sooviti olla õnnelik maises elus. Mis oli vastupidine Egiptuse usule surmajärgsesse ellu. Templitesse said üldjuhul mõlemas riigis ainult preestrid ja ülikud. Preestrid olid seal nii jumalasõna edasiandjad kui ka tavaliselt templi kõrval asuva kooli õpetajad. Mesopotaamias oli astmiktempel, kus olid ka majandusruumid, mitte ainult jumalale pühendatud koht. Selles riigis, sai lihtrahvas käia templi sisehoovis ohverdamas jumalate loomi. Jumala kuju näidati teistele inimestele ainult tähtsamatel pidustustel. Koolis, mis asus tavaliselt templi kõrval õppisid tavaliselt ülikute lapsed , või harvemal juhul ka keskklassi kuuluvate inimeste lapsed. Egiptuses oli templite ehitus varieeruv olenevalt jumalale . Tavaliselt oli templis sammassaal, pühamu ja väljas asus obelisk, mille peale pidi jumal öösiti puhkama tulema.
hallideks vendadeks. Nad pidid olema vaesed, käima paljajalu ja hankima elatist kerjates või lihtsate töödega. Dominiiklaste ordu rajas hispaania aadlik Dominicus. Nad kandsid musta rüüd ning neid nim. mustadeks vendadeks. Ordu eesmärgiks sai jutluste ja õpetuse abil katoliku usu tugevdamine. Nad olid haritud inimesed. Nad tundsid hästi pühakirja. 7.Nim. 3 põhjust, miks katoliku kirik võitles ketserite vastu? Ketserid väitsid,et kirik pole oma rikkuse ja välise hiilgusega Jumalale meelepärane. Paavst ei olnud nende meelest mitte Jumala, vaid Saatana teener.Kogu katoliku kirik olevat saatana kätetöö. 8.Kas ketserid astusid Jumala või kiriku vastu?Põhjenda oma arvamust! Ketserid astusid kiriku vastu. Nende meelest olid tõeliselt pühad maisest varast lahti öelnud ja end Jumalale pühendunud inimesed. 9.Miks on oluline aasta 962? 962 aastal, kui Otto paavsti palvel oma väega Saksamaalt Itaaliasse tungis, kroonis paavst ta pidulikult Rooma keisriks.
Keskaja inimese igapäevaelu Keskaja inimene sõltus väga palju kirikust.Inimese poolt korda saadetud teod olid kas jumalale meelepärased ehk kiriku poolt heaks tunnistatud või paganlikud ehk kiriku vastased.Inimesed,kes ketserlikult mõtlesid hukati. Sellest järeldub,et keskaja inimene oli kiriku suhtes aupaklik ja Jumalale alluv. Keskajal jagunes ühikond kolmeks:vaimulikeks,feodaalideks ja talupoegadeks.Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad.Erinevalt orjast müüdi neid koos maa ja perega.Talupojad pidid kandma koormisi.Nendeks olid näiteks mõisategu ja loonusrent.Elati väikestes külades,kus majad paiknesid tihedalt koos. Elamuteks olid muldpõrandaga,korstnata suitsutared mida kattis õlgedest või roost katus.Tare keskel asus kolle, jõukamatel talupoegadel ahi.Kütmise ajal täitus tare
oli mitme sajandi · Koraalide viis oli avaralt arendatud, aeglase vältel ühehäälne. rütmiga, mis allus tekstile (puudus kindel taktimõõt) · Kogu viis oli algusest lõpuni ühesuguse tugevusega · Meloodiad olid puudusid dünaamilised varjundid. kristlaste seas · Lauldi ladina keeles. levima hakanud · Tekstid olid kanoniseeritud palved ja ülistused juba Vana-Roomas Jumalale. ning pärinesid · Meloodiate märkimiseks kasutati neumasid, mis Palestiinast. kirjutati teksti kohale. Sellest arenes välja noodikiri. Mitmehäälne vaimulik muusika keskajal · Pole täpselt teada, millal võeti kasutusele polüfoonia vaimulikus muusikas. · Vihjeid mitmehäälsuse kasutusele annavad 7. sajandi ürikud, kuid esimesed noodinäited on säilinud 9. sajandist.
12.Kerjusmungaordud olid Eesti kultuurile olulised, sest need olid esimesed kes hakkasid jutlustama eesti keeles ja seeläbi keelt levitasid.Samuti edendasid ordud rahva usuelu, haridust ja kultuuri. II paavst-katoliku kiriku ülemvalitseja,Rooma piiskop patriarh-õigeusu kiriku kõrgem juht piiskop-paavsti kardinal,katoliku kiriku kõrgem vaimulik feodaal-vasall ehk läänimees,senjööri alam naturaalmajandus-peaaegu rahatu, tootmisel ja vahetamisel põhinev majandus munk-kloostris elav jumalale pühendunud mees nunn-kloostris elav jumalale pühendunud naine rüütel-elukutseline ratsasõdalane lään-tuluallikas, tasu vasallile ustavuse ja teenistuse eest koormised-talupoegade kohustused isanda ees mõisategu-teokohustus ehk talupoja kohustus töötada isanda mõisas loonusrent- sunnimaisus-talupoegade keeld ilma isanda loata elukohta vahetada pärisorjus-talupoegade sõltuvuse vorm mis põhineb sunnimaisusel ja orjade müümisel turniir-rüütlite omavaheline jõukatsumine
Mesopotaamias oli kiilkiri ( u 600 märki). Kirjamärke raiuti algul kivisse, hiljem vajutati kiilukujulise templiga või tõmmati krihvliga pehmesse savipinda, mis seejärel põletati. Kirja loeti ülevalt alla, hiljem vasakult paremale. Jumalaid kujutati ette inimestesarnasena. Jumalate elupaik oli taevas. Inimesed suhtlesid jumalatega läbi preestrite. Igale jumalale oli pühendatud tsikuraat. Tähtsaim jumal oli Enil ( tuule,tormi vihmajumal). Istar ilu, armastuse ja sõjajumalanna. Pärast surma ootab sünge ja rõõmutu põli. Astroloogia ennustamine Astronoomia täheteadus Eepos "Gilgames". Tublid matemaatikud kell ja ring!
..........8 Raha............................................................................................................................................8 Kasutatud allikad........................................................................................................................9 2 Islam Islam on üks maailmareligioonidest. Islam on Jumalale andumise religioon, mis sai alguse 7. sajandil pKr. Islam on alates oma sünnist Araabias jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Islami rajajaks on Muhamed, kelle Mekas tekkinud ja 622 Mediinasse siirdunud kogudus laiendas 630. aastaks oma võimu kogu Hidzazile ja kujunes Kalifaadi tuumikuks. Saadik Muhamedi enese sõnade järgi on islam eluviis ehk din, mida Jumal kavandas oma loodud olenditele algusest peale. Inimeste mässulisuse ja patustamise
vahendeid, näiteks rikkust ja tervist, mõistlikult kasutada heaolu ja õnne saavutamiseks. Siit lähtudes püstitas ta järgmise süllogismi. Rikkus ja tervis iseenesest pole ei hea (hüve) ega kuri. Nad saavad üheks või teiseks sõltuvalt teadmisest või võhiklusest. Järelikult on teadmine hea (hüve, agathon),teadmatus aga halb (pahe, kakon). Teadmine ühiskonnas ,,Et seadust rikkuda ja mitte kuuletuda olgu jumalale või inimesele on halb ja häbiväärne, seda ma tean." Inimese loomus hoiab tagasi käitumast selliselt, nagu ei tohi käituda. Sokrates hoolitseb selle eest et: ,,Sest midagi muud ma ju ei teegi, kui käin ringi ja püüan veenda igaüht, olgu noort või vana, et ta esmajoones ei tunneks muret keha ja raha pärast, vaid kannaks hoolt selle eest, et hing muutuks võimalikult väärtuslikuks". ,,Aga mingu kõik nii, nagu jumalale
omaks. Aga ühel päeval kui Eeva oli aias üksi kõneles temaga madu, kelle oli rääkima pannud ingel, kes tahtis, et inimesed kuulaksid tma sõna. Madu käskis Eeval süüa selle puu vilju, mis pidid olema keelatud. Aadam ja Eeva kuulasidki madu ning nad aeti selle pärast Eedeni aiast minema. · Kain ja Aabel Kain ja Aabel olid Aadama ja Eeva esimesed pojad. Kain oli maaharija ja Aabel lambakarjus. Ühel päeval tõid Kain ja Aabel jumalale anni. Kain omakasvatatud põlluvilja ja Aabel oma parima lamba. Jumalal polnud Kaini ja tema anni üle hea meel, sest Kain oli halb inimene, kes ei armastanud sisimas oma venda. Jumal ütles Kainile, et too peab end muutma, aga Kain ei kuula teda. Ta on vihane ja kade Aabelile, keda Jumal rohkem armastab ning kutsub ta ühel päeval põllule, kus ta suures vihas venna surnuks lööb.' · Noa laev
Tartu Karlova Gümnaasium Raiko Raalik 9a kl. Missa on katoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia, mille toiminguid hakati 4. - 5. sajandil lauludega saatma. Lõplikult kujunes see välja 11. sajandiks. Missa osad jagunevad ordinaariumiks ja propriumiks. Ordinaariumi osad, millest koosnevad ka tänapäeval kontserdilavadel esitatavad missad: · Kyrie eleison (Issand, halasta) · Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) · Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat) · Sanctus (Püha) · Benedictus (Kiidetud olgu) · Agnus Dei (Jumala tall) Nii kujutati Jumala talle vitraazil. Keskaegne vitraaz Pisa Katedraali Kellatorn Mainz´i Katedraal (romaanistiil) (romaanistiil) Gooti Stiilis Kirikutorn · NELI TEADUSKONDA * KUNSTIDE TEADUSKOND * ÕIGUSTEADUSKOND * ARSTITEADUSKOND * USUTEADUSKOND
aastal. Lutheri õpetuse sisu eeldas kolme punkti: jutlused peavad toimuma emakeeles, õndsaks saab ainult usu kaudu ja põhitõdesid saab inimene piiblist. Need õpetused levisid eelkõige linnades, kuid kuna Saksa ordu Liivimaa haru, enamik vasalle ja piiskopkonnad jäid truuks katoliiklusele, siis pidi ka enamik maarahvast selle usu juurde jääma. Sellegipoolest hakati ka ka katoliiklikes kogukondades panema suuremat rõhku emakeelsele jutlustusele, mis tõi põliselanikud kristlikule Jumalale lähemale ning see viis omakorda hariduse leviku suurenemisele. 1535. aastal ilmus esimene eestikeelne raamat, Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradti ja Pühavaimu kiriku jutlustaja Johann Koelli katekismus ja selle kirjutamisele andis tõuke just reformatsioon kuna see nõudis emakeeles jumalasõna levitamist. Kahjuks ei ole mingit kasu eestikeelsest katekismusest kui puuduvad inimesed, kes oskaksid seda lugeda
Islam Islam on religioon, mis rajaneb põhimõttel ''ei ole jumalat peale Ainujumala,'' see on jumalale andumise usk. Islam, mis sai alguse 7. saj pKr, on maailmas kiiremini kasvavaid uskusid, mille järgijaid nimetatakse moslemiteks. Moslemid moodustavad neljandiku maailma rahvastikust. Usk seisneb moslemite alistumisel Allahi tahtele, keda moslemid nimetavad oma jumalaks. Nimetus Allah tähendab araabia keeles ainujumalat. Sõna islam tähendab ''rahu leidmist andumuses Jumalale''. Islami usutõed põhinevad Koraani tekstil Jumala sõna
Juudi religioosse elu keskmeks on kogunemine ja kodu Juutide vaimseid kogukondade juhte nimetatakse rabideks Ususuunad Üks jumal Jumal on kehatu, kõikvõimas, kõiketeadev, igavene, püha, armuline ja õiglane Jumala nime JHVH niisama ei öelda Juudid ei tunnista kolmainsuse õpetust Palvetamine on olulisel kohal Palvetamise ja tähtsamate sündmuste ajal on meeste pea kaetud mütsiga Peakatte kandmine tähendab Jumalale allumise märki Põhitõed Kümme käsku Tähtis pühitseda uue elu algust Usuvad surnute ülestõusmisse Sealiha ja koorikloomad keelatud Nutumüür - juudi rahva püham paik, kuhu suundutakse palverännakul palvetama
Kuna inimesed loovad endale ise Jumalat, puutuvad paljud kindlasti kokku müstilise teoloogiaga. Sealt innustust saanud leiavad aga tee traditsioonilise Jumala juurde. Eestis oleks kõige suurem tulevik pastoraalteoloogial. See oleks valdkond (näiteks hingeabi) kus meie ühiskonnas kõige suuremad puudujäägid esinevad. 2. Andres Põder on öelnud, et kirik usub tervikliku maailmanägemise võimalikkust, kus teaduse ja usu dualism on ületatav. Tänases Eestis on teadus midagi sellist kuhu Jumalale ei ole asja. Teadusele on pandud tänamatu ülesanne tõrjuda ja asendada religiooni ja seega on ta ise muudetud religiooniks. Oluline on taas teadvustada mõlema valdkonna erisust aga ka olulist koostööd. Terviklikku maailmataju taasavastamine näib olevat üks kaasaja väljakutseid. Tõetaotlusel ei tohiks usk ja teadus vastanduda teineteisele vaid pigem üheskoos nihilistlikule eluhoiakule. Tundub, et kõige adekvaatsem oleks religiooni ja loodusteaduse suhe sümbioosina. Ei
seaduse-sariaadi. See ühtlustas koguduse elukorralduse. Siiitide meelest kehtestab usulist võimu ainuüksi imaam. Muslimite pühaksraamatuks on Koraan, mis kujutab endast Jumala sõna ülima ilmutuse üleskirjutist.Ta on ilmutatud raamatute seas ainulaadne, tähenduselt universaalne ja tema tähtsus on aegumatu. Koraan on väljavõte taevas hoitvalt tahtvlilt, millel on kirjas Jumala sõnad.Öeldakse, et sageda lugemise tulemusena jõuab lugeja Jumalale lähemale. Teksti pähe õppimist peetakse erilise vagaduse märgiks. Koraan on jaotatut 114 peatükiks ehk suuraks. Koraan esitab holistliku usuõpetuse, mis nõuab kõigest ülimuslikkust ega luba mingit jaotust religioosseks ja ilmalikuks. Ta käsitleb erinevaid teemasid ning samuti ka moraaliõpetust. Lisaks Koraanile on islamis veel teine pühade tekstide kogu prohvetlik tava. See kogu on hoopis mahukam kui Koraan ja see on
1. Kuhu olid kirjutatud 10 käsku? Kes ja millal need rahva ette tõi? (LK 102-104) - 10 käsku olid kirjas kivitahvlitel. Mooses tõi need rahva ette, kui nad Siinai mäe jalamil peatusid. 2. Kes oli Aabram ja mida ta tegi? (LK 34) - Aabrami valis jumal välja, et teda inimkonnast eraldada ja tema kaudu puhast usutunnetust ülal hoida. Aabram läks oma pere ja varaga Moore tammikusse, mille Jumal talle andis. Aabram ehitas Jumalale sinna altari. 3. Lea ja Raaheli lugu (LK 54) - jaakob jäi onu laabani juurde, kuna tahtis onutütart raahelit, ent raha polnud, nii et ta tegi onule 7 aastat tööd. aga laaban pettis jaakobit ning pulmapäeval andis talle hoopis näokattes lea, nii et jaakob kohe aru ei ok saanud. Laaban siis lubas Jaakobil töötada veel 7 aastat et saada ka Raahel endale ja siis ta lõpuks saigi 4. Milline tähendus on pasapühadel? (LK 90)
Keskaeg Kristlus legaliseeriti 313.a. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid. Gregorius I Rooma paavst, kes ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise ülesehituse kord Missa- igapäevane keskne jumalateenistus Missa ordinariumi osad: 1) Kyrie eleison/Christe eleison- issand halasta; palve 2) Gloria in exselsis- kiitus; au olgu jumalale kõrges 3) Credo- mina usun(ainsasse jumalasse) 4) Sanctus/Benedictus-püha, kiidetus olgu 5) Agnus Dei(qui tollis)-jumalate all; palve Missa osad: 1)ordinarium 2)proprium 3)epistel/evangeelium Gregoriuse laul Gregoriuse laul: Keel- ladina keele proosa tekst Esituslaad- ühehäälselt, retsideeriv(-kõnelähedane laul) Rütmika- tekstist lähtuv rütm, puudub ühtne taktimõõt Meloodika- laused algavad tõusva meloodilise käiguga(ehk algusvormeliga) ja lõppevad
LEEGITSEV SÜDA: Seemned, mis visatakse tormi, kanduvad soole ning neist ei kasva iialgi Issandale meelepärast tarbebuud. SUUR KUNST ON NAGU MAAILMA LOOMINE, TäIS VALU, RõõMU JA KõIKVõIMSAT PINGET, SEE ON NII LäHEDANE JUMALALE, ET SAGELI Võib neid hoopis ära vahetada. Mõistlik inimene võib isegi prõgihunnikust leida omaõnne. Geeniused on rahvale nagu kirjud hilbud, millega katab kinni oma alasti inetust. Kangem kui meie on siiski elu ise. Elu ei rühi oma arenemises heaolu poole, vaid hakkab oma katsetustega iga inimse juures üha otast peale. Nautija määrab teose väärtuse, sest teos ise on vaid hingetu skeem. Ainult usku peab olema, lootust ei tohi peenrahana maanteele kaotada.
seda nim. paralleelorganumiks Hiljem liikus alumine hääl iseseisvalt - vabaorganum. Motett mitmehäälne laul, iga hääl oli erikeeles. Oli mõeldud laulmiseks, mitte kuulamiseks, sest tekstist ei saanud aru Missa on katoliku kiriku jumalateenistus, kus lauldakse 5 kindlatel ladinakeelsetel palvetekstidel laulu. Need laulud on: 1. Kyrie eleison Issand halasta 2. Gloria in excelsis Deo au olgu Jumalale kõrges 3. Credo in unum Deo mina usun ühtainsasse Jumalasse 4. Sanctus püha 5. Agnus Dei Jumala Tall Hiljem ühendati need 5 palvelaulu üheks suureks teoseks, mida ka nimetame missaks. See on vokaal-sümfooniline suurteos, mida esitavad lauljad, solistid ja sümfooniaorkester
Samas ei saa seda kindlalt väita. Väidetakse, et Jumal on kindlasti meessoost. Ainult mees on võimeline looma maailma lühikese ajaga, juhtida inimesi läbi kõrbe ja nii edasi. Poeg sündis suhtest naisega kuigi seal polnud armastusega midagi pistmist, pigem vajadusest poeg maale saata. Teisalt kui mul meesterahval oleks võimalik luua esimene inimene, ei ole ma kindel, et ma looksin teise mehe. Aga Pauluse armastusest. Paulus pühendas ennast jäägitult Jumalale. Tema arvamus, et kõige sobivamaks eluviisiks on jääda neitsiks, võiks tulla sellest, et vastupidises olukorras tuleks jagada ennast veel kellegagi. Ja kui seksuaalne kogemus on võrdne müstilise kogemusega, siis kumba eelistada? Seksuaalset kogemust on võimalik kogeda ju tihedamini kui müstilist. Ja müstilist kogemust ei saa tahtlikult ja aktiivselt esile kutsuda. Ja kui me jätame ära nüüd seksuaalse kogemuse ja vaatleme teisi komponente, mis
Ülejäänud neli sammast on kui lauajalad, mis usutunnistust toetavad või kannavad. Kui üks neist jalgadest on katki, ehk kui üht neist ei järgita, siis ei seisa laud sirgelt. 4. Kes on prohvet? Moslemi jaoks ei ole prohvet ilmtingimata keegi, kes suudab tulevikku ette ennustada hoolimata sellest, et enamik Muhammedi ennustustest on juba täide läinud , vaid on tavaline, Jumala poolt oma rahvast patukahetsusele, usule, elu Jumalale pühendamisele, heategemisele ning elu mõtte taasavastamisele kutsuma saadetud inimene. 5. Nimeta 10 olulist fakti Muhammedi elust! 1. Prohvet Muhammed oli pärit araablaste hulgas kõige suursugusemaks peetavast Quraisi hõimust. 2. Muhammed kasvas orvuna, kuna ta isa suri juba siis, kui ta veel sündinudki polnud ning ema, kui ta oli 6-aastane. 3. Juba enne seda, kui Jumal ta prohvetiks valis, oli Muhammed tuntud kui kõige usaldusväärsem ja ausam inimene Mekas. 4
omavahel ja üllataval kombel suhtub jumal kuradisse isegi üsna inimlikult. Kogu teose vältel on teemaks see, kuidas ka kõige paremat soovides võib siiski juhtuda midagi katastroofilist. Inimene võib oma otsinguil teelt eksida, sest eksimine on inimlik ning Issand oma ütluses ,,Kes otsib, ikka eksib teel" kinnitab seda väidet. Faust küll eksib teelt, kuid lõpuks saab ta siiski taevasse ja seetõttu kaotab Mefistofeles kihlveo jumalale. Kuigi Faust oli erakordselt tark ja austatud mees, oli ta elus pettunud, soovis surra ning just see ajendas teda Mefistofelesega saatanlikku kokkulepet sõlmima. Hea ja halva võitluse kujutamine on igipõline teema raamatute kirjutamisel ja seda kasutas ka Goethe käesolevas raamatus. Proloog taevas on lugejale heaks sissejuhatuseks, sest seal räägivad Issand ja Mefistofeles Faustist ja sõlmivad omavahel kihlveo, kus Issand usub siiralt,
Pesemisest hoiduti. Mustus oli võrdne südame puhtusega. Askeedid ei pesnud ennast isegi mitte siis, kui mustus oli nende tervisele juba ohtlik. Sellest kõigest veel askeetidele ei piisanud, nad pidid kasutama ka teisi piinamis vahendeid, näiteks pikka aega seismine, seismine sammaste otsas, pikka aega olidi kas siis külmas või kuumas, elamine väga kitsas ja madalas kongis. Ehitati endale ka keskaegsid piinapinke. Kõik seda, et näidata jumalale, et nad väärivad tema juurde saamist. Kindlasti pidid kõik askeedid olema alandlikud ja alla surutud, selleks otsiti erinevaid võimalusi. Taheti näidata, et nemad on vähem väärtuslikumad, kui teised inimesed. Tehti selliseid töid mida teised heameelega ei teinud, näiteks käimlate koristamine. Nad lausa igatsesid kannatusi, häbi ja teotust. Nad olid nõus enda peale võtma igasugusid süüdistusi vaid selle nimel, et alanudus oleks suurem
LASTE RISTISÕDA Laste ristisõjaks nimetatakse aastal 1212 toimunud umbes 50 000 lapse ebaõnnestunud rännakut Jeruusalemma. Võitluses uskmatutega innustusid isegi lapsed. Et lapsed pole veel jõudnud jumalale vastumeelt olevaid tegusid teha, siis arvati, et Jumal on nende vastu armulisem ja aitab neil püha hauda tagasi võita. Eestvedajaks oli 13-aastane prantsuse karjapoiss Etienne. Ta kuulutas ennast uueks Mooseseks, rändas mööda maad ringi ja rääkis: "Minu juhatusel liikuva ristiväe ees taganeb meri kahte lehte laiali. Kuiva jalaga viin ma need, kes mulle järgnevad, Pühale maale." Kui paavst Innocentius III sellest kuulis, ütles ta: "Meie täiskasvanud peaks häbenema
saj. Esiisaks peavad Aabrahami, kes elas Mesopotaamias Uri linnas. Sai korralduse minna Tõotatud Maale ja jääda sinna elama. Tema järglased sattusid Egiptusesse, kus nad elasid mitu sajandit, osa orjuses. 13. saj. viis Mooses iisraellased Egiptusest välja. Liikusid läbi Siinai ps. tagasi Kaananisse. 1000 eKr rajas Saul Iisraeli kuningriigi. Järgmine kuningas oli Taavet. Kuningriigi õitseaeg saabus Saalomoni ajal. Pealinnaks sai Jeruusalemm. Saalomon lasi ehitada templi Jumalale. Pärast Saalomoni surma lagunes kuningriik kaheks: Põhjariik (Iisrael) ja Lõunariik (Juuda) 8. saj. teisel poolel vallutasid assüürlased Iisraeli ja küüditasid sealsed elanikud. 6. saj. vallutas Nebukadnetsar Jeruusalemma ja paljud juudid küüditati Babülooniasse. Pärsia võimu all pöördusid paljud juudid tagasi, seejärel sattus Palestiina Rooma võimu alla. 70 pKr purustasid roomlased Jeruusalemma templi lõplikult. JUDAISM Esimene monoteistlik usund
Peatähelepanu sõnadel. Kirikutes lauldi valdavalt emakeeles laulud, tekstid piiblist. Igas kirikus, kloostris olid oma laulud. 3. Gregorius hakkas ühtlustama Lääne-Euroopa kirikut,uurima piiblitekste mis sobiks erinevate teenistuste juurde. Jaga kirikuaasta kolmeks . · · · Kehtestas kindlad laulud kirikuteenistustele. Nõudis, et kirikumuusika oleks ladinakeelne ja a capella , ühehäälne väga kõrgetes helistikes, see oli selleks, et inimene pingutaks lauldes ja saaks jumalale lähemale. Need nõuded saadeti Lääne Euroopasse kullerite abil, protsess aeglane, võttis aega üle 100a. Ise pole loonud, otsis tekstid, nimetati tema auks Gregoriuse koraalideks 604, hakkas kehtima ainult Roomas, kuna mujale polnud veel jõudnud. Nõudis, et pille kirikus ei kasutataks. Pillid tulevad kuskil 11 saj. kirikusse väike orel. Noodikiri Algul levisid suuliselt mungad laulsid. Kiriku ühtlustamisega tekkis vajadus panna
Vanakreeka kunst (arhitektuur) Tähtsaim ala oli templiehitus (tempel oli jumala eluase). Templid ehitati algselt puust, hiljem kivist (marmorist). Tempel oli värvitud. Templid ehitati kõrgematesse kohtadesse- linnade akropolidele (akropol - linnriigi kaljukünkale ehitatud kindlus), astmeliselt tõusvatele alustele. Iga tempel oli püstitatud kindlale jumalale , kelle kuju asus selle templi sees akendeta ruumis. Selle kuju juures said käia ainult preestrid. Peripteer- klassikaline, täiuslikeim templitüüp -----------------> Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb järgmiselt: baas e. alumine osa , tüves e. keskmine osa ,kapiteel e. ülemine osa. Kreeka templiehituses eristatakse kolme stiili: 1)dooria stiil- Lihtne tugev sammas ilma baasita. Samba tüves on kaetud püstiste vagudega.
Piiblilood juttude kaupa paradiiisiaias käitumine-ei olnud sõnakuulelikud, ahned, sest sõid puult millelt ei tohtinud et saada targaks, erinevus tänap-patukahetsus, olid sõnakuulekad, sarnasus-kiusatused,naiivsed saamueli pühitsemine jumalale hana pani poja nimeks saamuel, mis tähendas jumal on kuulnud, kui poiss oli suurem, tõid vanemad ta pühakotta ja jätsid jumala kätte, ta hakkas jumalat teenima preester eeli juhatusel. saamuel meeldis nii jumalale kui ka inimestele. jumal kutsub saamueli saamuel nägi harva nägemusi kuid ühel ööl ta kuulis et keegi hüüab teda, ta jooksis 3 korda preesti juurde ning lõpuks eeli mõistis, et see kutsuja oli jumal, seega ta saatis poisi jumalaga rääkima, see rääkis talle, et preester eeli pojad ei olnud preestri au väärilised ning ta karistab eelit , kes teadis oma poegade kombeid ning saamuel pidi selle eelile teatavaks tegema, mida ta ka tegi. preester eeli surm
Seepärast pani Jumal Eedeni rohuaeda tulemõõga ja elupuud keerubid valvama. Legendi järgi tekkis naise pisaratest liilia, kui ta Aadamaga Eedenist välja aeti. Oma naisele pani nime Aadam: Eeva . Nimi tähendab “elu”. Nii said kokku “maa” ja “elu” Kain ja Aabeli lugu Kain ja Aabel olid Vana Testamendi järgi Aadama ja Eeva pojad. Kain - põlluharija, Aabel – karjakasvataja. Lõikusaja saabudes tõid mõlemad Jumalale ohvreid – Kain ohverdas põllusaadusi, Aabel oma karja esimese talle. Selgus, et Jumal võttis Aabeli ohvri vastu, Kaini viljaanni lükkas aga tagasi. Uues Testamendis põhjendusi, et Aabeli usk oli see, mille Jumal heaks kiitis aga kaini omamitte. Legendi järgi Kain vihastas ja ta nägu läks pilve. Eks ole: kui sa head teed, siis on su pilk tõstetud üles? Aga kui sa head ei tee, siis luurab patt ukse ees. Kuid sina pead tema üle valitsema.”
annaabi.ee 
