endistelt sõpradelt ja/või vanematelt jne. Murdeeas hakkab inimene otsima oma identiteeti ning ta tunneb ennast unikaalse ja humaanse olevusena. Ta märkab oma kaasasündinud iseloomujooni ning seda, et tal on võimu kontrollida oma saatust. Sel ajal soovib ta leida oma kohta elus, olevikus ning seda, kes ta tahaks olla tulevikus.Üleminek lapsepõlvest murdeikka on raske kuna muutub tundlikus sotsiaalsete ja ajalooliste muudatuste suhtes. Teiselt poolt kannatab murdeealine rohkem kui kunagi varem. See seisund võib põhjustada isoleeritust, tühjuse tunnet, murelikkust ja otsustamisvõimetust. Noored tunnevad, et nad peaksid, kuid ei oska teha tähtsaid otsuseid, mida ühiskond neilt ootab. See tekitab neis hirmu. Tähtsaks väljakutseks on otsuste tegemine. Seda on murdeealine enne ka teinud, aga nüüd on need tihtilugu olulisemad. Sellel segasel hetkel arvab murdeealine tihti, et kõige kergem ja targem on pugeda lapsikuse maski taha.
12-15 ea vahel. Murdeeas võrreldakse end teistega: varases murdeeas suhtlemisoskusi, hilises murdeeas hoiakuid, elufilosoofiat, eesmärke jm. Psühhosotsiaalne areng Eriksoni järgi: identiteedi kujunemine vs identiteedi segadus (12-18 a). Oluline on leida vastus küsimusele, kes ma olen ja kelleks tahan saada (oma identiteet). Toimub pidev emotsionaalne kõikumine, enese võrdlemine teistega, kahtlused, ebakindlus jm. Ka rahvusidentiteedi kujunemine. Murdeealine vajab endiselt ka suhteid vanematega, piire, reegleid (kuigi protestib nende vastu) - tagab turvatunde. Sageli võib olla konflikte täiskasvanutega, ka eakaaslastega. Väga olulised on suhted eakaaslastega (nooremas murdeeas samasoolised, hiljem vastassoolised sõbrad). Tekivad armumised, seksuaalsuhted. Vajalik saavutada ka seksuaalne identiteet. Identiteedi kujunemine: Kellena end tulevikus ette kujutatakse Mida tahetakse saavutada Elukutse valik (murdeea lõpul)
Valmistumine eelseisvaks haridusteeks KAINIK Lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskus(vanemalt õppimine) (7-12a) Lugeda palju ette ja lasta lugeda, kirjutada, joonistada, arvutada Kodu ja kooli koostöö matemaatilisi tehteid, kui ka elulisi harjutusi. Nii õpetatakse palju hoiakuid ja suhtumist perekonnast lapsele MURDEEALINE Füüsilised muudatused lapses, sekundaarsete sugutunnuste arenemine (12-16a) (rindade areng, karvade kasv ka näole jne.)hiljem ka suguküpsuse Füüsilised muutused, suguküpsus saavutamine. Vanemad saavad dslegitada noorele, mis see juhtub ja mis see endaga kaasa toob, et antud asja pole tarvis karta
Suguelundite kasvu ja arengut saab puberteedi jooksul, eriti selle algperioodil, veel hormonaalselt mõjutada. Täiskasvanueas see enam võimalik ei ole. Nooruk otsib teavet Murdeiga ei ole murranguline ainult välimuses ja füüsilises jõudluses, vaid ka psüühikas ja käitumises. Kui väikelaps oli suhteliselt enesekeskne, siis murdeeas kasvab tunduvalt huvi välismaailma nähtuste vastu. Murdeealine püüab kõigiti aru saada elust ja ühiskonna reeglitest, et määrata enese asend ja võimalused selles. Kokkuvõttes avaneb talle täiesti uus nägemus elule. Patriarhaalsete suurperede ajajärgul, isegi veel sada aastat tagasi laekus teave poisini eelkõige vanematelt sugulastelt. See oli valikuline, kandis tugevat kodukandi tavade pitserit ja toimis käitumise raamistajana, sest hea ja halb olid selles moraalinormidena selgelt eristatud. Nüüd on maailm avardunud
Ent neid vastuolusid lahendama ja isegi lõpuni mõistma pole ta veel suuteline. Tema iseseisvuse taotlusel ei ole kindlat suunda. Teda ei rahulda enam hooldatava lapse passiivne roll, kuid ta pole veel küps selleks, et täita täiskasvanu erinevaid rolle. Sellepärast võtab tema püüe enesekonstitueerumise järele pahatihti agressiivseid ja stiihilisi vorme. Ta pürgib ahnelt mingi eeskuju, ideaali poole, tahab ennast ja oma omadusi maksimaalselt avaldada. Ent murdeealine noor ei mõista veel ideaali ja tegelikkuse vahekorra keerukust ning vastuolulisust. Ta idealiseerib hõlpsasti ümbritsevaid inimesi ja suhteid, kuid pettub neis kiiresti, kui näeb, et nad ei vasta tema ootuste ideaalidele. Murdeiga on kompleksne protsess, mis toimub komplekses maailmas. Intellektuaalselt vaadatuna, on murdeiga pigem selginemise (endas selgusele jõudmise) periood kui dramaatiline kasvamine.
ning tutvudes uute inimestega ( The Ultimate Book Of Knowledge, 2007). Mõlemates vanustes oldakse enamjaolt aktiivsed. Lasteaialapseeas piisab lapsele oma mängudest ning jooksmisest mis sellega kaasa tuleb. Ka selles vanuses lapsed käivad trennides. Neil on võimalus käia ujumise algõpetuses, judos, jalgpallis ning paljudes muudes trennides. Murdeeas on trenn väga oluline kuna selles eas muutub keha kõige rohkem ning selle eest tuleb väga hästi hoolitseda. Iga murdeealine käib vähemalt ühes trennis, või siis ise jooksmas. Kokkuvõtteks saab järeldada, et vanuste vahe ei muuda seda kui sarnasena käituvad inimesed erinevates vanustes. Kõik ei ole muidugi samasugused ning ei arene sama kiiresti, kuid sellegipoolest on erinevusi ning sarnasusi. Ise tahaks ma öelda, et olen kasutanud väga palju näiteid oma elust ning arvan, et need kaks eluetappi on väga huvitavad. Kasutatud kirjandus
arvu täis saada. Algupäraselt tähendas rüütliks löömine käehoope kaela pihta. Abielu eesmärgiks oli aadlikel seaduslike järglaste soetamine ja perekondade vahel liidusuhete sõlmimine. Abielludes ei eeldatud vastastikuseid tundeid ning enamasti oli tegemist paariminejate vanemate vastastikuse kokkuleppega. Kui varekeskajal olid abiellujad tavaliselt üheealised, siis kõrgkeskajal nende vanusevahe kasvas: pruut oli murdeealine ning peigmees umbes 30 aastane. Kuna pruudi perekond pidi abiellujatele andma kaasavara, püüti abielu sõlmida ka sugulastega, et perekonna varad ei läheks väljapoole suguvõsa. Turniirid 10. -13. Sajandil kujunes välja kuulsuse saavutamiseks ja võimete näitamiseks uus sõjaline ja rüütellik pidustus rüütlite sõjamängud. Turniiridel võideldi nüristatud relvadega ning seal korraldati algselt väikeseid lahinguid kahe rüütlisalga vahel. Hiljem peeti turniiridel peamiselt
Kord juhtusin vaatama ETV-st dokumentaalsaadet "Meie aja laps". See saade näitas ühiskonna mõju lapse arengule. Seal arutati, kuidas mõjutab meie poppkultuur, kus on esile tõstetud seks, kuulsus ja ahnus meie lapsi ja kuidas see häirib nende isiksuse arengut. Uuringus viidi eelteismeline tüdruk garderoobi ja lubati tal valida meelepärane riietus, Lapsele meeliköitev riietus osutus sarnaseks poppstaaride stiilile. Saates näidati ka üht väikest tüdrukut, kes polnud veel murdeealine, kuid arvas, et peaks dieeti pidama hakkama. See saade näitas, et tänapäeva ühiskonnast tulnud surved mõjuvad lastele ning just nemad peegeldavad süngeid 21.sajandi elu mustreid. Meie riik on turumajanduslik, kus kehtib nõudluse ja pakkumise suhe ning konkurents. Selle tulemusena esineb meedias ohtralt reklaame, mis võib muuta inimese suhtumist toodetesse. Alkoholireklaamid on osavalt tehtud nauditavaks. Näiteks Saaremaa
Väga oluliseks muutuvad suhted eakaaslastega. Nooremas murdeeas on püsivamad, tavaliselt samasoolised, samaealised, sarnaste sotsiaalmajanduslike teguritega sõbrad. Suur osa ajast vedetakse eakaaslastega. See on oluline tähsus sotsiaalse indetsuse kujunemisel. Kesmises murdeeas tekivad mõlemasoolised kambad. Hiljem vastasoolised sõbrad, tekivad paarid. Tekivad armumised, seksuaalsuhted. Sel perioodil on vajalik saavutada ka seksuaalne identiteet. Samas murdeealine vajav endiselt suhteid vanematega, piire, reegleid see annab turvatunde, kuigi proteestitakse nende vastu. Sageli võib olla konflikte täiskasvunetaga, ka eakaalastega. Identiteedi kujundamine: - Kellena end tulevikus ette kujutatakse - Mida tahetakse saavutada - Elukutse valik (murdeea lõpul) - Identiteet kujuneb kiiremini neil, kellele ei suruta arvamusi peale, nt vanemate poolt
samasoolised). Õpib palju eakaaslastelt. 5) Identiteet vs rolliähmasus (u 12-18 a). Murdeea periood. Toimuvad suured füsioloogilised muutused, saavutatakse füüsiline küpsus. Oluline on leida vastus küsimusele, kes ma olen ja kelleks tahan saada (oma identiteet). Toimub pidev emotsionaalne kõikumine, kahtlused, ebakindlus (on loomulik selles eas). Oluline leida tasakaal oma soovide ja võimaluste vahel. Mari-Liis Männik Murdeealine vajab endiselt suhteid vanematega, piire, reegleid - see annab turvatunde, kuigi protestitakse nende vastu. Väga oluliseks muutuvad suhted eakaaslastega (samasoolised sõbrad). Tekivad armumised, seksuaalsuhted. Vajalik saavutada ka seksuaalne identiteet. 6) Intiimsus vs isolatsioon (noorus, 18-...). Lähedaste suhete loomine ja hoidmine. Armastus. 7) Loovus vs stagnatsoon (täiskasvanuiga). Laste kasvatamine. Osalemine töö- ja ühiskondlikus elus. Oma võimete realiseerimine, eneseteostus
Kõige levinud väikelapseeas surma põhjuste nimekirja kuuluvad näiteks stress, talituslikud ja anatoomilised häired, arenguhäired ja arengu kriitilised faasid. 5 Lapseiga Surrekse harva, suremise põhjuseks sageli õnnetused. Kõige raskem on last enda surma vastu ette valmistada. Väike lootusetul haigelaps saab oma olukorrast aru ja oluline oleks temaga seda arutada. Arutama peaks seda ka tema õdede ja vendadega. Noorukiiga Kuigi murdeealine saab teoreetiliselt aru elu lõpplikusest on tal raske sellega leppida. Nii ennesetapmine, kui ka õnnetus on tihti surma põhjus noorukieas. Täiskasvanuiga Öeldatakse “elu parim iga”, eriti nooremas eas. Samuti surmaga raske leppida, eriti äkksurmaga, sest ei ole saadud ette valmistuda. Hilisemas täiskasvanu eas tuletavad vananemisega seotud muutused surmaga meelde. Vanadus Vanemad inimesed juba teavad, et nad lähenevad elukaare lõppule, sellest annavad
põhjuste nimekirja kuuluvad näiteks stress, talituslikud ja anatoomilised häired, arenguhäired ja arengu kriitilised faasid. Lapseiga Surrekse harva, suremise põhjuseks sageli õnnetused. Kõige raskem on last enda surma vastu ette valmistada. Väike lootusetul haigelaps saab oma olukorrast aru ja oluline oleks temaga seda arutada. Arutama peaks seda ka tema õdede ja vendadega. 5 Noorukiiga Kuigi murdeealine saab teoreetiliselt aru elu lõpplikusest on tal raske sellega leppida. Nii ennesetapmine, kui ka õnnetus on tihti surma põhjus noorukieas. Täiskasvanuiga Öeldatakse "elu parim iga", eriti nooremas eas. Samuti surmaga raske leppida, eriti äkksurmaga, sest ei ole saadud ette valmistuda. Hilisemas täiskasvanu eas tuletavad vananemisega seotud muutused surmaga meelde. Vanadus Vanemad inimesed juba teavad, et nad lähenevad elukaare lõppule, sellest annavad
Pärast kümnendat eluaastat hakkab laps surma abstraktsemalt mõistma, juureldes sel ajal ikka veel õigluse, ebaõigluse ja saatuse üle. Kuna selleks ajaks on laps teadlik surma isiklikkusest, võib ta püüda surmale mõtlemist vältida . Hirmu tulemusena võib laps kasutada erinevaid kaitseviise -- näiteks heita surma üle nalja. Leinava lapse meeleolud võivad vahelduda -- see on normaalne ning seda tuleb aktsepteerida. Murdeealine laps võib pereliikme surma puhul jumaldada lahkunut, ning oma viha suunata teiste inimeste vastu, mis suurendab konflikte -- enamasti elab murdeealine laps oma leina väljapoole. Teisest küljest tuleb sageli ette ka tunnete varjamist või surma eitamist (laps häbeneb näidata oma nõrkust, erineda teistest), mispuhul tuleb leinatöö teha ära hilisemas elus. Trauma ja leina erinevus lastel Traumatöö ajal pole laps veel juhtunut mõistnud. Laps püüab juhtunuga
jõuab teismelise ikka. Sellel etapil on noore inimese arengus väga suur roll ja tähtsus. Just sellel ajal kujuneb välja õige minapilt ja suhted nii omasooliste kui ka vastassugupoolega. Tähtsaks saavad ka seksuaalsed suhted. Lühiülevaates on räägitud nii tüdrukute kui ka poiste sekundaarsete sugutunnuste kujunemisest kui ka suhetest vanemate ja ka eakaaslastega. Samas on ära seletatud, kuidas murdeealine avastab nii enda seksuaalsust kui ka hakkab tajuma tõmmet kas siis vastas või omasooliste poole. See on aeg, kus noorest inimesest saab täiskasvanu, ehk siis toimub nii-öelda murdumine. Kehaliste tunnuste poolest võime teda lugeda nüüd justkui täiskasvanuks, aga emotsionaalselt ja vaimselt ei ole ta veel samaväärne täiskasvanutega. See on aeg, kus ta alles katsetab ja otsib, kes ta on ja mis roll on temal selles ühiskonnas. See on aeg, kus noor on väga tundlik,
Tegeleme selle osaga, millega on mõtet tegeleda. Kui on suur pere, juhtub ikka, et keegi jääb haigeks, saab koolis kahe või kaotab midagi ära. Kõike ei tasu südamesse võtta ja paanikasse sattuda. Igasse olukorda tuleks suhtuda rahulikult, närvitsemine ei aita sugugi, kulutab ainult närvirakke. Iga päev peaks olema aega iseenda jaoks. Teiste inimestega suhtlemine mõjub positiivselt ja annab jõudu (Inge Ojala, 2004, 66) Kokkuvõte Kahtlemata oleks parim, kui iga laps ja murdeealine noor saaks kasvada oma lihaste vanemate hoole all. Omadest vanematest järgmine parim varjant on kasu- või hooldusvanemad. Igal lapsel peaks ikkagi olema oma kodu, pere, sellised täiskasvanud, kes teavad ja jõuavad arvestada tema individuaalsusega. Mida rutem leiab vanemateta koduta laps endale uue kodu, seda parem. ( mõtteid Paul-Eerik Rummo artiklist). Kasutatud kirjandus: http://www.omapere.ee/index.php Inge Ojala, Kas sa võtad mind oma lapseks?, 2004 Andres Siplane, kursusetöö
Enda isiksuseomaduste teadlik tundmaõppimine annab inimesele võimaluse elu- ja karjääriplaneerimisel arvestada enda isiksusliku tervikuga Järgnevalt on vastavalt erinevatele eluetappidele märksõnadega kirja pandud olulisemad mõjurid minapildi kujunemisel: Väikelapsel on selleks mäng Lasteaialapsel omandavad olulise koha mängukaaslased Kooli minnes ja algklassides lisandub vastutus oma käitumise eest, kujunevad õppimis- ja tööharjumused Murdeealine otsib vastust küsimusele, mis on armastus Noorukieas otsustatakse elukutsevalik, saadakse esimesed töökogemused, tekivad suhted vastassooga Täiskasvanueas lisandub lapsevanema roll, rikastuvad kogemused Kuidas leida väärtuslik minapilt? Oma identiteedi otsimisega alustab inimene üsna varases eluetapis ning teekond võib kesta aastaid või isegi aastakümneid. Eriti tugevalt kerkib eneseleidmise küsimus esile teismeliste seas.
meisterlikult, võib nooruk kaaslased unustada. Murdeeas tekivad isiklikud huvid ja harrastused ning teadmised sageli ületavad kooli õppeprogrammi piire, areneb inimesetundmine ja isiksuse hindamise kriteeriumid, tekivad uued õppimismotiivid, mis on seotud tulevikuplaamide ja ideaali kujunemisega (Petrovski 1979: 101-103). · Muutused intellektuaalses arengus: Arenevad teoreetiline, formaalne ja reflektiivne mõtlemine ning selle põhjusel hakkab murdeealine arutlema hüpoteetiliselt ja deduktiivselt. Nooruk alustab intellektuaalse ülesande analüüsi sellest, et püüab välja selgitada kõikvõimalikud suhted olemasolevate andmete vahel, teeb mitmesuguseid oletusi nende seoste kohta, seejärel aga kontrollib oma hüpoteesi. Mõtlemine sel perioodil muutub abstaktseks, kõne muutub kontrollitavaks ja juhitavaks ning toimub 4
muutused, saavutatakse füüsiline küpsus. Oluline on leida Lähedaste suhete loomine ja hoidmine. Armastus. vastus küsimusele, kes ma olen ja kelleks tahan saada 7) Loovus vs stagnatsioon (täiskasvanuiga) (oma identiteet). Toimub pidev emotsionaalne kõikumine, kahtlused, ebakindlus (on loomulik selles eas). Laste kasvatamine. Osalemine töö- ja ühiskondlikus Oluline leida tasakaal oma soovide ja võimaluste vahel. elus. Oma võimete realiseerimine, eneseteostus. Murdeealine vajab endiselt suhteid vanematega, piire, reegleid - see annab turvatunde, kuigi protestitakse 8) Integraalsus (terviklikkus) vs meeleheide (hiline nende vastu. täiskasvanuiga) Väga oluliseks muutuvad suhted eakaaslastega (samasoolised sõbrad). Tekivad armumised, Oluline, kas inimene on rahul oma elatud eluga. Kas seksuaalsuhted
maitseid, füüsilist pingutust.. (Tankler, M. 46-50) Imikueas on tegemist ainult tahtmatu mäluga. Ka väikelapseeas on mälu vaid tahtmatu. Sõnamälu võib väikelapsel aga olla väga hea. Koolieelikul on kujundmälu ja piltlik mälu ülekaalus. Samuti hakkab arenema ka sõnalis-loogiline mälu. Koolieas muutub taheline omandamine juhtivaks ning kujundmälu kõrvalt areneb sõnalis-loogiline mälu. Murdeealine tahab aru saada. Ta kasutab vähem mehaanilist mälu ning mälu on tihedalt seotud mõtlemisega. Samas on murdeiga hiilgeajaks mehaanimisele mälule- nooruk on võimeline oma mälu tahtlikult treenima. Samuti omandab mälu täiskasvanule omaseid jooni. (Tankler, M. 51, 52) Mõtlemine ja mõtlemise areng Mõtlemise käigus töötab laps ümber infot, mida ta tajumehhanismide kaudu on saanud. See toimub mitmesuguste mõtlemisprotsesside abil. Klassikaliselt jaotatakse mõtlemine
Ajalugu ja maateadus saavad alguse kodupaiga tuttavast ümbrusest. 5.kl. 11-12-aastased on algastme "täiseas". Möödunud õppeaastad on kujundanud teadmisi ja kunstilisele tunnetusele toetuvat usaldusväärset hindamisvõimet. Süvenetakse kaugesse ajalukku ja uuritakse inimese elu erinevates paikkondades. 6.kl. 12-13-aastane õpilane on valmis tegelema looduse elutu osaga ja abstaheerima. Hakatakse tegelema füüsika, geomeetria ja mineraloogiaga. 7.-8.kl. 13-15-aastane murdeealine õpib tundma võõraid maid ja ühiskonna seaduspärasusi. Põhjus-tagajärg-seoste tuletamisel lähtutakse konkreetsetest tõsiasjadest. 9.-12.kl. 15-19-aastased uurivad nähtusi ja seaduspärasusi, vestlevad ja analüüsivad. Lähtutakse paljudest erinevatest vaatenurkadest, kujundatakse iseseisvat mõtlemisoskust. Steiner-pedagoogika ning Waldorf-koolide plussid ja miinused Plussid Y Õppetöö toimub õpilasesõbralikus keskkonnas.
muutused • Ettevalmistamatus (?) • Seksuaalkasvatuse tase koolides? • Hirmud – kas kõik on normaalne? • Normide orjad, võrdlemine teistega • Ebareaalsed stereotüüpsed ideaalid • Dismorfofoobia sündroom • Aktseleratsioon – erinev mõju P ja T • Tasakaalustamata kasvamine - motoorikamuutus, koordinatsiooniprobleemid • Kiire väsimine, terviseprobleemid • Vastuolu – täiskasvanu või laps? Murdeealine - probleeme • Ülekaalulisus •Alakaalulisus •Saledus on normiks => dieedipidamine => kõikuv kaal, ebatervislik toitumine • Buliimia või anoreksia • Mõõdukas rahulolematus on kasulik AKTSELERATSIOON JA RETARDATSIOON Põhjusi: • Elutingimuste paranemine • Toitumine • Meditsiiniline järelevalve • Reziim, eluviis • (Pere suurus?) Negatiivset kaasmõju: • Füüsilise koormuse taluvus väiksem • Tervise halvenemine,
kõrgemat positsioonile ühiskonnas. b) Abielu eesmärgiks oli aadlikel seaduslike järglaste soetamine ja perekondade vahel liidusuhete sõlmimine. Abielludes ei eeldatud vastastikuseid tundeid ning enamasti oli tegemist paariminejate vanemate vastastikuse kokkuleppega. Kui varekeskajal olid abiellujad tavaliselt üheealised, siis kõrgkeskajal nende vanusevahe kasvas: pruut oli murdeealine ning peigmees umbes 30 aastane. Kuna pruudi perekond pidi abiellujatele andma kaasavara, püüti abielu sõlmida ka sugulastega, et perekonna varad ei läheks väljapoole suguvõsa. Keskaegne ühiskond KESKAEG 8 c) Rüütlikirjanduses ülistati rüütlivooruseid, truudust senjöörile, vagadust ja suuremeelsust ning rüütli truud armastust mõne südamedaami vastu
tähelepanu või tõusta kõrgemat positsioonile ühiskonnas. b) Abielu eesmärgiks oli aadlikel seaduslike järglaste soetamine ja perekondade vahel liidusuhete sõlmimine. Abielludes ei eeldatud vastastikuseid tundeid ning enamasti oli tegemist paariminejate vanemate vastastikuse kokkuleppega. Kui varekeskajal olid abiellujad tavaliselt üheealised, siis kõrgkeskajal nende vanusevahe kasvas: pruut oli murdeealine ning peigmees umbes 30 aastane. Kuna pruudi perekond pidi abiellujatele andma kaasavara, püüti abielu sõlmida ka sugulastega, et perekonna varad ei läheks väljapoole suguvõsa. c) Rüütlikirjanduses ülistati rüütlivooruseid, truudust senjöörile, vagadust ja suuremeelsust ning rüütli truud armastust mõne südamedaami vastu. Tähtsamad rüütlikirjanduse zanrid on:
........................................................................................................197 Mõtlemise areng.................................................................................................198 Isiksuse areng.....................................................................................................200 Sotsiaalne areng..................................................................................................202 Täiskasvanu ja murdeealine...............................................................................206 Identiteedikriis 16-19 aastasena.............................................................................209 Isiksuse areng – emotsionaalne iseseisvus.........................................................209 Sotsiaalne areng..................................................................................................211 Ideoloogiline kriis 19-20/25 aastasena................................
uudishimulikkus ning mänguhimulisus. Lapsevanem võiks julgustada last mängima ja oma fantaasiat kasutama. KAINIK Kainikueas areneb vastutustunne, õpitakse lugema, Töökuse, kirjutama, arvutama ning oluliseks muutuvad kohusetunde, sõbrad. Lapsevanema ülesandeks on arendada ka vastutustunde koduses keskkonnas kohusetundlikkust andes lapsele areng; iseseisvus; majapidamisülesandeid vms. sõprade olulisus MURDEEALINE Murdeiga on sisemiste konfliktide aeg saadakse Identiteedi aru, et vanemad pole täiuslikud, sõbrad vahetuvad, otsimine; toimuvad bioloogilised muutused jms. Lapsevanem riskiperiood; peaks lubama lapsel ennast leida ja sellel teel toeks füüsiline areng olema (pakkuma välja võimalusi kui lapsel on abi vaja, kuid mitte sundima peale enda poolseid lahendusi).
· Piiramistornid. · Müüride alt läbi kaevates püüti varingut tekitada. 4. Abielu a. Eesmärk: · Soetada seaduslikke järglasi. · Sõlmida liite perekonna vahel. b. Abielu sõlmimine: · Isiklikud tunded polnud olulised ja aadlineiult tavaliselt nõusolekut ei küsitud. · Varakeskajal olid abiellujad enam-vähem ühevanused. · Hiljem vanusevahe suurenes mees umbes 30. a, neiu aga murdeealine. · Pruudi pere andis abiellujatele kaasavara, mis oli kulukas. 5. Turniirid organiseeritud sõjamängud. a. Algul väikesed lahingud nüride relvadega 2 rüütlisalga vahel. b. Kahevõitlus: · Vastased püüdsid teineteist hoo pealt kokku põrgates piikidega sadulast maha tõugata. · Võitja sai endale kaotaja relvastuse. c. Ühiskonna suhtumine: POSITIIVNE Kiriku NEGATIIVNE hoiak
sagedamini. Ainult 5 päevikut käsitööliste ja tööliste peredest. 6.6.1. Murdeiga M.Mahler murdeeast. · murdeiga meenutab paljus mina kujunemise ajajärku 1-2aastasel lapsel. · Väike laps saab sel ajal teadlikuks oma kehast, et ta on füüsiliselt emast eraldatud. · Murdeealisel vastab sellele keha kiire kasv ja suguline küpsemine. Väike, alles käima hakanud laps katsetab oma füüsilisi võimeid. · Murdeealine katsetab erinevaid rolle erinevate harrastuste, kujutluste jms kujul. · Kui 1-2aastane laps on saanud teadlikuks, et ta on emast eraldi, kaotab ta varasema turvatunde, sest mõistab, et ema ei suuda teda igal hetkel kaitsta. Murdeealine saab teadlikuks, et vanematest lahkumine on paratamatu ja iseseisval elul on oma nõuded - ka talle tähendab see turvatunde kaotust. · 3
Suhted eakaaslastega tihenevad, kujunevad välja püsivad sõbrad (tavaliselt samasoolised). Õpib palju eakaaslastelt. 5) Identiteet vs rolliähmasus (u 12-18 a) Murdeea periood. Toimuvad suured füsioloogilised muutused, saavutatakse füüsiline küpsus. Oluline on leida vastus küsimusele, kes ma olen ja kelleks tahan saada (oma identiteet). Toimub pidev emotsionaalne kõikumine, kahtlused, ebakindlus (on loomulik selles eas). Oluline leida tasakaal oma soovide ja võimaluste vahel. Murdeealine vajab endiselt suhteid vanematega, piire, reegleid - see annab turvatunde, kuigi protestitakse nende vastu. Väga oluliseks muutuvad suhted eakaaslastega (samasoolised sõbrad). Tekivad armumised, seksuaalsuhted. Vajalik saavutada ka seksuaalne identiteet. 6) Intiimsus vs isolatsioon (noorus, 18-...) Lähedaste suhete loomine ja hoidmine. Armastus. 7) Loovus vs stagnatsoon (täiskasvanuiga) Laste kasvatamine. Osalemine töö- ja ühiskondlikus elus. Oma võimete realiseerimine, eneseteostus.
tihenevad, kujunevad välja püsivad sõbrad (tavaliselt samasoolised). Õpib palju eakaaslastelt. (Leuska, 2010? 5) Identiteet vs rolliähmasus (u 12-18 a) Murdeea periood. Toimuvad suured füsioloogilised muutused, saavutatakse füüsiline küpsus. Oluline on leida vastus küsimusele, kes ma olen ja kelleks tahan saada (oma identiteet). Toimub pidev emotsionaalne kõikumine, kahtlused, ebakindlus (on loomulik selles eas). Oluline leida tasakaal oma soovide ja võimaluste vahel. Murdeealine vajab endiselt suhteid vanematega, piire, reegleid - see annab turvatunde, kuigi protestitakse nende vastu. Väga oluliseks muutuvad suhted eakaaslastega (samasoolised sõbrad). Tekivad armumised, seksuaalsuhted. Vajalik saavutada ka seksuaalne identiteet.(Leuska, 2010) 6) Intiimsus vs isolatsioon (noorus, 18-...) Lähedaste suhete loomine ja hoidmine. Armastus.(Leuska, 2010) 7) Loovus vs stagnatsoon (täiskasvanuiga) Laste kasvatamine. Osalemine töö- ja ühiskondlikus elus
alged. 5) Kooliiga jaguneb kaheks: noorem kooliiga( 7-11/12 a) ja vanem kooliiga (12/13-17/18 a). Esimeses perioodis tekib tarve tõsise tegevuse järele;paraku on tahteline tähelepanu nõrk, domineerib mehhaaniline mälu. Mõtlemine on konkreetset-esemelist tüüpi ning vähekriitiline. Hakkavad väljakujunema väärtussüsteemid ja püsivamad huvid. Teist perioodi,murdeiga, iseloomustab tung iseseisvusele ja enese maksmapanekule. Murdeealine pole veel täiskasvanu, kuid pole enam ka laps. Murdeealine on impulsiivne ja sageli kompromissitu. Suur on tung tegutsemisele, kui seda ei ole võimalik rakendada ühiskondlikult kasulikul või aksepteeritaval viisil, siis realiseeritakse see ikkagi, sealjuures alati mitte kõige õigupärasemal viisil. Laieneb tunduvalt vajaduste ja soovide ring,kuid sellega ei käi tavaliselt samavõrra kaasas nende rahuldamisvõimalused. Tärkab seksuaalhuvi
alged. 5) Kooliiga jaguneb kaheks: noorem kooliiga( 7-11/12 a) ja vanem kooliiga (12/13-17/18 a). Esimeses perioodis tekib tarve tõsise tegevuse järele;paraku on tahteline tähelepanu nõrk, domineerib mehhaaniline mälu. Mõtlemine on konkreetset-esemelist tüüpi ning vähekriitiline. Hakkavad väljakujunema väärtussüsteemid ja püsivamad huvid. Teist perioodi,murdeiga, iseloomustab tung iseseisvusele ja enese maksmapanekule. Murdeealine pole veel täiskasvanu, kuid pole enam ka laps. Murdeealine on impulsiivne ja sageli kompromissitu. Suur on tung tegutsemisele, kui seda ei ole võimalik rakendada ühiskondlikult kasulikul või aksepteeritaval viisil, siis realiseeritakse see ikkagi, sealjuures alati mitte kõige õigupärasemal viisil. Laieneb tunduvalt vajaduste ja soovide ring,kuid sellega ei käi tavaliselt samavõrra kaasas nende rahuldamisvõimalused. Tärkab seksuaalhuvi
Imikuiga tahtmatu mälu, taastundmise periood on 8-9 kuusel lapsel 2-3 nädalat (nt ei tunne ema ja isa ära, kui nad on 2-3 nädalat ära olnud). Väikelaps tahtmatu mälu, sõnamälu võib väga hea olla, kuna see seostub tegevusega. Koolieelik hakkab arenema tahteline mälu, ülekaalus on kujundimälu ja hakkab arenema sõnalis-loogiline mälu. Kooliiga Tahteline omandamine on juhtiv mälu vorm ja intensiivselt areneb sõnalis-loogiline mälu. Murdeiga tahteline mälu, murdeealine tahab aru saada ega taha kasutada mehhaanilist mälu. Murdeeas bioloogiliselt on mehhaanilise mälu hiilgeaeg. Metamälu (teadmine enda mälust) paraneb. Intelligentsus ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid. Liikuv intelligentsus võime tajuda ja manipuleerida informatsiooniga, võima tulla toime uute probleemide ja situatsioonidega. On seotud ka neuroloogiliste ja füsioloogiliste
Suhted eakaaslastega tihenevad, kujunevad välja püsivad sõbrad (tavaliselt samasoolised). Õpib palju eakaaslastelt. 5) Identiteet vs rolliähmasus (u 12-18 a) Murdeea periood. Toimuvad suured füsioloogilised muutused, saavutatakse füüsiline küpsus. Oluline on leida vastus küsimusele, kes ma olen ja kelleks tahan saada (oma identiteet). Toimub pidev emotsionaalne kõikumine, kahtlused, ebakindlus (on loomulik selles eas). Oluline leida tasakaal oma soovide ja võimaluste vahel. Murdeealine vajab endiselt suhteid vanematega, piire, reegleid - see annab turvatunde, kuigi protestitakse nende vastu. Väga oluliseks muutuvad suhted eakaaslastega (samasoolised sõbrad). Tekivad armumised, seksuaalsuhted. Vajalik saavutada ka seksuaalne identiteet. 6) Intiimsus vs isolatsioon (noorus, 18-...) Lähedaste suhete loomine ja hoidmine. Armastus. 7) Loovus vs stagnatsoon (täiskasvanuiga) Laste kasvatamine. Osalemine töö- ja ühiskondlikus elus. Oma võimete realiseerimine, eneseteostus.
All elasid sulased ja hoiti tagavarasid. Kaitseks oli puust tara. Piiramistehnika. Kiviheitemasinad. Taraanid müüripurustajad. Piiramistornid. Müüride alt läbi kaevates püüti varingut tekitada. Abielu Eesmärk: Soetada seaduslikke järglasi. Sõlmida liite perekonna vahel. Abielu sõlmimine: Isiklikud tunded polnud olulised ja aadlineiult tavaliselt nõusolekut ei küsitud. Varakeskajal olid abiellujad enam-vähem ühevanused. Hiljem vanusevahe suurenes mees umbes 30. a, neiu aga murdeealine. Pruudi pere andis abiellujatele kaasavara, mis oli kulukas. Turniirid organiseeritud sõjamängud. Algul väikesed lahingud nüride relvadega 2 rüütlisalga vahel. Kahevõitlus: Vastased püüdsid teineteist hoo pealt kokku põrgates piikidega sadulast maha tõugata. Võitja sai endale kaotaja relvastuse. Ühiskonna suhtumine: POSITIIVNE Kiriku NEGATIIVNE hoiak Oluline meelelahutus aadlikele ja lihtrahvale
All elasid sulased ja hoiti tagavarasid. Kaitseks oli puust tara. Piiramistehnika. Kiviheitemasinad. Taraanid müüripurustajad. Piiramistornid. Müüride alt läbi kaevates püüti varingut tekitada. Abielu Eesmärk: Soetada seaduslikke järglasi. Sõlmida liite perekonna vahel. Abielu sõlmimine: Isiklikud tunded polnud olulised ja aadlineiult tavaliselt nõusolekut ei küsitud. Varakeskajal olid abiellujad enam-vähem ühevanused. Hiljem vanusevahe suurenes mees umbes 30. a, neiu aga murdeealine. Pruudi pere andis abiellujatele kaasavara, mis oli kulukas. Turniirid organiseeritud sõjamängud. Algul väikesed lahingud nüride relvadega 2 rüütlisalga vahel. Kahevõitlus: Vastased püüdsid teineteist hoo pealt kokku põrgates piikidega sadulast maha tõugata. Võitja sai endale kaotaja relvastuse. Ühiskonna suhtumine: POSITIIVNE Kiriku NEGATIIVNE hoiak Oluline meelelahutus aadlikele ja Rüütlite edevus ja mõttetu verevalamine.
All elasid sulased ja hoiti tagavarasid. Kaitseks oli puust tara. Piiramistehnika. Kiviheitemasinad. Taraanid – müüripurustajad. Piiramistornid. Müüride alt läbi kaevates püüti varingut tekitada. Abielu Eesmärk: Soetada seaduslikke järglasi. Sõlmida liite perekonna vahel. Abielu sõlmimine: Isiklikud tunded polnud olulised ja aadlineiult tavaliselt nõusolekut ei küsitud. Varakeskajal olid abiellujad enam-vähem ühevanused. Hiljem vanusevahe suurenes – mees umbes 30. a, neiu aga murdeealine. Pruudi pere andis abiellujatele kaasavara, mis oli kulukas. Turniirid – organiseeritud sõjamängud. Algul väikesed lahingud nüride relvadega 2 rüütlisalga vahel. Kahevõitlus: Vastased püüdsid teineteist hoo pealt kokku põrgates piikidega sadulast maha tõugata. Võitja sai endale kaotaja relvastuse. Ühiskonna suhtumine: POSITIIVNE Kiriku NEGATIIVNE hoiak Oluline meelelahutus aadlikele ja Rüütlite edevus ja mõttetu verevalamine.
alustatud tegevuste lõpetamine. 5) Identiteet vs rolliähmasus (vanust pole märgitud, sest järgnevad etapid sõltuvad inimesest) Murdeea periood. Toimuvad suured füsioloogilised muutused, saavutatakse füüsiline küpsus. Oluline on leida vastus küsimusele, kes ma olen ja kelleks tahan saada (oma identiteet). Toimub pidev emotsionaalne kõikumine, kahtlused, ebakindlus. Oluline leida tasakaal oma soovide ja võimaluste vahel. Murdeealine vajab endiselt suhteid vanematega, piire, reegleid - see annab turvatunde, kuigi protestitakse nende vastu. Väga oluliseks muutuvad suhted eakaaslastega (samasoolised sõbrad). Tekivad armumised, seksuaalsuhted. Vajalik saavutada ka seksuaalne identiteet. 6) Intiimsus vs isolatsioon Lähedaste suhete loomine ja hoidmine. Armastus. Ei kardeta pühenduda teistele inimestele ega end avada. 7) Loovus vs endasse tõmbumine
alustatud tegevuste lõpetamine. 5) Identiteet vs rolliähmasus (vanust pole märgitud, sest järgnevad etapid sõltuvad inimesest) Murdeea periood. Toimuvad suured füsioloogilised muutused, saavutatakse füüsiline küpsus. Oluline on leida vastus küsimusele, kes ma olen ja kelleks tahan saada (oma identiteet). Toimub pidev emotsionaalne kõikumine, kahtlused, ebakindlus. Oluline leida tasakaal oma soovide ja võimaluste vahel. Murdeealine vajab endiselt suhteid vanematega, piire, reegleid - see annab turvatunde, kuigi protestitakse nende vastu. Väga oluliseks muutuvad suhted eakaaslastega (samasoolised sõbrad). Tekivad armumised, seksuaalsuhted. Vajalik saavutada ka seksuaalne identiteet. 6) Intiimsus vs isolatsioon Lähedaste suhete loomine ja hoidmine. Armastus. Ei kardeta pühenduda teistele inimestele ega end avada. 7) Loovus vs endasse tõmbumine
Murde- ja noorukiea probleemid *referaat- 9 detsember- arenguvaldkond /probleem *eksam- avatud materjalid, piiratud aeg, suuline [email protected] Assotsioonitest 1)murdeealine- probleemid (-) 2)teismeline- eneseuhkus(-) 3)nooruk- välimus (+) *Sõnade tähendus- näitab meie hoiakut ja suhtumist selle inimese suhtes, kellega me oleme kontakstis. Oluline kui sa murdeealisega koostööd teed, kuidas sa teda nimetad. Teemad(1.loeng) 1Murde- ja noorukiea mõiste ja koht elukaares 2Müüdid 3Definitsioon noorukiea kohta 4Noorukiea kui vanuseperioodi varieerumine 1.1Murde- ja noorukiea mõiste
mälu. Mõtlemine on konkreetset- esemelist tüüpi ning vähekriitiline. Hakkavad välja kujunema väärtussüsteemid ja püsivamad huvid. II perioodi, murdeiga, isel tung iseseisvusele ja enese maksmapanekule. Ei ole täiskasvanu, kuid ei ole ka enam laps. Toimub seniste suhete ja hinnangute intensiivne ümberkujundamine. Erutusprotsessid on pidurdusprotsessidest tugevamad. Murdeealine on impulsiivne ja sageli kompromissitu. Suur tung on tegutsemisele. Tärkab seksuaalhuvi. Soovide ja nende rahuldamisvõimaluste mittevastavus toob sageli kaasa enda vastandamise teistele. 6. Noorusiga (17/19-20/25)- suhtelise rahunemise ja tasakaalu saavutamine- täiskasvanuks saamine. Mõtlemine muutub süstemaatilisemaks, teoreetiliseks, tunded sügavamaks, püsivamaks. Isel on huvi maailmavaateliste probleemide vastu: kiindutakse ideaalidesse ning
annaabi.ee 
