võeti vaid anglikaanid usuvabadus puudus veel aastakümneid. *Puritaanid keelasid sportmängud hingamispäeval ning vähendasid kristlastele sobivate füüsiliste harrastuste arvu. Põhjuseks spordiga kaasnevad ohjeldamatud emotsioonid ja lõbu. Spordis osalemine võttis tähelepanu vaimsetelt asjadelt ja spordist tulenev nauding võis inimloomuse nõrkuse tõttu muutuda sõltuvuslikuks. Puritaanid pidasid sportmängudes veedetud aega raisatuks. * Hugenotid,Prantsuse kalvinistid 1540ndatel hakkasid Sveitsist naasnud Prantsuse pagulased levitama kalvinismi, mis leidis soodsa pinna eriti Lõuna-Prantsusmaa aadlike ja alamvaimulike hulgas. Vassy veresaun 1562. a. Vassy alevikku, kus hugenotid pidasid suures küünis jumalateenistust, sattus juhuslikult François Guise oma sõjasalgaga. Mitukümmend hugenotti tapeti ja u 100 sai haavata.Hugenotte tapeti mujalgi. Katoliiklik Pariis tervitas Guise'i kui kangelast
Eitas parlamenti ja teisi esinduskogusid. Talurahvapoliitikas piirati teotöö mahtu. Talumaade reformistamine õnnestus vaid mõnes regioonis. Hakati uusi külasid ja talusid rajama. Riiklik majanduspoliitika ei toetanud aga eraettevõtlust ja majandusliku tegevuse vabadust. Üritas õpetada kartulikasvatust. Töötati välja "Maakoolide reglement"- ehitati uusi koole. Mõisted: Puritaanid protestandid,kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest.Inglise kalvinistid. Hugenotid Prantsusmaa kalvinistid. Generaalstaadid vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusaegsel Prantsusmaal Oranje Willem- Oranje prints, Nassau krahv. Madalmaade kodanliku revolutsiooni tegelane. Hispaania vastase liikumise juht. Korraldas sõjakäike hertsog Alba vastu. Sai surma hispaania agendi käe läbi. Colbert- prantsuse majandustegelane, kuningas Louis XIV finantside peakontrolör. Colbert sai
USUSÕJAD PRANTSUSMAAL · Uued kodusõjad Pärtliöö massimõrvale vastasid Lõuna-Prantsusmaa hugenotid uue ülestõusuga, juhtivat osa etendas aadel. Hugenottidele oli selgeks saanud, et neil ei õnnestu levitada oma usku ja poliitilisi arusaamu Prantsusmaal, niisiis lõid nad Lõuna-Prantsusmaal protestatliku konföderatsiooni, mis kujutas endast riiki riigis. Sellel riigil oli nii valitsus kui ka sõjavägi, rääkimata oma maksusüsteemist ja kirikupoliitikast. Kirikupoliitika nägi ette kirikuvarade konfiskeerimist.
REFORMATSIOON SVEITSIS Saksamaal levis reformatsioon teistesse maadesse, igas riigis oli see aga omamoodi erinev ja võttis omaks erinevd tõekspidamised. Sveitsis oli reformatsiooniga seotus kaks isikut Ulrich Zwingli ja Jean(Johann) Calvin. Zwingli nõudmised reformatsioonis olid küllaltki radikaalsed. näiteks: nõudis ta, et kirikust viidakse välja püha pildid, et jumalateenistus oleks lihtne. Piibli katkendite lugemine. Oreli mängu pidas ta liiga suursuguseks ja pidas õigemaks kui kogudus koos laulab. Ta tegeles ka heategevusega eriti vaeste ja haigete eest hoolitsemisega. Tema algatusel rajati varjupaiku ja hospitale. Teine tähtis usu ümberkorraldaja oli Calvin, kelle mõju reformatsioonile oli oluliselt suurem kui Zwinglil. Calvinkirjuas raamatu ristiusu õpetus, milles ta esitas oma põhiseisukohad. Kõige olulisem Calvini õpetus oli : Ettemääratused ehk predestinatsiooni õpetus. See tähendas, et iga inimese saatus on jumala pool...
vaateid, nagu Martin Luther( tegi seda enne Lutherit). Ta ütles, et Piibel on ainuke usutõe allikas. Ta tõlkis Piibli prantsuse keelde. Peale esimese osa tõlkimist pidi ta põgenema, kuid tal oli rohkesti pooldajaid humanistide ja teoloogide hulgas ja ta sai ka kuningalt armuandmiskirja. Ta pöördus tagasi Pariisi ja sai kuninga bibliotekaariks. 1520 jõudsid Prantsusmaale ka Lutheri ideed. Prantsusmaal oldi aga luterlaste vastu. Hugenotid suur poolehoidu leidis kalvinism, mis hakkas kiiresti levima 1520. aastatel. Kuningas lõi nn Tulekoja, et võidelda kalvinistidega. Ketseri ülesandja sai kolmandiku tema varandusest. Kalviniste hakati nimetama hugenottideks. Tõsiste usuliste kalvinistide kõrval olid poliitilised hugenotid. Viimased neist kasutasid Calvini õpetust vaid poliitiliste eesmärkidel. Nende tuumiku moodustas Lõuna-Prantsusmaa aadel, kes tundis end ahistatuna. Seda sellepärast,
Kuigi kuningale ei olnud ta algus meeltmööda isik, kuid hiljem oi ta kuninga bibliotekaar ja printsi kasvataja. 1520 jöudsid ka Lutheri seisukohad Prantsusmaale, kuid Pariisi Sorbonne'i ülikool, mis oli tunnustatutd katoliikliku teoloogia keskusena, pidas vajalikuks ohule reageeridda ning möned pöletati tuleriidal, Järgmine kord, kui seda propageeriti kuningalossis olid tagajärjed hullemad. HUGENOTID Luterlusest suuremat poolehoidu leidis kalvinism. 1540 hakkas see kiiresti levima löinaosas, mistöttu kuningas löi nn Tulekoja, mis saatis ketsereid tuleriidale. Kalviniste hakati Prantsusmaal nimetama hugenottideks (vandeseltslane). Nende eripära oli, et körvuti tösiste usuliste kalvinistidega, tekkisid ka poliitilised hugenotid, kes olid vastu kasvavale absolutismile ning kasutasid Calvini öpetusi eelköige poliitilistel eesmärkidel. Löuna-
kaupmeestele, kes siis omakorda võtsid makse elanikkonnalt. Rahva maksukoormus suurenes seeläbi veelgi. Kirikupoliitika Henri IV poolt välja antud Nantes'i edikt küll kindlustas hugenottidele õiguse oma jumalateenistusi pidada ja enda kaitseks väesalku ning kindlusi pidada, kuid hugenottide eriõigused olid vastuolus üha tugevneva kuningavõimuga. Louis XIV-le ei meeldinud, et osa tema alamaid olid temast erinevat usku, pealegi olid hugenotid jõukamad, sest elatusid käsitööst ja kaubandusest. Nõnda tühistas Louis XIV hugenottide allesjäänud õigused: nad ei tohtinud enam jumalateenistusi pidada, nende kirikud suleti või koguni hävitati, neid vallandati riigiametist, neile kehtestati kõrgemad maksud ja sõdurite majutamis- ja ülalpidamiskohustus. Osa hugenotte astuski katoliku usku, kuid üle 200 000 lahkus maalt, asudes enamasti Inglismaale, Madalmaadesse ja Saksamaale
ÕUKOND • Kuningaloss versailles. • Õukonnas olemine aadlike suur privileeg kes õukonda ei kuulunud polnud keegi. • Kuningal võimalus aadlikel silm peal hoida. • Aadlikel võimalus olla kuninga lähedal ja karjääri teha. • Õukonna keskpunktis oli Päikesekuningas Louis XIV. USUTÜLID PRANTSUSMAAL • 16. Sajandi ususõjad lõpetas Nantesi edikt 1598 aastal. • Usuvabadus hugenottidele. • Hugenotid- Prantsuse kalvinistid, protestandid. • Mitu erinevat usku riigis ei sobinud. LOUIS XIV KIRIKUPOLIITIKA • Louis XIV ei meeldinud hugenotid. • Louis XIV käsul keelati hugenottide jumalateenistused. • Pühakojad pandi kinni või hävitatiõ. • Hugenotid vallandati riigiametitest. • Äitäh Kuulamast
Calvini õpetus vabastas usklikud kiriku sõltuvusest, kuna jumalikku ettemääratust ei saa muuta. Eraelus taotleti lõbustuste piiramist riietuti musta, keelati ehete kandmine, pühapäeviti keelati meelelahutus (teatrid, kõrtsid). Reeglite rikkujaid ootas karistus (rahatrahv, vangistus). Oldi sallimatud teiseusuliste suhtes, keda võis oodata isegi tuleriit. Kalvinism levis üle euroopa saades luterluse kõrval mõjukaks protestantlikuks liikumiseks (nt puritaanid Inglismaal, hugenotid Prantsusmaal). Reformatsioon Inglismaal Henry VIII (1509-1547): Ei pooldanud Lutheri õpetust. Reformatsiooni eestvedajaks sattus isiklikel põhjustel, kuna paavst keeldus lahutamast tema abielu. Anglikaani kirik Inglise riigikirik, mille peaks oli kuningas: Kuninga ettepanekul keeldus parlament paavsti kuuriale makse tasumast. Kirikupeaks kinnitati kuningas. Suleti kõik kloostrid, maad ja varad konfiskeeriti.
keeles ja räägiti ka väljaspool kooli ladina keeles. Millised olid renessansiaja kuningate tähtsamad lossid ja kus need asusid? -Louvre oli kõige tähtsam Mille positiivsega läks ajalukku kuningas Francois I? - Pani aluse kuningate kunstikogule, laiendas raamatukogu - Ostis ja hankis oma raamatukokku vanu käskkirje avas selle uurijatele - Leonardo da Vinci tõi Prantsusmaale. Kes olid prantsuse hugenotid ja mille poolest erinesid nende vaated katoliiklastest? -Hugenotid olid Prantsuse kalvinistid - Hugenotid eitasid kirikut - Millal ja mis põhjusel toimus Pärtliöö ja kuidas see mõjutas kuningas Henry IV saatust? Toimus Henry IV pulma ajal. Jätkusid ususõjad katoliiklaste ja hugenotide vahel. Toimus 1572. Aastal. Ta loobus astumast katoliku usku. Ta sai 1584. A Prantsuse troonipärijaks. Mida sätestas Nantes'i edikt ja millised õigused said sellega hugenotid? Dateeri.
16. sajandi II poolel ja 17. sajand François I (1515-1548) Tähtsam parlament ehk Pariisi parlament Suurenesid röövsõjad Itaalia sõjad lõppesid 1559. aastal KUNINGAS JA KIRIK Martin Luther (1483-1546), saksa kristlik teoloog ja augustiini munk REFERMATSIOONI ALGUS Piibli prantsuse keelde tõlkimine (1523-1528) Kuninga bibliotekaar ja printsi kavataja Pariisi Sorbonne`i ülikool HUGENOTID Hugenotid Usulised kalvinistid Poliitilised kalvinistid Sinod TEEL KODUSÕDADELE Katoliiklaste ja protestjate vahel tekkis konflikte Prantsusmaal koondus tähelepanu siseprobleemidele Prantsusmaad hakkas valitsema leskkuninganna Katariina di Medici USUSÕDADE ALGUS 1562 1570 Saint-Germaini Südametunnistuse vabadus PÄRTLIÖÖ Navarra kuninga Henri de Bourboni ja Marguerite de Valois` abiellumine Terrorit alustati ööl vastu pärtlipäeva, 24. augustit
nimetati seda Ladina kvartaliks. Millised olid renessansiaja kuningate tähtsamad lossid ja kus need asusid? Renessansiaja kuningate tähtsaimad lossid olid Fantainebleau ja Chambord. Fantainebleau asus 55km kaugusel Pariisist ja Chambord asus Loire'i jõe ääres. Mille positiivsega läks ajalukku kuningas Francois I? Ta hakkas ülistama ja jäljendama antiiki. Oli väga kultuuri- ja kunstilembeline. Ta pani ka aluse Prantsuse kuningate kunstikogule, mis asub Louvre's. Kes olid prantsuse hugenotid ja mille poolest erinesid nende vaated katoliiklastest? Hugenotid oli Calvini ideede järgijad, protestandid. Millal ja mis põhjusel toimus Pärtliöö ja kuidas see mõjutas kuningas Henry IV saatust? Pärtliöö toimus Henry IV pulmaöö ajal (ööl vastu 24.augustit 1572). Toimus sellepärast et hugenottide ja katoliiklaste vahel oli suur vaen. Katoliiklased tapsid mitu tuhat hugenotti. Henri IV hakkas katoliiklaseks. Mida sätestas Nantes'i edikt ja millised õigused said sellega hugenotid
Andreas Karlstadt kritiseeris pühapildikultust, ajendas pildirüüste (anabaptistid e taasristijad ristida täiskasvanuid) Thomas Müntzer pani aluse talupoegadele-linnakehvistule toetuvale suunale, jumalariik maa peal: võrdsus, võim lihtrahvale (Saksa talurahvasõda 1524-1526) Calvin töö austusväärsus ja vajalikkus, predestinatsiooni põhimõte jumal on kõik ette määranud (kalvinistid Pr hugenotid, Ing puritaanid, soti presbüterlased) Henry VIII lõi Roomast lahti, anglikaani kiriku teke Augsburgi usutunnistus ja usurahu Melanchthon emakeelne jumalatunnistus, 2 sakramenti, lihtne kirik, kiriku allutamine ilmalikule võimule Ususõdade tulemused. Seisuste esinduse asemel käis koos Notaablite Kogu Põhjused: poliitilised hugenotid absolutismivastased ringkonnad Pärtliöö: katoliiklased tapavad hugenotte (Prants.) - moodustati protestantlik konföderatsioon
ESIMENE SLIDE 16. sajandi teisel poolel ja 17. sajandil toimusid Prantsusmaal kodusõjad, mida tuntakse ususõdade nime all. Nende põhjuseks oli kuningavõimu tõus ja reformatsioon. Kokku oli 8 sõda, mis peeti Lõuna-Prantsusmaa aadlikest hugenottide ja kodanlaste ning absolutistliku kuningavõimu toetavate katoliiklaste vahel. TEINE SLIDE Katoliiklased leidsid toetust Hispaanialt ning hugenotid Inglismaalt ja Saksamaalt. Hugenottide ja katoliiklaste vahelised kasvavad erimeelsused tõid enesega kaasa vägivalla ja sagedased konfliktid igapäevaelus: hugenotid üritasid katoliiklikes kirikutes korraldada pildirüüsteid ning töötasid katoliiklike pühakute päevadel, katoliiklased korraldasid hugenottide vastaseid pogromme ning süüdistasid neid jumalateenistustes, kus ohverdatakse lapsi jms. 1559.a lõppenud Itaalia sõjad andsid
(Ph. Melanchthon- Augsburgi usutunnistus Emakeeelne jumalateenistus Kaks sakramenti Lihtne kirik Kiriku allutamine ilmalikule võimule) 1555- Augsburgi usurahu: “Kelle maa, selle usk” (Valitseja sai määrata usu) Reformatsioon Šveitsis – Zwingl Palgasõdurite ja sõja vastu Katoliku kiriku kritiseerimine Calvin –Ristiusu õpetus,Kalvinism Predestinatsioon -kõik on jumala poolt juba ette määratud Pr- hugenotid Ing-puritaanid Šhotimaa-presbüterlased Reformatsioon inglismaal- John Wayeff Rooside soda Majanduslik areng Arenesid kapitalistlikus suhtes Tähtis manufaktuuritööstus Lambakasvatuse laienemine-> inimeste pauperiseerumine ehk vaesumine Henry VIII 1509-1547 Tahtis lahutada Aragoni Katariibnast , et abielluda Anne Boleyniga Lõi roomast lahku 1534 supermatikaat- Inglise kiriku pea on kuningas Angliaani kiriku teke Elisabeth I aeg(1558-1604
ennast prantslaste keisriks ja oma naise Josephine keisrinnaks. Saint Denis’ kirik - on traditsiooniline prantsuse kuningate matmispaik. Reimsi katedraal - oli prantsuse kuningate kroonimiskirik. Milline oli kuulsaim keskaegne ülikool Prantsusmaal? Mis on Ladina kvartal? - Pariisi ülikool. - On Pariisi 5.linnaosa, kus asuvad paljud nimekad õppeasutused - Henri IV ja Louis le Grandi lütseumid, prantsuse teadus-ja õppeasutus College de France. Kes olid prantsuse hugenotid ja mille poolest erinesid nende vaated katoliiklastest? - Prantsusmaa kalvinistid, nt tahtsid et jumalateenistused ja piiblid oleksid emakeelsed. Millal ja mis põhjusel toimus Pärtliöö ja kuidas see mõjutas kuningas Henry IV saatust? - toimus 1572.aasta augustis; toimus, kuna kalvinistlik Henry IV abiellus katoliiklasega ning tahtis selle läbi saada kuningaks; prantslastele ei meeldinud, et kuningas on kalvinist seega nad tapsid Henry lähikondlased, kes olid pulmapeole tulnud.
16. sajandi teisel poolel ning 17. sajandil vapustasid Prantsuse ühiskonda ja riiki kodusõjad, mis on ajalukku läinud ususõdadena. 1520.aastatel jõudsid Prantsusmaale ka Lutheri ideed. Luterlusest suuremat poolehoidu leidis siiski kalvinism. 1540. aastatel hakkas see kiiresti levima, eriti Prantsusmaa lõunaosas. Kalviniste hakati Prantsusmaal nimetama hugenottideks. Prantsuse protestantluse eripäraks oli see, et kõrvuti usuliste kalvinistidega tekkisid ka poliitilised hugenotid. Tuumiku moodustasid Lõuna-Prantsusmaa aadel. Lõuna- Prantsusmaa hugenottide poliitilisteks juhtideks olid valitseva Valois dünastia kõrvalliini esindaja Navarra kuningas Antoine de Boubon, tema järglane poeg Henri, prints Louis de Conde ja neile lisaks admiral Gaspard de Coligny. Absolutismivastase feodaalse opositsiooni teise tiiva moodustas Kirde- ja Kesk-Prantsusmaa feodaalaristokraatia, mida juhtis perekond Guise. Mõlemad poliitilised rühmitused olid opositsioonis tugevneva
polnudki, sest dokumenditööst vaba aeg oli täidetud range päevaplaani järgi peetavate jalutuskäikude, ringkäikude, ballide, vastuvõttude ja muu sellisega. Harvadel rahuaastatel harrastas ta üle kõige jahti. Teda on koguni nimetatud «vabaõhumeheks», sest ta ei talunud pikka ruumis istumist. Iga päev veetis ta mitu tundi jahil, saatjaiks isiklikud koerad Bonne, Põnne ja Nonne. Ta oli hea laskur ja vaatamata tüsedusele ka korralik ratsamees. Hugenotid moodustasid umbes kümnendiku Prantsusmaa elanikkonnast. Nende eriõigused ei sobinud kokku tugevneva kuningavõimuga. Louis XIV-le oli vastumeelt, et osa tema alamaid on teist usku kui ta ise. Tema ajal kaotasid hugenotid oma viimased eriõigused ning enamik neist põgenes riigist, samuti koondati kõik kuningale potentsiaalselt ohtlikud olevad suurfeodaalid uude Versailles' lossi, kus nad kuninga õukonnas olles sõltusid monarhi tahtest ning olid pidevalt tema kontrolli all.
Inglismaal traditsioonilise katoliikluse taastamine, mille käigus hukati palju anglikaani kiriku pooldajaid. Elisabeth I tuli võimule 1558. -lõpetas Mary I poolt korraldatud ususegadused - kinnitas protestantluse igaveseks Inglismaa usuks - toetas Euroopa protestantlike mässulisi - muutis Inglismaa 17. saj võimsamaks riigiks - kuldne ajastu Inglismaa kultuurile Prantsusmaa Katoliku kirik < ususõjad> reformeeritud e protestantlik kirik e hugenotid Sõdade üdiseks põhjuseks võib pidada reformatsiooni ja kuninga võimu tugevnemist. Sisenemine vajadus reformatsiooni järgi puudus, rahvas oli eluga küllaltki rahul. Jean Calvin (kalvinismi looja) oli pärit Prantsusmaalt ja tema ideed levisid kiiresti. Rajati kalvinistide kirikuid, kuigi katoliiklased neid taga kiusasid, Hugenotid: 1) usulised 2) poliitilised- kasutasid Calvini õpetust poliitilistel eesmärkidel. Tahtsid kuninga
............................................................................................7 Henry VIII............................................................................................................................7 Vastureformatsioon..............................................................................................................9 Reformatsioon Prantsusmaal........................................................................................10 Hugenotid.............................................................................................................................11 Ususõjad...............................................................................................................................11 Pärtliöö.................................................................................................................................12 Henri IV..................................................................................
sajandil valitsenud usulised pinged Prantsusmaa hugenottide ning katoliiklaste vahel kestsid ka järgmisel aastasajal. Louis XIV-le ei meeldinud see, et osa tema alamaid on erinevat usku kui tema. Rahva seas kadestati hugenottide suuremat jõukust. Hugenottide eriõigused olid vastuolus üha tugevneva kirikuvõimuga. Nii hakkas Louis XIV hugenotte taga kiusama. Nende poliitilised eriõigused tühistati ning tühistati veel 1598. aastal välja antud Nantes'i edikt. Nantes'i edikti järgi said hugenotid pidada jumalateenistusi, kuid Louis XIV-le see ei meeldinud ning ta tühistas selle. Nende kirikud suleti või hävitati, nad vallandati riigiametitest, neile kehtestati kõrgemad maksud, nad pidid majutama ja ülal pidama sõdureid jne. Hugenotid ei soovinud seda kõike teha. Lõuna-Prantsusmaal algatati mäss, kuid see suruti ruttu maha kuningavägede poolt.Mõistes, et hugenotid ei saa midagi teha, osad hugenotid astusid katoliku usku, kuid enamus hugenotte lahkusid Prantsusmaalt
Hugenottide sõjad: Põh: Vaen katoliiklaste ja protestantide vahel, kolme mõjuvõimsa perekonna vaheline võimuvõitlus Tulem: prantsusmaal oli katolik usk valitsev usk, usulised pinged jäid püsima veel pea terveks sajandiks. Jesuiitide ordu- vastureformatsiooni ajal 1540 aastal rajatud katoliiklik mungaordu Vastureformatsioon-katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu Puritaanid- range usulise elukorraldusega protestantliku usulahuliikmed inglismaal hugenotid-prantsuse kalvinistid Göösid- hispaania ülemvõimu vastu ülestõusnud madalmaades 16. Saj kalvinism- johann calvini rajatud protestantlik usuvool Protestandid- luteri usu pooldajad, reformatsiooniga kaasaläinud Pärtliöö- 1572 pariisis puhkenud verised tapatalgud mille käigus tapeti kuni 10000 hugenotti Mereteeavastamine Indiasse 20. Mai 1498 reformatsioonialgus Saksamaal -31. Okt 1517 Ameerika avastamine Kolumbuse poolt 12. Okt 1492
USUSÕJAD 1562-1598, koku 8 sõda, peeti Lõuna-Prantsusmaa aadlikest kalvinistide(hugenottide) ja kodanlaste ning absolutistliku kuningavõimu toetavate katoliiklaste vahel. Kat. leidsid toetust Hispaanialt, hugenotid Inglismaalt ja Saksamaalt; kat. juhtisid hertsogid Guise`id ,kalviniste Navarra kun. Antoine de Bourbon,tema poeg Henri,prints Louis de Condé ja admiral G.de Coligny.U-d algasid Guise`ide korraldatud Vassy veresaunaga (1.03.1562). Hugenotid said 1570 (Saint - Germaini lepitusediktiga) usuvabaduse ning neli kindlust ( La Rochelle jt. );neis tekkis pärast Pärtliöö veresauna arvat. 1574 hugenottide riigitaoline moodustis.Vastukaaluks 1576 loodud Katoliiklik Liiga ja 1584 loodud Pariisi Liiga tungisid peale nii hugenottidele kui ka kuningavõimule (1585-89).Kun. Henri III, kes oli 1585 tühistanud kõik hugenottide õigused, mõrvati 1589. Navarra kun. Henri, saanud 1589 Pr.kun-ks (Henri IV), kindlustas trooni, siirdudes 1593 kat
wikipedia.org/wiki/Caterina_de%27_Medici) Teades fakti,et hugenottide ladvik oli seoses nende juhi Navarra Henri ja kuninga õe Marguerite de Valois´ pulmadega Pariisi kogunenud,hukati ligikaudselt 2000 hugenotti, sinna hulka ka kuninga mõjuka nõuniku Gaspard de Coligny. Henri IV (http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Henri 4.jpg) Hugenotid lõid oma kindluste piirkonnas konföderatsiooni (riik riigis). Ususõjad muutusid peale Pärtliöö veresauna jõhkramaks ning sagedastemaks. Charles IX (https://www.allposters.com/sp/Charles155)
Kuninga nõuandja Colbert korraldas Prantsusmaa majanduselu merkantistlikus vaimus. Ta kutsus Prantsusmaale välismaa meistreid ning jagas neile riigikassast soodsaid laene, eesmärgiga, et inimesed ostaksid kodumaist toodangut. Colbert kehtestas kõrged sisseveotollid. Prantsusmaa tõusis maailma juhtivaks riigiks. Prantsusmaal asusid kolooniad mitmetes paikades nt, Põhja-Ameerikas ( seal nimetati jõgi Louis XIV järgi " Louisiana" ), Ladina- Ameerikas, Aafrikas. Hugenotid olid ehitanud kindlusi, et kaitsta end katoliiklaste rünnaku eest. Neil oli õigus pidada jumalateenistusi. Richelieu oli vallutanud nende peakindluse ning tühistanud nende eriõigused, kuid usuvabadus säilis. Louis XIV see ei meeldinud. Kuningas tühistas nende allesjäänud õigused, neil keelati pidada jumalateenistusi, kirikud suleti või hävitati, neile kehtestati kõrgemad maksud ning vallandati riigiametitest. Lõpuks nõuti neilt sõdurite ülalpidamist ja majutamist
Katoliiklik kirik ja protestantlik. Saksamaal. Ususõjad lõppesid augsburgi usurahuga (valitseja määrab alamate usu). Anglikaani kiriku sai alguse Elizabeth I valitsusaja. Pannakse alus supremaadi aktiga. Inglise kuningas nimetas ennast kirikupeaks. Sellega pandi alus anglikaani kirikule. Suleti kloostreid. Emakeelne jutlus kirikutes ja ka piibel oli emakeelne. Ilmalik valitseja on kirikupea-protestantlikele kirikutele omane. Prantsusmaal algavad ususõjad 1562 veresaunaga. Osapoolteks hugenotid (prantsusmaa kalvinistid) ja katoliiklased. Sõjad lõppevad Nantese ediktiga (Henry IV, bourbonide dünastia). Nantese edikt sätestab, et valitsevaks usuks saab katoliiklus, kuid hugenottid saavad oma usulisi veendumusi järgida ja nad saavad ka poliitikist vabadust. Pmst paneb see aluse usuvabadusele. UUSAEG 17.-19.saj Selle jagab kaheks perioodiks Suur Prantsuse Revolutsioon. Enne revolutsiooni aega nimetatakse vana korra ajaks. Absolutism
· Keskus Zürich · Karmistas tunduvalt Lutheri õpetust · Hukkus kodusõjas 1531 · Reformatsiooni jätkas Jean Calvin · Täiustas väljakujunenud õpetust veelgi · Pooldas jumalikku ettemääratust · Piirati lõbustusi · Reeituti ainult musta · Ei sallitud teiseusulisi · Elama pidi tagasihoidlikult ja alandlikult · Tekkis esimene usulahk kalvinism /Prantsusmaal-hugenotid,Inglismaal- puritaanid,Sotimaal-presbüterlased Reformatsioon Inglismaal: · Algatas kuningas Henry VIII (1509-47) · Soovis lahutada abikaasa Aragoni Katariinast · Tahtis abielluda Anne Boleyn'iga · Sündis tütar Elizabeth (hilisem Elizabeth I) · Anne hukati riigireetmise eest ei sünnitanud poega · Kokku 6 abikaasat · 1534- supremaatia akt ( Act of Supremacy) · Inglismaa kuningas kuulutati kirikupeaks
NANTES'I EDIKT 1598 Hendri 4 usuvahetus kutsus esile vastakaid arvamusi. Paljud hugenotid pidasid teda reeturiks, katoliiklased aga umbusaldasid. Kuningas püüdis pooli lepitada, et kodusõda uuesti ei puhkeks. Usuküsimuse ja poliitiliste vastuolude reguleerimiseks avaldas ta 1598. aastal käskkirja, mida tuntakse Nates'i ediktina. Prantsusmaal tunnistati valitsevaks usuks katoliiklus. See tähendas kõikjal katoliiklike jumalateenistuste taastamist, katoliku kirik sai tagasi oma varad, vaimulikkond oma varasemad õigused. Kuid edikt lubas siiski ka reformeeritud usku
1. Absolutism Prantsusmaal 2. Parlamentarism Inglismaal 3. Valgustusajastu 4. Valgustatud absolutism Austrias ja Preisimaal 5. Absolutism Venemaal 6. Seisusliku korralduse muutused 7. Muutused sõjanduses 8. USA sünd 9. Prantsuse revolutsioon 10. Revolutsioonisõjad 11. Napoleoni sõjad 12. Viini kongress 13. Restauratsioon/legitiimsus/solidaarsus 14. Industriaalühiskond Mõisted/sündmused: (lühem vastus) 1. Mekantilism 2. Hugenotid 3. Ratsionalism 4. Empirism 5. Segaduste aeg Venemaal 6. Vene kirikulõhe 7. Hispaania pärilussõda 8. Seitsmeaastane sõda 9. Kodanlik perekonnamudel 10. USA iseseisvusdeklaratsioon 11. Jakobiinid 12. Marseljees Nimed: (Jutusta temast) 1. Louis XIV 2. Charles I 3. Oliver Cromwell 4. Immanuel Kant 5. Montesquieu 6. Rousseau 7. Friedrich Wilhelm I/Friedrich II 8. Maria Theresia/ JosephII 9. Ivan IV Julm 10
Radikaalne protestantism. Kirik tuli lahutada riigist. Mööda Reini jõge jõuab reformatsioon Madalmaadele. Johann Calvin tegutseb Genfis. Predestinatsiooniõpetus ja teokraatia. Kasinus, kapitalism. Demokraatlik valitsemine. Kalvinismi toetab kodanlus. Kalvinism levib Sveitsis, Lõuna-Prantsusmaal, Madalmaades, Lääne-Saksamaal, Briti saartel (presbüterlased, puritaanid). Ususõjad on veriseimad Prantsumaal (1562 1685) hugenottide ja katoliiklaste vahel. Hugenotid peavad 1685 Prantsusmaalt lahkuma. Inglismaal loob Henry VIII anglikaani kiriku, mis sõltub riigist. Iseiseisvussõjad ka Madalmaades, lõpptulemuseks on mitu konfessiooni. Paljud tagakiusatud puritaanid emigreeruvad Põhja-Ameerika kolooniatesse. Riikliku anglikaani kiriku Inglismaal aluseks oli kuningas Henry VIII-nda abieluprobleemid (paavst ei andnud lahutust). Kuningast pidi saama kiriku pea! Oluline oli humanistide ja Wyckliffi mõju
TAGAJÄRJED: ulatuslik usupuhastus Euroopas; kristluse lihtsustumine; rahvusluse tõus; emakeele areng; katoliku kiriku uuenemine; vastureformatsioon; kapitalismi tekke soodustamine. 5) Nantes`i edikt 13. aprillil 1598. aastal Henry IV poolt välja antud dokument, mille alusel tunnistati Prantsusmaal valitsevaks usuks katolitsism. Oma veendumusi lubati kuulutada ka reformeeritud usutunnistuse pooldajatel. Pariis pidi jääma katoliiklikuks. 6) Anglikaani kirik, hugenotid, kalvinistid, luterlased, katoliiklased ANGLIKAANI KIRIK protestantluse haru, kuhu kuulub arvukalt koguduste ühendusi. Rajajaks inglise kuningas Henry VIII, kes läks tülli paavstiga, sest see ei andnud talle lahutust. HUGENOTID Prantsusmaa kalvinistid 16.-18. sajandil KALVINISTID protestantliku usuvooli esindajad, mis rajati 1536. aastal Johann Calvini poolt LUTERLASED kristliku konfessiooni esindajad, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest. Peavad end autentse
sajandi teisel poolel lahvatasid protestantide ja katoliiklaste konfliktid Inglismaal ja Prantsusmaal. Inglise kuningriiki juhtis kuninganna Mary Tudor, kes soovis riiki tagasi katoliiklusesse pöörata, kuid see ei õnnestunud. Kuninganna Elisabeth I valitsusajal kinnistati lõplikult anglikaani kiriku positsioon. Prantsusmaal puhkesid 1560datel hugenottide e. kalvinistide ja katoliiklaste sõjalised kokkupõrked. Sõda lõppes katoliiklaste võiduga. Nantes'i(1598) ediktiga säilitasid hugenotid laialdased õigused. Aastatel 16181648 räsis Saksamaad Kolmekümneaastane sõda, milles osales enamik Lääne ja PõhjaEuroopa riike. Sakslastele tähendas see sõda seninägematut vägivalda ja rüüstamist. Aastal 1628 sõlmiti Vestfaali rahuleping, millega tunnustati katoliikluse ja luterluse kõrval ka kalvinismi ning muudeti Euroopa kaarti. 1. Ususõdadeks peetakse 1617 sajandil toimunud kaheksat sõda, mille põhjuseks oli vastasseis katoliku kiriku ja protestantide vahel. 2
teoloogilisi, kui organisatsioonilisi küsimusi. 12.Kuidas kulges ja millise tulemusega lõppes Madalmaade vabadusvõitlus? Madalmaade vabadusvõitlus aastatel 1566-1609, püüti vabaneda Hispaania ülemvõimust. Lõppes kalvinistlike Põhja-Madalmaade provintside iseseisvumisega ja Ühendatud Provintside Vabariigi loomisega. 12.Milles seisnesid ja kuidas lõppesid hugenottide sõjad Prantsusmaal? Hugenottide sõjad olid Prantsusmaa kodusõjad, mida pidasid 16. Sajandi II poolel hugenotid ja katoliiklased. Need algasid Guise'ide korraldatud Vassy veresaunaga, pärast esimest kolme sõda sõlmitud Saint-Germaini lepitusedikti põhjal said hugenotid usuvabaduse ja kindlusi Edela-Prantsusmaal. Pärtliöö veresaun vallandas sõjad uuesti. Hugenotid lõig oma kindluste piirkonnas konföderatsiooni. Vastukaaluks moodustasid katoliiklased 1576 Katoliikliku Liiga ja 1584 Pariisi Liiga. Et need piirasid kuningas Henri III võimu, lähenes kuningas
Merkantilistlik majanduspoliitika-positiivne kaubandusbilanss(kaupa veeti rohkem välja kui sisse toodi), keelati osa välismaiste kaupade sissevedu, kehtestati kõrged imporditollid. Anglikaani kirik-Protestantluse haru, inglise kirik Kodusõda- Sõda, milles osalevad pooled on ühest ja samast riigist. Revolutsioon- Murranguline periood ühiskonna elus Restauratsioon- Endise poliitika taastamine Hugenotid- Usu-uuendajad Prantsusmaal Puritaanid-Usu-uuendajad Inglismaal Charles I- Inglismaa autoritaarne kuningas, Louis XIV- Prantsusmaa kuningas, päikesekuningas, ,,Riik, see olen mina’’ Richelin- Kardinal, pani aluse absolutismile Prantsusmaal 17. saj. Oliver Cromwell- Parlamendi vägede juht, vabariigi juht, äärmuslik puritaanlane 1642-1649 kodusõda 30. jaanuar 1649- Charles I raiuti pea maha
saj. Euroopa riikidest kõige hiljem. 1640.-1660. a. Inglise revolutsioon, selle käigus 1649- 1660 Inglismaa Vabariik. Juhtkohal oli Oliver Cromwell. Inglismaa vallutas Iirimaa. Usuline konflikt kestab tänini. Iirlased on vanim katoliiklik rahvas. Iirimaal oli terav konflikt kuni Iirimaa iseseisvumiseni. 6 põhjapoolset Iiri krahvkonda jäid okupeerituks ning on siiamaani. Prantsusmaa. 1572.-1598. a. suur kodusõda. Oli 3 poolt. Põhivaenlane oli protestantlik unioon, hugenotid (Lõuna-Prantsusmaa); katoliiklik liiga (Põhja-Prantsusmaa). Juhid olid vennad Guise'id. Protestante juhtis Navarra krahv Henry. Luterluses on lihtne kirik, 3 elementi kantsel, altar, altarimaal. Muid kaunistusi pole. Suhteliselt lihtsad ehitised. L. ei tunnistanud tsölibaati (vaimulike abiellumiskeeld). L. nõudis, et jumalateenistused toimuksid igas rahva keeles. See sundis paljusid rahbaid looma enda kirjakeelt. Seega olid just vaimulikud need, kes töötasid välja kirjakeele. 1525. a
vallutajaid ja veresaunade korraldajaid nagu nt Attila, Tsingis-khaan jt. 7.Peatükk PRANTSUSE ABSOLUTISM 17.-18. SAJADIL Kuningavõim 17.saj algul: Henri IV suurim saavutus oli 16.saj II poole prantsusmaad laastanud ususõdade lõpetamine. Ta lasi ennast katoliiklaseks kuulutada väitega, et kuningas peab olema sama usku, mis riigi enamus. 1610.aastal Henri mõrvati, saavutatud stabiilsus ähvardas kokku variseda ja valitsejaks kuulutati tema poeg Louis XIII. Oli ususõdade oht(hugenotid + katoliiklased), välispoliitilised probleemid ja probleemid tõusva kodanluse + vana aristokraaria vahel. Generaalstaadid=seisuste esindajad. Nad kutsuti kokku sooviga nõrgestada asevalitseja võimu. Taodeldi aadlike kui sõalise seisuse kasutamist välissõdades. Nõuti ka aadlikindluste lammutamist ja kuninga sõltumatust aadlikest ja vaimulikest. Tegelikult kaotati aga ainsa üksmeelse otsusena ametikohtade müük. Richelieu ja kuningavõim Temast sai kardinal ja 1624
Hudsoni jõgi). Hollandlased lõid veel 1613 Uus-Amsterdami(New York). 1638 loodi rootslaste poolt Uus-Rootsi, mille vallutasid hollandlased. Euroopast välja rändamise põhiline põhjus oli lootus, leida siit suurt varandust ilma midagi tegemata. (Eurooplased poleks ilma indiaanlasteta hakkama saanud). 1620 suurenes väljaränne usulistel ja poliitilistel põhjustel. Puritaanid asusid elama Uus-Inglismaale (Kanada), katoliiklased Marylandi ja prantsuse hugenotid Carolinasse. Inglise riigivõimud saatsid kolooniatesse ka kriminaalkurjategijaid ja muid süüdi mõistetuid. Kolooniate eest vastutasid kuninga poolt määratud kubernerid. Põhja-Ameerikasse elama asunutel kehtisid samad seadused, mis Inglismaal. Omavalitsusi hakkasid looma kolooniates elavad täiskasvanud mehed. Järk-järgult moodustusid need kõigis 13 koloonias. Ameerika põlisasukad olid indiaanlased, kes jagunesid u 400 hõimu. Nemad võtsid valgeid
*Johann Calvin - Zwingli õpetuse edasiarendaja, kalvinism - töö oli oluline, traditsioonid, kohusetruu, loobuma ilmalikest rõõmudest. Kalvinistid propageerisid lihtsat elu. *anglikaani kirik - jumalateenistus sarnanes väliselt katoliku kirikuga, õpetus oli protestantlik – missad olid inglise keelsed. Usuuuendusliikumine - katoliku kirik lõheneb, üks pool liitub luteri mõtetega, teine jääb samaks *Inkvisitsioon - kirikukohus Protestandid - pooldasid uusi uske Prantsusmaal - hugenotid, Inglismaal - puritaanid, šotimaal - presbüterlased Henry VIII - rajas anglikaani kiriku sp, et saada kiriku peaks. Anglikaani kirikus oli kuningas pea, tema määras kõrgemad vaimulikud. “Kelle võim, selle usk” - valitseja otsustas usu Madalmaades ususõjad, seal osalevad metsagöösid (maismaal vabadusvõitlejad) ja meregöösid (võitlesid merel hispaania laevastiku vastu, toetasid luterlust, olid protestandid) Vastureformatsioon - Katoliku kirik vallandas vastureformatsiooni
kirik, mis on truu katoliikluse dogmadele supremaatiaakt - ülemvõimu käsitlev dokument klann - sugukondlik kogukond anglikaani usutunnistus - korrastatud kiriku org. tugevdati kihelkonnavaimulike osa generaalstaadid - seisuste esindused Notaablite Kogu - kuninga määratud isikute kitsas ring Pariisi parlament - kohtuasutused, mis pididkuninga antud seadusaktid registreerima gallikaani kirik - Pr rahvuslik kirik, mis allus Rooma paavstile, kuid korraldas siseelu iseseisvamalt kui teised hugenotid - prantsuse kalvinistid Tulekoda - kuninga loodud kohus võitluseks kalvinistidega, saatis ketsereid tuleriidale sinod - piiskoppide esinduskogu, millele kuulus kõrgeim kiriklik võim kalvinist - protestantliku usu pooldaja Pärtliöö - ööl vastu pärtlipäeva korraldatud veresaun, mille käigus tapeti üle 200 hugenoti Nantes'i edikt - usuküsimuste ja pol. vastuolude reguleerimiseks avaldatud käskkiri
Kuningas põgenes aga ta anti Sotimaa poolt üles ja ta hukati! 10. Kes Oli Cronwell ja kuidas ta valitses? Cronwell oli Parlamendi juht, pärast kodusõda vabariigi juht,! Valitses Karmilt(pühapäeva lõbustused suleti;Inimesi jälgiti) 11. Mis oli Õiguste Deklaratsioon? Dokument, mis määras kindlaks kuninga ja parlamendi võimupiirid! 12. Absolutism- Ühe isiku ainuvõim! Parlamentaarne monarhia- Riiki valitses parlament ja kunn! Generaalstaadid-Seisuste esinduskoda! Hugenotid-Prantsuse kalvinistid Kalvinistid-Kalvini õpetuse Pooldajad Puritaanid-Inglise kalvinistid Anglikaani Kirik-Inglise riigi kirik, valitses katoliiklus resturatsioon-Vana riigikorra taastamine
Areneb avalik muusikaelu Sümfooniline poeem Üheosaline sümfooniline zanr, mille ainestik kujutab isiklikke elamusi,filosoofilisi teemasid või on inspireeritud kirjandusest ja kujutavast kunstist. Programmiline muusika Kujutab muusikaliselt pealkirjas antud või teosele lisatud programmi sündmuste kulgu,poeetilist teemat või filosoofilist ideed. Romantiline ooper Itaalia-Rossini ,,Sevilla habemeajaja" Donizetti ,,Don Parquale" Saksamaa- Weber ,,Nõidkütt" Prantsusmaa- Meyerbeer ,,Hugenotid" Gounod ,,Faust" Teemad- inimene üleloomulike jõudude mõjusfääris,süü ja lunastus Verdi Viisid meeldejäävad ja rahvalikud Wagner Ilus laul- bel canto Harmoonia pingestatud Meloodiarikkus,jõuline rütmika Sümfoonilised draamad Libretodel suur rühk Kõnelaul on retsitatiivi asemel
1598 Nantes'i edikt. 22 tapmiskatset +1 mõrv. 1593 hakkas katoliiklaseks. Hugenottide jaoks reetur, paljud katoliiklased ei usaldanud. Louis XIII (1610-1643) Muusikasõber ja tubli aednik. Haige, tuberkuloos, maksapõletik jne. Regent oli Maria di Medici. 1614 generaalstaatide kogunemine (aadlikud, vaimulikud, kolmas seisus). Püsivat parlamenti ei tekkinud. Maria di medici Louis XIII regent. Tema ajal olnud probleemid: aadel vs monarhia, aadel vs kodanlus, katoliiklased vs hugenotid, Prantsusmaa vs Habsburgid. Louis XIV (1643-1715) Sai kuningaks 4aastasena. Regendiks ema Austria Anna, tegelikult valitses Mazarin. 1661 hakkas ise valitsema. ,,Riik see olen mina" Ei meeldinud Pariisis, lasi ehitada Versailles'sse uue lossi. Kolis 1682 õukonnaga sinna. Teatrietendused, ballid. Õukonnas elati muretule ja lõbusalt. Colbert pidi kassat täitma. Aktiivne kaubandusbilanss raha saamiseks, ei too sisse, teeme ise. Manufaktuurid, priviligeeritud kaubanduskompaniid.
kunigas ise polnud huvitatud valitsemisest, seega tema asemel valitses riiki esimene kardinal richelieu, kes oli väga arukas valitseja. ta vahetas välja ametnikkonna. pärast teda sai võimule louis XIV kes valitses absolutismi kõrgajal.ta oli väga pillav valitseja. tema ajal arenes kunst ja kirjandus ning prantsuse keel asendas diplomaatilise ladina keele. riigile tuli kasuks merkanitlism,toodeti ja ehitati. rahvale kehtestati kõrge maksukoorem. kuningas tühistas usuvabaduse, hugenotid pidid põgenema või usku muutma. pärast absolutismiajastut oli prantsusmaa jõudnud revolutsiooni äärele. 4)kodusõjas sõdisid kuningas keda toetasid aadlikud ja anglikaani vaimulikud ning parlament keda pooldas keskkiht ja puritaanid. 5)kodusõda puheks kuningas Charles I ja parlamendi vahelise tüli pärast. kuningas saatis parlamendi laiali keeldudes võimu jagamast, kuid pidi hiljem selle tagasi kokku kutsuma šotimaal puheknud mässu allasurumiseks
manufaktuure ja jagas neile riigi kassast soodsaid laene. Prantsusmaa tõusis maailma juhtivaks luksus- ja moekaupu tootvaks riigiks. Ta sundis prantslasi tarbima kodumaist toodangut. Ehitas palju maanteid ja kanaleid. Ka Põhja-Ameerikas hõivasid prantslased suuri maa- alasid .Louis XIV sõjad nõudsid palju raha. Müüdi aadlitiitleid või ametikohti . Kirikupoliitika usulised pinged Prantsusmaa katoliiklaste ja hugenottide vahel kestsid ka järgmisel aastasajal. Hugenotid moodustasid umbes kümnendiku Prantsusmaa elanikkonnast. Nad said õiguse pidada oma jumalateenistusi. Hugenottidel olid oma väesalgad ja kindlused. Hugenottide eriõigused ei sobinud kokku tugevneva kuningavõimuga. Rahvas kadestas Hugenottide jõukust. Louis XIV olid vastumeelt ,et tema alamad on teist usku , Ta keelas jumalateenistused , kirikud suleti või hävitati ,vallandati riigiametist, neile määrati kõrgemad maksud
koloonia PAmeerikas. Sel ajal elas ka William Shakespeare. Prantslastest läks reformatsioon esialgu mööda. Välispoliitikas pooldas Prantsusmaa protestante, aga kodumaal oli nende tegevus keelatud. Tõeline vaen katoliiklaste ja hugenottide vahel lõi lõkkele peale Itaalia sõdade (14941559) lõppu. Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas ligi 30 aastat kestnud kodusõja. Usulisi pingeid saatis võimuvõitlus kolme perekonna vahel Bourbonid (hugenotid), Guise'id (katoliiklased), Valois'id. Alguses saavutasid hugenotid edu, et seda kinnitada abiellus Henri Bourbon Prantsuse kuninga õega. Ööl vastu 24. augustit 1572 aastal pärtliööl puhkesid Pariisis verised tapatalgud, Lähipäevil hukati kogu maal ligi 10000 hugenotti. Henri Bourbon jäeti ellu, sest ta ütles protestantismist lahti. Pärast pärtliööd oli Prantsusmaa lõhestatum kui kunagi varem. Kuningas Henri III
09 8. Versaille's losside õukond muutis vägapaljude teiste Euroopa kuninga kodade õukondi. Kuningad ja vürstid üritasid ka oma õukonda lisada kombeid ja toredust. Kuningad ja vürstid huvitusid senisest rohkem kunstist ja kirjandusest. 9. Louis XIV kirikupoliitika hugenottide vastu oli karm, kuna hugenottide eriõigused ei sobinud kokku tugevneva kuningavõimuga. Hugenottidel olid eriõigused, mis aegajalt tühistati ükshaaval, kuna rahvale, katoliiklastele ja kuningale olid vastumeelt hugenotid ja kalvinistid. Hiljem põgenes üle 200 000 kalvinisti Prantsusmaalt väärkohtlemise ja piinamise pärast Inglismaale, Saksamaale ja Madalmaadesse, keda võeti vastu lahkete ja töökate inimestena.
Second level Third level Fourth level Fifth level Põhja-Ameerika koloniseerimine Click to edit Master text styles Second level Seikluseotsijad Third level Usulise tagakiusamise eest Fourth level põgenejad Fifth level puritaanid (1620 "Mayflower") hugenotid katoliiklased (Maryland) kveekerid (Pennsylvania) mormoonid jne Majanduslikel põhjustel väljarändajad Väljasaadetud Orjad Aafrikast (1619) Kokkupõrked indiaanlastega Maad ei müüda Inglismaa asumaana Click to edit Master text styles Second level Third level 1775. a 2 milj valget asunikku, u Fourth level 60% inglased Fifth level 13 kolooniat:
Ta korraldas Prantsusmaa majanduselu merkantilismi vaimus. Colberti algatusel asutati riiklikke manufaktuure ja rentis maksukogumisõiguse jõukamatele kaupmeestele, kes omakorda võtsid neid elanikkonnalt. Louis XIV kirikupoliitika Nantes'i edikt kindlustas hugenottidele õiguse oma jumalateenistusi pidada ja enda kaitseks väesalku ning kindlusi pidada, kuid hugenottide eriõigused olid vastuolus üha tugevneva kuningavõimuga. Kuna hugenotid jõukamad, sest elatusid käsitööst ja kaubandusest tühistas kuningas nende allesjäänud õigused. Osa hugenotte astus katoliku usku, aga üle 200000 lahkus maalt.
Munk Tetzel-müüs indulgentse Wittenbergi lähedal, oli väga hea kaupmees. Reformatsiooni nimetatakse teisiti usupuhastuseks. Reformatsiooni tulemused : 1) Protestantlike uskude tekkimine 2) Ausburgi usutunnistus. 3) Piibel tõlgiti saksa keelde Luteri usul ei rõhutatud enam kirikus käimist, ei kulutatud kaunistuste peale raha. Kloostrid pandi kinni. J.Calvin-prantslane kes pooldas protestantlust. Pani aluse kalvinismile. Prantslased olid hugenotid, inglased aga puritandid. Anglikaanikitik-Pani aluse Henry VIII. Kuningas oli kiriku pea. Kloostrid saadeti laiali. Vastureformatsioon : 1) Kasutati inkvisitsiooni kohtuid-hävitati teisitimõtlejaid ja uuriti väärõpetust. 2) Jesuiitide ordu- allub otse paavstidele, juht on kindral, kõrgel haritud. 1618-1648-Kolmekümneaastane sõda Saksamaal. 1648.a. Vestfaali rahu-tunnistati katoliikluse ja luterluse kõrval ka kalvinismi ning muudeti Euroopa kaarti.
sajandil ja too kummagi tegevuse kohta kaks näidet. william II sai kuulsaks ilma verevalamiseta. Kirj. Alla õigusdeklaratsioonile., Stewart I- kutsus kokku parlamendi, vallandas kodusõja. Nimeta 2 isikut, kelle tegevus 17. sajandi Prantsusmaal aitas sinu arvates kõige rohkem kaasa absolutismi kujunemisele ja too kummagi tegevuse kohta kaks näidet. Louis XIV-kujuneb absolutismi kõrgaeg, sai kogu võimu riigis. Gristeljö- generaalstaadid saatis laiali, hugenotid saatis laiali Nimeta oma valikul 2 parlamendi õigusakti 17. sajandist, millega kehtestati Inglismaal parlamentaarne monarhia ja too 4 näidet nende sätetest mis piirasid kuningavõimu. Õiguste deklaratsioon-inimesi ei saanud enam ilma põhjuseta arreteerida., Milles vastandusid absolutism ja parlamentaarne monarhia? Too kummagi iseloomustamiseks 2 näidet. Absolutism- kuningale kuulub jagamatu riigivõim, kunn ei
annaabi.ee 
