Laura Runthal Overview Originated in 1338 in Kyrgyzstan. It spread by way of the Silk Road or by ship to Europe. By the end of 1346 it had reached the seaports of Europe. In 1348 the disease spread northwest across Europe, including England. It killed between 75 and 200 million people by current estimates. The Black Death was one of the most devastating pandemics in human history, peaking in Europe between 1347 and 1350. The speed with which the disease could kill was terrifying to population of the medieval world. Infected people can spread the disease through the air by coughing, sneezing, or just breathing! When there was a infected in the house, a red cross was painted on the door. Because of black spots, the disease was called the black death. Nowadays we know it is bubonic plague The dead bodies were loaded on the
· Kesk- ja Edela-Eesti Ordu valdusesse · Saared ja Lääne-Eesti Saare-Lääne piiskopile 1227, suvi Põhja-Eesti ja Tallinn lähevad Ordu valdusesse (s.o. Mõõgavendade ordu) 1238 Stensby rahulepinguga annab Liivi ordu Põhja-Eesti alad Taanile tagasi Eestis ja Lätis vallutatud alad olid tuntud kui Liivimaa, Taani alasid Põhja-Eestis nimetati Eestimaaks. 1346 Taani kuningas müüb Põhja-Eesti alad Saksa Ordule 1347 Saksa ordu kõrgmeister annab Põhja-Eesti alad Liivi Ordule 1347-1558 Eesti haldusjaotus ei muutu 1558-1583 Liivi sõda (sõdade ajastu kestab aastani 1629) 1561 Põhja-Eesti langeb Rootsi kätte 1570-1577 eksisteerib Liivimaa kuningriik (hertsog Magnus) 1582 Jam Zapolski rahu Venemaa ja Poola vahel 1583 Pljussa rahu Venemaa ja Rootsi vahel · Põhja-Eesti Rootsile
Katk Sisu · Tutvustus. Levimine. Liigid. Sümptomid · Ajalugu ja tänapäev · Must surm · 21. sajandi katkud Katku iseloom · Bakter Yersinia pestis · Levib piisk ja puutenakkusena · Muhk, kopsu, naha, septiline ja kõhukatk · Sümptomid · Ravi Ajalugu · 6. sajand · 1347 1350 · 1894 1900 · 2005 · Eestis 1710 1712 · Tänapäev Must surm 1347. aastal · Krimmi ja Itaalia kaudu Aasiast · Muhkkatk kopsukatk · Ülerahvastatus ja hügieeni puudumine · Ühiskond ja majandus hakkasid lagunema 21. sajandi katkud · HIV · Siberi katk · Bartonella viiruse katk · Vähk · Gripitunnustega haigus ei pruugi olla alati gripp · Looduse jõudu ei maksa unustada Aitäh!
Freaky geeky,noobshit,retard,saiaspetspe ts Asutamine Narva aladel ja selle ümbruses on elatud juba kiviajal. Taanlaste poolt võidi Narva linnus (ilmselt muinaseestlaste linnuse kohale) 1220ndatel aastatel, esimesed teated 1254. Esimest korda mainiti Taani Hindamisraamatus 1240. aastal. Linnaõigus Saadi 14. sajandi esimesel veerandil 1345 kinnitatud ja laiendatud Valdemar IV poolt 1347. a. Liivi Ordu valitsuse alla Asukoht Narva foogtkond (Liivi Ordu ajal) Narva jõe alamjooksul Soodne geograafiline asend, ristteed LääneEuroopa ja Venemaa vahel Linnus Alates 1347. a. Ordu esindajate peakorter Läänetiivas dormitoorium ja refektoorium Idatiivas foogti elamisruumid ja köök 2. korrusel kabel, laod Elanikkond Põhilised tegevusalad kaubandus ja kalapüük XVI saj
muhud (lümfisõlmede mädane põletik), lällutav kõne, vaaruv kõnnak ja verine köha. · Raviks antibiootikumid, katkuvastane gammaglobuliin. 3. Ajalugu. Tänapäev. Mitmed katkupandeemiad on inimkonna ajalugu otsustavalt mõjutanud. · Esimene suur katkuepideemia oli egiptuses, süürias, väike-aasias ja euroopas 6. sajandil. · 1347-50 euroopas must surm, mis tappis umbes kolmandiku euroopa elanikest. · Üks suurematest taudidest algas hongkongist ja levis üle hiina, india ja jaapani 1894 - 1900. aastatel. · Teadaolevalt viimane suurem katkupuhang oli Kongo DV-s, kus 2005. aastal suri kopsukatku 61 inimest. · Eestis vähemalt 6 lainet kuni 18. sajandini. 1710-1712 oli suurim, mis nõudis ¾ mandri- eesti rahvast.
TUTANHAMON Markus Marandi Faktid · Ta elas aasatel 1334-1325 eKr. · Ta valitses aastatel 1347-1339 eKr · Tema ema nimi oli Kiya. · Tema isa nimi oli Akhenaton · Tutanhamoni sünninimi oli Tutankhaton. Tutanhamoni surm · Suri 17-aastaselt, oma 9. valitsusaastal · On kaks arvamust: mõrv ja haigus. · Võrreldes tema seisuse ja rikkusega maeti ta väikseimasse hauakambrisse. · Tema laip avastati 4 nov. 1922 Ramses VI säilmete alt Inglismaa arheoloogi poolt, kes 5 aastat tegi kaevetöid, enne kui leidis ukse hauakambrisse.
Jüri Gümnaasium 9.reaal Martha Rattus LIITIUM ÜLDINFO Leelismetall Järjekorranumber 3 Kuulub I rühma ja II perioodi O.a. Kõikides ühendites I OMADUSED Hõbevalge Suhteliselt pehme Kõige väiksema tihedusega metall Väga aktiivne OMADUSED Sulamistemperatuur 180 kraadi Keemistemperatuur 1347 kraadi Kaks isotoopi Tõrjub veest vesiniku välja AVASTAMINE 1700 Avastati esimene mineral 1817 Tehti teaduslikult kindlaks Johann Arfedson KUIDAS SAADA? Looduses vabalt ei leidu Mineraalidest ja meresooladest KASUTAMINE Patareides Soojusülekandeaparaatides Meeleoluhäirete (bipolaarse häire) raviks MUUD HUVITAVAT Nimi tuleb kreeka keelsest sõnast Lithos Liitiumsoolade põletamisel muutub leek punaseks KASUTATUD MATERJAL http://et.wikipedia.org/wiki/Liitium http://www
Epideemia ehk taud ehk rändtaud on nakkushaiguse puhang, mis nõuab ulatuslikku nakkustõrjet.Erinevaid suuri epideemiaid on maailma ajaloos olnud palju. Need levivad kõikjal ja mõnel pool lausa väga suure puhanguga. Mõned neist on levinud ka Eestis, millest paljud on lõppenud surmaga. Sellised haigused on näiteks must katk ja HI- viirus. Katkuks ehk mustaks surmaks nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on bakter Yersinia pestis. Vahemeres asuv Sitsiilia saar oli 1347. aastal kohutav koht. Kõikjal ümberringi surid inimesed mingisse salapärasesse haigusesse. Haigestunuil oli tavaliselt tugevad krampidega kõhuvalud ja kaenla all paised, nende keha kattus tumedate laikudega ning nad surid kolme päeva jooksul. Tumedate laikude pärast hakati haigust kutsuma mustaks surmaks. Tänapäeval teame, et tegu oli muhkkatkuga. Haigus levis Itaaliasse ja Prantsusmaale. 1348. aastaks oli katku surnud juba miljoneid inimesi - umbes kolmandik Euroopa elanikkonnast.
Saarepeedi school Türi Autor:Tauno Toomsalu 03.03.2013 Türi history 1347 Türi first mentioned in historical records by the name of Turgel 1687 The establishment of the first school 1900 Railway traffic (ViljandiTallinn, Türi Paide) opened Türi city 1917 Türi gains the rights of a market town 1924 The first secondary education institution in Türi opened Türi Horticultural Gymnasium 1926 The rights of a town given to Türi Türi administrative
Katk ehk "must surm" Vahemeres asuv Sitsiilia saar oli 1347. aastal kohutav koht. Kõikjal ümberringi surid inimesed mingisse salapärasesse haigusesse. Haigestunuil oli tavaliselt tugevad krampidega kõhuvalud ja kaenla all paised, nende keha kattus tumedate laikudega ning nad surid kolme päeva jooksul. Tumedate laikude pärast hakati haigust kutsuma mustaks surmaks. Tänapäeval teame, et tegu oli muhkkatkuga. Haigus levis Itaaliasse ja Prantsusmaale. 1348. aastaks oli katku surnud juba miljoneid inimesi - umbes kolmandik Euroopa elanikkonnast
Prantsusmaa vahelist sõdade jada aastatel 1337-1453. Sõja puhkemise põhjus · Sõja põhjuseks oli Prantsusmaa kuningatroon ja peamised lahingud toimusid Prantsusmaal. Inglise kuningas Edward III oli suguluses Prantsusmaa tollase kuningadünastiaga ja kui viimane Prantsusmaa kuningas suri ja asemele pandi uus dünastia, arvas Inglise kuningas, et see on ebaõiglane ja nõudis trooni hoopis endale. Sõjategevus · Sõjategevus algas 1347. aastal, kui inglased ründasid Prantsusmaad. Inglastel õnnestus prantslasi võita tänu moodsatele relvadele Crecy lahingus. Vaherahu ja sõja lõpp · 1360. aastal sõlmitud vaherahu tulemusel said inglased endale suure osa Edela-Prantsusmaast. Sõda aga jätkus. Prantslasi aitas 1429. aastal Orleansi linna piiramisel talutüdruk Jeanne d'Arc, kelle juhtimisel prantslased saavutasid võidu. Sõda lõppes 1453. aastal, kui inglased lõplikult maalt väljakihutati.
Keskaja võib jaotada kolmeks osaks: varakeskaeg (5-11saj), kõrgkeskaeg (11-14saj.) ja hiliskeskaeg (14-16saj.). · Varakeskajal ehk hilisantiikajal tekib uus elukorraldus- feodaalkord. Esile kerkis katoliiklus(millest omakorda arenes romaani ja germaani kultuur) ja roomakatoliku kirik. · Kõrgkeskaeg oli varasema ja hilisema ajaga võrreldes kui õitsenguperiood, kuid samas halvenes kliima, toimus Saja aastane sõda, Euroopat laastas katk(1347-1369). · Hiliskeskajal toimub demograafiline tagasilöök, ideoloogiline kriis, reformatsioon, läänekristluse lõhenemine jm. Feodaaltsivilisatsioon 1. Katoliiklus- ideoloogia- katoliiklaseks olemine oli vältimatu ja esmane tingimus. Kristlased olid vaenulikud muhameedlaste, paganate, ketserite jt. vastu. 2. Feodalism- ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris kahe vaba inimese, läänisanda ja vasalli suhteid.
· Teine võimas institutsioon Osmanite riigivalitsemises oli haarem. · Haaremit valitses sultani ema, kes sekkus ka riigi poliitikasse. · Tema järel tähtsuselt teine oli sultani naine või ta esmasündinud poja ema, ja nende järel tulid sultani ülejäänud neli naist. Ajalugu · 14. sajandiks oli Bütsantsi ehk Ida-Rooma riik nõrgenenud ja pärast keiser Andronikos III surma haaras riiki laastav kodusõda, mis kestis kuus aastat (1341 1347). · Seda kasutasid edukalt ära serblased, kes hõivasid suure osa Bütsantsi territooriumidest Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel. · 14. sajandi lõpus alustasid Osmanid vallutusi Balkani poolsaarel. Riik suurima ulatuse ajal · 1683 a. Aitäh kuulamast!
Sarnase, kuid osaliselt säilinud teose, tegi ta ka Tallinna Niguliste kiriku jaoks. Surmatantsu kujutamine oli keskaja Euroopas ülimalt populaarne, seda alates 14. sajandist, mil kirik surma selleviisilisele väljatoomisele enam viltu ei vaadanud: katkud, näljahädad, sõjad ja rüüstamised sundisid inimesi surmaga arvestama ning sellele pidevalt mõtlema, oma enda surm oli kõigile lähemal, kui me praegu seda ette kujutada oskame. Must surm ehk muhkkatk jõudis Aasiast Euroopasse 1347.a. ning surmas paari aasta jooksul tõenäoliselt rohkem kui kolmandiku Lääne-Euroopa elanikkonnast. See varjutas Euroopas veel tervet hilisemat ajajärku ning muutis kõigele käegalöövaks mitmeid põlvkondi. Surmatants manitses meie minevikusugulasi mõtlema surmale, irvitav luukere, nagu äraviijat kujutati, hoidis kinni kõigi käest. Surmasid kujutati sageli koos ussidega, inimeste põrmu mullastajatega; surmatantsu
Liivimaa inimesed Jekaterina Puh, Valeria Kussova 10. A klass Rahvaarv · 16. sajandil elas Eestis oletavasti 250 000 300 000 inimest. · Rahvaarvu kasvamist soodustasid sisseränne ja loomulik iive. · Perioodiliselt toimusid epideemiad (1347- 1352 katkuepideemia Euroopas, 1351. Liivimal) ja nälg, mis vähendasid Eesti rahvaarvu. Etnilised rühmad · Liivimaa elanikud jagunesid keeleliselt ja kultuuriliselt mitmeks rühmaks. · Etnilised eestlased elasid Ruhja ja Härgmäe ning lõunapoolsemates piirkondades. · Etnilisi sakslasi oli umbes kümnendik kogu rahvaarvust ning Liivimaale tulid peamiselt kaupmehed, käsitöölised, vaimulikud ja aadlikud. Etnilised rühmad
Tallinn 2018 Tallinn enne kirjalikke allikaid Härjapea jõgi, Keldrimägi Iru Lindanise linnus Tallinna esmamainimine 1154 Al-Idrisi Väike, suure kindluse taoline linn Koluvan - qlwry Tallinn Taani võimu all Läti Henriku kroonika 1219.a kuningas Valdemar II Valge ristiga punane lipp Mõõgavendade ordu Stensby leping Lübecki õigus 13.saj lõpp Hansa Liit Tallinn Saksa Ordu võimu all 1364.a müüs Taani valdused Saksa Ordule 1347.a valduste valitsemisõigus Liivimaa harul Ordulinn Oluline kaubanduslinn Toompea Loss Toompea pangal paiknev mägi Fedoaalide ülemvõimu tugipunkt Vanim asustatud piirkond Ehitamine 1219. aastal Puitrajatis Valitsusajad Mõõgavendade ordu (kivilinnus) Taani valitsusaeg Liivimaa ordu valitsusaeg Rootsi valitsusaeg Vene aeg ja kubermangu valitsus Eesti aeg Lossi välimus Barokne ja varaklassisistlik Lossikompleksis 4 osa Idaosa Lõuna- ja Lääneosa
Rahvastikuteadlased ennustavad, et ajavahemikus 1990-2030 suureneb see 3,6 miljardi inimese võrra ehk umbes 90 miljonit aastas. Maailma ravastiku kasv v Arenenudriikides on eriti poplaarne suremse landus ja sündimuse tõus. v Suremuse languse põhjused on omakorda inimeste toitumistingimuste paranemine, samuti tervishoiu ja arstiteaduse areng. v Need tingimused on aidanud vähendada surmavate tagajärdedega haiguste leviku. v Aastatel 1347-1350 oli Euroopas möllanud katkupuhang, mis hävitas kogu selle maailmajao rahvastikust umbes ühe neljandiku. Tööstusmaades on nakkushaigused praeguseks kontrolli all, kuid arengmaades on srmus suur just väikelaste seas. Maailma ravastiku kasv v 1900. aastal elas linnades 14% rahvastikust. v 1991. aastal juba 45% v Ennustatakse, et 2020. aastaks elab linnades 2/3 maailma rahvastikust. v Tööstusmaades on linnarahvastiku osatähtsus 73%,
Biograafiline triloogia ,,Mõrsjalinik" ,,Rõõmulaul" ,,Nõiduse õpilane" Tegevus toimub Itaalias. Peategelane on muusik ja helilooja Peategelane on arstiteaduse doktor, Peategelane on ajalooline isik David Cambrianus, Walesi astroloog ja alkeemik Johannes Katarina Benicasa (1347 1380), päritoluga noormees. Ta püüab Faber, kes elab 15. sajandi alguses kes tõusis lihtsast värvalitütrest õnne ja tunnustust leida 14., 15. Münchenis. Tegevustik toimub ka mõjukaks kirikutegelaseks ja sajandi Prantsusmaal, mida laastab Prahas, Itaalias, mujal Saksamaal, kuulutati hiljem pühakuks. 100aastane sõda. Transilvaanias. Romaanid kahel ajaplaanil
Saja-Aastane Sõda Inglise kuningas Edward III oli suguluses Prantsusmaa tollase kuningadünastiaga ja kui viimane Prantsusmaa kuningas suri ja asemele pandi uus dünastia, arvas Inglise kuningas, et see on ebaõiglane ja nõudis trooni hoopis endale. Sõja põhjuseks oligi Prantsusmaa kuningatroon ja peamised lahingud toimusid Prantsusmaal. Samuti ei tahtnud kumbki loobuda ka tulu toovast villast. Sõjategevus algas 1347. aastal, kui inglased ründasid Prantsusmaad. Inglastel õnnestus prantslasi võita tänu moodsatele relvadele Crecy lahingus. 1360. aastal sõlmitud vaherahu tulemusel said inglased endale suure osa Edela-Prantsusmaast. Sõda oli raske, sest seda segasid Must Surm ehk suur katkuepideemia mis tappis palju sõdalasi. Sõda aga jätkus. Prantslasi aitas 1429. aastal Orleansi linna piiramisel talutüdruk Jeanne d`Arc
Muidu Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal Kliima Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Sademeid on 500–800 mm aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000 mm. Rootsi lõunaosas on soojad suved ~17°C ja talvel keskmine temperatuur ~ −2°C. Rootsi põhjaosas on ilm külmem. Saared Rootsi suuremad saared on Ojamaa (Gotland) (pindala 2994 km²) ja Öland (1347 km²). Rootsis on 221 831 saart. Aasta 2008 lõpus oli püsiasustus 1085 saarel, millest 598 saarel polnud püsiühendust mandriga. Järved Rootsis on üle 97 500 järve. Kõige suuremad: Vänern, Vättern ja Mälaren. Taimestik Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Rootsis kasvavad: Kased, haavad, tammed, pärnad, pöögid, saarad, vahtrad ja jalakad.
Keskaja algul 4.-7. sajandil, vähenes Euroopa rahvastik märgatavalt. Põhjuseks olid rahvasterändamise perioodi segadused ja 6. sajandil haripunkti jõudnud katkuepideemiad. 7. sajandil hakkas aga rahvaarv taas pikkamööda kasvama. Loomulikult ei olnud rahvastikutihedus kõigis Euroopa paigus ühesugune. 14. sajandi jooksul vähenes aga Euroopa rahavastik märgatavalt. Selle põhjuseks oli 1315.-1317. aastatel kogu Euroopat tabanud näljahäda ning aastatel 1347-1351 erakordelt laastav katkuepideemia. Eluiga. Pere Inimesee eluiga oli keskajal lühike: isegi normaalsetes oludes polnud see palju üle 30-40 eluaasta. 50-aastane mees oli juba eakas, 70-aastaseks elamist peeti Jumala eriliseks kingituseks. Eriti suur oli keskajal imikute ja väikelaste suremus. Peredel sündis küll palju lapsi, kuid vaid umbes pooled neist saanud täisealiseks. Naised surid väga tihti sünnitusel, mehed hukkusid sõjas.
Birgitta Rootsist elas aastatel 1303 1373 (70 aastaseks). Ta pärines kõrgaadlist. Peale mehe surma asus kloostrisse elama, kuid nunnaks teda ei pühitsetud. Birgitta oli tugev ka poliitikas ja kritiseeris kirikuelu väärnähtusi. Ta oli pühak ja abtsiss. Rajas 1370 birgitiinide ordu Rootsis Vadstenas. Siena Katariina dominiiklane, elas aastatel 1347 1380. Värvali tütrele said juba lapsena osaks müstilised nägemused ( Jumala ja inglitega rääkimine) . Katariina astus dominiiklaste ordusse ning pühendus haigete ja vaeste hooldamisle ja ravimisele. Osales aktiivselt poliitikas. Bingeni Hildegard elas aastatel 1098 1179. Ta oli pärit aadliperekonnast ning astus juba noores eas benediktlaste nunnakloostrisse. Hiljem sai kloostri abtissiks. Kirjutas teadustöid ajaloost, meditsiinist, teoloogiast. Peale selle komponeeris
Liivi orduriik Liivi orduriik, Mõõgavendade ordu õigusjärglane, oli eestlaste muistse vabadusvõitluse järel Vana- Liivimaa sõjaliselt võimsaim ja suurim riik. Koos Lätis ja Liivimaal asuvate territooriumidega oli tema pindala umbes 55 000 km2, alates 1347. a., mil Liivi ordu valdusse läks üle Eestimaa hertsogkond 67 000 km2. Eestist kuulusid ordule Sakala, Järvamaa, Nurmekund, Alempois, Mõhu, Harjumaa, Virumaa ja Vaiga põhjaosa. Ordul oli valdusi ka Lääne-, Saare- ja Hiiumaal. Ordu nõrkuseks oli see, et tema valdused ei asunud kompaktselt, vaid paiknesid vaheldumisi piiskoppide valdustega ning olid laialipaisatud liig suurele maa-alale. See muutis raskeks oma valduste kaitmise ning killustas sõjalisi jõude.
Kool ja kasvatus Vana-Liivimaal 13.sajandi alguses vallutasid Saksa ja Taani feodaalid kogu Eesti ja Läti territooriumi, mis ajavahemikus 1347-1561 on tuntud Vana-Liivimaa nime all. Kohalikud rahvad jäid talupojaks ja langesid orjusse. Endiste keskuste kohale ehitati kivilinnused, mille ümber hakkasid tekkima linnad. Endised talupojad ja aadliseisusesse tõusnud eestlased ja lätlased, kes asusid linnadesse, omandasid alamsaksa keele. Eestis koondas kogu kultuuri enda kätte kirik ja selle kultuuri iseloom oli usuline. Kogu keskaegne teadus ja kirjaoskus oli preestrite ja munkade käes. Kirik andis
aastat, mil Vana Liivimaa riikidesüsteem lõplikult kadus Eesti keskaeg Keskaegne Eesti kuulus koos Lätiga VanaLiivimaa koosseisu. Eesti keskaeg Keskajal oli Eesti algselt jaotatud Mõõgavendade ordu (hiljem Liivi ordu), Tartu piiskopkonna, SaareLääne piiskopkonna ja Taani kuningriigi vahel. Taani müüs oma valdused PõhjaEestis 1346. aastal Jüriöö ülestõusu tagajärjel ja sisesegaduste tõttu Saksa ordule, kes pantis selle 1347. aastal Liivi ordule. Eesti keskaeg Pärast 1347. aastat eksisteerisid Eestis järgmised moodustised: 1) Liivi ordu 2) SaareLääne piiskopkond 3) Tartu piiskopkond Ametlikult kuulus kogu VanaLiivimaa SaksaRooma riigi koosseisu. Mõned sündmused Eesti keskajal 1234 Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu ümbruskonda. 1242 Jäälahing sakslaste ja novgorodlaste vahel Peipsi järvel 5. aprillil.
feodaalriiki 1. Liivi/Saksa ordu valdus maahärraks Liivi ordu meister, kes asus algul Riias, siis Võnnus. Territooriumilt suurim ja sõjaliselt tugevaim Feodaalriik. 2. Tartu piiskopkond 3. Saare-lääne piiskopkond · Maahärraks Tartu piiskop või Saare-Lääne piiskop, kes omakorda allusid Riia peapiiskopile · Jumalavalitsuslikud riigid 1346 aastal müüs Taani kuningas oma Põhja-Eesti valdused Saksa ordule ja 1347 aastal andis Saksa ordu kõrgmeister need alad valitseda Liivi ordule, seega feodaalriikide arv vähenes neljalt kolmele Hakkasid toimuma iga aastased Vana-Liivimaa maapäevad, kas Valgas või Volmaris. 4 seisuse grupi kuuria eesmärgid: 1. Lahendada maahärrade vahelisi tüliküsimusi, et vältida kodusõdasid 2. Ühtlustada välispoliitikat sh. Venemaa suhtes 3. Kindlustada võimu talupoegade üle Linnad Keskajal
Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi pindala on 449 964 km2 . Rahvaarv on 2011 aasta seisuga 9 428 100. Pealinnaks on Stockholm. Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia. Riigipeaks on kuningas Carl XVI Gustaf, kes on abielus brasiilia-saksa päritolu kuninganna Silviaga. Neil on 3 last. Rootsis valitseb suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Ilm on muutlik. Rootsi suuremad saared on Gotland, mille pindala on 2994 km² ja Öland 1347 km². Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas aga segametsad. Neis elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud. Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ning paljud loomaliigid on kaitse all. Rootsis on üldine kohustuslik 9-klassiline põhikooliharidus. Sellele järgneb vabatahtlik 3- klassiline gümnaasium
rentis teise osa talupoegadele , et need teda toidaksid. Suurmaavaldused oli jaotatud mõisateks, mida juhtis mõisavalitseja. Mõisad kogusid talupoegadelt andamit.Talupojad pidid tasuma ka kirikukümnist, mis kulus kiriku ülalpidamiseks. Enamus talupjad olid keskajal n-ö sõltuvad talupojad, kes harisid oma isanda maad ja pidid selle eest koormisi kandma. Oli ka pärisorjasid, kes ei tohtinud isanda loata elukohast lahkuda. Katkuepideemia levis Euroopas 1347.-1351. Aastani ja seda nimetati ka Mustaks Surmaks. Kõrgkeskajal oli ilmastik soojem, kuid 14 sajandil kliima halvenes ja 16. saj algas nn. väike jääaeg. See põhjustas ka saagi vähenemist. Igal linnal oli oma isand ehk maahärra.Ta kehtestas enda linnas makse ja seadusi.Euroopa suurimad linnad olid Pariis,Milano,Firenze ja Veneetsia. Linna elanikkond kasvas peamiselt sisserännanud talupoegadest, kes tulid linna paremat elu otsima. 11.-12. saj
pikk ja soe sügis. Kui Läänemeri jäätub, on idarannikul märgatavalt külmem talv. Umbes 15% Rootsi alast paikneb põhjapolaarjoonest põhja pool. Talvel on keskmine temperatuur Rootsi lõunaosas 2°C, põhjas 16°C, suvel vastavalt 17°C ja 13°C. Sademeid on 500800 mm aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000 mm. Saared Rootsi suuremad saared on Ojamaa (Gotland) (pindala 2994 km²) ja Öland (1347 km²) Järved Rootsis on kümneid tuhandeid järvi, neist suuremad on Vänern (pindala 5648 km²), Vättern (1893 km²), Mälaren (1140 km²) ja Hjälmaren (484 km²). Loodusvarad Rootsi tähtsamad loodusvarad on tsingi, raua, vase, plii, hõbeda ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia. Taimestik Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad.
kohtualluvuse aluste vahel. Kui lahutusmenetlus esitatakse liikmesriigi kohtule, siis kohaldatav õigus määratakse kindlaks vastavalt selle liikmesriigi siseriiklikele kollisiooninormidele. (1)Nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003, 27. november 2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 29. mai 2000 Kokkuvõte Arvestades lahutusasjades kohaldatavate siseriiklike kollisiooninormide erinevusi ja keerukust, on tihti raske ette aimata, millist siseriiklikku seadust tuleb teatava lahutusasja suhtes kohaldada. Eelkõige kerkib see küsimus esile peresituatsioonides, kus abikaasadel puudub ühine alaline elukoht või sama kodakondsus, kuid probleem võib esile kerkida ka siis,
mehele. 1348. aastal lahkub Joan Inglismaalt, kuhu kohutav haigus polnud veel jõudnud. Paavsti kuuria asub Avignonis. Paavstiks on Clemens VI. Katoliku kirikut halvustati- preestreid kritiseeriti nende liigselt vaba eluviisi pärast. Vaimulikkonnas oli toimunud kõlbeline langus. Paavsti suurimaks usaldusisikuks sai tema ihuarst Guy de Chauliac. Katku levik Katku levik algas Hiinast kust bakter liikus edasi Kesk-Aasiasse ning 1347. aastal jõudis välja Mongolite impeeriumini. Kogu islamimaailm nakatub kiiresti ning inimesed hakkavad massiliselt surema. Külad, mis olid ainult surnuid täis, tehti tühjaks- kaasa võeti kõik, mis võiks kasulik olla ning asjadega levis ka bakter edasi. Mongolite impeerium avas kaubavahetuse Lääne-Euroopaga. 1346. aastal mongolid ründasid eurooplaste kaubanduslinna, kus toimus kaupade vahendamine ida- ja läänemaailma vahel. Mongolid soovisid kogu tulu endale
,,Mõrsjalinik" Analüüs 1.Tegevusaeg ja koht 14.saj II pool, Itaalias (Toskaana, Avignon) Ajaloolooline taust: Raamatu peategelane Katarina Benincasa( päriselus Caterina Benincasa) on reaalselt elanud isik. Raamat põhineb Caterinast kirjutatud biograafiatele. Caterina Benincasa (1347-1380) sündis Sienas jõuka linnakodaniku tütrena paljulapselisse perekonda, juba seitsmeaastaselt nägi ta esimese religioosse nägemuse ning koges müstilisi läbielamisi. Varsti pärast seda andis ta neitsiliku tõotuse. 16.aastaselt astus ta rasket haigust ettekäändeks tuues Dominicuse kolmandasse ordusse ning pühendus peatselt halastustegevusele. Oma pühaduse, range askeesi ning imetegude tõttu sai ta peagi tuntuks mitte üksnes Sienas, vaid kogu Toskaanas ja kaugemalgi
Toimus ka vaimulike autoriteedi tõus. Kiriku ja keisri vastuolud olid valitsevaks. Algas ulatuslik kloostrite rajamine. Pippin Lühike kuulutati kuningaks- sellega sai alguse paavsti ilmalik võim Itaalias. Pippini järglane oli Karl Suur, kellest sai ideaalne kuninga prototüüp. Ta muutus peaaegu kogu läänemaailma valitsejaks. Paavsti palvel kuulutati Karl Suur keisriks. Rooma imperriumil oli nüüd kaks keisrit. Kõrgkeskaeg (1054-1347) Ristisõdadest hakkasid huvituma ka paavstid, kelle võim hakkas tugevnema. 1059 aastal muudeti paavstide määramise korda, valida sai nüüdsest kiriklik golleegium. Seega kadus paavsti valimise juhuslikkus. Paavstivõimu asus tugevdama Gregorius VII (1073-1085). Paavsti võim ei sõltunud enam ilmalikust võimust ning keisril pole paavsti võimuga mingit pistmist. Keiser küll läänistas maa, kuid vaimuliku tunnuse andis paavst.
1. Eesti ajaloo pöördepuntkid: · Muistne Vabadusvõitlus 1208-1227: Saksa/Liivi ordu, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Taani kuninga Eestimaa hertsogkong · Jüriöö Ülestõus 1343-1345: Taani kuningas müüs oma P-Eesti valdused Saksa ordule, 1347 andis Saksa ordu kõrgmeister need edasi Liivi ordule · Liivi sõda 1558-1583: 1582 Zapolski vaherahu Poola-Leedu ja Venemaa vahel ja kokku lepiti, et P-L sai Lõ-Eesti alad, 1583 Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel, Rootsi sai endale Põ-Eesti ja Lä-Eesti + Hiiumaa, Taanile jäid Saare- ja Muhumaa · Poola-Rootsi jätkusõda 1600-1629: 1629 Altmargi vaherahu, Poola pidi loovutama Rootsile Lõ-Eesti alad +Põ-Läti (sh Riia)
Euroopa hiliskeskajal 27 Must surm XIV saj algul tabas Euroopat lisaks viljaikaldustele ka katku epideemia. 1347-49 aasta epideemia oli üks hullemaid, umbes kolmandik Euroopa elanikest suri. Taud levis rottide ja nende kirpude kaudu. Surijaid oli nii palju, et ei suudetud neid matta. Katastroofiline regeeriti äärmuslikel viisidel, püüti põgeneda jne. Talurahva rahutused Rahva vähenemine vähendas isandate tulusid ja seepärast püüdsid nad tõsta renti. Sellest puhkes suur rahulolematus, mis kulmineerus Prantsusmaal zakeriiga ja Inglismaal Wat Tyleri ülestõusuga
Missa rajanes gregoriuse koraalil Missal lauldakse 5 kindlat palvetekstidel laulu (ladina keeles), mis algselt olid gregoriuse koraalid. Missa osad on järgmised: 1.Cyrie eleison issand halasta. 2. Gloria in exelsis Deo au olgu Jumalale kõrges. 3. Credo in unum Deo mina usun ühtainsasse Jumalasse. 4.Sanctus /Benedictus püha /kiidetud olgu. 5.Agnus Dei Jumala Tall Dies irae Dies Irae (viha päev) see laul tekkis keskajal palju inimohvreid nõudnud katkuga (1347-1351.a. suri katku ~33 miljonit inimest). Silme ette maaliti pilte viimse päeva piinadest, mis ootas patuseid ja usust ärapööranuid. See meloodia on jäänud muusikas surma sümboliks tänaseni. Mitmehäälsus. Ei ole täpselt teada, millal kirikukoorid mitmehäälselt laualma hakkasid. Viited sellele pärinevad~7. sajandist. Organum esimene mitmehäälne vaimulik laul. Algselt 2-häälne, kus ülemiseks hääleks gregoriuse koraal, alumine hääl liikus paralleelselt
vallutamine ristisõdijate poolt) kuni 1561. või 1562. aastateni, mil Vana- Liivimaa riikidesüsteem lõplikult kadus. 1346. aastal müüs Taani pärast pikki läbirääkimisi, mida kiirendas oluliselt Jüriöö ülestõus, Põhja-Eesti Saksa ordule, kes järgmisel aastal andis need valitseda oma Liivimaa harule. Lõplikult omandas Liivi ordu selle küll alles 1525. aastal, kuid ka kuni selle ajani teostas reaalset valitsusvõimu seal Liivi ordumeister.1347. aasta järel oli Eesti alal seega kolm valitsejat: Liivi ordu, Saare-Lääne piiskop ja Tartu piiskop. Eesti Linnad: Oluline roll keskajal oli suurtel Liivimaa linnadel, mida oli kolm: Tallinn, Tartu ja Riia. Eesti alal oli lisaks kahele esimesele veel seitse väiksemat linna: Viljandi, Paide, Haapsalu, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Narva ja Rakvere. Linnalaadse staatusega oli 13. sajandil ka Lihula, mida hiljem mainiti korduvalt alevina; omavalitsuslik staatus oli ka Toompeal, mida üldiselt
Sündmus, Muistne 1238. Stensby leping Taani ja Ordu vahel, millega Taani sai 1600-1629. Poola-Rootsi sõda > mille järel vabadusvõitlus oma alad Põhja-Eestis tagasi. Altmargi vaherahu > L-Eesti ja P-Läti muutus (1208-1227). Eesti 1346. Jüriöö ülestõusu (1345.) järel müüb Taani oma alad Rootsile võõrvõim või ala jagati esimest Saksa Ordule, kes annab need 1347. valitseda Liivi Ordule. 1643-1645. Rootsi-Taani sõda > haldusjaotus korda võõrvõimude 1558-1583 Liivi sõda Brömsebro rahu > Saaremaa Rootsile vahel *Jam Zapolski vaherahu 1582. Poola ja Venemaa vahel. > L- 1700-1721. Põhjasõda > Eesti ja Põhja-Läti Poolale Uusikaupunki vaherahu > kogu Eesti
6. ,,Põrguväravad" Rodin töötas selle kallal vahelduva eduga 37 aastat, kuni oma surmani 1917. aastal. Skulptuur kujutab stseeni ,,Inferno" Dante Alighieri teosest ,,Jumalik komöödia". Skulptuuri kõrgus on 6m, laius on 4m ja sügavus 1m. See koosneb 180 figuurist, mille individuaalsed mõõtmed ulatuvad 15 sentimeetrist üle ühe meetrini. Mitmed figuurid on Rodin ka eraldi teinud. 7. ,,Calais kodanikud" valmis 1888. On monumendiks 1347. aasta juhtumile Saja-aastase sõja ajal, kui tähtis Prantsuse Calais sadam oli üle aasta inglaste piirde all. Kuna Rodin kopeeris tihti osasid oma skulptuuridest, on sellelgi kaks identset pead ja ka mõned käed on kahekordses kasutuses. 8. ,,Monument Balzacile" Rodinile määrati skulptuuri tegemise ülesanne 1891 aastal ning peale seitse aastat Balzaci kohta uurimist lõpetas ta töö. Materjal pronks
1227 Eesti langes Saksa ja Taani ristirüütlite võimu alla - algus 1558 Liivi sõja algus. Sõda ise tõi hävingu Liivi orduriigile - lõpp Keskaegne Eesti: kuulus koos Lätiga Vana-Liivimaa koosseisu. oli Eesti algselt jaotatud Mõõgavendade ordu (hiljem Liivi ordu), Tartu piiskopkonna, Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani kuningriigi vahel. Taani müüs oma valdused Põhja-Eestis 1346. aastal Jüriöö ülestõusu järel Saksa ordule, kes pantis selle 1347. aastal Liivi ordule. Pärast 1347. aastat eksisteerisid Eestis järgmised moodustised: Liivi ordu Saare-Lääne piiskopkond Tartu piiskopkond Ruhnu saar kuulus keskajal Kuramaa piiskopkonnale. Ametlikult kuulus kogu Vana-Liivimaa Saksa-Rooma riigi koosseisu Eesti muusika keskajal: Eestis 12. saj katoliku usu tulek Eestlased jäid paiksaks u 2000 a tagasi, kuni 12.saj eestlastel regilaul Suuremad muutused 8-9 saj kui kokkupuuted teiste Läänemere rahvastega 1164 rajati klooster Kuusalus
1227-1561 piiskopkond, Eestimaa hertsogkond Taani Järva) tagasi mõisate rajamine, talupoegade sunnimaisuse valdus Põhja Eestis (1227 ja 1238-1346), 1343-1345 Jüriöö ülestõus Taani müüb valdused kujunemine, katolik usulevik, kloostrite orduriik millele kuulus kuni 1238 ja alates (1346) Saksa ordule, see annab omakorda (1347) rajamine, munga ordud, domiiklased, 1346st ka Taani valdus Liivi ordule valitseda tsistertslased, 16.saj alugses reformatsioon ja 1558-1583 Liivi sõda Vana-Liivimaa poliitilise sellega seoses sellega esimene eesti keelne
ühinemisel. Euroopa tähtsaim teoloogia uurimise ning õpetamise keskusOxfordi Ülikool - matemaatika ja loodusteadusCambridge´i ülikool tekkis XIII saj.Salamanca ülikool (1218) – arstiteaduse keskus HispaaniasUppsala ülikool (1477) Laiendatud kava: 1) Katkuepideemia-Aastatel 541–542 tabas Itaaliat katkuepideemia, mis hävitas suure hulga elanikkonnast. 14. sajandil tappis katk umbes kolmandiku Euroopa elanikest. Katk jõudis Euroopasse 1347. aastal Krimmi ja Itaalia kaudu Aasiast. Katku levitavad närilised, eriti rotid ja ümisejad. Neil parasiitidena elavad kirbud nakatavad inimesi. 2) Itaalia linnade õitseng- 3) Medicid Firenzes. Medici oli Firenze pankuri- ja valitsejasuguvõsa, tuntud 13. sajandi algusest.Medicid pärinesid tõenäoliselt talupoegade seast, kuigi perekonnalegendi järgi oli nende esivanemaks Karl Suure kaaskonda kuulunud rüütel, kes tapnud Põhja- Itaalias hiiglase
empiristiks. John Duns Scotus (1266-1308) Šoti frantsisklane, õppis Oxfordi Ülikoolis. Pooldas arusaama, et Jumala olemasolu saab tõestada ainult a posteriori. Ta lahendas küsimuse Neitsi Maarja pärispatu osas (leidis, et Maarja oli patune nagu kõik inimesed, sest pärispatt on kaasasündinud, kuid sai lunastuse teistest varem ja seega oli võimalik tema pärispatuta eostamine). Kirjutas ka loogikaalaseid teoseid. Pooldas realismi. William of Ockham (1287-1347) Inglise frantsisklane, õppis Oxfordis. Pooldas nominalismi (vastandus seega Duns Scotusele) ja seega ei uskunud universaalide eksistentsi. Temalt on pärit ka ökonoomsuse printsiip, tuntud kui Occami habemenuga, mis ütleb, et eelistada tuleb nähtuse kõige lihtsamat seletust. See printsiip on loodusteadustes tänaseni kasutusel.
Osiris kehastas üleujutuse ja viljakasvu aega ning seth põuaperjoodi. Jumalike vaaraode valitsemine Horose ja Osirisena on igavene ja vältimatu nagu looduse ringkäik. 5. Tava inimesele oli üks tähtsamaid jumaladi just OSIRIS , sest ta oli viljakuse jumalning surnute valitseja. Ta õppetas põlluharimist, kirjatarkust, käsitööd jakanalite kaevamist. 6. Monoteism ehk ainujumala usk tekkis Egiptuses uue riigi ajal, sel ajal valitses vaarao Ethanon(1364-1347 eKr). Ta tõstis sel ajal jumalate etteotsa päikeseketta Atoni, Amon Ra asemel. Koos sellega vahetas vaarao oma nime ning vahetati pealinn milleks sai Ahetatoni. Sel ajal öeldi lahti vanadest kunstikaanonitest. Just sellest ajajärgust pärineb Egiptuse üks silmapaistvamaid mälestisi.
sajandi lõpus hakati kasutama ka palgasõdureid. + Saksa Ordu alad 1480 Vormiliselt oli Liivimaa Ordu kui Mõõgavendade Ordu õigusjärglane Liivimaa piiskoppidest läänisõltuvuses, kuid olles piirkonna tugevaim sõjajõud, saavutas ta 15. sajandi teiste Liivimaa maaisandatega võideldes (visa vastupanu osutasid sel ajal Riia peapiiskop, Riia linn ja Tartu piiskop) poliitilise ülevõimu. Ordu valdused (ligi Liivimaast, aastani 1347 umbes 55 000 km2, hiljem umbes 67 000 km2) olid tegelikult iseseisev feodaalriik. 14. sajandi lõpust toimus Liivimaa Ordus (nagu Saksa Orduski) vestfaallaste ja reinimaalaste sisevõitlus, 15. sajandi keskpaiku saavutasid vestfaallased juhtseisundi. Liivimaa Ordu peamine välisvaenlane oli esialgu Leedu suurvürstiriik; kui Saksa Ordu sõdis Leedu liitlase Poolaga, toetas Liivimaa Ordu Saksa Ordut. 15. sajandi II poolel sai Liivimaa Ordu peavaenlaseks Vene riik
Geschichte Bayerns 6. Jh. n. Chr. Beginn des Herzogtums Bayern Click to edit Master text style 1158 Heinrich der Löwe Second level gründet München Third level Fourth level 1180 Kaiser Friedrich Fifth level Barbarossa setzt Otto von Wittelsbach als bayerischen Herzog ein 1301-1347 Ludwig der Bayer wird deutscher König und Kaiser Geschichte Bayerns 1623 Bayern wird Kurfürstentum Click to edit Master text styles 1800-1815 Die Second level schwäbischen und Third level Fourth level fränkischen Gebiete Fifth level kommen zu Bayern 1806 Bayern wird Königreich 1818 Bayern erhält eine Verfassung
ajalukku Andhra kuulsaimate valitsejatena. Kui Kakatiya Kuningriik andis alla Tughlaqi dünastia ees, tekkis Andhra hõimus poliitiline vaakum, sellepärast et Islami vallutajad ei suutnud hoida kontrolli all territooriumi mille nad just enda võimu alla said. Kusjuures, asi läks väga halvaks siis, kui kohalikud telugu sõdalased sekkusid Islami vallutajate „kodusõtta“ ja selle tulemusel kaotasid kõik selles regioonis elavad inimesed kõik võimu, ehk Andhra oli aastal 1347 koht, kus võimu omas ainult Reddi dünastia. Samal ajal, kui Andhras toimus kõik see Islami-Telugu-Andhra-Tughlaqi konflikt, kasutasid võimalust Reddi inimesed, Panta klannist. Nad lõid rajalt maha musurinid (imelik, sest musurinid olid sõna otseses mõttes sõdalas-kuningad), kes samuti üritasid kasutada võimalus võita üle terve Andhra regioon, aga kahjuks ei õnnestunud see ka Reddil. Kuigi Reddi ei
ilma ja kõik materiaalse, kaasa arvatud inimese keha lõi saatan. Inimese hing satub sündides keha ehk teisisõnu saatana vangistusse ja püüdleb sealt välja taevariiki. Katarid hoidusid kõigest materiaalsest k.a. suguelust, lihast. Mõned keeldusid sünnitamast. Ketserluse vastu võitlemiseks loodi spetsiaalne kohus- inkvisitsioon. Inkvisitsiooni ülesanne oli ketserlus välja uurida, juurida, vajadus karistada. Ülevaade Must surm aastatel 1347-1349. Talurahvas mässas Prantsusmaal 1358. ja Inglismaal 1381. aastal, siis tapeti Wat Tyler, talupoegade juht. Saja-aastane sõda kestis 1337-1453. Edward III oli võimalus pärida Prantusmaa kroon, aga see ei meeldinud Prantsuse kõrgaadlikele. 1346 Crecy juures ja 1356. Poitiers lahingus lõid Inglismaa vibukütid prantslasi. Katk ja talupoegade ülestõus annab aga prantslastele võimalus alad tagasi võtta. Henry V 1415 hakkab uuesti peale tungima. Prantsusmaa päästab 1429 Jeanne d'Arc
Maasi maalinnus. (Parijõgi, 2006) 3. Jüriöö ülestõusu tagajärjed 1343. 1345. aasta sündmused on Eesti keskaja tähelepanuväärsemaid sündmusi, mis sügavalt mõjutasid edaspidist ajalookäiku. Põhja-Eesti vabadusvõitluse otsesteks tulemusteks olid eeskätt olulised muutused Eesti territooriumi riikkondlikus kuuluvuses. Taani kuningas Valdemar IV müüs kõik oma õigused Eestimaa kohta Saksa ordule. 1346.aastal.,viimane omakorda 1347.aastal Liivi ordule. Põhja-Eesti vabadusvõitlused on ääretult palju mõjutanud ka eesti rahva sisemise olukorra ja rahva saatuse kujunemist. 1343. aasta jüriööl püüdsid eestlased viimast korda kaela sirgeks ajada. Jüriöö ülestõus oli eestlaste viimane püüd muuta asjade sellist käiku, kuid paraku see üritus luhtus. Jüriöö ülestõus murdis rahva vaimujõu nii mõnekski sajandiks, kuid omamoodi uhked oleme me siiani selle üle, et suutsime enne murdumist pead tõsta ja
baariumkarbonaadi, tsinkfosfiidi, zookumariini ja mitmesuguseid teisi lisandiga mürgistatud peibutussöötasid), gaase (vääveldioksiid, kloorpikriin, sinihape), närilisi tõvestavaid mikroobe. Oluline on ka otstarbekalt korraldatud jäätmete kogumine ja kõrvaldamine ning elamute ja ladude korrashoid. Ajalugu Esimene teadaolev katkuepideemia (Justinianuse katk) oli 6.saj. Egiptuses, Süürias, Väike-Aasias ja Euroopas. Rohkesti ohvreid nõudis katk Euroopas ka 1347-50 (niinimetatud must surm). Viimane suur katkuepideemia (algkolle Hongkong) oli 1894-1900 Hiinas, Indias ja Jaapanis. Venemaal (Kaspia, Volga ja Baikali ääres) oli katkukoldeid veel 20.saj. algul. Eestis esines katkuepideemiaid 18.sajandini korduvalt (sealhulgas 1531.a. suri Tallinas ligi 2000 inimest, 1549.a. suri Tartu piiskopkonnas üle 14000 inimese, 1570-78, 1601-06, 1657). Eriti rasked tagajärjed olid viimasel
annaabi.ee 
