"valgevenelased" - 118 õppematerjali

Vähemusrahvused Eestis - valgevenelased

pogonjaks (jälitus) Võiduväljak, Minsk  Eesti Valgevene suhted Eestil ei ole Valgevenega kunagi väga tihedaid suhteid olnud. Eestiga võrreldes on Valgevene suur riik. Eestlasi elab Valgevenes 700, Minskis vaid 19. Vaatamata loiule suhtlemisele, on valgevenelaste huvi Eesti vastu ülisuur. Aktiivsemad Eesti ettevõtjad on loonud oma esindused Valgevenes Poliitiline ebastabiilsus tekitab pidevalt olukordi, kus Eesti kodanikud ja firmad vajavad kaitset.  Valgevenelased Eestis Valgevenelased elasid Eestis juba Leedu suurvürtsiriigi ajal, kuid nende arv ei olnud suur. 40. aastate lõpus Eestisse tulvanud tööjõu seas oli rohkesti ka valgevenelasi 1897. aasta andmetel oli valgevenelasi Eestis 272 inimest. 1989.a. andmeil on Eestis suuremad rahvused venelased 474 834, ukrainlased 48 271, valgevenelased 27 711 2000 a. 21125 valgevenelast  Seltsid Eestis on 30 rahvusvähemust, kellel on oma organisatsioon ja kes esindavad enam kui 150 seltsi

Rahvastiku iseloomustus

käimisaastatele ning paljud Eestlased ei ela 80nda eluaastanigi. Rahvused  Eestlased Venelased Ukrainlased Valgevenelased Soomlased Tatarlased Lätlased Poolakad Juudid

Tsernobõli tüüpi tuumaelektrijaam, mis töötas 1983­2009. TÖÖSTUSHARUDE VÄRK Juhtiv tööstusharu on masinatööstus(laevad, tööstusseadmed, tööpingid). Tekstiilitööstus etendab tähtsat osa nii tööhõive kui ekspordi seisukohast. Keemiatööstus töötleb Venemaalt sisseveetavat naftat. RAHVASTIK 1993 aastal elas Leedus 3,7 miljonit elanikku, neist 79,6 % olid leedulased, 9,4 % venelased ja 7 % poolakad, 1,7 % valgevenelased. Mehi oli 47,4 % ja naisi 52, 6 %Vanuseline koostis: 0-14 aastasi 22,6 %, 15-59 aastasi 61,3 % , 60 aastasi ja vanemaid 15, 7 %. Sündimus oli 1981-1985 15,8 promilli, 1989 aastal oli 15,1 % promilli, suremus vastavalt 10,5 promilli ja 10,3 promilli. Leedulased ja poolakad on valdavas enamikus katoliiklased, venelased, valgevenelased ja ukrainlased õigeusklikud. Linnades elas 68% rahvastikust. Tähtsamad linnad: pealinn Vilnius (582

Euroopa Riigid ja rahvad 17.-18. sajand

Euroopa Riigid ja rahvad 17.-18. sajandil Inglismaa - Parlamentaarne monarhia. Rahvad : inglased,sotlased,iirlased, waleslased Prantsusmaa - absolutism. Rahvad :prantslased Hispaania - absolutism. Rahvad : hispaanlased, baskid Portugal ­ absolutism. Rahvad : portugaallased Taani ­ Absolutism.Rahvad:taanlased,norralased Rootsi - absolutism.Rahvad:rootslased,soomlased,eestlased, lätlased. Poola (Rzeczpospolita) ­ seisuslik monarhia. Rahvad : poolakad,leedulased,osa lätlastest,valgevenelased,ukrainlased Austria ­ abolutism. Rahvad : austerlased,tsehhid,slovakid,ungarlased,sloveenid. Sveits ­ vabariik. Rahvad : sveitslased. Madalmaad ­ vabariik. Rahvad : hollandlased,friisid. Veneetsia ­ vabariik. Rahvad : itaallased, osa sloveenidest Kirikuriik ­ absolutism. Rahvad : itaallased. Türgi ­ absolutism. Rahvad : türklased,kreeklased,bulgaarlased,rumeenlased,albaanlased, serblased,horvaadid,osa ungarlastest Venemaa ­ absolutsim. Rahvad: venelas...

Läti rahvastik

Läti rahvastik: 2007 aasta seisuga elab Lätis 2 281 000 inimest. Rahvastiku tihedus on 35,5 in/ km². Läti rahvastikust on põlisrahvused liivlased ja lätlased. Kui liivlasi on säilinud vaid paarsada inimest, siis lätlased moodustavad 58,8% elanikest 2005 aasta seisuga. Peamiselt elab enam kui kolmandik elanikkonnast pealinnas Riias. 1201. aastal asutatud Riia on Baltikumi suurim linn. Kokku on seal 730 000 elanikku. Turistid saabvad Lätisse kogu Euroopast. Suuremad vähemused on venelased (27,3%), valgevenelased (3,7%), ukrainlased (2,5%) ja poolakad (2,4%). Läti rahvaarv väheneb alates 1990ndate algusest negatiivse loomuliku iibe ja väljarände tõttu. 

BAŠKORTOSTAN

Baskortostani suuremad linnad on Ufa, Sterlitamak, Salavat, Neftekamsk ja Oktjabrski. Üldine info Pindala: 143 600 km² Elanikke: 4 063 293 (2018) Pealinn: Ufa Ametlikud keeled: vene ja baskiiri Ufa 2002. Aasta andmetel oli rahvastikust 36,3 protsenti elanikest venelased; 29,76% baskiirid; 24,14% tatarlased; 2,86% tsuvasid; 2,6% marid; 1,3% ukrainlased; 0,6% mordvalased; 0,6% udmurdid; 0,5% valgevenelased. Vapp Lipp  https://www.youtube.com/watch?v=Nl-2Ppv-vA4 Kasutatud materjalid https://www.youtube.com/watch?v=Nl-2Ppv-vA4 https://et.wikipedia.org/wiki/Ba%C5%A1kortostan aitäh

Vana-Vene riik

Vana-Vene riik (Kiievi Venemaa) Slaavlased: 1. Idaslaavlased ­ venelased, ukrainlased, valgevenelased 2. Lõunaslaavlased ­ bulgaarlased 3. Lääneslaavlased ­ poolakad Vene riigi tekkimine: jõuab selleni tänu sisemise arenguna. Rjurik, alates 862, Novgorodi suurvürst. 882 ­ Oleg vallutab Kiievi, paneb aluse Vana-Vene riigile. 988 ­ ristiusk (ristiusustajaks Vladimir) Slaavi tähestikud: glagoolitsa ja kirillitsa. Glagoolitsa kadus mõne aja päras käibelt, kreeka tähestikul põhinev kirillitsa sai tänapäeva slaavi tähestiku aluseks.

Rahvaloenduse tulemused 2011

Rahvaarv on suurenenud: Harjumaal ja Tartumaal Kahekordistunud on elanike arv: Viimsi vallas, Rae vallas, Harku vallas, Ülenurme vallas, Tartu vallas ja Sauga vallas Linnadest on elanikkond suurenenud: Sauel, Maardus ja Keilas 4438 külast on üle 1000 elanikuga 12 ja 100999 elanikuga 645 küla 102. külas ei loendatud ühtegi püsielanikku Püsivalt elab Eestis192 rahvuse esindajad, neist suuremad rahvusegrupid on eestlased, venelased, ukrainlased, valgevenelased ja soomlased Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase

Läti - tutvustus

Läti. Läti on vabariik Euroopa kirdeosas. Läänemere ­ äärne Läti on üks kolmest Balti riigist. Riik piirneb põhjs Eestiga, idas Venemaaga, kagus Valgevenega ja lõunas Leeduga. Läti ala moodustab osa Ida ­ Euroopa lauskmaast. Ta on kaetud liustikusetetega, millest mõned on moodustanud künkad. Lääne Lätis on Kurzeme kõrgustik, mis ulatub üle 180 m merepinna. Kirde ­ Lätis on Vidzeme kõrgustik, millel on üle 300 m ulatuvaid tippe ja Läti ühtlasi kõrgeim on Gaizinkalns (312m). Kagu ­ Lätis on madalam Latgale kõrgustik, kus leidub palju järvi. Enamik maast on madalik. Riigi keskosas on Zemgale tasandik. Vidzeme kõrgustikku ümbritsevad Kesk ­ Läti madalik ja Ida ­ Läti madalik. Need on kohati soised, seal leidub väikeseid järvi ning neid läbib arvukalt jõgesid, millest suurem on Daugava. Riigis on üle 12 000 valdavalt väikese jõe ja 3000 järve. Läti kliima on parasvöötme üleminekukliima, sarn...

Komid

Komid Kätleen Noormägi Geelia Arula 10.C klass Jõgevamaa Gümnaasium 2013 Komidest üldiselt Komid on soomeugri rahvas Jaotuvad sürja ja permikomideks Komi tähendas algselt ,,inimene" Komidel on oma riik ­ Komi Vabariik Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Asuala Põhiliselt Euroopas Uurali mägedest läände Asustuvad hõredalt Nad elavad peamiselt Võtsegda ja Petsora jõgikonnas Valdavalt tasane asuala on jaolt kaetud okasmetsaga Põllumajanduslikke maid leidub enam lõuna pool Põhjas ulatub Komimaa tundravöötmeni Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Arvukus 2010. aasta andmete põhjal on komisid u 320 000 Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 95 komit Enam kui pooled Komi V...

Poola Köök

Poola köök. Lühidalt Poolast: Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas. Poola pealinnaks on Varssavi ning Poola kuulub ka Euroopa Liitu. Poola Vabariigi pindala on 312 685 km2. Seal elab 38 626 349 inimest. Vähemusrahvustest elavad Poolas sakslased, kasuubid, ukrainlased, russiinid, valgevenelased, leedulased jt, kuid üle 95% elanikkonnast on siiski poolakad. Poola piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tsehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega ning põhjast Leedu ja Venemaaga. Piiri pikkus on 3014 km, rannajoone pikkus 524 km. Toit: Kolm päeva küpsev bigos Poola köök on rikas, ehkki kodust kaugemal mitte väga kuulus. Selle parimaks palaks peetakse bigost, mis on justkui kogu Poola ühel taldrikul. Bigose sisse käib värsket ja

Ühiskonna KT mõisted

Demokraatia- poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, eksisteerivad kodanikuvabadused ja õigused. Diskrimineerimine- kellegi õigusi (rahvuslike, usuliste, poliitiliste vms pärast) kitsendama või kärpima. Rahvus- kujuteldav, ennast teostanud ühendus, mille liikmetel on ühine keel ja kultuur, kuid ei pruugi olla oma riiki. Ühiskond- inimeste kooselamise viis. Hageja- kohtu kaudu nõudja. Kostja- isik, kelle vastu on kohtus esitatud nõue ehk hagi. Notar- notariaaltoimingud (dokumendid, allkirja vm tõestamine, pärimustunnistuse vm koostamine ja väljaandmine) sooritav isik. Ühiskonnaelu sektorid on: avaliksektor, erasektor, mittetulundussektor 3 Eestis levinud usundit: luterlus, õigeusk, katoliiklus 3 Eestis tegutsevat kirikut: Eesti Katoliku Kirik, Eesti Evangeelne Luterikirik, Eesti Apostlik Õigeusukirik Kriminaalkohtuasjad: vargus, kehavigastuste tekitamine, altkäemaks jms. Tsiviilkohtuasjad: abielu...

Võru rahvastiku iseloomutus

Tartu Descartes'i Lütseum Võru linna rahvastiku iselooumustus Heigo Kure Juhendaja:Kaja Haljasmets Tartu 2011 I.Rahvastiku soolis-vanuseline kooseis. Võru linnas on naisi rohkem kui mehi see on sellepärast, et naistel on pikem eluiga. 20. ­24. aastaseid mehi on võrus rohkem kui naisi.20.-24. aastaseid on rohkem kuna sel aja oli beebibuum.40.-84. Aastaseid naisi on rohkem kui mehi sest naistel on pikem eluiga.Nooremaid mehi on Võrus rohkem sellepärast, et seal asub Kaitseväe Võru Lahingukool. II.Rahvused. Võrus on kõige rohkem eestlasi. Kuigi seal on ka venelasi.On esindatud ka ukrainlased,valgevenelased,soomlased mõned lätlased ning ka tatarlased. Venelasi on palju kuna Venema...

Poola Vabariik

a.): 3,8%. Inflatsioon (2010. a.): 3,8% Töötuse määr (12.2010. a.): 12,3% Linnas elab rahvastikust : 62% Sündimus ja suremus on tasakaalus. Kesmine eluiga M: 71 N: 79 aastat. Kirjaoskus : 99,8% Haritav maa: 40% Rahvastiku tihedus: 123,5 in/km2 Sisemajanduse kogutoodang: 631,833 miljardit USD (USA dollarit) SKT elaniku kohta: 16 599 USD.Üle 95% elanikkonnast on poolakad. Vähemusrahvustest elavad Poolas sakslased, kašuubid, ukrainlased, russiinid, valgevenelased, leedulased jt. Valdav usk on katoliiklus.Poola suurimad linnad on Varssavi, Łódź, Kraków, Wrocław, Poznań, Gdańsk, Szczecin, Bydgoszcz, Lublin ja Katowice. Varssavi on Poola pealinn (aastast 1596). Praegu on Varssavi Kesk- ja Ida-Euroopa suurim majanduskeskus. Siin asuvad regiooni suurimad väärtpaberite börs ja pankade peakorterid. Siin ristuvad tähtsamad teed Lääne-, Ida- ja Lõuna-Euroopa vahel. Pindala : 517,24 km² Elanikke : 1 716 855.

AJALOO KT VASTUSED EESTI

1. Leedu, Läti ja Poola 2. Sellega kuulutati välja Eestimaa iseseisvus 3. Omavalitsuse juhid asendati baltisakslastega, keelati poliitiline tegevus, lubati tegeleda ainult kultuuriga. 4. Valgevenelased tahtid oma riigis kukutada kommunistide vöimu ja seepärast söditi koos eestlastega venelaste vastu, kuigi tegelikult ei hoolitud Eesti iseseisvusest 5. Vabatahtlikud Soomest ja Rootsist, relvastus uuenes, UK aitas, soomusrongid ja motivatsioon vöidelda oma riigi eest. 6. Jaan Poska- Eesti riigimees Konstantin Päts- Eesti riigitegelane, elukutseliselt jurist, oli Eesti esimene president.

Teksti ja andmetöötluse 6.praktikum täidetud

Joonistada 2000 aasta andmete põhjal sektordiagramm. Joonistada joondiagramm, mis väljendaks ukrainlaste arvu muutumist.  Rahvuslik koosseis 2000. aastal Eestlased Venelased Ukrainlased Valgevenelased Soomlased Juudid Tatarlased Sakslased Lätlased Poolakad

Ühiskond 1 osa 8. klassile

emakeel-emakeel on rahvus multikultuursus-ollakse tolerantne teiste kultuuride ja rahvuste vastu ning usutakse et nende vaheline lbisaamine on vimalik. globaliseerumine-e leilmastumine, hiskonnas ja majanduses toimuvad muutused. Tv lk 9 h 3 rahvus ja kodakondsus: hisjooned:mratakse suhtluskeel, fikseeritakse kultuuriline luuluvus erinevused:rahvuse saad juba sndides, kodakondsuse vastavalt riigi seadusele Tv lk 9 h 4. venelased, poolakad, ltlased, tatarlased, soomlased, valgevenelased, ukrainlased. Tv lk 9 h 5 Sakslased, soomlased, eestlased, leedulased,poolakas, rootslased, prantslased, portugaallased, hollandlased, hispaanlased jooni alla: soomlased, eestlased, ltlased, poolakad Tv lk 10 h 8 1)Ei, sest ta on itaalias sndinud ja elab seal 2)jah Ayla:ei sest ta ei olnud aastal 2000 10 aastane Celal:Jah, kuna ta on sndinud saksamaal aga vanemad on trklased Tv lk 11 h 9 1)Jah sest ta sndis londonis 2)ei sest ta naine on mehhiklane

Soome-Ugri hõim - Permikomid

Permikomid Pärimus Permikomid on komide teine põhirühm. Sürja- ja permikomisid on peetud ka üheks rahvuseks, ent tänu endise NSV pikaajalisele mõjule on tänapäeval tegemist erinevate rahvastega. Sürja- ja perikomi murded on üsna lähedased ja vastastikku arusaadavad, kui kummalgi rahval on oma kirjakeel. Asukoht Permikomid elavad Kaama jõe ülemjooksualal. Neil oli oma ringkond, kus nad moodustasid pea rahvastikust, ent 2005.aastal see liideti Permi kraiga. Pindala - 32 876 km² Elanikke - 127 200 (2010) Ringkond 1989. aasta andmeil elas ringkonnas 161 000 inimest, kellest 61,4% olid permikomid. Paljud on pärast II maailmasõda lahkunud paremat elujärge otsima. Näiteks 1959­1979 lahkus ringkonnast 79 000 permikomi, mis oli 1/3 ringkonna rahvast. Praegu on ringkonna elanikest 59% permikomid, 38% venelased, 0,8% tatarlased, 0,5% ukrainlased ja 0,5% valgevenelased. Tänapäev Permikomide arvukus on pärast NSV lagunemist pidevalt kahanenud n...

Valgevene

Majanduskuritegude Uurimiskomitee, Riigikaitse Peavalitsuse Presidendi Julgeolekuteenistus ja Valgevene Siseministeeriumi riigi juhtkonna valveteenistus (""). Valgevene Tollikomitee, Riigikontrollikomitee jaRiiklik Piirivalvekomitee.  Rahvastik 2007. aasta 1. juuli seisuga oli Statistika- ja Analüüsiministeeriumi andmetel rahvaarv 9 698 100 inimest. 2009. aasta rahvaloenduse andmeil oli Valgevene rahvaarv 14. oktoobri seisuga 9 503 807 inimest. Valgevenelased moodustasid 83,7% elanikest, venelasi oli 8,3%, poolakaid 3,1%, ukrainlasi 1,7% ja juute 0,1%.  Majandus Suurem osa riigi majandusest on riigi kontrolli all. 51,2% Valgevene töötajatest töötab riigisektoris, 47,4% eraettevõtetes (neist 5,7% välisosalusega ettevõtetes) ja 1,4% välisettevõtetes. Valgevene sõltub Venemaast mitmete impordiartiklite osas, sealhulgas naftatooted. 2006. aastal oli Valgevene põhikaubanduspartneriks Venemaa, mille arvele langes

Välisesindused Eestis

Paljud välismaalased tulevad siia kas perekondlikel põhjustel või sellepärast, et elada Eestis. Paljud välismaalased tulevad Eestisse ka töölistel põhjustel. Mõnede inimeste jaoks on Eestis olev palk suurem kui nende kodumaal olev tööpalk. Eestis pidavat olema ka suurem elatustase kui paljudes muudes riikides. See on muidugi hea. Tänu sellele suureneb Eestis elatustase, eksport ja majandus. Eestis elavad paljud rahvused. Peale eestlaste elavad siin veel venelased, ukrainlased, valgevenelased, soomlased ja paljud muud rahvused. Eestlasi elab Eestis 930 219 inimest mis moodustab 67,9 % kogurahvusest. Kõige enam elab Eestis peale eestlaste veel venelased. 2000 aasta rahvuskoosseisu järgi elab Eestis 351 178 inimest. See moodustab kogurahvusest 25,6 %. Ukrainlasi on eestis tunduvalt vähem 29 012 inimest ehk 2,1 % kogurahvusest. Kokkuvõtteks võin öelda, et Eestil on väga palju riike kellega on üpris head suhted. Lisaks sellele on ta Euroopa Liidus. Ka Paljude

Poola esitlus

Poola majandus tugineb peamiselt rasketööstusele, toiduainetööstusele, keemiatööstusele ja ka põllumajandusele. 2012. a oli Poola SKT 631,833 miljardit USD. Poola tähtsaim maavara on kivisüsi. Poola on söetootmise poolest 4. kohal maailmas. Poolas olid tõsised majanduslikud probleemid 90. ndate aastate alguseni. Rahvastik Rahvastiku tihedus ­ 123,1 in/km². 98% elanikkonnast on poolakad. ülejäänud 2% moodustavad ukrainlased, valgevenelased, sakslased, juudid ja leedukad. Umbes 60% rahvastikust elab linnades. Poola iive on positiivne. Religioon Valdav usk on katoliiklus, roomakatoliiklaste hulka kuulub umbes 87% elanikkonnast. Poolast pärines ka hiljutine paavst Johannes Paulus II. Katoliikluse kõrval leidub Poolas ka teisi usundeid. Pildid Poola vapp Poola aladel elav Euroopa piison.  Poola kaart Tänan kuulamast!

Suur rahvasteränne, feodaalkorra kujunemine, Frangi riik, Vana-Kreeka riik, Büstants, suured maadeavastused

Korrata arvestustööks Teemad: Suur rahvasteränne. Feodaalkorra kujunemine.Frangi riik, Vana-Vene riik, Bütsants. Suured maadeavastused. 1. Millal algas, millal lõppes keskaeg? Keskaja periodiseering. 2. Suur rahvasteränne: 1) ajaline määratlus 2) rahvasterände algpõhjustajad 3) slaavlaste jagunemine: idaslaavlased: venelased, valgevenelased, ukrainlased lääneslaavlased: poolakad, tsehhid, slovakid lõunaslaavlased : bulgaarlased, serblased, sloveenid jt. 4) germaani hõimud ja nende rände suunad 3. Feodaalkorra kujunemine, feodaalkorra tunnused. Mõisted: feood= lään, feodaal, feodaalne hierarhia, senjöör ­ vasalli suhe, talupoeg, sunnismaisus, pärisorjus, teotöö, loonusrent, kümnis naturaalmajandus

Poola

Põhja poole jääb ka Läänemeri. Piiri pikkus on 3014 km, rannajoone pikkus 524 km. Pealinn: Varssavi Piirkond: 312 679 km² President: Andrzej Duda Valuuta: Poola zlott Valitsus: Parlamentaarne vabariik, Demokraatia.  1.Poola ja tema naabrid. 2.Poola asendikaart. Rahvastik Varasel keskajal olid praegused Poola alad slaavi hõimudega asustatud. 98,7% elanikkonnast on poolakad. Vähemusrahvustest elavad Poolas sakslased, kasuubid, ukrainlased, russiinid, valgevenelased, leedulased jt. Riigikeel : poola keel (98,2%). Rahvaarv: 38,562,189 (Juuli 2015 est.) Rahvastikupüramiid: Rahvastiku vanuseline jaotus: 0-14 aastaseid: 14.7% (mehi 2,915,674/naisi 2,753,218) 15-24 aastaseid: 11.52% (mehi 2,279,404/naisi 2,163,621) 25-54 aastaseid: 43.56% (mehi 8,471,593/naisi8,326,656) 55-64 aastaseid: 14.54% (mehi 2,645,228/naisi 2,962,305) 65 ja enam aastaseid: 15.67% (mehi 2,362,421/naisi 3,682,069) (2015 est.) *Tegemist on vananeva ühiskonnaga.

Läti

Riigis on üle 12 000 valdavalt väikese jõe ja üle 3000 järve. Läti kliima on parasvöötme üleminekukliima, sarnaselt Eestile. Kliima on pilvine, jahe ja niiske.Riia laht kipub talvel külmuma, kuid ülejäänud rannik on jäävaba.Suur osa (44%) Lätist on kaetud metsadega. Läti põlisrahvused on liivlased ja lätlased. Kui liivlasi on säilinud vaid paarsada inimest, siis lätlased moodustavad 58,8% elanikest (2005). Suuremad vähemused on venelased (27,3%), valgevenelased (3,7%), ukrainlased (2,5%) ja poolakad (2,4%). Läti rahvaarv väheneb alates 1990ndate algusest negatiivse loomuliku iibe ja väljarände tõttu. Suuremad religioossed rühmad on katoliiklased, luterlased ja õigeusklikud. Väiksemad usurühmad on judaistid, muslimid ja uuspaganad (Dievturba). 10 suuremat sadamat, suurim on Ventspilsi vabasadam. Aprillis 2007 kuulutati kõrge inflatsioonitaseme tõttu välja inflatsioonivastane plaan. Inflatsioonitase oli 2007. aasta juulis 9,5% ja 2007

Eesti rahvastik ja asustus

vanuserühmade kaupa. Rahvastiku vananemisega kaasnevad probleemid: ­ tööealise rahvastiku vähenemine ­ maksude suurenemine ­ rahvastiku vähenemine ­ suurenevad kulutused sotsiaalhoolekandas ­ koolide sulgemine (õpilasi vähe)  Eesti rahvuslik koosseis. Eesti rahvastikust 80% eestlased; 20% muulased neist 6.3% venelased. Rahvuslik koosseid iseloomustab kui suur on ühe või teise rahvuse osatähtsus vastavuse alusel territooriumil kogu rahvastikust. Slaavi rahvad: valgevenelased, venelased, juudid, sakslased, rootslased, soomlased Rahvastiku paiknemine ja asustus. Eestis 30 in/km2 kohta -annab ülevaate kuidas rahvas riigiliselt jaotub. Eestis paikneb rahvastik ühtlaselt. Tihedamalt paikneb rahvastik linnades: Tallinnas (Harjumaa); Tartus (Tartumaa) hõreda rahvastiku põhjused: kliima, sood, maavarad Eesti on linnastunud riik. Linnarahvastiku moodustavad meie rahvastikust 70% linnastumine- linnade kasv ja areng; linnarahvastiku kasv kogu rahvastikust.

Kontrolltöö 9. klass – Eesti rahvastik

Kontrolltöö 9. klass ­ Eesti rahvastik 1. Milliste näitajatega kirjeldatakse rahvastikku. Miks on neid andmeid vaja teada? 1. 2. 3. 2. Analüüsi Eesti rahvaarvu muutusi 13. saj.-st, nimeta peamised murrangupunktid ja nende põhjused 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 18.01.2013 Esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2013 Eesti arvestuslik rahvaarv 1 286 540, teatab Statistikaamet. Rahvaarvu kahanemist 2012. aastal mõjutas kõige enam....märkige kaks põhjust 1. 2 3. Analüüsi Eesti rhvastiku loomuikku iivet, nimeta sellise arengu põhjused Elussünnid Surmad Loomulik iive Sündimuse üldkordaja Suremuse üldkordaja Loomuliku iibe kordaja 2002 13 001 18 355 -5 354 9,57 13,51 -3,94 2003 13 036 18 152 -5 116 9,63 13,41 -3,78 2004 13 992 17 685 -3 693 10,37 13,11 -2,74 2005 14 350 17 316 -2 966 10,66 ...

Venemaa 19. sajandil

Aasias kui ka Põhja-Ameerikas 19. sajandi jooksul impeerium laienes Soome, Poola, Bessaraabia, Kaukaasia, Taga-Kaukaasia ja Kasahstani, aga teistegi piirkondade arvel Venemaa moodustas 16,8 maakera maismaast Rahvastik Impeeriumi territooriumil elas umbes 182,5 miljonit inimest, mis moodustas 10% kogu maailma rahvastikust Vene impeerium oli väga paljurahvuseline riik, kus enamuse moodustasid muulased Venelased moodustasid 44%, ukrainlased 17,8% ja valgevenelased 4,7%. Eestlased moodustasid 0,8% rahvastikust Sõda Napoleoniga 1812 Prantsusmaa väed astusid Venemaale vallutamiseks, aga see ebaõnnestus ja nad said lüüa 1813-1814 aastatel vabastasid Vene väed Ida-Euroopa prantsuse vägedest ning seega sai Venemaa endale suur osa Poola territoriumist 1815. aastal Napoleoni väed said jälle lüüa ning seega lõppes tema valitsus Detsembrimäss 14.12.1825 1825. aastal toimus Peterburis riigipööre, aga see ebaõnnestus

Kodukoha Riskianalüüs PÄRNU

Pärnu on linn Eestis Pärnu lahe kirderannikul Pärnu jõe suudmes, Pärnu maakonna halduskeskus. Vana-Pärnu sai linnaõigused 1251; Pärnu 1318. aastal. Pärnu on ka Eesti suvepealinn. Linn ja linnajaod Pärnu jõe paremal kaldal asuvad Ülejõe, Rääma ja Vana-Pärnu linnaosa ning vasakkaldal Kesklinna, Rannarajoon, Eeslinn ja Raeküla. Rahvastik Seisuga 1. jaanuar 2006 oli Pärnu elanikest: 74% eestlased, 14% venelased, 2% ukrainlased, 1% soomlased, 1% valgevenelased, 8% teised rahvused. Pärnus elas 2006. aasta 1. jaanuari seisuga 43788 inimest, kellest 55,7% olid naised ja 44,3% mehed. Loodus Linn asub Pärnu lähe ääres ning linna poolitab Pärnu jõgi, linnas ja selle ümbruses asub Pärnu rannaniidu LKA (endise nimega Pärnu rannaroostik) ja Niidu maastikukaitseala Pärnu on Lääne-Eesti tähtsaim tööstuskeskus. Töötleva tööstuse ettevõtete(üle 20 töötaja) müügitulu oli 2010. aastal umbes 5,4 miljardit krooni.

Muinasaja kordamine

- millal? 5500 a. tagasi millise kultuuri kandjad? Kammkeraamika kultuuri päritolu Soome-Ugrilased - millal?4500 a. tagasi millise kultuuri kandjad? Vene kirves kultuuri päritolu Indoeurooplased + hilisemad mõjutused 8. Nimetage soome-ugri rahvaid- eestlased, läänemeresoomlased,isurid,karjalased,saamid,soomlased,udmurid,samojeedid; läänemeresoomlasi- eestlased,kurelased,soomlased,liivlased,kämelased,karjalased,isurid,vepslased,vadjalased; idaslaavlasi- venelased, ukrainlased, valgevenelased balti hõime- lätlased,leedulased, preislased 9. Millesse uskusid muistsed eestlased? looduse hingestatusesse(animism); esivanemate hingedesse; tarkadesse e. nõidadesse; haldjatesse; loodusjõududesse(Uku, Taara); väesse inimese sees (süda,küüned,veri,higi,hambad,sülg,silm) 10. Nimetage muistseid kalmetüüpe. hiiepuud, kivikirst kalmed, tarakalme, kivikalme, kääpad, maahaudadega kalmistud Millal hakati matma maa-alustesse haudadesse? 11. Eestlased muinasaja lõpul:

Kellest koosneb ühiskond?

Kellest ühiskond koosneb? Nimi: RICHARD-SVEN RIVIK 1. Seleta mõisted: Demograafia- rahvastikuteadus (uurib rahvastiku suurust, rahvastiku andmeid Iive- mingi piirkonna rahvaaru muutumine kindla aja jooksul Negatiivne iive- iive, kus rahvaarv väheneb Positiivne iive- iive, kus rahvaarv kasvab Rahvus- identiteet, mida iseloomustab keel, kultuur, usk ja muud tegurid Integratsioon- samasse sotsiaal-majanduslikku süsteemi kuuluvate riikide koondise loomine nende majanduslike ja poliitiliste eesmärkide kooskõlastamiseks Leibkond- majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarvega ja koos majapidamisotsuseid langetavad inimesed Ülalpeetavad- see, keda või mida peetakse majanduslikult ülal Tööjõud- tööealised isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama Sotsiaalne struktuur- mingile ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks Sotsiaalne kihistus- rahvastiku astmeline järjestus, m...

RUKKILEIB MEIE TOIDULAUAL - kordamisküsimused

sajandil 5. Leivaahju roll leiva arenguloos. Kerisahi( saunades ja rehielamutes)-koldega ja pealt kinni; suitsuahjud; lõõridega ahjud, ühendatud korstnaga. Leib oli pehmem ja säilis kauem. 6. Miks on rukkileib maitsvam kui odraleib? Odraleib muutub kõvaks ja rabedaks, aga rukkileib mitte( see on pehme) 7. Millised rahvad söövad rukkileiba? Eestlased, lätlased, leedukad, ida- soomlased, karjalased, soome-ugri rahvad, venelased, valgevenelased ja põhja- ukrainlased 8. Rukkileiva eelised, toitainete sisaldus. Kiudained, kaloririkas 9. Lisandid leivas (põhjustatuna ikaldusaastatest). Jahvatatud puukoort, mähka, puulehti, sammalt, sõnajalgu, marju, tammetõrusid, kanarbikku 10. Aganaleib esivanemate toidulaual. 11. Leivategu kui protsess. 12. Juur. 13. Juuretis 14. Taigen. 15. Küpsetamine. 16. Leib toidulaual (küpsetas perenaine, jagas peremees). 17

Svetlana Aleksijevitš-"Tšernobõli palve: tuleviku kroonika."

.. Et ma saaksin sul voodit kohendada. Et linale ühtki volti sisse ei jääks." Iga volt hõõrub ta ihusse haava." Anekdoodid Kui palju on seitse korda seitse? Vastus: Selle võib iga tsernobõllane sõrmede peal üle lugeda. Kas tsernobõli plahvatuse süüdlane on juba teada? Vatus: Jah, on küll- Milli Röntgen. On kuulutatud üleliiduliselt tagaotsitavaks. Kõige lühem tsernobõli anekdoot:"Elas kord tore rahvas- valgevenelased." Ukrainlanna müüb turul suuri punaseid õunu. Kutsub rahvast ostma: "Ostke ubinaid! Tsernobõli ubinad!" Keegi annab nõu: "Ära sa, tädi, kuuluta, et need on tsernobõli omad! Nii ei osta neid keegi." Tädi vastu: "Ostavad küll, miks ei osta. Kes ämma jaoks, kes ülemuse jaoks!" Tsernobõli keelutsoonis kasvatatud tubakast tehtud sigareti pakkidel oli kiri: "Tervisehoiuministeerium hoiatab VIIMAST korda! Suitsetamine on teie tervisele kahjulik!

Karjalased

· Pindala ­ 180 520 ruutkilomeetrit. Rahvastik Karjalas elavad inimesed moodustavad soome-ugri rahva. Karjala rahvastik väheneb kiirelt, 73% inimestest elab Karjala lõunaosas, 78% elab linades ja alevites. Suurimad linnad: pealinn Petroskoi, Kontupohja, Segeza, Kostamus, Sortavala, Karhumäki, Kemi, Pitkäranta ja Belomorsk. Karjala Vabariigis, 2010 aasta seisuga, elab karjalasi 45 600 ( 7,1 % inimeste kogu arvust), ülejäänud neist on venelased ( 78,9 %), valgevenelased (3,6 %), ukrainlased (2,0%), soomlased ( 1,3 %), vepslased (0,5 %) ja mõned muud rahvused ( 6,6 % ). Rahvaarv, 2012 aasta seisuga on 639 700 inimest. Keel Karjala keel kuulub soome-ugri keelkonda ning läänemeresoome keelte hulka kuuluv keel. Seda kõneldakse Soomes kui ka Karjala Vabariigis ja selle keele rääkijaid on umbes 120 000 (TEA entsüklopeedia 10. trükk, 2013). Karjala keelel on kolm murderühma: kõige sarnasem keel on soome keel, lüüdi

Kõne Eesti Vabariigi aastapäeva puhul

pärand ja meie loodus on väga mitmekesine. Meil on 4 eriilmelist aastaaega ja paljud välismaalased tulevad just Eestisse, et nautida meie loodust: metsi, rabasid, niite. Meil leidub nii kõrgustikke, orge kui ka tasandik- ke. Bioloogiline mitmekesisus on samuti kõrge ­ näi- teks leidub Eestis 2 taimeliiki, mida mitte kuskil mujal maailmas ei ole: soojumikas ja Saaremaa robirohi. Ees- tis elab palju erinevaid rahvaid ja see ainult rikastab rii- ki: eestlased, venelased, ukrainlased, valgevenelased, soomlased jpt. Eesti keel on väga rikas keel, juba ainu- üksi sõnale ,,suurepärane" on 15 täpselt vastavat süno- nüümi. Meie keel olevat ka maailmas kauniduselt esi- mese kolme seas. ,,Sõida tasa üle silla", kõlab ju kaunilt? Kuigi on väga palju positiivset, tuleb rääkida ka negatiivsest. Eestlasi jääb aina vähemaks, iive on nega- tiivne. Sajand tagasi oli perekonnas 5-10 last, nüüd ainult 1-2. Eestlasi juhindab mõte: ,,Miks peaks mina

Geograafia-Poola

Ø55 liiki kalu  Siseveekogud ØSuuremad jõed on: Visla (1047m, 1387km), Odra (906km) ØSuurim järv on niardwy (110 km²). ØPaljud Poola jõed on omavahel ühendatud kanalitega: kõige pikem nendest, Wieprz - Krzna, on 140 km pikk  Rahvastik ØRahvaarv: 38 483 957 (30.06.2014) ØRahvastiku tihedus: 123 in/km² Ø98,7% elanikkonnast on poolakad ØVähemusrahvustest elavad Poolas sakslased, kasuubid, ukrainlased, russiinid, valgevenelased, leedulased jt.  Traditsioonilised road Økapsas rullides (kapsalehed liha ja ØZur (kääritatud supp riisi täidisega rukkijahust,serveeritud kielbasa ja Øtäidetud pirukad (pierogi kapsa ja keedetud munaga) seentega, näiteks) Øbarszcz (peedisupp) Øpiirkonna delikatess - Oscypek Øpyzy (lihaga täidetud taignast pallid) (mägedes toodetud juust Økompot (mittealkohoolne jook,mis

AJALUGU (Rooma keisririik, Bütsants, Vana-Veneriik)

4. saj jagunes Rooma Keisririik lõplikult kaheks: ida-Rooma ja lääne-Rooma. 476. a lagunes lääne-Rooma keisririik ja alles jäi ida-Rooma keisri riik ehk Bütsants. Bütsantsi põhialad oli Balkani ps ja Väike-Aasia ps. Keisrivõim oli piiramatu. Pealinn oli Konstantinoopol. Bütsants oli kristlik riik. Kirikut hakati nimetama õigeusukirikuks: ida;patriarh- kirikupea. Ametlik keel: kreeka keel. Bütsantsi hiilgeaeg (527-565) ­ Keiser Justinianuse valitsusaeg. Majanduses oli hiilgus. Justinianus vallutas mitmeid piirkondi: ida-Gootidelt (Itaalia) ja Vandaalidelt (Põhja-Ameerika). Pärast Justinianuse surma tabas Bütsantsi mitu rünnaku lainet: 1)Põhja suunast tungisid slaavlased ja Bütsants kaotas Balkani saare põhjaosa 2)Ida suunast tungisid araablased ja Bütsants kaotas Vahemere ida ranniku ja põhja-Aafrika alad 3) 11 saj tungisid Bütsantsi türklased-seldzukid. Aastal 1453 vallutati Konstantinoopol Keiser Basileios II (976-1025 valitsusaeg)- va...

Rooma keisririik, Bütsants, Vana-Veneriil

4. saj jagunes Rooma Keisririik lõplikult kaheks: ida-Rooma ja lääne-Rooma. 476. a lagunes lääne-Rooma keisririik ja alles jäi ida-Rooma keisri riik ehk Bütsants. Bütsantsi põhialad oli Balkani ps ja Väike-Aasia ps. Keisrivõim oli piiramatu. Pealinn oli Konstantinoopol. Bütsants oli kristlik riik. Kirikut hakati nimetama õigeusukirikuks: ida;patriarh- kirikupea. Ametlik keel: kreeka keel. Bütsantsi hiilgeaeg (527-565) ­ Keiser Justinianuse valitsusaeg. Majanduses oli hiilgus. Justinianus vallutas mitmeid piirkondi: ida-Gootidelt (Itaalia) ja Vandaalidelt (Põhja-Ameerika). Pärast Justinianuse surma tabas Bütsantsi mitu rünnaku lainet: 1)Põhja suunast tungisid slaavlased ja Bütsants kaotas Balkani saare põhjaosa 2)Ida suunast tungisid araablased ja Bütsants kaotas Vahemere ida ranniku ja põhja-Aafrika alad 3) 11 saj tungisid Bütsantsi türklased-seldzukid. Aastal 1453 vallutati Konstantinoopol Keiser Basileios II (976-1025 valitsusaeg)- va...

Poola

Poola 1  Riigi asukoht Poola asub Euraasia mandril, Kesk-Euroopas. Koordinaadid: 52 00 N, 20 00 E Poolat ümbritsevad Valgevene, Tsehhi Vabariik, Saksamaa, Leedu, Venemaa (Kaliningradi oblast), Slovakkia ja Ukraina. 2  Riigi sümboolika Poola lipp Poola vapp Hümn: Mazurek Dbrowskiego. 3  Riigi üldtutvustus Ametlik nimi: Poola Vabariik Pindala: 312,685 km2 Rahvaarv: 38,100,000 Pealinn: Varssavi Riigikord: parteiline demokraatia President: Lech Kaczyski Riigikeel: poola keel Rahaühik: zlott Riigi internetikood: pl Suurimad linnad: Varssavi, Lód, Kraków, Pozna, Wroclaw, Gdask ja Katowice. 4 Paiknemine Rahvastiku tihedus : 123,5 in/km² Kõige rohkem inimesi on Varssavi ja Katowice´i ümbruses Varssavi on Kesk- ja ...

Viikingid ja slaavlased

aViikingid (päritolu, tegevus) Viikingid olid muinas-skandinaavia (rootsi, taani, norra) päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8. ­ 11. sajand (aastad 700 ­ 1050). Nimetus viiking tuleb tõenäoliselt vana-skandinaavia sõnast vik, mis tähendab lahte. Kuigi viikingid on andnud nime tervele ajastule, moodustasid sõjakad meresõitjad suhteliselt väikese osa tolleaegsest Põhjamaade elanikkonnast. Suurem osa Skandinaavia elanikkonnast tegeles rahumeelse maaharimisega. Meresõitmisega hakkasid endale elatist teenima vaid need inimesed, kes elasid ranniku vahetus läheduses, kus olid maade puudus, ja kus maad olid väheviljakad. Viikingid olid osavad laevaehitajad: nende pikklaevade drakkarite plangutus ja suured nelinurksed purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Mereretked viisid viikingid Islandile, Gröönimaale ja isegi Põhja-Ameerika rannikule. Euroopas rajasid nad mitmele poole oma asulaid ning ...

Muinasaeg Eestis

venekirveste ehk sõjakirveste kultuurid levisid Euroopas väga suurel territooriumil Reini jõest Volgani ning Skandinaaviast Sveitsi, Tsehhi ja Dneprini.4500a.t, indo-eurooplaste poolt. Nimetage soome-ugri rahvaid- eestlased, liivlased, vadjalased, sepslased, iseerid, soomlased, karjalased, mordalased, mardid, komid, ledmurid, samojeedid, mansid, ungarlased, handid. Läänemeresoomlasi- liivlased , eestlased, vadjalased , soomlased, karjalased, vepslased, isurid. Idaslaavlasi:venelased, valgevenelased ja ukrainlased. Millesse uskusid muistsed eestlased:usk looduse hingestatusse e animismi ja esivanemate hingedesse, maagiasse ja nõidumisse. Usuti hadjatesse, jumalatesse. Usk inimese elunditesse ja väesse. Nimetage muistseid kalmetüüpe: kivikirstkalmed e kangrud, tarandkalmed, kirikukalmed, kääpad ja maa-alused kalmistud. Hakati matma maa-alustesse haudadesse: ~6000 a.t Eestlased muinasaja lõpul: rahvaarv-u.150000

Rahvasteränne

Al-Idris-Araabia geograaf 1154.a mainis esmakordselt maailmakaardil Tallinna, seda Kolõvani nime all.Keskaeg 5-15.saj Vanak(5-10saj)Keskk(11-13saj)Hilisk(14-15saj)Suur rahvasteränne 4- 6saj, algpõhjustajad hunnid, slaavlaste jagunemine:idaslaavlased (venelased,valgevenelased,ukrainlased)lääneslaavlased(poolakad, tsehhid,slovakid) lõunaslaavlased(bulgaarlased,serblased,sloveenid)Germaani hõimud- frangid(Galliasse-tänapäeva Prantsusmaa)anglid, saksid(Britanniasse) idagoodid(Itaaliasse) läänegoodid(Hispaaniasse) pandaalid(Põhja-Aafrikasse) Feodaalkorra kujunemine- 5.saj naturaalmajanduse seisuslikkord(vaimulikud, aadlikud, talupojad) feood-lään(suurmaavaldus, mida anti sõjaväes teenimise eest) Feodaal-läänimees, feodaalide astmes vastavalt jõukusele(Kuningas- Krahvid,hertsogid- parunid-rüütlid) senjöör-vasalli suhe(senjöör läänistab vasallile maa) talupoeg- maa harija, sunnismaisus-keelatakse lahkumine feodaali juurest, pärisorjus-isikliku...

Oma piirkonna (linna) demograafiline analüüs

Pindala (km²) 84,54 84,54 84,54 Asustustihedus (in/ km²) 788 779 775 Linna esmamainimine 1240 a. Linnaõigused 1345 a. Rahvastik Seisuga 1. jaanuar 2010 oli Narvas 65 506 elanikku. Neist 29 309 ehk 44,74% olid mehed ning 36 197 ehk 55,26% olid naised.2010. aasta seisuga on 3,88% elanikest eestlased, 81,38% venelased, 2,64% ukrainlased, 2,22% valgevenelased, 0,78% soomlased, 0,52% tatarlased ja 8,59% muud rahvused. Alaealisi (vanuses 0-14) oli 13,4%, tööealisi (vanuses 15-64) 69,4% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 17,2%. Rahvastiku tihedus on 775 in/km². Võrreldes 2008. aastaga on Narvas elavate eestlaste arv vähenenud 2010. aastaks 2 635-lt 2 544-ni, aga venelaste arv 53 307 jäänud peaaegu samal tasemel. Rahvaarvu dünaamika (aasta alguses, tuh inim.)

Eesti ajalugu

tsunftisundus. Kehtivaks tunnistati ilmalik abielu, juutidele anti kodanikuõigused. Berliini ülikool 1810. 8. Erinevalt senisest Saksa liidust oli uus ühendus föderaalriik. Kõrgem võimuorgan (parlament) oli Riigipäev, riigipeaks Preisi kuningas. Juhtiv ametiisik oli liidukantsler ­ Bismarck. 9. 29 kubermangu Venemaa Euroopa-osas. Läänes liitusid selel alaga 15 kubermangu, mida asustasid samuti slaavlased ­ ukrainlased ja valgevenelased. Kokku moodustasid need 44 kubermangu omamoodi metropoli, kus valitsev oli õigeusk. Soome jagati 1809 8-ks kubermanguks ning 1815 samuti ka Poolas, kus 1844. aastal vähendati kubermangude arv neljale. Kubermangud jagunesid maakondadeks (va. Ukraina ja Valgevene). 10. Ühiskonna sotsiaalsed suhted fikseerib sotsiaalse etiketi süsteem mitmesuguste auastmete, teenistusastmete, autasude, eraldusmärkide ja teiste tunnustuste abil. 1722. aastal võeti vastu

Kultuuriline ja sotsiaalne globaliseerumine

samuti on esindatud enamik islamiriike Marokost kuni Afganistanini. 7.Kas Eestis esineb multikultuursust? Mitu protsenti Eesti elanikest on mitteeestlased? 2000. aasta rahvaloendusel moodustasid Eesti elanikkonnast Eesti rahvusest inimesed 67,9%. Eestis oli alalisi elanikke 142 rahvusest, millest 72 rahvuse esindajaid oli Eestis alla kümne isiku. Enim olid Eestis esindatud järgmised rahvused: venelased (25,6%), ukrainlased (2,1%), valgevenelased (1,3%) ja soomlased (0,9%). 8. Nimeta 3 sotsiaalprobleemi maailmas. Sotsiaalprobleemid on ühiskonda puudutavad ja sekkumist nõudvad probleemid, nt vaesus, tööpuudus, kuritegevus, alkoholism, narkomaania, kodune vägivald, inimkaubandus, rassi- ja etnilised konfliktid, iive. 9. Mida tähendab mcdonaliseerumine, amerikaniseerumine? Macdonaldiseerumine on protsessi, kus inimesed hakkavad üha enam tarvitama kiirtoitu.

Eesti loodus

kõrgeim.(2) 5 2.RAHVASTIK 2.1.Demograafilised näitajad Seisuga 1. jaanuar 2008 oli Eestis 1 340 935 elanikku. Neist 617 410 ehk 46,04% olid mehed ning 723 525 ehk 53,96% olid naised. Sündimuse üldkordaja oli 2006. aastal 11,07, suremuse üldkordaja 12,89 ja loomulik iive -1,82. 68,6% elanikest olid eestlased, 25,7% venelased, 2,1% ukrainlased 1,2% valgevenelased, 0,8% soomlased, 0,2% tatarlased, 0,2% lätlased, 0,2% poolakad, 0,1% juudid, 0,2% leedulased, 0,1% sakslased ja 0,7% muud rahvused. Alaealisi (vanuses 0-14) oli 15,1%, tööealisi (vanuses 15-64) 68,2% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 16,7%. Töötuse määr oli 7,9%. Rahvastiku tihedus on 29,7 in/km².Arvestuslik rahvaarv oli 1 366 959 (1. jaanuar 2001), 1 361 000 (1. jaanuar 2002), 1 356 045 (1. jaanuar 2003), 1 351 069 (1. jaanuar 2004), 1 347 510 (1. jaanuar 2005), 1 344 684 (1

Leedu

TIITELLEHT S Leedu Referaat S Kuressaare 2008 SISUKORD 1 TIITELLEHT.................................................................................................................1 SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 RIIK................................................................................................................................4 LOODUS........................................................................................................................5 AJALUGU.....................................................................................................................6 I...

Ukraina rahvastik ja linnastumine

53,3%. Võrreldes tulemusi eelmise rahvaloendusega (1989) näitab see, et elanikkond vananeb, nagu kogu riigiski. Kievis osaliselt kompenseeritake sissetulevaid tööealisi rändajaid. Vastavalt rahvaloenduse andmetel on Kievis üle 130 erinevaidrahvuseid ja etniliste rühmade elajaid Kievi territooriumi. Ukrainlased moodustavad suurima etnilise rühma Kiievis, mis tähendab 2110800 inimest ehk 82.2% elanikkonnast. Venelased moodustavad 337300 (13,1%), juudid 17900 (0,7%), valgevenelased 16500 (0,6%), poolakad 6900 (0,3%), armeenlased 4900 (0,2%), aseriitlased 2600 (0,1%), tatarlased 2500 (0,1%), grusiinid 2400 (0,1%) ja Moldovlased 1900 (0,1%). Nii ukraina- kui ka venekeel on levinud linnas, venekeel on laialdasemalt kasutatav kesklinnas hoolimata asjaolust, et ukraina keel on väidetavalt emakeel ning et ukraina keelt rääkivad inimesi onpeaaegu kolm korda nii palju kui need, kes räägivad vene keeles. 2006 uuringu kohaselt,

Leedu

TIITELLEHT S Leedu Referaat S Kuressaare 2008 SISUKORD 1 TIITELLEHT.................................................................................................................1 SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 RIIK................................................................................................................................4 LOODUS........................................................................................................................5 AJALUGU.....................................................................................................................6 I...

Referaat "Poola"

protsent maailma rahvastikust. Rahvastikutihedus on 122,9 inimest ruutkilogrammi kohta. 62% rahvast elab linnades. Suur arv poolakaid elab välismaal, lausa 12 miljonit. Suurim kogukond on Ameerika Ühendriikides, kus elab 5,6 miljonit poolakat. Keskmine eluiga on meestel 69,7 aastat ja naistel 78 aastat 2000 aasta seisuga. 98 protsenti rahvast on poolakad, 1,3% sakslasi ja suurema osa allesjäänud 0,9-st protsendist moodustavad leedukad, juudid, valgevenelased ja ukrainlased. Poola pealinn on Varssavi, elanikearvuga 16 miljonit. Riigikeel on poola keel, mis kuulug slaavi keelte hulka. Poolas kehtib Keks ­ Euroopa aeg, CET (Central European Time). Eesti ja Poola aegade vahe on üks tund, Eestis tõuseb päike tund aega varem, kui Poolas. Poola riigilipp:  Poola asub Euraasia mandri lääneosas, Euroopa maailmajaos. See asub põhja ja idapoolkeral. Poola piirneb läänest Saksamaaga, idast Ukraina ning Valgevenega,

Filosoofia loeng 2

Autor on üks, see on jumal, aga raamatuid on kaks. Üks on piibel, teine on loodus. KATOLIIKLIKUD RAHVAD itaallased (Vatikan), prantslased, hispaanlased, portugallased, poolakad, leedukad, ungarlased, tsehhid, slovakkia (pole 100%selt), iirlased, horvaadid ja sloveenid. ÕIGUSLIKUD RAHVAD 1054 skisma, kreeklased, Balkani poolsaared- bulgaarlased, rumeenlased, serblased, makedoonlased, venelased, ukrainlased ehk väikevenelased, valgevenelased. Kaukaasia- grusiinid, armeenlased, azerbaitsaanlased. PROTESTANDID 1517 reformatsiooni usupuhastusega tekkis, 1.)luterlased: rootslased, taanlased, norralased, soomlased, islandlased, eestlased EELK 2.) Anglikaanid-inglased ISLAM ­ türgi, albaania, Kosovo. Sakslased on 50:50 pooled katoliiklased ja pooled luterlased, luterlased on ida ja põhjaosa (DDR) Katoliiklikud on lääne ja lõunaosa, pluss veel baierlased.