VÕÕRLIIKIDE SISSETUNG http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/30/Heracleum_mantegazzianum_07.JPG Võõrliigid kui probleem Liik tuuakse uude elukeskonda Võõrliik kohaneb kiiresti - siseneb toiduahelasse - konkureerib teiste organismidega Põlisliigid kannatavad Võõrliik võtab võimust (Nõrgem liik sureb välja) Tekkepõhjused Tahtlik sissetoomine: Tahtmatu sissetoomine: - jahiloomad - laevadega - lemmikloomad - ballastiveega - lihaloomad - maismaatranspordiga - turism - viljaseemnetega koos - istandused Tagajärjed Põliste asukate välja tõrjumine Majanduslik kahju Liigilise mitmekesisuse vähenemine Evolutsiooni muutmine Loodusliku tasakaalu ohustatus - hübriidide teke - nõrgemate liikide väljasuremine - liigilise mitmekesisuse vähenemine Signaalvähk ...
1 1941. aasta SaksaNõukogude sõja puhkemine. Punaarmee ja Wehrmachti jõud ja kavad Eesti suunal. Saksa vägede sissetung Eestisse, esimesed kokkupõrked, rinde takerdumine Kesk-Eestis. Suvesõda. Hävituspataljonide loomine ja terror. Mobilisatsioon Punaarmeesse, rekvisitsioonid ja evakuatsioonid. Metsavendluse põhjused, aktiivse võitluse algus, peamised võitlusvormid, piirkondlikud eripärad, suuremad lahingud, Tartu ülestõus. Erna rühm, Talpaku ja Hirvelaane pataljonid. Saksa pealetungi jätkumine. Võitlused Tallinna pärast. Juminda miinilahing. Lahingud Lääne-Eesti saartel. Punaarmee 22. Laskurkorpus
soove. · Budistid ja dzainistid lõid kloostrikoole. · Metoodikas kuulus oluline koht diskussioonidele. · Koolil oli suur raamatukogu. HARIDUS · Kogu keskaja piirdus India rahva valdava osa haridustee suuliste teadmiste ja käsitööoskuste omandamisega. · Kirjaoskus oli minimaalne. · India keelte vanima ajajärgu kirjakeelt sanskritti, aga ka 9.-10. sajandil arenema hakanud uusindia kirjakeeli oskasid lugeda- kirjutada vaid vähesed. ISLAMI SISSETUNG JA MÕJUTUSED · Muslimite vallutuslik huvi India vastu tärkas 8.sajandil. · Põhja-Indias põrkasid nad aga kohalike riikide tugevale vastupanule. · Lõuna-India vallutamise katsed olid edutud. · Delhi valitsejad püüdsid indialasi islamiseerida. · Sahh Firuz arendas ulatuslikku ehitustegevust: rajati 40 moseed, 30 medreset, 100 haiglat, 150 silda. · Kerkis uus pealinn Firuzabad. · Ehitusmaterjali saadi hindu templitest, hindu jumalatel ei jätkunud
Koostaja: Kadri Järvalt Juhendaja: Tiiu Vöö Klass:9a Kuressaare Sisukord Sissejuhatus ja üldinfo Afganistani kohta.....................................................................................................lk 3 Afnasitani ajalugu 20. Sajandi keskpaigas. Nõukogude väe sissetung. Afganistan Talibani võimu all...............................................................................................................................lk 4 Afganistani sõda 1979-1989. Afganistani riigikord.....................................................................................................................lk 5 Afganistani kultuur........................................................................................................................lk 6 Afganistani
Suur Majanduskriis 1929-1934 (Eesti 1931) Sai alguse Wall Street'i suure börsikrahhiga 29. okt 1929 (Musta teisipäevaga) Selle tulemusena varises kokku usaldus pankade vastu ning ameeriklased hakkasid tagasi nõudma Euroopale antud laene, mis tekitas massilise tööpuuduse nii Ameerikas kui ka Euroopas, samuti muudes tööstuslikult arenenumates maades. Euroopasse jõudis kriis, kuna nende majandus sõltus USA omast. Kriis mõjus kohati kuni II MS alguseni. Franklin D. Roosevelt tõi suurest majanduskriisist välja uue kursiga (New Deal) See pidi ergutama tööstust ja looma uusi töökohti. See oli suur ja mitme aasta peale jagatud tegevuskava. Põhjused: 1. ületootmine 2. ebamajanduslik käitumine 3. riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse Erines eelnevatest majanduskriisidest sest: 1. hulgi toodetud kaubale ei olnud tarbijaid 2. suur tööpuudus, nälg, mässuoht, muud probleemid 3. kestis kauem, 5 aastat Aasias (1931) Eesmärk: Jaapan tahtis s...
VABADUSSÕDA X KLASS II TUND VABADUSSÕJA PERIODISEERING 28. november 1918 - 5. jaanuar 1919 Nõukogude Vene vägede sissetung Eestisse- Eesti armee taandumine 6. jaanuar 1919 21. veebruar 1919 Eesti armee vastupealetung kevadsuvi 1919 Nõukogude Vene vägede uus pealetung juuni juuli 1919 Landeswehri sõda suvi sügis 1919 Loodearmee pealetung Peterburile ja selle toetamine november detsember 1919 Kaitselahingud Narva all NÕUKOGUDE VÄGEDE SISSETUNG Ja nad tulid... Ebaedu põhjused vastase arvuline ülekaal eestlaste relvastus ja varustus oli ebapiisav
Muistne Eesti! Kuni 13.saj oli Eesti sõduriks iga vaba relvakandeline mees. Eestlaste sõjapidamise viisiks oli ,,MALEV" maakaitse väe kokku kutsumine.Üksuseid juhatasid küla või maakonna vanemad. Ristisõdade algus: Saksa ristisõdijad tungisid koos vallutatud liivlastega ja lätlastega Eestisse 1208.a Madisepäeva lahing: 1217.a kogusid eestlased võimupealik Lembitu juhtimisel suure ,,MALEVA" kokku. Taanlaste sissetung: 1219.a alustasid taanlased kuningas Valdemar II juhtimisel Põhja-Eesti vallutamist ja rajasid pärast eestlaste Maleva purustamist Tallinna. Rootslaste sissetung 1220.a Viljandi ,Tartu kaitsmine Jüriöö ülestõus 1343.a ,sellega jätkus ülestõus Saaremaal 1346.a Liivisõda 1558-1583.a Põhjasõda 1700-1721.a , 10 000 eesti meest osales koos rootsiga selles. Ajavahemikus 1797-1874 ca 100 tuhat eestlast kellest eluga pääses ca 20 tuhat. 1904-1905.a Vene-Jaapani sõjas 10 tuhat eestlast.
Teatrikunstis prevaleeris kunqu koolkonna muusikaline draama, mille peateemadeks olid armastus ja patriotism. Maalikunstis jätkusid varasemad traditsioonid, loodi esimesed värvilised gravüürid. Edusamme tegi keraamika. Portselanesemete vorm muutus mitmekesisemaks ja paranes glasuuri kvaliteet. Mingi ja Qingi valitsejate poliitika ei soodustanud teaduse arengut, ilmus ainult üksikuid teaduslikke traktaate. Euroopa kultuurimõjude sissetung 16. sajandil hakati levitama ristiusku. Katoliku misjonäridel õnnestus 18. sajandi keskpaigani ristida mitusada tuhat hiinlast. Keiser Qianlong'i häiris Euroopa kaupade ja kommete sissetung, mistõttu käskis sulgeda sadamad väliskaubandusele. Õitsele lõi aga salakaubandus. Hiinasse imbus endiselt euroopalikke teadmisi ja teaduslikke raamatuid. Ühiskond ja kultuur 19. sajandil Esimesele oopiumisõjale järgnenud Hiina taasavamine Euroopa kaubandusele ja kultuurile mõjutas oluliselt
1. Keskaeg - Üldajalooline osa, mis järgneb vanaajale ja eelneb uusajale. Tunnused: 1)Feodalism 2)Katoliiklus 3)Seisuslik kord. Keskaja algust tähistavad sündmused: 395a Rooma impeeriumi jagunemine kaheks osaks. 476 L-R laguneb. Lõppu: 1492 - Kolumbus avastas Ameerika 1453 - türklased vallutasid Konstantinoopoli 1517 - reformatsiooni (e. usupuhastuse) algus 15.saj.lõpp / 16.saj.algus 2. Germaani ja Slaavi rahvaste ümberpaiknemine. Ajendiks rändkarjakasvatajatest hunnide sissetung Aasiast Euroopasse Tagajärjed: 1) Lääne-rooma keisririigi häving 2) Germaanlaste kuningriikide teke endise L-R riigi aladele 3) Anglite ja sakside sissetung Britanniasse: Anglo-Saksi kuningriikide teke 4) Uute keelte kujunemine: Romaani keeled. 3. Frangi riik 5.-7. sajandil Majordoomused –kuninga suurusugused kojaülemad, võtsid võimu üle. Karolingide renessanss – Karl Suure tegevusest ajendatud huvi tõus vaimuelu ja antiikkultuuri vastu.
Muistne vabadusvõitlus 1208-1227. Lõpuaastat loetakse keskaja alguseks. Võitluse tulemusena langes Eesti sakslaste võimu alla, ristiusustati. Positiivne mõju – Eesti ühendati Euroopa kultuuriruumiga. 12. saj keskpaik – sakslaste sissetung itta (Drag nach Osten). 1143 – Lübecki linna rajamine. Sai alguse sakslaste tung Läänemerele. 1184 – esimene Liivimaa piiskop Meinhard. Ristiusustas Toreida liivlaste vanema Kaupo. Järgmine piiskop oli Berthold, tekkis konflikt liivlastega. Järgmisel korral tuli ristisõdijatega, toimus lahing. B tapeti, ristisõdijad võitsid. Järgmine piiskop oli Albert Buxhoevden, Bremeni linna toomhärra. Oli edasise ristisõja peorganisaator. Tema juhtimisel alistati Eesti
1. Riigikord ja ühiskond: senat; magistraadid (konsulid, preetorid, tsensorid, tribuunid, diktaator); rahvakoosolekud (tsenturiaatsed ja tribuutsed komiitsid); nobiliteet ja ratsanikuseisus. 2. Võimukorraldus Itaalias: roomlaste suhted allutatud linnade ja rahvastega; teedeehitus; Itaalia romaniseerumine. 3. Võit Kartaago üle Puunia sõdades: I Puunia sõda ja selle tulemused; II Puunia sõda: Hamilcar Barca ja Hannibal Hispaanias; Hannibali sissetung Itaaliasse; Cannae lahing; sõda Sitsiilias, Scipio sissetung Aafrikasse ja Zama lahing; sõja lõpp ja tulemused. III Puunia sõda = Kartaago hävitamine. 4. Makedoonia ja Kreeka alistamine: Rooma hegemoonia algus; Pydna lahing; Korintose hävitamine. 5. Võimukorraldus provintsides. 19) Kodusõdade ajajärk ja vabariigi langus 1. Itaalia talupoegkonna laostumine, selle põhjused ja tagajärjed. 2. Gracchuste reformikatsed. 3. Marius ja sõjaväe ümberkorraldamine. 4
*puudus diplomaatia *valitsused ei uskunud, et sõda puhkeb Ajend: Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914 Serbia terroristist üliõpilase Principi poolt. Sõdivate poolte plaanid: 1.SAKSAMAA: *Schlieffeni plaan(tuli vallutada Prantsusmaa ja venemaa, sõda pidi toimuma 3-4 kuud, Saksamaa pidi võitma) 2.PRANTSUSMAA: *Prantsuse-Saksa piirile rajati kindlustuste süsteem *plaan 17(Lotringi ja Elsassi hõivamine, sissetung Saksamaale) 3.INGLISMAA: *iseseisev sõjaplaan puudus *valmis koostööks Prantsuse vägedega 4.VENEMAA: *sõjaks nõrgalt ettevalmistunud *Ida-Preisimaa ründamine 5.AUSTRIA_UNGARI *tuleb võidelda lõunas Serbia, idas Venemaa vastu *suurem sõjajõud suunatud Venemaa vastu Sõjategevus läänerindel:(1914) *2.august 1914 Saksa väed hõivavad Luksemburgi *4.august 1914 Saksamaa sissetung Belgiasse *21-25 august 1914 piirilahing Prantsuse-Inglise väed said Sakslaste poolt lüüa
hing. Usuti hingede liikumist. Hingelt sai abi paluda. Ristisõjad Põhjused: paavsti ambitsioon saada endale suuremat mõjuvõimu maailmas. Tähtsamad sündmused: *1201-Riia linna asutamine *1202-Mõõgavendade Ordu rajamine *1208-Vabadusvõitluse algus *1210-Ümera lahing-eestlastele edukas, purustati ristisõdijate vägi. *1217-Madisepäeva lahing-polnud eestlastele edukas, hukkus palju eestlasi, s.h Lembitu ja Kaupo *1219-taanlaste sissetung, vallutati Lindanisa *1220-rootslaste sissetung Läänemaale, jääb hiljem vallutustest ilma *1224-Tartu vallutamine-viimane suur linnus, venelased lubasid aidata, kui vastutasuks raha ja mõjuvõimu saavad *1227-Saaremaa vallutamine- Nominees for the 2010 People's Choice Awards were announced Tuesday, and the "Twilight" saga, "Vampire Diaries" and HBO's "True Blood" are all up for multiple awards, with the "Twilight" crew earning a mention in seven categories.
INDIA Koostajad: Riho, Martin, Tauri, Emma Asukoht ja Ühiskond LõunaAasia Kastikorda Majandus Põllumajandus Indus ja Ganges Kolooniad Kultuur Usk Haridus Kirjandus Kunst Teadus Valitsemine ja vallutamine Aarjalaste sissetung Islami pealetung Padisahh Akbar Suur Briti IdaIndia Kompanii Esimene iseseisvussõda TÄNAme KUuLamast
olid armastus ja patriotism. Maalikunstis olid populaarsed heledatoonilised maastikumaalid, levis ka kirjandusega seotud zanrimaal. Loodi esimesed värvilised gravüürid. Tarbekunstis tegi uusi edusamme keraamika. Portselanesemete vorm muutus mitmekesisemaks.Mööbli kaunistamisel kasutati rohkesti punast lakki. Kivist, luust ja bambusest valmistati dekoratiivseid nikerdusi. Euroopa kultuurimõjude sissetung 16. sajandil saabusid Hiinasse katoliku mungad, kes hakkasid levitama ristiusku. Katoliku misjonäridel õnnestus 18. sajandi keskpaigani ristida mitusada tuhat hiinlast. Ristiusu levik ja Euroopa kaupade ja kommete sissetung häiris aga valitsust, ning 1756. aastal avaldas keiser Qianlong dekreedi, millega Hiina sadamad suleti väliskaubandusele ja kaupmeestele keelati kauged merereisid. Noor Hiina haritlane Hong Xiuquani ei olnud rahul konfutsiaanliku ideoloogiaga ning hakkas otsima teed
Hannibali suurim triumf Merilin Anijärv 10b Tallinna Tehnikagümnaasium Juhetaja: Tanel Sauna Ajalugu Kartaagost ja Roomast said suured vaenlased. Mõlemad soovisid ülemvõimu Vahemere lääneosas ja lootsid sõjalisele jõule. Rooma kartaago vahel toimus kolm suurt sõda. Sõjakäigud . • 264-241 eKr toimus I Puunia sõda. • 218-201 eKr II Puunia sõda: • 218 eKr- Hannibali retk üle Alpide ja sissetung Itaaliasse. • 216eKr- Hannibal purustas Cannae lahingus Rooma sõjaväe. Otsustav lahing Otsustavaks kujunes II Puunia sõda(218- 201a.eKr), milles kohtusid väärilised vastased-ühelt poolt kartaago geniaalne väejuht Hannibal, teiselt poolt Rooma juhtide visadus ja organisaatoorne tugevus. (ma ei saa täpselt aru ühel pool oli Hannibal ja teisel pool Rooma ? ) Sõjakäigud • 202eKr – roomlased purustasid Põhja- Aafrikas Zama lahingus Kartaago
Aasta Kokkulepped, Hilteri-vastase Sõjategevus vaherahu ja koalitsiooni rahulepingud dokumendid ja konverentsid 1939 23.08.1939 Pm ja SB kuulutasid 01.09 Sm kallaletung Poolale II ms algus. MRP Sm Sm sõja pärast 3.09 kuulutavad SB ja Pr Sm-le sõja. +NSVL vaheline viimase Poola 17.09 NSVL sissetung Poolasse leping tungimist. 30. 11 Talvesõja algus NSVL ja Soome vahel 28.09 NSVL ja Sm sõprus ja piirileping 1940 NSVL viib ellu Suurbritannia on ,,Kummaline sõda" 1939 Sept- 1940 Apr Otsest MRP (Eesti ainus riik, kes sõjategevust ei toimu. anastamine) Hitleri vastu sõdib. 9. Apr Saksa väed maabuvad Taanis ja 27.09- Sm+ It + Norras(Quisling)
Vabariigi alul oli Rooma üks paljudest Latiumi linnriikidest, kuid lühikese ajaga kehtestas ta ülemvõimu teiste Latiumi linnade üle. Rooma paitsis kohe alguses silma huvitavate taktika poolest näiteks võttis nende sõjaväed oma juhtimise alla. Arvan, et ülevõimu kehtestamist soodustaski just Rooma soodne geograafiline asukoht ning jõuline ja üsnagi sõjakas iseloom rahvusliku poole pealt. Rooma võimsuse kasvule andis tagasilöögi gallide sissetung 387. a eKr. Gallide lähenedes lahkusid roomlased linnast ja kohale jäi 80 vana senaatorit, kes otsustasid end ohverdada jumalatele, et nad saadaksid võidu Rooma relvadele. Gallid piirasid Kapitooliumi 7 kuud. Nende seas hakkas levima taud ja nad said kuulda, et nende kodumaale on tunginud teised barbarite hõimud rüüstama. Enne lahkumist tingisid nad roomlastelt välja lunarahana 1000 naela kulda. Antud sissetung on minu silmis
Frangid keskajal · Chlodovech(481-511) Merovingide dünastia Frangi riigi rajaja 496 ristiusu vastuvõtmine · VI-VII saj. Frangi riigi nõrgenemine Vennatapusõjad Majordoomused Frangi riigi tugevnemine · Karl Martell 732 Poitiersi lahing Ratsaväe tugevdamine · Pippin Lühike Karolingide dünastia Head suhted paavstiga 751 frankide kuningas 756 kirikuriigi loomine · Karl Suur Kuningas 768-814 Vallutussõjad(riiki suurus mitmekordistub) 800 keisriks kroonimine Rolandi laul Lääne-Euroopa killustatus IX-X sajandil · 843 Verduni kokkulepe Lääne-Frangi riik Ida-Frangi riik Lõuna-Frangi riik · Maavaldajate mõjuvõimu kasv · Välisvaenlaste sissetung
Varase rooma vabariigi periood (510 265 eKr) 387 gallid vallutasid rooma linna. 265 kogu itaalia oli ühendatud rooma võimu alla. Vahemerel rooma ülemvõimu kujunemine (265 133 eKr) puunia sõjad. 146 kreeka lõplik langemine Rooma võimu alla. Kodusõdade ja vabariigi languse ajajärk(133 30 eKr).Varane keisririik(30 eKr- 235 pKr) valitsesid keisrid Augustus, Traianus, Marcus Aurelius. Sõdurkeisrite ajajärk(235 284 pKr) pidevad kodusõjad. Germaanlaste ja pärslaste sissetung. Hiline keisririik(284 476 pKr) valitsesid Diocletianus, Constantinus Suur, Julianus. 313 legaliseeriti riskiusk. 330 keisririigi pealinnaks Konstantinoopol, 370 375 hunnide sissetung, 395 jagunes rooma Lääne-Rooma ja Ida- Roomaks. Etruskid olid esimene Apenniini poolsaare rahvas, kes jõudis tsivilisatsiooni tekkeni. Nende hiilgeaeg 8-6 saj eKr. Moodustasid 12 suuremat linnriiki, mis olid omavahel nõrgalt seotud. Nende tegevusaladesk kaevandus, meresõit, maaharimine,
saksamaa, Itaalia, Portugal. Hispaaniasse tuli relvastust, sõjavarustust, vabatahtlikke ja ka võõramaiseid vägesid. Välisriigid kasutasid kodusõda uute relvade katsetamiseks. Kodusõda lõppes 1939 vabariiklaste lüüasaamisega ning riigis kehtestati Franco diktatuur. Hispaania kodusõda peetakse II maailasõja eelmänguks. Sõjakolded: 1931 Jaapani kallaletund Hiina aladel Mandzuurias. Jaapan lõi sinna Mandzukuo riigi, mis sõltus Jaapanist. 1935 Itaalia sissetung Etioopiasse. Soov muuta Vahemeri oma sisemereks. 1936-1939 Hispaania kodusõda. Franco diktatuur. Küsimused: 1. Miks hakkas 1930. aastatel Rahvasteliidu tähtsus langema? 2. Too näited, kuidas Saksamaa rikkus Versailles' lepingut? SUUR DEPRESSIOON 1929. aastal tabas maailma võimas vapustus puhkes ülemaailmne majanduskriis, mis kestis mitu aastat. Tuhanded ettevõtted üle kogu maailma läksid pankrotti, miljonid töölised jäid töötuks
saksamaa, Itaalia, Portugal. Hispaaniasse tuli relvastust, sõjavarustust, vabatahtlikke ja ka võõramaiseid vägesid. Välisriigid kasutasid kodusõda uute relvade katsetamiseks. Kodusõda lõppes 1939 vabariiklaste lüüasaamisega ning riigis kehtestati Franco diktatuur. Hispaania kodusõda peetakse II maailasõja eelmänguks. Sõjakolded: 1931 Jaapani kallaletund Hiina aladel Mandzuurias. Jaapan lõi sinna Mandzukuo riigi, mis sõltus Jaapanist. 1935 Itaalia sissetung Etioopiasse. Soov muuta Vahemeri oma sisemereks. 1936-1939 Hispaania kodusõda. Franco diktatuur. Küsimused: 1. Miks hakkas 1930. aastatel Rahvasteliidu tähtsus langema? 2. Too näited, kuidas Saksamaa rikkus Versailles' lepingut? SUUR DEPRESSIOON 1929. aastal tabas maailma võimas vapustus puhkes ülemaailmne majanduskriis, mis kestis mitu aastat. Tuhanded ettevõtted üle kogu maailma läksid pankrotti, miljonid töölised jäid töötuks
16.- 17. sajandil katsetama kolme- ja viievärvilisi. Portselanesemete vorm muutus mitmekesisemaks ja paranes glasuuri kvaliteet. Kivist, luust ja bambusest valmistati dekoratiivseid nikerdusi, jõukad inimesed katsid ruumide seinu siidist pannoodega. Mingi ja Qingi valitsejate poliitika ei soodustanud 16.- 18. sajandil teaduse arengut, ajalugu ja kirjandusteadus olid lausa põlu all. Veidi soodsamas olukorras oli teatmeteoste koostamine. Euroopa kultuurimõjude sissetung 16. sajandil saabusid Hiinasse katoliku mungad, kes hakkasid levitama ristiusku. Tuntuim neist oli itaallane Matteo Ricci, kes veetis Hiinas 27 viimast eluaastat. Katoliku misjonäridel õnnestus 18. sajandi keskpaigani ristida mitusada tuhat hiinlast. Ristiusu levik ning Euroopa kaupade ja kommete sissetung häiris Hiina valitsejaid, mistõttu keiser Qianlong avaldas 1756. aastal dekreedi, millega Hiina sadamad suleti väliskaubandusele ning kaupmeestel keelati kauged välisreisid.
kelle seast valiti ka 2 konsulit, kelle ülesandeks oli juhtida ka sõjaväge. Rooma vabariik püsis kuni aastani 30 e.Kr, mil Octavianus vallutas Egipuse ja sai kogu Rooma riigi valitsejaks. Peale enda iseseisvaks kuulutamist teiste Latiumi maakonna linnriikide seast, võttis Rooma üle nende sõjaväe ja kehtestas nende suhtes hegemoonia. 5. saj. lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Kiirele võimsuse kasvule andis tugeva tagasilöögi aga Gallide sissetung 387. a. e.Kr, mil nad vallutasid Rooma. Rooma oli sunnitud nendest vabanemiseks maksma suurt lunaraha ja hiljem, peale tagasilöögist toibumist, alustati sõdu samniitidega. Peale Mariuse sõjaväe reformi, Vabariigi languse ajal, hakati sõjaväkke värbama palgasõdureid proletaaride seast. Nood said oma varustuse mitte ise ostes, vaid väepealikult. Peale aastatepikkust teenistust, kui palgasõdurid erru läksid, anti neile riigi
Otepää Gümnaasium. Michael Andreas Barclay de Tolly. Referaat. Koostaja: Mikk Vihmann 10b. Juhendaja: Anu Saluri. Sangaste 2008. Sisukord: Michael Andreas Barclay de Tolly. 1. Varajane elu:.............................................................................................1 2. Michael Andreas Barclay de Tolly teenistuse ajalugu:........................1 3. Napoleoni sissetung:..............................................................................1-2 4.Välis sõjakäigud:......................................................................................2 5. Pildid.........................................................................................................3 6. Kasutatud kirjandus...............................................................................4 Michael Andreas Barclay de Tolly. Prints Michael Andreas Barclay de Tolly sündis 27
inglise-prants väed üritasid saksa positsioonidest läbi tungida, mõlemad pooled suurte kaotustega, I korda kasutati tanke, aprill 1917 Nivellei tapatalgu, saksa lõi tagasi liitlaste rünnaku Reimsi ja Soissons'i vahel, okt 1917 Caporetto all said itaalia väed sakslastelt lüüa, 8 aug 1918 must päev, prants ja inglise korpused andsid Amiensi juures ränga hoobi saksale, saksa hakkas langema. Idarinne- 17 aug 1914 2 vene armee sissetung ida-preisimaale, 2 sept 1914 Tannenbergi lahing saksa purustas vene armee, 2 mai 1915 Gorlice operatsioon, saksa murdis vene kaitseliinidest läbi seejärel rinne stabiliseerus , juuni 1916 murdis vene A-U kaitseliini läbi, tekitades suuri kaotusi, et edukalt jätkata puudusid reservid, Muud rinded- 23 aug 1914 Antandi poolel astus sõtta Jaapan, vallutas saksale kuulunud alad, nov 1914 türgi sõttaastumine Saka ja A-U poolel, avas maailmasõjas uued rinded, mai 1915 Itaalia
ajaloo teaduskonda. Muistne Eesti! Kuni 13.saj oli Eesti sõduriks iga vaba relvakandeline mees. Eestlaste sõjapidamise viisiks oli ,,MALEV" maakaitse väe kokku kutsumine.Üksuseid juhatasid küla või maakonna vanemad. Ristisõdade algus: Saksa ristisõdijad tungisid koos vallutatud liivlastega ja lätlastega Eestisse 1208.a Madisepäeva lahing: 1217.a kogusid eestlased võimupealik Lembitu juhtimisel suure ,,MALEVA" kokku. Taanlaste sissetung: 1219.a alustasid taanlased kuningas Valdemar II juhtimisel Põhja-Eesti vallutamist ja rajasid pärast eestlaste Maleva purustamist Tallinna. Rootslaste sissetung 1220.a Viljandi ,Tartu kaitsmine Jüriöö ülestõus 1343.a ,sellega jätkus ülestõus Saaremaal 1346.a Liivisõda 1558-1583.a Põhjasõda 1700-1721.a , 10 000 eesti meest osales koos rootsiga selles. Ajavahemikus 1797-1874 ca 100 tuhat eestlast kellest eluga pääses ca 20 tuhat. 1904-1905.a Vene-Jaapani sõjas 10 tuhat eestlast.
NAHK Naha ülesanded Kaitse (vigastused, uv-kiirgus, haigustekitajate sissetung) Aitab säilitada kehatemperatuuri Eritusorgan Meeleelund Erinevate ühendite süntees Naha värvus Sõltub melaniini hulgast nahas Melaniin pigment nahas, mis neelab ja hajutab ultraviolettkiirgust ja kaitseb seda päikese kahjuliku mõju eest Naha koostis http://www.imelaps.ee/pg/nahk/6.shtml Naha koostis Marrasknahk (e epidermis) keha veekindel kaitsekiht, mis koosneb pidevalt uuenevatest rakkudest Sarvkiht marrasknaha pindmine osa, mis koosneb surnud rakkudest Pärisnahk (e dermis) asub epidermise all ja selles paiknevad naha elusstruktuurid (Veresooned, närvilõpmed, rasu- ja higinäärmed, karvade juured) Nahaaluskude e alusnahk (e hüpodermis) naha sügavaim kiht, mis koosneb rasvarakkudest ...
INDIA Elu ja ühiskond Aarjalaste tulek Nendelt pärinevad veeda tekstid Ühiskond jagunes neljaks varnaks Eraldi seisus oli puutumatud Kastisüsteem Buddha rajas budismi Vardhamana pani aluse dzainismile VanaIndia kiri brahm Haridus Haridust andsid Braahmanid Braahmani koolid Suuline õppetöö Range distsipliin Usulised kloostrikoolid Nalanda kolledz Õpilasi ka väljaspoolt Indiat Haridus Minimaalne kirjaoskus Vanima ajajärgu kirjakeelt sanskritti ja UusIndia kirjakeeli oskasid lugeda vaid vähesed Islami mõjutused Vallutuslik huvi tärkab 8.saj Delhi valitsejad püüdsid islamiseerida Kerkis uus pealinn Firuzabad Lammutati hindu ehitisi Valdav osa indialasi jäid siiski usule truuks Budism vähenes, dzainism kasvas Kirjandus Eeposed "Mahabharata" ja "Ramayana" Tunti puraan...
Lääne-Rooma keisririik Octavianus 1 Rooma keiser Valitses: 30 eKr - 14 pKr Kuulujutt (ta enda naine Livia mürgitas ta). Senati tiitlid Octavianusele: tribuun, konsul, ülempreester ja Augustus- auväärne. Alamkeiser- Julius Caesar Iseloomustus: julge, tark, ei sallinud sõdu. Rahu- ja majandusliku arengu periood Impeeriumi lagunemine Suur rahvasterändamine 451. hunnide sissetung Reini jõe poolt Kasutatud allikad: ,,Keisririigiaegne Rooma’’- Mario Denti http://syg.edu.ee/uus/syg/index.php?option =com_content&view=article&id=296&Itemid= 5 https://et.wikipedia.org/wiki/Rooma_keisririik Pildid:http://www.hot.ee/ajaloost/text/keskaeg/ bytsants.htm http://wiki.gomaailm.ee/wiki/rooma/ Aitäh kuulamast!
oktoober 1890 – 28. märts 1968 • West Pointi Sõjakool, 1915 • Abiellus 1916 • Kaks last • Sõjaväelane, leitnant, poliitik http:// www.history.com/topics/us-presidents/dwight-d-eis http://en.wikipedia.org/wiki/Dwight_D._Eisenhower enhower Dwight. D. Eisenhower http://en.wikipedia.org/wiki/Military_career_of_Dwight_D._Eisenhower Eisenhower poliitikas • 1942 – 1943, Operatsioon Torch • 1944 – 1945 edukaks kujunenud sissetung • 1948 – New Yorki Columbia Ülikool • 1950 – NATO • 1953 – 1961 USA 34. presitent • 1955 – „avatud taevas“ • Sotsiaalkindlustuse programm • 1956 – Ehitustööde programm http:// www.history.com/topics/us-presidents/dwight-d-eisen hower Eisenhower poliitikas • Valimisõigused mustanahalistele • Operatsioonid kommunismi vastu • Lubadus päästa Prantsusmaa väed • Vältida sõda Indo-Hiinaga
mobilisatsioonikäsu mittetühistamine) ning kallaletung Belgiale d) Belgia neutraliteedi rikkumine ajendas Inglismaal sõda kuulutama Saksamaale Sõjaplaanid a) Saksamaa nn Schlieffeni välkplaan a. Prantsusmaa kiire purustamine(3-4 kuuga) b. Seejärel vägede paiskamine itta b) Prantsusmaa a. Loodeti tugevale kindlustusele Saksa-Prantsuse piiril b. Lotringi ja Elsassi tagasivõtt c. Sissetung Saksamaale c) Inglismaa a. Sõjaplaan puudus, oldi valmis koostööks Prantsuse vägedega d) Venemaa a. Üheks rünnakusuunaks oli Ida-Preisimaa Prantsusmaa palvel b. Teiseks suunaks oli löök Austria-Ungari vastu e) Austria-Ungari a. Esimene rinne oli lõunas Serbia vastu b. Teine rinne aga idas Venemaa vastu
II maailmasõja algusaastatest 1.september 1939-28.oktoober 1940 Johanna Maasik, 9.c, Rocca al Mare Kool 1.september 1939 ● Saksamaa sissetung Poolasse ● Algas II maailmasõda Saksa sõdurid marsivad Poola 1.septembril 1939 3.september 1939 ● Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutavad Saksamaale sõja Ajalehe kajastus Prantsusmaa ja Suurbritannia otsusest 3.september 1939 17.september 1939 ● Stalini Punaarmee vallutas Poola idaosa Kaart Saksamaa ja NSV Liidu vallutustest Poolas 28. september 1939
Võõrliigid Läänemeres Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestis põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemeres avalduvad mitmed bioloogilised ohud, üks neist on võõrliikide sissetung. See on intensiivistunud tänu kaubanduse, transpordi, laevaliikluse ja turisminduse arengule. Võõrliikide sattumine Läänemerre toimub peamiselt laevade abil, enamasti ballastvee (ballastvesi on laeva spetsiaalsesse ruumi pumbatud selleks, et laev püsiks võimalikult hästi tasakaaluasendis) ja laevakerede kaudu. Samuti võivad võõrliigid sattuda võõrasse levilasse näiteks koduakvaarumite tühjendamisel looduslikesse veekogudesse või loomade põgenemisel kasvandustest.
1)Kuningate aeg: 753 rooma asutamine, 753-510 kuningate aega roomas, 6.saj. rooma oli etruski soost kuningate võimu all, etruski kultuuri õitseaeg, 7 kuningat 3 viimast etruskid 2)Varane vabariik:roomalsed kukutasid viimase kuninga Tarquinius Superbuse, rooma vabanes etruskide võimu alt, kehtestati vabariik, rooma tõusis latiini linnade juhiks, Sürakuusa kreeklased purustasid etruski laevastiku, 387 gallide sissetung rooma ja haned päästsid rooma 3)Tõus suurvõimuks: 1 ja 2 Puunia sõda, suur võit Makedoonia vägede üle, 3 Puunia sõda, Kartaago vallutamine, 146 langeb Kreeka rooma võimu alla 4)Vabariigi langus: Marius muutis rooma sõjaväe palgaarmeeks, rooma kodakondsus anti kõikidele vabadele itaalia meestele, kodusõda ja Sulla diktatuur, orjade ülestõus Itaalias, triumviraadi sõlmimine
rannajoon* Itaalias põlluharimiseks sobivamad maad. *Kreekal on palju saari. 1)Kuningate aeg: 753 rooma asutamine, 753-510 kuningate aega roomas, 6.saj. rooma oli etruski soost kuningate võimu all, etruski kultuuri õitseaeg, 7 kuningat 3 viimast etruskid 2)Varane vabariik:roomalsed kukutasid viimase kuninga Tarquinius Superbuse, rooma vabanes etruskide võimu alt, kehtestati vabariik, rooma tõusis latiini linnade juhiks, Sürakuusa kreeklased purustasid etruski laevastiku, 387 gallide sissetung rooma ja haned päästsid rooma 3)Tõus suurvõimuks: 1 ja 2 Puunia sõda, suur võit Makedoonia vägede üle, 3 Puunia sõda, Kartaago vallutamine, 146 langeb Kreeka rooma võimu alla 4)Vabariigi langus: Marius muutis rooma sõjaväe palgaarmeeks, rooma kodakondsus anti kõikidele vabadele itaalia meestele, kodusõda ja Sulla diktatuur, orjade
rannajoon* Itaalias põlluharimiseks sobivamad maad. *Kreekal on palju saari. 1)Kuningate aeg: 753 rooma asutamine, 753-510 kuningate aega roomas, 6.saj. rooma oli etruski soost kuningate võimu all, etruski kultuuri õitseaeg, 7 kuningat 3 viimast etruskid 2)Varane vabariik:roomalsed kukutasid viimase kuninga Tarquinius Superbuse, rooma vabanes etruskide võimu alt, kehtestati vabariik, rooma tõusis latiini linnade juhiks, Sürakuusa kreeklased purustasid etruski laevastiku, 387 gallide sissetung rooma ja haned päästsid rooma 3)Tõus suurvõimuks: 1 ja 2 Puunia sõda, suur võit Makedoonia vägede üle, 3 Puunia sõda, Kartaago vallutamine, 146 langeb Kreeka rooma võimu alla 4)Vabariigi langus: Marius muutis rooma sõjaväe palgaarmeeks, rooma kodakondsus anti kõikidele vabadele itaalia meestele, kodusõda ja Sulla diktatuur, orjade
Aastaarvud II MS: märts 1938 Austria liitmine Saksamaaga 29.september 1938 Müncheni kokkulepe 23.august 1939 Molotov ja Ribbentrop allkirjastavad Moskvas NSV-liidu ja Saksamaa vahelise mittekallaletungilepingu ning selle salajase lisaprotokolli 1.september 1939 Saksamaa kallaletung Poolale; Teise maailmasõja algus 3.september 1939 Saksamaale kuulutavad sõja Inglismaa ja Prantsusmaa 17.september 1939 NSV-liidu sissetung Ida-Poolasse november 1939 märts 1940 Soome Talvesõda aprill 1940 Saksamaa hõivab Taani ja Norra 10. juuni 1940 sõtta astub Itaalia 22. juuni 1940 Compiegne`i vaherahu Saksamaa ja Prantsusmaa vahel 22.juuni 1941 Saksamaa kallaletung NSV-liidule august 1941 Churchill ja Roosevelt kirjutavad alla Atlandi hartale 7.september 1941 Jaapan ründab USA sõjaväebaasi Pearl Harboris
mitmekesisuse vähenemise. Kommete, tehnoloogiate, toodete jne üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisele. Globaliseerumise negatiivseteks nähtusteks on immigreerumine ehk suur välismaalaste sisseränne välisriikitesse ja muidugi on ka oluliseks paljude taime- ja loomaliikide levitamine võõrliikidena väljapoole nende pärismaist levilatt. Selle tulemuseks on elukoosluste liigilise koosseisu ühtlustumine, invasiivsete liikide (sealhulgas umbrohtude) sissetung kohalikesse kooslustesse ja üldise elurikkuse vähenemine. Kristjan silm 10. b klass
4. 1500 aastat eKr ● Palestiina ja Süüria langesid Egiptuse ülemvõimu alla. ● „Jumal viib Iisraeli rahva Egiptusest välja“ 1491 a eKr. 5. 1250 – 1200 aastat eKr ● Iisraellased rändasid Egiptusest välja Moosese juhtimisel. ● Kujunesid välja tavaõigused-10 käsku ● „Jumal kutsub Moosest“ „10 käsku“ ● Michelangelo - Moosese skulptuur 6. 1200 aastat eKr ● nn. mererahvaste sissetung, mis tõi kaasa suuri purustusi Süüria linnades ● Iisraellased vallutasid Kaanani ehk Palestiina ● „Jõumees Simson“ ● Pildil „Simsoni surm“ 7. 1100 aastat eKr ● Väepealik Saul pani aluse Iisraeli riik ● Taaveti kuningaks võidmine ● „Taaveti võidmine kuningaks“ 8. 1000 aastat eKr ● Taavet vallutas Jeruusalemma ja viis Kaanani alistamise lõpule. ● „Kuningas Saalomon ja Seeba kuninganna“
5. kirjelda saksa poiitika tegevust 1930 a 6. USA ja Saksa maj olukord 1920 . 7 Suur depr. mis phjustas . Roosevelt uus kurss 1. 1918-1939. 2. majanduskriis, rahuleping, patsifism, demokraatia, hiljem ka diktatuur. 3. Versailles'i diktaat oli ks rahulepingutest, millega lpetati I maailmasda. Seda kutsuti Versailles'i dikaadiks kuna see slmiti Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossis. 4. Mlemad sjad puhkesid tnu Saksamaale. 5. Aasias, Jaapan 1931. eesmrk: saada kogu aasia valitsejaks, sissetung: hiinasse, tagajrg: said agressoriks, lid jaapanist sltuva riigi Mandukuo. 6. 1920. aastad olid USA jaoks itsengu ajastu.Tormiliselt arenes auto- ja elektrimasinatstus. 1920ndate lpuks oli ameeriklaste kasutuses le 26 milj. auto. Kige keerulisemaks kujunesid majandusprobleemid Saksamaal, mille majanduslikku olukorda raskendasid reparatsioonid. 1923.a. okupeeris prants. saksam. suurima tstuspiirkonna Ruhri. saksamaal algas hperinflatsioon, mille kigus raha kaotas likiirelt vrtust
-Euroopat. Prantsusmaal nimetati kelte gallialasteks. Briti saartele asusid keldid germaanlaste survel ja oma hõimutülide tõttu. Keldid olid rauatootjad ja sepad, hinnatud rauakaubad, adrale rauddetailid, raudvikat. Ringiaetav käsikivi. 1. saj. Rooma väed Briti rannikul, Rooma provints Britannia. Wales pani roomlastele vastu. Roomlaste kindlustusvöönd läbi saare, hiljem Hadrianuse vall jne. Sotimaale roomlased ei jõua. 5. saj. Rooma võim langes. 5. saj. germaanlaste sissetung, seal anglid ja saksid enamuses, siit anglosakside nimetus. Germaanlaste vallutatud aladest kujunes hiljem Inglismaa. Anglosakside survel läks osa kelte tagasi mandrile.Vt. mõni näide keldi aladest ja keeltest: Iiri, kõmri jt. 9.saj. Inglise kuningriik. Anglosaksid kasutasid keldi orje. Ristiusk. Iirimaal oli ristiusk mõnevõrra varem, kloostrid. 8. saj. taanlaste vallutus,Inglise kuningas Alfred võitles nendega. Taani õiguse ja
Nõukogu minister) II Ülevenemaaline Nõukogude kongress: rahu-ja maadekreet, omand kuulus nationaliseerimisele, moodustati nõrgemad võimuorganid, Nõukogude Venemaa. Kodusõda-1918-1920(22). Punaste (enamlased, NSV pooldajad, vaesed, lihtrahvas) ja Valgete(tsaarivõimu pooldajad, mõisnikud, vaimulikud) vahel. Eesmärk: punaste l(NSV kehtestamine kogu tsaari Venemaal, sealhulgas ka Eestis) valgete(endise tsaari Venemaa taastamine).Interventsioon-ühe riigi sissetung teise riigi teritooriumile, eesmärgiga kukkutada sealne võim.Ing, Pr, Usa, Jap. alustasid valgete pooldamist. Alustasid kohalikega intervatsiooni.
· JÄÄAEG · 1201-Riia linn · 1202-rajatakse mõõgavendade ordu · 1208-Algab sissetung eesitsse,Vabadusvõitlus · 12010-Ümeralahing · 1217- Madisepäeva lahing · 1219-Taanlased vallutavad Põhja-Eesti · 1224-Tartu Langemine · ALGAB KESKAEG · 1227-Muhumaa vallutamine ,Vabadusvõitluse lõpp:Taani Pk, Tartu Pk, Liivi ordu, Saare pk · 1343-1346-Jüriöö ülestõus · 1346-Taani pk müüb oma ala Liivi ordule · ALGAB PRONKSIAEG · 1520-Reformatsioon jõuab eestisse · 1558- Algab Liivi sõda · ALGAB VARAUUSAEG
Friedrich Ebert Weimari vabariigi esimene presidentkes oli olnud ka 1918. a. novembris moodustatud valitsuse juht. Ebert oli tuntud kui ettevaatlik, aga kindlameelne poliitik, kellel õnnestus maha suruda kommunistide väljaastumised . Paul Ludwig Hans Anton von Beneckendorff und von Hindenburg 2. oktoober1847 2.august1934 oli Saksamaa sõjaväelane ja riigitegelane,president aastatel 19251934, Tal õnnestus tagasi tõrjuda Vene vägede sissetung Ida-Preisimaale 1914.a. Adolf Hitler 20. aprill 1889 30. aprill 1945 , Kolmas Reich oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei juht 19211945. Aastatel 19341945 oli ta Saksamaa diktaator ametliku tiitliga Saksamaa kantsler 19331945 ning tiitliga riigipea "füürer ja riigikantsler", 19341945.
1926 1928 Hiina ühendamine 1. jaanuar 1928 Hakkas kehtima Eesti kroon. Seotud Rootsi krooniga. Rahareform rahandusministri Leo Sepa eestvedamisel 1927 Stalini võimu kindlustumine NSV Liidus 1928 Briandi Kellogi pakti sõlmimine. Sõda poliitika vahendina keelustati. 1929 1933 Suur ülemaailmne majanduskriis 1930 Kodanikuallumatuse kampaania algus Indias 1931 Jaapani sissetung Hiinasse. Mandzuko reziimi rajamine. 1931 Westminsteri statuut 1931 Jaapan okupeerib Mandzuuria 1932 Natsionaalsotsialistliku partei edu Saksamaa parlamendivalimistel 1933 Hitler saab Saksamaal võimule suvi 1933 J. Tõnissoni juhitud valitsuse otsus delalveerida Eesti kroon 35% võrra. Samm, mis tõi Eesti majanduskriisist välja
Vrd. Virginia Woolf "Mrs Dalloway" (1925) või James Joyce "Ulysses" (1922) ja Don DeLillo "Cosmopolis" (2003). Teine modernistlikust poeetikast pärit võte on paljude vaatepunktide kasutamine, kus lugu jutustatakse viie-kuue tegelase teadvusvoolude kaudu, mis kõik omavahel ristuvad; samal ajal jääb "tõde" ikka ähmaseks ja lõpp avatuks. Vt nt Ali Smith "Juhuslik" (2005). c) realismi uus laine, "reaalsuse" jõuline sissetung ilukirjandusse, pöördumine fakti või dokumentaalsuse poole. Üheks klassikaliseks märgiks selle puhul on (auto)biograafilise elemendi järsk tõus ilukirjanduses. Ja veelgi laiemaks raamiks nt hiljutine elulugude ja ajalookirjanduse buum, mis peegeldas just üldisemat kultuurilist nõudlust "tõe" või eheduse järele. Muidugi ei ole ka see midagi uut, nt T. Capote "Külmavereliselt" (1966), kuid see teadlik esteetika ümbermõtestamise vajadusest sündinud suundumus. Järjest rohkem
lubamist Eestisse. 28. sept 1939: Baaside leping e. vastastikuse abistamise leping Eesti ja NSVL vahel. 16. juuni 1940: NSVL ultimaatum Eestile. 17. juuni 1940: Eesti okupeerimine. 21. juuni 1940: riigipööre Eestis (Johannes Vares Barbarus). 21. juuli 1940: ENSV 6. aug 1940: Eesti liitumine NSV Liiduga. Kronoloogia 14. juuni 1941: juuniküüditamine (u 10 000). Juuli-okt 1941: Suvesõda August 1941: Saksa okupatsiooni algus. Jaan 1944: Punaarmee sissetung Eestisse. Sept 1944: Saksa vägede lahkumine Eestist. Otto Tiefi valitsus. 22. sept 1944: Punaarmee vallutab Tallinna. Nõukogude okupatsioon Riiklike institutsioonide kaotamine/asendamine. ENSV Ülemnõukogu (parlament). Rahvakomissaride Nõukogu (valitsus). Nõukogude Liidu konstitutsioon. Kommunistlik partei (ainus). Ühiskondliku- ja kultuurielu range kontroll. Eraettevõtete natsionaliseerimine. Talu max suurus 30 ha. Rahareform.
Osapooled lubasid 10 aasta jooksul üksteist mitte rünnata. See oli lepingu põhiosa, aga öösel sõlmiti ka salajane lisaprotokoll, millega kaks riiki jagasid omale huviirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. 4. Kolmikpakt 1940. aasta sügisel sõlmisid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan lepingu, millega nad võtsid endale kohustuse üksteist toetada. Hiljem liitusid sellega ka mõned teised riigid. 5. Saksamaa vallutused 1939-1941 1. sept 1939 Saksamaa sissetung Poolasse 1940 kevadel vallutati Norra, Taani, Luksemburg, Belgia ja Holland. Ka 2/3 Prantsusmaast sattus Hitleri võimu alla. Vaatamata Hitleri paljudele kavatsustele vallutada Suurbritanniat, tal see ei õnnestunud. 1940 hilissügisel tungisid saksa väed Kreekasse ja Jugoslaaviasse 1941 juunis tungisid saksa väed koos liitlastega NL aladele. Saksamaal õnnestus hõivata suurem osa NSVL Euroopa osast. 6
1765.aasta Liivamaa maapäevale esitas kindralkuberner Browne Karariina teine ülesandel nõudmise parandada talurahva olukorda. Pearaharahutused Rahutustest oli Liivimaa eesti osas haaratud üle 60 mõisa.Talurahva korralekutsumiseks saadeti mõisatesse sõjaväeosad. Taluharva riietuse Taluharva riietuse kujunemisel oli oluline mitme uue moevoolu sissetung,peamiselt põhjamaadest.Nende mõjud on naistepkitriibuline seelik,käised,pliseeritud seelik,kõrged tanud ja pottmütsid,meestel põlvpüksid,murmütsid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
