Linn Keskajal Esialgu oli linn kaubanduslik sõlmpunkt, turg. Igal linnal oli oma isand ehk maahärra, kes oli linna asutaja. Keskajal rajati Euroopas tuhandeid uusi linnu. Linnad olid tähtsad kaubanduskeskused, seal tekkisid uued käsitööharud. Linnadest kujunesid ka tähtsad kultuurikeskused, kus töötasid koolit ja tegutsesid teatrid. 11.-12. sajandul haarasid linnakodanikud ehk bürgerid kontrolli linna üle maahärra käest enda kätte, ning ametisse astus linnakodanike omavalitsusorgan raad. Üldjuhul valiti rae liikmed ehk raehärrad linna kaupmeeste ja käsitööliste seast. Raad esindas linna ja juhtis selle välispoliitikat. Veelgi tähtsam ülesande oli hoida kontrolli all linna väljaminekud ja leida vajaduse korral uusi sissetulekuid. Rae käes oli enamasti ka linnas toimepandud kuritegude eest karistamine
RENESSANSS 14.-16.sajandil. Tasakaalu ja m6istuse valitsemise ajastu. Keskaegse professionaalse kirikumuusika k6rvale asub pro- fessionaalne ilmalik muusika. Nagu uhiskonnas tervikuna, hakkab ka muusikas ja kunstis kiriku m6ju nrgenema. Peale kiriku saab kunsti tellijaks rikas kaupmeeskond ja rikkad linnakodanikud. Renessanss on mitmeh22lse koorilaulu ajastu! Uued muusikavormid: MOTETT-mitmeh22lne vaimulik ladinakeelne koorilaul. MISSA-mitmeosaline kirikumuusika vorm. Osadel vga kin- del j2rjekord ja iseloom.Iga osa missas on ulesehituselt sarnane motetiga. REEKVIEM-surnute m2lestamiseks kirjutatud missa. MADRIGAL- mitmehlne ilmalik koorilaul (sageli armas- tusteemaline), tavaliselt itaalia keeles. Kuulsaimad heliloojad: Josquin des Prez Seet6ttu leidsid BALLITANTSUD
1.Millal ja kus sai alguse koorilaulu traditsioon Eestis? Nimeta piirkondi, kohti ja õpetajaid. 16. Sajandil olid Tallinnas ja Tartus võimekad kirikukoorid, kuhu kuulusid peamiselt linnakodanikud. 18. Sajandil loodi koore aga ka väiksemates asulates, näiteks: Tormas, Põltsamaal ja Simunas. Nüüd said kooriga liituda ka talupojad ja kohalikud. Kanepis ja Laiuse kihelkonnakoolis anti väga head muusikaõpetust. Näiteks Laiuse koguduseliige Jüri Sommer pani kokku kohalikest õpilastest ja talupoegadest koori, mis pani aluse sealsele väga aktiivsele koorilauluharrastusele. 2.Kuidas aitas koorilaulu levikule kaasa Cimze seminar? Missuguseid õppeaineid seal õpetati? Kooriliikumise arengule aitasid hoogsalt kaasa Cimze seminari õpilased. Seal valmistati ette köstreid ja kihelkonnakoolide õpetajaid. Cimze seminaris õpetati põhjalikult muusikat. Õpilased pidid oskama harmoniseerida koraale ja rahvalaule. Cimze juhatas isiklikult seminari õpilastest ...
Kreekat. Hellendistlik ajastu ● Kreeka põhja pool asus väike Makedoonia kuningriik. ● 338. a eKr võitsid makedoonlased kreeklasi. ● Philippose poeg Aleksander viis selle vallutuse lõpule ja liitis Kreeka oma hiigelsuure impeeriumiga. Ateena demokraatia ● Ateena kodanikud osalesid linna valitsemises. ● Alates 18. eluaastast said noored linnakodanikeks ja võisid osaleda rahvakoosoleku istungitel. ● Linnakodanikud võtsid vastu või lükkasid tagasi magistraatide poolt seadusi. ● V sajandi Ateenas eKr olid naised, orjad ja võõramaalased poliitilisest elust kõrvale jäetud. Ateenas elavaid võõramaalasi nimetati metoikideks. ● Nad elasid linnas. ● Olid pärit kas väljastpoolt Ateenat, või hoopis ● võõrastelt maadelt. Neil ei tohtinud olla maju ega maad. ● Ei tohtinud olla linnakodanikud. ● Tõid linna teadmisi ja oskusi. ●
Francisco goya (1746-1815) Hispaania maalikunstnik Oli pärit vaesest taluperest, kuid tõusis Hispaania õukonnamaalijaks Elu lõpus jäi kurdiks ning pimedaks Talle meeldisid võimsad emotsioonid ning armutu tõetruudus Süngeid muljeid sõjast Prantsuse vägedega kujutas ta graafikasarjas "Sõjakoledused" "2.mai 1808 Madridis" Kompositsioon Dünaamiline kompositsioon (pildil toimub liikumine, mis on väga hästi jäädvustatud) Pildil on palju inimesi: mõõkadega võitlejad, ratsanikud, linnakodanikud, laibad, aadlikud, vasemad inimesed Tagaplaanile jäävad suured hooned Pilt on küllaltki udune ja suitsune Kõige suurem tähelepanu langeb pildi keskel olevale valgele hobusele ja tema seljast maha kukkuvale mehele Värvid See on olustikumaal ning väga hästi on osatud kasutada kontrastsust Väga hästi viimistletud Valdavad on tumedad ja määrdunud toonid Pildi keskel olev hobune on kujutatud säravvalgena Üldiselt on kogu maal kujutatud hägusena
Tööleht – seegid ja Püha Vaimu kirik HOOLEKANNE KESKAJAL 1. Kes olid majavaesed (linnavaesed)? Linna kodanikud, kellel ei olnud oma elukohta. Elasid kellegi jõukama juures. Vastutasuks tegid majapidamises abitöid. 2. Millega tegelesid Lauagildid? Tegelesid majavaestele toidu jagamisega. 3. Kes olid kerjused? Polnud linnakodanikud, kellel ei olnud oma elukohta. Elatusid ainult kerjamisest ning liikusid linnast linna. 4. Kes olid seegivaesed? Vaesed linnakodanikud, kes elasid hoolekandeasutuses. Andsid oma olemasoleva vara seegile vastutasuks. 5. Missugused seegid olid Tallinnas keskajal? Jaani/Püha Johannese Seek (pidalitõbiste varjupaik) ja Püha Vaimu seek (invaliidide ja mitte nakkavate haigustega inimesed/ vanadekodu) 6. Millega seegid veel tegelesid peale vaestele ja haigetele varjupaiga ja hoolekande pakkumise? Maa harimise ning sealsete tulude saamisega, et hoolekandeasutus suudaks „elada“
1)Milles seisnes Novgorodi eripära võrreldes teiste vürstiriikidega? Erinevalt teistest vene vürstiriikidest, kus võim koondus vürsti kätte, paistis Novgorod silma üsna demokraatliku valitsemiskorraga. Novgorodi elu juhtis rahvakoosolek e veetse, millel osalesid mõjukamad linnakodanikud. Veetsel arutati läbi tähtsamad küsimused võeti, vastu olulisemad otsused ja valiti igapäevase tegevuse juhtimiseks vajalikud ametimehed. Veetse valis ka vürsti, kelle võim oli piiratud. Vürstiga sõlmiti leping ja tal tuli anda veetse ees vanne. Novgorodi elus etendasid tähtsat osa käsitöölised ja kaupmehed. Linnas asusid Gooti ja Saksa kaubahoov omalaadsed hansakaupmeeste esindused. 2. Selgita Moskva esiletõusu Ivan I ja Ivan III ajal lk. 144145
Vararenessanss Vararenessanss on renessansiaja osa, mis vältas umbes aastatel 1430-1500. Kui varem oli kunsti tellijaks kirik, siis nüüd said seda endale lubada ka rikkad linnakodanikud, kes soovisid oma paleede seinu kaunistada. Arhitektuur: Keskuseks on Firenze Filippo Brunelleschi toomkirik (Firenze toomkirik) Roietega Matemaatiliste reeglite austamine Palazzo hoonetüüp, millest areneb välja palee Simsid eelduvad ribad korruste vahel Rustikaalne Palazzo 1. korrus, talupoeglik Hakatakse kasutama aknaklaasi kirikutes Skulptuur: Kujutatakse alasti inimest Donatello (1386-1466) ,,Püha Jüri" ja ,,Taavet" Seintel ja laes on palju maale 15. saj levis Itaalias ilmalik portreekunst Madonnareljeefid Joon- ja värviperspektiiv Autorid: Sandro Botticelli Giovanni Bellini Pietro Perugino Madalmaades: Jan van Eyck Rogier van der Weyden
Raha Ø Hakkas levima raha kasutamine Ø Rahandussüsteem Ø Pankurid Kaupade liikumine Ø Kaubandusmered Vahemeri ja Läänemeri Ø Idast veeti sisse pipart, kaneeli, vürtsi jms Ø Kasu lõikasid itaalia linnad Hansa Liit Ø Tähtsaim keskus Lüübek Ø Hiigelajastu XIV sajand Ø Transpordivahenditeks olid koged Ø Olulisim kaubandustee oli Novgorod Eesti linnad Ø Linnaõigus Ø Raad Ø Linnakogukond Ø Linnakodanikud Ø Suurgild Hansalinn Tallinn Ø Austatudja tähtis kaubanduslinn Ø Müntimisõigus Ø Laokohaõigus Ø Sisseveosadam Ø Õitsenguaeg oli 15.sajand Aitäh tähelepanu eest!
vaatepunkti inimese piiramatust potentsiaalist oma olukorda parandada. Nemad mõistsid ajalugu ka kui pidevat optimeerimisprotsessi, kus "inimese mõistust ja tahet", rakendatakse loodusjõudude ohjeldamiseks ja millel on tohutu potentsiaal oma saatuse parandamiseks: "piiramatu teadmiste hulk". ) Head valitsust sümboliseerival freskol on jõukad kauplused, ilusad ehitised ja oma vaba aega nautivad, tantsivad linnakodanikud. Halva valitsuse märkides on varemed, vägistamine, röövimine ja mõrvad.
inimeste vahel on üsna märkimisväärne. Eesti pole küll kõrgelt arenenud ja võrduslik ühiskond, kuid ka mitte arengumaa, kus keskklass peaaegu puudub. Eestis erinevalt teistest riikidest on ebavõrdsus vähenenud, mitte kasvanud. (ühiskonnaelu tasandil: sooline, rahvuslik või rassiline, regionaalne) 2. KESKAEGNE JA VARAUUSAEGNE ÜHISKOND (ühiskonda valitseb väikesearvuline ikas eliit - aadlikud,linnakodanikud, keskklass nõrk, valdav osa elab vaesuses - talupojad ja vaesed linnakodanikud, eestis 19.saj alguses balti-saksa aadelkond, saksasoost linnakodanikud, eestlased vaesed talupojad) VARAKAPITALISTLIK ÜHISKOND (19.saj, 20.saj algus, kesklassi osakaal suurenes, enamus siiski alamklass - töölised, töölisklass, suured majanduslikud lõhed, arengumaad Ladina-Ameerika) TÄNAPÄEVA ARENGUMAAD TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKONNAD 3. Sotsiaalne mobiilsus - liikumne ühest ühiskonnakihist või klassist teise. Avaldumisvormid horisontaalne ja vertikaalne
TARTU TOOMKIRIK Anett Nõmm Liisa Tamm 10 A Üldinfo Tartus Toomemäel Hoone aadress on Lossi 25. Kiriku ehitamist alustati u 13. saj ja lõppes 16. saj Ehitatud gooti stiilis Tartu piiskopkonna peakirik ja piiskopi kirik (sellest tuleneb nimi) Ajalugu 10. jaanuaril 1525 reformatsiooni ajal kannatas toomkirik pildirüüste all, linnakodanikud tungisid kirikusse, purustasid pühakute kujusid ja krutsifikse. Venelased laastasid seda Liivi sõja käigus. Pärast 1582. aastat, mil Tartu langes poolakate kätte, tehti plaane toomkiriku renoveerimiseks ja uuesti kasutuselevõtuks, kuid järgnenud Poola- Rootsi sõjad nurjasid need plaanid. Rootsi võimu ajal lagunes toomkirik edasi, kuid matusepaigana jäi see kasutusele kuni 18. sajandini 1760
Ajaloo Kontrolltöö Pt. 1416 1. Mõisted · Linnaõigus reeglite kogum, mille alusel toimus elu linnas. · Raekoda hoone, kus toimusid linnavalitsuse istungid. Turuplatsil asuv kõige esinduslikum ja tähtsam hoone. · Raad linnanõukogu, mis juhtis linna elu. Selle liikmeskonda kuulusid tavaliselt jõukad linnakodanikud, enamasti kaupmehed. Nende otsustada olid kõik linnaelu puudutavad asjad, alates tähtsatest lepingutest ja lõpetades näitkes naiste kleitide lubatava pikkusega. · Hospital Vaeste ja haigete jaoks mõeldud. Sinna korjati kokku need, kes ei suutnud ise elatist teenida. Tavaliselt elasid sellised hoolekandeasutused annetustest, kuid neil võis ka olla oma sissetulekuallikas, nt maavaldus. · Hansa liit Läänemere ääres tegutsevate saksa kaupmeeste vennaskond,
Üksjalgtalupojad koormised väiksemad kui adratalupoegadel, tavaliselt adratalupoegade pojad, kes asutasid oma väikese talu Vabatalupojad tasus koormisi rahas, ei käinud teotööl, oli osaliselt või kõikidest koormistest lahti ostnud Maavabad talupojad arvatavasti ülikute järeltulijad, isiklikult vabad, sõjateenistuse kohustus Vabadikud palgatööst elatuvad talupojad Linnade õiguskorraldus Linnaõigus maaisandalt Linnakodanikud isiklikult vabad, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse Öeldi ,,linnaõhk teeb vabaks" Linnakodanikuks võis saada iga vaba inimene, kes elas piisavalt kaua linnas ja maksis kodanikumaksu Kohustused: vahiteenistus, linna sõjaline kaitse, osavõtt linnale vajalikest töödest, maksude maksmine Õigused: nende üle võis kohut mõista vaid linnakohtus, õigus tegeleda linna piires käsitöö ja
Itaalia Vararenessanss (arhitektuur, skluptuur, maal) Vararenessanss (15 saj.) Sõna ,,renessanss" tähendab itaalia keeles ,,taassündi". Renessanss on 15.- 16.sajandil enamikus Lääne-Euroopa riikides toimunud vaimne ja kultuuriline murrang. Renessanss tekkis Itaalia rikastes linnriikides, esmalt Firenzes ja levis sealt tasapisi edasi kogu Euroopasse. Kui varem oli kunsti tellijaks kirik, siis nüüd said seda endale lubada ka rikkad linnakodanikud, kes soovisid oma paleede seinu kaunistada. Firezes elas tol ajal kuulus Medicite suguvõsa, kelle rohked tellimused kunstnikele lahedat äraelamist võimaldasid. Sellest on tulnud käibele ka tänapäeval kasutatavad terminid - metseen e. kunsti ja kirjanduse rahaline toetaja ja metseenlus e. kunsti ja kirjanduse rahaline toetamine. Maalikunst ja skulptuur Ilmnevad edusammud loodus ja ruumi kujutamisel, loomulike pooside ja inimeste tundeelu edasiandmisel
· Narva lahing, Rootsi ja Venemaa vahel. 19. nov, Vene väed põgenesid, uppusid paljud jõevoogudes, välismaalastest koosnev vene väejuhatus läks Rootsi poolele üle. · Erastvere mõisa lahing, 1701 talv, Venemaa ja Rootsi vahel, Venemaa võit. Venemaa oli kolmekordses arvulises ülekaalus. · Hummuli mõisa lahing 1702 juuli. Venemaa ja Rootsi vahel, Venemaa võit. · Vihmmõisa lahing 1708, Rootsi kaotas. 1708 küüditati Tartu, Narva linnakodanikud viidi Venemaale. · 1703 venelased ründasid Eesti idapoolt · 1704 Peeter I Narva ja Tartu piiramine · 1709 Poltaava lahing Peeter I purustas rootslaste peaväe täielikult · 1710 29.sept kapitulatsioonile allakirjutamine Talupojad · Põlluharimine ei edenenud · 1700. talurahvarahutused · Püüti värvata Rootsi sõjaväkke · Moodustati maaüksusi Tulemused · Eesti ühendamine Venemaaga
Varauusaegne ühiskond Varauusajal muutus ühiskond üsna aeglaselt. Enamik inimesi elas oma külas, haris põldu ja sai vaevu enesega hakkama. Inimesed ei lugenuid raamatuid ega reisinud ringi. Vähesed elasid linnas ja teenisid raha lihtsamate ametitega. Jõukamad linnakodanikud ei pidanudki üldse füüsilist tööd tegema, kuna nende sissetulek pärines kaubandusest. Ka aadlikud ei pidanud tegelema füüsilise tööga kuna nemad said oma sissetuleku talupoegade koormistest ja maksudest. Kolmandaks olid vaimulikud, kes teenisid Jumalat ja pühendusid kloostrites palvetamisele. Varauusaja traditsioonilises põllumajanduse ühiskonnas toimusid muutused väga aeglaselt. 1800. aastal kasutati enamjaolt samu meetodeid mis aastal 1600
Demos-rahvas, kratos-võim. · Kuidas toimis demokraatia Vana-Kreekas? Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Demokraatlikus riigis on kõrgeima võimu kandjaks RAHVAS! Demokraatia liigid 1) OTSENE DEMOKRAATIA Rahva vahetu osalemine otsustamisel Nt: Vana-Kreekas kogunesid kõik täiskasvanud linnakodanikud rahvakoosolekule ja hääletamiseks tõstsid kätt. Tänapäeval on otsese demokraatia vormiks REFERENDUM ehk RAHVAHÄÄLETU Nt: Kas Eesti peaks astuma Euroopa Liitu või mitte? 2) ESINDUSDEMOKRAATIA Rahvas teostab võimu valitud esindajate kaudu. Kõik tänapäeva demokraatlikud riigid on esindusdemokraatiad! Nt Rahvas valib oma esindajad Riigikokku, kohalikku omavalitsusse, Euroopa Parlamenti. 3) OSALUSDEMOKRAATIA Rahvas kaasatakse osalusprotsessi
Referaat Keskaja teater ja maskeraad Kui vanaaja teater hakkas ''välja surema'', siis 6. sajandil pKr hakati keskajal teatrietendusi jälle näitlema. Enamike näidendite korraldajaks oli kirik, enamasti jõulude ja ülestõusmispühade teemalised. Kõige esimesed näidendid toimusid kirikus ja näitlejateks olid preester ja koor ning rändnäitlejad. Kui näitlejaid hakkas juurde tulema ja kirikusse enam ei mahtunud, tehti kiriku ees ning hiljem linnaväljakutel, kus hakkasid osalema ka linnakodanikud. Enamasti lavastati müsteeriume ja miraakleid, müsteeriumid olid tavaliselt tegevused piiblist ja mikraalides näideldi pühakute elulugudest ja imetegudest. Etendati ka ilmalike müsteeriume, näiteks Trooja sõjast. Kannatusmängus oli tavaliselt peaosaline jeesus näideldi tavaliselt Jeesuse piinadest ja kannatustes, mil ta löödi risti ning tema ülestõusmisest taevass...
maksis linnale makse. Linnadel oli vaja tööjõudu ja uusi elanikke. Talupojad kippusid linna parema elujärje peale, vähe on neid kes tahavad elada teiste alluses ja nende seisund maal hakkas raskenema ning lähenema pärisorjusele. Usun, et enamik talupoegi tahtsid olla vabad mehed, aga selleks pidid nad olema suutelised end aasta ja üks päev varjama. Olnud sellega hakkama saanud, tagas linn neile vabaduse kuid eelseisundis olid ikkagi linnakodanikud, kelle sest tõusid esile rikkad kaupmehed ja pankurid. Vabadusel oli hind, mõni ei saanud hakkamagi linnas. Vähemalt sai ta end vabana tunda. Mõisnikele muidugi ei meeldinud, et talupojad nende juurest ära põgenesid ja üritasid sellele piiri panna: Põgenenud talupoegi hakati trahvima, kehtestati ,,Mees või välg" põhimõte, mille järgi pidi põgenenud talupoja vastuvõtnud mõisnik talupoja kas tagasi tooma või ära maksma
Minu arvates oli perioodil 1920-1930 nii võidukäik kui ka kaos.HEA OLI SEE ,ET ARENES MAJANDUS , TÖÖSTUS JA ETTEVÕTLUS. Pariis meelitas oma kunstipärasusega ,seal käis väga palju kunsnikke omandamas uusi kogemusi ja teadmisi.1929 a tuli teade krahhist ,mis oli tabanud New Yorki .Prantslased arvasid et neid ei ohusta miski ,kuid 1929 a lõpuks oli jõudnud ka sinna.1934 a korraldati riigipööre ,mis suudeti maha suruda .Appi tulid politseinikud ja ka linnakodanikud. Mario Sergo Kasutatud materjal : Ajaloo Õpik I osa
c) talupoegade olukorras 13. Millised riigid asusid Eesti alal peale muistset vabadusvõitlust ja millised peale jüriöö ülestõusu? 14. Millistesse kohtadesse tekkisid linnad? 15. Nimeta keskaegsed linnad Eesti alal, millised neist olid hansalinnad? 16. Millised olid keskaegsete linlaste peamised tegevusalad? Millised olid keskaja Tallinnas peamised sisseveo ja väljaveo kaubaartiklid? 17. Mis rahvusest olid Eesti alal elavad aadlikud, linnakodanikud, talupojad, vaimulikud? 18. Kuidas ja millal kujunes välja sunnismaisus Liivimaal? 19. Millised olid jüriöö ülestõusu põhjused ja millised olid tagajärjed? 20. Seleta mõisted TARK - VAKUSTE PIDU- HIIS- SUNNISMAISUS- ANIMISM- PÄRISORJUS- TSUNFT- GILD- RAAD- MÕIS- HINNUS- KÜMNIS-
Aivo Akkus Rio de Janeiro Põhiline Rio de Janeiro on sadamalinn Brasiilias Asub Guanabara lahe ääres Linn on tuntud muuhulgas karnevalide, Copacabana ja Ipanema supelrandade, Suhkrupeamäe ja 39,6 m kõrguse Lunastaja Kristuse kuju poolest Linnakodanikud kasutavad enda kohta väljandit carioca(Kara'i oca) Elanikke: 6 186 700 Pindala: 1182,3 km² Ajalugu Esimesed eurooplased saabusid Guanabara lahte Portugali maadeavastajate Pedro Álva Cabrali ja Gonçalo Coelho juhitudlaevastikku kuuluval laeval, mille kapten oli Gaspar de Lemos See juhtus 1. jaanuaril 1502 ja sellepärast anti sellele paigale nimeks Rio de Janeiro, mis portugali keeles tähendab 'jaanuari jõgi' Kliima Rio de Janeiros on lähistroopiline kliima, mis on tüüpiline savannidele Sellele on lähedane mussoonkliima ja sageli ongi suvel linnas pikad vihmaperioodid Kõige palavam kuu on veebruar (keskmiselt +27 °C), kõige jahedam juuli (keskmiselt +21 °C) Aasta keskmine sade...
Müra ja muusika mõju inimesele MIS ASI ON MÜRA ? Nähtamatu, lõhnatu, maitsetu, käegakatsutamatu. MÜRA, see on tänapäeva elu painaja. Masinamüra mõju hakkas ilmsiks kuulmiskahjustusi. Kuid isegi saama, kui linnakodanikud, kes ei elanud vabrikute vabrikutöölistel läheduses, kaebasid, et neil on aina tekkis raskem rahu leida. Teadete kohaselt on mürareostus praegu tuhat korda suurem kui ajal enne ühiskonna motoriseerimist. Inimkõrv on vähem tundlik madalatele sagedustele (alla 1000
Keskaeg- mõisted katoliku kirik- algselt kogu ristirahvast hõlmav (üleüldine) kirik, 1054. aasta suurest kirikulõhest alates Rooma paavstile allv kirik. Munk- Jumala teenmisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldunud mees, elab kloostris. Nunn- Jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldanud naine, elab kloostris. Abt- mungakloostri ülem Abtiss- nunnakloostri ülem misjon- ristiusu levitamine paganate hulgas klooster-munkade või nunnade elupaik, keskaja esimesel poolel olid kloostrid peamiselt kultuurikeskused Lääne-Euroopas Kirikuriik- paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, selle rajas 754. aastal Frangi valitseja Pippin lään ehk feood- maavaldus, mille feodaal sai kasutamiseks oma isandalt (senjöörilt), andes vastu truudusvande ja kohustudes seega oma isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma. Feodaal (läänimees, vasall)- feoodi ehk lääni saaja, kes andis selle eest isandale (senjöörile) truu...
1. Keskaega nim feodaaltsivilisatsiooniks, sest sel perioodil kujunesid välja feodaalsuhted, mis olid keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialusteks. Feodaaltsivilisatsiooni iseloomustab katoliiklus, feodalism, ühiskonnastruktuur (vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud), katoliiklik külaühiskond, enamus ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud, valitsev majandusviis oli naturaalmajandus. 2. Varakeskaeg: Frangi riigi tekkimine, Verduni leping, viikingretked, Vana-Vene riigi teke Kõrgkeskaeg: ülikoolide tekkimine, ristisõjad, gooti stiili valitsemisaeg, Hastingsi lahing, Wormsi konkordaat, kerjusmunaordude rajamine Hiliskesaeg: Rooside sõda, reformatsioon, Ameerika avastamine, Augsburgi usurahu, trükikunsti leiutamine, Nantesti edikt, Liivi sõda, Madalmaade iseseisvumine 3. Protestantliku kiriku usutunnistused: 1) luterlus - Rootsi, Taani, Põhja-Saksamaa 2) kalvinism - Madalmaad, Sveits, sotimaa 3) anglikaani kiri...
Rütm – nähtuste korduvuse muster Meloodia – helide kaunikõlaline järjestus Tempo – heliteose esitamise kiirus Dünaamika – õpetus muusika kõlajõu muutustest Tämber – helivärv Harmoonia – õpetus helide kooskõla homofoonilise muusika funktsionaalsetest järgnevustest Faktuur - üldmõiste, mida kasutatakse muusikalise struktuuri vertikaalse mõõtme tähenduses. Mitmehäälsuse liigid: Heterofoonia – kõlavad ühe meloodia pisut erinevad variandid Homofoonia – ühe juhtiva meloodia kõlamine Polüfoonia – mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine Vanakreeka kultuuri peetakse Euroopa kultuuri hälliks. Klassikalise tragöödia rajajad olid Aischylos, Sophokles, Euripides. Instrumentideks olid näppekeelpillid ja puhkpillid. Keskaeg (5-15 saj) Iseloomulikuks oli usk, ühiskonnastruktuur – vaimulikud, aadlikud, talupojad, linnakodanikud), kirjaoskamtus. Gregooriuse laul ehk gregooriuse koraal – üldnimetus liturgilistele tekstidele. Ühehäälne, saateta, vab...
Väga hästi on säilinud raekoda, mis oli keskajal õige tähtsam ilmalik ehitis. Seal pidas oma istungeid linnavalitsus, mis töötas vahetustega. Pool aastat ühed ja pool aastat teised kuna vahepeal oli vaja teha tööd. Linnaelanike peamisteks tegevusaladeks olid küll käsitöö ja kaubandus, kuid kaua aega ei katkenud nende side ka põllumajandusega. Linnamüüride ees laiusid ülesharitud põllud, puu- ja köögiviljaaiad, karjamaadel käisid ringi kariloomad. Kõige lugupeetavamad linnakodanikud olid keskajal jõukad kaupmehed, kes valisid endi hulgast linnaelu juhtimiseks raehärrad ja bürgermeistrid. Keskajal olid moes mitmesugused ametiühingud: abielus kaupmeeste ühenduseks oli Suurgild, vallalistel Mustpeade gild. Käsitööliste ühendusi kutsuti tsunftideks ja neid oli väga palju. Ühe eriala käsitöölised, kes elasid ühes ja samas linnas, moodustasid ühingud - tsunftid, kus valvati selle järele, et igaüks teeks korralikult ja eeskirjade järgi oma tööd
pärimisomandi kaitse. panna piir liigsele Linna valitses raad, mille priiskamisele. suurus sõltus linna suurusest. Linnade rahvastik Liivimaa suurtes linnades, Riias, Tallinnas ja Tartus, oli juhtiv positsioon sakslaste käes. Linnade ametlikus asjaajmises oli valitsev keel saksa keel. Gildid ja vennaskonnad Keskaegne ühiskond Gildid kaitsesid oma oli korporaatiivne. liikmete huve, Linnakodanikud said korraldasid nende oma osa seltsielu ja pakkusid linnakogukonda häda korral toetust. kuulumise hüvedes ametialaste ühenduste, gildide ja tsunftide kaudu. Suurgild-kaupmehed Väikegild- Mustpeade käsitöölised vennaskond- Gildidel olid oma vallalised traditsioonid, millega kaupmehed ja tugevdati liikmete kaupmeheselled. ühtekuuluvustunnet ja näidati teistele
Teokohustus talupoeg pidi oma isanda põldu kündma, aitama põllu ja ehitustöödel, täitma voorikohustust. talupoeg pidi osa oma saagist ja rahast isandale andma. Naturaalandamid talupoeg pidi andma osa oma viljasaagist ja kariloomadest koguduskirikule. Kirikukümnis 4.ÜLESANNE Kirjuta lühikokkuvõte teemal Keskaegne linn /kasuta järgmisi kavapunkte: tekkimine, arhitektuur, juhtimine, linnakodanikud, õiguskorraldus, kaubandus/. Rooma riigi kukkumisega kadusid ka vanaaja linnad. Keskaegsed linnad tekkisid inimeste arvu kasvuga, põlluharimisviiside täiustumisega, põllumajandustoodangu kasvuga, käsitöö ja kaubanduse eraldumisest põlluharimisega, ja kaubavahetuse elavnemisega. Käsitöölised ja kaupmehed hakkasid liiklusteede sõlmpunkdides elama, sest seal oli kergem kaupa müüa. Hakati ka vanadel laadaplatsidel elama. Linnad tõmbasid ohtralt palju inimesi ligi, sellepärast
Rooma linnad kas kaardilt kustutanud või nende arengu peatanud. Linna ja linnakultuuri suutsid keskaja esimesel poolel püsida ainult maaharijate toel. Pikka aega moodustasid maa ja linn ühtse majandussüsteemi ning tegelikult oli ka linn pool-agraarne. Selle elanikud harisid oma põllulappi ja aiamaad, pidasid linnamüüride vahel kodulinde, sigu ja kitsi. Elati muldpõrandaga puumajades. Rikkamad linnakodanikud püüdsid jäljendada maaülikute elustiili ja ehitasid endale kindlustorne, kuhu kogusid hädaolukorraks toiduvarusid. Linna vahetu sõltuvus ümberkaudsetest küladest kestis kuni 15. sajandini. Keskaegsete linnade kujunemisloost võib esile tuua neli võtmesõna: käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht. Rahvas koondus ikka juba toimivate kaubanduslike, sõjaliste, kiriklike või halduskeskuste ümber, mis suutsid kaitset pakkuda. Nendeks võisid olla suuremate
vastu -pidasid kõige tähtsamaks vähemusrahvustele -emakeelse kooliharidus nõue eestlaste majandusliku -peamised toetajad töölised -eesti keele rääkimise olukorra parandamist aga ka koolinoores ja propageerimine -toetajaks nii haritlased, üliõpilased -rahvusluse propageerimine linnakodanikud, talupojad -Tallinn, Tartu, tegutsesid -teotajateks eesti haritlased, kui ka töölised illegaalselt põranda all jõukad taluomanikus ja -pooldasid demokraatlikku -vastuolu baltisakslastega linnakodanlus vabariiki koos kodanikuvabadusega 1905.a. revolutsioon Revolutsiooni eeldused: demokraatlike vabaduste puudumine
Eestlased olid muutunud piisavalt tugevaks ja organiseeritud jõuks, et kaitsta oma vabadust ja võidelda edukalt suurriigi agressiooni vastu. Peale selle ei ole teada ühtki sõja käiku eestisse venelaste poolt, poole sajandi jooksul. Reformatsioon Liivimaal Reformatsiooni ehk usupuhastuse algatas Martin Luther 1517. aastal Wittenbergis. Liivimaale jõudsid uue usu jutlustajad juba 1523. aastal ja leidsid linnades väga kiiresti poolehoidjaid. Nende töö kandis vilja, seda enam, et linnakodanikud olid juba eelnevalt maaisandatest piiskoppide või munkade suhtes kriitiliselt meelestatud. Ordumeistri ja piiskoppide vaenulik suhtumine vallandas 1524. aastal Tallinnas pildirüüste: mitmesajapealine sakslastest ja eestlastest koosnev märatsev rahvahulk tungis linna kirikutesse, purustas seal pühapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid, mida peeti vana usu sümboliteks. Sama sündis Tartus, Viljandis, Narvas ja Uus-Pärnus. Linnade ülemkiht mõistis nõnda radikaalse tegutsemise
KESKAAEG *Periood kestis umbes 10 sajandit (5.-15. saj) *Iseloomulik: *Usu olulisus inimese maailmavaates *Ühiskonnastruktuur: vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud. *Enamik ühiskonnaliikmed olid kirjaoskamatud GREGOORIUSE LAUL e. GREGOORIUSE KORAAL *Koraal on koguduse laul. *Nimetuse saanud paavvst Gregorius Suure (540-604) järgi. *Üldnimetus lauldud liturgilistele tekstidele. *MELOODIA: RÜTM: ühtlane TEMPO: aeglane HARMOONIA: ei saa sellest rääkida TÄMBER: *Ühehäälne, saateta, vaba meetrumiga, sõnarõhku arvestav KATOLIKU KIRIKU LITURGIA *Katoliku ehk läänekiriku muusika on muutunud ning mõjutanud
Raadi kuulusid bürgmeister, sündik, linnafoogt · Kaupmeeste ühendused, väikegildid ja tsunftid · Peamine väljeveo materjal teravili · Peamine sisseveo materjal sool 6.Valitsemine, suhted kohalikega · Pingelised suhted VanaLiivimaa riikide vahel Ordu ja Taani vahel , Ordu ja Piiskopkondade vahel · Läänistamine Toimus Taani ja Piiskopkondade aladel, Ordu valdustes ei toimunud · Rahvuspiirid langesid kokku seisuste piiridega Linnakodanikud olid sakslased, feodaalid olid sakslased ja talupojad olid eestlased · Ülemkiht elas põlisrahvast eraldi ehk müüriga eraldatud · Laialdast talupoegade sisserännet Eesti aladele ei toimunug 7.Talupojad · Pärast maa vallutamist jäi maa ajutiselt talupoegadele · Kehtestati maksud (innus ja kümnis) · Linnuste, kirikute ja teiste majapidamiste kohustus · Aja jooksul muutus teotöö valitsevaks eramõisates. Loonusrent jäi ordu ja piiskopkondade aladele
Keskaja ühiskond Eestis- linnad ja kaubandus Keskaeg kestis 5.-15. sajandini. Keskajal hakkasid tekkima linnad. Linnad tekkisid asulatest ning alguses olid need küllaltki algelised, kuid ajapikku arenesid suuremaks ja tugevamaks. Linnades oli olulisel kohal kaubandus ja käsitöö. Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus. Eestis sai üheksa asulat linnaõiguse. Kodanikuks sai hakata vaba inimene, kes elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu. Linna valitses raad. Rae võim oli väga suur ja omandas reformatsiooni järel peaaegu piiramatu täiuse. Raele kuulus kõrgeim kohtuvõim nii tsiviil- kui ka kriminaalasjus. Väiksemates linnades pidi raad aga oma võimu jagama maaisanda määratud linnafoogtiga ehk põhikohtunikuga. Rae võimkonda ei kuulnud aga linnade juures paiknevad maaisandate residentsid. Raad sekkus tugevalt kodanike isiklikku ellu, et panna piir liigsele priiskamisele. Raehärra pidi olema sün...
Tartu Ülikool Tartu Ülikool on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool. 30. juunil 1632 avas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Academia Dorpatensise asutamisüriku. Esimesed üliõpilased võeti 20. ja 21. aprillil 1632. Academia Dorpatensise pidulik avamine toimus 15. oktoobril 1632. Aktusel pidas Liivimaa kindralkuberner ja ülikooli kantsler Johan Skytte kõne, milles esitas oma seisukoha, et ülikoolis peavad saama õppida mitte üksnes aadlikud ja linnakodanikud, vaid ka vaesed talupojad. . Ülikooli töö Tartus katkes Vene-Rootsi sõja tõttu ja Vene vägede rünnakuga Rootsi Balti provintside vallutamiseks 1656. aastal. Selle käigus kapituleerus ka Tartu linna piiravatele Vene vägedele. Tartu Ülikooli professorid ja üliõpilased põgenesid sõja jalust Tallinna, kuid katse rajada ülikool Eestimaa kubermangu pealinnas äpardus. Professorid said linna Gümnaasiumi ruume küll kuni 1665. aastani, kus akadeemiline tegevus soikus lõplikult 1665
rohkem raha, kui üks kaupmees suutis enamasti välja panna. Isegi kui kaupmehel oli piisavalt raha, polnud mõistlik seda kõike ühe laeva peale kulutada. Kaubaretke ebaõnnestumisel tähendaks see laostumist. Selleks ühendasid mitu kaupmeest jõud ning varustasid koos ühe kaubaretke. Tekkisid ka ühingud, kus mitmed kaupmehed koos laevu varustasid. Aja jooksul spetsialiseerusid mitmed rikkad linnakodanikud ainult raha laenamisele ja vahetamisele. Kuna kaubaretked olid ühtaegu riskantsed ja tulusad, siis laenati raha kaupmeestele kõrge protsendiga. Retke nurjumisel jäi võlausaldaja kõigest ilma. Õnnestunud kaubaretk aga tõi nii suurt tulu, et kompenseeris kuhjaga kaupmehe kulud ja võimaldas võla kõrge protsendiga tagasi maksta. Linnade välisilme Sageli püstitasid ümbruskonna aadlisuguvõsad linnadesse oma
Linna südameks ja ürikeskusek oli turuplats. Keskaegse linna turuplatsil seisis tavaliselt kõige esinduslikum ja tähtsam hoone- raekoda. Turuplatsi serval võis näha paari meie jaoks harjumatut asja. Esiteks oli seal püsti suur rist, mis pidi hoiatama: jumal jälgib, et keegi ei rikuks tururahu. Teiseks oli häbipost neile, kes olid juba mõne seaduseda pahuksisse sattunud. Turuplatsil peeti pidusid, kus esinesid rändmuusikud.Turuplatsil viidi täide ka kohtuotsuseid. Linnakodanikud ehk pürjelid kogunesid häbiposti juurde, kuhu kohtualune kõigile vaatamiseks välja seati, või ümber tapalava, kus päid maha raiuti. Samuti jälgis rahvas, kuidas surmamõistetu võlla tõmmati. Seesuguseid avalikke hukkamisi peeti rahvale kasulikuks õppetunniks. Raad ja raekoda: Linna elu juhtis linnanõukogu ehks raas. Selle liikmeskond koosnes tavaliselt jõukatest linnakodanikest, enamastikaupmeestest. Nende otsustada olid kõik linnaeldu puudutavad
Keskaegne linn feodaalühiskonnas. XI XIII saj. toimus linnade teke ja areng kogu Lääne-Euroopas. Neist said kaubandus- ja käsitöökeskused, mis moodustasid kaubandus- ja tootmisvõrgustiku üle Euroopa. Linnad tahtsid saada iseseisvaks, kuid kuna kogu maa kuulus maaisandatele ehk senjööridele, pidid linnad isandatele makse maksma, vastutasuks võidi linnades käsitööd teha ja kaubelda. Senjööri ja linna vahekord määrati kindlaks kokkulepetega, mille alusel linnas elu korraldati. Kuna linnas oli vaja rohkesti töökäsi, oli paljude linnade seadustes punkt, mis lubas sunnismaisele talupojale vabadust kui ta on ühe aasta linnas elanud. Väiksemad linnad sõltusid rohkem maaisandatest, kes pakkusid neile kaitset kallaletungide vastu. Suuremad linnad olid rohkem iseseisvad ja tahtsid alluda ainult kuningale, neist said pealinnad. Sõlmiti ka linnade liitusid, kes tahtsi...
- NARVA lahing. Venamaa kaotus. Sõjavägi põgeneb konfusioonis. C.E.de Croy (vene väejuht võetakse vangi). Peeter I tänab Karl XII õppetunni eest. 3) 1701 1703 Lahingud Lõuna-Eestis: Vene sõjaväe võit ERASTVERES ja HUMMULIS. 4) 1703 Peterburi rajamine 5) 1704 Narva teine piiramine, Tartu alistumine. Peeter I ise korraldas Tartule tormijooksu. 6) 1708 Lahingud Põhja Eestis, suurim Vinni mõisa väljadel. OLUKORD EESTI ALAL MUUTUS KOHUTAVAKS: KÕIK TARTU ja NARVA linnakodanikud küüditati koos peredega Venemaale. KOGU TARTU LINN LASTI ÕHKU. Praktiliselt oli linn tühi ja linna polnud. Ajalukku on jäänud Puhja köstri KÄSU HANSU kirjutatud ,,nutulaul". Eestis algas taas katkuaeg. Katku suri 200 000 eestlast. Alles jäi u. 120 000 140 000. 7) 1709 suurim maismaalahing Põhjasõjas: POLTAAVA lahing. Karl XII kaotab maismaal lõplikult. Põgeneb koos sõjaväe riismetega Türgisse. Kavatseb uuesti jätkata sõda. 1715 alles jõuab tagasi Rootsi
Frangi hõberaha ja araabia ning Bütsantsi müntide kõrvale ilmusid Firenze floriinid. Erinevad vääringud tingisid tarviduse rahavahetajate järele. Kaupmehed moodustasid ühingud, et laevareis ei oleks ühele mehele liiga kulukas. Sõitjad jagasid omavahel ülesanded, üks mehitas laeva, teine andis algkapitali jne. Iga liige pani oma raha erinevatesse valdkondadesse. Meeste teguviis oli väga kasulik, sest reisi ebaõnnestumisel oli kahju kõigile võrdne. Linnakodanikud hakkasid meresõitjatele raha laenama, Nad andsid võlga kõrge protsendiga, sest kaubaretked olid ühtaegu riskantsed ja tulusad. Laevahukk tähendas võlausaldajale ebaõnne, aga õnnestumise korral suurt tulu. Tänu linnakodanikele asutati esimesed pangad. Linnade ja kaubanduse arenguga tekkis nõudlus hariduse järele. Esimesed koolid oli kloostrites (õpetati vaimulikke). Kloostrikool ei koosnenud ainult usuõpetusest, käsitleti ka
Keskaeg 1.Millistesse seisustesse olid jagunenud keskaja ühiskond? Mis olid nende ülesanded ja koht ühiskonnas? Vaimulikud, kelle ülesandeks oli palvetada ja kõigi inimeste hingeõnnistuse eest hoolt kanda; Feodaalid, kelle ülesandeks oli kõigi ühiskonnaliikmete kaitsmine; Talupojad, kelle ülesandeks oli vaimulikke ja feodaale oma tööga üleval pidada ning toita; Linnakodanikud, kes varustasid kõiki käsitöösaadustega ja ülemerekaupadega. 2.Miks nimetatakse keskaja ühiskonda tardunud ühiskonnaks? Ühiskond, kus usuti, et jumal on pannud inimese tema kohale ja määranud kindlaks tema eluülesande. Talupoeg ei saa rüütliks ja rüütel talupojaks. 3.Selgita lause ,,Minu vasalli vasall pole minu vasall" senjööridel puudus õigus käsutada oma vasalli vasalle 4.Millised olid keskaja talupoja õigused ja kohustused? Õigused: isiklik vabadus...
Varakeskaeg (5.11. sajand) feodaalse korra kujunemine ja võidukäik valitseb naturaalmajandus perioodi lõpul algab linnade kujunemine feodaalne killustatus Kõrgkeskaeg (11. sajand 14. sajandi lõpp) valitseb feodaalne korraldus kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad tsunftikäsitöö õitseaeg kaubanduse areng algab tsentraliseeritud riikide teke Hiliskeskaeg (15. sajand 16. sajandi algus) keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega kapitalistliku majanduse tekkimine Frangi riik tekkis 5. sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamiku Galliast. Karl Suur oli Frangi riigi kuningas alates 768 ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta pidas end otseselt Rooma keisrite järeltulijaks ja nimetas end Lään...
Rüütlitele andis see võimaluse võita aadlineiude tähelepanu. Kirik suhtus turniiridesse taunivalt ja püüdis nende pidamist keelata, sest need õhutasid rüütlite edevust, ajendasid neid mõttetule verevalamisele. 4.Talupoegade ellusuhtumine oli konservatiivne, sest talupojad leppisid traditsiooniliste kohustuste ja ülesannetega, uuendustesse ja muutustesse suhtusid umbusklikult, sest see rikkus Jumala poolt seatud korda. 5.Rikkad linnakodanikud andsid raha laenuks ja vahetamiseks, sellise tegevuse järgi oli nõudlus ja selle tulemusena tekkisidki pangad. 6.Paast oli kiriku seatud toitumist reguleeriv norm. Põhimõtteliselt oli paast kohustuslik kõigile kristlastele, kuid teatud tingimustel olid lubatud erandid. Paastust võis olla vabastatud haiguse, vaesuse vms tõttu, s.t. olukorras, kus polnud võimalik toitu valida. Paast tähendas loobumist lihatoitudest, lubades ainult ühte söögikorda päevas. Tavalised paastutoidud olid
Otsene e vahetu demokraatia(klassikaline demokraatia)iseloomulik Antiik-Kreekas vabad Ateena linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult, rahvakoosolekul.(omavalitsustes). Referendum e rahvahääletus (riik) Esindus-e vahendatud demokraatia(liberaalne demokraatia)-kujunes liberalismi levikuga. rahva osavõtt valitsemisest piirdub hääletamisega. Mandaat-saadikute antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. mandaat tähendab saadiku kohustust arvestada otsuste tegemisel inimestega, kes ta saadikuks on valinud; annab saadikule v
1.Millised riigid asusid eesti alal 14 saj lõpul ja 15 saj algul? Liivi Ordu, Saare-Lääni piiskopkond ja Tartu piiskopkond 2)Aadlikud olid sakslased, linnakodanikud sakslased ja eestlased, talupojad eestlased, vaimulikud sakslased. 3.Mõisted Adratalupoeg-talupoja kohustus teha tööd mõisapõllul Vabatalupoeg-võis maksta oma koormise rahas Mõis-mõisniku majapidamine koos maavaldusega Vakused-koormiste üleandmiseks korraldatud pidu Tsunft-käsitööliste liit Skraa-tsunfti põhikiri Indulgents-patulunastuskiri Pildirüüste-reformatsiooni käigus kirikuvara lõhkumine. Mitu linna oli Eestis keskajal
Katkuepideemia levis Euroopas 1347.-1351. Aastani ja seda nimetati ka Mustaks Surmaks. Kõrgkeskajal oli ilmastik soojem, kuid 14 sajandil kliima halvenes ja 16. saj algas nn. väike jääaeg. See põhjustas ka saagi vähenemist. Igal linnal oli oma isand ehk maahärra.Ta kehtestas enda linnas makse ja seadusi.Euroopa suurimad linnad olid Pariis,Milano,Firenze ja Veneetsia. Linna elanikkond kasvas peamiselt sisserännanud talupoegadest, kes tulid linna paremat elu otsima. 11.-12. saj. haarasid linnakodanikud võimu maahärralt enda kätte ning moodustasid raadi. Raad esindas linna ja juhtis selle majandust. Linna ülemkiht oli patristiaat, neile järgnesid bürgerid ehk kodanikud ning kõige madalamal oli alamkiht. Keskaja linnades tegeldi hästi palju kaubandusega. Linn oli eelkõige kaubanduskeskus, kus vahetati kaupa. Paremaks kauplemiseks moodustati Hansa Liit mis oli kaubalinnade organisatsioon. Hiilgeaegadel kuulus Hansa Liitu 70 suurt ja 100-130 väikelinna.
värssjutustus või naljand argielu sündmustest. 1) Rebaseromaan looma eepos 2) Roosiromaan allegooriline armastuslugu » mehe ja naise suhted, õrn ja õilas armastus. · Vagandid e. goljaarid (esitasid linnaluulet/romaani) DRAAMAKIRJANDUS LITURGILINE DRAAMA otsene piiblitekstide illustratsioon. · Teskt ladinakeelne · Esitati altari lähedal · Osatäitjad olid vaimulikud MÜSTEERIUM näidend, kus esinesid tavalised linnakodanikud. MIRAAKEL religioosne näidend. · Allikas jumalaema legendid ja pühakute imeteod · Kasutati ka olustiksüzeid · Esitati turuplatsidel · Maalilised kostüümid FRASS pikema usulise mäidendi jämekoomiline vahemäng. MORALITEE allegooriline-õpetlik näidend.
Linnamüüride ees laiusid ülesharitud põllud, puu-ja köögiviljaaiad, karjamaadel käisid ringi kariloomad. Linnades elasid orduajal peamiselt sakslased,kes moodustasid käsitööliste ja kaupmeestenaelanikkonna kõrgema kihi.Talupojad püüdsid raske elu eest linnadesse põgeneda. Eestlased, kes pääsesid mõisnike surve alt linnadesse elama, töötasid halvematel ja vähem tasuvamatel tööaladel. Kõige lugupeetavamad linnakodanikud olid keskajal jõukad kaupmehed, kes valisid endi hulgast linnaelu juhtimiseks raehärrad ja bürgermeistrid.Keskajal olid moes mitmesugused ametiühingud: abielus kaupmeeste ühenduseks oli Suurgild,vallalistel Must peade gild.Käsitööliste ühendusi kutsuti tsunftideks ja neid oli väga palju. Ühe eriala käsitöölised,kes elasid ühes ja samas linnas, moodustasid ühingud -tsunftid, kus