Karl Suur Karl Suur valitses frangi keisrina 768-814. Ta oli Pippini poeg. Suurema osa elust veetis ta sõjaretkedel. Kaitses riigipiire ,vallutas uusi maid ja rahvaid. Ainult Itaalia lõunaosa ei olnud tema oma. Väga kaua võitles ta saksidega ,sest ta tahtis neid ristiusustada. Alles pärast 30 aastat sõda vallutas ta saksid. Karl oli tugevaim valitseja keda peale Rooma riigi langust oli nähtud. Karlil olid head suhted Rooma paavstiga. Aastal 800 kutsus paavst Karli Rooma ja kroonis ta paljude inimeste nähes Rooma keisriks. Karl Suure valitsusajal oli tema riigis rahulik. Ta pidas lugu ka haridusest ja kultuurist ,seepärast oli tema õukonnas palju tarku ja harituid inimesi.
Hellenismiperiood 4. sajandil läksid Kreeka linnriigid Makedoonia võimu alla. Kreeka vallutas Makedoonia kuningas Philippos II. Kuid tema poeg Aleksander oli antiikmaailma suurim vallutaja, alistades Pärsia impeeriumi (Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptus, Mesopotaamia, Iraan). ● Kui vanalt Aleksander sai Makedoonia kuningaks? Vastus: 20-aastaselt ● Mis aastatel ta valitses oma impeeriumit? Vastus: 336ekr - 323ekr ● Kus ja kui vanalt ta suri? Vastus: 32-aastaselt Paabelis (tänapäeva Iraak) Miks Aleksandri impeerium lagunes? Kuidas jaotati tema pärand? ● Vastus: Makedoonia kuninga loodud tohutu impeerium lakkas eksisteerimast kõigest aasta pärast oma rajaja surma. See lagunes viieks omavahel pidevalt sõdivaks riigiks, mida valitsesid suure vallutaja väejuhid. Jaotati: Egiptus, Seleukiidid, Makedoonia. Vallutussõjaga algas kreeklaste väljaränne ning kreeka kultuuri levik Idamaades, mi...
Hüpikkonn Edgar Allan Poe Lugu räägib ühest kuningast, tema seitsmest ministrist ja ta narridest. Ühe narri nimeks oli Hüpikkonn, mis polnud ainult nimi, mis talle ristimisel pandi, vaid mis oli antud talle seitsme ministri heakskiidul sest, et ta ei suutnud liikuda nagu teised inimesed. Õieti sai ta oma nime mingi kargleva kõnnaku tõttu, mis oli midagi hüppamise ja vingerdamise vahepealset. Ta oli kääbuse moodi ja suht paksuke ning kuningale pakkus tema kõnnak naeru. Tal olid vägevad lihased millega ta sai teha vägevaid vägitükke.
Päikesekuningas Louis XIV Referaat 2010 Sissejuhatus Louis XIV on ilmselt tänapäeval üks tuntumaid monarhe. Ta lõi tugeva tsentraliseeritud riigi ning ta on üks paremaid näited valgustatud absolutistlikust monarhist. Päikesekuningas tegeles kõige riigis toimuvaga ja suutis oma hiilgeaegadel ka majanduslikest probleemidest vabaneda. Samuti soosis ta kunstide ja teadustega tegelemist. Tema valitsusajal muutus õukond selliseks, nagu me seda tänapäeval ette kujutame. Ometi ei suutnud temagi heaolu oma valitsuse lõpuni hoida. Valitsusaja hilisematel aastatel leidsid aset arvukad tülid ning Louis XIV valitsuskulud kasvasid liialt suureks. Laps-kuningas Louis XIV sai kuningaks aastal 1643, mil poiss oli alles viie aastane. Louis XIII oli määranud regendendiks kuninga emale Austria Annale, kuid oli piiranud tema võimu Nõukoguga. Sellega rahulolematuna laskis kuninganna kokku kutsuda parlamendiistungi ning Louis XIII t...
põhiseadus. Nn Hollandi põhiseadus on statuudile allutatud ning kehtib ainult Hollandi kohta. Kuningal on parlamendiga seadusandlik võim. Kuningriigi seadusandja koosneb Generaalstaatidest ja Kuningriigi valitsusest. Monarhia Hollandis Madalmaade Kuningriik on föderaalne monarhia. Riigipea on Hollandi kuningas. Holland on Euroopa Liidu täisliige. Holland on detsentraliseeritud unitaarriik, mille valitsus koosneb kuningast ja (Hollandi) ministrite nõukogust. Rahvast esindavad Generaalstaadid, mis koosnevad esindajatekojast ja senaatoritekojast. Maa on jaotatud 12 provintsiks Kuninga võimkond Statuudi järgi kuuluvad Kuningriigi võimkonda: Kuningriigi iseseisvuse säilitamine ja kaitse madalmaalasus Kuningriigi ordenite ning lipu ja vapi sätestamine laevade lipumaa sätestamine ning navigatsiooninõuete seadmine Kuningriigi lippu kandvatele merelaevadele, välja arvatud purjelaevad
Retsensioon filmist ,, Alexander" Rezhissöör: Oliver Stone Peategelased: Alexander (Colin Farrell) Olympiasega (Angelina Jolie) Philippos (Anthony Hopkins) Alexandri parim sõber(Jared Leto) ,,Alexander"on suurejooneline seiklusdraama. Film räägib legendaarsest ja müütilisest Makedoonia kuningast Alexander Suurest. Filmi alguses näidati Alexandri lapsepõlve, kuidas Alexander koolis vanemate ja targemate õpetajate poolt põhjaliku õpetuse ajaloo kohta sai. Lisaks õpetajatele haris teda ka tema kuningast isa Philippos ja tema ema Olympias. Paljudest nendest õpetustest võis ka ise targemaks saada ning palju uut ja huvitavat teada saad. Pärast Alexandri isa surma räägiti ja ka näidati Alexandri suuri ja laialdasi vallutusi. Huvitav oli teada saata et, Alexander oli 32-
Prantsuse revolutsioon 1. Revolutsiooni algus (Bastille’i vallutamine) • 14. juuli 1789 Bastille’ vallutamine • Vana korra likvideerimine • “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon” 2. Revolutsiooni põhjused • Rahulolematus kuningavõimuga • Kriisid ühiskonnas • Raske majanduslik olukord • Kõrgemad seisused ei saanud ja alamseisus ei tahtnud elada vanaviisi • Generaalstaatide kokkukutsumine 5. mail 1789 • Rahvuskogu ja Asutav Kogu 3. Louis XVI iseloomustus, hukkamine • Ei sobinud valitsejaks • Abiellus Maria Antoinett’iga • Heatahtlik, otsustusvõimetu • Õukonna elu kaotas tähtsuse • Ei suutnud probleeme lahendada • Prantsuse rahvas vihkas teda • Nõrk valitseja, kes ei suutnud midagi teha, tõstis makse ja viis riigi halba majanduslikku olukorda Vabariigi rahvaesindus Rahvuskonvent pidi otsustama, mis saab kukutatud kuningast. Mõõdukamad tuletasid meelde, et 1791. aasta konstitutsioon lubab kuni...
ajalukku läks see kui Lühike Parlament Juunis 1640 sõlmiti sotlastega 3-ks nädalaks vaherahu Peale sõda kutsus kuningas parlamendi taas kokku Kuningas avas parlamendi istungi 3. novembril 1640 seda kuupäeva peetaksegi Inglise revolutsiooni alguseks Parlament ründas kirkikupoliitikat peapiiskop William Laud keelas puritaanlikud jutlsed Loride koja otsusega arreteeriti kuninga lähim abiline lord Strafford ta mõisteti surma Parlament muutus kuningast sõltumatuks selle võis laiali saata ainult nende enda nõusolekul Suleti teisitimõtlejate jälitamisega tegelev Tähekoda Puudus seaduslik võim parlament laiali ajada see läks ajalukku kui Pikk Parlament 1641 tegelik võim riigis parlamendi käes Independentlik vabariik: Kõrge Kohtu otsusel hukati Charles I tapalaval 19. mail kuulutati välja vabariik Täidesaatevvõim Riiginõukogu (valiti 1-ks aastaks parlamendi poolt)
kõrgemal mäel. Kreeklased ja roomlased uskusid, et jumalatel on nende elule tohutu mõju. Enamik antiikaja jumalad ja jumalannad esinesid inimkujul ning neile olid omased inimlikud tunded. Ka tänapäeval on palju usklikke inimesi. Aja jooksul on tekkinud ka arvukalt uusi usundeid. Saatus oli inimestele ette määratud. Oldi kindlad, et seda, mis on ette määratud, kuidagimoodi muuta pole võimalik. Sellest räägib ka Sophoklese teos ,,Kuningas Oidipus". Jutt käib noorest kuningast, kellel hoolimata suurtest pingutustest ei õnnestu endale ettekuulutatud saatust muuta.
veiderdajad,zõngloor(h olema tuttav is-huglaar,saks- spiilman. Kangelaseeposed 11-12saj Lauldi ette esitajal oli Rohkem säilinud Rolandi laul Rolandi eepos-räägib mingi pill harf viiul. prantslastel lauldi prantsuse rahva frankide vahelistst Teós oli liigendatud frankide kuningast eepos11saj lahingust.Karl suure Karl suurest ja tema kättemaks langenud rüütlitest- rüütite eest. peeridest.Klelle kulha kuulus ka Roland Teg Oliver,karl
Mõisteti hukka kuninga teod ja rünnati ka kirikupoliitikat.( piiskop oli püüdnud anglikaani kirkukorraldust lähendada katolikule). Lordide koja otsusega arreteeriti kuninga lähim abiline lord Stafford- mõisteti surma. Parl ja rahvarahutuste survel oli kuningas sunnitud surmaotsusele alla kirjutama. Parlamendi rolli riigi elus suurendas eriti esinduskogu enda poolt vastu võetud õigusakt, millega parlamenti võis laiali saata ainult enda nõusolekul. Parlament muutus kuningast tõltumatuks, kui Charles oli aktile allakirjutanud. Kuna parlamendi volituste tähtaeg oli jäänud kindlaks määramata, ei saanud seda enam laiali saata ja nii läks ajalukku nn pikk parlament. 1641. Läks riigis tegelik võim parlm kätte. Independentlik vabariik-Alamkoda moodustas 1649.a Kõrge Kohtu ehk tribunali,mille otsusega sama aasta 30.jan hukati tapalaval Charles I. Veeb kaotas parlament lordide koda ja kuninga ametikoha. 19.maiö 1649 kuulutati välja vabariik
murrab eestimaal 70 000 inimest 400 000st mõjutab eestit eriti tervalt, sest mõisnikel pole talupoegadele anda vilja, et nad raske talve üle elaks ja mõisnikud kõik salve maha müünud, kuna euroopas hind väga hea sel ajal. rootsi võim viib eestist vilja mujale muuda alade vajaduste katteks sureb eelmine kuningas väga noor valitseja Karl XI sureb, maovähk võimule saab Karl XII, ta on siis 15,5 aastane kõik mõtlevad et nii noorest kuningast pole neile vastast rootsit rünnatakse, kui Karl XII saab 18 aastaseks, siis saadakse liit valmis tuleb välja, et noorest kuningast vastast kui palju talle meeldis väga palju aega veeta oma vägede ja sõduritega koos üpriski sõjaväelise hoiakuga kuningas Karl XII elab 36-aastaseks kuni norras kindlust piirates kuuliga pähe saab, elu veedab sõjaväljal Taani, Venemaa ja Saksi kuurvürst(Poola, August II tugev)
Kuidas oleks olnud võimalik Oidipuse tragöödiaid ära hoida? Teos räägib noorest kuningast, kellel hoolimata oma suurtest püüdlustest ei õnnestu ettekuulutatud saatust muuta. Kui teose alguses oli Oidipus mässumeelne, siis lõpus on ta muutunud täielikult allaandlikuks, on elus pettunud ja vihkab ennast. Teos lõpeb aga traagiliselt ning Oidipus saab teada,et tema on süüdi kõiges halvas,mis juhtunud on. Ta oleks saanud kõike teisiti teha küll. Oleks saanud vältida traagilist lõpplahendust, kui ta poleks meeleheitlikult otsinud Laiose mõrtsukat, siis poleks
Paaril korral üritas Goya saada ka Kunstiakadeemiasse Madridis, kuid edutult. Hakkas koos töötama ühe teise kunstnikuga, kelle õega abiellus. Seejärel asus tööle kuninglikus gobeläänimanufaktuuris, kus lõi hulgaliselt ajaloo teemalisi kartonge gobeläänide valmistamiseks. Samal ajal maalis ka portreid hispaania aadlikest. Goya triumf algas 1780.a., kui ta valiti Kuningliku Kunstiakadeemia liikmeks. Üheksa aastat hiljem on ta juba õuekunstnik. Goya maalis mitmeid töid hispaania kuningast ja tema pereliikmetest. Oma töödes võis ta varjamatult näidata kunigapere eemaletõukavat välimust, vaimset piiratust ja tühisust. Maalil ,,Carlos IV perekond" kujutab ta Maria Luisat inetu, üleoleva ja nõiamoori kongusninaga, Carlost aga paksu kõhu, peenikeste jalgade, lihava näo ja sisselangenud suuga kohmaka inimesena. Goya tegeles ka graafikaga.Tuntuimad on ofordiseeria ,,Kapriisid" ja 82 lehest koosnev seeria ,,Sõjakoledused"
Tegelasteks olid loomad, et kogu see naeruvääristamine veelgi julmem tunduks. Vastuolus sellele, aitasid linnad kaasa rüütlite sõjategevusele. Alguse sai ka tsentraliseerimine. Feodaalid arvasid, et neile kuuluva maa linnade elanikud pidid neile kuuletuma. Kuna aga linnlased sellega nõus polnud, siis läksid nad kuningale kaebama. Kuningas andis neile privileegid ning pani feodaali endale kuuletuma. Järelikult hakkasid kõik maadeomanikud siiski sõltuma kuningast. Linnad mõjutaisd kogu riigi elu. Tänu nedele saavutati rahamajandus, ehitati palju kultuuriväärtusi ning levitati ka jõudsalt väärtuslikku usku. Feodaaltsivilisatsioonis olid linnad olulisemad edukuse saavutajad.Saavutati suurem elatustase, kuna rajati palju uusi haridusasutusi.
Enamasti olid truväärid haritud linlased, kelle peamiseks loominguliigiks kujunes romaan. Kogu rüütlikirjandusele on omane oma naise ülistamine. Üsna pea aga sai rüütliromaanide valdavaks teemaks armastus ja seda käsitleti kui inimesest lummavat tunnet, mille nimel sooritati kangelastegusid ning oldi valmis surmagi minema. Üks vanim lugu on Cornwalli kangelastest Tristanist ja Iiri kuningatütrest Isoldest ja paljud romaanid rääkisid legendaarsest brittide kuningast Arturist ning tema 12 ümarlaua rüütlist. Rüütliromaanid ei olnud enamasti ühe inimese looming, vaid edasirääkijad võisid neid täiendada oma suva järgi. Nii tekkiski enamikule romaanidele ohtrasti variante. Kui algselt olid rüütliromaanid värsilised, siis XII sajandil astus selle asemele järjest enam proosa ja romaan omandas tänini tähenduse- pikem väljamõeldud lugu. Rüürtliromaani levisid laialdaselt kogu Euroopas
Seemnerüü (arill) on magusamaitseline ja aromaatne ning pole mürgine, kuid seda ei tohiks siiski süüa, sest kogemata võib alla neelata ka mürgiseid seemneid. Loomad, kes söövad jugapuu marju, surevad. Inimestel on raskeid mürgitusjuhtumeid esinenud jugapuumarjade kasutamisel abordi esilekutsumiseks. Samuti on ajaltoos teada juhtumeid, kus jugapuumarju kasutati endalt elu võtmiseks (näiteks räägitakse Caesari "Gallia sõdades" eburoonide kuningast, kes aastal 53 eelistas surma jugapuumarjade läbi roomlaste kätte vangi langemisele). Kasutamine Esmaabiks veega segatud söepulber. Puit on väga väärtuslik, pruunikaspunane, läikiv, tihe, hästi töödeldav, sobib nikerdustöödeks. Vanasti kasutati hinnalise mööbli ja vibude valmistamiseks. Väga vastupidav kõdunemisele. Meie okaspuudest ainuke vaiguta liik. Väga dekoratiivne, esineb mitmeid iluvorme.
Esitatud lood olid nt. ,,Ave Maria" (mis pärineb kristluses traditsoonilisest palvest Neitsi Maarja poole), Louis Armstrong- ,,What a wonderful world", The Tokens - ,,The Lion King Sleeps Tonight". Kontserdil esitas ka Artjom Savitski oma uue loo. Kõige meeldejäävam lugu oli The Tokens-,,The Lion King Sleeps Tonight" kuna võrreldes teiste lugudega oli see kõige elavam, esituse kvaliteet oli suurepärane, võrreldes orginaalse palaga oli sammuti hea. See laul räägib lõvide kuningast, kes magab dzungli keskel. Bob Thile ja George Wilessi poolt tehtud lugu ,,What Wonderful life" on Louis Armstrongi poolt kuulsaks lauldud pala. See oli orginaalselt mõeldud Tony Bennettile, kes pakkumisele ära ütles, peale seda pakuti see Louis Armstrongile. Lugu lasti välja 1967. Aastal. Lugu on optimistliku tooniga, hoolivusega tulevikku. Viitega tulevikku, et lapsed on sündimas maailma, on meil midagi oodata. Kontserdi meeleolu oli lõbus, inimestele meeldis esitus. Paremat ei
Retsensioon Ooper "Maskiball" 20. mail käisin Rahvusooper Estonias vaatamas ooperit "Maskiball". Tegemist oli Giuseppe Verdi teosega, mis rääkis armastusest, nõidusest ja kättemaksust. Selle esmaettekandest möödus 150 aastat. Ooper rääkis kuningast ja naisest Amelia, kes armastasid teineteist, kuid naine oli juba abielus kuninga peaministriga. Oma naise ja kuninga armastusest teada saades soovis peaminister kätte maksta ning otsustas kuninga tappa. Amelia osa laulis külalisesinejana Aile Asszonyi. Ta on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lauluerialal ning jätkas õpinguid Madalmaade Ooperistuudios. Samuti on täiendanud end Itaalias. Ta on teinud kaasa mitmes ooperis: "Don Giovanni", "Fidelio", "La traviata"
Thomas Cromwell (umbes 1485 Putney 28. juuli 1540 Tower) oli Inglismaa riigimees, Henry VIII lähim kaastööline aastatel 15321540. Cromwell oli lihtsat päritolu, tema isa tegutses kas riidetöölise, õllemüüja või sepana. Kuni 1512. aastani pole tema elust peaaegu midagi teada. Sel aastal töötas ta aga riidekaupmehena Firenze pankuriperekonna Frescobaldide heaks. Tal tekkisid tihedad suhted ka mitmete kõrgvaimulikega ning 1514. aastal võttis kardinal Thomas Wolsey, samuti lihtsat päritolu mees, kes oli aga selleks ajaks tõusnud Henry VIII suurimaks usaldusaluseks, ta enda juurde tööle. Peagi hakkas Wolsey Cromwellile usaldama olulisi kiriklikke ülesandeid, hoolimata sellest, et too jäi endiselt ilmikuks. Wolsey soosingul hakkas Cromwell osalema ka poliitikas, olles 1520. aastatel parlamendi liige. 1529. aastal, kui Wolsey ebasoosingusse langes, õnnestus Cromwellil saada uue parlamendi, mis pidi hakkama arutama Henry abielu tühistamist, ...
Lõpuks nõuti neilt sõdurite ülalpidamist ja majutamist. · Paljud kalvanistid lahkusid Prantsusmaalt. 7.Milliseid abinõusid rakendas Parantsusmaal Colbert, et ellu viia merkantilistliku majanduspoliitikat? · Kutsus maale välismaa meistreid, õhutas kodanikke manufaktuure rajama, jagas riigikassast soodsaid laene. Kehtestas kõrged sisseveo tollid, ehitati maanteid ja kanaleid. 8.Too näiteid Louis XIV kui kultuurilembelisest kuningast. · Õukonnas peeti üleval muusikuid ja kirjanikke. · Korraldati teatrietendusi. · Pariisi rajati tähetorn, botaanikaaed ja raamatukogusi. · Prantsuse akadeemia töötas välja kindlad reeglid pr.keele rääkimiseks. 9. 1625. a võimule tulnud Charles I püüdis valitseda parlamendist sõltumatult. Kui parlament keelas kuningal uusi makse nõuda, saatis Charles I 1629 a. Parlamendi laiali.Charles I kiusas taga ka puritaane. Kuna nemad jäid usuliselt
1546. aastal tabas Martin Lutherit haigus. Reformaatorid jätkasid Lutheri tööd. Kaasamõtlejad läksid oma teed. Itaalia paavst Paulus III asutas inkvisitsiooni, et protestante jälgida. 16. saj keskel toimust Euroopas religiooni lõhestumine. Suur ususõda Kolmekümne aastane sõda kiskud pea kõik Euroopa suurriigid jõhkrasse sõtta. 1555. aastal lõhestab usk Saksamaa. 1609. aastal alanud suur kokkupõrge protestantide ja katoliiklaste vahel Hispaania kuningast Carlos I valiti Saksa-Rooma keisriks. Vaherahu Ferdinant I ja Carlos I vahel lõppes. Saksamaa muutus sõjatallermaaks Taani ja Norra kuningas astus sõjaväljale Taani valitseja Cristian IV sai lüüa Sõjad Euroopas muutusid ühtseks ja seotuks Suur ususõda Rootsi kuningas Gustav II Adolf tapeti Rootsi väed võttis üle Axel Oxenstierna. Rootsiväge ootas allakäik Rootsi oli Euroopa üks suurimaid riike, kuid kaotas kõik. Rahuläbirääkimised põhjustasid kaose
senjöörile osutatud sõjalistest või muudest teenetest. Vasallidel oli kohus kaitsta oma senjööri valdusi rünnakute vastu, osta ta välja vangilangemise korral vaenlaselt, osalemine nõupidamistel ja kohtupidamisel jne. Senjöör ei võinud seada alluvusvahekorda rüütlit, kes oli vasallisuhtes senjööri vasalliga, millest tuleneb ka põhimõte: "Minu vasalli vasall ei ole minu vasall". Sellised mitmeastmelised vasallisuhted valitsesid hierarhias kuningast kuni vasallideta üksikrüütliteni. Aadliseisuses isikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse eesotsas kuningaga kuulusid suurfeodaalid: hertsogid, parunid, krahvid, alamaadlisse põhiliselt rüütlid. Inglismaal nimetati kõrgaadlikke lordideks ja alamaadlikke džentelmenideks. Hispaanias oli kõrgaadlik grand ja alamaadlik hidalgo,
keldriluugivalgus, mis andsid pinget nii imelistele pühaku-legendidele kui ka tõetruudele portreemaalidele. Diego Velazquez (1599-1660) Ta oli suurim realist hispaania barokkmaalis 17. sajandil. Usulise temaatika asemel maalis ta maalis kaasaegseid inimtüüpe ja olmestseene. Isegi mütoloogilisele teemale andis ta olustikulise tähenduse (" Vulcanuse sepikoda"). Isiksusi hakkas Velazquez maalima pärast 1623. aastat, kui temast oli saanud Hispaaniakuninga õuemaalija. Tema portreed kuningast, tema perekonnaliikmetest ja ministritest olid psühholoogiliselt sügavad ja veenvad. Süngeilmelise paavsti Innocentius X portree kohta olevat portreeritav pahaselt öelnud, et portree on liiga sarnane. Õukonnas maalis Velazquez ka mitmeid olmestseenideks muudetud grupiportreid (,,Õuedaamid"). Velazqueze maalimislaadi üheks lähtekohaks oli Caravaggio looming, kuid sellega võrreldes on Velazqueze looming varjunditerikkam, värvikam, heledam ja õhulisem
01.03.2018 Vladislav Virtonen Arutlus ajaloos Mille poolest erines keskaja aadli väärtuskoodeks tänapäeva väärtustest Keskaja aadli väärtuskoodeks oli minu arust keerukas ja suurepärane viis hea isiku kasvatamiseks, isegi tänapäevasel määral. Võrreldes seda tänapäevaste väärtustega on näha palju nii sarnasusi, kui ka erinevusi ning just sellest tuleb jutt selles arutluses. Aadel kui seisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Feodaalne läänipüramiid kossneski peamiselt aadlikest - alates kuningast ja lõpetades väikevassalidega. Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks: kõrgaad...
ähmastumine, mürgiste värvidoonide eelistamine, seletamatu päritoluga valguse kujutamine. DIEGO VELAZQUEZ : · Usulise teema asemel maalis kaasaegseid inimesi ja -elu. Isegi mütoloogilisele teemale andis ta olustikulise tähenduse (,,Vulcanuse sepikoda") . · Isiksusi hakkas Velazquez maalima pärast seda, kui temast oli saanud Hispaania kuninga õuemaalija. · Maalis palju portreesid kuningast, tema perekonnaliikmetest ja ministritest ning need maalid olid psühholoogiliselt sügavad ja veenvad. · Kunstnik oskas hästi maalidel edasi anda tekstiili eripära (eristatavad riidematerjalid). · Grupiportree ,,Õuedaamid" Keerulise ülesehitusega maal. Esiplaanil väike infanta Margareta õuedaamide ja kääbuste seas, molberti juures seisev kunstnik (tema ise) maalib portreed kuningapaarist, kelle peegeldus paistab
Lanka ja Maldiivid. NIMI Nimi India tuleneb Induse jõe nimest, mis pärineb vanapärsia sõnast hindu. Selle allikas on sanskriti Sindhu, Induse jõe ajalooline nimi. Muistsed kreeklased nimetasid indialasi Indoi () ehk "Induse inimesed". India konstitutsioonis ja mitmes India keeles samaväärse ametliku nimena ka nime Bharat (hääldus Mall:IPA-hns).Nimi Bharat tuleneb hindu pühakirjades mainitud legendaarsest kuningast Bharatast. Samuti kasutatakse India kui terviku tähistamiseks nime Hindustan (Mall:IPA-hns). See pärsiakeelne sõna tähendab "hindude maad" ning viitas enne 1947. aastat Põhja-Indiale ja Pakistanile. India lipp India embleem Riigihümn Jana-Gana-Mana Pealinn New Delhi Pindala 3 287 590 km² Riigikeel(ed) Hindi, inglise Rahvaarv 1 210 193 422 (2011)[1] Rahvastiku tihedus 368 in/km²
Kuningas Oidipuse elulugu Kuningas Oidipuse elulugu räägib noorest kuningast, kellel hoolimata suurtest püüdlustest, ei õnnestu oma saatust muuta. Ta oli tark, täis elutahet ja oma rahvale ustav Teeba linna valitseja, kellel oli armastav naine ja lapsed. Ta oli pealtnäha vapper ja tugev kuningas, kuid sügaval sisimas piinas teda tõde. Kes ma olen? Kuningas Oidipuse elu sai alguse Teebas, kus ta sündis kuningaperre, ent ta ei olnud oodatud laps. Oidipuse isale, Laiosele oli oraakel Teresias ennustanud, et sünnib poeg, kellele
ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Raamatu ainestik on pärit Teeba saagadest, mis jutustavad Kadmose soo (labdaniidide) täielikust hävitamisest nende põlispattude pärast. Teose materjal on pärit Vana-Kreeka müütidest kuningas Oidipuse kohta. Jutt käib noorest kuningast, kellel, hoolimata suurtest püüdlustest, ei õnnestu oma ettekuulutatud saatust muuta. Teose alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda omariiki ülihästi. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennastvihkavaks meheks. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta. Küsimused - kes on Laiose mõrvaja? kes on Oidipuse vanemad? - pingestavad tegevust ja seovad tragöödia tervikuks. Vastused küsimusele leitakse alles teose
sõber, kes tundis ta kohe ära ja paljastas pettuse. Martinello peksti läbi. Valvesalk päästis mehe ja viis ta kohtusse varga maine all. Kui mehed kõik ausalt ära olid rääkinud, pääses Martinello poomisest ja valitseja kinkis isegi meestele ülikonnad. See jutt näitab, et rahvas ei sallinud pettureid ja ausus oli kõrgel kohal. Oluline oli ka abielu ja truudus oma kaasa vastu. Tooksin siinkohal näiteks kolmanda loo, mis oli Langobardide kuningast Agilulfist, kes abiellus Authari lese Theodelindega. Tallipoiss armus meeletult kuningannasse, ta ei suutnud oma tundeid varjata ja mõtles end ära tappa. Enne surma tahtis ta aga proovida oma õnne kuningannaga. Poiss uuris välja, millise välimusega kuningas oma naist öösiti külastab ja muretses endale samasuguse rüü. Ühel öösel vallatleski poiss kuningannaga. Kuningas sai sellest teada, et keegi tema teenritest kuningannat kurjalt ära kasutanud oli ja otsustas välja uurida
5. Too välja olulisemad ümberkorraldused 1789-1790. Aastatel? – Kaotati seisuslikud õigused, talupojad vabastati teotööst, kaotati ka kirikuhümnis, võeti vastu „inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioon“ 6. Milline riigikord kujunes 1791. Aasta põhiseadusega? – Piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia. kohtuvõim valitud kohtunikel, seadusandlik – monarhia pooldajad ja saadikud. 7. Millal kuulutati Prantsusmaa vabariigiks? Mis sai kuningast? – 22. Septemberil 1792. Aastal kuulutas Rahvuskonvent Prantsusmaa vabariigiks. Kuningas vabastati hiljem hukati. 8. Millistel poliitilistel seisukohtadel olid jakobiinid? Kes oli nende toetajaskond? – Juhtroll. 9. Miks kehtestasid jakobiinid terrori? Millised olid selle tagajärjed? – Nad nägid seda ainsa päästmise vahendina revolutsioonil. Tagajärjed: 50 000 inimest hukati. 10. 9
saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Raamatu ainestik on pärit Teeba saagadest, mis jutustavad Kadmose soo (labdaniidide) täielikust hävitamisest nende põlispattude pärast. Teose materjal on pärit Vana-Kreeka müütidest kuningas Oidipuse kohta. Jutt käib noorest kuningast, kellel, hoolimata suurtest püüdlustest, ei õnnestu oma ettekuulutatud saatust muuta. Teose alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda omariiki ülihästi. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennastvihkavaks meheks. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta. Küsimused - kes on Laiose mõrvaja? kes on Oidipuse vanemad? - pingestavad tegevust ja seovad tragöödia tervikuks
Teiseks demokraatia plussiks võib pidada, selles välja arenenud heaoluühiskonda, mis garanteerib rohkematele inimestele, nii sotsiaal,- kui ka poliitilised õigused. Näitena võiks kasutada Taanit, kus heaoluriiki täiendab tugev vabamõtlemise, rahvahariduse ja kodanikujulguse traditsioon ning sügav soov demokraatlikke väärtusi kaitsta. Kui Hitler vallutas Teise maailmasõja ajal Taani ning nõudis, et juudid märgitaks kuusnurgaga, teatasid taanlased, et panevad kõik, kuningast alates, endale kuusnurga rinda. See oli julge samm taanlaste poolt kaitsta demokraatlikke väärtusi olukorras, mis ei pruukinud nende jaoks hästi lõppeda. Demokraatialgi on puudusi ja mõned neist on juba selgelt välja paistnud minevikus. Näiteks saab demokraatlikute valimiste kaudu ka demokraatia vastavas riigis lõpetada. Kui valimistel tuleb võitjaks diktaatorlik juht, nagu näiteks Adolf Hitler, kes tuli võimule Saksamaal 1933, ja ta on
Ta on heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine. Kreon on kuninganna vend, kuninga sõber ja abiline, ta on väga heatahtlik inimene. Tähtsaim omadus ta juures on see, et mees on truu oma valitsejale ja ennastohverdavalt aus. Kuninganna Iokaste on naiselik ning linnarahvale väga sümpaatne daam. Ta sünnitab Oidipuse ja hiljem talle ka 4 last. Iokaste on truu oma abikaasale, toetades teda igati. Pime ennustaja Teiresias hoolib oma kuningast ja püüab teda tõest säästa, kuid on sunnitud tõtt rääkima. Kuningas Oidipuse kasuisa Kotintose vürst Polybos ja kasuema Merope lapsendasid Oidipuse, kuna olid lastetud. Siiski jätkus neil halastust ja armastust võõra hüljatud lapse vastu. Karjane, kelle kohustuseks oli vastsündinud laps surma saata. Kaastunde tõttu andis ta lapse kasvatada, mitte ei jätnud teda surema. Jumalaid iseloomustati kui tarku, õiglasi, inimlike omadustega ennustajaid,
Kuningas Utheril oli nõuandja Tark Merlin , kelle abita ta ei oleks oma vaenlasi võitnud. Kui neile oli poeg sündinud , tõi see kaasa suurt piina. Merlin ennustas Utherile, et ta jääb haigeks ja sureb palaviku kätte , siis aga satub tema poeg Arthur, kõigi õigete brittide lootus , surmaohtu, sest paljud vaenlased tahavad teda tappa. Nii lasi Uther oma poja Merlinil viia kindlasse varjupaika kuni meheikka jõudmiseni .Arthur sai kuningast , kui oli seda tõestanud . Ta tõmbas välja kivist mõõga kus oli kirjas ,et see kes selle mõõga kivist välja tõmbab,on Britannia õigupärane kuningas.Paljud mehed püüdsid ,kuid ainult Arthur suutis seda.Nii sai Arthur teada , et ta polegi õilsa sir Hectori poeg.Nii algasid seilused Britannias. Arthur sai endale Järveemanda käest võimsa mõõga , Excaliburi. Senikaua kui mõõga tupp on Arthuri puusal ei kaota ta tilkagi verd. Kohe algul varastas
noorukina esines võidupidustustel. Sappho (ka: Sapfo) oli Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog, kes sündis Lesbose saarel. Tema sünniaeg jääb vahemikku 630612 eKr, surmaajaks dateeritakse sageli 570 eKr, ehkki see päris kindel pole. Sünnikohaks arvatakse olevat, kas Eresos või Mytilene Lesbose linnad. Enamik tema kirjatööst on hävinenud, kuid tema tohutu maine nii pedagoogi kui lüürikuna on säilinud. ,,Kuningas Oidipus" Jutt käib noorest kuningast, kellel, hoolimata suurtest püüdlustest, ei õnnestu oma ettekuulutatud saatust muuta. Teose alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda omariiki ülihästi. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennastvihkavaks meheks. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta. "Kuningas Oidipus" on kirjutatud u. 429-425 a. e.Kr. Teose sündmustik toimub Teeba linnas ajal, mil on liikvel kõikehävitav katk
Minu veetlev leedi Film on valminud aastal 1964 ja rezissööriks on George Cukor. Filmi peategelasi mängivad Audrey Hepburn (Eliza Doolittle) ja Rex Harrison (Henry Higgins), kõrvaltegelasteks on Stanley Holloway (Alfred Doolittle) ja Wilfred Hyde White (kolonel Pickering). Muusika autor on Frederick Loewe, kes kirjutas ka algsele muusikalile kogu muusika. Filmi peategelasi mängivad Audrey Hepburn (Eliza Doolittle) ja Rex Harrison (Henry Higgins), kõrvaltegelasteks on Stanley Holloway (Alfred Doolittle) ja Wilfred Hyde White (kolonel Pickering). Eliza Doolittle on agulis elav naine, kes müüb tänaval lilli. Tema tugev kokni aktsent, ei lase tal saada lillepoes müüjaks. Samuti puuduvad tal head kombeid ja ta ei suhtle just kuigi viisakalt, samuto on ta harimata, riiakas, kangekaelne. Kuid Eliza suudab endast nii palju lugu pidada, et isegi raha puudumisel pole olnud nõus oma keha müüma. ...
· Babüloni rippuvad aiad- Babüloni kuningalossi katusele ha müüridele rajatud nn. Rippuvad aiad, kus kasvasid lilled ja viljapuud. Üks seitsmest maailmaimest. · Kiilkiri- kirjasüsteem, millemärgid koosnesid savitahvlitele vajutatud kiilukujulistest jälgedest. Kiilkirja osatakse tänapäeval lugeda. · ,,Gilgames" muistne sumeri eepos kuningast Gilgamesist, kes oli pooljumal, poolinimene; ,,Gilgames" on arvatavasti vanim kirjateos maailmas. · Astroloogia- ennustamine tuleviku kohta mitmel moel, näiteks ennustati unenägude põhjal, taevakehade liikumise järgi, jumalatele ohverdatud loomade siseelundeid uurides. · Astronoomia- täheteadus, vaadeldi taevakehade liikumist. Targemad tähetargad teadsid enamvähem täpselt ka kuu ja päikesevarjutuste tähtaegu
Vastutasuks kaitse eest lubas vasall senjöörile lõpmatut ustavust ning lubas, et läheb talle sõjas appi. Senjööril ja vasallil olid oma õigused ja kohustused. Näiteks vasall pidi pakkuma senjöörile rahalist ning sõjalist abi ning nõu. Senjöör aga eestkostet, ülalpidamist ning kaitset kohus. Nende suhet vormis-tati truudusvandega. Kui üks pool kohustuste täitmise lõpetas, siis vasallisuhe katkestati. Feodaalide asetumist tähtsuse järjekorras kuningast rüütliteni hakkati nimetama feodaal- seks hierarhiaks. Lääne-Euroopas feodaalses hierarhias kethis põhimõte '' Minu vasalli va-sall ei ole minu vasall '', mis tähendas, et näiteks kuningas võis esitada nõudmisi oma vasallidele ( hertsog&krahv ), aga ei tohtinud esitada nõudmisi nende vasallidele. See põhi-mõte kujunes välja, kuna oli hädasti vaja sõjaväge. Karl Suure ajal olid feodaalid päris kuulekad, kuid mida nõrgemaks valitsejate
sest tänapäevalgi kujutatakse kirikutes Jeesuse kuju ristil ja maale väikesest Jeesusest Maarja süles. Samuti, võib paljudes kirikutes tänapäevalgi näha laemaale. Nüüdisajal on hakatud ristiusuaegseid maale taastama, kuna need annavad pildi tolle aja kunstist, kultuurist, religioonist ja ajaloost. Kurb on aga see, et Jeesust on vaid kujutatud väikese lapsena või ristil surevana. See jätab varju tõiga Jeesusest, kui suurest kuningast. Samuti kujutatakse Jeesust haiglaslikult kõhna väljanägemise- ja pikkade sagris juustega, mis ei tee teda valitsejana inimesele väga ligitõmbavaks ja väärikaks.
aga kindral Charles François Dumouriez, üks ägedamaid sõjapooldajaid. Samas puhkes ka sisevõitlus, kui kuningas keeldus mõningaid abinõusid sissetungi peatamiseks kasutusele võtmast. Ta vallandas ka zirondiinidest ministrid ning pani asemele föjaanid. Markii La Fayette püüdis läbi viia riigipööret, kuid et tal puudus nii rahva kui ka kuninga toetus, siis pidi ta sellest plaanist peagi loobuma. Vasakpoolsemad jõud koondasid aga omakorda jõude, et kriitilises situatsioonis kuningast vabaneda ning luua uus võimuorgan, Rahvuskonvent, mis asjad oma kätte võtaks. Esialgu polnud aga ikka veel selge, kas Prantsusmaa jääb kuningriigiks või saab tast vabariik. Prantsuse vabariik sattus kriisiolukorda seoses lüüasaamisega sõjatandril ning majandusraskuste tõttu.Kriitilises olukorras leiti, et zirondiinidest ministrid ja valitsusasutused on muutunud teovõimetuks. Aprillis 1793 otsustas Konvent luua erakorralise võimuorgani--
James I suhtles palju Hispaaniaga, keda parlament pidas peamiseks vaenlaseks. Charles I, kuulutas välja sundlaenu ja kogus makse, mida parlament ei olnud kinnitanud. Võeti vastu Õiguste Petitsioon, sest parlament pidas vajalikuks kaitsta isikuvabadusi ja omandiõigusi. Sotimaal puhkes Charles I maksude vastu ülestõus ja palgasõjaväe jaoks ei jätkunud tal raha. Peale vaherahu Sotlastega vajas kuningas parlamendi abi. Parlament hakkas kohe kuninga vastu võitlema. Parlament muutus kuningast sõltumatuks. Tegelik võim riigis parlamendi kätte. 19. mail 1649 kuulutati välja vabariik. Täidesaatva võimu organina loodi. 1679 koostati Isikuvabaduste Akt. Võis vahistada ainult kohtuniku kirjaliku korralduse alusel. Tõusis troonile James II. Mary ning tolle mehe Oranje Willemi pooldajad viigid (liberaalid), Jamesi omad toorid(konservatiivid). Troonile kutsuti Willem ja Mary. Võeti vastu õiguste bill, mis reguleeris parlamendi õigusi kuninga võimu piiramisel:
· ,,Autoportree maastikuga" Lucas Cranach(vanem) 1472-1553 · Maalija, graafik · Usupildid, portreed, antiikmütoloogia(kaasaegsus) · Väikeformaadilised, maneristlikud · Kujutatud koketeerimist, naiivset erootikat- aristokraatide silmarõõmuks · ,,Veenus ja Cupido"(lk 98) Hans Holbein(noorem) 1497/98-1543 · Suurim Saksa portreistist(ajastu suurimaid portree maalijaid) · Londoni õuemaalija- portreed kuningast ja õukondlastest · ,,Inglise kuninga Henry VIII portree" · Detailitäpn, külmalt objektiivne · ,,Erasmus Roterdamist" · ,,Sir Thomas More" · ,,Saadikud" 3. arvestus Power Point Natüürmort barokki ajal Borokk 17. saaj. Ühised tunnused: · Kummaline- lopergune pärl · Dekoratiivne toredus · Kaunistuste kuhjamine, üleüldine lopsakus · Liikumine · Pinge · Kontrastid · Üksikosade allutamine maalilisele tervikule · Kat
Sõda lõppes 1721. aastal Uusikaupunki rahuga, mille kohaselt liideti Ingeri-, Eesti-, ja Liivimaa Vene riigiga. Kumb ajajärk oli Eestile positiivsem? Peale Rootsi võimu kehtestamist siin sai Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgemaks valitsusametnikuks kuningale alluv kindralkuberner. 1660 sai Rootsi troonile Karl XI, kes alustas iseseisvat valitsemist alles 1672. alustas ta reduktsiooni. reduktsioon, mis algul küll ei meeldinud sinnamaani kuningast üsna sõltumatutele aadlitele Rootsile kasulik, sest see aitas katta olulise puudujäägi eelarvest, lisaks elatas provints nüüd end ise ja see omakorda soodustas hariduselu ja kirikuolude arengut. Pärast Põhjasõda , kui kogu Eesti oli Vene võimu alla, kuulutati välja Balti erikord. Koos mõisatega said aadlikud tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Vene keskvõimu kõrgemaks esindajaks said kindralkubernerid
raamatuid oma vaga ja töökas õpetustega, Kenfist püüdis teha 'jumalalinna' Inglismaa Paavst kartis keisriga Henry VIII Kuningast saab TULEMUS: tülli minna. kirikupea, Anglikaani kiriku kloostrite väljakujunemine, sulgemine, kiriku ladinakeelsed missad maavaldus langes asendati inglisekeelsetega
juhid. Kuninga kutsel pidid nad koguma kokku oma sõjaväed ning ühinema kuninga armeega. Selleks, et sõjamehi saada, läänistasid nad omakorda maa edasi parunitele, kes oma maad veel omakorda rüütleile läänistasid. Rüütlid väikefeodaalidena said niipalju maad, et oma varustust ja kaaskonda üleval pidada. Kuningas sai oma riigi Jumalalt ning üldlevinud oli arusaam, et Jumal ongi kõrgeim senjöör. Feodaalide asetumist tähtsuse järjekorras kuningast rüütliteni nimetatakse feodaalseks hierarhiaks. Lääne-Euroopa feodaalses hierarhias maksis põhimõte: "Minu vasalli vasall ei ole minu vasall", mis tähendas, et kuningas võis esitada nõudmisi oma vasallidele, so hertsogitele ja krahvidele, kuid ei tohtinud esitada nõudmisi nende vasallidele, so parunitele ja rüütlitele. Tugeva valitseja (nt Karl Suure) valitsemisajal olid feodaalid kuulekad, kuid nõrkade valitsejate ajal
Second level Click to edit Master text styles Third level Second level Fourth level Third level Fifth level Fourth level Fifth level Maalijad Mandri-Euroopast Kuninga õukond kunsti telliti enamasti Mandr-Euroopa barokkstiili kunstnikelt, kes elasid Inglismaal. Neis kuulsam oli Anthonis van Dyck, kes maalis kuningast ja aadlikest portreesid.(4) Kuningat ülistavate maalide autor oli Peter Paul Rubens(3) Peale seda toimunud revolutsioon mõjus tõrjuvalt igasuguse kunsti suhtes. Anthonis van Dyck Charles I Click to edit Master text styles Second level Click to edit Master text styles Third level Second level Fourth level Third level Fifth level Fourth level
· ,,Püha Teresa ekstaas." · ,,Apolloni ja Daphne."inimkeha ja juuste muutumine · Peetri kiriku baldahhiin BAROKK HISPAANIAS 17.sajandil TUNNUSED: Hispaania · Tellijaks õukond ja kirik · Elulähedus DIEGO VELAZQUEZ 1599-1660 · suurim realist · tõetruu · ,,Vulcanuse sepikoda." - kaasaegsed inimtüübid ja olmestseenid · Kuningas Felipe IV õuemaalija 30 maali kuningast · ,,Õuedaamid." · ,,Innocentius X portree." · ,,Breda alistamine." BARTOLOME ESTEBAN MURILLO 1618-1682 · Eriti hinnatud on reaalsed zanripildid tänavapoistest · ,,Noor kerjus." · Usutemaatilistes palju teatraalsust ja ilutsemist · ,,Madonna ja laps." Barokkmaal HOLLANDI Tellijaks kodanlus maalide eesmärk! · kodu kaunistamiseks
orgudes. Samal ajal leidus seal kive ja puitu, kulda, hõbedat ning rauda. Riigi pealinn oli Hattusa V-Aasia keskosas tänapäeva Türgi Anatoolias. Linna ümber olid tugevad müürid ja selle keskel kuningaloss. Kuningas juhtis sõjaväge ja korraldas riigiasju, aga pidi arvestama ülikutest nõukogu arvamusega. Riik koosnes pigem mitmest erinevast riigist hetiitide ülemvõimu all, kui ühtsest riigist. Pärast surma sai kuningast jumal. Enamus hetiite olid vabad põlluharijad ja karjakasvatajad, väiksem osa tegeles käsitööga. Orjasid oli küllaltki palju. Hetiitide sõjaväe peajõu moodustasid hobukaarikud. Hetiidid leiutasid kodaratega ratta. Nendes oli kaks meest: üks juhtis ja teine võitles. Seda toetasid hästi treenitud jalamehed, kellel oli lühikesed kõverad mõõgad ja sõjakirved. Hetiitide kõrgaeg oli 1400 eKr, kui vallutati Süüria ja osa Mesopotamiast. Süürias põrgati kokku egiptlastega. 1286
Hiljem maksab mees talle kätte, samamoodi nagu peteti teda ja naine jääb ilma kogu oma varast. Kärt Johanna Ojamäe 10A Üheksas novell, mida lugesin räägib daamist, kellel on kaks austajat. Kahjuks ei armasta naine kumbagi ja mõtleb nendest lahti saamiseks kavala plaani. Plaan õnnestub ja naine saab oma tülikatest austajatest lahti. Viimase päeva novell, mida lugesin, räägib kuningast, kes on armunud ühte neiusse. Kuningas otsustab tüdruku röövida ja räägib oma kavatsustest krahv Guidole, kes teeb talle selgeks, et uue kuningana on see tegu mõtlematu ja toob talle ainult hukatust. Kuningas mõistab, et krahvil on õigus ja paneb oma armastatu paari teise mehega. See lugu räägib, kuidas kuningas sai endast võitu ning oma suuremeelsuse tõttu suutis loovutada oma armastatu teisele mehele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
