Renessansiaegne teater Teater levis paljudes euroopa maades, kesksed olid inglismaa, hispaania (lope de vega, caldenog), itaalia teatri eripära comedia dell'arte. Oli ampluaa teater, näitlejatel olid kindlad rollid, mida nad esitasid. Tekst oli kirja pandud skemaatilise stsenaariumina mille põhjal näitlejad improviseerisid. zuseed kordusid. Väga palju kasutati keskaegsete frasside motiive. Lood keerlesid ümber noorte armastajate, nutikate teenijatüdrukute ja sarvekandjast abielumeeste ümber. Sagedased tegelased olid ka sarlatanist arst või hooplev sõjamees. Inglise teater. Professionaalne teater sai alguse inglismaalt 16 saj. seni rändasid trupid mööda maad ringi. Esineti põhiliselt võõrastemajade sisehoovides. Püsipaikne teater puudus. Esimese teatrimaja ehitas legendaarne inglise näitleja James Burbage. See asus londonist pisut väljas ja oli ümmargune ilma katuseta puuhoone. Tekkis arvukalt teisig...
13. Shakespeare kirjutatud tragöödia üks peategelane? 14. Mida tähendab renessanss(tulnud prantsuse sõnast renaissance)? 15. Inglise poliitik ,kirjanik 16. Kes kirjutas teose nimega "Dekameron"? Down 1. Milline tähtis inimene külastas tihti Gloobuse teatrit? 2. Teatri nimi,kus Shakespeare oli näitleja,näitekirjanik,teatri osanik? 3. Keda peetakse esseede rajajaks? 4. Keda peetakse tegelikult Shakespearei teosete autoriks? 6. Leiutati,seotud kirjutamisega? 7. Renessansiaegne kuulus kunstnik? 8. Kuulus Leonardo da Vinci maal? 10. Kes on "Jumalik komöödia" autor? 12. Shakespearei kirjutatud tragöödia? VASTUSED 1) ElisabethI 2) Gloobus 3) Montaigne 4) Bacon 5) Humanistid 6) Trükikunst 7) Michaelangelo 8) Mona Lisa 9) Firenze 10)Dante 11)Itaalia 12)Hamlet 13)Julia 14)Taassünd 15)Thomas More 16)Boccaccio
Renessanss 14.-16. sajandil Euroopas pr. renaissance - ümbersünd järgnes keskajale antiikaja kunsti/kirjanduse taassünd seati esile ühiskond,tähtsustati iseenda universaalsust inimeste usku jumalasse nõrgestasid: -leiutised(tükikunst,mikroskoop) -uued teoorias(Kopernik,Galilei,Gutenberg) -maadeavastused(Kolumbus,Vasco de Gama,Marco Polo) Renessanss on lahutamatu humanismist ja humanistide tegevusest. Nad olid veendunud inimeste piiramatus arenemisvõimes. Keskuseks sai Firenze. Kirjanikud Fransesco Petrarka-sonett Giovanni Boccaccio-novell Thomas Moore-utoopia Michel de Montaigne Fransesco Petrarca: ,, ...see vaid näib nii, et ma elasin vürstide juures, tegelikult elasid vürstid minu juures,'' 1304-1374 Oli päris Firenze lähedalt 1312. aastast elas Prantsusmaal ja õppis õigusteadust. 1327 nägi kirikus Laurat-naiest,kellesse kiindus ning kes inspireeris tema loomingut. Laura-mitmetähenduslik nimi: - loorber ehk kuulsuse sümbol - l'aura-...
romaanikirjanik, tuntuim teos ,,Don Quijote", ERASMUS ROTTERDAMIST varauusaja tähtsaim humanistlik õpetlane ja teoloogia doktor, MARY STUART traagilise elu tõttu tuntumaid Sotimaa monarhe, MARY TUDOR Prantsusmaa kuninganna, ELIZABETH II maailma ainus monarh, kes on samal ajal ka mitme iseseisva riigi pea, FELIPE II esimene Hispaania kuningas, HERTSOG ALBA - ????, NICCOLO MACHIAVELLI renessansiaegne itaalia filosoof ja teadlane, kuulsaim teos ,,Valitseja", ei uskunud, et valitseja saaks kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetodeid, GIORDANO BRUNO kinnitas Koperniku teooriat, süüdistati valeõpetuses, WILLIAM SHAKESPEARE inglise luuletaja ja näitekirjanik, inglise kirjanduse suurkuju, THOMAS MORE renessansiaegne humanist, tähtsaim töö ,,Utoopia" - terav ühiskonnakriitika koos julge nägemusega ideaalsest ühiskonnast, IGNATIUS LOYOLA jesuiitide ordu asutaja, IVAN IV
Arhitektuur sarnanes Itaalia renessanssiga, aga ajapikku kujunes välja täiesti uus stiil. Kõige rohkem mõjutasid kuningate ja aristokraatide tellimused. 5. Milline Euroopas esmakordselt kasutusele võetud kunstiliik sai alguse Saksamaal? Graafika ja trükikunst. 6. Mis mõjutas Eesti 16.saj kunsti? Mõjutasid pikaajalised sõjad, mis laastasid Eestit terve 16. sajandi jooksul. 7. Mille poolest erines Saksamaa renessansiaegne kunst Itaalia sama aja kunstist? Itaaliasse tõi renessanss vabanemistunde, Saksamaale see sellist tunnet ei toonud. Väga kaua püsis varasemast keskajast pärinev mõtteviis. Inimesed olid sakslaste maalidel enamasti karmid, kogukad ja maalähedased. Sakslastele olid võõrad Itaalia renessanssi sagedased helgusemeeleolud. 8. Millist maalikunsti liiki valdas suurepäraselt Hans Holbein ja kus ta tegutses? Ta oli suurepärane portreemeister
Renessanss. 14. sajandi lõpp kuni 16.sajand UUE EUROOPA TEKE Rooma katoliku kiriku ja kuninga vahel oli tüli. Ilmalikustamine tõi tihtipeale kaasa ka kriitilise või iroonilise hoiaku kiriku suhtes. Boccaccio ,,Dekameron" 1348 - 53 Muusika ilmusid vaimulike zanrite kõrvale ilmalikud ja alates 14. Sajandis avalduvad uuendused just ilmalikus muusikas. Rikaste ja kiiresti arevenate linnadega Põhja-itaalias kujunes kogu euroopale eeskuju andev varakapitalistlik ühiskond. Selles keskkonnas tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja nn. Humanistlik (inimeste lähtuv) mõtlemine. See mõtteviis erines põhimõtteliselt keskaegsest, mille väärtushinnangud olid inimesest kõrgemal. 14.sajandil toimusid itaalias esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompeji ja Herculaneum). Termin ,,renessanss" tähendab taassündi. Teaduste areng Suured maadeavastajad avastasid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Palju leiutisi : Kompass, püss...
WILLIAM SHAKESPEARE William Shakespeare (1564-1616) oli Inglismaa renessansiaegne luuletaja ja näitekirjanik ja kõigi aegade kuulsamaid kirjanikke üldse. Elu William Shakespeare sündis köösner John Shakespeare'i perekonnas kaheksast lapsest kolmandana, oli vanim täiskasvanuks elanud poeg. Peetakse väga tõenäoliseks, et ta õppis kohalikus algkoolis. 18-aastaselt abiellus Anne Hathawayga. Koos sündis neil kolm last. 1587. aastal asus Shakespeare elama Londonisse. Seal töötas ta sulflöörina
saj Antonio Stradivari - oli itaalia kuulsaim viiulimeister. Barokk - oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja liialdustega Fuuga - on polüfooniline heliteos, mis on kirjutatud fuugavormis. Georg Friedrich Händel - saksa helilooja, Ta väljendas ennast peamiselt ooperizanris Josquin Desprez - oli renessansshelilooja, Josquin kirjutas nii vaimulikku kui ilmalikku muusikat. Kaanon - heliteos või selle osa, milles sama meloodia on erinevates häältes ajaliselt nihutatud. Krummhorn- renessansiaegne puupuhkpill Lauto - näppekeelpill, mandlikujulise kaanega kõlakorpus Madrigal - itaalia polüfooniline lauluzanr, mille sisuks on armastus või loodus Martin Luther - saksa kristlik teoloog ja augustiini munk Missa - traditsiooniline armulauaga jumalateenistus Motett - vaimuliku sisuga ja ladinakeelse tekstiga Ooper- muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes Oratoorium- koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel
sureb. Pärast surma tunnistatakse ta pühakuks ja nimetatakse San Ciappellettoks. Tol ajal ehk renessanssi ajal hakkas palju edasi arenema kaubandus, pangandus, arhitektuur, tööstus ja muu. Tolle aja inimest iseloomustab teadmistejanu ning uurimise ja avastamise tahe. Õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandus, filosoofiat ja igapäevast elu. Inimesi hinnati nende isiklike omaduste järgi, nagu tarkus, ilu ja julgus. Hakati väärtustama iha. Renessansiaegne riietus tõstis esile kehavorme ja jäsemeid. Mina arvan, et Dekameron on üpris tänapäevane, kui välja arvata katk ja see, et teos kirjutati seitse sajandit tagasi. Inimesi on samasuguseid ja nad teevad samasuguseid tegusid, samade põhimõtetega, aga teises kontekstis. See novellikogu on väga hea lugemiseks just noortele, sest siit õpib nii mõndagi.
Rahvusriikide tekkimisega tugevnes Lääne-Euroopas kuningavõim. Henry Tudor sai Inglismaa kuningaks 1485.a. Toimus pikaajaline kodusõda selle üle, missugune dünastia saab troonile. Prantsusmaa valitsejaks oli Francois I ( 1515-1547 ) Renessanss-16.saj. Tähendab taassündi. Tagasi tulid eeskujud antiikajast. Humanism-inimlikkus. Püramiidi tipus oli inimene, mitte jumal. Inimest nähti, kui ühte looduse osa. Ja inimest käsitleti Jumala loomingu tuppsaavutusena. Tähtsam renessansiaegne linn oli Firenze. Linnad muutusid väga rikkaks. Lorenzo Valla-pani aluse tekstiriitikale. Vergiliuse teos ,,Aeneis"-Vana-Rooma eepos. Boccaccio ja Dante ei kirjutanud oma teosed enam ladina keeles, vaid toscana keeles ja sellega panid aluse Itaalia kirjakeelele. Boccaccio ,,Dekameron" Dante ,,Jumalik komöödia" Petrarca ,,Africa" Trükikunsti leiutas Johann Gutenberg William Shakespeare toesed : Komöödiad:Suveöö unenägu, Tõrksa taltsutus.
MÕISTED: kirik ● kõik ristitud inimesed (kes nimetavad end kristlasteks; nn jumala rahvas); ● kristlike koguduste struktuuri üldnimetus; ● pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. klooster kiriku , söögisaali, raamatukogu , elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks , kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi. vaimulikud ordud sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused ning pühendusid kiriku huvide või usu kaitsmisele. ketserlus kiriku ametlikust õpetusest kõrvalekaldumine ...
Prantsusmaa Loodus ja maastik Prantsusmaa on Euroopa suurim riik, mis ulatub Põhjamerest Vahemereni. Maastik on väga vaheldusrikas, idas ja lõunas kõrguvad mäed ka Alpide tipp Mont Blanc (4810 m), mis on Lääne-Euroopa kõrgeim koht. Prantsusmaa tasandikke ilmestavad neli jõge Seine põhjas, lääne suunas voolavad Loire ja Garonne ning Genfi järvest Vahemerre voolav Rhône. Üldine info Poliitiline süsteem: vabariik Pealinn: Pariis Üldpindala: 550 000 km² Rahvaarv: 63,7 miljonit Rahaühik: euro Prantsusmaa naarberriikideks on: Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania Kultuur ja inimesed Prantslased armastavad kirglikult oma keelt. Prantslased Armastavad lugeda raamatuid. (prantslane loeb keskmiselt kuni 10 raamatut aastas) Prantsuse köök on üks paremaid Euroopas kokandus ja toidu nautimine on osa prantsuse kultuurist ja elustiilist. Click to edit Master text styl...
humanistideks võib pidada sofiste (kr sophia "tarkus", sophistes "tark"; sofistid olid Vana-Kreeka filosoofid, kes 5. sajandil eKr õpetasid tasu eest tarkust ja kõnekunsti) ja Sokratest, kes keskendasid oma tähelepanu mitte kosmose kui terviku teoreetilisele uurimisele, vaid inimesele. http://static.flickr.com/29/91526300_47b61d45b0_m.jpg 4 Ka renessansiaegne filosoofia oli humanistlik, kui tähelepanu pöördus jumalalt inimesele. Toonased mõtlejad ei olnud ateistid jumalat peeti ikka maailma ja inimese loojaks kuid inimene ei pidanud end enam maise olendina kõrgema jõu kõrval alaväärseks olevuseks. Itaalias alanud renessansi üks tuntumaid humaniste oli luuletaja Petrarca. Humanismi ideed levisid eelkõige ülikoolide ja raamatute vahendusel. 14. sajandi algul oli ülikoole vähe, üksnes
kunstimälestiste linn. Peale NotreDame'i väärivad rohkeist kirikuist tähelepanu Pariisi vanim kirik SaintGermaindesPrés (10.12. saj.), Napoleoni hauaga barokne Invaliidide varjupaiga kuppelkirik (arhitekt Jules HardouinMansart), klassitsistlik Panteon (Panthéon; arhitekt Jacques Germain Soufflot), Madeleine'i kirik, Saint Sulpice ning Montmartre'i mäge krooniv 20. sajandi alguses valminud SacréCoeuri kirik. Arhitektuuriansambleist on tuntuimad renessansiaegne Vogeeside väljak, klassitsistlik Concorde'i väljak ja südalinna suurim haljasala Marsi väljak, kus kõrgub Pariisi sümbol Eiffeli torn. Nüüdisaegset ehituskunsti esindavad raadiomaja, hiiglaslik Georges Pompidou kultuurikeskus, mis ehitati 19751977 turuhallide kohale, UNESCO hoone ja uued elamupiirkonnad. Pariisi suurimale kalmistule PèreLachaise'ile on maetud kuulsaid poliitika ja kultuuritegelasi, sealhulgas eesti kunstnik Eduard Viiralt. Pariis
Renessanss Mõisted: Ars nova – muusikastiil 14. sajandi Prantsusmaal Balletio – tantsulaul, villanella üks alaliik 16. sajandi teisel poolel Canzon – renessansiaegne heliteos pilliansamblile, algselt prantsuse šansooni instrumentaaltöötlus; polüfooniline instrumentaalpala dulcian – kahekordse roohuulikuga puupuhkpill (fagoti eelkäija) frottola – homofoonia tunnustega, korduva refrääniga laul fuuga – polüfoonilise muusika üks põhilisi vorme, arenes ricercarist gregooriuse laul – roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul homofoonia – mitmehäälsus, kus üks hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised
Rahvastiku tihedus: 390 in/ km². Lipp: punane-valge-sinine. Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Naaberriigid: idas Saksamaa, lõunas Belgia, põhja- ja läänerannikut uhub Põhjameri. Riigipiiri kogupikkus: 1027 km. Rannajoone kogupikkus: 451 km. Rahaühik: euro. Valitseja: kuninganna Beatrix. Pealinn Pealinn: Amsterdam, rajatud 1725. aastal. Elanike arv: 743000. Asukoht: Põhja-Hollandi provintsis. Vaatamisväärsused: renessansiaegne kirik Westerkerk, kunstimuuseum Rijksmuseum, Rembrandti maja. Olümpia: 17. mai 12. august 1928. Eestlased võitsid kaks kuldmedalit, mõlemad tulid maadluses Osvald Käpp, Voldemar Väli. Amsterdami lähedal on maailmajao üks suurimaid lennujaamu Schiphol. Suuremad linnad Rotterdam: Euroopa suurim meresadam Europort. Elanike arv: 605 000. Haag: Hollandi parlamendi Esimene ja Teine Koda, Rahvusvaheline Kohus. Elanike arv: 476 000.
Väga levinud oli topelthuulikuga salmei (sellest arenes pommer ja hiljem oboe). Eelkõige õukondlike rituaalide juurde kuulusid trompeti ja trombooni eelkäijad Mängiti krummhorn`i (tõlkes ,,kõver sarv"), mille puhumine nõuab parajalt füüsilist jõudu Keelpillidest kasutati palju näppekeelpille, juurde tulid ka poogenkeelpillid. Näppepillidest oli kõige levinum harf, mis tuli mandrile Briti saartelt. Fiidel`ist (lamedapõhjalise kõlakastiga poogenpill) arenes renessansiaegne vioola ja 16.saj lõpul viiul. Samuti tunti ümarapõhjalist araabia päritolu lautot , mis sai hiljem, 16. ja 17. saj. üheks Euroopa levinumaks pilliks. Kandle-sarnaselt kolme- või nelinurkselt kõlakastile pingutatud keeltega psalteerium`i võidi mängida näppides, poognaga või ka keeltele lüües. See, ainult keskajal tuntud pill, oli klavessiinilaadsete pillide eelkäija. Rebekk pooliku pirni kujulise kõlakastiga poogenpill Simbel e
hakkas. Madalmaade kunsti suurimaks saavutuseks on van Eyckide poolt loodud Genti altari maalid 1432.aastast. Jan van Eyck on tuntud ka kui hea portreemaalija, tema maal "Arnolfini abielupaar" on täiesti erinev gooti ja itaalia vararenessansi maalidest. Maali tellijaks on Itaalia kaupmees Giovanni Arnolfini. Noorpaari kujutades on kunstnik rõhutanud kahte külge: kujutatavate isikupära ja meest-naist siduvate inimlike tunnete tõsidust ning pidulikkust. Meisterlikult on edasi antud renessansiaegne interjöör. Pärandiks keskajast on sümbolite kasutamine: Koerake noorpaari jalgade ees sümboliseerib truudust, süüdatud küünlad aga valvelolekut koduõnne pärast. Alles 16.sajandil hakkab renessansi stiil Madalmaadesse jõudma. Itaalia kunsti mõjul hakatakse nägema vormi ühtse tervikuna. Koos humanismiga tuleb ka Madalmaade kunsti lihtinimene ja talupoeg. 16. sajandi üht suurimat Madalmaade maalikunstnikku Pieter Brueghel vanemat
Väga levinud oli topelthuulikuga šalmei (sellest arenes pommer ja hiljem oboe). Eelkõige õukondlike rituaalide juurde kuulusid trompeti ja trombooni eelkäijad Mängiti krummhorn`i (tõlkes „kõver sarv“), mille puhumine nõuab parajalt füüsilist jõudu Keelpillidest kasutati palju näppekeelpille, juurde tulid ka poogenkeelpillid. Näppepillidest oli kõige levinum harf, mis tuli mandrile Briti saartelt. Fiidel`ist (lamedapõhjalise kõlakastiga poogenpill) arenes renessansiaegne vioola ja 16.saj lõpul viiul. Samuti tunti ümarapõhjalist araabia päritolu lautot , mis sai hiljem, 16. ja 17. saj. üheks Euroopa levinumaks pilliks. Kandle-sarnaselt kolme- või nelinurkselt kõlakastile pingutatud keeltega psalteerium`i võidi mängida näppides, poognaga või ka keeltele lüües. See, ainult keskajal tuntud pill, oli klavessiinilaadsete pillide eelkäija. Rebekk – pooliku pirni kujulise kõlakastiga poogenpill Simbel e
pärjati. Tuntuks sai ta tänu luule sonetid ja eepiline poeem. · Goovanni Boccaccio (1313-1375) oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjanduszanri rajajaks. Tema kuulsaimaks teoseks on ,,Decameron". See mõjub inimliku elurõõmu avaldusena ränga masenduse ajal. · Lorenzo Valla (1407-1457) Itaalia humanist ja õigusteadlane. Ilmutas järjekindlat kriitilist suhtmuist muistsetesse autoriteetidesse. · Niccolo Machiavelli (1469-1527) Oli renessansiaegne Itaalia poliitik ja filosoof. · Erasmus Rotterdamist (1466-1536) oli varauusaja tähtsaim humanistik õpetlane. Ta avaldas koos komentaaridega Uue Testamendi kreekakeelse teksti ja tõlkis ka selle ladina keelde ning vaidlustas sellega kogu keskaja käibinud Vulgata autoriteedi. · Thomas More (1478-1535) Inglise humanist, kes oli hariduselt jurist. Tundis huvi kreeka keele ja kultuuri vastu. Tema tuntuim töö oli ,,Utoopia". See oli terav
Õppejõud ja üliõpilased olid seisuslikult võrdsed vaimulikega. Valdav osa ülikoole sai oma asutamisõiguse ja privileegid paavstilt. 5. sajandil süstematiseeriti antiikaja teadused 7 „vabaks kunstiks”. 6. sajandil need rühmitati: kvardiivium: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika triivium: grammatika, retoorika, dialektika 8. Millistes eluvaldkondades avaldusid renessansile iseloomulikud tunnused? Arhitektuur, kujutav kunst, kirjanuds, rõivamood. 9. Too välja üks renessansiaegne isik ning kirjelda humanistlike ja renessanslike ideid läbi tema eluloo. Erasmus Rotterdamist-katoliku preester, kuid ühtlasi ka humanist ja ususallivuse kuulutaja. Tahtis ära hoida veriseid ususõdu. 10. Mis olid maadeavastuse põhjuseks? Ø vajadus idamaiste vürtside järele Ø india kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid Ø uudishimu ja seiklusjanu
Ajaloo kontrolltöö küsimused Ilmalik ja vaimulik võim Euroopas lk 130137 Ristisõdade põhjused ja tulemused lk 138145 Ülikoolid ja skolastika lk 154161 Renessanss ja humanism lk 162169 Suured maadeavastused lk 170177 Reformatsioon ja vastureformatsioon lk 178183 1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? 2. Iseloomusta 1054. aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele. 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? 4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid. 5. Too välja ristisõdade põhjused. 6. Iseloomusta ristisõdade tulemusi. 7. Kirjelda keskaegsete ülikoolide tegevust, korraldust. 8. Millistes eluvaldkondades avaldusid renessansile iseloomulikud tunnused? 9. Too välja üks renessansiaegne isik ning kirjelda humanistlike ja renessanslike ideid läbi tema eluloo. 10. Mis olid maadeavastuse põhjuseks? 11. Iseloomusta konkreetsetele näidetele tuginedes eurooplaste suhtu...
senjöörile surmani truu vasall, vaid üksikisik, kes teostab ennast iseseisvalt ja edukalt. Asjad ja teod hakkasid kaotama sümboolset tähendust, maailm muutus ühtseks ja ühemõõtmeliseks. Renessanslik moraal. Moraali üheks probleemiks eesmärgi ja vahendite suhe. Renessansiinimene kaldub saavutama oma eesmärke vahendeid valimata. Renessansikunsti üks populaarsemaid kangelasi on Taavet, kelle võit Koljati üle polnud eriti rüütellik. Ihelikkuse hindamist näitab ka renessansiaegne riietus- see tõstab esile kehavorme ja jäsemeid, näiteks nõnda, et härrasmehe sukkpükste sääred võisid olla eri värvi. Uusplatonism ja jumalikud reeglid. Reeglites peitub nii tõde kui ka ilu. Kunsti eesmärk pole mitte nähtava looduse jäljendamine, vaid ilusate teoste loomine reeglitele toetudes. Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias. Tuntust võitsid peamiselt need ehitusmeistrid, kujurid ja maalijad, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ning tundsid
Barokk 17.saj 18.saj I pool Sõna ,,barokk" on pärit portugali keelest (barocco ,,lopergune pärl"). Barokk kasvas välja renessansist, oli rohkem kokkuvõttev kui uunendav ajastu. Renessansiaegne harmoonilisus asendus rahutu liikumise, teatraalsuse, liialdusega kõkides kunstiliikides. Ehitati suurejoonelisi kirikuid ja losse, mis olid kaunistatud ornamentide, reljeefide, kujude ja sammastega. Rajati uhked pargid kunstipäraselt pügatud põõsaste ja lillepeenardest mustridega. Muusikas arenesid erinevad stiilid nii maade kui muusikaliikide kaupa. Heliloojad pidid oskama kirjutada erinevat muusikat (teatri-, kiriku-, kodumuusika jm). Uued jooned muusikas:
süütus.Hekk eristab head kurjast. Tuvi püha vaim. Adam ja Eva meenutavad inimkonna pattu, et inimene on jumala armust ilma jäetud. Kuldäärised mantlil - taevane kuninganna. · K perspektiiv koonduv kaaristu. Keskmes Maarja, eraldi ava taustal. Detailne. Koloriit kogu pildi ulatuses sama, ei erista kaugust. Suurus väheneb. Tool kui mosaiik. Ruumi sügavuses vari. Sandro Botticelli (1444-1510) "Venuse sünd" Esimene renessansiaegne mütoloogiline maal Õp.lk.55 BOTTICELLI "Venuse sünd" VEENUSE SÜND (1484) · Firenzes · M- tempera lõuendil · T Veenus (Aphrodite) sünd merevahust. Läänetuul Zephyros ja Chloris (Flora) Nümfid. · S roosid Veenusele pühitsetud, loodi tema sünnihetkel. Armastuse sümbol. Nümf personifitseeritud (elutu mõiste inimese kujul) aastaaeg, kevade sümbol. Lillelised rõivad ajastu mood. Häbelik poos
· ,,De Teum" 1990/2002 · ,,Magnificat" 1989 · ,,Kanon pokajanen" 1997 · ,,Da Pacem Dominae" 2004( 2007. a sai ühe loo eest grammi) · Pärt on end nimetanud kirikuakustikamuusikuks, sest tema teosed kõlavad kirikuruumides hästi · ,,Aadama itk" sai 2014. a grammi ( dirigent Tõnu kaljuste) · (A. Pärt sündis Paides, kuid Rakveres on kuju temast, kus on jalgrattal poiss) · Urmas Sisask 1960 · Helilooja ja astronoom · Kooriloomingu eeskujud Gregooriuse laul · Renessansiaegne vokaalpolüfoonia, barokiajastu muusika · Looming lihtsa ja kauni kõlaga · ,,Gloria Patri" 1988 · ,,Magnificat" 1990 · ,,Eesti missa" 1992 · Kantaat ,,Ood armastusele" 2000
William Shakespeare Karmen Kaljuste William Shakespeare William Shakespeare (23. aprill (traditsiooniline kuupäev) 1564 Stratford-upon-Avon 3. mai (vkj 23. aprill) 1616) oli Inglismaa renessansiaegne luuletaja ja näitekirjanik, ingliskeelse kirjanduse suurkuju. William Shakespeare Shakespeare`i pere Shakespeare`i perekond William Shakespeare sündis köösneri John Shakespeare'i perekonnas kaheksast lapsest kolmandana ja oli vanim täiskasvanuks elanud poeg. Kuigi sellest tõendeid pole säilinud, peetakse väga tõenäoliseks, et ta õppis kohalikus ladina koolis.
....................................................................................................5 1.8. Ristiusu kirik ja paganlus....................................................................................................5 1.9. Renessansi periodiseering...................................................................................................6 2. RENESSANSI KESKUSED..................................................................................................7 2.1. Renessansiaegne Firenze.....................................................................................................7 2.2. Veneetsia vabariik...............................................................................................................7 3. HUMANISMI LEVIK RENESSANSIAJASTUL.................................................................8 4. RENESSANSSKUNST.........................................................................................................9 4.1
Kui langed looma küüsi, pead läbima puhastustule ehk põrgu. Ise sattus põrgusse upsakuse tõttu. Põrgu tema arust on põrgu lehtri kujuline, milles on üheksa ringi igas ringis erinevad patustajad ja neile omad karistused. Ühes ringis olid nt vihapidajad, teises upsakad ja uhked, kolmandas silmakirjatsejad, neljandas reeturid jne. 13. Miks peetakse tähtsaks Boccacciot ja tema ,,Dekameroni" ? Milles seisneb selles teoses renessansiaegne maailmavaade ? Tähtis, kuna selle raamatu stiilist sai alguse novellizanr, eeskujuks paljudele teistele novellistidele. Kujutas tolleaegset eluolu täpselt nii, nagu see päriselt oli. Maailmavaade oli renessanssi-aegsel inimesel avatud ei häbenetud rääkida asjadest nii nagu see on.
maailmakuulsate arhitektuuri jm. kunstimälestiste linn. Peale NotreDame'i väärivad rohkeist kirikuist tähelepanu Pariisi vanim kirik SaintGermaindesPrés (10.12. saj.), Napoleoni hauaga barokne Invaliidide varjupaiga kuppelkirik (arhitekt Jules HardouinMansart), klassitsistlik Panteon (Panthéon; arhitekt Jacques Germain Soufflot), Madeleine'i kirik , Saint Sulpice ning Montmartre'i mäge krooniv 20. sajandi alguses valminud SacréCoeuri kirik. Arhitektuuriansambleist on tuntuimad renessansiaegne Vogeeside väljak , klassitsistlik Concorde'i väljak ja südalinna suurim haljasala Marsi väljak , kus kõrgub Pariisi sümbol Eiffeli torn. Nüüdisaegset ehituskunsti esindavad raadiomaja, hiiglaslik Georges Pompidou kultuurikeskus, mis ehitati 19751977 turuhallide kohale, UNESCO hoone ja uued elamupiirkonnad. Pariisi suurimale kalmistule PèreLachaise'ile on maetud kuulsaid poliitika ja kultuuritegelasi, sealhulgas Eesti kunstnik Eduard Viiralt.
lehekülje üleskirjutisi koos näitlike joonistega. Renessanss on läinud ajalukku ka graafika ja trükipressi leiutamise ajastuna. Õpiti tundma puulõiget, vaselõiget ja söövitust. 15. sajandil trükiti Saksamaal esimesed mängukaardid ja pühakute pildid. Trükipress muutus uue ajastu sümboliks. Hakati väärtustama erootikat ja meelelist armastust. Levis teadmine, et need, kes egoistlikult ja hoolimatult oma eesmärke taotlevad, on enamasti edukad. Et erootika pop oli, seda näitab ka renessansiaegne riietus - see tõstis esile kehavorme ja jäsemeid (näiteks olid härrasmehe sukkpükste sääred erinevat värvi ja naiste heledad juuksed väga trendikad - pleegitati mikstuuride abil päikese käes). 15. sajandil sai Itaalia üheks juhtivamaks maaks moe alal. Ka taskurätt võeti just renessansiajal kasutusele. 16. sajandi teisel poolel levis Hispaania mood, mis nõudis ka meestelt korseti kandmist. Naised suruti võruseelikutesse, mehed kandsid puhvpükse ja peleriini,
Vastureformatsioon hõlmas nii teoloogilisi kui organisatsioonilisi küsimusi. I oli katoliku kiriku otsene vastutegevus. Seostus inkvisitsiooni tugevnemiseda, mille eesmärk oli protestantismi väljauurimine ja teisitimõtlejate hävitamine II oli katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikuma löönud ühtsus. Vastureformatsiooni ees oli Jesuiitide ordu. 7. Nimed Johann Gutenberg uue trüki leiutaja Nicollo Machiavelli - oli renessansiaegne Itaalia poliitik ja filosoof. Thomas More inglise humanist. Oli hariduselt jurist, ta sai parlamendi liikmeks ja lõpuks ka kuningas Henry XIII lordkantsleriks. Mikolaj Kopernik - oli Poola astronoom, matemaatik, arst ja kanoonik, maailma silmapaistvamaid keskaja ja renessansi ajastu teadlasi, alusepanija heliotsentrilisele maailmasüsteemile. Giordano Bruno kinnitas Koperniku teooriat. oli Itaalia filosoof, preester, kosmoloog ja okultist.
sambad, pilastrid, karniisid, nikerdatud ornament ja figuurid. Ru tm ja korrapa ra SGABELLO nikerdatud seljatoe ja sileda istmega renessanss puittool. Kolme- vo i neljajalgne vo i nikerdatud esi-ja tagapaneelidega. Levinud eriti 16.saj.Itaalias. Tu up sa ilis Euroopa provintsides kaua DANTE TOOL Itaalias kasutusel olnud klapptool, millel ka etugedeks sujuvalt u leminevad x-kujulised jalad. Istmeosa on harilikult nahast vo i riidest PANCHETTO lihtne itaalia renessansiaegne kolme harkjalaga talupojatool, vormilt veidi sarnane elegantsele sgabellole RUUMIKUJUNUS JA MÖÖBEL 15.-16.sajandist Prantsuse mo obli o itsengu algus Efektsed, rasked nikerdustega kapid ( DRESSER, ARMOIRE) Lauad Baldahhiinvoodi 16. sajandi jooksul levisid Itaalia stilistilised mo jud u le kogu Euroopa Prantsusmaa, Saksamaa, Flandria. Euroopa valitsejate kogud ja lossid sa ilitasid ko rgetasemelist kunsti ta napa evani (vaibad, glasuuritud keraamika, pronksito od, emailmaal jm)
Nende eeskuju tekkisid mujalgi rahvaslikud koomikutüübid:prantsuse Pierrot, inglise Clown jt).Pealne armastajapaari kandsid kõik tegelased maske, mida rahvad hästi tundis, teades juba ette, mida ühelt või teiselt tegelaselt oodata.Tegevus seines enamasti armustusintriigis,kus isad või hooldajad armastajate kohtumist takistada püüdsid. Inglise renessansikirjandus Inglismaal sai renessansi mõjukaimaks kirjandusharuks draama. Inglise renessansiaegne teater on oma tõusu eest tänu võlgu kultuurilembesele kuningannal Elizabeth I-le (valitses 1558-1603), kes soosis igati draamakirjandust ja poeesiat.Avati arvukalt nii avalikke kui ka eratetareid, kuhu pääses publik erinevatest ühiskonnakihtidest.Näiteks Shaekspeare esines oma truüiga Londoninerateatris Gloobus (The Globe). 16sajandi lõpul oli Londonis rohkem teatreid kui kogu ülejäänud Euroopas.Draamakirjandus mõjutas tugevalt ühiskonna hoiakuid
kuuldav) Stsenograaf – teatri kunstnik; Stsenograafia – lavastuse visuaalne ja ruumiline lahendus Karakter – üks tegelasekontseptsioon, st teatud tüüpi tegelane Tegelane – fiktsionaalne väljamõeldud olend, kelle ümber on koondatud lavastuse tegevus Tegelasekontseptsioond: *Personafikatsioon – isikustaud idee *Mask – saab viidata teatud tegelastüübile *Ampluaa – tüüpetegelane melodraamas ja operetis *Tüüp – üldistaud tegelane Commedia dell’arte – renessansiaegne itaalia improteater , peamised maskigrupid: 2 paari armastajaid, 2 vanameest, leidlikud teenrid, muud koom. Tegelased Paralingvistika – hääletämber, kõnetempo, pausid ja rütmid Kineesika – näitleja keha ja liikumisega seotud märgid(miimika ja žestid) Prokseemika – kehade omavahelised suhted Nulltasand – neutraalsed märgid, nt liikumatus ja vaikus Miinusvõte – millegi tugevalt silmatorkav puudumine
inimkeha kujutamine), kirjandus (Shakespeare), rõivamood - teadus- maailma seaduspärade uurimine teaduslike meetodite abil - poliitika - majandus- panganduse jõuline areng - palgaarmeed, tööstus, merendus (maadeavastused) - Da Vinci (kunst), Rotterdamist (humanist, ususallivuse kuulutaja), Shakespeare (kirjandus), Morus (filosoofiline poliitika), Kopernik, Galileo, Newton (teadus) 9. Too välja üks renessansiaegne isik ning kirjelda humanistlike ja renessanslike ideid läbi tema eluloo. Erasmus Rotterdamist- katoliku preester, ühtlasi humanist ja ususallivuse kuulutaja. Kuigi tema kirjutised ei suutnud ära hoida ususõdu, kuid tema pärand osutus Euroopa humanistliku ja ratsionalistliku mõtte arengus väga mõjukaks. Ta taunis usulist silmakirjalikkust, indulgentsidega kaubitsemist, usufanatismi, vaimulike harimatust ja kombelõtvust, "pildikummardamist".
Järgmisel sajandil tõusis kriis seoses reformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Muusikaajaloos räägitaksegi sageli mitte renessansist, vaid Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. N.Machiavelli- Niccolò di Bernardo dei Machiavelli 3. mai 1469 Firenze 21. juuni 1527 Firenze oli renessansiaegne Itaalia poliitik ja filosoof. Niccolò Machiavelli sündis tuntud juristi Bernardo di Niccolò Machiavelli ning tema abikaasa Bartolommea di Stefano Nelli teise pojana. Machiavelli perekond võis pärineda Toskaana valitsejate soost. Machiavelli elu võib jagada kolmeks perioodiks, mis vastavad ajastutele Firenze ajaloos. Tema noorusajal oli Firenze võimsa Medici dünastia võimu all. Medicid langesid 1494, samal aastal astus Machiavelli avalikku teenistusse
Maailmakirjanduses on Shakespeare teosed trükiarvult teisel kohal piibli järel. Eesti keeles on esimese alguspärandist tõlgitud Shakespeare'i teosena ilmunud 1910 "Hamlet". 1930ndaist aastaist on olulised A. Orase tõlked. Aastatel 1959 1975 ilmus Eestis seitse mahukat köidet Shakespeare teoseid, mille tõlkis president Lennart Meri isa Georg Meri. 3 Inglise renessanssteater Inglise renessansiaegne dramaturgia võlgneb tänu eelkõige kuninganna Elisabeth I-le, kes draamakirjandust ja poeesiat igati soosis. Asjata ei nimetata renessansiaegset teatrit Inglismaal Elisabethi-aegseks dramaturgia õitsenguks. Pärast kultuurilembese Elisabethi surma 1603. aastal tulid võimule puritaanid, kes polnud sugugi teatrisõbralikud. 1642. aastal suleti kõik Londoni teatrid ja alles 20 aastat hiljem õnnestus need uuesti avada. Ometi oli Elisabeth I ajal
Conrad oli päästnud tulesurmast. Golnare oli Conradisse armunud ja tahtis Conradi päästa. Oli selle eest nõus isegi oma eluga riskima. Tänu Gulnare abile Conrad pääseb ja on teel oma Medora juurde aga lugu lõpeb traagiliselt, sest kuigi Conrad on vangistusest pääsenud, jõuab ta Medora juurde liiga hilja. Medora on juba kurvastusest surnud. Pärast seda kaob konrad jäljetult ning tema saatust jääb ümbritsema salapära. ,,Parisinna"Tegevuspaigaks on renessansiaegne Itaalia. Draagiline züzee. Vürst Azo avastab oma noore naise Parisina ja vallaspoja Hugo armuvahekorra. Azo laseb oma poja hukata. Azol on kõhklused, tal tuleb meelde ka enda noorus. Ta näeb ja tuletab meelde, et ta ise oli noorus samasugune nagu Hugo. Ja tuleb meelde ka see, et ka tema on kunagi abielu rikkunud. Aga vaatamata sellele ta laseb ikkagi oma vallaspoja Hugo hukata. Enne hukkamist peab Huga sütitava kõne, kus ta räägib armastusest ja sellest, kuidas seisuslikud normid on
Al 16. saj ,,nurse" - isik, peamiselt naissoost, kes hooldas haigeid Al 19. saj lisandus hooldamisele ka välja õpetamine ja medits tegevuste teostamine Termin ,,õendus" Eestis kasutusel alates 1996 Õenduse ajalugu on naise emantsipatsiooni ajalugu Lahutada õenduse ajalugu meditsiini ajaloost on võimatu Kas õendus algab Florence Nightingale ajastust? 1943 defineeris Davidson arstiteadust läbi nelja tsükli- primitiivne, renessansiaegne, apteegiperiood ja moderne Õenduse arengus samad tsüklid, va apteegiperiood ,,Õendus on kui nurgakivi arstiteaduse alusmüüris" (Davidson) Õendus kui vanim kunst ja noorim amet Õendus on osa kultuurist ja sotsiaalsete muutuste vältimatu osa ja kohati ka käivitaja Õenduse ajalugu on üks frustratisooni, ignorantsuse ja mittemõistmise ajalugu. Naise emantsipatsiooni lugu Õendus kui inimlike väärtuste väärtustamine
Nende eeskujul tekkisid mujalgi rahvuslikud koomikutüübid: prantsuse Pierrot, inglise Clown jt). Peale armastajapaari kandsid kõik tegelased maske, mida rahvas hästi tundis, teades juba ette, mida ühelt või teiselt tegelaselt oodata. Tegevus seisnes enamasti armastusintriigis, kus isad või hooldajad armastajate kohtumist takistada püüdsid. INGLISE RENESSANSIKIRJANDUS Inglismaal sai renessansi mõjukaimaks kirjandusharuks draama. Inglise renessansiaegne teater on oma tõusu eest tänu võlgu kultuurilembesele kuningannale Elizabeth I-le (valitses 15581603), kes soosis igati draamakirjandust ja poeesiat. Avati arvukalt nii avalikke kui ka erateatreid, kuhu pääses publik erinevatest ühiskonnakihtidest. Näiteks Shakespeare esines oma trupiga Londoni erateatris Gloobus (The Globe). 16. sajandi lõpul oli Londonis rohkem teatreid kui kogu ülejäänud Euroopas. Draamakirjandus mõjutas tugevalt ühiskonna hoiakuid.
vaimuliikumist Lääne- Euroopas 14- 16 sajandil. Toimus üleminek keskajalt uusajale. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Lemmikkangelaseks oli Taavet, sest ta võitis Koljati, küll mitte eriti rüütellikult. Taavetis nähti nutikuse ja inimliku võimekuse võrdkuju. Maailm õigustas selle kogemuslikku tundmaõppimist, aga ka meeleliste naudingute väärtuslikuks pidamist. Renessansiaegne riietus tõstab esile kehavorme ja jäsemeid. Renessanss kestis kaua ja hõlmas nõnda avara maa-ala, et nüüd on see ajastu jagatud perioodideks. Vararenessanss tähendab harilikult Itaalia kunsti Toscanas 1400-1500, mis oli keskendunud Firenze linnriiki, ning Giotto, Masaccio, Donatello ja Botticelli teoseid. Kõrgrenessanss ühendab kunsti paavstide Roomas, Firenzes ja Veneetsias, 1500-1540, peamiselt Michelangelot, Raffaeli ja Tiziani.
Sellele tihtipeale vastandatakse inglise parki, mis on maastikupark. Inglise pargi „leiutajateks“ on eeskätt luuletajad ja filosoofid, kõige olulisem neist on Alexander Pope, kelle ideed inspireerisid mitmeid inglise pargi maastikuarhitekte, nende hulgas William Kenti, kelle peateos on Rousham (Oxfordshire’is). Inglise pargi tekke juurteks on Mesopotaamia jahipargid, normannide Inglismaa hirvepargid, antiikse Rooma aiad, renessansiaegne Itaalia, Hiina aiad ning Lorraini ja Poussini maalidel kujutatud maastikud. 12 Kirjandus 1. Pigeat, Jean-Paul 2003. Gardens of the World. Two Thousand years of Garden Design. Flammarion 2. Toman, Rolf 2008. Barokk: arhitektuur, skulptuur, maalikunst. Tallinn, Koolibri 3. Hobhouse, Penelope 2006. Aianduse ajalugu. Tallinn, Varrak 4. Marroni, Ira Diana 2006. 50 klassikut: Aiad ja pargid. Aiakunst antiigist tänapäevani. Tallinn, TEA 5
Nende eeskujul tekkisid mujalgi rahvuslikud koomikutüübid: prantsuse Pierrot, inglise Clown jt). Peale armastajapaari kandsid kõik tegelased maske, mida rahvas hästi tundis, teades juba ette, mida ühelt või teiselt tegelaselt oodata. Tegevus seisnes enamasti armastusintriigis, kus isad või hooldajad armastajate kohtumist takistada püüdsid. INGLISE RENESSANSIKIRJANDUS Inglismaal sai renessansi mõjukaimaks kirjandusharuks draama. Inglise renessansiaegne teater on oma tõusu eest tänu võlgu kultuurilembesele kuningannale Elizabeth I-le (valitses 1558–1603), kes soosis igati draamakirjandust ja poeesiat. Avati arvukalt nii avalikke kui ka erateatreid, kuhu pääses publik erinevatest ühiskonnakihtidest. Näiteks Shakespeare esines oma trupiga Londoni erateatris Gloobus (The Globe). 16. sajandi lõpul oli Londonis rohkem teatreid kui kogu ülejäänud Euroopas. Draamakirjandus mõjutas tugevalt ühiskonna hoiakuid.
Püha Bonifatius-sakslaste ristija,kes oli Roomast lähtuva misjonitöö innukamaid läbiviijaid. Hieronymus-õpetlane ja munk,kes 4.sajandil tõlkis Piibli paavsti ülesandel ladina keelde. Ambrosius- oli Milano piiskop, keda peetakse neljanda sajandi kõige mõjukamaks vaimulikuks. Augustinus- oli mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, Friedrich I- oli saksa kuningas alates 1152, rooma keiser alates 1155 kuni surmani Niccolo Machiavelli-oli renessansiaegne itaalia poliitik ja filosoof . Gregorius VII-oli paavst 1073-1085.Ta oli 157.paavst Leo IX-paavst,tänu kellele 1054.aastal kulmineerus kahe kiriku vaheline tüli sellega et tema ja Konstantinoopoli patriah Michael Cerularius heitsid vastastikku teineteist kirikust välja. Michael Cerularius-Konstantinoopoli patriah,tänu kellele 1054.aastal kulmineerus kahe kiriku vaheline tüli sellega et tema ja Leo IX heitsid vastastikku teineteist kirikust välja.
Ta ise jäi katoliiklikuks, kuid toetas kohati ka Martin Lutherit. Rõhutas inimese vaba tahet ja vastutust oma tegude eest. Taunis vaimulike harimatust ja silmakirjalikkust ning katoliku kiriku formaalsust, pildikumardamist. ,,Narruse kiitus" tema teos. Oli antiikautorite tööde väljaandja, tegi kindlaks vanakreeka õige häälduse ning käsitles ladina keele stilistikat. Pani oma tööga aluse piiblikriitikale. Niccolo Machiavelli - oli renessansiaegne Itaalia poliitik ja filosoof.Teoreetikuna oli ta reaalpoliitika ja poliitilise utilitarismi põhjendaja.Jagab oma teoses" Valitseja" õpetusi, kuidas luua tugevat Itaalia riiki. Valitseja peab olema lõvi, kui tarvis, ja rebane, kui tarvis. <- tema lause Tommaso Campanella - Utopistlikku sotsialistlikku ühiskonda kirjeldas oma teoses "Päikeseriik ehk ideaalne vabariik".Riik kus puudub eraomnad, kõik teevad tööd ja
Ta ise jäi katoliiklikuks, kuid toetas kohati ka Martin Lutherit. Rõhutas inimese vaba tahet ja vastutust oma tegude eest. Taunis vaimulike harimatust ja silmakirjalikkust ning katoliku kiriku formaalsust, pildikumardamist. „Narruse kiitus“ tema teos. Oli antiikautorite tööde väljaandja, tegi kindlaks vanakreeka õige häälduse ning käsitles ladina keele stilistikat. Pani oma tööga aluse piiblikriitikale. Niccolo Machiavelli - oli renessansiaegne Itaalia poliitik ja filosoof.Teoreetikuna oli ta reaalpoliitika ja poliitilise utilitarismi põhjendaja.Jagab oma teoses“ Valitseja“ õpetusi, kuidas luua tugevat Itaalia riiki. Valitseja peab olema lõvi, kui tarvis, ja rebane, kui tarvis. <- tema lause Tommaso Campanella - Utopistlikku sotsialistlikku ühiskonda kirjeldas oma teoses "Päikeseriik ehk ideaalne vabariik".Riik kus puudub eraomnad, kõik teevad tööd ja
· Kritiseeris Inglise ühiskonnakorraldust (oli Henry VIII lordkantsler) kasuahnust, ebavõrdsust ja kuritegevust. · Utoopia saare ideaalühiskond, kus puudub eraomand ja kehtib üldine töökohustus ning demokraatlik valitsemine. · Henry VIII lasi ta hukata, kuna ei kiitnud heaks kuninga samme katoliku kiriku alt pääsemiseks. d. William Shakespeare'i näidendite temaatika: · Antiikaeg ("Suveöö unenägu") · Renessansiaegne Itaalia ("Romeo ja Julia") · Inglismaa ja naabermaade ajalugu ("Macbeth" ja "Hamlet") 5. Uus maailmapilt a. Mikolaj Koperniku heliotsentriline e. päikesekeskne maailma süsteem. b. Giordano Bruno: · Päikesesüsteem on üks paljudest maailmadest. · Arutles Jumala olemuse üle ja järeldas, et Jumal ei asu loodusest väljaspool. · Kirik mõistis ta ketserina tuleriidal surma. c. Galileo Galilei: · Avastas enda pikksilmaga Jupiteri kaaslased.
Duchampiga New Yorgis. Itaalias tekkinud dadaismi nimetatakse metafüüsiliseks kunstiks, selle looja on Giorgio deChirico. Tema maalides on mahajäetud linnad ja interjöörid, kus liiguvad mõnikord viirastuslikud inimesed. Sürrealism Tekkis 1923. aastal Pariisis ja hääbus 2. maailmasõja lõpus, kuid on aktuaalne tänaseni. Dadaismi järjena soovis see kunstivool sokeerida avalikkust eriskummaliste piltidega, milles olid olukorrad tavatutes seostes. Eriti köitis sürrealiste renessansiaegne madalmaade kunstniku H. Boschi looming. Piltides on unenäolisust, seksuaalsust ja seda kõike tihti vägivaldselt või moonutatult. Sakslane Max Ernst kujundas müütilise maailma. Prantslase Yves Tanguy' maalidel leiame kujusid lõpmatusse kaduval maastikul ja osalt tühjuses. Hispaanias: Joan Miró kujutistel olid biomorfsed olendid ja suured kirevad pinnad. Produktiivseim ja kuulsaim sürrealist Salvador Dalí
Antiigist inspireerituna on ta peensusteni viimistletud, tundudes peaaegu ehtne, täiesti elus. Kui Caravaggio on veinijumal Bacchust kujutanud kui verinoort meelast ja pehmete vormidega noormeest, kellest õhkub korraga nii naiivsust, salapära kui ka teatud seksapiili, siis too Bacchus on vastupidiselt paks, kole, kuri, lausa õel ja eemaletõukav, mida näitab ka ta käehoiak. Ta on allutanud kilpkonna kui pikaealisuse sümboli. Michelangelo renessansiaegne Bacchuse-skulptuur (1497) on hoopiski täiesti teistsugune: ilusa saleda, kuid lihava kehaga ja mõningate naiselike joontega. Üleelusuurune tiigrinahaga Bacchus on loodud küll Michelangelo esimesel Rooma-perioodil, ent hetkel kaunistab see kunagist rahvusmuuseumi. Tema taga seisab pisike faun, kes mugib aplalt Bacchuse käest viinamarju. Kui see konkreetne Bacchus on suhteliselt tõetruu, siis barokkmeistri Caravaggio Uffizi galeriis asuv Bacchus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
