aastal toimus pealepööre, basileus tapeti. Lääne-kristlased vallutasid Konstantinoopoli ja teisi provintse ning lõid Ladina kuningriigi. Innocentius III oli üllatavalt kiiresti jõudnud ühe oma põhieesmärgini ida- ja läänekristlus ühinesid katoliku kiriku egiidi all. Veneetsiagi võis tulemuste üle üksnes rõõmu tunda. Vabariik sai osa Konstantinoopolist, Adrianoopoli, Marmara mere sadamalinnad ja Kreeta saare, mis kõik kujutasid endast olulisi tugipunkte Vahemere kaubanduses. Bütsantsile aga tähendas IV ristisõda suurimat tagasiööki 4. sajandist alates. Kuigi 1261. aastal õnnestus Nikaia keisril Michael VIII Palaiologosel Genova raha ja laevastiku abiga Konstantinoopoli basileuse võim taastada ja ristisõjad Bütsantsi südaaladelt välja tõrjuda, ei saavutanud impeerium enam kunagi oma endist hiilgust.
Kes on õnnetud ja vaesed, saavad seal rõõmsaks ja rikkaks!" Kui paavst seda kõike lausus, hõisati vahele: Urbanus II "Jumal tahab seda! Jumal tahab seda!" Soov leida uusi maid, kuhu elama asuda ei täitunud, viimaks vallutati kõik eurooplaste tugipunktid Ees- Aasias. Vabaneda kaubanduses Bütsantsi vahenduses. Itaalia linnadel soov saada juhtivateks täitus, pärast ristisõdu arenes kaubandus ja käsitöö ning juhtivateks saidki peamiselt suured Itaalia kaubandus- ja sadamalinnad. Kristuse haua vabastamine, usuline vajadus ei täitunud, siiski said palverändurid seal käia, kuid kristliku Euroopa valitsuse alla see ei läinud. Väike- ja Ees-Aasia vabastamine, üleoleku näitamine Ei vabastatud territooriume idas, kuid Bütsantsist Friedrich I näidati üleolekut juba 1204. aastal, Barbarossa kui vallutati Konstantinoopol.
oli vaid hollandlastel 17 saj alguses avastasid hollandlased Austraalia PõhjaAmeerika idarannikul inglased ja prantslased 17 saj PõhjaAmeerika läänerannikul hispaanlased ja venelased 18 saj Suurte maadeavastuste tulemused Avastatud piirkondade koloniseerimine Hävitati ameerika indiaani kõrgkultuurid Veeti sisse Aafrika elanike orjadeks Kaubanduse keskusteks said Atlandi ookeani äärsete riikide sadamalinnad Kauba ja fondibörsi teke Hindade revolutsioon Avardusid teadmised ümbritseva maailma kohta Laevaehituse ja navigatsiooni tase tõusid ClC iclkic ikc oicno tno a tod add pdi p ctiucrteure Aitäh kuulamast ja ilusat vaheaega !
Richard I katoliku kiriku alla. andsid linna tagasi. sõjaliselt toetada. Teutooni e Saksa Ordu mõttes Lõvisüda sai Veneetsia sai osa Tüürose ja Jaffa Konstantinoopolist, linna vahelise Marmara mere rannikuriba ja sadamalinnad ja Kreeta kristlikud saare. palveraänddurid võisid 3 aasta vältel külastada Jeruusalemmi.
õpiti tundma paljusid tundmatuid käsitöövõtteid, nagu näiteks paberi valmistamine, mis on tänapäeva Euroopas äärmiselt tähtsaks materjaliks saanud. Peale selle tutvuti ka võõramaa saadustega: roosuhkru, riisi, aprikoosi ja sidruniga, mida leiab pea kõigi eurooplaste toidulaualt. Euroopas algas kiire kaubavahetuse ja käsitöö areng, vabaneti Bütsantsi vahendusest kaubanduses ning juhtivateks said peamiselt suured Itaalia kaubandus- ja sadamalinnad, kes auahnelt suutsid suurendada idakaubandustest saadavaid kasumeid ning tänu millele on Itaalia praegugi üks arenenumaid riike Euroopas ja võib öelda, et ka maailmas. Ristisõdade käigus rüüstati ja lõhuti paljusid kloostreid, kirikuid ja raamatukogusid, mistõttu on maailm kaotanud palju väärtuslikku ajaloolist informatsiooni varem toimunu kohta ja suursuguseid ehitisi keskajast. Seetõttu on kindlasti maailm kultuuriliselt vaesem ja vähem arenguvõimelisem.
järgnes nende paljaksröövimine, kohalike rahvaste orjastamine ja hävitamine. Nii hävitati Ameerika indiaani kõrgkultuurid ja veeti sadu tuhandeid Aafrika põliselanikke orjusse. Kõrgeltarenenud Ida Aasia riigid avaldasid sissetungijatele siiski pikka aega vastupanu see suudeti murda alles 18.19. sajandil. LääneEuroopas vähenes järsult Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus, seoses kaubateede ümberpaiknemisega said nüüd kaubanduse keskusteks Atlandi ookeani äärsete riikide sadamalinnad. Tekkisid uued kaubandus ja rahandustegevuse nähtused kauba ja fondibörs. Leidis aset oluline hinnatõus nn hindade revolutsioon. Et kuld ja hõbe muutusid väärismetalli sissevoolu tõttu odavamaks, toidu ja esmatarbekaupade tootmine jäi aga põhiliselt endisele tasemele, siis tuli nende eest maksta suurema väärismetalli hulgaga ehk kõrgemat hinda. Hindade revolutsioon põhjustas märgatavaid muutusi LääneEuroopa ühiskonna struktuuris ja eri ühiskonnakihtide majanduslikus
Koormised fikseeriti täpselt, mis piiras talupoegade kuritarvitamist. Neil oli õigus minna ka kohtusse.57 Mõisnikud panid rõhu tervailjakasvatamisele, kuna see tõi suuremat sissetulekut. Kõige enam kasvatati rukist. Talud olid endiselt kolmeviljasüsteemis. Viljasaak olenes suurel määral väetamisest, kuna loomi mõisades eriti ei peetud siis oli tihti saak taludes suuremgi. Kuna eesti veed olid kalarohked hakati üha rohkem kalastama. Linnadest olid tähtsad peale Narva ainult sadamalinnad. Riika hakkas linnu piirama. Majanduse elavnemine tekitas vajadust uute kaupade järgi, samuti näiteks laevaehituseks. Põhiliseks väljaveoks oli kuivatatud teravili, samuti oli tähtis lina, kanep ja sool. Kaubanduse kõrval oli väga oluline ka käsitöö. Tsunftikord muutsu senisest rangemaks ja keerulisemaks. Kaotati Oleviste gild, mistõttu paljud selle liikmed arvati nüüd lihtrahva hulka. Lisaks olid manufaktuurid e suurettevõtted. 1695-1697
Tööloomadest esikohal oli härjad Probleem kivide rohkus põldudel, tekkisid kiviaiad Talupoegade kohustused jaotati kaheks Rakmetegu (3-6 päevaks nädalas härjaga mõisa tööle) Jalategu Hooajatööde ajal sunniti talupoegi veel abiteole Raskeim kohustus oli mõisavooris osalemine, see tähendas 150-250 kilomeetri pikkust viljavedu Tallinna, Riiga, Pärnusse Linnad ja kaubandus Kõige tähtsamaks muutusid sadamalinnad 17.sajandil tähtsad 2 linna: Narva ja Tallinn Riik hakkas linnadele ettekirjutisi tegema, ainukesena säilitas iseseisvuse Tallinn Pulli Hans oli Eesti päritolu tähelepanuväärseim kaupmees ning ta arvati linna kodanikuks ning Suurgildi liikmeks Baltimaad nimetati Rootsi riigi viljaaidaks Käsitööndus Manufaktuuride teke (tolle aja mõistes suurettevõtted, kus valitses veel tootmine käsitöö abil)
kohal. Maailma mastaabis kuulub Hispaania keskmise suurusega riikide hulka. Hispaaniaga enam-vähem samapalju inimesi elab Ukrainas (45,415,596 miljonit), Kolumbias (44,205,293 miljonit) ja Põhja-Koreas (48,636,068 miljonit ). Rahvastiku tihedus: Peamiselt on inimesed asunud elama suurlinnade ümbrusesse. Pealinnas Madridis on elanikke kõige rohkem - 6,103,000. Teisena järgnevad rannikulinnad Barcelona (4,851,000) ja Valencia (1,499,000). Põhjuseks on see, et rannikulinnad on suured sadamalinnad, mis tagavad hea majanduse seoses kauplemise ja kalandusega. Pealinnas Madridis on palju töökohti, haridussüsteem võimaldab 6-16 aastastel saada tasuta haridust. Linnades elas 2008 aastal 77% kogu elanikkonnast. Iseloomusta rahvaarvu kasvu. Alates aastast 1950 on rahvaarv Hispaania kasvanud ligikaudu 20 miljoni inimese võrra. Kasvutempo on olnud üsna kiire. Iga 5 aastaga on tulnud juurde vähemalt 1 miljon elanikku,
võõrutamine ei olknud luteri pastoritel kerge ülesanne. Üle kogu maa hakati läbi viima nõiaprotsesse, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed. Eesti linnade ellu tõid 16. saj. lõpp ja 17. sajand olulisi muudatusi. Kui keskajal olid linnad oma majanduse korraldamisel üsna iseseisvad, siis nüüd hakati linnadele ettekirjutusi tegema ning üldriiklikele huvidele allutama. Väga suurt rolli mängisid sadamalinnad Narva ja Tallinn. Viimane huvitas Rootsi keskvõimu veel eriti. Arutlusel oli isegi Narva nimetamine Rootsi riigi teiseks pealinnaks. Paljud väiksed linnad olid läänistatud mõnele võimsale aadliperekonnale. Rootsi ajal oli lisaks juba mainitule veelgi nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Usun, et väljend ,,vana hea Rootsi aeg" on täiel määral õigustatud, eriti arvestades fakti, et väljend oli enim levinud talurahva seas
prantslased 17 saj , läänerannikule hispaanlased ja venelased 18 saj. 8)Euroopa hakkas avastatud piirkondi süstemaatiliselt koloniseerima . Uute maade vallutamisele järgnes nende paljaksröövimine , kohalike rahvaste orjastamine ja hävitamine . Nii hävitati Ameerika indiaani kõrgkultuurid ja veeti sadu tuhandeid aafrika põliselanikke orjusesse . Seoses kaubateede ümberpaiknemisega said nüüd kaubanduse keskusteks Atlandi ookeani äärsete riikide sadamalinnad . Tekkisid uued kaubandus ja rahandustegevuse nähtused kauba ja fondibörs . Leidis aset oluline hinnatõus nn hindade revolutsioon . Et kuld ja hõbe muutusid väärismetalli sissevoolu tõttu odavamaks , toidu ja esmatarbekaupade tootmine jäi aaga põhiliselt endisele tasemele , siis tuli nende eest maksta kõrgemat hinda . Avardusid ka hüppeliselt teadmised ümbritseva maailma kohta . Laeva ja navigatsiooni tase tõusis märgatavalt tänu hulgalistele uuendustele ja leiutistele .
tegevuseta. Nii oli tekkinud seiklus ja kasuhimuline ühiskonnakiht, kellele tuli leida rakendust. Tulemused: Euroopa hakkas avastatud piirkondi süstemaatiliselt koloniseerima. Uute maade vallutamisele järgnes nende paljaksröövimine, kohalike rahvaste orjastamine ja hävitamine. Lääne Euroopas vähenes järsult Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus, seoses kaubateede ümberpaiknemisega said nüüd kaubanduse keskusteks Atlandi ookeani äärsete riikide sadamalinnad. Tekkisid uued kaubandus ja rahandustegevuse nähtused kaubaja fondibörs. Leidis aset oluline hindade tõus nn hindade revolutsioon. Hüppeliselt avardusid ka teadmised ümbritseva maailma kohta. 6. Kirjelda tähtsamaid maadeavastusretki (kelle poolt tehti, millal ja kuhu jõuti) lk. 160162 *1492, Cristoph Kolumbus, üle Atlandi ookeani, avastas nn. Uue Maailma e. Ameerika (peamiselt LadinaAm. Riigid) *1497, Vasco de Gama, avastati Indiasse viiv idapoolne meretee,
ettevõtted -- mõisate juures alustasid tööd telliselöövid, lubjaahjud, saeveskid; mõnda aega tegutses ka üks klaasikoda (Hiiumaal). Manufaktuurse tööstuse keskus oli Narva, kus olid lina- ja kanepitöötlemise ettevõtted ning Narva kose vee-energia jõul töötav vase- ja saeveski. Tallinnas oli vaseveski töötanud juba 16. sajandi lõpust, 17. sajandil ehitati see ümber paberimanufaktuuriks. XVII sajandil suutsid Eestis rahvusvahelise kaubandusega jätkata ainult sadamalinnad. Euroopa ja Venemaa vahelised kaubateed olid muutunud ja peamisteks saanud kauplemine merd mööda Arhangelski ja Valge mere kaudu ning, küll vähemal määral, Narva ja Soome lahe kaudu. Maismaatee viis Pihkvast Vastseliina ja Aluliina (läti Alksne, saksa Marienburg) kaudu Riiga. Eesti linnadele tähendas see seda, et kõige soodsamasse olukorda sattus Narva, ka Tallinn säilitas oma koha. Tartu kaotas suure
Eldorado- Lõuna-Ameerikas paiknev enneolematult rikas kullamaa. orjakaubandus- orjade vahetamine, müümine, kinkimine 1519. A- Hernan Corten alustas ta konkistadoorid eesotsas sõjaretke Mehhikosse. 1532. Francisco Pizarra alustas sõjaretke Birusse, arvates et seal on päratu rikas kullamaa 16 saj.- Kesk- ja Lõuna-Ameerika langes eurooplaste võimu alla. 1. Mõjutas kaubandust, tekkisid ookeaniäärsed sadamalinnad, rajati manufaktuure 2. Tuli välja, et Ameerikas leidub kulda 3.Kaasa võeti hobuseid ja kuna indiaanlased ei teadnud hobustest ega ratsakunstist midagi, tekkis neis hirm.Teel liitus vallutajatega ka tuhandeid asteetidega vaenujalal olevaid indiaani hõimude sõjamehi.Asteegi valitseja võttis nad lahkelt linna vastu.Ateetide seas levis eurooplastelt saadud viirushaigus ja toit ning jooks sai otsa . Nõrgaks jäänud asteedid ei suutnud rünnakule vastu seista ja langesid 4
Haritav maa moodustab Venezuela alast 3%. Suurem osa troopiliste kultuuride saagist saadakse istandustest, toidukultuure kasvatatakse eeskätt talundeis. Oluline koht on aiandusel ning tubaka-ja seesamikasvatusel. Loomakasvatus on valdavalt ekstensiivne, sellega tegeletakse peamiselt Orinoco tasandikel. Oluline on kalapüük. Maanteid on 96155 km, raudteid on 682 km. siseveeteid on 7100 km. maracaibo järvel ja Orinoco jõel saavad sõita ka merelaevad. Tähtsad sadamalinnad on La Guaira, Puerto Cabello, Maracaibo, Ciudad Bolivar. Naftajuhtmeid on 7484 km ja gaasijuhtmeid on 5262 km. lennujaamu on 373. välja veetakse peamiselt naftat, alumiiniumi, terast, kemikaale ja põllumajandustooteid, 50,9% läheb USAsse, 7.2% hollandi antillidele. Sisse tuuakse peamiselt toorainet, masinaid, sõidukeid ja ehitusmaterjale põhiliselt USAst, Colombiast ja Briasiiliast. Venezuelat külastas 2005 aastal 492 000 turisti(tulu 641 mln$). POLIITILINE SÜSTEEM:
Teine oopiumisda nitas veelkord Hiina nrkust vrreldes teiste suurriikidega. Esimesena kasutas olukorra ra Venemaa, sundides Hiinat loobuma Amuuri je vasakkaldast. Kasvavat huvi Hiina territooriumide vastu nitas Jaapan. Vttes ettekndeks laevannetuse lbi teinud jaapani meremeeste tapmise Taivani saarel, hivas Jaapan Riukiu saared. Seejrel oli Hiina lhikese sja jrel Prantsusmaaga sunnitud loobuma oma lemvimust Phja-Vietnamis. Jaapani-Hiina sjas (1894-1895) kaotas Hiina Taivani ja Korea. Mitmed sadamalinnad lksid rendile Inglismaale, Prantsusmaale, Saksamaale ja Venemaale. Nende linnade mber ja kaugemalgi tagalas tekkisid piirkonnad, kus vastavalt suurriigile oli poliitiline mju ja mitmeid majanduslikke eelisigusi. Nii kujunesid vlja mjusfrid: Venemaal Kirde-Hiinas, Inglismaal Kesk-Hiinas, Prantsusmaal Luna-Hiinas, Jaapanil Kagu-Hiinas, Saksamaal Shandongi poolsaarel. Qingi valitsuse vim nendes piirkondades nrgenes. HIINA MODERNISEERIMISE RASKE ALGUS
9. INDINAANIRIIKIDE HÄVIMISE PÕHJUSED (tv.100) · Eurooplaste relvastu ületas indiaanlaste oma, sest neil olid tulirelvad · Eurooplastel oli mõeldud konkreetne strateegiline kava indiaanlaste ala hõivamiseks · Indiaanlased ei olnud ühtsed, erinevate hõimude vahel olid vastuolud 10. SUURTE MAADE AVASTUSTE TAGAJÄRJED / TULEMUSED EUROOPALE JA AVASTATUD MAADELE (tv.96, 101) · Kaubanduse keskusteks said Atlandi ookeani äärsete riikide sadamalinnad · Leidis aset oluline hinnatõus nn. hindade revolutsioon · Tekkisid uued kaubandus- ja rahandustegevuse nähtused kauba- ja fondibörs · Avardusid hüppeliselt teadmised ümbritseva maailma kohta · Laevaehituse ja navigatsiooni tase tõusis märgatavalt · Avastatud piirkondade koloniseerimine · Vähenes Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus
Maailma suurlinnad hakkasid kasvama 18. sajandil, sest siis toimus demograafiline plahvatus ning toimus industrialiseerimine. Kõige kiiremini kasvasid linnad, mis asusid söe või rauamaagi leiukohtade läheduses, samuti ka need, mis asusid kiirevooluliste jõgede või sadamate ääres. Kuna inimesed käisid linnas tööl, ehitati vabrikute lähedusse planeerimata ja halvasti ehitatud elurajoonid. Paljud kolisid linna. Kiiresti arenesid sadamalinnad, mis kauplesid toorainega. Elutingimused linnades alguses halvad. Hakati planeerima elurajoone tööstuspiirkondadest väljas, seoses sellega arenes ühistransport. Praegu on arenenud riikide tööstuslinnades mugavustega elurajoonid ja hea transport. Arvukalt tekib uusi töökohti teeninduses, halduses, IT-valdkonnas. Tekivad teaduspargid linna äärealadel, vanad tööstushooned renoveeritakse. Rikaste asumid asuvad linnadest väljas - tagamaal. 3
bambusevõrseid ka toiduks. Taimi ja loomi seostati ka aastaaegadega ja teiste sümboolsete tähendustega. Taime ja loomamotiive kasutati traditsioonilistel rõivastel ja perekonnavappidel ning teatud taimi Jaapani religioossetel ja sesoonsetel riitustel. Näiteks mändi kasutati uusaasta kaunistustes ja see sümboliseerib pikaealisust. Linnad ja maaasulad: Linnade tekkimine keskaja Jaapanis toimus iseäranis koos kindluste ja kauplemiskeskuste välja kujunemisega, ehkki templid ja sadamalinnad mängisid samuti linnakeskkonna arengus teatavat rolli. Linnastumise protsess toimus peamiselt Edo ajajärgul,ehkki selle algus ulatub keskaega. Taolise üldise arengu taustal olid keskajal erandlikuks sellised linnad nagu Kyoto ja Kamakura, millest kujunesid õitsvad linnad nende tähtsuse tõttu keisrite või shogun' ite pealinnadena. Linnad postijaamade ümber: Postijaamade ümber kerkisid linnad koos keskajal asulaid ja linnu omavahel ühendanud teedevõrgu kujunemisega
· talupoegade mõisakoormised viidi vastavasse talude tegeliku majandusvõimega; · seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti talupoegade koormised; · talupoegade asju arutas riigikohus -> sillakohtunike asemel riigi poolt määratud ametnikud s.o kreisifoogtid; · talupojad võisid mõisnike peale kaevata. Sellest tulebki hüüdlause: ,,Vana hea Rootsi aeg!" LINNAD JA KAUBANDUS 16. Millised olid linnade elu kõige suuremad muudatused? · Sadamalinnad (Narva, Tallinn, Pärnu, Haapsalu) · Uued kaubateed (Eesti jäi nendest teedest kõrvale) · Rootsi riigivõimu ettekirjutised: Tallinn säilitas oma positsiooni ; Narva osatähtsuse tõus, soov saada Rootsi riigi teiseks pealinnaks ; Tartu, Pärnu, Viljandi osatähtsuse langus. KÄSITÖÖNDUS 17. Millised oli linna elanike peamised tegevusalad? Käsitöö ja kaubandus. 18. Nimeta käsitöönduslikud tootmisvormid. Tsunftid ja manufaktuurid.
16. Kuidas ja millal asustati Ameerika manner? Esimesed sisserändajad saabusid Aasiast ajavahemikus 20000-10000 aastat eKr. Pärast jääaega oli veetase nii palju madalam, et Aasiat ja Ameerikat ühendas maariba, mida mööda tallased inimesed suuri rohusööjaid loomi küttides liikusid. 17. Millised tagajärjed olid maadeavastustel Euroopa jaoks? Maadeavastused mõjutasid oluliselt Euroopa kaubandust. Idast pärit kaupu hakati üha enam mööda ookeani transportima, tähtsaks muutusid sadamalinnad. Ameerikast voolas Euroopasse suuri rikkusi nii kiirenes mitmes Euroopa maas ka rahamajandus. 18. Millised tagajärjed oli maadeavastustel Ameerika põlisrahvale? (3-4 näidet) 1) Kesk- ja Lõuna-Ameerika langes suures osas eurooplaste võimu alla 2) Ameerikas tekkisid eurooplaste kolooniad 3) Põlisrahva kultuur hävines 4) Indiaanlaste arv hakkas vähenes 19. Loetle uusi taimekultuure, mis Ameerikast Euroopasse toodi? Kartul, tomat, mais ja kakao. 20
6.Selgita, kuidas on kasvanud maailma suurlinnad. Maailma suurlinnad hakkasid kasvama 18. sajandil, sest siis toimus demograafiline plahvatus ning toimus industrialiseerimine. Kõige kiiremini kasvasid linnad, mis asusid söe või rauamaagi leiukohtade läheduses, samuti ka need, mis asusid kiirevooluliste jõgede või sadamate ääres. Kuna inimesed käisid linnas tööl, ehitati vabrikute lähedusse planeerimata ja halvasti ehitatud elurajoonid. Paljud kolisid linna. Kiiresti arenesid sadamalinnad, mis kauplesid toorainega. Elutingimused linnades alguses halvad. Hakati planeerima elurajoone tööstuspiirkondadest väljas, seoses sellega arenes ühistransport. Praegu on arenenud riikide tööstuslinnades mugavustega elurajoonid ja hea transport. Arvukalt tekib uusi töökohti teeninduses, halduses, IT-valdkonnas. Tekivad teaduspargid linna äärealadel, vanad tööstushooned renoveeritakse. Rikaste asumid asuvad linnadest väljas - tagamaal. 7
kultuuriline mõju. Muutusid mood, riided. Kas ristisõdade põhjused ja ootused täitusid? Vaatlen neid eelkõige esimestel lehekülgedel toodud nelja punkti abil Soov leida uusi maid, kuhu elama asuda ei täitunud, viimaks vallutati kõik eurooplaste tugipunktid Ees-Aasias. Vabaneda kaubanduses Bütsantsi vahenduses. Itaalia linnadel soov saada juhtivateks täitus, pärast ristisõdu arenes kaubandus ja käsitöö ning juhtivateks saidki peamiselt suured Itaalia kaubandus- ja sadamalinnad. Kristuse haua vabastamine, usuline vajadus ei täitunud, siiski said palverändurid seal käia, kuid kristliku Euroopa valitsuse alla see ei läinud. Väike- ja Ees-Aasia vabastamine, üleoleku näitamine Ei vabastatud territooriume idas, kuid Bütsantsist näidati üleolekut juba 1204. aastal, kui vallutati Konstantinoopol. VIIES RISTISÕDA · Viies ristisõda aastatel 12171221 oli kristlaste järjekordne katse vallutada Jeruusalemm ja Püha Maa moslemitelt tagasi
Paide, Haapsalu. Osa linnu sattusid mõisnike kätte (läänistati). 17. sajandil kaubateed kujunesid Tartust mööda (mitte läbi), st tartu osatähtsus kaubanduses vähenes. Narva linn puhkes õitsele (peamine linn Venemaaga kauplemiseks). Narva linna rajati palju Barokk stiilis ehitisi. Räägiti jutte, et Narvast võiks saada Rootsi riigi pealinn. Tolleaagsest Narvast pole eriti midagi järgi (NL pommitas puruks 1944). Sadamalinnad mõnevõrra arenes (kauba välja ja sisseveolt). Peamine ekspordiartikkel oli teravili, lina, kanep. Lina kanep oli põhiliselt toodud venemaalt ning seda kasutati laevaehituseks. Veel veeti välja laevaehituseks vajalikud plangud, lauad ja tõrv. Sisseveeti peamiselt soola ja metalli. Sisse toodi veel tubakat, paberit ja alkoholi. Talupoegadel oli linnas nn sõbrakaupmees (tema juures käis järjepidevalt ostmas), kellelt ostis ja kellele müüs
avastati La Plata laht ja uuriti Patagoonia rannikut, kuhu jäädi talveks. 1520. aastal jätkati retke, avastati Tulemaa ja nüüd tema nime kandev väin. Pärast ekspeditsiooni juhi surma avastati Kalimantani saar. avastati Vaikne ookean ja tõestati lõplikult, et Maa on kerakujuline Suurte maadeavastuste tulemused Euroopa hakkas avastatud piirkondi koloniseerima. Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus vähenes. Kaubanduse keskusteks said Atlandi ookeani äärsete riikide sadamalinnad. Kauba- ja fondibörsi tekkimine Hindade revolutsioon Teadmised ümbritseva maailma kohta avardusid hüppeliselt. Valgustus Prantsusmaal põhijooned Peamiseks kriteeriumiks oli inimmõistus. Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Eeskujuks võtsid valgustajad looduse. Uus humanism (esikohal inimese vajadused ja kired) Voltaire'i ideaal oli valgustatud absolutism (valitsejad astuvad liitu filosoofidega) René Descartes
saaduste tootmise peab Saksamaa agraarpoliitika põllumajandust oluliseks maa- asulastiku, aastasadade jooksul kujunenud kultuurmaastiku ja inimsõbraliku elukeskkonna säilitajaks. Transport ja väliskaubandus Esikohal on autotransport, heal järjel on ka raudtee, torujuhtme- ja siseveetransport. Saksamaa kaubalaevastik on maailma moodsamaid. Välisvedudeks kasutab Saksamaa palju Hollandi, Itaalia ja Prantsusmaa sadamaid (Rotterdam, Genova, Triesteja Marseille) ja laevu. Saksamaa suurimad sadamalinnad on Hamburg. Bremen (koos Bremerhaveniga), Wilhelmshaven, Lübeck ja Rostock. Tähtsaim siseveetee on Rein, selle ääres asub maailma suurim siseveesadam Duisburg. Saksamaa suurim lennukompanii on Lufthansa. Frankfurdi lennujaam on Euroopa suurimaid. Väliskaubandus toimub peamiselt Euroopa Ühenduse riikide ja USA-ga; arengumaadelt ja SRÜ-st ostetakse naftat, maagaasi ja maake. Väljaveos valdavad valmistooted (tööstuskaubad, masinad ja nende osad,
b) asulates paiknev elanikkond Asulates paiknev elanikkond jaguneb kaheks: a) Linnalistes asulates paiknev elanikkond--rahvastik on väga tihedalt paigutatud. Tegeldakse teenindavate või tootvate majandusharudega. b) Maa-asulates paiknev elanikkond--Asustus on kõrge, tegeldakse primaarsete majandusharudega. Maa-asulad on näiteks küla, talu, rantso, mõis, auul. Linnastumise etapid: I Eeljärk--Kestis kuni hiliseagraarse ühiskonnani. Peamised linnad olid pealinnad, sadamalinnad ja kaubateede ristumiskohtades olevad linnad. Linna elanikkond moodustas kuni 5%. II järk--Algas industrialiseerimisega 15.-16.saj. Seoses tööstuse arenguga laienesid olemasolevad linnad ja tekkis palju linne juurde. Demograafiline plahvatus maal võimaldas inimestel tulla linna töökohti leida. Hakkasid tekkima linnastud. Linnas elavate inimeste osatähtsus kasvas 50%-ni. III järk--hiliseindustriaalsesse ühiskonda jõudnud linnad hakkasid kasvama eeslinnade arvel, uusi eriti ei tekkinud
oluliseks maa- asulastiku, aastasadade jooksul kujunenud kultuurmaastiku ja inimsõbraliku elukeskkonna säilitajaks. Transport ja väliskaubandus Esikohal on autotransport, heal järjel on ka raudtee, torujuhtme- ja siseveetransport. Saksamaa kaubalaevastik on maailma moodsamaid. Välisvedudeks kasutab Saksamaa palju Hollandi, Itaalia ja Prantsusmaa sadamaid (Rotterdam, Genova, Triesteja Marseille) ja laevu. Saksamaa suurimad sadamalinnad on Hamburg. Bremen (koos Bremerhaveniga), Wilhelmshaven, Lübeck ja Rostock. Tähtsaim siseveetee on Rein, selle ääres asub maailma suurim siseveesadam Duisburg. Saksamaa suurim lennukompanii on Lufthansa. Frankfurdi lennujaam on Euroopa suurimaid. Väliskaubandus toimub peamiselt Euroopa Ühenduse riikide ja USA-ga; arengumaadelt ja SRÜ-st ostetakse naftat, maagaasi ja maake. Väljaveos valdavad valmistooted (tööstuskaubad, masinad ja nende osad, kemikaalid, mootoriosad
Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal. Transport ja väliskaubandus Esikohal on autotransport, heal järjel on ka raudtee, torujuhtme- ja siseveetransport. Saksamaa kaubalaevastik on maailma moodsamaid. Välisvedudeks kasutab Saksamaa palju Hollandi, Itaalia ja Prantsusmaa sadamaid (Rotterdam, Genova, Triesteja Marseille) ja laevu. Saksamaa suurimad sadamalinnad on Hamburg, Bremen (koos Bremerhaveniga), Wilhelmshaven, Lübeck ja Rostock. Tähtsaim siseveetee on Rein, selle ääres asub maailma suurim siseveesadam Duisburg. Saksamaa suurim lennukompanii on Lufthansa. Frankfurdi lennujaam on Euroopa suurimaid. Väliskaubandus toimub peamiselt Euroopa Ühenduse riikide ja USA-ga; arengumaadelt ja SRÜ-st ostetakse naftat, maagaasi ja maake. Väljaveos valdavad valmistooted (tööstuskaubad,
Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal. Transport ja väliskaubandus Esikohal on autotransport, heal järjel on ka raudtee, torujuhtme- ja siseveetransport. Saksamaa kaubalaevastik on maailma moodsamaid. Välisvedudeks kasutab Saksamaa palju Hollandi, Itaalia ja Prantsusmaa sadamaid (Rotterdam, Genova, Triesteja Marseille) ja laevu. Saksamaa suurimad sadamalinnad on Hamburg, Bremen (koos Bremerhaveniga), Wilhelmshaven, Lübeck ja Rostock. Tähtsaim siseveetee on Rein, selle ääres asub maailma suurim siseveesadam Duisburg. Saksamaa suurim lennukompanii on Lufthansa. Frankfurdi lennujaam on Euroopa suurimaid. Väliskaubandus toimub peamiselt Euroopa Ühenduse riikide ja USA-ga; arengumaadelt ja SRÜ-st ostetakse naftat, maagaasi ja maake. Väljaveos valdavad valmistooted (tööstuskaubad,
" Marco suri Veneetsias 1324. aastal 70 aasta vanuselt. Testamendis jättis ta oma naisele ja kolmele tütrele suure rahasumma, kuid see ei olnud selline tohutu varandus, millega ta oli hoobelnud. Ka soovis ta, et peale tema surma lastaks vabaks tema mongolist teener Pietro. 5 Kokkuvõte Maadeavastused mõjutasid oluliselt Euroopa kaubandust. Kuna uued kaubandusteed olid ookeaniäärsed, tõusid esile ookeaniäärsed sadamalinnad Sevilla, Lissabon, Antverpen ja Amsterdam. Itaalia kaubalinnad kaotasid oma tähtsuse. Maadeavastused panid aluse suurtele kolooniavallutustele. Paljud inimesed viidi Ameerikasse, paljudest said orjad. Kolooniavallutuste tulemusel toodi Ameerikast suuri rikkusi. Hispaanlased said teada, et põhja pool Mehhikos on palju kulda. Hispaania aadlik Hernan Cortes soovis seda ala vallutada. 1519 aastaks oli ta kogunud suure sõjaväe millega ta alustas sõjaretke Mehhikosse.
Viimane uudis piraatide tegevuse kohta tuli möödunud nädala neljapäeval, kui uudisteagentuurid teatasid, et «Somaalia mereröövlid kaaperdasid Tai kaubalaeva». Miks nad seda teevad? Piraatide motiivide kogumiseks, analüüsimiseks ja mõistmiseks tuleb tunnetada nende ühiskonna elukorraldust, klannide jaotust ning geograafilist paiknemist. Kaks põhilist gruppi, kes omavahel rivaalitsevad, asuvad Aylis ja Harardheeris, mis mõlemad on peamised sadamalinnad neis regioonides. Puntlandist pärinevad grupid on piraatluse statistikas esikohal ja nemad kontrollivad Adeni kaubateid. Siinkohal ei pea ma vajalikuks korrata kogu lugu somaallaste kalavarude ammendumisest, sest sõjategevuse ja piraatluse ohu tõttu on paljud teiste riikide kalamehed hoidunud neilt aladelt eemale ning BBC andmetel on kogu India ookeanis tuunikala püük vähenenud 2008. aastal 30 protsendi võrra. Rannikuvete saastamine on natuke keerulisem teema
5. Asustustiheduse arvutamine: Rahvaarv/pindala (in/km2) keskmine tihedus maailmas: 50in/km2 hõredamini asustatud piirkonnad: (Austraalia, Põhja-Euraasia, Aafrika) (alla 3 in/km2) Mongoolia, Namiibia, Austraalia, Suriname, Island Tihedamini asustatud piirkonnad: (Aasia, Euroopa) Bangladesh (1000 in/km2), Taiwan (600), Lõuna-Korea (500), Holland (400) Asustustihedust mõjutavad tegurid: Looduslikud tegurid (kliima, reljeef, vetevõrk, maavarad jt.), Majanduslikud tegurid (pealinnad, sadamalinnad, töökohad jt.), Poliitilised tegurid, Ajaloolised tegurid 6. Demograafiline siire (üleminek), oskad kirjeldada erinevaid etappe, tead, kunas üks või teine etapp levis Põhjariikides ja Lõunariikides ning kus on levinud tänapäeval. Traditsiooniline rahvastiku tüüp: suur sündimus (40‰) ; suur suremus (40‰) ; iive umbes 0 ; iseloomulik traditsioonilisele tootmisviisile ; maailmas valitses kõikjal 15. sajandini ; võib esineda üksikutes hõimudes
Kõige rohkem tuli Eestisse venelasi, kes jäid enamikus elama Ida-Eestisse. Viru- ja Harjumaale asus rohkesti soomlasi. Soomlased jõudsid ka Põltsamaa ja Tartu ümbrusse. Valga ümbrusesse kolis hulgaliselt lätlasi. Lisaks neile oli talurahva seas ka paljude muude rahvuste esindajaid: poolakad, sakslased, leedulased, rootslased, ungarlased ja isegi hollandlased ja sotlased. XVII sajandil suutsid Eestis rahvusvahelise kaubandusega jätkata ainult sadamalinnad. Eesti linnadele tähendas see seda, et kõige soodsamasse olukorda sattus Narva, ka Tallinn säilitas oma koha. Tartu kaotas suure osa oma tähtsusest kaubalinnana ning Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare jäid kohaliku tähtsusega väljaveosadamateks. Siiani oli Rootsi aeg talupoegade olukorda pigem halvendanud, sest mõisapõllud suurenesid ning koos nendega kasvasid talupoegade teokoormised. Koormisi aga määras mõisnik oma tahte järgi.
Kõige kiiremini arenevad uued tööstusharud: nafta töötlemine, elektrotehnika-, elektroonika-, ja keemiatööstus (eriti väetiste tootmine), tsingi- ja pliimaagi kaevandamine ning maagaasi tootmine. Vanadest tööstusharudest on tähtsad laevaehitus ja remont ning kalatööstus. Toodetakse ka põllumajandusmasinaid ja autosid. Riigi ainus metallurgiatehas (tarbib vanarauda) asub Corkis. Tähtsamad tööstuslinnad on Dublin, Cork ja teised sadamalinnad, põllumajandussaadusi töötlevaid ettevõtteid on kogu riigis. 1993. aastal oli umbes 17% tööjõust tööl tööstuses; 12% põllumajanduses, metsanduses ja kalastuses; 18% kommerts-, kindlustus- ja finantsasutustes; 6% ehituses; ja 47% teistes valdkondades. Teenindusmajandus Reisides on soovitatav kasutada rendiautot, kuna busid kõikjal ei sõida või sõidavad mööda väga pikka ringi, samas on auto rent suhteliselt kallis. Liiklus on vasakpoolne. Talvekuudel on
Mõisas laiendati külvipinda. * Rakmetegu: (3-6 päevaks/ 1 nädalaks härjaga mõisa tööle) Jalategu: Hooajatööde ajal sunniti talupoegi veel abiteole. Raskeim kohustus oli mõisavooris osalemine. Kagu- Eesto talumeestele võis tähendada 150-250 kilomeetri pikkust viljavedu Tallinna, Pärnusse või Riiga. 18.Millised muutused toimusid Rootsi ajal kaubanduses ja käsitöös? (sh Pulli Hans) *Kõige tähtsamaks muutusid sadamalinnad. Narva ja Tallinn kõige tähtsamad linnad. * Pulli Hans- Eesti päritolu tähelepanuväärseim kaupmees, ning ta arvati linna kodanikuks ning Suurgildi liikmeks. *Baltimaad nimetati Rootsi riigi viljaaidaks. Kõige laiem ostjaskond oli talurahvakaupmeestel. * 1675.a kaotati Tallinnas ära Oleviste gild. Käsitööndusliku tootmise teiseks vormiks olid manufaktuurid- tolle aja mõistes suurettevõtted. 19.Põhjasõja eeldused, põhjused ja osapooled, toimumisaeg, tagajärjed, rahulepingud.
Paraku jäeti see leping kehtestamata Vaiksel ookeanil, kus kerkis siiski tüli avastatud maade üle. 10.Maadeavastuste tagajärjed ja mõju? Euroopa hakkas avastatud piirkondi süstemaatiliselt koloniseerima. Uute maade vallutamisele järgnes nende paljaksröövimine, rahvaste orjastamine ja hävitamine. Hävitati indiaani kõrgkultuurid. Järsult vähenes Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus, uueks kaubanduse keskusteks sai Atlandi ookeani äärsete riikide sadamalinnad, leidis aset hindade revolutsioon. Hindade revolutsioon põhjustas muutusi Lääne-Euroopa ühiskonna struktuuris ja eri ühiskonnakihtide majanduslikus olukorras. Avardusid teadmised ümbritseva maailma kohta. 11. Miks Hispaania ja Portugal kaotasid maj. võimu? Ristisõdade tagajärjel tekkis vabakapital. Kapital liikus Hispaaniast ja Portugalist välja Inglismaale ja Madalmaadesse, kuna seal 16. saj. arenesid kapitalistlikud suhted. Suured kaubateed
EESTI ASULAD *Eesti vanemad asulakohad - - - EESTI LINNAD *46 linna, linnad maakonniti; *suuremad linnad (järgneb tabel) *maakonnakeskused *sümboolsed „pealinnad” Suve- Talve- Kevade- Sügise- 7 Rahvastik Maret Vihman. Hommiku- *Polüfunktsionaalsed linnad *sadamalinnad ( kauba- ja reisi-) *kuurortlinnad *ülikooli- ja teadus.... *tööstuslinnad *eeslinnad, „magalad” *satelliitlinnad e. linnastud EESTI KÜMME SUUREMAT LINNA linn maakond elanike elanike 2000.a. 2008. / 2010 arv arv elanike Eestlas- 1989.a. 1998.a
(km2) Siseveekogude osatähtsus 10 11 0,02 12 riigi pindalast (%) Rannajoon (km) 314 600 11 0 Suurimad sadamalinnad Helsinki, Vaasa, Naantali, - Hanko, Kotka, Turku 11 Mereandide eksport Vikerforell, siig, haug, Säga, tilaapia, suitsutatud heeringas, kilu 11 makrell 12
See tõi kaasa talupoegade teokoormise suurenemise. Talupoegade kohustused Tähtsaim kohustus oli teotöö, mis jagunes: · Rakmetegu(3-6 päeva nädalas, härjaga). · Jalategu Muud kohustused olid: · Abitegu(hooajatöö) · Mõisavooris · Osa talu põllu ja kõsitöötoodangu mõisnikele andmine. · Ei tohtinud küttida põtru, metssigu ja metskitsi. · Osalemine suurtel ajujahtidel ajajatena. Linnad ja kaubandus · Tähtsaks muutusid üksnes sadamalinnad. · Narva majanduslik õitseng, Tartu majanduslik langus. · Riik hakkas linnadele ettekirjutusi tegema- linnade iseseisvus langes(v.a. Tallinn). · Raha vermiti Liivimaal nüüd ainult Riias. · Linlased moodustasid vaid 6% Eesti elanikkonnast. · Narva liigub palju Hollandi ja Briti kaupmehi. · Kõige suurem ostjaskond oli talurahvakaupmeestel. Pulli Hans- Tähtis eestlasest kaupmees, üks vähestest. Kaubateed: · Arhangelski sadam Valge meri ·
Rauamaak: Hiina, Brasiilia, Austraalia, India Boksiit: Guinea, Austraalia, Brasiilia, Jamaica 8.Tea ja oska kanda kaardile suurimad terase, alumiiniumi tootjad riigid. teras: Hiina, Jaapan, USA, Venemaa alumiinium: Hiina, Venemaa, USA, Kanada, Brasiilia, Austraalia 9.Millised on alumiiniumitööstuse ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid? kuna alumiiniumi tootmine on suure energiakulu tõttu kallis siis – odava elektri piirkondadesse Sadamalinnad – kuhu on odav maaki vedada suurte gaasijuhtmete kui odava energiaallika lähedusse riigid, kel on endal boksiiti (tööstuslikult toodetakse alumiiniumit boksiidist) 10.Millised on rauametallurgia ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid? Kuidas on nende ettevõtete paiknemine aegade jooksul muutunud? Esimesed metallsulatusahjud rajati metsarikastesse kohtadesse. Kuni 20. sajandi keskpaigani koondus malmi ja terase tootmine peamiselt rauamaagi või söe leiukohtadesse
Duero jõel asuv Aldeadávila de la Ribera hüdroelektrijaam tootlikkusega 718 MW Kohalikud kütused rahuldavad umbes 34% kogu energiavajadusest, ülejäänud kaetakse sisseveetava naftaga. Musta metallurgia piirkond asub põhjarannikul (Avilés, Gijón, Bilbao) ja suur kombinaat idarannikul Saguntos. Suurimad masinatööstuslinnad on: Madriid Barcelona Valladolid Zaragoza suuremad Hispaania põhjaranniku sadamalinnad Cádiz Valencia Masinatööstuse põhiharud on: autotööstus laevatööstus tööpingitööstus elektrotehnikatööstus elektroonikatööstus Kogu tööstusest paikneb suurem osa (3/5) keemia-, tekstiili- ja kergetööstusest: Kataloonias Madriidis Astuurias Baskimaal Suuremad rahvuslikud lennujaamad asuvad: Palma de Mallorcas (Mallorca saarel) Madriidis (Barajases) Barcelonas Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia
hüdroelektrijaamadest on suurimad Duero jõel asuv Aldeadávila de la Ribera (718 MW) ja Duero lisajõel Tormesel asuv Villarino (810 MW). Vana musta metallurgia piirkond asub põhjarannikul (Avilés, Gijón, Bilbao), uus suur kombinaat idarannikul Saguntos. Masinatööstus. Masinatööstuse põhiharud on auto-, laeva-, tööpingi- ja elektrotehnikatööstus ning uus arenev haru elektroonikatööstus. Suurimad masinatööstuslinnad on Madrid, Barcelona, Valladolid, Zaragoza, põhjaranniku sadamalinnad ning Cádis ja Valencia. Kogu tööstusest paikneb 3/5, sh oluline osa keemia-, kerge-, ja eriti tekstiilitööstusest Kataloonias, Madridi linnastus, Astuurias ja Baskimaal. Põllumajandus. Põllumajanduslikku maad on Hispaania territooriumist 71%, sh põldu ja istandusi 40% ning rohumaad 31%. Üle poole maast hõlmavad suurmaaomandid (latifundiumid), kuni 10 ha suurustele väikemajanditele, mis moodustavad 80% majandite üldarvust, kuulub maast ainult 12%
kuuse-ja nulumetsi. 1600 meetrist kõrgemal on ülekaalus võsa ja alpiniit. Metsatööstus on suurel hulgal hävitanud loodusliku taimkatet ja metsapinda on Saksamaaal vaid 30 % alles jäänud. Transport Esikohal on autotransport, heal järjel on ka raudtee, torujuhtme- ja siseveetransport. Saksamaa kaubalaevastik on maailma moodsamaid. Välisvedudeks kasutab Saksamaa palju Hollandi, Itaalia ja Prantsusmaa sadamaid (Rotterdam, Genova, Triesteja Marseille) ja laevu. Saksamaa suurimad sadamalinnad on Hamburg, Bremen (koos Bremerhaveniga), Wilhelmshaven, Lübeck ja Rostock. Tähtsaim siseveetee on Rein, selle ääres asub maailma suurim siseveesadam Duisburg. Teedevõrk on väga hästi arenenud.Raudtee kogupikkus on liinide sulgemise tõttu oluliselt vähenenud.2006.a alguses oli see 38000km.Kogu riigi ala katab ka ülikiirete reisirongiliinide võrk.Riigimaanteid on 231500 km, peale nende üle 429000 km vallateid ning linna-ja külatänavaid. Kiirteede kogupikkus on 11400 km.
sajandil oli Eestis mõisaid üle 1000 teraviljakasvatamine (rukis); härjad; lehmi vähe; kivide koristamine; mõisates loomi vähem (> väetamise probleem); mõisapõllud suuremad kui talupõllud talupoegadel teotöö = rakmetegu (talust 3-6 päevaks nädalas mõisasse mees härjapaariga), abitegu (kiireloomulised hooajatööd), mõisavoor, lisaks loonusrent (põllumajandussaadused, käsitöötarbed), ajajatena osalema mõisnike suurtel jahtidel, jne sadamalinnad: Tallinna ja eriti Narva esiletõus, Tartu tähtsuse vähenemine; väiksemad linnad läänistatud aadliperedele riigivõim hakkas üha enam sekkuma linnade juhtimisse, ettekirjutused, vaid Tallinna teatav suurem iseseisvus. 8. Linnad Rootsi aja lõpus linlased 6%, domineerisid saksa kaupmehed, vaid väga üksikud eesti kaupmehed eksport: teravili (moodustas ca 2/3 Tallinna väljaveost; Baltimaad on Rootsile viljaaidaks); lina ja kanep (toodi Venemaalt);
mõju. Muutusid mood, riided. Kas ristisõdade põhjused ja ootused täitusid? Vaatlen neid eelkõige esimestel lehekülgedel toodud nelja punkti abil Soov leida uusi maid, kuhu elama asuda ei täitunud, viimaks vallutati kõik eurooplaste tugipunktid Ees-Aasias. Vabaneda kaubanduses Bütsantsi vahenduses. Itaalia linnadel soov saada juhtivateks täitus, pärast ristisõdu arenes kaubandus ja käsitöö ning juhtivateks saidki peamiselt suured Itaalia kaubandus- ja sadamalinnad. Kristuse haua vabastamine, usuline vajadus ei täitunud, siiski said palverändurid seal käia, kuid kristliku Euroopa valitsuse alla see ei läinud. Väike- ja Ees-Aasia vabastamine, üleoleku näitamine Ei vabastatud territooriume idas, kuid Bütsantsist näidati üleolekut juba 1204. aastal, kui vallutati Konstantinoopol. Kokkuvõtteks võiks öelda, et ristisõjad ei täitnud küll kõiki ootusi ja lootusi, kuid arendas väga palju eurooplaste oskusi ja laiendas silmaringi.
LINNAD, KAUBANDUS, TÖÖNDUS varauusaegsed linnad - · Tallinn, Tartu, Viljandi, Vana-Pärnu, Uus-Pärnud, Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva · Vana-Pärnu kaotas 1599.a. linnaõiguse, kuna too sai Liivisõjas täielikult purustada uued linnad - · Kuressaare, Valga, Paldiski, Võru kaubanduse iseloomustus - piirkonnad, kaubad · siinne kaubandus koondus võõramaiste, peamiselt saksama ja inglismaa kaupmeeste kätte · arenesid kaubanduslikult rohkem sadamalinnad · peamiseks veoartikliks eestis teravili - Rootsi ja Soome · teiseks ekspordikaubaks olid valdavalt Venemaalt pärit lina, kanep ning laevaehituskraam - mastipuit, plangud, lauad jms - peamiselt viidi Madalmaadesse ning vähem ka Saksamaale · Sisse toodi hispaania ja prantsuse soola, metalli(rauda, vaske), soolaheeringat ja tubakat; peale selle ka veel veini, klaasi, paberit ning koloniaalkaupu(vürtsid, suhkur, kohv, tee)
Piir fikseeriti vaid Atlandil. Vasco da Gama jõudis Indiasse 1498. Amerigo Vespucci Brasiilia ekspeditsioonid, sai aru, et oli leidnud uue mandri Uus Maailm. Fernao de Magalhaes 1519. alustati ekspeditsiooni, 1522. jõuti tagasi ümbermaailmareisilt. Euroopa hakkas avastatud piirkondi süstemaatiliselt koloniseerima. Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus vähenes, võimsamaks said Atlandi ookeani äärsed sadamalinnad. Tekkisid kauba- ja fondibörs. +hindade revolutsioon. Humanism ja renessanss Eeldused uue kultuuri ja maailmavaate tekkimiseks kujunesid kõigepealt Itaalias: linnriikide majanduslikule tõusule pani eelkõige aluse kaubandus, selle kõrval aga ka pangandus ja liigkasuvõtmine. Kujunesid varakapitalistlikud suhted, noor kodanlus. Linnriikide vabariiklik valitsemisviis asendumas monarhistlikuga. Medicite perekond Firenzes. Lorenzo Tore.
Käsitöö ja kaubandus. Rootsi aja 10 linna: Valga, Kuressaare, Pärnu, Tartu, Narva, Tallinn, Viljandi, Paide, Haapsalu ja Rakvere. Mõned linnad sattusid mõisnikeperedele, kes kasutasid neid kui oma lääni. Tartu- kaubateed kulgesid nüüd sealt mööda, seega osatähtsus kaubanduses vähenes. Narva kaudu hakkas toimuma kaubavahetus Venemaaga. Rikkus barokkstiilis ehitised. Taheti Narvast 2. pealinn teha. (iga 4 aasta järel valitsetaks sealt). (Pommitati puruks NL vägede poolt) Sadamalinnad (Pärnu, Haapsalu) arenesid täu kaubaveole. Eestist veeti teravilja, lina ja kanepit (viimased 2 Venemaalt toodud, vaja tekstiilis ja nt laevaehituses). Sisse veeti metalli, soola, tubakat, alkoholi, paberit. Talupoegadel olid linnades nn sõbrakaupmehed, kelle juures tema ja eellased- järglased ostlemas käisid. Ja müüsid talle ka. Tsunfte suleti, st uusi liikmeid vastu ei võetud. (eriti eestlasi). Eestlastel puudus linnas võimalus kõrgemale tõusta. 17saj- manufaktuuride teke
18. saj algul toimus Põhja-Atlandil aktiivne kaubandus emamaade ja kolooniate vahel. Euroopast veeti Aafrika ja Ameerika kolooniatesse tööstustooteid, Lõuna-Ameerikast veeti välja suhkrut, puuvilju, Põhja-Ameerikast tubakat, karusnahkasid, saematerjali (laevaehituseks) jm. Kiiresti hakkas laienema eurooplaste kolonisatsioon. Juhtivateks mereriikideks olid Hispaania ja Portugal, Suurbritannia, Prantsusmaa, Holland. Kiiresti arenesid sadamalinnad. 18. saj algul kontrollisid paljusid maailma piirkondi eurooplased. http://people.hofstra.edu/geotrans/inde Tööstusrevolutsioon ja • transpordi areng Tasapisi hakkas veondus muutuma omaette majandusharuks: paljud laevaomanikud loobusid kaubitsemisest ning tegelesid ainult kauba veoga. • Lõplikult eraldus veondus kaubandusest 18. sajandi keskpaiku (tööstuslik pööre), kui suurt hulka veoseid oli vaja kohale
annaabi.ee 
