Ajalugu

Venestamisjärgne olukord, poliitiliste voolude väljakujunemine.Tartu liberaalid(juht postimehe toimetaja jaan tõnisson, koondas rahvuslikke haritlasi,võitlus venestamise ja saksastumise vastu, nägid ette reformide elluviimist)Tallinna radikaalid(juht teataja toimetaja k.päts, kohalikud haritlased ja kirjanikud, pigem tööstuslik, majanduslik pool, rahva seas popid, võitsid 1904.a valimised ja päts sai tallinna linnapeaks)lisaks ka põrandaalused sotsid.1905.a revolutsiooni mõjud-suurlinnades s...

Kriisi küpsemine Venemaal: 1917 a alguseks oli Vene jõudnud revol lävele 1 Rahutused sõjaväes 1917 a ks oli Vene kaotanud üle6 milj sõduri 2 Majanduslik kaos Vene majandus polnud suutnud kanda sõja raskust 3 Keisrivõimu autoriteedi langus 4 Rahulolematuse üldine kasv Vened lõhes rahvuslikud vastuolud Aktiviseerus töölisliikumine Elu segamini paisatud Isevalitsuse vastu astus järjest rohkem kodanlasi haritlasi ja aadlikke Veebruarirevol: revol puhkes veeb lõpul selle ...

...riikidesse 20 saj alguseks kujunes teravaks probleemiks maapuudus Peamiseks põllumajandusharuks kujunes piimakarjakasvatus Võeti osa põllumeeste seltside tegevusest kust saadi õpetust maaharimise ja loomakasvatuse kohta Algas ühistegevuslik liikumine Loodi piimaühistuid hoolitsesid piima ümbertöötlemise ja turustamise eest masinaühistuid koos osteti kalleid põllumajandusmasinaid Kasutatud kirjandusAin Mäesalu Tõnis Lukas Mati Laur Tõnu Tannberg Ago Pajur Eesti ajalugu Kirjastus “Avita” Tallinn 2001 Eesti XX sajandil1 Eesti vabariik 1917 1939Autonoomia Jaan Poska Aluse autonoomiale pani Veebruarirevolutisoon ja Venemaa asumine demokraatiateele 30 märtsil 1917 avaldas Venemaa ajutine valitsus määruse Eesti valitsemise uue korra kohta Eestimaa ja Põhja Liivimaa ühendati ähtseks kubermanguks mille etteossa asus kubermangukomissarina Tallinna linnapea Jaan Poska Valitsema hakkas Ajutine Maanõukogu Maapäev kes seadis ametissetäidesaatva...

...ng eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Üritati vabaneda Balti erikorrast, et siine valitsemiskorraldus oleks samasugune nagu teistes Venemaa piirkondades. Uued kubernerid. Asjaajamises mindi üle vene keelele. Piirati omavalitsuste tegutsemist. Tugevnes tsenruur. Asutustesse pandi tööle venekeelsed ametnikud ning toetati õigeusukiriku tegevust. Venestamine mõjus rängalt haridusele. Vene keel oli kohustuslik ka vallakoolides. Uued õppeprogrammid ei sisaldanud kodumaa ajalugu ega kirjanduse õpetamist. Õpilased olid kohustatud suhtlema venekeeles isegi tunniväliselt. Eestlaste hulgas tekkisid avaliku elu tegelased, kes kiitsid venestamispoliitika heaks. Hermann – toimetas tartu ajaleht Postimeest Reimann – Rahvusliku liikumise uue põlvkonna liider. Edendas karkusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo ning kultuuriloo teaduslikule uurimisele. Rahvusliku liikumise politiseerumine: Postimehe, Teataja, Uudiste vaated Vaadetelt jaguneti kolmeks: mõõd...

Robert Rivik Tuumajaamade ajalugu 17.12.11 1939. aastal avastasid Otto Hahni ja Fritz Strassmann, et uraani isotoobi 235 tuum lõhustub aeglaste neutronite mõjul, kiirates välja energiat ja veel 2-3 neutronit, mis on omakorda võimalised teisi uraani tuumi lõhustama, tekitades niimoodi ahelreaktsiooni, mis ongi tuumaenergia tootmise aluseks. Esimene tuumareaktor ehitati Ameerikasse Chicagosse ja selle nimi oli „Chicago Pile-1.“ Reaktor oli varustatud neutroneid neelava kaadiumiga...

Baaside leping – 1939. september, kui sõlmiti vastastikuse abistamine leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Okupeerimine – võõra maa enda alla haaramine, sõjalisse valdusse võtmine Repressioon – vägivald. Nt massi mõrvad, vangistamine Natsionaliseerima- riigistama Suur põgenemine- Selle käigus lahkus Eestist umbes 80 000 inimest välismaale Sinimäed- maaala, kus toimusid kõige verisemad lahingud Soomepoisid- Eestist Soome põgenenud mehed, kes soovisid võidelda vabatahtlikena pu...

...  rahvuslik   liikumine   elavnes,   loodi   komiteid,   nõudsid  autonoomiat,  Üleüldine:   kaardi   peale   läksid   suhkur,   petrool,   tikud,   teepuru.   Tekkis   must   turg.  Paberraha   eest   müüda   ei   tahetud,   selle   väärtus   polnud   kindel.   1914   kehtestati  kuivseadus. Siia tulid ka läti põgenikud. EKSAM – rahvuslikust liikumisest.  Esimene maailmasõda (1914­1918) Ajalugu 4. mai 09 a Eesti Vabariik 1920. aastatel  Toimus EV valitsemine I põhiseaduse järgi. Kokku kuni 40.aastateni oli 3 põhiseadust.  Koostatud   oli   esimene   Asutava   Kogu   poolt.   Jõustus   1920.   aastal.   Seadusandlik   võim   kuulus  Riigikogule,   RK   valiti   3   aastaks,   100   liiget.   Riigipea   põhimõtteliselt   puudus.   Märk   ülimast  demokraatiast.   Tegemist   oli   noore   vabariigiga,   raha   pol...

Kodamis küsimused Ajaloos 16 01 2009 Vabrikutööstuse tekkimine lk 155 157 Raudteeliiklus aurik auto lk 158 Yhiskond lk 159 Nelikliit ja Pyha Liit lk 165 166 Püha Liidu lagunemine lk 167 Rahvuslik liikumine lk 179 Napoleoni sõdade aeg lk 198 Põhja – Saksa Liidust keisririigiks lk 225 Territoriaalne ekspansioon lk 214 – 215 Yhiskonna sotsiaalne etikett lk 218 Üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele mis tähendas tööstuslikku pööret ehk tööstuslikku revolutsiooni ...

EUROOPA IDEEDE AJALUGU 2 loeng EUROOPA IDEEDE AJALOO PERIOODID Üldiselt : antiikaeg keskaeg renessanss humanism barokk valgustus 18 sajand romantism Moraalifilosoofia üldine areng Objektivism iseloomustab antiik ja keskaega Subjektivism iseloomustab varauusaega ja uusaega Taylor : arusaamas kõlbelisest käitumisest toimub pööre sissepoole „Loomuõigus“ kui moraaliteooria alus Antiik ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda Hiljem hakati vaatama seda inimese loomusena skeptiline/opti...

Tapa Gümnaasium Tapa Gümnaasiumi ajalugu Uurimustöö Keili Viks 8.c klass Õpetaja: Anne Roos Tapa 2010 Sissejuhatus Üks olulisemaid perioode inimese arengus on tema kooliaeg, sellepärast on minu töö eesmärgiks vaadata võimalikult palju tagasi Tapa Gümnaasiumi ajalukku. Kirjutan sellest, millega sai Tapa koolis tegeleda ja millised olid kombed vanasti. Materjali otsimiseks kasutan ma Tapa Gümnaasiumi 1919 – 1999. a tagasivaadete raamatut, int...

MÕISTED Kiviaeg 8.aastatuhat-2.a.t.e.Kr  o Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg (8.a.t.-4.a.t e.Kr). Töö-ja tarberiistu valmistati kivist (tulekivi ja kvarts), sarvest, puust, nahast ja luust. Elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades. Tegeldi küttimise ja kalastamisega.  o Neoliitikum e. noorem kiviaeg (4.a.t.-2.a.t. e.Kr). Kasutati edasi kivist, luust, puust ja sarvest esemeid. Need olid nüüd p...

Eesti piiblitõlke ajalugu Toomas Paul Sissejuhatus 13. sajandil alguses kui rsistirüütlid Eesti aladele jõudsid oli ristiuks, siin juba vähesel määral levinud. Peale Musitse vabadusvõitluse lõppu aastal 1227, hakati eestlasi ristima. Kuigi säilisid ka muinasusundid, hakkas levima kristlus. Pikka aega ei olnud eestlastel eesti keelset piiblit, kogu õpetamine käis ladina või saksa keeles. Väheseid teateid esineb sellest, et piibli 10 käsku ja meiei...

EESTI AJALUGU Muinasaeg KIVIAEG – 1)paleoliitikum – puudus inimasustus, jääaeg. 2)mesoliitikum – tekkisid esimesed püsivad asustused, kaugelt saabunud jahimehed asustasid endale elukohad, mesoliitikumist on päris vanimad asutused Kunda, Pulli, arvatavasti elasid sealt sarnase kultuuri ja kommetega inimesed. 3)neoliitikum – asulate laienemine, tekkis rohkem inimesi, elati vähem sugukondades, piirkondadesse sattusid uued jahimehed, kes endaga kaasa tõid uued tööriistad, nä...

Kreeka linnriik: Kreekas kujunes linnühiskond.Tüüpiliseks riigivormiks sai linnriik ehk polis,mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga.Kõik linnriigi täieõiguslikud kodanikud osalesid linnriigi valitsemisel ja moodustasid ka linnriigi sõjaväe.Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul,kus otsustati kõige tähtsamaid küsimusi.Igas linnriigis oli nõukogu,mis oli suure tähtsusega.Olulised küsimused arutati läbi ja nõukogu otsus pandi rahvakoosolekul hääletusele.Nõukogu...

AJALUGU, 8.KLASS PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789 – 1792 Olukord Prantsusmaal • Absoluutne monarhia ilmutas nõrkuse märke • Vaevas poliitiline, rahanduslik ja ühiskondlik kriis • Kolmanda seisuse rahulolematus • Kuningakoja suured kulutused Prantsusmaa rahvastiku koosseis 1. Seisus (140 tuhat) vaimulikud 2. Seisus (400 tuhat) aadlikud 3. Seisus (umbes 23 miljonit) talupojad, käsitöölised, kaupmehed Allpool ...

Metodoloogilised küsimused 1 Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: 1 ideed on tsüklilised pole progressi 2 probleemid on universaalsed ideed ajatud 3 aluseks idee ühikud mis on ideoloogiate ehituskivid 4 suurte mõtlejate kanooniline rida: 5 autori kadumine autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast Kontekstuaalne meetod: Tuleb uurida: 1 tekste millele autor vastas – kuna autori kavatsus miks ta...

EESTI UUSIMA AJA AJALUGU 04.09.12 Kohustuslik kirjandus Eesti ajalugu V ja VI. Viiendast köites käsitletud osa (20. sajandi algus) ta loengus ei käsitle kuni veebruarirev, VI osa kultuur ja Eesti II maailmasõjas. Neist kahest teosest peaks piisama - teisi ÕISis pole väga vajalik. 1917. aasta Sõtta oli mobiliseeritud Eestist u 100 000 meest, neist iga kümnes ei pöördunud kunagi tagasi. Nähes, et sõda ei taha lõppeda, asendus esialgne sõjavaimustus sõjavastasusega. Praktiliselt iga perekond oli sõjas ...

KordamisküsimusedFLAJ 07 198 Euroopa ideede ajalugu  Metodoloogilised küsimused Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne Lovejoy :1      Ideed on tsüklilised2      Progress puudub3      Universaalsed probleemid4      Autorit pole vaja uurida oluline on tekstis peituv tarkus Kontekstuaalne Skinner Cambridge 1      Tähtis on ka autori kavatsus2      Tähtis on ka ajalooline kontekst3      Tähtis on ka see millele autor oma kirjutisega reageerib4      Tähtsad on ka konvent...

18. sajandi keskpaigas oli Põhja­Ameerika idarannikul 13 Inglise kolooniat.  Põhjapoolsetes asumaades levisid farmid. Lõunapoolsetes asumaades rajati hiigelsuuri  puuvilla­ ja tubakaistandusi, aga kuna tööjõudu ei jätkunud, hakati Aafrikast sisse  vedama neegerorje. 1775. aastaks elas Põhja­Ameerika kolooniates umbes 2 miljonit  valget ning pool miljonit mustanahalist. Inimeste varanduslik kihistumine oli  kolooniates märksa väiksem kui Euroopas. Ameerika kolooniates kujunes kohe kodanlik  ühiskond. Kuigi kolooniad kuulusid Inglismaa ülemvõimu alla, ei sekkunud valitsus  esialgu kolooniate siseasjadesse. Kuningavõimu esindas kuberner, kellel oli vetoõigus.  Igal koloonial oli seadusandlik esinduskogu ning omaval...