Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: Annika Koitmäe Esitamiskuupäev: 9.11.2015 Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri:……………… Tallinn 2015 Sisukor SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. PURJELAEV..........................................................................................................................4 2. REISI- JA KAUBALAEV......................................................................................................5 3. ALLVEELAEVAD..................................................................................................................7 KOKKUVÕTE.............................................................................................................
Baaslaev- Gaasitanker- Hüdrograafilaev- Hõljuk- Jäämurdja- Jaht- Kaablilaev- Kuivdokk- Kummipaat- Kanuu- Kaubalaev- Konteinerlaev- Kaubapraam- Külmutuslaev- Kalapüügilaevastik- Kalalaev- Kruiisilaev- Kiirlaev- Katamaraan- Kalatöötlemiselaev- Lipulaev- Liinilaev- Lõbusõidulaev- Lootsikaater- Mootorlaev- Metereoloogi laev- Merelaevastik- , Miiniristleja- Mootorpaat- Päästelaev- Puistlastilaev- Puislastilaev- Parvelaev- - Purjelaev- Praam- Pargas- Paat- Purjekas- Päästepaat- Põhjasirvendaja- Reisiparvelaev- Reisilaev- Reisilaev- Sõjalaev- Spordilaev- Süst- Tuukrilaev- Tuletõrjelaev- Tiibur- Tiibur (eba)- , Transpordilaev- Uurimislaev- Ujuvdokk- Ujuvkraana- Õppelaev- Laeva panek kai äärde- y Puksiir tõukab laeva vööri või ahtri kai äärde- o Lõhuvad jääd sadamapiirides- a Puksiir aitab suurtel laevadel manööverdada-
2. Nõukogudeaegne kaubandus. Nendega sai kaupu. 3. Harjavenelane ehk ... 4. Tänapäeva kaupluste vahel on tihe ... 5. Kellele kuulusid nõukogudeajal kauplused. 6. Kliendikaardiga saab kaupu ... 7. Talurahva suursündmus. 8. Info otsimisel arvestatakse enim kelle arvamusega? 9. Swot analüüs. 10. Maapoodide eelkäija. 11. Mis on kliendile oluline kauba ostmisel 12. Eesti linn,mis kuulus Hansaliitu. 13. Suur purjelaev. 14. Allahindlus ehk ... 15. T oitlustusettevõte pärnus( pitsa). 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 KÜSIMUSED: 1. Selle märgiga toote ostja saab kindluse, et talunik saab õiglase tasu. 2. Nõukogudeaegne kaubandus. Nendega sai kaupu. 3. Harjavenelane ehk ... 4. Tänapäeva kaupluste vahel on tihe ... 5. Kellele kuulusid nõukogudeajal kauplused. 6. Kliendikaardiga saab kaupu ... 7. Talurahva suursündmus. 8
Materjalid laeva ehituses Anton Adoson AT 11/21 üliõpilane Tallinna Tehnikakõrgkool 2015 Sissejuhatus Erinevad laeva liigid: purjelaevad; reisi-ja kaubalaevad; allveelaevad. Materjali valik: vastavalt ajastule; vastavalt vajadusele. 1. Purjelaev Materjalid: kere kinnitused messingust; kere puidust: kuusk; mänd; tamm. korpuse veealune osa on messinguga kaetud; ankur, kett, kõik trossid- mitte magnetiline materjal. 2. Reisi- ja kaubalaev Materjalid: alumiinium: klaaskiud: süsinikkiud; teras; raudbetoon; plastmass; nende materjalide kombinatsioone; harva titaani. 3. Allveelaev Materjalid: kere terasest; plast; klaas;
Navitrolla Maalikunstnik Valisin selle kunstniku kuna: Ta oli esimene kustnik, kes mõttesse tuli Ta teosed on naljakad ja omapärased Tal on huvitav stiil Heiki Trollast sündinud 10. augustil 1970 Navi Aastal 1993 alustas ta tegevust professionaalse kunstnikuna Elab LõunaEestis Looming Fantaasiamaalid Postkaartidel ja kalendrites Purjelaev Galaxy Naivism, sürrealism Loomad Zenbudistlik kunstikäsitlus Tänapäeva koomiksikunst Galeriid, näitused Aastail 19972001 tegeles Navitrolla aktiivselt galeriide pidamisega nii Tallinnas kui ka Tartus Näitused aastast 1989 Galerii Tallinnas Peidus 2008 Neli sekundit enne kokkulepet lehvita Jätke maandumis koht meelde Kokkuvõte Mulle meeldivad tema teosed Ta on huvitav kunstnik
• 13.sajandil Marco Polo • Hiina, India • 15.-17. sajandil • Varauusaeg-suurte maadeavastuste ajastu Avastusretke põhjused • 15.sajandil-Poliitiline ja majanduslik olukord • Vahemerel muutus kauplemine keeruliseks • Kaupad muutusid kallimaks • Väärismetalli puudus • Idamaad, eriti India- erakordselt rikkad • Äri- kui ka ristisõjaprojekt Keskaja tehnika uuendus • Kompass- hiinlaste leiutis • 14.sajandi merekaardid • Karavell (väike, kerge purjelaev, millele oli iseloomulik kõrge ahtriosa) • Karakk (15.-17.sajandil) • Galeoon (16.sajandil) Maadeavastajad • Bartolomeo Diaz- Meretee Indiasse; Brasiilia avastamine • Vasco da Gama- Avastas India • Christoph Kolumbus- • Väiksed Antillid, Puerto Rico, Jamaica,Venezuela • Saarestikku Lääne-Indiaks (indiaanlased) • Amergio Vespucci- ekspeditsioon Ameerika Elu purjelaevas • Riskantsed ettevõtmised • Tundmatutes vetes- raske
· APELSIN · KÜLMETUS · KASTE · PÕRSAS · TULEKAHJU · KORTER · LÜHIKE · NAERATUS · PILETIKONTROLL · MÄNGUASI · MUST · HAIGLA · SILD · IMIK · SOOJUS · KARU · MÜRGITUS · LAISK · HOMMIK · PUUKOOR · VANAISA · PURSKKAEV · KALLISKIVI · SÕDUR · NÄDAL · PURJELAEV · SEELIK · VILE · TIIGER · SUUSASÕIT · MÄÄRIMA · PUZZLE · MULL · MÕÕDULINT · PEA · LÕNG · MUSKEL · SEEME · SPORTLANE · VIHMAPILV · SUSSID · RAUDTEE · VAAL · RAHA · TABLETT · KÄRSS · ETTEKANDJA · TRIKOO · LÕKE · HABE · LÕUNA · PAGAR
paljud muud tegurid. 4. Kui on vaja vältida kokkupõrget või varuda aega olukorra hindamiseks, peab laev vähendama kiirust või peatuma, seisates jõuajami või andes tagasikäigu. Reegel 9. Kitsused • Piki kitsust või faarvaatrit sõitev laev peab hoiduma parema parda poole jääva kitsuse või faarvaatri välisäärele nii lähedale, kui on ohutu ja võimalik. • Alla 20 meetri pikkune laev või purjelaev ei tohi takistada niisuguse laeva läbisõitu, mis saab ohutult sõita ainult kitsuse või faarvaatri piires. • Kalapüügiga tegelev laev ei tohi takistada ühtegi teist kitsuses või faarvaatris sõitvat laeva. • Laev ei tohi ületada kitsust või faarvaatrit, kui see takistab niisuguse laeva liikumist, mis saab ohutult sõita ainult kitsuse või faarvaatri piires • Kui kitsuses või faarvaatris on möödasõit võimalik üksnes siis, kui möödasõidetav laev
Paadist algas kõik ehitamistraditsioone anti edasi põlvest põlve. Suur tähtsus oli laevaehitusel nii mõisnikulaevad kui talupoegade laevad. Ka praegu on Hiiumaal rohkem laevu kui Tallinnas. Meremehed on teatavasti aegade jooksul kujunenud merekultuuri kandjateks sadamast sadamasse. (Bruno Pao) 3.Emmaste valla sümboolika 3.1 Vapp Emmaste vapp: Sinisel väljal langetatud lainelõikeline palk, mille kohal paremale suunduv kahemastiline purjelaev. Mõlemad on hõbedased. Vapi kujundamisel on silmas peetud järgmist: mereäärne vald, Soela väin. Samas on ka paljud Emmaste mehed on olnud seotud meresõidu ja laevaehitusega. 3.2 Lipp Valge-sinise lipuvälja poolitab diagonaalselt lainejoon. Lipu külgede suhe on 7:11. Lipp on kinnitatud 19.juunil 1996.aastal. 4.Ajalugu Hiiumaa on nii tekkelt kui ajalooliselt arengult noor saar. Hiiumaa oli väheasustatud veel 12. sajandi keskel
vahetu ohu vältimiseks. Reegel 3. Üldmõisted Kui kontekstist ei tulene teisiti, kasutatakse käesolevates reeglites mõisteid järgmises tähenduses: 1 a) Laev – igasugune veesõiduk, sealhulgas süviseta veesõiduk, lendlaev ja vesilennuk, mida kasutatakse või mida saab kasutada veeliikluses. b) Jõuajamiga laev – laev, mis pannakse liikuma mehaanilise jõuseadme abil. c) Purjelaev – purjede all sõitev laev tingimusel, et jõuseadme olemasolul laevas ei kasutata seda liikumiseks. d) Kalapüügiga tegelev laev – laev, mis püüab kala võrkude, õngejadade, traalide või muude kalapüügivahenditega, mis piiravad laeva manööverdamisvõimet, kuid ei tähenda laevu, mis püüavad kala veetavate lantide või muude kalapüügivahenditega, mis ei piira laeva manööverdamisvõimet.
(3) Inimese kukkumisel üle parda ja uppuja päästmisel peab laev andma kolm pikka heli, mida vajadusel korratakse. (4) Käigus olev laev peab piiratud nähtavuse korral andma ühe pika heli mitte harvemini kui iga kahe minuti järel. (5) Triiviv laev peab piiratud nähtavuse korral andma kaks pikka heli, korrates signaali mitte harvemini kui iga kahe minuti järel. (6) Laeva või parve pukseeriv või tõukav laev, juhtimisvõimetu laev, kalalaev ning purjelaev pikkusega 7 m ja enam peab piiratud nähtavuse korral andma ühe pika ja kaks lühikest heli, korrates signaali mitte harvemini kui iga kahe minuti järel. (7) Laev või koosseis, seistes ankrus laevateel või madalikul, peab piiratud nähtavuse korral hoiatama lähenevat laeva ühe lühikese, ühe pika ja ühe lühikese heliga. Mehitatud teisaldatav laev peab piiratud nähtavuse korral andma signaali sagedaste laevakella või metalleseme löökidega
Suurel hulgal kulus raha ka sõjapidamise peale: vaja oli end varustada kõikvõimalike võimsate relvadega, sõjaväe ülalpidamine oli samuti kulukas. Kuna türklased olid vallutanud Bütsantsi riigi ja katkestanud Euroopa kaubateed India ja Hiinaga, siis hakati maismaa kaubatee asemel otsima teed Aasiasse mere kaudu. Eelduseid oli suurteks maadeavastusteks samuti mitu: kasutusele võeti uus laevatüüp ehk karavell, mis oma tüübilt oli kahe- või kolmemastiline suur purjelaev ning millega oli võimalik purjetada igasuguse tuulega (ka vastutuulega). Hispaanlased ja portugaallased, kes olid tolle aja suurimad meresõitjad, olid õppinud merel navigeerima ning olid juba avastanud palju uusi väikseid saari Atlandi ja Vaikses Ookeanis. Euroopas oli palju julgeid meremehi, kes julgesid ookeanil purjetada ja suurel hulgal rüütleid, kes olid peale rekonkista lõppu töötuks jäänud ning keda sai kasutada uute avastatud maade vallutamiseks.
hugenott Prantsuse kalvinist humanism isiksuse vabadust taotlev maailmavaade renessansiajal investituur pidulik seisusesse või ametisse seadmine kalvinism J.Calvini rajatud protestantlik usuvool kapitalism eraomandil ja turusuhteil põhinev ühiskonnakorraldus karavell pika kitsa kere ja kõrge ahtriga kiire purjekas katedraal peakirik ketser usust kõrvalekalduja klooster munkade või nunnade kogukonna elupaigaks olev kinnine hoonestu koge purjelaev konkistadoor Kesk- ja Ladina-Ameerikas koloniaalvallutustes osalenu moslem islamiusuline märter usuliste veendumuste pärast kannatanu müsteerium keskaegne Piibli-aineline näidend ortodoksi kirik õigeusu kirik paast usulistel põhjustel toidust, joogist ja seksuaalelust hoidumine paavst roomakatoliku kiriku pea pagan teatud usundi mittejärgija vastava usundi järgijate silmis parlament riigi kõrgeim seadusandlik kogu
u (450-650) ja eelviikingiajaks (650-800) on suhteliselt vähe uuritud. Perioodi lõpu kääbas- tarandmatused üldiselt lõppesid ehkki mõlemal puhul on teada hilisemaid järelmatuseid. Toona levis matmine korrapäratuma ehitusplaaniga kivivarekalmetesse. Matustes kasvas oluliselt relvapanuste osakaal, mis viitab eelnevaga võrreldes rahutumale ajajärgule. Umbes aastasse 750 jääb ka Salme muinaslaevade laevamatustena mahamatmine. Nendest üks on ühtlasi Euroopas vanimseni avastatud purjelaev. *Pulli asula- Kunda kultuuri asula, seni teadaolevatel andmetel Eesti vanim inimasula. Asukoht asub Pärnu jõe paremal kaldal, Sindi linnast 2 km ülesvoolu Pulli küla lähedal. *Kunda kultuur- mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5.aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. *Narva kultuur- umbes 5300 eKr kuni 4200 eKr oli Euroopa neoliitikumi aegne
pardaosa, mis tänapäevaks on üles tõstetud ja konserveeritud. 2009. aastal leiti Ruhnu ranna lähedalt merepõhjast alus, mis võib olla 400 aastat vana Rootsi laevastiku oma. Pooleteise meetri sügavusel vees on hinnanguliselt 15-20 meemtrit pikk ja ehitatud raudnaelu kasutamata. Allveearheoloog Vello Mäss ei pea võimatuks, et leitud laev on keskaegne koge ehk keskajal kasutusel olnud lamedapõhjaline ja ühe või kahe mastiga purjelaev. Seni on leitud Eesti vetest vaid üks koge, kuid hinnangute järge peaks neid tunduvalt rohkem olema. Arvatakse, et koge tükke on sadamate süvendamistel leitud, kuid pole lihtsalt aru saadud, millega on tegu olnud. Uppunud laevadest tehakse ka merendusajaloolisi dokumentaalfilme. 1997. aastal valmis koostöös Eesti Telefilmiga "Tsaari sõjalaev". 2001. aastal tuli koostöös stuudioga "F- Seitse" ekraanile film Briti Kuningliku sõjalaevastiku eskaadri tegutsemisest Läänemerel,
Meremuuseum. Tallinna meremuuseum asub paksude paekivimüüride vahel Paksus Margareetas. Muuseum pakub palju huvitavat Eesti meresõidu ja kalanduse algusaegadest kuni tänapäevani. Merendus on väga mitmekülgne mõiste ja loomulikult ka kõige ulatuslikum ja ajalooliselt kõige vanem muuseumi tegevusvaldkond. Muuseumi ekspositsioon asub neljal korrusel. Esimesel korrusel on näha muuseumi suurim mudel suur purjelaev. Teisel korrusel on esitatud lugu Eesti purjelaevade ehitamisest ning nende seilamisest maailmameredel ning seal leidub ka suur kaljase mast koos purjega. Kolmandal korrusel võtab külastajaid vastu kõige klassikalisem tuukriülikond koos selle juurde kuuluva varustusega. Seal on eksponeeritud laevanduse areng 1920. aastate algusest kuni 1990.aastate lõpuni. Seal leiduvad ka pildid ning informatsioon traagilistest "Estonia" hukust
b) Käesolevad reeglid ei vabasta laeva, selle reederit ega laeva kaptenit ega laevapere vastutusest tagajärgede eest, mis tulenevad reeglite mittetäitmisest või eriasjaolude puhul nõutavate ettevaatlusabinõude eiramisest Üldmõisted a) Laev – igasugune veesõiduk, sealhulgas süviseta veesõiduk, lendlaev ja vesilennuk, mida kasutatakse või saab kasutada veeliikluses. b) Jõuajamiga laev – laev, mis pannakse liikuma mehaanilise jõuseadme abil. c) Purjelaev – purjede all sõitev laev tingimusel, et jõuseadme olemasolul laevas ei kasutata seda liikumiseks. d) Kalapüügiga tegelev laev – laev, mis püüab kala võrkude, õngejadade, traalide või muu kalapüügivahenditega mis piiravad laeva manööverdusvõimet. See ei kehti laevadele mille varustus ei piira nende manööverdusvõimet. e) Vesilennuk – igasugune õhusõiduk, mis on ehitatud sõiduks veepinnal.
• inspector of customs – tolliinspektor • lance – piik • acquaintance – tutvus • shrill – läbilõikav • ceased – lakkama • mediocre statesman – keskpärane • destitute – vaene riigimees • shrivelled – kortsunud, kokku kuivanud • sailing vessle – purjelaev • vivacious – reibas • antipodes – antipoodid, punkt diameetriliselt Maa vastasküljel • ruin fell upon – kõik hävines • wrath – raev • prosperous – rikas • indignity – pettumus • precarious – ebakindel • vulgar – labane • amnesty – armu andmine • interprenter – tõlk • granted – antud
olnud, küll aga kohustused. Linnade kasvades kujunes välja 12. - 13. saj. neljaseisuseline mudel: aadlikud, vaimulikud, linnakodanikud ja talupojad. 7. Olulisteks majandusharudeks olid kaubandus ja käsitöö. MÕISTED: skraa - tsunfi põhikiri, kus olid kirjas alluvussuhted oldermann - oli mõnede organisatsioonide esimees tsunftijänes - käsitööline, kes ei kuulunud tsunftiühingutesse koge - ühe- või kahemastiline purjelaev Hansa Liit - oli 12. - 17. sajandil tegutsenud Läänemere äärsete linnade kaubanduslik ja poliitiline liit 8. Euroopa ülikoolide tegutsemise alguseks loetakse 12. sajandit. Eelnevalt olid tegutsenud nn protoülikoolid, kus anti kõrgemat haridust vaid teatud ühes teadusharus. Euroopa vanimaks ülikooliks peetakse Bologna ülikooli 1119. aastast. 4 teaduskonda: filosoofiateaduskond arsti
siis kehtestati piirangud. Selliseid ühendusi ei moodustatud ainult Phja-Saksa kaupmeeste poolt. Keskajal püüdsid kik väliskaubandusega tegelevad kaupmehed endale saada eriigusi (näiteks maksudest vabastamist) niisuguste lepingute sõlmimisega. Üheks põhjuseks Hansa Liidu arengu kiirenemisel oli uue laevatüübi koge ilmumine XII sajandi teisel poolel. See laev oli parem kui normannide sõudepaadid. Koge oli purjelaev masti ja kõrgete poortidega, mis tegi võimalikuks suuremat kogust kaupu transportida ja kogu kaubakäivet kasvatada. Teiseks väga tähtsaks asjaoluks Hansa Liidu arengus oli sakslaste tungimine itta . XII sajandi keskpaigast alates hakati slaavlasi, kes elasid Läänemere lunakaldal, välja suruma, vi nad assimileerusid sakslaste hulgas, kes olid rajanud linnad ja toonud neisse uusasukaid (peamiselt Westfaliast, Saksimaalt ja Friisimaalt). 1143. aastal sai
• Gildid - käsitööliste (Väikegild) ja kaupmeeste (Suurgild) organisatsioon • Raad - linnavalitsus (kaupmehed), komplekteeris ise • Maaisand - linn sai linnaõiguse- ja privileegid HANSA LIIT • 12-15.saj • Põhja-Saksamaa ja Liivimaa kaubalinnade liit • Oma õigussüsteem, sõjavägi, laevastik • Kaubakontorid - London, Bergen, Novgorod (-15.saj lõpp) • Pealinn Lübeck • Tallinn, Pärnu, Viljandi, Tartu • Hansa koge - Läänemerel (lai põhi, suur süvis, purjelaev) • Lodi - väiksemad veeteed • Venemaa - karusnahad, vaha, käsitöö • Saksamaa - sool, kangad, luksuskäsitöö, relvad • Eesti - teravili • Tartu viimane lääneeuroopalik linn lääne- ja idakristluse piiril • Juhitv osa Novgorodi kontoris ja Peetri hoovis • Transiitkaubandus Pihkva ja Novgorodiga • Aruanded Lübeckisse • Hansa ja Novgorodi läbirääkimised (saksa ja vene keel) • Kaupade ladestamiskoht • 12 emailmaalinguga peekri killud ELU LINNAS. LINNAKULTUUR
1. Põhjused ja eeldused a) Suurenev vajadus väärismetallide järele (kuld, hõbe). · Tasuda rahas isamaiste vürstide eest. b) Leida lühemaid ja turvalisemaid mereteid idamaadesse ("Indiasse"). · Senised kaubateed olid läinud araablaste ja türklaste kätte. c) Meresõidu ja kaubanduseareng: · Kompass ja astrolaab laeva asukoha täpseks määramiseks. · Karavell väike, kuid merekindel purjelaev. · Kolmnurkne nn ladina puri võimaldas sõita vastutuult. d) Pürenee ps. seiklus- ja kasuhimuline ühiskonnakiht. · Väikeaadlikud, kes elatusid sõdimisest ja ootasid uut rakendust. 2. Portugallaste esmaretked a) Henrique Meresõitja: · Uurimisobjektiks Aafrika, et leida kulda jõgede suudmealadel. · Kuninga vend F. Meresõitja rahastas ekspeditsioone. · 30 aastaga jõuti Aafrika läänetippu (1471) b) Bartolomeu Diaz:
b) Käesolevad reeglid ei vabasta laeva, selle reederit ega laeva kaptenit ega laevapere vastutusest tagajärgede eest, mis tulenevad reeglite mittetäitmisest või eriasjaolude puhul nõutavate ettevaatlusabinõude eiramisest Üldmõisted a) Laev – igasugune veesõiduk, sealhulgas süviseta veesõiduk, lendlaev ja vesilennuk, mida kasutatakse või saab kasutada veeliikluses. b) Jõuajamiga laev – laev, mis pannakse liikuma mehaanilise jõuseadme abil. c) Purjelaev – purjede all sõitev laev tingimusel, et jõuseadme olemasolul laevas ei kasutata seda liikumiseks. d) Kalapüügiga tegelev laev – laev, mis püüab kala võrkude, õngejadade, traalide või muu kalapüügivahenditega mis piiravad laeva manööverdusvõimet. See ei kehti laevadele mille varustus ei piira nende manööverdusvõimet. e) Vesilennuk – igasugune õhusõiduk, mis on ehitatud sõiduks veepinnal.
Sixtuse kabeli lagi ja altar. 5. Suured maadeavastused. Millised muudatused laevaehituses, meresõidus ja riikidevahelistes suhetes tõukasid tagant? Kuidas avastati meretee ümber Aafrika (Diaz, da Gama 1498) meretee Ameerikasse (Kolumbus 1492, Vespucci), ümber maailma (Magalhaes 1519-22). Mida kaardistati esmakordselt, millised olid maadeavastuste poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised tagajärjed Euroopa riikide ja avastatud maade rahvaste jaoks? Muutused: karavell- purjelaev; manööverdusvõime ja tormi taluvus parem; erinevad mastid (2-3). Peamine oli vastupanu võime tormidele, mitte suur kaubahulk. Kombinatsioon Eur ja Araabia laevast. Parem navigeerimimine- kompass, astrolaab (vahend tähtede vaatlemiseks ning nende vahekauduste määramiseks). Kartograafia areng, kunstnikud joonisatasid kaardid, kus oli käidud. Püssirohu kasutusele võtt võimaldas hõlpsamalt alistada vaenlasi. Hispaania ja Portugal hakkasid
KAS RAHVUSKIVI Merevaik RAHVUSPUU Tamm, pärn RAHVUSLIK Jaanipäev (Jani) PÜHA VABADUSE · 1935 MONUMENT · 42 m · 13 skulptuuri · 9m naine (Milda) VALUUTA Latt (1, 2,5,10, 20, 50, 100, 500) · 5 roheline tammepuu · 10 violetne, Daugava · 20 rohekas-pruun, talu · 50 sinine, purjelaev · 100 punane, Krisjanis Barons · 500 pruun, Läti tüdruk Santiim (1, 2, 5, 10, 20, 50) USK · Luterlus 27,6% · Katolliklus 18,8% (keskus Latgale, Aglona) · Õigeusk 21,8% · Ateism 17,5% 2) LÄTI KEEL: Läti Vabariigi keel, ametlik Euroopa Liidu keel, indo-euroopa keelkonna
Keele muutumine: * väidetakse, et 1000 aastaga vahetub keele sõnavarast 14% * prognoos 100 a pärast 1/10 praegusest 6000'st. Pidzin - lihtsustatud keeled, kus tekib ajutine vajadus ühise keele järele (Kariibimere piikonnas) Üldjuhul suulisel käibel. Pole kellegi emakeel. Väljend tulnud ilmselt kas kantoni keelest: bei chin - anna raha või business. Paapua Uus-Guineas tok pisin. Nädalaleht "Wantok Niuspepa" Sellest saab nüüd: Kreoolkeel - kõneldakse ka emakeelena. 1789 purjelaev "Bounty" Vaikse ookeani lõunaosas. Kapten ja ülejäänud meeskonnaliikmed saadeti päästepaadiga merele, teised üheksa ingliskeelset meremeest maabusid Pitcairni saarel, kus elas 19 tahitilast. Selle tulemusel kujunes välja segakeel, mida täna räägitakse Pitcairni ja Norfolki saarel. 7 Keel ja mõtlemine: · Keeled erinevad grammatilistele reeglitele rajatud kohustuslike kategooriate poolest. Germaani keeltes sugu
Lisaks olid kasutusel eespurjed ja topsel. Tuulevaikuses kasutati kahte aerupaari. 19. sajandi uisu kerepikkus oli Suurel väinal ligikaudu 18 meetrit ja Väikesel väinal 12 meetrit. Suuremad laevad mahutasid kokku kuni kümme hobusevankrit. Postiga alguse saanud muhulaste veokohustus kestis Väinamerel aastani 1894. Viimane uisk nimega Maria lammutati aastal 1925 Pädaste sadamas. 5.Peipsi lodi- Emajõel ning Peipsil liiklemiseks kohaldatud omapärane mahukas tavaliselt ühemastiline purjelaev, mida kasutati Emajõel kaubaveoks teadaolevalt juba 14. sajandil. -Peipsi lodja ehitusvõtted on püsinud muutumatuna aastasadu. Iseloomulikumaks jooneks on klinker -plangutusega laevakere, kus külmpainutatud laudu tihendatakse puitliistude ning raud klambritega. -Põhilise ehitusmaterjalina kasutati männipuud, väiksemate lotjade puhul ka kuusepuud. Ehkki lodi oli madala süvisega, lühikene ning lai (pikkuse ja laiuse suhe 2:1,3) oli nende
aastal). tekkis imperialism tugevnes suurriikidevaheline konkurents ja see laienes kogu maailmale, oluliseks muutus kolooniate vallutamine, et kindlustada oma tööstust esmalt toorainega ja hiljem ka tööjõuga. agraarühiskond industriaalühiskond jõuallikad tuul, vesi aur, nafta, elekter transport hobutransport, purjelaev aurik, rong side ehk kiri telegraaf, telefon kommunikatsioon Millised muutused toimusid industriaalühiskonna üleminekuga järgmistes valdkondades? Tootmises hakati tootma masinatega, vabrikutes, saab alguse masstootmine, minnakse üle palgatööle (enne maksti toodangu pealt)
(International Association of Lighthouse suure pinge all! Pollarilt vabanedes võnkleb mootorit kasutava purjeka päevamärk Authorities ) trossi ots õhus ja võib vabastajat vigastada. a. Käigusolev purjelaev peab näitama: Ujuva navigatsioonimärgistuse kasutusalad Veidi lihtsam on vabastada ankrut takistusest Pardatulesi jagunevad regiooniks ,,A" ja regiooniks ,,B". kasutades selleks taimkiust trossi. Seda läbi ahtrituld
kiirus võrdub inimese liikumise kiirusega. Alles 19. sajandil muudatused, kui tuleb auruvedur ja telegram. 100-150km päevas maksimaalne kiirus, vaid Inglismaal 18. sajandi lõpus võib kiirus tõusta 200km päevas, sest seal head munakivi sillutis teed. Maanteedega konkureerivad ka jõed, kanalid (Doonau, Rein jne), oluline üldiselt meresõit. Euroopas ei ole paika, kus mererannik jääks kaugemale kui 350km, purjelaev soodsa tuulega circa 200 km. Meritsi on ohutum, kuid maitsi ei pea arvestama mere oludega. (tuul jne). Riiast sai laevaga iga päev minema, kuid Tallinnas pidi ootama. Hollandlased peamised laevnikud Ajamõõtmise täpsuse olulisus navigatsiooni arengus- Laeva asukoha kindlaks määramisel oli oluline aja teadmine. Harrison'i kronomeeter võis eksida ööpäevas ühe sekundiga, 18. sajandi keskpaigaks, võimaldas pikkuskraade merel mõõta.
Seega on nähtav mudel, kus kogukonda integreeriv asutus on tempel. Selliseid templikeskseid asulaid tekkis nii Põhja- kui Lõuna-Mesopotaamias. 4. aastatuhandel keskel kerkis esile Uruki linn. 4. aastatuhandel teist poolt nimetatakse Lõuna-Mesopotaamias Uruki perioodiks. Uruk ei olnud aga kaugeltki ainuke linn, kogu Mesopotaamia oli kvaasilinnriiklike põlluharimisasulatega asustatud. 4. aastatuhat on mitmete tehnoloogiliste muutuste aeg purjelaev (paat tegelikult), künnipõllundus, ulatuslikud irrigatsioonisüsteemid, ratas (leitud nii Mesopotaamiast, Põhja-Kaukaasiast, Poolast), kedrakeraamika (4. aastatuhande keskpaigas). Mesopotaamia 4. aastatuhendel II poolel oli Uruki linna keskmeks kujunenud kaksiktemplikompleks E-Anna e. Inanna tempel (taevajumalanna) ja Ani (taevajumal) tsikuraat. Sellest kompleksist on leitud esimesed nö tsivilisatsiooni märgid, protokiilkirjas aruanded. Tekste on kahte tüüpi silinderpitsatid
Seevastu tubakat peeti arstirohuks ja sealjuures just kopsuhaiguste vastu. Reisimine maitsi ja meritsi, reisimise kiirus ja ööpäevas läbitavad vahemaad. maanteed, siseveeteed: jõe ja kanalid. Maitsi reisiti kunai 17.saj peamiselt ratsahobusega, 18.saj said oluliseks tõllad, trotsakd, vankrid. info liikumiskiirus= inimese liikumis kiirus. Muutused tõid auruvedur ja telegrad. 18.saj lk 100- 150 km/päevas, Inglismaal kuni 200km/päevas. Veeteedel allavoolu kuni 150km/päevas, purjelaev max 20km/h. Kiiremad infoedastajad ratsakullerid.Postiteenuse loomine, keskmine kiirus 6km/h. Enamus in. ei reisinud kunagi. Aadlikud reis. õukondade vahel. Kaupmehed, käsitöölised, (üliõpilased) , palgasõdurid pidi rändama- maksti kinni. 18.saj huvireisid. Suurlinnadest eelistati Pariisi, muu hulgas ka sealsete bordellide pärast, Itaalias käidi tervisevetel ning tutvumas antiikkultuuri pärandiga, Šveits paelus rändajaid maalilise loodusega, Inglismaal uudistati moodsat tehnikat.
tahame tõeliselt õnnelikult elada, siis peame härjal sarvist haarama ja oma elu realistlikumatele alustaladele rajama. Oleme lapsepõlvest kaasa saanud ebarealistliku ootuse probleemidevabale abielule, lastele, karjäärile ja nii edasi - need siis purunevad või satuvad külma päevavalguse kätte. Kõik elu valdkonnad, mis püsivad illusioonidel või teiste inimeste kujutlustel saavad Saturni mõõdulindiga mõõdetud. Purjelaev läheb merele, aga kui purjed ei ole korralikud, satub laev raskustesse. Kosmiline ülevaatus võib olla hea või halb. See on aeg, mil inimene peab kõikides oma eluvaldkondades vastutuse võtma, ning vanematest vabaks saama, kas sõna otseses või kaudses mõttes. See periood võib olla tunnustuse saamise ja edasimineku periood kui inimesele antakse suurem vastutus, või periood mil inimene kannatab varasema ebarealistliku suhtumise tõttu.
" (st Maa). Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Põhjused ja eeldused Suurenev vajadus väärismetallide järele (kuld, hõbe). Tasuda rahas isamaiste vürstide eest. Leida lühemaid ja turvalisemaid mereteid idamaadesse ("Indiasse"). Senised kaubateed olid läinud araablaste ja türklaste kätte. Meresõidu ja kaubanduseareng: Kompass ja astrolaab laeva asukoha täpseks määramiseks. Karavell väike, kuid merekindel purjelaev. Kolmnurkne nn ladina puri võimaldas sõita vastutuult. Pürenee ps. seiklus- ja kasuhimuline ühiskonnakiht. Väikeaadlikud, kes elatusid sõdimisest ja ootasid uut rakendust. Portugallaste esmaretked Henrique Meresõitja: Uurimisobjektiks Aafrika, et leida kulda jõgede suudmealadel. Kuninga vend F. Meresõitja rahastas ekspeditsioone. 30 aastaga jõuti Aafrika läänetippu (1471) Bartolomeu Diaz: Meretee leidmiseks Indiasse jõudis Aafrika lõunatipuni 1487-88, mis nim. Hea Lootuse neemeks
siiski!" (st Maa). Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Põhjused ja eeldused Suurenev vajadus väärismetallide järele (kuld, hõbe). Tasuda rahas isamaiste vürstide eest. Leida lühemaid ja turvalisemaid mereteid idamaadesse ("Indiasse"). Senised kaubateed olid läinud araablaste ja türklaste kätte. Meresõidu ja kaubanduseareng: Kompass ja astrolaab laeva asukoha täpseks määramiseks. Karavell väike, kuid merekindel purjelaev. Kolmnurkne nn ladina puri võimaldas sõita vastutuult. Pürenee ps. seiklus- ja kasuhimuline ühiskonnakiht. Väikeaadlikud, kes elatusid sõdimisest ja ootasid uut rakendust. Portugallaste esmaretked Henrique Meresõitja: Uurimisobjektiks Aafrika, et leida kulda jõgede suudmealadel. Kuninga vend F. Meresõitja rahastas ekspeditsioone. 30 aastaga jõuti Aafrika läänetippu (1471) Bartolomeu Diaz: Meretee leidmiseks Indiasse jõudis Aafrika lõunatipuni 1487-88, mis nim. Hea Lootuse neemeks
siiski!” (st Maa). Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Põhjused ja eeldused Suurenev vajadus väärismetallide järele (kuld, hõbe). Tasuda rahas isamaiste vürstide eest. Leida lühemaid ja turvalisemaid mereteid idamaadesse (“Indiasse”). Senised kaubateed olid läinud araablaste ja türklaste kätte. Meresõidu ja kaubanduseareng: Kompass ja astrolaab – laeva asukoha täpseks määramiseks. Karavell – väike, kuid merekindel purjelaev. Kolmnurkne nn ladina puri võimaldas sõita vastutuult. Pürenee ps. seiklus- ja kasuhimuline ühiskonnakiht. Väikeaadlikud, kes elatusid sõdimisest ja ootasid uut rakendust. Portugallaste esmaretked Henrique Meresõitja: Uurimisobjektiks Aafrika, et leida kulda jõgede suudmealadel. Kuninga vend F. Meresõitja rahastas ekspeditsioone. 30 aastaga jõuti Aafrika läänetippu (1471) Bartolomeu Diaz: Meretee leidmiseks Indiasse jõudis Aafrika lõunatipuni 1487-88, mis nim. Hea Lootuse neemeks
Vastutab ikkagi VO, loots annab ikka nõu. Põhimõtteliselt võib kapten seda teha, et läheb minema. Kui midagi juhtub, siis vastutab ikkagi kapten, VO on tema asetäitja 12. Liigute udus. Mis toimub komandosillal? Vaatleja teatas, et kuulis ühte pikka ja kahte lühikest vilet ees paremal. Radaris sihtmärki näha ei ole. Mida tuleb teha? Helisignaal piiratud nähtavuse korral: juhitavuse kaotanud laev, piiratud manööverdusvõimega laev, süviselt piiratud laev, purjelaev, kalapüügiga tegelev laev, teist laeva pukseeriv või tõukav laev peab andma iga 2 minuti tagant 3 vilet. 1 pika ja 2 lühikest Tuleb talle teed anda , kindlasti kiirust vähendada 13. Liigute udus. Mis toimub komandosillal? Kuulete ees paremal ühte pikka vilet. Radaris sihtmärki ei ole. Mida tuleb teha? Helisignaal piiratud nähtavuse korral, vees edasi liikuv jõuajamiga laev peab andma vähemalt iga 2 minuti järel ühe pika vile. Vähenda kiirust 14
kilomeetrit päevas. Vaid Inglismaal tõusis see kuni 200 kilomeetrini päevas. Maanteedega konkureerisid edukalt siseveeteed: jõed ja kanalid. Ka Reinil või Doonaul võis allavoolu liikuda 100150 kilomeetrit päevas. Endiselt oluline oli meresõit, seda enam, et Lääne- Euroopas polnud paika, kust mererannik jäänuks kaugemale kui 350 km. Meritsi reisimine oli mõistagi rohkem ilmastikuga seotud kui teekond mööda maismaad. Purjelaev võis soodsa tuulega liikuda kuni 20 km tunnis, võis aga ka nädalaid paigal püsida või halvemal juhul koguni tagasi purjetada. Meresõidu ohtudele vaatamata peeti meritsi reisimist maitsi reisimisest turvalisemaks. Baltikumist Saksamaale sõiduks kasutati nii mere- kui maismaa teed. Laevasõidu korral olid levinumad sihtsadamad Lübeck (Travemünde) või Amsterdam. Reis Tallinnast Travemündesse nõudis ka soodsa tuule korral vähemalt viis päeva
annaabi.ee 
