* 227 a.eKr võrdsustati patriitsid ja plebeid. * Rooma pidas Kartaago vastu 3 puunia sõda. PUUNIA SÕJAD : 1) Võitlus toimus Sitsiilia pärast (264-241 eKr) 2) Hannibal ei suutnud Rooma riigi alasid vallutada (218-201 eKr) 3) Kartaago sai lõplikult lüüa (146 eKr) *146 a.eKr liideti Rooma riigiga Makedoonia ja Kreeka. * 133 a.eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Roomale. ,,DIVIDE ET IMPERA" - Jaga ja valitse Selle poliitika põhimõteteks olid : 1) Läbirääkimisi peeti ühekaupa ja kokkulepped sõlmiti eraldi. 2) Kehtestati erinevad sõltuvus tingimused. 3) Elukorraldus jäeti puutumata. Vabariigi languse põhjused : 1) Talupoegade laostumine. 2) Talupoegadel põhineva sõjaväe vahetas välja palgaarmee. 3) Endised kodanikud ei saanud enam rahvakoosolekul kaasa rääkida. 4) Enamiku rahvakoosolekul osalejatest moodustasid proletaarid (lihtrahvas).
ametit, mis lubanuks tal üksi kogu riiki valitseda kuid ta oli mitmes eri ametis ja need andsid talle võimutäiuse kõige olulisemate asjade määramiseks. Senat ja magistraadid olid oma senise võimu kaotanud. Senaatoriseisus hakkas keisririigi ajal laienema, varem koosnes see nobiliteediperekondadest, keisririigi ajal Itaalia linnade ja provintside aristokraate. Kodakonsus anti kõigile riigi vabadele elanikele. 3. Miks oli ,,jaga ja valitse" (divide et impera) põhimõtte rakendamine roomlastele kasulik? Peeti iga vastasega eraldi läbirääkimisi ja kehtestati neile erinevaid sõltuvustingimusi, mis takistas nende ühist väljaastumist Rooma vastu ja võimaldas roomlastel tarviduse korral õhutada nende vahel pingeid. 4. Täida tabel Rooma provintside kohta. Lääneprovintsid Idaprovintsid
Abiturient-ära mineja vita-elu aqua-vesi circus-ring calor-soojus auditoorium-kuulamisruum lector/orator-kõneleja mobile-liikumine omnibus-ühine patria-isamaa terra-maa victor-võitja ave!-tere res publica-vabariik varia-mitmesugust universitas-ülikool vivat!-elagu ars-kunst lex-seadus mater-ema mare-meri natio-natsionaalne primus-esimene rex-kuningas hortus-aed gens-suguvõsa Alma mater-toitja ema casus belli-sõjapõhjus de jure-juriidiliselt de facto-faktiliselt divide et impera-jaga ja valitse in spe-lootuses lingua Latina-ladina keel lapsus linguae-keelevääratus cito!-kiiresti fortuna-saatus nota bene!-pane tähele Perpetuum mobile-igiliikur o tempora, o mores!-o ajad,o kombed per aspera ad astra-läbi raskuste tähtede poole persona non grata-ebasoovitav isik qua vadis?-kuhu lähed? quid novi?- mis uudist status quo-sama olukord terra incognita-tundmatu maa Anno Domini-issandaaasta vox populi-rahvahääl ars longa,vita brevis est-kunst on pikk, elu lühike
Gallid ütlesid häda võidetuile. 3.Hannibal on väravate ees (Hannibal ad portas) - Hädaoht on lähedal 4.Muide, ma arvan, et Kartaago tuleb hävitada! - Nende sõnadega lõpetas Rooma riigimees Cato vanem iga oma kõne senati ees, sest nägi Kartaagos suurt majanduslikku ja poliitilist rivaali. 5.Ära aja mu ringe segi! (Noli turbare circulos meos!) - Archimedesel olid liiva peale joonistatud ringid, ta uuris seda liivale rajatud geomeetriat. 6.Jaga ja valitse (divide et impera) - Vana-Rooma vallutajate ja nüüdisaja imperoistide poliitiline põhimõte 7.Rubico ületamine - Julius Caesari üleminek Rubico jõest. Ohtlik ettevõtmine, millest ei saa taganeda 8.Liisk on langenud (alea jacta est) - Küsimus on lõplikult otsustatud. 9.Ka sina, Brutus (et tu, Brute) - Enne Julius Caesari tapmist kuulus rubriik, mida ta ütles oma parimale sõbrale, kes ta reetis. 10.Tulin, nägin, võitsin (veni, vidi, vici) - Kui J
,, kas mesi on magus, seda ma ei tea .. aga ma tean, et ta tundub mulle et ta on magus ,, näiline! Nihilism- eitav Gorgias eitaja EPIKUROSE ÕPETUS - epikureism. Epikuurose aed. F- pinnas. L- loogika. (tara) E- eetka. (vili) See oli epikuurose filosoofiline struktuur. Liiguvad oma raskuse tõttu. Aatomid liiguvad tühja ruumi tõttu. Hedonistlik moraal, Stoitsim ( kolmas õpetus hellenismis ) STOILINE stoilisus- Eklektiline, stiililt või õpetuselt mitte ühtne Vana-rooma Divide et impera Dividend jagaja ja valitse printsiip Jagamise all mõeldi? Anti provintsidele õigusi, näiliselt. Rahulik missiooni vormis, liikusid ringi kristlikud misjonärid Apostlid olid need misjonärid Saint Patrick, püha patrick 17.märts päev. Sund valitseja sund ehk. Valitseja või rahvavanem laseb end risti lüüa ja laseb teise rahva ristida. Nagu vene keiser Vladimir Fulco. Kaupo Iirlaste vanem, iirlastest said sakslaste liitlased. Keskaja filosoofia:
5. Audi multa loquere pance Kuula palju, räägi vähe 6. Carpe diem Ära lase päeva raisku 7. Casus belli Sõja ajend 8. Cum grano salis Jutt peab olema soolateraga (poindiga) 9. De mortuis nil, nisi bene Surnutest räägitakse ainult head 10. Dictum - factum Öeldud - tehtud 11. Dies diem docet Päev õpetab päeva 12. Divide et impera Jaga ja valitse 13. Dum spiro, spero Kuni elan, hingan 14. Dura lex sed lex Karm seadus, aga seadus 15. Errar humanum est Eksimine on inimlik 16. Ex nihilo nihil Mittemillesski mittemidagi 17. Experimentia docet Kogemus õpetab 18. Festina fente Kiirusta aeglaselt 19. Finis coronat opus Lõpp kroonib tööd 20
hunt jutus lupus in fabula veinis peitub tõde in vino veritas ta otsib merest vett in mare aquam quaterit inimene on inimesele hunt homo homini lupus est tegudes tugevalt, sõnades leebelt fortiter in re, suaviter in modo õnn soosib tugevaid fortes fortuna adiuvat saagu valgus fiat lux kiirusta aeglaselt festina lente kogemus on parim õpetaja experientia est optima magistra eksimine on inimlik errare humanum est üks paljudest e pluribus unum jaga ja valitse divide et impera öeldud, tehtud dictum, factum ütlemine pole veel tegemine dicere non est facere mõtlen, järelikult olen olemas gogito ergo sum töö kiidab tegijat auctorem opus laudat vesi ja leib koera elu aqua et panis vita canis armastus võidab amor vincit omnia kindel sõber selgub ebakindlas olukorras amicus certus in re incerta cernitur liisk on langenud alea iacta est
1) jaga ja valitse Divide et impera 2) kasuta päeva Carpe diem 3) sõja ajend - Casus belli 4) läbi raskuste tähtede poole Per aspera ad astra 5) armastus võidab kõik Omnia vincit amor 6) puhas leht Tabula rasa 7) tundmatu maa Terra incognita 8) tulin nägin võitsin Veni, Vidi, Vici 9) terves kehas terve vaim Mens sana in corpore sano 10) nimesid nimetamata Nomine sunt adiosa 11) joome, sest peame surema Bibamus, moriendum est 12) kunst on pikk, elu lühike Ars longa vita brevis 13) olgu muld sulle kerge Sit tibi terra bris 14) surm on algus Mors principium est 15) mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale Quod libet jovi, non licet bovi 16) veinis on tõde In vino veritas 17) nagu hüüdja hääl kõrbes Vox clamantis in deserto 18) raha ei haise Pecunia non olet 19) käsi peseb kätt Manus manam lavat 20) hunt hunti ei murra Lupus non mordet lupum 21) toitev ema Alma mater 22) häda võidetuile Vae v...
Ladina juriidiline terminoloogia 04.12. seminari kodutöö 1) Tõlkida tekstist 22 (lk 31) laused 1-10 (imperatiiv) ja 11-23 (infinitiiv). Imperatiivi vormide kohta lähemalt lk 126 (verb esse lk 118), infinitiivide kohta lk 127. 2) Rühmatöö esitamine ja esitlus. XXII 1. Divide et impera! – Jaga ja valitse! 2. Festina lente! – Kiirusta aeglaselt. (Tasa ja targu) 3. Nota bene! – Pane hästi tähele 4. Carpe diem! – naudi päeva, saa päevast osa! nopi/kasuta päeva 5. Salus populi suprema lex esto. – Rahva hüvang (heaolu) olgu kõrgeim (ülim) seadus. 6. Testes estote. – Olge tunnistajateks 7. Titius meus heres esto. – Titius olgu minu pärija. 8. Ita do, ita lego, ita testor itaque vos, Quirites, testimonium mihi perhibitote. - Nii ma
cuius regio, eius religio – kelle maa, jõudu 36. per aspera ad astra - läbi raskuste selle usk 11. debes, ergo potes – sa pead, järelikult tähtede poole 37. persona non grata – ebasoovitav isik, suudad 12. de die in diem – päevast päeva eriti diplomaatias 13. dies diem docet – päev õpetab päeva 38. primus inter pares – esimene 14. divide et impera – jaga ja valitse võrdsete seas 15. dum spiro, spero – kuni hingan, 39. pro et contra – poolt ja vastu loodan 40. sic et non – jah ja ei, poolt ja vastu 16. dura lex, sed lex – karm seadus, kuid 41. sine ira et studio – viha ja (selline on) seadus eelarvamuseta, erapooletult 17. errare humanum est – eksimine 42. sit tibi terra levis – olgu muld sulle
29. mõistuse ja käega mente et manu 30. keelevääratus lapsus linguae 31. kunst on pikk, elu lühike ars longa, vita brevis 32. kuula palju, räägi vähe audi multa, loquere pance 33. ära lase päev raisku, kasuta päeva carpe diem 34. laias mõttes sensu lato 35. päev õpetab päeva dies diem docet 36. öeldud-tehtud - dictum-factum 37. surnutest räägitakse ainult head de mortuis nil nisi bene 38. jaga ja valitse divide et impera 39. eksmine on inimlik -errare humanum est 40. kogemus õpetab experimentia docet 41. siin ja praegu hic et nunc 42. sa teed sääsest elevandi elephantem ex musca facis 43. kuidas külvad, nõnda lõikad ut sementem feceris ita metes 44. kordamine on tarkuse ema repetitio est mater studiorum 45. parem hilja kui mitte kunagi potius sero quam numquam 46. pärast kirjutatut post scriptum 47. isamaa eest, vabaduse eest, elu eest pro patria, pro libertate, pro vita
kätte, senatile sai vaid nõuandev roll. Magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Enam ei kuulunud senatisse vaid Rooma nobiliteediperekonna liikmed. Keisrid tõstsid senaatoriteks ka Itaalia linnade ja provintside aristokraate. Kõik kodakondsusega kaasnevad eelised kadusid. 6. Rooma valitsemispoliitika provintsides, ida ja lääneprovintside erinevus. Roomas kehtis põhimõte ,,jaga ja valitse" (divide et impera). Vallutatud alade sõltuvustingimused olid erinevad. Roomlased õhutasid pingeid ja vastuolusid oma alluvate vahel, kuid nad ei seganud end allutatud riikide siseasjadesse, ega muutnud sealset usku, keelt ega kombeid. Idaprovintside linna eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu (Itaaliasse ja lääneprovintsidesse). Seal kõneldi peamiselt kreeka keelt. Ladina keelt kasutati vaid riigivalitsemises ja sõjaväes. Idaprovintsides olid väiketalud
Rooma vabariigi languse põhjused: · Talupoegade laostumine (pidevad sõjad, latifundiumite teke) · Riik oli kasvanud suureks ning kõik kodanikud ei saanud osaleda rahvakoosolekutel · Palgaarmeele üleminek · Rahvakoosolekul enamik otsustajatest olid proletaarid Rooma keisririigi languse põhjused: · Riigi kaheks jagunemine · Suur rahvaste rändamine · Kristlus riigiusuks Divide et impera ehk jaga ja valitse põhimõte roomlased sõlmisid alistatud maadega kokkuleppeid. Kõik roomapärane levis alistatud maades vaid niipalju, kuivõrd provintsielanikud seda omaks võtsid. Tavaliselt jätsid roomlased puutumata ka tavapärase riigikorra. Ka roomlaste religioon ja kultuur sarnanesid kreeklaste ja etruskide omadega. Roomlased austasid loodusjõude ja vaime, nuumen. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim geenius
Apostel- ristiusu rändjutlustaja ja esimeste koguduste rajaja 1-2. Sajandil Augur- preester Vana-Roomas, kes ennustas näiteks lindude lennu, häälitsuste või loomade käitumise järgi jumalate tahet Bütsants- Ida-Rooma keisririik ehk riik endise Rooma impeeriumi idapoolsetel aladel 395- 1453 Byzantion- Konstantinoopol Circus Maximus Rooma tähtsaim hipodroom, kus korraldati kaarikute võiduajamisi Divide et impera- Rooma impeeriumi poliitika suhetest vanelaste ja võidetutega. Rooma ei sekkunud alistatud riikide elukorraldusse otseselt, kuid sõlmis igaühega eraldi alistumislepinguid. Edikt- kuninga või keisri eriti tähtis korraldus Etruskid- muistne roomlaste-eelne rahvas, mille õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr. Faalanks- jalaväe lahingurivi, kus sõjamehed rivistusid mitmesse viirgu. Lähivõitluses tugeva
piiramatu võimuga pereisa püstitatud kuju mater toitev ja hoolitsev ema panteon kõikide jumalate proletaar - Rooma riigi tempel vaeseimad kodanikud, kes ei akvedukt - Lähedastest maksnud makse ega teeninud veekogudest linna varustavad sõjaväes veejuhtmed plebei vaene talupoeg, kes või term V-R saun osa võtta rahvakoosolekutest, aga Rubicot ületama - ei pääsenud senatisse Divide et impera! - foorum turuplats, kuivendatud Vae victis! - küngastevahelisele alale rajatud Tuque, Brute! ,,ka sina, rahvatribuun - Vana-Rooma Brutus!" Caesar, kui teda tapeti riigiametnik, kes kaitses algul Annus sine hoste - plebeide ja hiljem kõigi kodanike Fidelitas - õigus Renessanss ,,taassünd" tribüün pealtvaatajate istekohad Reformatsioon Prohvet - Jumala saadik ja
pärast. Roomlased loovad mereväe, sõdivad maasõda merel ja võidavad. II – Hannibali sõjaretk Itaaliasse, Cannae lahingus võitis roomlasi. Roomlased Aafrikasse -> Hannibal järgi, et Kartaagot kaitsta – sai Catolt hävtavalt lüüa ja kaotas kõik valdused. III – Rooma piiras Kartaago ümber ja hävitas täielikult. Samal ajal vallutati idas Kreeka ja Makedoonia ning 133 eKr päriti Pergamoni kuningriik (testamendiga). Võõrastes maades „Divide et impera“ (lad. jaga ja valitse) põhimõte – iga vastasega eraldi diplomaatia. Põhiline oli, et maksaks makse, muu jääti tähelepanuta. Rajati kolooniaid – Rooma kodanikega asustatud sõjalised tugipunktid vallutatud aladel. Osa linnu munitsiipiumid – säilitasid omavalitsuse, rahvale Rooma kodakondsus. Liitlased – pidid toetama sõjaväega, mitte maksma makse (enamik Itaalia linnadest). Itaaliast väljaspool vallutatud alad – provintsid, mille eesotsas asehaldur.
Deus ex machina Jumala masin De verbo in verbum Sõnalt sõnale Dictum factum Öeldud tehtud Dictum de omni et de nullo 25Räägitud kõigest ega millestki de quibus ignoras, tace millest sa midagi ei tea, sellest vaiki Dies diem docet Päev õpetab päeva Divide et impera Jaga ja valitse Docendo docemur Õpetades õpime (ka ise) Dura lex sed lex 30 Karm seadus, aga seadus Dum spiro, spero Kuni hingan loodan Dum vita est, spes est Kuni on elu on lootust Ede, bibi, lude Söö, joo, lõbutse Ego sum, qui sum Olen selline, nagu olen
De facto Tegelikult (faktiliselt) De jure Juriidiliselt De mortuis nil, nisi bene Surnutest räägitakse ainult head Dictum - factum Öeldud - tehtud Dies diem docet Päev õpetab päeva Dimidium facti, qui caepit, nabet Alustamine on juba pool tehtut Divide et impera Jaga ja valitse Dixi et animam levavi Olen öelnud ja südant kergendanud Dum spiro, spero Kuni elan, hingan Dura lex sed lex Karm seadus, aga seadus Errar humanum est Eksimine on inimlik Ex nihilo nihil Mittemillesski mittemidagi Ex ungue leonum Lõvi tuntakse küüntest
6. Õiget sõpra tuntakse hädas Amicus Certus in re incenta cernitur 7. Helde ema Alma mater 8. Püüa päeva Carpe diem 9. Jumal masinast Deus ex machina 10. Öeldud tehtud Dictum factum 11. Jaga ja valitse Divide et impera 12. Kuni elan, hingan Dum spiro, spero 13. Päev õpetab päeva Dies diem docet 14. Eksimine on inimlik Errare humanum est 15. Mitte millestki mitte midagi Ex nihilo nihil 16. Lõvi tuntakse küüntest Ex unuge leonum 17. Kiirusta aeglaselt Festina rente 18
leegionid o Provintsid - Sitsiilia (241 eKr), Korsika ja Sardiinia (231 eKr), Ibeeria (Hispaania) (197 eKr), Illüüria (167 eKr), Makedoonia (146 eKr), Aafrika (146 ekr), Aasia (129 eKr), Gallia (120-81 eKr), Bitüünia (74 eKr), Kürenaika ja Kreeta (74 eKr), Kiliikia ja Küpros (64 eKr), Süüria (64 eKr), Egiptus (30 eKr), Möösia (29 eKr) · Valitsemispõhimõtted - Divide et impera! (jaga ja valitse) põhimõte - läbirääkimised ja lepingud vallutatud maadega eraldi, vallutatutel säilis oma elukorraldus, usk, valitsusviis o Rooma valdused Itaalias - ager publicus e. Rooma riigi maa, kolooniad: sõjalised tugipunktid, munitsiipiumid: omavalitsus ja Rooma kodakondsus, liitlased: sõjavägi Rooma käsutuses väljaspool Itaaliat - provintsid: maa kuulus Rooma riigile (maksustatud), Rooma asehaldur +
Võitlus kartaago vastu (265 133 eKr) · I sõja tulemus - Rooma vallutab Sitsiilia · II sõja tulemus Hannibal sekkub (võimas sõjavägi) tulemus: Roomlased saabad Hispaania, Põhja-Aafrika · III puunia sõda - ("Muuseas ma arvan, Kartago tuleb hävitada") Kartago hävitati Roomlaste poolt vallutatakse 146 - Kreeka & 133 Bergamoni Kodusõjad ja Vabariigi langus (133 30 eKr) · Rooma laienes siiski Divide et Impera (jaga ja valitse) 1)Põhiprintsiibi · Palgasõjavägi (vaesed) kodusõjad (Maarius ja Sulla kodusõda) Ceasad ja pompeios, Cesari lähikondlaste, Kasupoja ja sõbra vahel kodusõda. · Ceasar - (510 eKr) I)Rooma ülemvõim Itaalias (265 eKr) Juudi preestrid käsevad Jeesuse kinni võtta (sellepärat ka juute vihatakse) Kooma kodanikuõigused: Itaalia vabadel elanikel (Ka vabaks lastud ori võis saada kodanikuks) Riigi valitsemine: Magistraadid e
· Kolmas Puunia sõda(201-146 eKr) Kartaago oli kaotanud kogu oma laevastiku, valdused ja sõjalise tähtsuse. Siiski oli Roomal soov ta lõplikult purustada ning Kartaago vallutati ja hävitati 146. aastal eKr. 149. aastal eKr langes roomlaste kätte Makedoonia ning 133. aastal eKr Pergamon ja Roomast oli saanud Vahemere valitseja. Rooma võim vallutatud maades Rooma põhimõtteks oli ,,divide et impera" ehk jaota ja valitse. Selle poliitika mõtteks oli pidada läbirääkimisi ühekaupa ja kokkulepped sõlmiti eraldi, kehtestati erinevad sõltuvus tingimused ning elukorraldus jäi puutumata. Itaalias võeti ära osa maast ning sellest moodustati Rooma riigi maatagavara- ühiskondlik maa, mida jaotati vaesematele või anti rentida. Tähtsamatesse kohtadesse rajati Rooma kodanike asulaid- kolooniaid. Need olid sõjalised tugipunktid. Osad linnad saavutasid munitsiipiumi staatuse
Loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest. Riigi valitsemine koondus nüüd valitseja kätte. Tähtsamate provintside asevalitsejana käsutas keiser kõiki Rooma vägesid ja rahva tribuunina oli tal vetoõigus kõigi magistraatide otsuste üle. Senatist sai keisririigi ajal valitseja nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Jagati kõikidele vabadele meestele kodakondsust. Riigi juhtis ainuvalitseja keiser. 6. Divide et impera ehk jaga ja valitse Itaalias oli enamik linnu ja rahvaid esialgu Rooma liitlased. Liidulepingu kohaselt pidid oma sõjajõud andma Rooma käsutusse ja loovutama 1/3 maast, millest moodustus Rooma riigi maatagavara. Makse maksma ja muid kohustusi neil ei olnud. Järjest enam linnu sai munitsiipiumi staatuse: elanikud said Rooma kodakonduse, kuid linnad säilitasid kohaliku omavalitsuse. 7. Rooma õigus Kõik Rooma kodanikud olid seaduse kaitse all. Neid ei tohtinud ilma kohtuta süüdi
Nobiliteet kitsas perekondade ring, kes juhtis riiki;sinna kuulus nii rikkaid patriitse kui plebeisid. Rahvakoosolek võimaldas lihtrahval riigiasjades osaleda. Octavianus (I saj eKr) 30 eKr kehtestas riigis ainuvõimualgas keisririigi ajajärk; Octavianus võttis endale nimeks Augustus ja võttis omale aunimetuse princeps=auväärseim senaatori tiitel. Imperaator keisrliku võimu kandja. Keiser tuleb Caesari nimesthääldati ,,kaisar"; isevalitseja tiitel. Divide et impera ,,jaga ja valitse", st võidetud rahvastele ei surutud peale ühesuguseid alistumistingimusi,vaid sõlmiti igaühega eraldi kokkulepe. Munitsiipium staatus, kus elanikud said Rooma kodakondsuse, kuid linnad säilitasid KOV. Ida- ja lääneprovintsid: Idaprovintsid (Kreeka,Väike-Aasia,Süüria,Egiptus) kõrge kultuuri ja jõukate linnadega maad; eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupe Itaaliasse ja lääneprovintsidesse;kõneldi peamiselt kreeka keelt
provintside esindajad. Kodakondsust jagati kõigile vabadele meestele-eesõigused kadusid. Keisririik kaitses võrdselt kõigi elanike huve. Caesar sai 27 eKr aunime Augustus- auväärseim senaatori tiitel(princeps-esimene).Provintside asevalitsejana tiitel imperaator(käskija). Imperator(=imperaator) Caesar(kaisar=keiser) Augustus. Itaalia ja provintsid. Tingimusi arvestav ülemvõimupoliitika=põhimõte ,,jaga ja valitse"(divide et impera), erinevate tingimuste tõttu ei saanud nad ühiselt vastu astuda.Ei muudetud inimeste elu. Soositi aristokraatlikku riigikorda-provintslased tunnistasid meeleldi Rooma ülemvõimu. Vallutatud maade sõjaväed olid Rooma käes ning ka 1/3 maast läks Rooma riigi maatagavaraks, makse ei makstud. Väljaspool Itaaliat alade vallutamiseks kasutati liitlaste vägesid+endi omi. Järjest enam linnu sai munitsiipiumi staatuse(elanikud kodanikeks, kuid kohalik omavalitsus säilis)
kodakondsusega polnud Rooma riigis enam tähtsust. Keisririik kaitses üha enam võrdselt kõigi impeeriumi elanike huve. Itaalia ja provintsid Roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõmisid igaühega eraldi kokkuleppe. Sellist kohalikke olusid ja konkreetseid tingimusi arvestavat ülemvõimupoliitikat nimetasid roomlased põhimõtteks ''jaga ja valitse'' (ladina keeles divide et impera). Kuna alistatud rahvaste ja riikide sõltuvustingimused olid erinevad, ei saanud nad üihseld Rooma vastu välja astuda ja roomlastel oli võimalik õhutada aeg-ajalt pingeid ning vastuolusid oma alluvate vahel. Samas ei seganud roomlased end tavaliselt allutatut riikide siseasjadesse, ei muutnud sealset usku, keelt ega kombeid, kõik roomapärane levis vaid sedavõrd, kuivõrd provintsielanikud seda omaks võtsid. Itaalia ja provintsid Erinevused riigi ida- ja lääneosa vahel
Kasvavaid probleeme üritati lahendada reformidega. Viidi läbi sõjaväereform, väepealikud hakkasid taotlema suuremat poliitilist võimu. See viis lakkamatute kodusõdadeni, mitmetel väepealikel õnnestus lühemaks ajaks võimutäius enese kätte koondada, Kodusõdade tulemusena koondus kogu võimutäius aastaks Octavianuse kätte, kes pani aluse uuele valitsemissüsteemile- keisririigile. 10. Rooma jaga ja valitse (divide et impera) poliitika põhiprintsiibid ja rakendamine nii Itaalias kui ka väljaspool seda Roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõlmisid igaühega eraldi kokkuleppe. Nad ei seganud end allutatud riikide siseasjadesse, ei muutnud sealset usku, keelt ega kombeid. Sageli jätis puutumata ka riigikorra. Itaalias olid enamik linnu ja rahvaid Rooma liitlased, nad pidid andma sõjajõud rooma käsutusse,
algusest peale roomalikud, need kerkisid Itaaliasse kui ka lääneprovintsidesse Vahemerega vahetult piirnevatel aladel ja jäid jõukuselt nind arengutasemelt Idamaa linnadele alla, Vahemerest eemal, eriti põhja- poolsetel aladel oli linnu vähe Põllumajandus Ühiskond säilitas siin põllumajandusliku üldilme ,,divide et impera" jaga ja valitsee põhimõte, kasulik kuna alistatud rahvaste ja riikide sõltuvustingimused olid erinevad, ei saanud nad ühiselt Rooma vastu välja astuda ja roomlastel oli võimalik õhutada aeg-ajalt pingeid ning vastuolusid oma alluvate vahel 6. Ehitamis aeg Otstarve Forum Romanum 3.sajand eKr 4.sajand pKr Turuplats, senati kogunemiskoht
Rooma Vabariigi aeg; õp lk 163-170 Millal oli vabariigi aeg Vana-Roomas; Roomlased vallutavad Itaalia (gallide sissetung 387 eKr /legend, kuidas haned päästavad Rooma/, roomlaste sõjad samniitidega ja Lõuna-Itaalia kreeklastega /Pyrrhose võidu legend/). Mõisted patriitsid ja plebeid, 12. tahvli seadused ja plebeide võitlus oma õiguste eest; populus Romanus; Roomast saab impeerium ehk suurriik (Puunia sõjad) ja roomlaste poliitika vallutatud aladel (mida tähendab väljend divide et impera); Rooma vabariigi valitsemine: magistraadid, konsulid, preetorid, tsensorid, diktaator, rahvatribuunid. Senat ja rahvakoosolekud. Nobiliteet. Vendade Gracchuste reformid. 8. Rooma vabariigi langus ja varane keisririik ehk printsipaat, õp lk 171-178. Vabariigi languse põhjused Mariuse sõjaväereform ja selle tagajärjed, Mariuse ja Sulla vaheline kodusõda, triumviraat 60a. eKr.: Caesar, Crassus ja Pompeius ning nende vallutused, Julius Caesari diktatuur 45-44 a. eKr
pärast. Roomlased loovad mereväe, sõdivad maasõda merel ja võidavad. II Hannibali sõjaretk Itaaliasse, Cannae lahingus võitis roomlasi. Roomlased Aafrikasse -> Hannibal järgi, et Kartaagot kaitsta sai Catolt hävtavalt lüüa ja kaotas kõik valdused. III Rooma piiras Kartaago ümber ja hävitas täielikult. Samal ajal vallutati idas Kreeka ja Makedoonia ning 133 eKr päriti Pergamoni kuningriik (testamendiga). Võõrastes maades ,,Divide et impera" (lad. jaga ja valitse) põhimõte iga vastasega eraldi diplomaatia. Põhiline oli, et maksaks makse, muu jääti tähelepanuta. Rajati kolooniaid Rooma kodanikega asustatud sõjalised tugipunktid vallutatud aladel. Osa linnu munitsiipiumid säilitasid omavalitsuse, rahvale Rooma kodakondsus. Liitlased pidid toetama sõjaväega, mitte maksma makse (enamik Itaalia linnadest). Itaaliast väljaspool vallutatud alad provintsid, mille eesotsas asehaldur. Vallutuste tagajärjed
*Imperator Caesar Augustus · Riiklik korraldus keisririigis *endiselt senati istungid ja valitavad magistraadid (senatist sai valitseja nõuandja) *magistraadid viisid ellu keisri otsuseid *loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest *riigi tegelik juhtimine keisri käes *kasvas senaatorite arv (ka provintsidest) *suurenes kodanike arv kõigil vabadel meestel oli õigus olla kodanik · Provintsid *"jaga ja valitse" (ld k divide et impera) - alistatud rahvastega eraldi kokkulepped *ei muudetud alistatud riikide keeli, kombeid, usku, riigikorda *toetati kohalikku aristokraatiat (aristokraatia toetas Rooma ülemvõimu) *Itaalias Rooma liitlased (sõjajõud anti Rooma käsutusse, loovutati osa maast, makse polnud) *Väljaspool Itaaliat provintsid (kogu maa Rooma omand tuli tasuda maksu) *valitses asehaldur kaitse välisvaenlaste vastu, rahutuste mahasurumine, ülemkohtunik, maksukoguja
4) Aastaks 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. 5) Võitlused Kreeklastega – Phyrrhose võit. 6) Sõjad Kartaagoga (Puunia sõjad) – Põhjus kolmeks sõjaks: Ülemvõim Vahemerel. 1. Sõda Roomlaste võit; Kartaagolased kaotasid alad Sitsiaalias. 2. Sõda Roomlaste võit; Kartaagol väejuht Hannibal 3. Sõda Kartaago vallutati ja hävitati aastal 146 eKr 7) 149 eKr liideti Rooma vabariigiga ka Kreeka ja Makedoonia 8) „Jaota ja valitse“ põhimõte divide et impera ITAALIAS 1) mutsiipium – säilis oma valitsus ja kodanikuõigused > kõik said Rooma kodanikuks 2) liitlased > sõjavägi läks Roomale > ei maksnud makse VÄLJASPOOL ITAALIAT 1) provints > vallutatud maa Itaaliast väljas > elanikud maksavad makse > asehaldur > linnades säilis oma valitsus 9) Rooma kodakondsuse jagamine: Kõik Itaalia elanikud said Rooma kodanikeks. 10) Provints on vallutatud maa Itaaliast väljas: idaprovintsid ja lääneprovintsid.
austust avaldada nähti märki allumatusest. Kristlus oli Roomas keelatud. 46 pKr esimest korda kui kristlasi Roomas taga kiusati. Hukati Peetrus ja Paulus. Tagakiusamisest hoolimata levis ristiusk järk-järgult kogu Rooma riigis. alma mater-toitja ema. Nt Alma Mater Tartuensis. Mõeldakse haridust. carpe diem kasuta päeva. casus belli sõja ajend. de jure juriidiliselt. Nt riigi tunnustamine teise riigi poolt. de facto tegelikult. divide et impera jaga ja valitse. dum spiro, spero kuni hingan, loodan. errare humanum est eksimine on inimlik. ex libris raamatutest. ibidem sealsamas. incognito tundmatult. in spe lootuses. lapsus linguae keelevääratus. liberum veto vaba keeluõigus. memento mori mõtle surmale. mens sana in corpore sano terves kehas terve mõistus. nota bene pane tähele. o tempora, o mores oh ajad, oh kombed. per aspera ad astra läbi raskuste tähtede poole.
nobiliteediperekonnad tähtsad, vaid ka provintside esindajad. Kodakondsust jagati kõigile vabadele meestele-eesõigused kadusid. Keisririik kaitses võrdselt kõigi elanike huve. Caesar sai 27 eKr aunime Augustus-auväärseim senaatori tiitel(princeps-esimene).Provintside asevalitsejana tiitel imperaator(käskija). Imperator(=imperaator) Caesar(kaisar=keiser) Augustus. Itaalia ja provintsid. Tingimusi arvestav ülemvõimupoliitika=põhimõte ,,jaga ja valitse"(divide et impera), erinevate tingimuste tõttu ei saanud nad ühiselt vastu astuda.Ei muudetud inimeste elu. Soositi aristokraatlikku riigikorda-provintslased tunnistasid meeleldi Rooma ülemvõimu. Vallutatud maade sõjaväed olid Rooma käes ning ka 1/3 maast läks Rooma riigi maatagavaraks, makse ei makstud. Väljaspool Itaaliat alade vallutamiseks kasutati liitlaste vägesid+endi omi. Järjest enam linnu sai munitsiipiumi staatuse(elanikud kodanikeks, kuid kohalik omavalitsus säilis)
e. Magistraadid viisid ellu keisri korraldused. f. Kodakondsuse sisulise tähenduse kadumine: · Kõik vabad mehes k.a. provintsides said kodakondsuse. · Itaalia kaotas oma eesõiguse ja riik kaitses võrdselt kõigi impeeriumi elanike huve. 3. Itaalia ja provintsid alistatud maad väljaspool Itaaliat. a. Rooma poliitika provintsides lähtus põhimõttest "jaga ja valitse" (divide et impera): · Läbirääkimisi peeti ühekaupa ja kokkulepped sõlmiti eraldi. · Kehtestati erinevad sõltumistingimused, vältimaks ühise vastasrinde tekkimist. · Allutatud riikide elukorraldus jäeti üldiselt muutmata. b. Erinevused ida- ja lääneprovintside vahel: Mahajäänud lääneprovintsid Arenenud idaprovintsid
Võidetud linnad Itaalias said muniitsiumi staatuse (vallutatud alade elanikud said kodanikuõigused, sest siis hakkasid nt etruskid roomlasi usaldama) või olid liitlased (ei maksnud makse, kuid täitsid sõjaväekohustust). 2.saj alistati lõplikult Kartaago (läbi Puunia sõdade, neid oli 3 tk), mille tulemusel kinnistati võim Sitsiilias ja Põhja-Aafrikas (Hannibal oli Kartaago sõjaväejuht). Samal ajal laienes roomlaste võim ka idasuunas: Makedooniasse ja Väike- Aasiasse. Divide et impera!- Jaga ja valitse! Roomlaste poolt vallutatud piirkonnad, mis asusid väljaspool Itaaliat ehk teisisõnu provintsid, neid valitsesid asehaldurid, kes kogusid makse, surusid maha ülestõuse ja kaitsesid välisvaenlaste eest (asehalduri (ehk senaatori) töö eest palka ei makstud, sest kogutud maksudest võis pappi ka oma taskusse panna, kuid ei tohtinud ahneks minna). Roomlased jätsid puutumata vallutatud alade elukorralduse, usu, kombed ja keele, kuid neile oli oluline, et maksud laekuksid!
ootamatute kallaletungide eest. Võidukalt lõppenud sõjakäikude väejuhtidele korraldati Roomas triumf - pidulik rongkäik koos sõjasaagi demonstreerimise ja ohverdamisega jumalatele ning rajati triumfikaari (e võidukaari). 1.5. Rooma provintsid: Vallutatud alade suhtes kasutasid roomlased jaga ja valitse (ld k divide et impera) poliitikat: osadele allutatud rahvastele jagati kodakondsust, toetati kohalikke suurnikke ning neid kaasati liitlastena uute alade vallutamisel. Teiste rahvaste suhtes kasutati karmimaid meetmeid ning sekkuti rohkem nende siseasjadesse. Kuna sõltuvustingimused olid erinevad,
roomlased muldvallidest ja palktaradest kindlustatud sõjaväelaagreid, mis tagasid kaitse ootamatute kallaletungide eest. Võidukalt lõppenud sõjakäikude väejuhtidele korraldati Roomas triumf- pidulik rongkäik koos sõjasaagi demonstreerimise ja ohverdamisega jumalatele ning rajati triumfikaari (e võidukaari). 1.5. Rooma provintsid: Vallutatud alade suhtes kasutasid roomlased jaga ja valitse (ld k divide et impera) poliitikat: osadele allutatud rahvastele jagati kodakondsust, toetati kohalikke suurnikke ning neid kaasati liitlastena uute alade Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 5 vallutamisel. Teiste rahvaste suhtes kasutati karmimaid meetmeid ning sekkuti rohkem nende siseasjadesse. Kuna sõltuvustingimused olid erinevad, ei saanud alistatud rahvad ühiselt Rooma ülemvõimu vastu välja
roomlased muldvallidest ja palktaradest kindlustatud sõjaväelaagreid, mis tagasid kaitse ootamatute kallaletungide eest. Võidukalt lõppenud sõjakäikude väejuhtidele korraldati Roomas triumf- pidulik rongkäik koos sõjasaagi demonstreerimise ja ohverdamisega jumalatele ning rajati triumfikaari (e võidukaari). 1.5. Rooma provintsid: Vallutatud alade suhtes kasutasid roomlased jaga ja valitse (ld k divide et impera) poliitikat: osadele allutatud rahvastele jagati kodakondsust, toetati kohalikke suurnikke ning neid kaasati liitlastena uute alade Vana-Rooma ANTIIKAEG 5 vallutamisel. Teiste rahvaste suhtes kasutati karmimaid meetmeid ning sekkuti rohkem nende siseasjadesse. Kuna sõltuvustingimused olid erinevad, ei saanud alistatud rahvad ühiselt Rooma ülemvõimu vastu välja
Kuid roomlased seadsid uued väekoondised võitlusvalmis ning sundisid Hannibali ja tema väed tagasi kodumaale pöörduma. II Puunia sõja tagajärjel kaotas Kartaago kogu oma laevastiku, kõik valdused väljaspool Aafrikat ning ühtlasi oma sõjalise tähtsuse. III sõda 149-146 eKr Kartaago vallutati ja hävitati. (aastal 146 eKr vallutati ja liideti Makedoonia ning aastal 133 eKr pärisid roomlased Pergamoni riigi) Vallutatud alade valitsemine: Valitses Divide et impera! põhimõte jaga/jaota ja valitse, see tähendab, et Rooma pidas oma vastastega läbirääkimisi alati ühekaupa ja sõlmis kokkuleppeid igaühega eraldi. Niiviisi kehtestati allaheidetud rahvastele ja tiikidele erinevad sõltuvusetingimused, mis takistas nende ühist väljaastumist Rooma vastu ja võimaldas roomlastel tarviduse korral õhutada nende omavahelisi pingeid ja vastuolusid. Kuid nad jätsid peaaegu täielikult puutumata allutatud
territooriumil viibides rajasid roomlased muldvallidest ja palktaradest kindlustatud sõjaväelaagreid, mis tagasid kaitse ootamatute kallaletungide eest. Võidukalt lõppenud sõjakäikude väejuhtidele korraldati Roomas triumf- pidulik rongkäik koos sõjasaagi demonstreerimise ja ohverdamisega jumalatele ning rajati triumfikaari (e võidukaari). 1.5. Rooma provintsid: Vallutatud alade suhtes kasutasid roomlased jaga ja valitse (ld k divide et impera) poliitikat: osadele allutatud rahvastele jagati kodakondsust, toetati kohalikke suurnikke ning neid kaasati liitlastena uute alade vallutamisel. Teiste rahvaste suhtes kasutati karmimaid meetmeid ning sekkuti rohkem nende siseasjadesse. Kuna sõltuvustingimused olid erinevad, ei saanud alistatud rahvad ühiselt Rooma ülemvõimu vastu välja astuda ning roomlased said õhutada pingeid oma alluvate vahel.
kohal ka Rooma eliidi hariduses. Ühiskond jagunes kaheks rühmaks: plebeid ja patriitsid. Riigiorganeist tähtsaim oli senat. Lisaks 2 konsulit (üks neist pidi olema plebei) ja rahvatribuunid. Alul oli tegemist üsna tüüpilise antiikse demokraatiaga, mis oli siiski aristokraatsem nt Ateena demokraatiast. Samas poliitika (st ühiskonna-asjad) Roomas nagu Kreekaski inimeste auasjaks - zoon politikon. Rooma võimu laienemine Rooma võimu laienemine oli järkjärguline. Divide et impera – jaga ja valitse. Üldjuhul olid roomlased allutatud linnade vastu suuremeelsed. Säilis autonoomia - munitsiipium. Sageli oli initsiatiiv mitte Rooma käes, vaid Rooma väed nö kutsuti appi - nt kutsus Etruski linn Clusium Rooma IV sajandi alul appi gallialaste vastu (kes olid Po orgu asunud juba V saj). 3.2 Puunia sõjad ehk sõjad Kartaagoga Rooma sõjavägi oli efektiivne, koosnes peamiselt vabadest kodanikest jalaväelastest. Rooma
ajalugu kordumist reorganiseeris terve Impeeriumi haldus-ja võimusüsteemi. Oma ümberkorralduste läbiviimisel pidas keiser silmas järgmisi probleeme ning lahendusi: 1) Vana süsteemi kohaselt jagunes Rooma Impeerium 57 suurteks provintsideks, mille tulemusena provintse juhtivad isikute gruppid omavad piisavalt resursse, et püüdelda oma poliitiliste ambitsioonide realiseerimiseni riigi arvelt. Siin rakendas Diocletianus vana printsiipi ,,Divide et Impera", ning jagas vanad provintsid väiksemateks, saades nüüd 96 provintsi mida ta ühendab Diotseesidesse.(Hiline dokument Notitia dignitatum mainib juba 13 Diotseesi mis ühendasid haldusgruppidesse 120 provintsi) 2) Riik lämbus oma hiigelmõõtmetesse ning keskvõimu tugevdamise kõrval otsustas keiser paralleelselt jagada Rooma Impeeriumi väiksemateks, keskvõimust sõltuvuses, kuid suurte volitustega kohaliku võimuorganitega, osadeks
18 GAUDEAMUS Rõõmustagem nüüd, kuni oleme noored Pärast lõbusat noorust, pärast rasket vanadust me saame mullaks Elagu ülikool, elagu professorid Elagu iga ülikooli liige Elagu kõik ülikooli liikmed Õitsegu nad igavesti Elagu ka riik ja see, kes seda juhib Elagu meie kodanikud, Metseenide heldus, mis meid siin toetab. 19 Tõlkida tekstist 22 (lk 31) laused 1-10 (imperatiiv) ja 11-23 (infinitiiv). Imperatiivid lk 126 (verb esse lk 118), infinitiivid lk 127 1. Divide et impera! - Jaga ja valitse 2. Festina lente! - Kiirusta aeglaselt 3. Nota bene! - Pane hästi tähele! 4. Carpe diem! - Naudi päeva! 5. Salus populi suprema lex esto – Rahva heaolu olgu ülim seadus 6. Testes estote – Olge tunnustajad! 7. Titius meus heres esto – Titsius olgu minu pärija. 8. Ita do, ita lego, ita testor itaque vos, Quirites, testimonium mihi perhibitote – Nii ma annan,
Liider Zenon VANA-ROOMA Vanaaja suurim ja võimsam riik oli Rooma. ,,Rooma, see on terve maailm". Rooma riik haaras 3 kontinendi alad, ning järveks oli Vahemeri. See riik eksisteeris üle 1000 aasta (753 eKr-476 pKr). Rooma muutus vallutuste tulemusena impeeriumiks. Impeerium koosnes alistatud rahvastest ja riikidest ning üks rahvas- roomlased- olid domineerivad. Impeeriumi tunnused: 1. impeeriumi valitsetakse põhimõttel ,,devid et impera"- ,,jaga ja valitse". Ühelt poolt jagatakse näiliselt võimu ka provintsidele, kuid valitsetakse keskusest. 2. keskvõimule on soodne, kui alistatud rahvaste vahel on pinged, siis nad ei ühineks, et vabaneda keskvõimu alt. Rooma kreekastus ehk helleniseerus. Selle elemendid- Rooma mütoloogia sarnane kreeklaste omaga, ka eeposed sarnaseid (roomlastel Aeneis, kreeklastel Odüsseia; sarnane oli, et mõlema
• Nõuab palju elementide liigutamist 11.3 Mestimisega sorteerimine (Merge s.) • Algoritm koosneb kahest osast – massiivi jagamisest ning kahe osa ühendamisest. 1. Jaga algandmed kaheks enam vähem võrdseks osaks. 2. Sorteeri kumbki osa eraldi. 3. Kombineeri mõlemad osad kokku üheks sorteeritud massiiviks. • Olemuselt on see algortim rekursiivne ja toetub otseselt lähenemisele "Jaga ja valitse” (divide et impera). Rekursioonist väljudes ühendatakse massiivi osi järjest omavahel, saades nii üha pikemad sorteeritud lõigud. Vajab täiendavat mälu ajutiste massiivide tegemiseks (reaalselt sama palju kui on sorteeritavaid andmeid) • Keerukus: O(n log2n) nii halvimal kui ka keskmisel juhul. 11.3.1 Tugevad küljed • Stabiilne • Toimib hästi koos virtuaalse ja cache mäluga • Saab tööd jagada protsessorite vahel • Ei oma “raskeid” sisendandmeid
ähvardab suur oht ja on vaja midagi kiiresti ette võtta) Oma võitu ei osatud ära kasutada ning Kartaago kaotab sõja. 3) III Puunia sõda (146. eKr)- Kartaago riik lakkab olemast. („Ma arvan, et Kartaago tuleb lõplikult purustada“) (Rooma vallutab samal aastal ka Kreeka- Impeerium Romanus ) Rooma- vabariik: senat, rahvakoosolekud, riigiametnikudehk magistraadid (2 konsulit) Divide et impera!- Jaga ja valitse!- Rooma sõlmis vallutatutega igaga eraldi kokkuleppe. Roomavastase ühiserinde teket takistas: a) alistumislepingud sõlmiti kõigi rahvastega eraldi b) kõik rahvad alistusid eri tingimustel c) roomlased ei hakanud oma tavasid peale suruma Konsulid- juhtisid sõjaväge (12 auvahti) Preetorid- tegelesid õigusemõistmisega (Konsuli asendaja) Tsensorid- (5 a. )- korraldasid kodanike loendust Kui riik oli ohus, siis kuni 6ks kuuks diktaator.
ähvardab suur oht ja on vaja midagi kiiresti ette võtta) Oma võitu ei osatud ära kasutada ning Kartaago kaotab sõja. 3) III Puunia sõda (146. eKr)- Kartaago riik lakkab olemast. (,,Ma arvan, et Kartaago tuleb lõplikult purustada") (Rooma vallutab samal aastal ka Kreeka- Impeerium Romanus ) Rooma- vabariik: senat, rahvakoosolekud, riigiametnikudehk magistraadid (2 konsulit) Divide et impera!- Jaga ja valitse!- Rooma sõlmis vallutatutega igaga eraldi kokkuleppe. Roomavastase ühiserinde teket takistas: a) alistumislepingud sõlmiti kõigi rahvastega eraldi b) kõik rahvad alistusid eri tingimustel c) roomlased ei hakanud oma tavasid peale suruma Konsulid- juhtisid sõjaväge (12 auvahti) Preetorid- tegelesid õigusemõistmisega (Konsuli asendaja) Tsensorid- (5 a. )- korraldasid kodanike loendust Kui riik oli ohus, siis kuni 6ks kuuks diktaator.
Riigiorganeist tähtsaim oli senat. Lisaks 2 konsulit (üks neist pidi olema plebei) ja rahvatribuunid. Alul oli tegemist üsna tüüpilise antiikse demokraatiaga, mis oli siiski aristokraatsem nt Ateena demokraatiast. Samas poliitika (st ühiskonna-asjad) Roomas nagu Kreekaski inimeste auasjaks - zoon politikon. Rooma võimu laienemine 15 Rooma võimu laienemine oli järkjärguline. Divide et impera – jaga ja valitse. Üldjuhul olid roomlased allutatud linnade vastu suuremeelsed. Säilis autonoomia - munitsiipium. Sageli oli initsiatiiv mitte Rooma käes, vaid Rooma väed nö kutsuti appi - nt kutsus Etruski linn Clusium Rooma IV sajandi alul appi gallialaste vastu (kes olid Po orgu asunud juba V saj). Rooma sõjavägi oli efektiivne, koosnes peamiselt vabadest kodanikest jalaväelastest. IV sajandi keskel allutas Rooma endale Kesk-Itaalia latiini linnad, loodi Latiini
nobiliteediperekonnad tähtsad, vaid ka provintside esindajad. Kodakondsust jagati kõigile vabadele meestele-eesõigused kadusid. Keisririik kaitses võrdselt kõigi elanike huve. Caesar sai 27 eKr aunime Augustus-auväärseim senaatori tiitel(princeps-esimene).Provintside asevalitsejana tiitel imperaator(käskija). Imperator(=imperaator) Caesar(kaisar=keiser) Augustus. Itaalia ja provintsid. Tingimusi arvestav ülemvõimupoliitika=põhimõte ,,jaga ja valitse"(divide et impera), erinevate tingimuste tõttu ei saanud nad ühiselt vastu astuda.Ei muudetud inimeste elu. Soositi aristokraatlikku riigikorda-provintslased tunnistasid meeleldi Rooma ülemvõimu. Vallutatud maade sõjaväed olid Rooma käes ning ka 1/3 maast läks Rooma riigi maatagavaraks, makse ei makstud. Väljaspool Itaaliat alade vallutamiseks kasutati liitlaste vägesid+endi omi. Järjest enam linnu sai munitsiipiumi staatuse(elanikud kodanikeks, kuid kohalik omavalitsus säilis)
annaabi.ee 
