Pilet nr. 7 1) Rooma vabariik 510 - 30 eKr Valitsemiskorraldus: 1) Kuningat asendasid 2 konsulit. 2) Rahvakoosolek valis magistraadid ehk ametimehed ja kinnitas seadused. 3) Magistraadid tegelesid valitsemisega : 2 konsulit - kõrgema tsiviilvõimu kandjad, sõjaajal juhatasid vägesid. preetorid - hoolitsesid õiguse mõistmise eest. kvestorid - vastutasid riigi kassa eest. tsensorid - vastutasid kodanike loetuse ja maksude eest, jälgisid elukombeid. * Välisohu korral määrati ametisse diktaator (kuni pool aastat) * Senati roll hakkas üha kasvama. Senati liikmed olid endised magistraadid. Senat kontrollisd magistraatide tegevust, juhtis välispoliitikat, sõjandust ja rahandust, ning valvas usukultuse järele. * Sõjavägi koosnes LEEGIONITEST (4500 meest ühes leegion...
10. klass. Tööleht. VABARIIGI LÕPP. VARANE JA HILINE KEISRIRIIK (õp lk 171-178; 211-215) 1. Miks asendus Rooma vabariik keisririigiga? Augustus. Kodanikel pidi olema võimalus isiklikult osa võtta riigiasjade otsustamisest. Kodanikud pidid riiki juhtides suutma ka riigi kaitse eest hoolitsema. Mida suuremaks Rooma riik kasvas, seda vähem olid need tingimused täidetud. Rooma vabariik lõppes, kui Octavianus hõivas Egiptuse ning liitis selle Rooma riigiga ja ühendas kõik Vahemeremaad oma ainuvõimu alla. Vahetas oma nime Augustuse vastu. 2. Mille poolest erines keisririigi valitsemine vabariigi omast? Vabariigis kuulus võim kodanikele, kuid nüüd kuulus võim ühele isikule. Valitsejal polnud küll sellist ametit, mis lubanuks tal üksi kogu riiki valitseda kuid ta oli mitmes eri ametis ja need andsid talle võimutäiuse kõig...
Abiturient-ära mineja vita-elu aqua-vesi circus-ring calor-soojus auditoorium-kuulamisruum lector/orator-kõneleja mobile-liikumine omnibus-ühine patria-isamaa terra-maa victor-võitja ave!-tere res publica-vabariik varia-mitmesugust universitas-ülikool vivat!-elagu ars-kunst lex-seadus mater-ema mare-meri natio-natsionaalne primus-esimene rex-kuningas hortus-aed gens-suguvõsa Alma mater-toitja ema casus belli-sõjapõhjus de jure-juriidiliselt de facto-faktiliselt divide et impera-jaga ja valitse in spe-lootuses lingua Latina-ladina keel lapsus linguae-keelevääratus cito!-kiiresti fortuna-saatus nota bene!-pane tähele Perpetuum mobile-igiliikur o tempora, o mores!-o ajad,o kombed per aspera ad astra-läbi raskuste tähtede poole persona non grata-ebasoovitav isik qua vadis?-kuhu lähed? quid novi?- mis uudist status quo-sama olukord terra incognita-tundmatu maa Anno Domini-issandaaasta vox populi-rahvahääl ars longa,vita brevis est-kunst on p...
Lauseid Rooma ajaloost 1.Haned päästsid Rooma - Kaotajad peavad kandma kõik kulud. Haned on Roomas pühad linnud 2.Häda võidetuile (vae victis) - Enne lahkumist tingisid gallid roomlastelt välja lunaraha (said kulda, mõõkasid), gallid panid kaalule oma raske mõõga aga roomlased ei olnud nõus. Gallid ütlesid häda võidetuile. 3.Hannibal on väravate ees (Hannibal ad portas) - Hädaoht on lähedal 4.Muide, ma arvan, et Kartaago tuleb hävitada! - Nende sõnadega lõpetas Rooma riigimees Cato vanem iga oma kõne senati ees, sest nägi Kartaagos suurt majanduslikku ja poliitilist rivaali. 5.Ära aja mu ringe segi! (Noli turbare circulos meos!) - Archimedesel olid liiva peale joonistatud ringid, ta uuris seda liivale rajatud geomeetriat. 6.Jaga ja valitse (divide et impera) - Vana-Rooma vallutajate ja nüüdisaja imperoistide poliitiline põhimõte 7.Rubico ületamine - Julius Caesari üleminek Rubico jõest. Ohtlik ette...
,, kas mesi on magus, seda ma ei tea .. aga ma tean, et ta tundub mulle et ta on magus ,, näiline! Nihilism- eitav Gorgias eitaja EPIKUROSE ÕPETUS - epikureism. Epikuurose aed. F- pinnas. L- loogika. (tara) E- eetka. (vili) See oli epikuurose filosoofiline struktuur. Liiguvad oma raskuse tõttu. Aatomid liiguvad tühja ruumi tõttu. Hedonistlik moraal, Stoitsim ( kolmas õpetus hellenismis ) STOILINE stoilisus- Eklektiline, stiililt või õpetuselt mitte ühtne Vana-rooma Divide et impera Dividend jagaja ja valitse printsiip Jagamise all mõeldi? Anti provintsidele õigusi, näiliselt. Rahulik missiooni vormis, liikusid ringi kristlikud misjonärid Apostlid olid need misjonärid Saint Patrick, püha patrick 17.märts päev. Sund valitseja sund ehk. Valitseja või rahvavanem laseb end risti lüüa ja laseb teise rahva ristida. Nagu vene keiser Vladimir Fulco. Kaupo Iirlaste vanem, iirlastest said sakslaste liitlased. Keskaja filosoofia: Esimene maailma keel on ladina keel
5. Audi multa loquere pance Kuula palju, räägi vähe 6. Carpe diem Ära lase päeva raisku 7. Casus belli Sõja ajend 8. Cum grano salis Jutt peab olema soolateraga (poindiga) 9. De mortuis nil, nisi bene Surnutest räägitakse ainult head 10. Dictum - factum Öeldud - tehtud 11. Dies diem docet Päev õpetab päeva 12. Divide et impera Jaga ja valitse 13. Dum spiro, spero Kuni elan, hingan 14. Dura lex sed lex Karm seadus, aga seadus 15. Errar humanum est Eksimine on inimlik 16. Ex nihilo nihil Mittemillesski mittemidagi 17. Experimentia docet Kogemus õpetab 18. Festina fente Kiirusta aeglaselt 19. Finis coronat opus Lõpp kroonib tööd 20
hunt jutus lupus in fabula veinis peitub tõde in vino veritas ta otsib merest vett in mare aquam quaterit inimene on inimesele hunt homo homini lupus est tegudes tugevalt, sõnades leebelt fortiter in re, suaviter in modo õnn soosib tugevaid fortes fortuna adiuvat saagu valgus fiat lux kiirusta aeglaselt festina lente kogemus on parim õpetaja experientia est optima magistra eksimine on inimlik errare humanum est üks paljudest e pluribus unum jaga ja valitse divide et impera öeldud, tehtud dictum, factum ütlemine pole veel tegemine dicere non est facere mõtlen, järelikult olen olemas gogito ergo sum töö kiidab tegijat auctorem opus laudat vesi ja leib koera elu aqua et panis vita canis armastus võidab amor vincit omnia kindel sõber selgub ebakindlas olukorras amicus certus in re incerta cernitur liisk on langenud alea iacta est
1) jaga ja valitse Divide et impera 2) kasuta päeva Carpe diem 3) sõja ajend - Casus belli 4) läbi raskuste tähtede poole Per aspera ad astra 5) armastus võidab kõik Omnia vincit amor 6) puhas leht Tabula rasa 7) tundmatu maa Terra incognita 8) tulin nägin võitsin Veni, Vidi, Vici 9) terves kehas terve vaim Mens sana in corpore sano 10) nimesid nimetamata Nomine sunt adiosa 11) joome, sest peame surema Bibamus, moriendum est 12) kunst on pikk, elu lühike Ars longa vita brevis 13) olgu muld sulle kerge Sit tibi terra bris 14) surm on algus Mors principium est 15) mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale Quod libet jovi, non licet bovi 16) veinis on tõde In vino veritas 17) nagu hüüdja hääl kõrbes Vox clamantis in deserto 18) raha ei haise Pecunia non olet 19) käsi peseb kätt Manus manam lavat 20) hunt hunti ei murra Lupus non mordet lupum 21) toitev ema Alma mater 22) häda võidetuile Vae v...
Ladina juriidiline terminoloogia 04.12. seminari kodutöö 1) Tõlkida tekstist 22 (lk 31) laused 1-10 (imperatiiv) ja 11-23 (infinitiiv). Imperatiivi vormide kohta lähemalt lk 126 (verb esse lk 118), infinitiivide kohta lk 127. 2) Rühmatöö esitamine ja esitlus. XXII 1. Divide et impera! – Jaga ja valitse! 2. Festina lente! – Kiirusta aeglaselt. (Tasa ja targu) 3. Nota bene! – Pane hästi tähele 4. Carpe diem! – naudi päeva, saa päevast osa! nopi/kasuta päeva 5. Salus populi suprema lex esto. – Rahva hüvang (heaolu) olgu kõrgeim (ülim) seadus. 6. Testes estote. – Olge tunnistajateks 7. Titius meus heres esto. – Titius olgu minu pärija. 8. Ita do, ita lego, ita testor itaque vos, Quirites, testimonium mihi perhibitote. - Nii ma
cuius regio, eius religio – kelle maa, jõudu 36. per aspera ad astra - läbi raskuste selle usk 11. debes, ergo potes – sa pead, järelikult tähtede poole 37. persona non grata – ebasoovitav isik, suudad 12. de die in diem – päevast päeva eriti diplomaatias 13. dies diem docet – päev õpetab päeva 38. primus inter pares – esimene 14. divide et impera – jaga ja valitse võrdsete seas 15. dum spiro, spero – kuni hingan, 39. pro et contra – poolt ja vastu loodan 40. sic et non – jah ja ei, poolt ja vastu 16. dura lex, sed lex – karm seadus, kuid 41. sine ira et studio – viha ja (selline on) seadus eelarvamuseta, erapooletult 17. errare humanum est – eksimine 42. sit tibi terra levis – olgu muld sulle
29. mõistuse ja käega mente et manu 30. keelevääratus lapsus linguae 31. kunst on pikk, elu lühike ars longa, vita brevis 32. kuula palju, räägi vähe audi multa, loquere pance 33. ära lase päev raisku, kasuta päeva carpe diem 34. laias mõttes sensu lato 35. päev õpetab päeva dies diem docet 36. öeldud-tehtud - dictum-factum 37. surnutest räägitakse ainult head de mortuis nil nisi bene 38. jaga ja valitse divide et impera 39. eksmine on inimlik -errare humanum est 40. kogemus õpetab experimentia docet 41. siin ja praegu hic et nunc 42. sa teed sääsest elevandi elephantem ex musca facis 43. kuidas külvad, nõnda lõikad ut sementem feceris ita metes 44. kordamine on tarkuse ema repetitio est mater studiorum 45. parem hilja kui mitte kunagi potius sero quam numquam 46. pärast kirjutatut post scriptum 47. isamaa eest, vabaduse eest, elu eest pro patria, pro libertate, pro vita
313. Aastal kuulutas keiser Constantinus ristiusu Rooma ametlikuks usuks (lootuses, et see päästab riigi hävingust). Tänu sellele levis kristlus üle kogu Rooma. 10) Mõisteid: 11) aatrium eestuba rikaste Rooma elanike majades// avatud siseõu, 12) amfiteater lõbustusehitis, kus gladiaatorid võitlesid üksteise ning loomadega, 13) apostel - 14) augur preester- 15) divide et impera usukuulutaja, ennustaja, jaga ja valitse, 16) diktaator ülemvõimuga ametnik, kes palgati kuni pooleks aastaks kui riiki ähvardas suur oht, 17) evangeelium - 18) foorum - turuplats, 19) geenius - rõõmusõnum, kodukaitseruum,
Rooma vabariigi languse põhjused: · Talupoegade laostumine (pidevad sõjad, latifundiumite teke) · Riik oli kasvanud suureks ning kõik kodanikud ei saanud osaleda rahvakoosolekutel · Palgaarmeele üleminek · Rahvakoosolekul enamik otsustajatest olid proletaarid Rooma keisririigi languse põhjused: · Riigi kaheks jagunemine · Suur rahvaste rändamine · Kristlus riigiusuks Divide et impera ehk jaga ja valitse põhimõte roomlased sõlmisid alistatud maadega kokkuleppeid. Kõik roomapärane levis alistatud maades vaid niipalju, kuivõrd provintsielanikud seda omaks võtsid. Tavaliselt jätsid roomlased puutumata ka tavapärase riigikorra. Ka roomlaste religioon ja kultuur sarnanesid kreeklaste ja etruskide omadega. Roomlased austasid loodusjõude ja vaime, nuumen. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim geenius
Rooma mõisted Aeneis- Vana-Rooma eepos, mis räägib müütilise Rooma rahva esiisa Aenaease seiklustest pärast Trooja sõda (autor Vergilius) Amfiteater- ovaalse kujuga avalik vaatemänguplats Vana-Rooma linnades, mis oli esmajoones mõledud gladiaatorite võitluste pidamiseks Apostel- ristiusu rändjutlustaja ja esimeste koguduste rajaja 1-2. Sajandil Augur- preester Vana-Roomas, kes ennustas näiteks lindude lennu, häälitsuste või loomade käitumise järgi jumalate tahet Bütsants- Ida-Rooma keisririik ehk riik endise Rooma impeeriumi idapoolsetel aladel 395- 1453 Byzantion- Konstantinoopol Circus Maximus Rooma tähtsaim hipodroom, kus korraldati kaarikute võiduajamisi Divide et impera- Rooma impeeriumi poliitika suhetest vanelaste ja võidetutega. Rooma ei sekkunud alistatud riikide elukorraldusse otseselt, kuid sõlmis igaühega ...
piiramatu võimuga pereisa püstitatud kuju mater toitev ja hoolitsev ema panteon kõikide jumalate proletaar - Rooma riigi tempel vaeseimad kodanikud, kes ei akvedukt - Lähedastest maksnud makse ega teeninud veekogudest linna varustavad sõjaväes veejuhtmed plebei vaene talupoeg, kes või term V-R saun osa võtta rahvakoosolekutest, aga Rubicot ületama - ei pääsenud senatisse Divide et impera! - foorum turuplats, kuivendatud Vae victis! - küngastevahelisele alale rajatud Tuque, Brute! ,,ka sina, rahvatribuun - Vana-Rooma Brutus!" Caesar, kui teda tapeti riigiametnik, kes kaitses algul Annus sine hoste - plebeide ja hiljem kõigi kodanike Fidelitas - õigus Renessanss ,,taassünd" tribüün pealtvaatajate istekohad Reformatsioon Prohvet - Jumala saadik ja
Rooma ajalugu konspekt nr. 1 Rooma ajalugu Tähtsad aastaarvud Rooma tekkimisest keisririigi tekkimiseni: 8.-6. sajand eKr – etruskide ülemvõim Itaalia kesk- ja põhja osas 753 eKr – Rooma linna legendaarne asutamine 753-510 eKr – Kuningate aeg Roomas 510-133 eKr – Rooma vabariik 133-30 eKr – Vabariigi languse ja kodusõdade ajajärk 387 eKr – gallid Roomas 328-290 eKr – roomlaste sõjad samniitidega 287 eKr – võrdsustati patriitsid ja plebeid 265 eKr – Kogu Itaalia langes Rooma võimu alla 264-261 eKr – I Puunia sõda 218-201 eKr – II Puunia sõda 149-146 eKr – III Puunia sõda 146 eKr – Kreeka langes Rooma võimu alla 133/123 eKr – vendade Gracchuste reformid 110-90 eKr – Mariuse sõjaväereformid ...
Deus ex machina Jumala masin De verbo in verbum Sõnalt sõnale Dictum factum Öeldud tehtud Dictum de omni et de nullo 25Räägitud kõigest ega millestki de quibus ignoras, tace millest sa midagi ei tea, sellest vaiki Dies diem docet Päev õpetab päeva Divide et impera Jaga ja valitse Docendo docemur Õpetades õpime (ka ise) Dura lex sed lex 30 Karm seadus, aga seadus Dum spiro, spero Kuni hingan loodan Dum vita est, spes est Kuni on elu on lootust Ede, bibi, lude Söö, joo, lõbutse Ego sum, qui sum Olen selline, nagu olen
De facto Tegelikult (faktiliselt) De jure Juriidiliselt De mortuis nil, nisi bene Surnutest räägitakse ainult head Dictum - factum Öeldud - tehtud Dies diem docet Päev õpetab päeva Dimidium facti, qui caepit, nabet Alustamine on juba pool tehtut Divide et impera Jaga ja valitse Dixi et animam levavi Olen öelnud ja südant kergendanud Dum spiro, spero Kuni elan, hingan Dura lex sed lex Karm seadus, aga seadus Errar humanum est Eksimine on inimlik Ex nihilo nihil Mittemillesski mittemidagi Ex ungue leonum Lõvi tuntakse küüntest
6. Õiget sõpra tuntakse hädas Amicus Certus in re incenta cernitur 7. Helde ema Alma mater 8. Püüa päeva Carpe diem 9. Jumal masinast Deus ex machina 10. Öeldud tehtud Dictum factum 11. Jaga ja valitse Divide et impera 12. Kuni elan, hingan Dum spiro, spero 13. Päev õpetab päeva Dies diem docet 14. Eksimine on inimlik Errare humanum est 15. Mitte millestki mitte midagi Ex nihilo nihil 16. Lõvi tuntakse küüntest Ex unuge leonum 17. Kiirusta aeglaselt Festina rente 18
leegionid o Provintsid - Sitsiilia (241 eKr), Korsika ja Sardiinia (231 eKr), Ibeeria (Hispaania) (197 eKr), Illüüria (167 eKr), Makedoonia (146 eKr), Aafrika (146 ekr), Aasia (129 eKr), Gallia (120-81 eKr), Bitüünia (74 eKr), Kürenaika ja Kreeta (74 eKr), Kiliikia ja Küpros (64 eKr), Süüria (64 eKr), Egiptus (30 eKr), Möösia (29 eKr) · Valitsemispõhimõtted - Divide et impera! (jaga ja valitse) põhimõte - läbirääkimised ja lepingud vallutatud maadega eraldi, vallutatutel säilis oma elukorraldus, usk, valitsusviis o Rooma valdused Itaalias - ager publicus e. Rooma riigi maa, kolooniad: sõjalised tugipunktid, munitsiipiumid: omavalitsus ja Rooma kodakondsus, liitlased: sõjavägi Rooma käsutuses väljaspool Itaaliat - provintsid: maa kuulus Rooma riigile (maksustatud), Rooma asehaldur +
Võitlus kartaago vastu (265 133 eKr) · I sõja tulemus - Rooma vallutab Sitsiilia · II sõja tulemus Hannibal sekkub (võimas sõjavägi) tulemus: Roomlased saabad Hispaania, Põhja-Aafrika · III puunia sõda - ("Muuseas ma arvan, Kartago tuleb hävitada") Kartago hävitati Roomlaste poolt vallutatakse 146 - Kreeka & 133 Bergamoni Kodusõjad ja Vabariigi langus (133 30 eKr) · Rooma laienes siiski Divide et Impera (jaga ja valitse) 1)Põhiprintsiibi · Palgasõjavägi (vaesed) kodusõjad (Maarius ja Sulla kodusõda) Ceasad ja pompeios, Cesari lähikondlaste, Kasupoja ja sõbra vahel kodusõda. · Ceasar - (510 eKr) I)Rooma ülemvõim Itaalias (265 eKr) Juudi preestrid käsevad Jeesuse kinni võtta (sellepärat ka juute vihatakse) Kooma kodanikuõigused: Itaalia vabadel elanikel (Ka vabaks lastud ori võis saada kodanikuks) Riigi valitsemine: Magistraadid e
Rooma vabariik(510 30 aastat eKr) Vabariigi algus(510. aastal eKr) Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik, mis püsis 30. aastani eKr. Alguses oli Rooma üks lihtne linnriik, kuid lühikese ajaga suutis ta kehtestada ülemvõimu Kesk-Itaalias. Roomat ohustas gallide sissetung 387. aastal eKr ning hiljem kimbutasid roomlasi ka samniidid, kellega peeti kolm rasket sõda ning lõpuks õnnestus Roomal samniitidest jagu saada. Hiljem vallutati Lõuna-Itaalia kreeka linnad saatusliku Pyrrhose võiduga ning aastaks 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Vabariiklik kord põhines kahel olulisel eeldusel- kodanikel pidi olema võimalus isiklikult osa võtta riigiasjade otsustamisest ehk rahvakoosolekute või senati tööst. Kodanikud pidid ka riiki kaitsma, kuid mida suuremaks Rooma kasvas, seda vähem olid need tingimused täidetud. Patriitsid ja plebeid Roomas valitses patriitside aristokraatia. Ainult nemad võisid kuuluda riigiametisse või kirikusse...
Loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest. Riigi valitsemine koondus nüüd valitseja kätte. Tähtsamate provintside asevalitsejana käsutas keiser kõiki Rooma vägesid ja rahva tribuunina oli tal vetoõigus kõigi magistraatide otsuste üle. Senatist sai keisririigi ajal valitseja nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Jagati kõikidele vabadele meestele kodakondsust. Riigi juhtis ainuvalitseja keiser. 6. Divide et impera ehk jaga ja valitse Itaalias oli enamik linnu ja rahvaid esialgu Rooma liitlased. Liidulepingu kohaselt pidid oma sõjajõud andma Rooma käsutusse ja loovutama 1/3 maast, millest moodustus Rooma riigi maatagavara. Makse maksma ja muid kohustusi neil ei olnud. Järjest enam linnu sai munitsiipiumi staatuse: elanikud said Rooma kodakonduse, kuid linnad säilitasid kohaliku omavalitsuse. 7. Rooma õigus Kõik Rooma kodanikud olid seaduse kaitse all. Neid ei tohtinud ilma kohtuta süüdi
Nobiliteet kitsas perekondade ring, kes juhtis riiki;sinna kuulus nii rikkaid patriitse kui plebeisid. Rahvakoosolek võimaldas lihtrahval riigiasjades osaleda. Octavianus (I saj eKr) 30 eKr kehtestas riigis ainuvõimualgas keisririigi ajajärk; Octavianus võttis endale nimeks Augustus ja võttis omale aunimetuse princeps=auväärseim senaatori tiitel. Imperaator keisrliku võimu kandja. Keiser tuleb Caesari nimesthääldati ,,kaisar"; isevalitseja tiitel. Divide et impera ,,jaga ja valitse", st võidetud rahvastele ei surutud peale ühesuguseid alistumistingimusi,vaid sõlmiti igaühega eraldi kokkulepe. Munitsiipium staatus, kus elanikud said Rooma kodakondsuse, kuid linnad säilitasid KOV. Ida- ja lääneprovintsid: Idaprovintsid (Kreeka,Väike-Aasia,Süüria,Egiptus) kõrge kultuuri ja jõukate linnadega maad; eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupe Itaaliasse ja lääneprovintsidesse;kõneldi peamiselt kreeka keelt
21. ETRUSKID JA ROOMA RIIGI ALGU. Etruskid. loode-itaalias elav rahvas, Etuuria maakonnas. Ülejäänud maal itaalikud. Etruskid kujundasid oma tähestiku kreeka alfabeedi alusel, kirja ei suudeta tõlkida, arheoloogiliste leidude kaudu tuntakse kultuuri ja keelt.Etruskide metallitöötlus oli arenenud, head piraadid merel, hea ehituskunst (hauakambrid, naiste tähtsus).6 sajandil eKr aeti etruski valitseja Roomast välja ning aeglaselt läksid etruskide linnad roomlaste võimu alla. Jumalaid on etruskidel palju. Etruskide õpetus- jumalike ennete tõlgendamine(jumalate tahte uurimine).Pöörati suurt tähelepanu elule pärast surma-järgnes midagi meeldivat. Rooma linna tekkimine ja kuningate aeg Roomas. Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Latiinid elasid seal(ld keel). 7saj võeti kasutusele ladina tähestik(ld.k Rooma ametlik keel).Terviklik linnakompleks kujunes alles 6saj eKr. * 7 kuningat, 3 viimast etruskid. Küngastele rajati jus...
RIIK, ÕIGUS, ARMEE Riigikord Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publica, sest peaegu kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Kõik roomlased, nii patriitsid kui ka plebeid, moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma Rahva. Kuid tegelikkuses oli Rooma riigikord oli siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud -magistraadid - ja vanemate nõukogu - senat. Riigiametisse ja senatisse pääsesid ainult need, kes olid piisavalt jõukad, kellel oli poliitilise elu kogemusi ja kes olid avalikkuse ees tuntud. Tänu sellele juhtis riiki üsna kitsas perekondade ring. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Magistraadid Magistraadid valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks. Et vältida üksikute riigiametnike võimu liigset tugevnemist, valiti igasse riigiametisse korraga vähemalt kaks meest. Kõrgematesse ametitesse võis kandide...
VANA-ROOMA 1. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geograafilist asendit ja looduslikke tingimusi ja rahvaid Paljud Itaalia piirkonnad on mägised, kuid maa on tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas. Itaalia rahvad tegelesid valdavalt põlluharimisega, ning kuna rannajoon pole nii sopiline nagu Kreekas, sõitsid merd kreeklastest vähem. Appenniini poolsaare geograafilised olud lõid paremad eeldused ühtse riigi tekkeks. Roomlased olid rahvuselt latiinid ning kõnelesid ladina keelt. Roomlased võtsid palju üle Kreeka kultuurist:kujundasid kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku, olid tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest. 2. Rooma ajaloo põhiperioodid Kuningate aeg Roomas 753-509 aastat eKr Varane vabariik 509-265 eKr Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 eKr Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 eKr Varane keisririik 30 eKr- 235 pKr 3. Roo...
Ajaloo KT kordamine ptk 20-29 1.Rooma ajaloo perioodide lühiiseloomustus: 1)Kuningate aeg 753-509 eKr *Pärimuse järgi valitses Roomas esimese kuningana Romulus , *Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat (viimsed 3 olid etruskid), *Nende 3 viimase ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks ,*510 eKr Rooma kuningavõim kukutati, *Viimane kuningas oli sunnitud ülestõusu tagajärjel maapakku minema, *Kehtestati vabariik 2)Varane vabariik 509-265 eKr - *5.saj. eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk- Itaalias, *Algasid sõjad etruskidega, *390.a tabas Roomat suur tagasilöök kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said lüüa ja pidid sissetungijatele suure lunaraha maksma, *Kaotustest hoolimata taastasid roomlased oma võimu ja lakkamatute sõdadega vallutasid Itaalia lõplikult aastaks 265 eKr 3)Tõus suurvõimuks 264-133 eKr - *Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti tugeva Kartaago riigiga, mille tagajärje...
Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks 2015. Eesti ajalugu 1. Eesti ajaloo allikad ja periodiseering: kirjalikud ja arheoloogilised allikad; perioodid: muinasaeg, muistne vabadusvõitlus, keskaeg (Vana- Liivimaa ajastu), Liivi sõda, Rootsi aeg, Põhjasõda, Vene aeg, iseseisvumine ja Vabadussõda (algus ja lõpp). Õp. I osast lk 7-11. 2. Muinasaeg - lühiülevaade. Õp. I osa lk 12-29, kaart lk 32. (mõisted: kiviaeg, mesoliitikum, paleoliitikum, neoliitikum, pronksi- ja rauaaeg; kivi-, pronksi- ja rauaaja algus ja lõpp; kivi-, pronksi- ja rauaaja iseloomulikud jooned) 3. Eestlased muinasaja lõpul. Õp. I osa lk 30-41. (muinasmaakonnad, suhted naabritega 7.-11. saj., linnused, muinasasulad, rehielamu, tegevusalad, vanemad (rahvas ja ülikud), malev, usund: vägi, animism, Tarapita, hing, hiis, ohvripaigad, maagia, nõidumine) 4. Muistne vab...
Rooma ajalugu konspekt nr. 1 Rooma ajalugu Tähtsad aastaarvud Rooma tekkimisest keisririigi tekkimiseni: · 8.-6. sajand eKr etruskide ülemvõim Itaalia kesk- ja põhja osas · 753 eKr Rooma linna legendaarne asutamine · 753-510 eKr Kuningate aeg Roomas · 510-133 eKr Rooma vabariik · 133-30 eKr Vabariigi languse ja kodusõdade ajajärk · 387 eKr gallid Roomas · 328-290 eKr roomlaste sõjad samniitidega · 287 eKr võrdsustati patriitsid ja plebeid · 265 eKr Kogu Itaalia langes Rooma võimu alla · 264-261 eKr I Puunia sõda · 218-201 eKr II Puunia sõda · 149-146 eKr III Puunia sõda · 146 eKr Kreeka langes Rooma võimu alla · 133/123 eKr vendade Gracchuste reformid · 110-90 eKr Mariuse sõjaväereformid · ...
Kreeka linnriigid · Polis linnriik. (linn koos ümbruskonnaga, kuni 40 000elanikku, erandid Sparta ja Ateena, u. 100 000 elanikku. Polise kodanikud täisealised põliselanikest vabad mehed. · Ühiskonna struktuur aristokraadid, vabad talupojad, käsitöölised, rentnikud, orjad. Naistel puudusid kodanikuõigused, olid õiguslikult mõne mehe koste all. (isa, abikaasa) · Valitsemisvormid: *aristrokaatia võim koondunud aristokraatide kätte(nõukogud, ametnikud) Spartas arenes OLIGARHIAKS. (samad suguvõsad) * demokraatia nõukogu ja ametnikud valiti kogu kodanikkonna hulgast (tuntuim Ateena) * türannia ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim. · Sparta ühiskond ja valitsemine: *ainus ühiskond, mis omas kahte maakonda (Lakoonika) *keskus koosnes 4jast kindlustamata külast *Sparta ühiskonnakihid: - Spartiaadid vabad poliitiliste õigustega kodanikud (u. 5...
4) Aastaks 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. 5) Võitlused Kreeklastega – Phyrrhose võit. 6) Sõjad Kartaagoga (Puunia sõjad) – Põhjus kolmeks sõjaks: Ülemvõim Vahemerel. 1. Sõda Roomlaste võit; Kartaagolased kaotasid alad Sitsiaalias. 2. Sõda Roomlaste võit; Kartaagol väejuht Hannibal 3. Sõda Kartaago vallutati ja hävitati aastal 146 eKr 7) 149 eKr liideti Rooma vabariigiga ka Kreeka ja Makedoonia 8) „Jaota ja valitse“ põhimõte divide et impera ITAALIAS 1) mutsiipium – säilis oma valitsus ja kodanikuõigused > kõik said Rooma kodanikuks 2) liitlased > sõjavägi läks Roomale > ei maksnud makse VÄLJASPOOL ITAALIAT 1) provints > vallutatud maa Itaaliast väljas > elanikud maksavad makse > asehaldur > linnades säilis oma valitsus 9) Rooma kodakondsuse jagamine: Kõik Itaalia elanikud said Rooma kodanikeks. 10) Provints on vallutatud maa Itaaliast väljas: idaprovintsid ja lääneprovintsid.
austust avaldada nähti märki allumatusest. Kristlus oli Roomas keelatud. 46 pKr esimest korda kui kristlasi Roomas taga kiusati. Hukati Peetrus ja Paulus. Tagakiusamisest hoolimata levis ristiusk järk-järgult kogu Rooma riigis. alma mater-toitja ema. Nt Alma Mater Tartuensis. Mõeldakse haridust. carpe diem kasuta päeva. casus belli sõja ajend. de jure juriidiliselt. Nt riigi tunnustamine teise riigi poolt. de facto tegelikult. divide et impera jaga ja valitse. dum spiro, spero kuni hingan, loodan. errare humanum est eksimine on inimlik. ex libris raamatutest. ibidem sealsamas. incognito tundmatult. in spe lootuses. lapsus linguae keelevääratus. liberum veto vaba keeluõigus. memento mori mõtle surmale. mens sana in corpore sano terves kehas terve mõistus. nota bene pane tähele. o tempora, o mores oh ajad, oh kombed. per aspera ad astra läbi raskuste tähtede poole. persona non grata ebasoovitav isik
20. ROOMA. Geograafiline: Apenniini ps, paljud piirkonnad mägised, põlluharimiseks kõlblik, paremad eeldused ühtseks riigiks, itaallased foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju all, 8-6saj eKr rajasid kreeklased palju linnu: nt Tarentum itaalias ja Sürakuusa sitsiilias. Itaalia keskosas Lakoonia maakonnas 8saj Rooma linn-latiinid,rääkisid ladina keeles. Roomlased alistasid Vahemere maad, ld keel üle maa, kultuur kreekast. Kronoloogiline: 2at-indoeuroopa itaalikud-roomlaste esivanemad. 1at eKr-Rooma asula- 8-5saj-etruskide linnriigid. 1.Kuningate aeg Roomas 753-509eKr : *753a Rooma linna asutamine * Essa kuningas Romulus* kokku 7 kuningat, viimased 3 etruskid* 510a kukutati viimane etruski kunn* kehtestati vabariik. 2.Varane vabariik 509-265eKr: *senat ja 2 konsulit riigiametnike seast* 5saj sõjad etruskidega* 390a gallid tungisid Rooma* roomlased maksavad lunaraha, kuid sõdivad palju ja lõpuks võidavad tagasi* 265aastaks terve Itaalia R...
Vana-Rooma 1. Itaalia geograafilised olud ja sellest tingitud arengujooned: a. Aponniini ps. oli juba vanaajal tuntud Itaalia nime all. b. Maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas: · Mägised alad vaheldusid tasandikega. c. Ühendust peeti peamiselt maismaad mööda: · Merd sõideti kreeklastest vähem. d. Geograafiline terviklikkus: · Eeldus ühtse riigi tekkeks. 2. Apenniini ps. rahvastik: Itaalikud Etruskid Kreeklased Asukoht Ps kesk- ja Ps loodeosas Ps lõunarannikul ja lõunaosa Etuuria maakond Sitsiilia Tegevusalad Põlluharimine ja Kaubandus, mere- Põlluharimine, karjakasvatus. sõit, põlluharimine, viinamarja- ja käsit...
Võidetud linnad Itaalias said muniitsiumi staatuse (vallutatud alade elanikud said kodanikuõigused, sest siis hakkasid nt etruskid roomlasi usaldama) või olid liitlased (ei maksnud makse, kuid täitsid sõjaväekohustust). 2.saj alistati lõplikult Kartaago (läbi Puunia sõdade, neid oli 3 tk), mille tulemusel kinnistati võim Sitsiilias ja Põhja-Aafrikas (Hannibal oli Kartaago sõjaväejuht). Samal ajal laienes roomlaste võim ka idasuunas: Makedooniasse ja Väike- Aasiasse. Divide et impera!- Jaga ja valitse! Roomlaste poolt vallutatud piirkonnad, mis asusid väljaspool Itaaliat ehk teisisõnu provintsid, neid valitsesid asehaldurid, kes kogusid makse, surusid maha ülestõuse ja kaitsesid välisvaenlaste eest (asehalduri (ehk senaatori) töö eest palka ei makstud, sest kogutud maksudest võis pappi ka oma taskusse panna, kuid ei tohtinud ahneks minna). Roomlased jätsid puutumata vallutatud alade elukorralduse, usu, kombed ja keele, kuid neile oli oluline, et maksud laekuksid!
II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on ...
1 II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 – 509 Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk eKr 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 – 265 Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik eKr kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule. Rooma 265 – 133 I (264-241 eKr) ja II(218-201 eKr) Puunia ülemvõim eKr sõjas löödi sõjaliselt Kartaagot ja Rooma u tõusis Vah...
1 II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk eKr 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik eKr kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule. Rooma 265 133 I (264-241 eKr) ja II(218-201 eKr) Puunia ülemvõim eKr sõjas löödi sõjaliselt Kartaagot ja Rooma u tõusis Vahemere lääneosa...
Cannae lahingus. Kuid roomlased seadsid uued väekoondised võitlusvalmis ning sundisid Hannibali ja tema väed tagasi kodumaale pöörduma. II Puunia sõja tagajärjel kaotas Kartaago kogu oma laevastiku, kõik valdused väljaspool Aafrikat ning ühtlasi oma sõjalise tähtsuse. III sõda 149-146 eKr Kartaago vallutati ja hävitati. (aastal 146 eKr vallutati ja liideti Makedoonia ning aastal 133 eKr pärisid roomlased Pergamoni riigi) Vallutatud alade valitsemine: Valitses Divide et impera! põhimõte jaga/jaota ja valitse, see tähendab, et Rooma pidas oma vastastega läbirääkimisi alati ühekaupa ja sõlmis kokkuleppeid igaühega eraldi. Niiviisi kehtestati allaheidetud rahvastele ja tiikidele erinevad sõltuvusetingimused, mis takistas nende ühist väljaastumist Rooma vastu ja võimaldas roomlastel tarviduse korral õhutada nende omavahelisi pingeid ja vastuolusid. Kuid nad jätsid peaaegu täielikult puutumata allutatud
II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr · Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule. Rooma 265 133 eKr · I (264-241 eKr) ja II(218-201 eKr) Puunia sõjas ülemvõimu löödi sõjaliselt Kartaagot ja Rooma tõusis kujunemine Vahemere lääneosa tugevaimaks suurriigiks. Vahemere ...
kohal ka Rooma eliidi hariduses. Ühiskond jagunes kaheks rühmaks: plebeid ja patriitsid. Riigiorganeist tähtsaim oli senat. Lisaks 2 konsulit (üks neist pidi olema plebei) ja rahvatribuunid. Alul oli tegemist üsna tüüpilise antiikse demokraatiaga, mis oli siiski aristokraatsem nt Ateena demokraatiast. Samas poliitika (st ühiskonna-asjad) Roomas nagu Kreekaski inimeste auasjaks - zoon politikon. Rooma võimu laienemine Rooma võimu laienemine oli järkjärguline. Divide et impera – jaga ja valitse. Üldjuhul olid roomlased allutatud linnade vastu suuremeelsed. Säilis autonoomia - munitsiipium. Sageli oli initsiatiiv mitte Rooma käes, vaid Rooma väed nö kutsuti appi - nt kutsus Etruski linn Clusium Rooma IV sajandi alul appi gallialaste vastu (kes olid Po orgu asunud juba V saj). 3.2 Puunia sõjad ehk sõjad Kartaagoga Rooma sõjavägi oli efektiivne, koosnes peamiselt vabadest kodanikest jalaväelastest. Rooma
Bütsantsi Impeerium: Lääne ja Ida kompromisi häving Konstatinoopol, kui uue lootuse linn 325. aastal Rooma Imperaator Constantinus I Suur asutas Bosfori väina Euroopa-poolsel kaldal, endise megari koloonia - Byzas varemetel , uue keisririigi pealinna Konstantinoopoli, mis pidi sümbliseerima uue ajastu saabumist Rooma Impeeriumi jaoks. Tegemist oli absoluutselt uutmoodi kontseptsiooniga linnaga, millest pidi saama äsja riigis võidule tulnud kristluse ning inimkonna ülemaailmseks pealinnaks. Iseenesest linna geograafiline asupaik nelja ilmakaare ristumiskohas, kus kohtusid omavahel Lääne ja Ida kultuurid ning tekitasid hiilgava hübriidi kreeka-helleni kultuuri baasil, peale oma sümboolse tähenduse, omas ka kaubandusliku ning poliitilise tähtsuse. Tollase inimkonna vaimusilmas oli Konstantinoopol teine Atlantise megapolis, mille eesmärk oli ühendada endas kogu inimkonna saavut...
18 GAUDEAMUS Rõõmustagem nüüd, kuni oleme noored Pärast lõbusat noorust, pärast rasket vanadust me saame mullaks Elagu ülikool, elagu professorid Elagu iga ülikooli liige Elagu kõik ülikooli liikmed Õitsegu nad igavesti Elagu ka riik ja see, kes seda juhib Elagu meie kodanikud, Metseenide heldus, mis meid siin toetab. 19 Tõlkida tekstist 22 (lk 31) laused 1-10 (imperatiiv) ja 11-23 (infinitiiv). Imperatiivid lk 126 (verb esse lk 118), infinitiivid lk 127 1. Divide et impera! - Jaga ja valitse 2. Festina lente! - Kiirusta aeglaselt 3. Nota bene! - Pane hästi tähele! 4. Carpe diem! - Naudi päeva! 5. Salus populi suprema lex esto – Rahva heaolu olgu ülim seadus 6. Testes estote – Olge tunnustajad! 7. Titius meus heres esto – Titsius olgu minu pärija. 8. Ita do, ita lego, ita testor itaque vos, Quirites, testimonium mihi perhibitote – Nii ma annan,
FILOSOOFIA MÄÄRATLUSED Filosoofia on seotud antiikaja klassiku Sokratesega (469-399 eKr). Tema nimetas filosoofiat tarkuse armastuseks (sophia- tarkus, philo- armastus). ,,Ma pole tark, ma armastan tarkust, ma olen filosoof" (Sokrates). Antiikajal peeti pikka aega tarkadeks Jumalaid. Sokratese hinnang- ma tean ainult ühte asja, et ma mitte midagi ei tea ("Ma tean, et ma midagi ei tea"). Rumalal inimesel on lihtne elada, sest ta ei tea mida ta ei tea. Saksa klassik (uusajast) Johan Gottik Fichte (1762-1814) kasutas filosoofia mõttena Wissenschaftslehre- teaduse õpetus. Ka tema peateos kandis sama nime. Ta pidas oma vaateid teaduse õpetuseks. Ta leidis, et filosoofia on kõikide teaduste vundamendiks. Kui tekkisid juba keskajal ülikoolid, siis oli seal neli klassikalist teaduskonda- filosoofia, usu, arsti ja õiguse. Kõigepealt õpiti filosoofia teaduskonnas ning siis mindi edasi teise teaduskonda. Akadeemiline õppimine alga...
1. Algoritm. Algoritmi keerukus. Ajalise keerukuse asümptootiline hinnang. Erinevad keerukusklassid: kirjeldus, näited. 1.1 Algoritm • Mingi meetod probleemi lahendamiseks, mida saab realiseerida arvutiprogrogrammi abil. • Algoritm on õige, kui kõigi sisendite korral, mis vastavalt algoritmi kirjeldusele on lubatud, lõpetab ta töö ja annab tulemuse, mis rahuldab ülesande tingimusi. Öeldakse, et algoritm lahendab arvutusülesande. • Selline programm, mis annab probleemile õige vastuse piiratud aja jooksul. • Kindlalt piiritletud sisendi korral vastab ta järgmistele kriteeriumitele: o lõpetab töö piiratud aja jooksul; o kasutab piiratud hulka mälu; o annab probleemile õige vastuse. • Parameetrid, mille järgi hinnata algoritmide headust: o vastava mälu hulk; o töötamise kiirus ehk vajatava aja hulk. Omadused: 1. Lõpplikkus – töö peab lõpp...
ähvardab suur oht ja on vaja midagi kiiresti ette võtta) Oma võitu ei osatud ära kasutada ning Kartaago kaotab sõja. 3) III Puunia sõda (146. eKr)- Kartaago riik lakkab olemast. („Ma arvan, et Kartaago tuleb lõplikult purustada“) (Rooma vallutab samal aastal ka Kreeka- Impeerium Romanus ) Rooma- vabariik: senat, rahvakoosolekud, riigiametnikudehk magistraadid (2 konsulit) Divide et impera!- Jaga ja valitse!- Rooma sõlmis vallutatutega igaga eraldi kokkuleppe. Roomavastase ühiserinde teket takistas: a) alistumislepingud sõlmiti kõigi rahvastega eraldi b) kõik rahvad alistusid eri tingimustel c) roomlased ei hakanud oma tavasid peale suruma Konsulid- juhtisid sõjaväge (12 auvahti) Preetorid- tegelesid õigusemõistmisega (Konsuli asendaja) Tsensorid- (5 a. )- korraldasid kodanike loendust Kui riik oli ohus, siis kuni 6ks kuuks diktaator.
ähvardab suur oht ja on vaja midagi kiiresti ette võtta) Oma võitu ei osatud ära kasutada ning Kartaago kaotab sõja. 3) III Puunia sõda (146. eKr)- Kartaago riik lakkab olemast. (,,Ma arvan, et Kartaago tuleb lõplikult purustada") (Rooma vallutab samal aastal ka Kreeka- Impeerium Romanus ) Rooma- vabariik: senat, rahvakoosolekud, riigiametnikudehk magistraadid (2 konsulit) Divide et impera!- Jaga ja valitse!- Rooma sõlmis vallutatutega igaga eraldi kokkuleppe. Roomavastase ühiserinde teket takistas: a) alistumislepingud sõlmiti kõigi rahvastega eraldi b) kõik rahvad alistusid eri tingimustel c) roomlased ei hakanud oma tavasid peale suruma Konsulid- juhtisid sõjaväge (12 auvahti) Preetorid- tegelesid õigusemõistmisega (Konsuli asendaja) Tsensorid- (5 a. )- korraldasid kodanike loendust Kui riik oli ohus, siis kuni 6ks kuuks diktaator.
Riigiorganeist tähtsaim oli senat. Lisaks 2 konsulit (üks neist pidi olema plebei) ja rahvatribuunid. Alul oli tegemist üsna tüüpilise antiikse demokraatiaga, mis oli siiski aristokraatsem nt Ateena demokraatiast. Samas poliitika (st ühiskonna-asjad) Roomas nagu Kreekaski inimeste auasjaks - zoon politikon. Rooma võimu laienemine 15 Rooma võimu laienemine oli järkjärguline. Divide et impera – jaga ja valitse. Üldjuhul olid roomlased allutatud linnade vastu suuremeelsed. Säilis autonoomia - munitsiipium. Sageli oli initsiatiiv mitte Rooma käes, vaid Rooma väed nö kutsuti appi - nt kutsus Etruski linn Clusium Rooma IV sajandi alul appi gallialaste vastu (kes olid Po orgu asunud juba V saj). Rooma sõjavägi oli efektiivne, koosnes peamiselt vabadest kodanikest jalaväelastest. IV sajandi keskel allutas Rooma endale Kesk-Itaalia latiini linnad, loodi Latiini
Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
