Paide ordulinnus • Liivi ordu rajatud linnus Paides, Järvamaal • Tänapäeval linnus varemeis, linnuse peatorn on taastatud Linnuse rajamine 1265 • Esimeseks kindlusehitiseks linnusetorn - Paide Vallitorn (v. Pikk Hermann) • 14. sajandil - suuremad ehitustööd (kabel, kapiitlisaal) • 4. mail – läbirääkimised (ordumeister, Tallinna piiskop ja neli kuningat) Paide linnuses • 14. saj ehitati linnus taas põhjalikult ümber Paide loss 15-16. saj paiku Paide linnuse plaan u. aastast 1700
november 2012 Jaapani kunst · Arenes kaua omaette · Sintoism - "kogu loodus on hingestatud" · Templid · Budismi, hiina kunsti mõjud · Zen budism · Puulõiketehnika Horyuji budausu klooster · Asub Naras · Tempel üks vanimaid puitehitisi maailmas · 7. saj (Horyuji tempel) Himeji linnus ·· e. Valge Haigru linnus 1581. aastal, Toyotomi Hideyoshi ·· täiuslikem Jaapani vanadest linnustest peatorn ja 3 madalamat torni · labürindid (Himeji peatorn) Video · Himeji Linnus (0:00-3:34) Video räägib Himeji linnusest (vana joonistus Himeji linnusest) Puulõiketehnika · Pärit Hiinast · algselt kasutati usuliste tekstide illustreerimiseks · Igapäevane elu, naised, taimed, loomad, maastikud, teatristseenid, kuulsad näitlejad jne · kõrgaeg 18 saj. lõpul ja 19. saj teisel poolel
Kelly Olvi AA-15 Viru väravad Viru väravad püstitati linnamüüri idalõigule 14.sajandil (1345-1355). Kaks sajandit hiljem võis Tallinna linnamüüris näha juba kaheksat väravat, mis koosnesid reeglina mitmest tornist ja neid ühendavatest müüridest. Värava peatorn oli alati neljakandiline, eelväravad varustati sageli ühe või kahe väikese ümartorniga. Tänaseks säilinud Viru värava tornid on kunagise kaitseehitise kaks valvetorni. Kahjuks ei ole terviklikult säilinud selle eesväravaid, mis lammutati 1888. aastal seoses hobutrammitee rajamisega Tallinna. Säilinud on vaid eesvärava nurkades paiknenud ümartornid ning bastioni osad, mis rekonstrueeriti mitmes osas: 1980. aasta Olümpiamängudeks ja 2003.aasta Vanalinna päevade ajal
4. Üks vanemaid puitehitisi ja suurim puitehitis maailmas asuvad Nara linnas. 5. Elati suhteliselt väikestes majades, järsult tõusvad katusenurgad rõhutavad hoonete kergust ja õhulisust. Mugavuse nimel loobuti hiina arhitektuurile omasest sümmeetriataotlusest. Tube eraldavad liigutatavad vaheseinad ja lükanduksed, millele maaliti maastikupilte või loodusmotiive. Põrandad olid puust. 6. Traditsiooniline jaapani stiilis katuse ja ohtrate viiludega peatorn, mis kerkib müüride ja vallikraavidega ümbritsetud kompleksi keskelt, ning 3 madalamat torni. 7. 12. Sajandil levis Hiinast Jaapanisse Zen-budism. 8. Kunstis võib näha zeni mõju kalligraafia spontaansuses ja maalikunstis. 9. Värviline puulõige tehti mitme plaadiga ja värvidega trükkimisega. 10.Puulõiketehnika temaatikas oli tähtsal kohal igapäeva elu, naised, taimed, loomad, maastik. 11.Kitagawa Utamaro, Katsushika Hokusai, Andro Hiroshige. 12
Viru värav Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ajalugu Püstitati linnamüüri idalõigule 14.sajandil. Kaks sajandit hiljem võis Tallinna linnamüüris näha juba kaheksat väravat, mis koosnesid reeglina mitmest tornist ja neid ühendavatest müüridest. Värava peatorn oli alati neljakandiline, eelväravad varustati sageli ühe või kahe väikese ümartorniga. Tänaseks säilinud Viru värava tornid on kunagise kaitseehitise kaks valvetorni. Kahjuks ei ole terviklikult säilinud selle eesväravaid, mis kahjuks lammutati 1888. aastal seoses hobutrammitee rajamisega Tallinna. Säilinud on vaid eesvärava nurkades paiknenud ümartornid ning bastioni osad. Kaupluste ja restoraniderohke Viru tänav on kujunenud rahvarohkeimaks
Vastast ei (vähemalt püüti) tapetud vaid võeti vangi, et perekonnalt lunaraha saada. Sõjakavalust ei peetud rüütli aule ja väärikusele kohaseks. Vastasest tuli jagu saada ausas võitluses. Linnused Täitsid nii elamu ja kindluse funktsiooni. Väikerüütlid elasid tagasihoidlikemas puust või kivist tornlinnustes, suurnike linnused aga olid suured kindluskompleksid. Rajati looduslikult kaitstud paikadesse. Linnuse keskmes oli peatorn, selle külge võis olla ehitatud peahoone. Linnustel oli palju eelkindlustusi, mis olid eraldatud vallikraavidega. Linnuste tugev kaitse tekitas ka piiramistehnika arengu. Bilda ehk vastukaalukatapult. Väga täpsed heitemasinad, mille viskehoova otsas oli pikk ling kiviga. Lossiülemad ehk kastellaanid. Turniirid Sageli oli rahu aeg ja oli vajadus enda oskusi näidata. Duell kahe rüütli vahel. Inimestele meeldis säärane meelelahutus.
Wittenstein. Paide praegune linnapea on Kaido Ivask PAIDE AJALUGU Järvamaa keskus, Eesti südames asuv Paide ilmus esmakordselt kirjalikesse allikatesse 1265. aastal, kui Liivimaa ordu sinna linnuse rajas. Juba 26 aastat hiljem sai selle kõrvale tekkinud asula linnaõigused ning Paide kuulus keskajal ka Hansa Liitu.1343. aastal toimusid Paides ordu ja ülestõusnud eestlaste juhtide vahelised läbirääkimised, mis lõppesid viimaste tapmisega. Paide sümboliks on ordulinnuse peatorn Pikk Hermann ehk Vallitorn. Seda on tänaseks kaks korda uuesti üles ehitatud: 19. sajandi lõpus ning aastatel 19901993. PIKK HERMANN ehk VALLITORN Liivimaa Ordu ehitas Paidesse 1265. a. võimsa 8- tahulise torni Pika Hermanni (hiljem nimetati Vallitorniks). Sõdade käigus sai see korduvalt purustatud. Vallitorn ja paekivikillud on juba 1441. aastal esmakordselt olnud kasutusel Paide vapi motiivina. PAIDE PÜHA RISTI KIRIK Püha Risti kirik asus Paides juba keskajal
Värav Oli kõige nõrgem koht Sissepääs külgnes kahe torniga Kindlusevärava kohal oli nooltekoda Müürid Osad kindlused olid varustatud eelmüüriga Müüri peal olid hambad Müüride sees olid laskeavad Müürides olid tornid, mis olid 1/3 võrra müürist kõrgemad Müüre ümbritses vallikraav Tulirelvade kasutuselevõtuga hakati ehitama paksemaid müüre Kindlus Kindluse keskmes kõrgus peatorn mille küljes oli peahoone Peahoonet ümbritses lossi sisehoov. Pidi olema toiduvarud Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Tulirelvade areng Aastast 1494 Kahureid oli kasutatud juba vähemalt 100 a. Relvad suutsid mitme tunni jooksul tekitada linnustele suuri purustusi 1494
Maailma huvitavaimad kirikud Annika Allik TkoG 11b 2011 Milano katedraal Asub Milanos, Itaalias Gooti stiilis katedraal, mille ehituse lõpetamiseks kulus pea kuus sajandit (nurgakivi 1386, ehituse lõpp 1965) Suuruselt neljas katedraal maailmas, suurim Itaalias Viimane värav õnnistati sisse 6. jaanuaril 1965 157m pikk, 92m lai, peatorn 109m kõrge Jubilee kirik Asub Roomas, Itaalias Seinad on disainitud nii, et need kontrolliksid sisemist temperatuuri kõikumist. Seinad sisaldavad TiO2, mis aitab säilitada valget värvi ning TiO2 kokkupuutel ultraviolettkiirgusega, mõjutab viiamane selle kristalset koostist ning aine muutub eriti reageerivaks, aidates lagundada saasteaineid, mis puutuvad kokku betooniga, näiteks autode heitgaasid. Jubilee kirik Bruder Klausi kabel
Vastseliinat vanemast Kirumpää piiskopilinnusest. Siit ka maakeelne Vastseliina ('uus linnus') ja venelaste Novõi gorodok ('uus linnus').Kuigi Vastseliina linnus asus Tartu piiskopkonna maadel ja linnuse praeguses nimetuses on viide piiskopile, oli selle ehitamise korraldajaks ja arvatavasti ka algatajaks hoopis 1237 Mõõgavendade ordu järeltulijana loodud Liivi ordu oma 24. ordumeistri Burchard von Dreilebeni isiklikul juhtimisel.Sellel ajal püstitati nelinurkse põhiplaaniga peatorn (tornlinnus). Selle mõõdud olid jalamilt 14,5 ja 19 meetrit, müüride paksus ulatus 3–4,5 meetrini. Kolmel võlvitud lagedega korrusel asusid kelder, kabel ja relvaruum, nende peal veel kolm kaitsekorrust.Hiljem kandis linnus Neuhauseni ja Schloß Neuhauseni nime. 1379. aastal rajati endise tornlinnuse ümber ristkülikukujuline laagerkastell ja linnus ümbritseti kaitseõuega. 15. sajandi lõpul ehitati kirdetorn. 16. sajandi alguses ehitati danskrilaadne põhjatorn.
kanalisatsioon ja kaevud. reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud massiivne katus. Kindluste juures oli Arhitektuur ja skulptuur olid palk, mida kasutatakse sammasteks, taladeks ja traditsiooniline ohtrate viiludega sulanud ühtseks tervikuks. Templid piitadeks ning eriline katusevorm ja peatorn, müürid ning väravate juurest meenutavad pigem monumente. mitmekorruselised katused. Ehitised on hargnevad käikude ja õuede labürindid. Pühakodade välisseinad näivad kaunistatud ohtralt värvilise keraamika ja Hiina mõjul lisandusid kloostrites lausa koosnevat skulptuuride puunikerdustega
28. ROMAANI STIILI ARHITEKTUURI SÜSTEEM JA EHITUSMÄLESTISED 11. saj, kui Euroopat ohustavad usundid olid kadunud või nende levik peatatud, kasvas järsult kiviehitiste püstitamine. 9. saj oli Karli suurriik jagunenud mitmeks osaks (Prantsusmaa ja Saksamaa). Saksamaa valitsejate Ottode ajal püüti taaselustada karolinglikku kunsti. Saksa-Itaalia riigi koospidamine osutus raskeks, sest tihti toetas paavst sõltumatuks püüdlevaid linnu. Usu ja paavsti võimu näitas ristisõja alustamine ja massilised palverännakud. Palverändurite teedele ehitati suuri kirikuid. Paari sajandi jooksul ehitati Euroopasse sadu kirikuid. Arhitektuuri süsteem Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma võtteid (ümarkaar, silindervõlv) ja selle tõttu nimetatakse 10.- 12. saj ehituskunsti romaani stiiliks. Eeskuju andsid ka paljud teised ehitised ja igal piirkonnal oli omapärane ehituskunst. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika. Skeemis oli palju muudatusi. Vaimu...
1.3.1 Näited mõningatest väravatest Harju värav Esmakordselt mainiti väravat 1361. aastal Sepaväravana (Harju tänav kandis sellel ajal nime Sepa või Seppade tänav). Harju tänav oli keskaegse Tallinna linnamüüri kaitserajatiste osa, mis asjus praeguse Müürivahe, Rüütli ja Harju tänava ristil ning praeguse Vabaduse Foto nr 5. Harju värav väljaku ja Müürivahe tänava vahelisel Harju tänava alal. Harju värava peatorn oli neljakandiline ja viie korruseline.. Tema põhiplaani suurus oli 9,8×8,8 m ja kõrguseks 21 m. Aastal 1862 lammutati eesväravad ja 1875 peavärav, sest Harju tänav oli kujunenud linna oluliseks äritänavaks ning värav oli kasvavale liiklusele takistus Viru väravad Viru Väravad ehitati 14. sajandil, nüüdseks säilinud tornid on vaid osa algsest ehitisest. Viru värav paikneb linnamüüri idalõigus. Värava peatorn ehitati algsel kujul aastail 1345-55.
tempos vastu ja põrkasid lahinguväljal kokku, mitte tappa, vangi, et küsida lunaraha, vastasest jagu saada ausas võitluses, mees mehe vastu. Linnused Kivist, laiendati ja täiendati põlvest põlve, tornlinnustes- tagasioidlikud linnused, väikerüütlid, puust, kivist ülal perega, all sulased ja tagavara. Suurrüütlid linnustekompleksid. Rajati linnused- saarele, mäe otsa, künkale, jõekäärdu. Kõrgus peatorn keskel. Sõjamängud-turniirid. Võitja kaotaja relvastuse. Kiriku meelest edevus, mõttetu verevalamine, tõmbasid eemale õigelt teelt. Abielud- soetada õiguslikke järglasi, tunded njetu tähtsad Rüütlikirjandus- tõsteti esile rüütlivooruseid: vaprus, ustavus senjöörile, vagadus, suuremeelsus. Kolm zanri: kangelaseeposed- traditsioonilisest mütoloogiast, ajaloolistest sündmustest. Prantsuse Rolandi laul., sakslaste Nibelungide laul. rüütliromaanid-
tagada kaitset välismailt lähtunud rüüsteretkede vastu, teisalt nõudisd ka aadlikke sagedased omavahelised sõjad ehk vaenused elukoha kindlustamist. Linnused ehitati mäetipule, et neid oleks võimalikult raske vallutada, samuti ümbritseti linnus vallikraaviga ja varustati toidutagavaraga, mis võimaldas vastu seista ka mitmekuisele piiramisele. Võimsaimad linnused kujutasid endist kõrgete müüride ja tronidega suuri kiviehitisi, mille keskel paiknes viimast kaiset pakkuv peatorn. Lihtsatel aadlikel aga võimalused sellise linnuse ehitamiseks puudusid ning linnused olid lihtsalt ja piirdusid peamiselt vaid ühe puutorniga. Linnuse kaitsefunktsioonidele lisandus ka esindusfunktsioon. Üle maastiku kõrguv linnus sümboliseeris feodaali võimu kohalike valduste üle. Aadli ühiskondlikuks funktsiooniks oli sõdimine. Sõjakäik tähendas aadlikule kõrghetke võimalust näidata om vaprust ning koguda au ja kuulsust. Koguaeg aga polnud sõda ning tuli
Vähemalt kolm korda on kirik täielikult maha põlenud, kaheksa korda on pikne süüdanud torni. · Tulekahju 1820. a. Ööl vastu 16. juunit süütas pikne ühe nurgatorni. 20-30 noormeest olid valmis üles ronima, et tuld kustutada, kuid ametivõimud, meenutades 1625. a. tulekahju tagajärgi naabermajadele käsutasid kõik ümbruskonna maju evakueerima. Nurgatorn põles aeglaselt edasi. Süttisid teised tornid, lõi leegitsema peatorn, mis peagi alla köstrimajale langes. Põlemine kestis neli tundi. Kirikus hävis kõik, sulasid metallesemed, kuumuses purunesid hauakivid, isegi kivist piilarid (kandesambad) said kannatada. Hävis 1771. a. Hallest ostetud orel. Kirikust jäid alles ainult müürid ja hinnaline Oleviste raamatukogu, mis oli varjul võlvistikus käärkambri all. Kiriku taastamist teostas tsaar Aleksander I ja hiljem Nikolai I. Alustati ehitamist. Kirik avati jumalateenistuseks 16. juunil 1840. a. 1833. a
suunas(vahel galerii asemel); triumfikaar ühendab transepti ja pikihoonet; ristikäik hendas kirikut teiste hoonetega; sagendane motiiv petikkaar(ümarkaareline niss); vahel tähtsad eradiasetsevad tornid kampaniilid, Itaalias Pisa torn; ka kloostrirajatisi ja kodakirikuid (löövid ühe katuse all); profaanarh. tähtasad kastellid 4nurksed kindlustused, kus oli siseõu ja 4 nurgas tornid, peatorn e. donjon Prantsusmaa: palju koolkondi, sidemed nõrgad; Lõuna-Pr.: antiigi järgimine, Süüria ja Bütsantsi elemendid; saalkirikud(üks liigendamata ruum), ka kodakirkud, Toscanas ja Burgundias palju antiiki protorenessanss; Saint-Gilles kirik, Arles (Burgundia); Lääne-Pr.: kuppelkirikud, tõenäoliselt olid eeskujuks Konstantinoopoli Hagia-Sofia ja Veneetsia Püha Marcuse katedraal; idamaade mõjud; Fort Perigeux, Notre-Dame-la-Grande (skulptuuridega fassaad); Kesk-Pr
· Ühe sellise templi vorm on säilinud, sest rohkem kui tuhat aastat on iga 20 aasta järel ehitatud selle templi täpne koopia, misjärel vana tempel on pidulikult hävitatud. · Püstpalkidele toetuv massiivne katus on jäänud jaapani rahvaliku arhitektuuri üheks omapäraks tänaseni. Valge Haigru ehk Himeji linnus Himejis asub täiuslikem Jaapani vanadest linnustest. Sellel on traditsioonilises jaapani stiilis katuste ja ohtrate viiludega peatorn, mis kerkib müüride ja vallikraavidega ümbritsetud kompleksi keskelt, ning kolm madalamt torni. Kaldus külgedega kivialused muudavad need vastupidavaks maavärinatele. Väravate juurest hargnevad käikude ja õuede labürindid et ajada ründajad segadusse, kui neil peaks õnnestuma linnusesse tungida. Seda laadi linnnuseid hakkasid ehitama 16. saj. Jaapani feodaalisandad, et leida seal varju omavaheliste sõdade ajal või kindlustada end oma äsjavallutatud territooriumidel. 1581. a
muster · Põhja Euroopa- Lundi toomkirik, Ribe ja Viborgi toomkirikud, Norras puust (Burgundi puukirikkasutati viikingite laevaehitusoskusi) Profaanarhitektuur: · Linnused, kindlused · Kindlusteks olid kivihooned ja mõned pühakojad · Linnuse tähtsaimaks osaks müür ja tornid · Arvestati looduslikke tingimusi (järsud mäenõlvad, veekogud) · Müüride taga olid hooned · Saksamaal tähtsaim osa kõrge torn e bergfried · Prantsusmaal peatorn donzoon ja/või aadliku eluhoone ROMAANI STIILI KUJUTAV JA TARBEKUNST Reljeefkunst: · Peamiseks reljeefkunst, nendega kaeti fassaade ja portaale (patedel, tümpanonilviilu väli) · Siseruumis samba kaunistamine · Peamine ülesanne pühakirja illustreerimine e ,,vaeste piibel" st jutustava sisuga · Kujutav laad: figuurid tinglikud, esmane oli tunnete väljendamine
maastikupilte või üksikuid loodusmotiive), maaliti ka otsest puupulkadega varustatud paberirullidele: vertikaalselt rippuv(kakemono); põikrull(makimono). Põrandal õlgmatid (tatamid) ja maalide kaunist sirmid(lk 22). 6. Kuidas nägid välja jaapani linnused? Valge Haigru linnus Himejis(16.saj. Lõpp): täiuslikeim Jaapani vanadest linnustest, Jaapani stiilis katus ja ohtrate viilidega peatorn- kerkib müüride ja vallikraavidega ümber kompleksi keskelt , kaldus külgedega kivialused, väravate juurest labürindid( vaenlase s egadusse ajamiseks) 7. Millal levis J a apanisse zen-budism? Alates 12. sajandist 8. Millistes kunstiliikides avaldub s elle mõju? Hiinast hakkas levima Zen-budism 9. Kuidas tehti värvilist puulõiget? Trükiti ühe plaadiga mustvalge pilt, millele listati pintsliga värvid, hiljem levis mitme plaadi ja värviga trükkimine 10
o Palksõrestik o Neile löödud lauavooder o Kõrge katus o Lööve eraldavad püstpalgid, mis loovad mulje basiilikast. Bambergi toomkirik Saksamaal (alustati romaani stiilis, lõpetati varagootikaga) Borgundi puukirik Norras Profaanarhitektuuri põnevaim osa on linnused. Müür ja tornid olid kõige tähtsamad. Saksamaal oli neist tähtseim kõrge torn (Bergfield), mis oli viimaseks kaitseliiniks ja seal tavaliselt ei elatud. Prantsusmaa linuuste keskuseks oli peatorn donzoon ja/või aadliku eluhoone (palas). Linnuse rekonstruktsioon: Provins'i linnus o Prantsusmaal o 12. sajandi algus Romaani skulptuur ja maalikunst on veelgi omapärasemad kui arhitektuur. Puuskulptuur ristiöödud Jeesusest o Elusuurune o Valmis 10. sajandi lõpul 10. sajandli ei huvitutud anatoomilisest täpsusest ja kehavormidest vaid kannatuse tundeküllane väljendamine. Hildesheini toomkiriku proknsuksed o Valmisid 11. sajandi alguses
praeguse Rüütli, Müürivahe ja Harju tänava ristil ning Müürivahe tänava ja praeguse Vabaduse väljaku vahelisel Harju tänava lõigul. Kunagise Harjuvärava asukohal on praegu kahel pool Harju tänavat hooned Harju 13 ja 6. Esmakordselt mainiti väravat 1361. aastal Sepaväravana (alamsaksa Smedeporte, sest Harju tänav kandis tollal Sepa või Seppade tänava nime). Värava neljakandline peatorn oli lõplikul kujul viiekorruseline. Tema põhiplaani suurus oli 9,8×8,8 m ja kõrgus 21 m. Väravakompleksi kuulus ka kahe torniga Harju eesväravat, Harjuveski (vesiveski) ning paistiik koos hobuse jootmise kohaga. Väravatõkkeid oli kokku neli ja kaitsetorne viis. Teine eesvärav valmis 14481453 toimunud ulatuslike rekonstrueerimistööde käigus. Aastal 1535 hukati eel- ja peavärava vahel Johann von Üxküll, kes oli rikkunud oma linna
raehärradele. Muuseumiks kohandati hoone aastatel 1963-1965, praeguse ilme sai see renoveerimise käigus aastail 1997-2000. Muuseumi ekspositsioon annab ülevaate Tallinna ajaloost läbi sajandite, muinasaja lõpust kuni Eesti taasiseseisvumiseni 1991 a. VIRU EESVÄRAVA TORNID 16. sajandil oli Tallinna linnamüüris 8 väravat, mis omakorda tavaliselt mitmest tornist ja neid ühendavatest müüridest koosnesid. Värava peatorn oli alati neljakandiline, eelväravad varustati sageli ühe või kahe väikese ümartorniga. Nii valmisid 1452. aastal Harju värav, 1454. aastal Viru värav ja Väike-Rannavärav, 1456. aastal Karja värav ja 1461. aastal Nunna värav. Väravate süsteemi tugevdasid Harju, Karja ja Viru väravates pea- ja eelväravate vahel asunud vesiveskid, mis olid kasutusel XIX sajandini. Viru eesvärava tornid on ainsad jäljed kunagisest eesväravast, mis rajati 1447. aastal.
Vastast ei (vähemalt püüti) tapetud vaid võeti vangi, et perekonnalt lunaraha saada. Sõjakavalust ei peetud rüütli aule ja väärikusele kohaseks. Vastasest tuli jagu saada ausas võitluses. Linnused Täitsid nii elamu ja kindluse funktsiooni. Väikerüütlid elasid tagasihoidlikemas puust või kivist tornlinnustes, suurnike linnused aga olid suured kindluskompleksid. Rajati looduslikult kaitstud paikadesse. Linnuse keskmes oli peatorn, selle külge võis olla ehitatud peahoone. Linnustel oli palju eelkindlustusi, mis olid eraldatud vallikraavidega. Linnuste tugev kaitse tekitas ka piiramistehnika arengu. Bilda ehk vastukaalukatapult. Väga täpsed heitemasinad, mille viskehoova otsas oli pikk ling kiviga. Lossiülemad ehk kastellaanid. Turniirid Sageli oli rahu aeg ja oli vajadus enda oskusi näidata. Duell kahe rüütli vahel. Inimestele meeldis säärane meelelahutus . Kirik taunis
Vähemalt kolm korda on kirik täielikult maha põlenud, kaheksa korda on pikne süüdanud torni. Tulekahju 1820. a. Ööl vastu 16. juunit süütas pikne ühe nurgatorni. 20-30 noormeest olid valmis üles ronima, et tuld kustutada, kuid ametivõimud, meenutades 1625. a. tulekahju tagajärgi naabermajadele käsutasid kõik ümbruskonna maju evakueerima. Nurgatorn põles aeglaselt edasi. Süttisid teised tornid, lõi leegitsema peatorn, mis peagi alla köstrimajale langes. Põlemine kestis neli tundi. Kirikus hävis kõik, sulasid metallesemed, kuumuses purunesid hauakivid, isegi kivist piilarid (kandesambad) said kannatada. Hävis 1771. a. Hallest ostetud orel. Kirikust jäid alles ainult müürid ja hinnaline Oleviste raamatukogu, mis oli varjul võlvistikus käärkambri all. Kiriku taastamist teostas tsaar Aleksander I ja hiljem Nikolai I. Alustati ehitamist. Kirik avati jumalateenistuseks 16. juunil 1840. a. 1833. a
lõunas Kivisilla linnaosani ning põhjas Narva maanteeni)[1] · Kivisilla Aastatel 19601994 kuulus Tallinna koosseisu Saue ja aastatel 19631991 Maardu linn. Tallinna arhitektuurimälestised Tallinn on silmapaistvalt rikas arhitektuurimälestiste poolest. Tallinna vanalinn on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Vanimad ehitusmälestised on 13. sajandi alguses Toompeale püstitatud linnus ja toomkirik. Linnuse peatorn on Pikk Hermann. All-linna ümbritsev keskaegne linnamüür on Põhja-Euroopa üks paremini säilinuid (2,35 km pikkusest müürist on alles 1,85 km, 46 värava- ja müüritornist 27). Keskaegse Tallinna õitsenguajast 15. sajandist pärineb all-linna gooti stiilis hoonestus ning praktiliselt tetrvikuna kogu tolleaegne tänavavõrk. Säilinud on enamik kirikuid - sh suurejoonelised Niguliste ja Oleviste kirik - mida on küll vahepeal tarvis olnud olulises ulatuses taastada
Minu kodukoha kuulsaim arhitektuuri mälestis Paide üldtuntuim vaatamisväärsus on vanalinna riiklik kaitsetsoon, kuhu kuulub ka Vallimägi. Tõenäoliselt Eesti muinaslinnuse kohale rajati 1265. a. ordulinnus, mille ümber hakkas kiiresti kasvama asula. Juba 1291. a. anti Paidele linna õigused. 16. ja 17. sajandi lahingutes ja rahututel aegadel kindlus hävis ning 1636. a. kustutati Paide linnade nimestikust ning anti Mäo mõisale. Linna õigused taastati alles 1783. a. Linnuse peatorn ehk Pikk Hermann (ka Vallitorn) hävis viimases sõjas. Säilinud on ainult läänepoolse väravatorni varemed ja tükike ringmüürist. Tänapäeval korraldatakse Vallimäel rahvapidusid. Paide Vallimäe park on looduskaitse all. Arhitektuurimälestistena kuuluvad riikliku kaitse alla 18. sajandi lõpul ehitatud kohtumaja Tallinna tänavas, linnavalitsuse hoone, kaubahoone ja aidad, elamu koos kõrvalhoonetega Tallinna t. 31
Vähemalt kolm korda on kirik täielikult maha põlenud, kaheksa korda on pikne süüdanud torni. 1820. a. Tulekahju Tõsisem tulekahju toimus kirikus 1820. aastal ööl vastu 16. juunit, mil pikne süütas ühe nurgatornidest.20-30 noormeest olid valmis üles ronima, et tuld kustutada, kuid ametivõimud, meenutades 1625. a. tulekahju tagajärgi naabermajadele käsutasid kõik ümbruskonna maju evakueerima. Nurgatorn põles aeglaselt edasi. Süttisid teised tornid, lõi leegitsema peatorn, mis peagi alla köstrimajale langes. Põlemine kestis neli tundi. Kirikus hävis kõik, sulasid metallesemed, kuumuses purunesid hauakivid, isegi kivist piilarid (kandesambad) said kannatada. Hävis 1771. a. Hallest ostetud orel. Kirikust jäid alles ainult müürid ja hinnaline Oleviste raamatukogu, mis oli varjul võlvistikus käärkambri all. Kiriku taastamist teostas tsaar Aleksander I ja hiljem Nikolai I. Alustati ehitamist. Kirik avati jumalateenistuseks 16. juunil 1840. a. 1833. a
looduslikult kaitstud paikadesse, enamasti kaljusele künkale jõekäärdu või saarele.Linnuse suurus sõltus suuresti omaniku jõukusest. Väikerüütlite linnused (kui neil neid olid) olid üldiselt puust või kivist tornlinnused. Torni ülakorrusel elas rüütel koor perega, all aga sulased ning seal hoiti ka varusid. Suurnike linnused kujunesid aga ulatuslikeks kindluskompleksideks, kus keskset kindluselamut piirasid mitmekordsed eelkindluste vööndid. Suurte linnuste keskmes kõrgus peatorn ja sageli oli selle külge ehitatud peahoone, kus elas lossiisand koos perega ning kaaskonnaga. Pea hoone koos tähtsamate kõrvalhoonetega moodustasid sisemise kindlustusvööndi. Üha kindlamalt kaitsutud linnus sundis pöörama suuremat tähelepani piiramistehnikale. Selles osas võeti ristisõdade ajal oluliselt õppust islamiusulistelt, kes olid üle võtnud Roona ja Bütsantsi sõjatehnilisi võtteid. Õpiti kasutama kiviheitemasinaid, müüripurustajaid ehk
sajandini.[2] Kaheksa väravat Tallinnas olid Harju värav, Karja värav, Viru värav, Väike Rannavärav, Suur Rannavärav, Nunnavärav, Lühikese Jala värav ja Pika Jala värav. [3] 3.1 Väravate ajalood 1)Harju värav Harju väravat mainiti esimest korda 1361 sepaväravana. Värav kandis seda nime sellepärast, et praegune Harju tänav kandis Sepa või Seppade tänava nime. Harju värava neljakandline peatorn oli lõplikul kujul viiekorruseline ning tema põhiplaani suurus oli 9,8×8,8 meetrit ja kõrgus 21 meetrit. Väravakompleksi kuulus aja jooksul kolm väravat, kolmandal väraval oli kaks ümmargust küljetorni, vesiveski ning paistiik koos hobuste joomise kohaga. Teine eesvärav valmis 14481453 toimunud ulatuslike rekonstrueerimistööde käigus. 1535. aastal hukati Johann von Üxküll eel- ja peavärava vahel kuna ta oli rikkunud linna õigus korda piinates surnuks oma linna põgenenud
Ringmüüris olid neljatahulised või polügonaalsed, enamasti aga ümmargused tornid. Müüri ja tornide ülemisel serval asetses kaitsekäik, mille ees oli sakmetega rinnatis. Kaitsekäik ulatus tihti üle müüriserva ja toetus selgkividele; selgkivide vahel olid augud, kustkaudu pealetungijatele tulist tõrva ja keeva vett kaela valati. Säärast aukudega varustatud müüriserva nimetatakse maikuliiks. Müüri sees olid laskepilud. Linnuse keskse tähtsusega osa oli võimas peatorn donjon. See oli võitluse ajal viimne vastupanemiskoht ja pelgupaik ning asetses kas linnuse keskel või kõige hädaohtlikumal kohal. Donjon oli mitmekorruseline ja varasemal ajal ka eluruumiks. Hiljem kujunes suuremates linnustes lisaks varem seal asetsenud kõrvalehitistele eluruume sisaldav palas. Väiksemad linnused koosnesid mõnikord ainult donjonist. Tavaliselt oli igal linnusel ka suurem või väiksem eelkindlus. See koosnes paiguti muldvallist, millel oli puutara
registreeritud Tallinna kaubamärk. Viru värava eesväravate ehitus Viru värava esimene eesvärav ehitati 1370. aastatel juba 1345. aastal rajatud Viru värava juurde. 1446. aastal vana eesvärav lammutati ning ehitati uus väravahoone, uus eesväravahoone oli kahekorruseline ning selle nurkades paiknesid saledad ümarad valvetornid. 16. sajandiks oli Tallinna linnamüüris 8 väravat, mis koosnesid tavaliselt mitmest tornist ja neid ühendavatest müüridest. Värava peatorn oli alati neljakandiline, eelväravad varustati sageli ühe või kahe väikese ümartorniga [1]. Eesväravat kaitsesid mere poolt Viru värava muldkindlustus. Viru värava eesvärava vasakpoolne värvatorn, 2011. aasta kevad Viru värava eesväravate lammutamine 1870. aastal kavatses Eestimaa kubermanguvalitsuse laiendada vanalinna sissesõiduteed ning Tallinna raad arvas linna ringmüüri muinsusväärtuseks ainult Kiek in de Kök ja Paks Margareeta ning olid nõus Harju värava, Pika jala
Kristuse okaskrooni; seal on kroonitud Inglise kuningas Henry VI (1430); aastal 1804 kroonis seal Napoleon ennast prantslaste keisriks ja oma abikaasa Joséphine'i keisrinnaks. Milano toomkirik (Duomo di Milano) on üks tuntuimaid gooti stiilis ehitisi Euroopas. Ta asub Põhja-Itaalias Milano linna südames Piazza del Duomo ääres. Viielööviline, 157 m pikk ja 92 m lai basiilika on üks suurimaid gooti katedraale maailmas. Ta on mõeldud mahutama 40 000 inimest. Peatorn on 109 m kõrge. Katedraali tähelepanuväärseim osa on katus oma 135 tornikese ja tohutu hulga kujude ning veesülititega. Ehitamisega alustati Gian Galeazzo Visconti ajal 14. sajandil. Nimelt oli Gian Galeazzo pärast võimuletulekut Milanos laiendanud oma valdusi üle kogu Lombardia idaosa, allutanud endale osa Veneto piirkonnast ning maid ka lõuna pool. Unistades tervet Põhja-Itaaliat katvast kuningriigist, vajas ta oma tulevasele pealinnale väärilist kirikut.
lööve ja loovad mulje algelisest baiilikast. Romaani stiili profaanarhitektuuri põnevaima osa moodustavad linnused. Külmrelvade ajastul iga kivihoone kindlus, mõned pühakojad muudeti kindluskirikuteks. Linnuse tähtsamad osad müür ja tornid. Nende paigutamisel püüti arvestada looduslikke tingimusi - järske mäenõlvu, veekogusid. Müüride taga hooned. Saksamaal oli neist kõige tähtsam kõrge torn, kus tavaliselt ei elatud. Prantsusmaa linnuste keskuseks oli peatorn donzoon ja/või aadliku eluhoone (palas). ROMAANIKA KUJUTAV KUNST Kui Bütsantsis elustub maalikunst, siis Ottode õukonnas tõlgendatakse sama teema skulptuuris - Kristuse kannatuslugu. 10.sajandi lõpp - valmib elusuurune puuskulptuur ristilöödud Kristusest. Piinast moonutatud keha kujutamine erineb järsult inimese keha käsitlemisest antiikajal. 10. sajandi kujurit ei huvita anatoomiline täpsus ja kehavormide ilu, vaid kannatuse tundeküllane väljendamine. 11
Kivilinnused Prantsusmaal · Arhitektuuri mõjutavad ristisõja-aegsed kokkupuuted bütsantsi ja araabia ehituskunstiga Linnus · Ringmüüridega piiratud ala · Tornid · Müüri ja torni ülemises osas kaitsekäik · Müüri sees laskepilud · Keskse tähtsusega peatorn donjon · Enamasti ka eeskindlus o Muldvall ja puutara · Kaitsefunktsiooni kõrval hakatakse tähelepanu pöörama ka elamistingimustele · Kodanlik arhitektuur o Linnakodanluse rikkus väljendub monumentaalsetes avalikes hoonetes Raekojad Kohtumajad Tsunftide hooned jne
· Piikide purunemisel kasvas lahing üle mõõgavõitluseks. b. Kahevõitlus: · Iga rüütel otsis endale sobiva vastase. · Vastast püüti vangi võtta lunaraha saamiseks. · Vastasest tuli jagu saada ausas võitluses, mitte pettusega. 3. Linnused feodaalide kivist elu- ja kindluskompleksid. a. Asukoht ja rajatised: · Looduslikult kaitstud kaljukünkal, jõeääres või saarel. · Linnuse keskel kõrgus peatorn. · Peahoones paiknesid esindus- ja eluruumid. · Müürid väravatornide ja rippsildadega. · Vallikraav. b. Väikerüütlid elasid tagasihoidlikes tornlinnustes: · Puust või kivist torn, mille ülaosas elas rüütel perega. · All elasid sulased ja hoiti tagavarasid. · Kaitseks oli puust tara. c. Piiramistehnika. · Kiviheitemasinad. · Taraanid müüripurustajad. · Piiramistornid.
ümbritseb 1 või mitu kaitsemüüri. · Mägilinnused (neemiklinnused) kaitsemüür mööda looduslikku mäekülge. · Vasall-linnused ehk tornlinnused- torniga, väiksed Eesti alades umbes 50 linnust, enamus kastell-linnused, tornlinnuseid varem rohkem, hävinenud. Läti aladel umbes 100 linnust. Eestis linnused eestlaste ülestõusude kartuses. Paide linnus- esialgu tornlinnusena, hiljem kastell-linnus, säilinud donzoon ehk peatorn. Kiiu ja Vao linnused- väiksemad, Põhja-Eestis Linnusetüüpide segamine: neemik + kastell kastelli ümbritseb mööda mäekülge jooksev müür. Nt. Viljandi linnus (ehitati 14. saj alguses, oli üks Liivi Ordu tähtsamaid linnuseid, säilinud ainult varemed, sai kannatada Poola-Rootsi sõdades 16. saj. ) Kuressaare kastell-linnus hästi säilinud, kasutati Saare- Lääne piiskopi residentsina, praegu konvendihoone muuseum.
1818 Siilivask, M., (2006) Tartu arhitektuur 1830-1918: Historitsism ja juugend, Tartu; Greif trükikoda Oreliväär asub lääneküljes. Ansamblist langeb välja apsiidi dekoratiivne roidvõlv. Kiriku altarimaal ,,Kutsuv Kristus) on maalitud J.Köleri poolt 1890. aastal. Altarisein G. Beermanni kavandi järgi 1900. aastal ja kiriku orel kahekümne registriga Wilhelm Müllverstedt´i poolt 1891. aastal.2 Kiriku peatorn on 56,5 meetri kõrgune, mida viimati restaureeriti 2012. aastal. 1987. aastal lisati kirikule keskküte. Enne teist maailmasõda kuulusid kiriku juurde ka esimese ja teise pihtkonna pastoraadihoned ja leeri- ning koolimaja, mis hiljem on ümberehitatud tööstuhooneks, kuid 1996. aastal kogudusele tagastatud.Kogudus on olnud läbi aegade eestluse kasvataja ning hoidja. Linna võõrkeelses kultuurimiljöös anti siin noorsoole esmakordselt eestikeelset haridust
Mõisa ehitustöid juhtis Pärnu ehitusmeister Rudolf Maag. Lossi ehitamiseks kulunud pea poolteist miljonit tellist põletati mõisa lähedal kivivabrikus, väärispuitu ja muud materjali toodi Saksamaalt ning Riiast, alusmüüride graniit pärineb Soomest. Maalilist lossi kaunistavad eri kujuga tornid, treppviilud, ärklid ja fassaadi 54 Sangaste mõisa peahoone. Foto: Ivar Leidus 2012 sisse- ja väljaulatuvad osad. Peatorn küünib 22,8 meetrini. Lossil oli 99 ruumi, kuna ehitusaegse reeglistiku järgi võis ainult tsaarile kuuluvatel hoonetel olla üle 100 ruumi. Ümberehituste käigus on ruumide arv tänapäevaks tõusnud 149-ni. Lossiruumide kogupindala küünib 2500 ruutmeetrini ning korruseid on olenevalt hoone osast 2-4. Pärimuse kohaselt lasi von Berg mõisa ehitada, sest ta armastatu isa Šotimaal oli tema kosjad tagasi lükanud, märkides, et peig pärineb vaeselt ja metsikult maalt
Pärast Muhammed I surma viis pooleli oleva Alcazaba ehituse lõpuni ta poeg Muhammed II. Ümber mäetipu, kus paiknes Alcazaba,ehitati ka kuningapaleed ümbritsev verepunasest liivakivist müür, mille värvi järgi Alhambra (araabia keeles "punane linnus") sai nime. Kindluse keskel on suur, peaaegu kolmnurkne õu, Plaza de Armas e harjutusväljak. Seda ümbritses võimas müür 24 torniga, millest on järel 8. Platsi lääneküljel asub suur nelinurkne ehitis, Alcazaba peatorn, mis on 26 meetrit kõrge ja mille külje pikkus on 16m. 1773.aastast on selles tornis olnud kell, mida öösiti igal täistunnil löödi. 2. ja 3. jaanuaril lüüakse kella 36 tundi järjest mälestamaks päeva, mil kristlased panid selle torni tippu risti. Aastasadu on selle torni nimi olnud Torre de la Campana e Kellatorn, kuid nüüd on selle torni nimi Torre de la Vela e Vahitorn. Muhammed I ja tema poja ajal olevat torni alaosas asuv värav olnud ainus sissepääs kindlusesse
Põhja-Euroopas on tähtsamaid romaani stiilis kiviehitised Lundi toomkirik Rootsis, Ribe ja Viborgi toomkirikud Taanis. Norras olid paljud kirikud puust, seal kasutati viikingite oskusi. Romaani stiili profaanarhitektuuri põnevaim osa on linnused, mille tähtsamad osad on müür ja tornid. Tuli arvestada loodustingimusi. Müüride taga olid hooned. Saksamaal oli tähtsaim kõrge torn, mis oli viimaseks kaitseingliks, seal ei elatud. Prantsusmaa linnuste keskuseks oli peatorn või aadliku eluhoone. o Vara-Romaani parimad näited asuvad Saksamaal. Varase romaani stiil- ottooni stiil. St. Michaeli kirik Hildesheimis (eripäraks- kaks kooriruumi(idas ja läänes), läänes-kolm torni). o Lõuna-Prantsusmaa- St. Serinini kirik Toulouse'is- palverändurite kirik. Nelitistorn. 5- lööviline, põikihoone 3-lööviline. Sealt tuleb kasutusele koori ümberkäik. o Lääne-Prantsusmaa- Notre Dame de la Grabnde kirik Poitiers's
Võitlusviis Rivistuti pikkadesse viirgudesse: Liiguti kiirenevas tempos teineteise vastu. Piikide purunemisel kasvas lahing üle mõõgavõitluseks. Kahevõitlus: Iga rüütel otsis endale sobiva vastase. Vastast püüti vangi võtta lunaraha saamiseks. Vastasest tuli jagu saada ausas võitluses, mitte pettusega. Linnused feodaalide kivist elu- ja kindluskompleksid. Asukoht ja rajatised: Looduslikult kaitstud kaljukünkal, jõeääres või saarel. Linnuse keskel kõrgus peatorn. Peahoones paiknesid esindus- ja eluruumid. Müürid väravatornide ja rippsildadega. Vallikraav. Väikerüütlid elasid tagasihoidlikes tornlinnustes: Puust või kivist torn, mille ülaosas elas rüütel perega. All elasid sulased ja hoiti tagavarasid. Kaitseks oli puust tara. Piiramistehnika. Kiviheitemasinad. Taraanid müüripurustajad. Piiramistornid. Müüride alt läbi kaevates püüti varingut tekitada. Abielu Eesmärk: Soetada seaduslikke järglasi. Sõlmida liite perekonna vahel.
Võitlusviis Rivistuti pikkadesse viirgudesse: Liiguti kiirenevas tempos teineteise vastu. Piikide purunemisel kasvas lahing üle mõõgavõitluseks. Kahevõitlus: Iga rüütel otsis endale sobiva vastase. Vastast püüti vangi võtta lunaraha saamiseks. Vastasest tuli jagu saada ausas võitluses, mitte pettusega. Linnused feodaalide kivist elu- ja kindluskompleksid. Asukoht ja rajatised: Looduslikult kaitstud kaljukünkal, jõeääres või saarel. Linnuse keskel kõrgus peatorn. Peahoones paiknesid esindus- ja eluruumid. Müürid väravatornide ja rippsildadega. Vallikraav. Väikerüütlid elasid tagasihoidlikes tornlinnustes: Puust või kivist torn, mille ülaosas elas rüütel perega. All elasid sulased ja hoiti tagavarasid. Kaitseks oli puust tara. Piiramistehnika. Kiviheitemasinad. Taraanid müüripurustajad. Piiramistornid. Müüride alt läbi kaevates püüti varingut tekitada. Abielu Eesmärk: Soetada seaduslikke järglasi. Sõlmida liite perekonna vahel.
Võitlusviis Rivistuti pikkadesse viirgudesse: Liiguti kiirenevas tempos teineteise vastu. Piikide purunemisel kasvas lahing üle mõõgavõitluseks. Kahevõitlus: Iga rüütel otsis endale sobiva vastase. Vastast püüti vangi võtta lunaraha saamiseks. Vastasest tuli jagu saada ausas võitluses, mitte pettusega. Linnused – feodaalide kivist elu- ja kindluskompleksid. Asukoht ja rajatised: Looduslikult kaitstud kaljukünkal, jõeääres või saarel. Linnuse keskel kõrgus peatorn. Peahoones paiknesid esindus- ja eluruumid. Müürid väravatornide ja rippsildadega. Vallikraav. Väikerüütlid elasid tagasihoidlikes tornlinnustes: Puust või kivist torn, mille ülaosas elas rüütel perega. All elasid sulased ja hoiti tagavarasid. Kaitseks oli puust tara. Piiramistehnika. Kiviheitemasinad. Taraanid – müüripurustajad. Piiramistornid. Müüride alt läbi kaevates püüti varingut tekitada. Abielu Eesmärk: Soetada seaduslikke järglasi. Sõlmida liite perekonna vahel.
piiratud tugevate tornidega liigendatud ringmüüridega. Müüri ja tornide ülemisel serval oli kaitsekäik, mille ees sakiline rinnatis. Romaani arhitektuurist tuntud piginukid (väikese ärkli taolised luukpõrandaga laske- ja viskekohad keskaegses kivimüüris) ehitati alates 13.sajandist pideva reana (võisid olla ka puust), mis toetus konsoolidele ja petikkaaristule kaitsekäigu välisküljel või moodustas platvormi ümber torni (masikulii). Linnuse peatorn oli nagu varasemalgi perioodil, kõige raskemini ligipääsetavas kohas. Linnusevärav oli hästi kindlustatud. Gooti perioodil eristati põhitüüpidena järgmisi linnuseid: 1) vabaplaanilised linnused järgisid maastikulisi kaitse-eeldusi ning olid väga levinud ka eelneval ajastul, 2) tornlinnused olid kindlustatud elutornid, 3) kastell-linnused kujutasid endast Vana-Rooma eeskujul ehitatud ringmüürlinnuseid, mille keskel või ringmüüri siseküljele olid elu- ja
suure kivihoone fassaad või nurk, mis oma hoovide ja aedadega, peahoone ja tiibehitustega teiste kokkusurutud ia koomalepigistatud majade seas end muretult laiutas nagu kunagi suur isand maameeste hulgas. Kaldal lei- · dus sääraseid losse tükki viis või kuus, alates Lotringi üksikelamust, mis bernhardiinide kloostriga jagas suurt piiratud maa-ala Tournelle'i lossi naabruses kuni Nes-le'i lossini, mille peatorn oli Pariisi kõige kaugemaks piiritorniks. Nende katuste teravad mustad kolmnurgad lõikasid tervelt kolme kuu jooksul aastas vereva päikese purpurketast. Seine'i sellel kaldal oli kaubandusel muide vähem jüngreid kui teisel kaldal. Siin askeldasid ja kisasid skolaarid ja neid näis siin rohkem olevat kui käsitöölisi. Tõtt öelda, õiget kaldapealset oli siin ainult Saint-Micheli silla ja Nesle'i torni vahel, ülejäänud osa jõekaldast
annaabi.ee 
