B = (E A)¹ = --------- * adj [E A] = ------ = |E A| 0,28 0,4 0,7 1,43 2,5 6. Leian uue kogutoodangu. 1,79 0,36 600 1,79 * 600 + 0,36 * 200 1146 X = (E A)¹ Y = BY = = = 1,43 2,5 200 1,43 * 600 + 2,5 * 200 1358 7. Uus maatriksbilanss on: haru 1 2 lõpptoodang kogutoodang 1 03*1146 =343,8 0,1*1358 = 200 1146 135,8 2 0,4*1146 = 0,5*1358 = 679 600 1358 458,4
arvutis Kõik täpitähed kadusid Võrrelda saadetava faili sisu ja teise arvutisse saabunud faili sisu ära Aruande vormistamisel leida: 1) bitikiirus faili edastamisel makro tulemutests Teisendan bait'id bit'ideks: 1358 bait * 8 = 10864 bit 2) bitikiirus järjestikliidese ja modemite kaudu moodustatud faili ülekande kanalis. Aruandes tuua ära lahenduskäik. Arvutan edastuskiiruse (300 bit/s) 10864 bit / 12 s = 905.4 bit/s 10864 bit / 50 s = 217.3 bit/s 3) Arvutada antud faili suuruse andmehulga teoreetiline edastamise aeg edastuskiirusel 300 bit/s, kui andmebittide arv on 7, paarsuskontroll Even, stoppbittide arv on 2. Aruandes tuua ära lahenduskäik.
100-aastane sõda Elis Roost G. Otsa nim. Tallinna Muusikakool Detsember 2015 100-aastane sõda •Toimus ajavahemikus 1337-1453 •Inglismaa ja Prantsusmaa vahel •Peamiselt Prantsusmaa pinnal Sõja eellugu Prantsusmaa kuningas Philippe IV Ilus suri: Kapetingide suguvõsal polnud enam dünastia edasikandjaid Philippe IV Ilus Troonile tuli Sõja eellugu Inglismaa kuningas Edward III pidas end Prantsusmaa õigeks troonipärijaks 1337. aastal Edward III kuulutas Inglismaa Crecy lahing •Sõjategevus algas 1446. aastal, kui 15 000 inglise sõdurit maabusid Normandias •Lahingukohaks valiti väli Crecy lähistel •Vaatamata prantslaste suurele arvulisele ülekaalule said nad lahingus hävitavalt lüüa Sõja käik •Välilahinguis hakati kasutama tulirelvasid. •Inglased võtsid kasutusele “tuletoru” (kahuri eelkäija) Poitiers’ lahing •1356. aastal •Inglased said j...
A Ä E I I G G K I E A S 1) Mis riigi päris Inglise kuningas Edward III? 2) Mis väge hakkasid paljud Euroopa valitsejad eelistama alates XIII sajandist? 3) Mis oli Prantsusmaa päästnud Champange'i talutüdruku nimi? (eesnimi) 4) Kus toimusib veel suured muudatused XIII sajandil? 5) Mis riigi linnad edenesid hiliskeskajal eriti tormiliselt? 6) Prantsusmaal 1358. Aastal vallandunud Pariisi linnaelanike ja talupoegade ülestõus? 7) Kes saavutas sõja järel võidu ka oma peamise konkurendi, Burgundia hertsogi üle ja viis Prantsusmaa ühendamise lõpule? 8) Mis vägi püüdis XIII sajandil muutustega kohaneda? 9)Kes oli 1356. Aastal Saksamaa keiser? 10) Kelle üle saavutas Louis XI sõja järel võidu? 11) Kes oli punase roosi dünastia kauge sugulane? 12) Tsehhi vaimulik, õpetlane ja Praha ülukooli professor Jan ....? (perekonnanimi)
Ka 1356 aastal toimunud Poitiers´i lahingus said prantslased inglastelt hävitavalt lüüa Vaelaste kätte langes Jean II Hea- Prantsuse kuningas 1360. a. sõlmitud rahu tulemusel läks inglaste kätte suur osa Edela Prantsusmaast. Pildil Poitiersi lahingumöll MUST SURM JA ZAKERII XIV. Sajandi keskel tabas Euroopat enneolematu katkulaine MUST SURM Kuna prantslased olid sõjapidamiseks tõstnud makse, siis puhkes 1358. aastal Pariisis ülestõus, mis haaras kaasa ka talupoegi. Talupoja pilkenime Jacques järgi hakkati ülestõusu kutsuma zakeriiks KA INGLISMAAL PUHKES ÜLESTÕUS 1381a toimus käsitöölise Wat Tyleri eestvedamisel ülestõus Inglismaal Pärast Wat Tyleri reeturlikku mõrva ülestõus vaibus Pildil Wat Tyleri mõrvamine kuningaga "läbirääkimise" ajal JEANNE d´ARC Hoolimata raskustest ei andnud Prantsuse kuningas alla
KOSMOSELENNUD Kati Eliisabet Peterson, Irene Sildnik Üldiselt Kosmoselend on reis maavälisesse kosmosesse või läbi selle Mehitatud või mehitamata kosmoselaevad Maa külgetõmbejõust eemale pääsemiseks on vaja 7,91 km/s kiirust ja orbiidilt lahkumiseks 11,2 km/s Rakett V2 1944-1945 Wernher von Braun Esimene inimese poolt loodud objekt, mis jõudis kosmosesse (189 km) Toodeti 5200 raketti Enim tuntud Londoni pommitamisega (1358) Inimesed kosmoses ● Esimene inimene kosmoses oli Juri Gagarin ○ 1961 12. aprillil ○ 1 tunnd ja 48 minutit ○ Laev Vostok 1 Pärast teda on kosmoses käinud pool tuhat inimest 2013. aasta jaanuari alguse seisuga 530 inimest 38st riigist 24 on lennanud Maa orbiidilt kaugemale – Apollo programmi raames Kuud külastanud USA astronaudid Inimesele vajalik kosmosesse Elukeskkonda tagavad pardasüsteemid on inimese kosmosereiside planeerimisel ja läbiviimisel esmatäht...
Koostas: Rasmus Prik 2010 Sissejuhatus See oli ainuke sõda, mis kestis vahetpidamata üle saja aasta. Sõda leidis aset aastast 1337 ning lõppes 1453. aastal. Sõdijad olid Inglismaa ja Prantsusmaa. Kõige mõjuvamaks põhjuseks oli Prantsuse kuningatroon, kuid sellest kohe lähemalt. Sõja põhjus Prantsusmaa kuninga Philippe IV Ilusa surma järel ei olnud Kapetingide suguvõsal enam dünastia edasikandjaid. Võimule tuli uus dünastia - Valois`d. Inglismaa kuningas Edward III (Philippe IV Ilusa tütrepoeg) pidas ennast õigeks Prantsusmaa kuningaks.Ta kuulutas ennast uueks valitsejaks 1337. aastal. Sõja algus Sõjategevus algas 1346.aastal, kui Inglise 15 000 meheline vägi randus Normandias. Prantsuse kuningas valis lahingu kohaks välja Crecy lähistel. Crecy lahing - 28.08 1346 Raskerelvastusega Prantsuse rüütlid. Inglise kergelt relvastatud vibukütid. Vaatamata prantslaste suurele arvulisele ülekaalule nad siiski kaota...
feodaalide, vaimulike maksud ja õigused Parlament jagunes kaheks kojaks: ülemkojaks, alamkojaks. Selle õiguseks jäi maksude ja tollide kehtestamine. Aja jooksul selle mõju suurenes Saja-aastane sõda sõda kahe dünastia vahel, tõi kaasa arengu sõjakunstis, relvastuses, ei kestnud sada aastat, peeti Prantsusmaal ja Inglismaal Must surm XIV saj. Keskpaiku Lõuna-Euroopast levinud katkuepideemia Zakerii 1358. a. toimunud Pariisi ülestõus, haaras ka talupoegi Tsentraliseeritud riik tugeva kuningavõimuga riik Rooside sõda Inglise kuningatrooni pärast käinud võitlus, mille võitis lõpuks Henry VII Tudor. 962 - Otto I tungis paavsti palvel oma väega Saksamaalt Itaaliasse, paavst kroonis ta pidulikult Rooma keisriks. Keisrivõim Lääne-Euroopas oli taastatud. 1077 Gregorius VII kuulutas keiser Heinrich IV tagandatuks. Keisril ei
Frangi riik- Prantsusmaa eelkäija. Kõrgaeg 5.sajandil. Gallia- Frangi riigi alad, praegune Prantsusmaa. Majordoomus- kuninga suursugused kojaülemad . Feodaalkord- ehk Feodalism. Põhineb isanda ja vasalli omavahelisest suhtest. Naturaalmajandus- rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse vahendusel. Sunnismaisus- talupoeg ei tohtinud isanda loata elukohta vahetada. Pärisorjus-talupoegadel polnud õigusi, nende üle mõistsid kohut valitsejad. (2eeld: feodaalkorra teke, sunnismaisus) Feood- e. lään on maavaldus, mis Isand andis sõjateenuste eest vasallidele. Feodaal- e. Läänimees on maaisand, valitseva klassi esindaja keskajal. Feodaalne killustatus- nõrgendas kuningavõimu. Chlodovech- Frangi riigi rajaja; Tema juhtimisel võeti vastu ristiusk. Karl Martell- Alguse sai Frangi riigis feodaal kord; Poitiers’i lahingus 732 tõrjus tagasi araablased. Pippin Lühike- esimene ametlik Frangi riigi kuningas...
Ajaloo referaat Triin Erg 6 b klass detsember,2004 Ainult Tutanhamoni hauakamber jäi rüüstamata Vanad egiptlased olid veendunud, et inimese hing saab igavesti elada vaid siis, kui keha säilitada ka pärast surma. Seetõttu surnud mumifitseeriti. Vaaraode mumifitseeritud kehad asetati puhkama püramiididesse, kuid kuna püramiididest kiputi vaaraodele hauataguseks eluks kaasapandud varandust ärastama, rajati hauakambrid kavalalt kõrbekaljude vahele vanast Teebast ja Niilusest eemale, Kuningate orgu. Peale paari suveniirikaupmehe valitseb seal nüüd tühjus. Aga ka siinsed hauakambrid rüüstati ja teadlased on leidnud puutumatuna vaid ühe - Tutanhamoni hauakambri. Tutanhamon on üks tuntumaid vaaraosid, vaatamata tema vaid mõne aasta kestnud valitsusajale, kuna tema hauakamber on seni ainus teadaolev hauaröövleist puutumata vaarao hauakamber. Hoolimata sellest, et tegemist oli tähtsusetu ja vähevalitsenud isikuga...
ilma ja kõik materiaalse, kaasa arvatud inimese keha lõi saatan. Inimese hing satub sündides keha ehk teisisõnu saatana vangistusse ja püüdleb sealt välja taevariiki. Katarid hoidusid kõigest materiaalsest k.a. suguelust, lihast. Mõned keeldusid sünnitamast. Ketserluse vastu võitlemiseks loodi spetsiaalne kohus- inkvisitsioon. Inkvisitsiooni ülesanne oli ketserlus välja uurida, juurida, vajadus karistada. Ülevaade Must surm aastatel 1347-1349. Talurahvas mässas Prantsusmaal 1358. ja Inglismaal 1381. aastal, siis tapeti Wat Tyler, talupoegade juht. Saja-aastane sõda kestis 1337-1453. Edward III oli võimalus pärida Prantusmaa kroon, aga see ei meeldinud Prantsuse kõrgaadlikele. 1346 Crecy juures ja 1356. Poitiers lahingus lõid Inglismaa vibukütid prantslasi. Katk ja talupoegade ülestõus annab aga prantslastele võimalus alad tagasi võtta. Henry V 1415 hakkab uuesti peale tungima. Prantsusmaa päästab 1429 Jeanne d'Arc
Tartu Kutsehariduskeskus Iseseisev töö Füüsika Koostaja:Kristjan Hindre LE208 Juhendaja:Dimitri Luppa Tartu 2010 Temperatuur Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet. Termodünaamilise tasakaalu puhul on süsteemi kõigi osade temperatuur ühesugune. Temperatuuride erinevuse korral siirdub soojus kõrgema temperatuuriga osadelt madalama temperatuuriga osadele, kuni temperatuuride ühtlustumiseni. Molekulaarkineetilise teooria kohaselt iseloomustab tasakaalustatud süsteemi temperatuur aatomite, molekulide ja teiste süsteemi moodustavate osakeste soojusliikumise intensiivsust. Seda statistilises füüsika seadustega kirjeldades on temperatuur süsteemi (keha) mikroosakeste soojusliikumise keskmise kineetilise energia mõõt. Temper...
ISLAMI KUNST 7. saj. alguses kujuneb Araabia ps. religioon, mille ainujumalaks on Allah ja prohvetiks islamiusuliste pühas linnas Mekas sündinud Muhamed. Piltidel Meka mosee ja Kaaba tempel. Vähem kui saj. jooksul (Kalifaati valitses Omaijaadide dünastia Damaskuses aastail 661-750) levitasid nad peamiselt sõjalisel teel uut usku hiiglaslikul maa-alal, mis ulatus idas Hiinani, põhjas Kesk-Aasiasse ja Kaukaasiasse ning läänes Atlandi ookeanini. Tänapäeval on muhameedlased ülekaalus Lähis- ja Kesk-Ida araabiamaades, Türgis, Iraanis, Afganistanis, Pakistanis, Bangladeshis, Indoneesias ja Euroopas Albaanias. Vähemusena elavad muhameedlased endise Nõukogude Liidu aladel, Jugoslaavias, Indias, Hiinas jm. Kesk- ning Lähis-Ida riikides. Muhameedlaste arv üle 700 milj. inimese. Islamiusuliste levik tänapäeval Mustas Aafrikas, Indo- Hiinas ja Indoneesias ning isegi Põhja-Ameerikas. Ehituskun...
kujundatud samasuguste galeriidega nagu kiriku fassaadki.6 korrust. Tornis võimas kellamäng. Enam neid kelli ei helistata, sest vibratsioon võib suurendada vajumist. Ka turistidele on torn ikka veel suletud (kevad 2001). Pisa toomkiriku ristimiskirik Pisa ristimiskirikut hakati ehitama 1153. a. Mõeldud kaheksanurkse ehitisena, aga kujunenud hiljem praktiliselt täiesti ümmarguseks. Ülemine osa hoonest on juba gooti ajastul kujundatud. Kuplitaoline katus lisati 1358. Hoone sisemuses leidub võluvaid renessanslikke detaile. Mainzi toomkirik Mainzi toomkirik valmis 1.saj., aga alates 1137.a. toimus ümberehitus, mille käigus võlviti. Võlvimine on tehtud "seotud romaani süsteemis"-- kõik traveed on ligikaudu kvadraatsed (ruutjad) ,iga kesklöövi travee kohta tuleb kaks külglöövi traveed. Külglöövid on kaks korda kitsamad kui kesklööv. Hiljem sama printsiibi järgi palju romaani kirikuid Saksamaal
Hiliskeskaeg Keskaja ülikoolid Pärast barbarite sissetungi Rooma riigi aladele toimus teaduse, hariduse ja kogu kultuuri järsk langus. Kiriku osa hariduse ja kultuuri edendamisel kasvas. 5. sajandil süstematiseeriti antiikaja teadused 7 ,,vabaks kunstiks". 6. sajandil need rühmitati: 1. kvardiivium: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika 2. triivium: grammatika, retoorika, dialektika 11.-13. sajandil hakkasid Euroopas kujunema ülikoolid. Ülikooliks ei peeta ühe teadusharuga kõrgkooli. Euroopa vanimaks ülikooliks peetakse 1119.a. asutatud Bologna ülikooli. 12.saj. Pariisi ülikool ja Oxfordi ülikool 13.saj Cambridge'i ülikool ja Salamanca ülikool Teaduskonnad: kunstide teaduskond, mis jagunes kolmeks usuteaduskond, arstiteaduskond ja õigusteaduskond. Ülikoolis võisid õpetajateks olla need, kes omasid teaduskraadi. Õppejõud ja üliõpilased olid seisuslikult võrdsed vaimuli...
omavoli vastu oli talupoegadel võimalus vastu hakata, mida näitavad ka mitmed ülestõusud, mille käigus võideldi XI ja XII sajandil välja olukorra paranemine. Näiteks vana Foix krahv ise Mountaillou külas julgustas talupoegi keelduma kümnisest ja üritanud iga hinna eest vastu hakata kirikule ja Prantsuse kuninga aktsioonidele. (Le Roi Ladurie, 1975). Sellised suured ülestõusud olid näiteks jacquerie 1358 aastal Prantsusmaal ja 1381 aastal Inglismaal, kus talupoegade mäss senjööride vastu tõusis nii suureks, et see võis ületada maakonna piire (Le Goff, 1996). Kuid nagu Le Goff ütleb, siis veel alles XIII sajandil arvasid paljud isandad, et talupoegade ainsaks omandiks on nende alasti keha. Talupojad kartsid ka kõrgemate seisuste, näiteks vaimulike hirme eriti seda, mis nende hirmudest sündis. Kas mitte vaimulikud oma hirmus Musta Surma ees ei otsinud süüdlasi juutide
Ülikoolis pidi olema traditsiooniliselt 4 teaduskonda: usuteadus, arstitadus, õigusteadus ja kunstide teaduskond. Õpiti ladina keeles. Õpiti 7 vabat kunsti: grammatika, retoorika,dialektika,aritmeetika,geomeetria,astronoomia ja muusika. Ülikoolid olid olemuselt õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendused. Õppetöö ja suhtlus käis ladina keeles. Ülevaade Euroopa ajaloost hiliskeskajal 1347-1349 Katk, 1/3 elanike sureb. 1358 zakerii. Itaalia linnad arenesid edasi, tekkisid kapitalistlikud ettevõtted. Inglismaal tungisid ülestõusnud 1381. aastal kohuni Londonisse, kus nende juht Wat Tyler kuninga käsul sõnamurdkliklult tapeti. 1337-1453 saja aastane sõda.Konflikt Inglise ja Prantsuse dünastiate vahel oli alanud juba XII sajandil. mil Inglise kuningad said abielude kaudu suure osa Prantsusmaast oma võimusesse. Sõda ise toimus kahe suure lainena, mil Inglased katsusid Prantsusmaad vallutada. Nende edu
enese vastu tunnistusi anda, samuti võib ta jätta avalikuks toomata faktid, mis võiksid tõendada tema süüd, siis ketserluse asjades selline kohustus eksisteerib"18 16 H. Ch. Lea. The Inquisition in the Spanish Dependencies. New York, 1908 17 J.Grigulevits. Op.cit. lk. 117-119 18 N.Eymeric. Le Manuel del Inquisiteurs à l'usage des Inquisitions d'Espagne et de Portugal. On abrigé de l'ouvrage intitulé: Directorium inquisitorium, composé vers 1358 par Nicolás Etmeric. Lisbonne, 1762, lk. 34 9 Inkvisiitor valmistas ennast ülekuulamisest väga hästi ette, tutvudes tema elulooga ja otsis sealt välja lõike, mida saaks süüdistatava vastu ära kasutada. Selliseid lõike, millega ohvrit murda ja panna teda ketserlust üles tunnistama. Muidugi kinnitasid enamus ketserluses süüdistatavad, et on süütud ja katolikule kirikule ustavad. Sellesse suhtusid inkvisiitorid
Keskaeg religiooniks katoliiklus ja ja ühiskondlik korraldus põhineb feodalismil. 5. 11. sajand varakeskaeg : * Ida-Rooma domineerimine, * feodaalkorra ja Frangi riigi kujunemine Lääne-Euroopas, * roomakatoliku kiriku tugevnemineme, * valitseb naturaalmajandus, * perioodi lõpul algab linnade kujunemine, * feodaalne killustatus * pööratus enesesse, maailmalõpuootus, usaldus kiriku vastu * ainsaks teadmiste säilitajaks olid mungad ja kloostriraamatukogud Varakeskajal jätkusid mõned hilisantiigis alanud suundumused : rahvastiku vähenemine, linnastumise hääbumine ja barbarite sissetungid euroopasse. 11. 14. sajandi lõpp kõrgkeskaeg: * tekkis Püha Rooma keisririik, * ristisõjad Euroopas, * linnakultuuri kujunemine, rahvaarvu kasv * kiriku ja kloostite ümberkorraldaminne ja keskendamine * valitseb feodaalne korraldus, * kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus * areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad * tsunftikäsitöö õi...
Hiina 3500 eKr Usundid: Taoism, konfutsianism ja budism. Taoism õpetus maailma kulgemisest ja sellest avalduvast väest. Konfutsianism õpetus inimese ja ühiskonna harmooniast ja selle saavutamisest. · Esimesed linnad tekivad 3500 a eKr. · Hiinlased leiutasid paberi, püssirohu, portselani, kirja trükikunsti, tindi jms. · Hieroglüüfkiri (2000 märki) arenes välja piltkirjast. · Hiina sai nime Qini dünastia järgi. · Hiina kunsti ja kultuuriõitseaeg oli Hani dünastia ajal. · Kultuuris ja kunstis austatakse väga traditsioone. · 10 000 Zifengi entsüklopeediat · Tangi dünastia naised riigiametites, tarbekunsti õitseaeg. Arhitektuur SUUR HIINA MÜÜR Kiviehitis, mida ehitati 3. saj eKr 15. saj Rajati põhjapiiri kaitseks rändhõimude sissetungi eest. Mõõtmed: 3460 km pikk (alguses 5000 km); 8-16 m kõrge; 6-15m lai Vahitornid ja kantsid iga 3000m järel. Müüri pealt kulgeb tee. Väravad. Ehitatud sav...
Preemia Summa Tulumaks Saada 2570,0 16454,0 2960 13494 2310,1 16710,1 3016 13694 2627,8 12509,8 2092 10418 2743,3 13273,3 2260 11013 2598,9 21498,9 4070 17429 2454,5 12654,5 2124 10531 2570,0 28024,0 5505 22519 2584,5 28181,5 5540 22642 2627,8 24038,8 4629 19410 2685,5 10434,5 1636 8799 2786,6 9170,6 1358 7813 2642,2 19247,2 3574 15673 1761,5 19207,5 3566 15642 2570,0 14674,0 2568 12106 2411,2 19946,2 3728 16218 2598,9 16638,9 3001 13638 2656,7 22186,7 4221 17966 2252,4 12860,4 2169 10691 1775,9 21209,9 4006 17204 2772,2 16236,2 2912 13324 50000 355157 64934,54 290222,5 2500 17758 3247 14511
hetkega on tervest inimesest saanud lamaja haige. Seljaaju kahjustuse juhtumite arv maailmas eristav 10,4 kuni 83-ni ühe miljoni elanikke kohta aasta jooksul. Üks kolmandik nendest on tetrapleegiaga patsiendid. Äge faasi elujäänute arv on 10,5 ühe miljoni kohta. (Jaansen, Nene jt 2011; 2) Euroopa riikides on seljaaju kahjustuse esinemissageduseks 10,4 kuni 29,7 uut juhtu ühe miljoni inimese kohta aastas (Wyndale jt 2006; 525-526) Eestis oli 2008. aastal 1358 vigastussurma, mis moodustas 8% kõikidest selle aasta surmajuhtudest. (Lai, Köhler, Rooväli jt 2009; 1) Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega paistab Eesti silma suure vigastussurrmusega oleme oma näitajatelt kolmandal kohal ning meist eespool asuvad vaid Leedu ja Läti. Vigastused on oluline rahvatervise probleem. (Lai, Köhler, Rooväli jt 2009;9)Vigastused on oluline rahvatervise probleem. Haapsalu Neuroloogikuses Rehabilitatsioonikeskuses raviti 2004-2008 aastatel 225
22. LINNAD. VALITSEMINE JA MAJANDUS. Linnaelu areng. 13. sajandil tekkisid käsitöö- ja kaubanduslinnad, mille asukoha määras peamiselt soodne paiknemine. Tähtsamateks piirkondadeks olid Madalmaad ja Põhja-Itaalia. Suurimad keskused saja tuhande elanikuga olid Veneetsia, Firenze ja Pariis, kuid enamik linnu oli siiski 5000-10 000 inimest. Linna sisekorraldus ja valitsusviis. Linna eesotsas oli kogukond rikastest kaupmeestest e patriitsidest. Linnanõukogu ehk raad valis end ise. Ametite järgi jaotuti korporatiivsetesse ühingutesse gildidesse ja tsunftidesse. Korporatiivsetesse ühingutesse mittekuuluvad vaesed linnaelanikud jäid kodanike hulgast välja, sest kõikjal oli kodakondsus privileeg. Tüüpilises linnas valitsesid vähesed patriitsiperekonnad. Linn ja senjöör. Kogu maa kuulus maaisandatele, kes väljastasid linnas õigusi ja kohustusi, andes ka linnale linnaõiguse (seadustiku, mille alusel linn oma elu korraldas). Aasta linnas end peitn...
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
Võeti vastu suur Märtsidonants-> valitsejale lubati toetusrahasid, aga nende kogumine ja kulutamine pidi toimuma generaalstaatide kontrolli all. Lepiti kokku, et edaspidi tulevad generaalstaadid kokku 3x aatas. Generaalstaadid soovisid muuta kuninga nõukodu ja teisi valitsuse asutusi. Generaalstaatides oli tähtis roll rikkal Pariisi kalevikaupmehel Etienne Marchelil. Valitsus ei tahtnud arvestada generaalstaatide nõudmistega ja 1358 puhkesid Pariisis uued rahutused. JAQUERIE- 1358 algas Pariisis ülestõus. Selle juhiks oli rikas kalevikaupmees Etienne Marcel. Ülestõusmised vallutasid kuningalossi ja troonipärijal õnnestus vaevu eluga pääseda. Samal ajal algas maal talurahvaülestõus, mis on tuntud kui žakerii. (Jaques kutsuti prantsuse talupoegasid). Talupojad rüüstasid mõistaid, tapsid feodaale ja põletasid dokumente, kus nende koormised kirjas. Kuid ühtset ja tugevat sõjaväge neil ei kujunenud. Saumuti jäid nõrgaks sidemed Pariisi ülestõusnutega
Põhjused: · Prantsusmaa troonipärimise küsimus (Inglismaa kuningas tahtis trooni) · Flanrdia küsimus Tähtsaim lahing toimus 1346. aastal Crécy lahing, kus kasutati esmakordselt tulirelvi. Nüüd kasvas rüütliväe asemel jalaväe tähtsus, tekkis palgasõjavägi. 1348-1349. aastatel levis Euroopas Must surm Sõjas osutus otsustavaks pöördeks talutüdruk Janne d' Arc'i ilmumine, kes äratas prantslastes rahvusliku ühtekuuluvustunde. 1358. Pariisi ülestõus (zakerii) 1381. Wat Tyleri juhtimisel sooritasid inglismaa talupojad ülestõusu Sõja võitis Prantsusmaa. Pärast saja-aastast sõda puhkes Inglismaal Rooside sõda (1455 1485). Sõja võitis punase roosi esindaja Henry VII Tudor algas Tudorite dünastia, millega pandi alus absolutistlikule monarhiale. Ristisõjad Põhjused: · Rooma paavst ja katoliku kirik tahtsid laiendada oma mõjuvõimu itta · Rooma paavst tahtis vabastada ristiusu pühad paigad
w 1024 352 1072 352 0 w 1072 336 1040 336 0 w 1040 336 1040 528 0 w 1184 528 1152 528 0 w 1152 528 1152 576 0 w 1152 576 1248 576 0 w 1040 528 1152 528 0 w 1232 448 1296 448 0 w 1296 448 1296 464 0 w 1296 464 1328 464 0 w 1296 512 1296 480 0 w 1296 480 1328 480 0 w 1296 592 1312 592 0 w 1312 592 1312 496 0 w 1312 496 1328 496 0 w 1232 512 1296 512 0 w 1376 480 1440 480 0 w 1440 480 1440 736 0 w 1440 736 1376 736 0 w 1376 736 1376 784 0 x 1165 -134 1358 -131 4 30 00:sF0sqsAspsB x 1168 -93 1353 -90 4 30 01:sF1sqsshlsA x 1166 -54 1391 -51 4 30 10:sF2sqsxorsA,sB x 1166 -16 1366 -13 4 30 11:sF3sqsAsorsB x 931 433 1010 436 4 32 AspsB g 1232 960 1232 944 0 w 464 960 464 784 0 w 464 784 464 208 0 w 464 208 656 208 0 w 640 240 480 240 0 w 720 960 720 816 0 w 720 816 480 816 0 w 480 816 480 240 0 w 976 960 976 800 0 w 976 800 496 800 0 w 496 800 496 256 0 w 496 256 720 256 0 w 720 192 720 256 0 x 516 523 587 526 4 32 shlsA
VARAKESKAEG (476 – 1054) Suur rahvasterändamine algas 370-ndatel hunnide liikumisega Ida-Euroopasse ning purustasid gootide väe, mis omakorda pani viimased liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. 410 rüüstasid läänegoodid Alarichi juhtimisel Rooma ning lõid territooriumi Hispaanias. Vandaalide terr. sai Põhja-Aafrika.Lääne-Rooma kontroll provintside üle lakkas. Hunnide impeeriumi rajas Attila, kes terroriseeris kogu Euroopat sõdides kõikjal kõigiga. 476 tõukas Odoaker viimase Lääne-Rooma keisri võimult.480ndatel vallutasid frankid Chlodovechi juhtimisel Gallia ning võtsid vastu ristiusu. 5. saj. lõpul tungisid Itaaliasse idagoodid Theoderichi juhtimisel. 5. saj. lõpuks oli Rooma riik desintegreerunud. Keisririik püsis nime poolest...
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
truudusvanne vanaajal seda ei toimunud, püüti saada jõuga võimule. Teise inimese tapmist peeti autuks. Elukohti kindlustati (tekkisin linnused), et ennast ja oma lähikondlasi kaitsta. Abielu eesmärk oli rohkem sõlmida perekondade vahel liite, kui lasta armunutel koos elada. HIliskeskaeg 1347-1349 katku 1. kõrgaeg Lõuna- ja Kesk-Euroopas. Pariisis sureb kuni ¾ linna elanikest. Talupoegade rahutused maksude tõstmise tõttu: 1358 Zakerii ülestõus, 1381 Wat Tyleri ülestõus. 1337-1453 saja-aastane sõda Prantsusmaa ja Inglismaa vahel. 1455-1485 rooside sõda. Valged ja punased roosid, atentaate on palju, mõlemad perekonnad 1485. aastaks rüüstatud, võimule tuleb hoopis Lancasterite perekonna kauge sugulane Henry VII Tudor 1453 sõda lõpeb Prantsusmaa võiduga 15. saj. lõpuks oli nii Prantsusmaal kui Inglismaal kehtestatud tugev kesvõim,
· Info. Sissejuhatus. Keskaeg (13-15 sajand) · Renessansi ja barokiajastu kirjandus (16-17 sajand) · Valgustusaja ja klassitsismi kirjandus (18. sajand) · Romantism ja sajandivahetuse kirjandus (19. sajand) · Sajandialguse kirjanikud, ungari avangard ja ajakiri Nyugat ja selle esindajad I (20 sajandi esimene pool) · Ajakirja Nyugati esindajad II (20. sajandi esimene pool) · Ungari kirjandus pärast II maailmasõda: Proosa- ja draamakirjanikud · Ungari kirjandus pärast II maailmasõda: Luuletajad · Ungari kirjanikud väljaspool Ungari piire, Transilvaania ungari kirjanduse esindajad. Kaasaegne ungari kirjandus. Kirjandusvoolud : · keskaeg 13-15. saj. · renessanss 16-17. saj. · barokk 16-17. saj. · valgustus (klassitsism) 18. saj. · romantism 19. saj. · modernism 20. saj. algus · postmodernism 20-21. saj. 13-15 sajand KESKAEG ungari keele ja kirjanduse esimesed mälestised...
Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (XI-XIII saj.) 1. Tehnoloogia areng ja rahvastiku kasv. a. Tööviljakuse kasv põllumajanduses tänu uuele tehnoloogiale: · Raske ratasader kündis paksu ja viljaka mullakihi. · Härja asemel kiirema hobuse kasutamine. · Üleminek kolmeviljasüsteemile suurendades külvipinda 2/3-le. b. Rahvastiku kahekordistus: · X saj. 40 milj. · XIII saj. lõpul 70 milj. 2. Linnade teke ja kaubanduse areng. a. Linn kui käsitöö ja kaubanduskeskus: · Rahvastiku kasv soodustas linnade teket ja arengut. · Linnastunumad piirkonnad olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. b. Linnade mõju ühiskonnale: · Linnad taotlesid sõltumatust feodaalidest, olles selle nimel valmis ka sõdima. · Linnaelanikkond sai arvestatavaks jõuks rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. · Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele, soodustade...
SISSEJUHATUS Otsustasin oma referaadi uurimisobjektiks valida vaarao Tutanhamoni. Minu tööst võib leida palju uut ja huvitavat, eriti nende jaoks, kes teavad Tutanhamonist vaid niipalju, et ta olevat surnud väga noorelt ja et tema haud oli selle sajandi üks rikkalikemaid leide. Need on teemad, mida on käsitletud igapäevases kirjanduses ja dokumentaalfilmides, mis teatavasti satuvad tavainimese kätte kergemini kui vastava ala teaduslikud teosed. Seda referaati oli väga huvitav teha, kuid minu pettumuseks ei leidunud vaarao isikliku elu kohta just eriti palju informatsiooni. Põhjuseks oli kindlasti see, et vaarao suri väga noorelt ja ei jõudnud suuri tegusi teha. Kogu kahesaja aasta jooksul, mille vältel on olnud olemas arheoloogia, ei saanud ükski arheoloogiline avastus nii laialdaselt tuntuks kui Tutanhamoni hauakambri leidmine, see kujutas endast kõigi saavutuste kõrgpunkti. Samaaegselt on ta aga, kui püüda leida teaduse arengus dram...
(ülekaalus jälle 3. seisus). Võeti vastu suur Märtsiodonants valitsejale lubati toetusrahasid, aga nende kogumine ja kulutamine pidi toimuma generaalstaatide kontrolli all. Lepiti kokku, et edaspidi tulevad generaalstaadid kokku 3 korda aastas. Generaalstaadid soovisid muuta kuninga nõukogu ja teisi valitsuse asutusi. Generaalstaatides oli tähtis roll rikkal Pariisi kalevikaupmehel Étienne Marchel'il. Valitsus ei tahtnud arvestada generaalstaatide nõudmistega ja 1358 puhkesid Pariisis uued rahutused. Jacquerie 1358. aastal algas Pariisis ülestõus. Selle juhiks oli rikas kalevikaupmees Étienne Marcel. Ülestõusnud vallutasid kuningalossi ja troonipärijal õnnestus vaevu eluga pääseda. Samal ajal algas maal talurahvaülestõus, mis on tuntud kui zakerii (zakkideks nimest Jaques kutsuti prantsuse talupoegi. Zakerii = zakkide sõda). Talupojad rüüstasid mõisaid, tapsid feodaale ja põletasid dokumente, kus nende koormised kirjas
Prantsusmaa vp 2 ms ajal ainuke okupeeritud suurriik. suurriikide puhul oluline riigi prestiiz. neil pidanuks olema 1ms kogemus, kus tehti taktikalisi vigu. Prantsusmaal levis ja tekkis mõiste "kollaboratsionism" - koostöö võõra võimuga. NSV esitas ultimaatumi Eestile ja Lätile 16. juuni ehk samal päeval kui SM vallutas Pariisi. SM ja NSVL olid liitlased Molotov-Ribb. pakt. Prantsusmaa kompartei toetas NSVL poliitikat, see võimaldas prantsusmaal rakendada kompartei vastaseid sanktsioone. sõja käigus Pr. kompartei 41. a kui toimus poolte vahetus, sai Pr. kompartei kõige suuremaks vastupanuliikumise organiseerijaks Euroopas. Sm armee poolel 2. ms sõdivate prantslaste koguarv oli suurem kui teadaolevas vastupanuliikumiste osalejate arv. 45. a. punaarmee poolt rünnatud reichtach.. põhikaitsjad olid prantslased. Prantsusmaa vabastamine toimus põhiliselt ameerika ja inglise vägedega. hiljem öeldi, et prantsusmaa kommunistid vabastasid pariisi...
-le. Standardsed väärtused on st = 0,25; 0,40; 0,60; Ümberarvutuse käik on 0,33 Pe , st = Pv = 1,425 = 1,294 kW. st 0,40 Vaheajalise töö mootorite kataloogist tuleb valida mootor, mis = 0,4 juures oleks võimsusega Pn ,v 1,294 kW. Seega sobib mootor 4AC80A4, Pn = 1,3 kW, = 0,4, sn = 9,5%, nn = 1358, In = 3,5 A, n = 68,5, cos n = 0,85. Kui tegelik töötamiskestus on lähedane mingile standardsele töötamiskestusele, st, siis saab mootori valida kohe, võimsust ümber arvutamata. Käesoleva ülesande lahendamiseks on ka teine võimalus, kui kasutame kestva talitluse mootorit (S1) vaheajalisel tööl. Siis on omakorda kaks võimsuse ümberarvutamise meetodit. 1) Kasutame valemit PS 1 = Pv = 1,425 0,33 = 0,819 kW. Valime kestva töö mootori
Kristlus ristiusk, lähtub Jeesus Kristusest, sõnastatud uues Testamendis ja seda kannab maailmas edasi kirik. Merovingid frangi riigi kuningadünastia, valitsesid 482-751 Islam muhamedi rajatud, monoteismil põhinev maailmausund Karolingid Frangi riigi valitsejadünastia, valitsesid Saksamaal, Inglismaal ja Itaalias, 10 sajandil Kirillitsa slaavi kirja enim levinud vorm Romaani stiil esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil, määrava tähtsusega oli kloostrikultuur. Tugines karolingidele, rooma ja islami kunstile Kapetingid Prantsuse kuningadünastia, , nimi pärines Hugues Capet´st Feodalism keskaegne hierarhiline ühiskonnakord, kus valitsejad ja suurfeodaalid andsid oma vasallidele kasutamiseks maavaldusi lääne Feodaalne killustatus olukord riigis, kus keskvõim on nõrk, vasallid aga iseseisvad. Tavaliselt kaasuvad sisesõjad, mis nõrgestavad riigi üldist kaitsevõimet. Basileus - Vana-Kreekas maakonna juhtija, hiljem kunin...
seisus). Võeti vastu suur Märtsiodonants valitsejale lubati toetusrahasid, aga nende kogumine ja kulutamine pidi toimuma generaalstaatide kontrolli all. Lepiti kokku, et edaspidi tulevad generaalstaadid kokku 3 korda aastas. Generaalstaadid soovisid muuta kuninga nõukogu ja teisi valitsuse asutusi. Generaalstaatides oli tähtis roll rikkal Pariisi kalevikaupmehel Étienne Marchel'il. Valitsus ei tahtnud arvestada generaalstaatide nõudmistega ja 1358 puhkesid Pariisis uued rahutused. Jacquerie 1358. aastal algas Pariisis ülestõus. Selle juhiks oli rikas kalevikaupmees Étienne Marcel. Ülestõusnud vallutasid kuningalossi ja troonipärijal õnnestus vaevu eluga pääseda. Samal ajal algas maal talurahvaülestõus, mis on tuntud kui zakerii (zakkideks nimest Jaques kutsuti prantsuse talupoegi. Zakerii = zakkide sõda). Talupojad rüüstasid mõisaid, tapsid feodaale ja põletasid dokumente, kus nende koormised kirjas
1. Kes oli Tutanhamon? Tutanhamon oli Egiptuse 18. dnastia vaarao, kes valitses umbes 1333-1325 e. Kr. (mningatel andmetel 1358-1349 e. Kr.). Tema naiseks oli Anches-en-paton, kes sndis Ehnatoni (oma isa) valitsemise kaheksandal aastal ja oli abielludes vaid heksa-aastane. Lapseohtu vaaraonaine pidi oma liigvarase abiellumise eest kallilt maksma. Ta elas le kaks nurisnnitust ja pakiliselt nutud meessoost jreltulija jigi sndimata. Tutanhamoni thtsaim tegu oli oma ia poolt kehtestatud monoteistlikust pikesekummardamisest loobumine. Selle otsuse tulemusel pidi uus residents Tell el Amarnas loovutama oma koha vanale residentsilinnale Teebale. Mrkimaks oma truudust Teeba linnajumalale Amonile muutis vaarao oma nime Tutanhatonist Tutanhamoniks. Ning oma noort naist ei kutsunud ta enam Anches-en-patoniks, vaid Anches-en-Amoniks. Nii kummaline kui see ka ei ole, kuid Tutanhamon oli thtsusetu valitseja ja peavigastuse tagajrjel tekkinud ajuve...
1. Sissejuhatus keskaega (mõiste, piirid, tunnused, perioodid) Mõiste "Keskaeg" võeti kasutusele 15.saj. Sellega tulid välja Itaalia humanistid. Seda perioodi mõistsid nad kui antiigi ja antiigi taassünni (renessanss) vahelist aega ehk keskmist aega. Keskaegsete humanistide arvates oli see selline aeg, kus ei toimunud mitte midagi. Keskaeg oli eelkõige Lääne-Euroopas. Mujal toimus areng teistmoodi ja kõiki neid sündmusi, mis Euroopas toimusid, mujal piirkondades ei pruukinud olla. Keskaeg on ajavahemik antiik- ja uusaaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile ja üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurilt rahvuslikele kultuuridele. Piirid Keskaega saab piiritleda ajaliselt ja ruumiliselt. Ajaliselt saab seda erinevalt dateerida. Enamasti märgitakse keskaja alguseks 476 ehk Lääne-Rooma keisririigi lagunemine/viimase keisri võimult kukutamine, kuid lõpudaatumid on vaieldavad. Osad nimetavad keskaja lõpuks ...
Veel hävitas ta Templiordu liikmed, saades endale nende varanduse ja suurendades riigikassat. Philippe IV sureb ilma järeltulijateta ning riigis läheb lahti võitlus trooni pärast, mis vallandab saja aastase sõja, mille käigus saab troonile Valois´de dünastia. Saja aastane sõda oli prantslastele väga raske, sest neid tabas katkuepideemia ehk must surm. Samuti olid nad kaotamas Inglismaale. Kuna sõda nõudis kulutusi pandi linnakodanikele peale uusi makse. Selle tõttu puhkes 1358. Aastal Pariisis ülestõus, kus linnakodanikud haarasid võimu kogu linnas. Seda ülestõusu hakati kutsuma zakeriiks. Prantslaste seisukord sõjas inglastega oli täbar, kuid neid päästis Jeanne d´Arc, kelle juhtimisel suudeti võita saja aastane sõda. Kuigi Prantsusmaa võitis saja aastase sõja, oli maa laostunud ja hertsog Charles Südi võitles kuningas Louis XI vastu. Lõpuks suutis siiski kuningas tänu oma liitlastele Charles Südi võita ning ta sai hakata tegema
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
1. Millised on John (Desmond) Bernali käsitluse kohaselt teaduse arengu põhietapid? Teaduse arengus eristab John Bernal nelja suurimat etappi: 1. Vanaaja teadus, mille kolleteks olid Babüloonia, Egiptus, India. Sellel etapil loeti peamiseks ülesandeks koguda teadmisi maailma seletamiseks. Teadmised tööriistadest, tule kasutamisest, loomadest, taimedes, suguharu rituaalidest ja müütidest. Esmajoones olid need teadmised praktilist laadi. Üheks teaduse tekkimise eelduseks võib kindlasti lugeda ka mütoloogiat, millega esmakordselt püüti konstrueerida terviklikku ettekujutust inimest ümbritsevast tegelikkusest. Teaduse formeerumisel oli omakorda eelduseks nende mütoloogiliste/religioossete arusaamade ja süsteemide kriitika ning lammutamine. Teaduse tekkimiseks oli vaja ka teatud sotsiaalseid tingimusi: piisavalt kõrget tootmise ja tootmissuhete arengutaset, mis lõi võimaluse vaimse töö eraldumiseks füüsilisest tööst. 2. Antiikmaailma teadus,...
Ajaloo põhiperioodid (16.10.07) Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused. Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele. Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat: 1) Karl Martell Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korr...
405 587 Genevicius Aurelijus Leedu 03:24:56 M35 494 334 Girstautas Donatas Leedu 03:30:28 M35 1913 998 Goldbergs Andis Läti 04:46:34 M35 1473 2388 Gorba Deniss Läti 04:19:06 M35 132 288 Griaznovas Ricardas Leedu 03:05:28 M35 55 129 Gristsenko Andrei Tallinn 02:55:37 M35 1574 1519 Gross Neeme Järvamaa 04:24:25 M35 806 1358 Gubkin Vladimir Venemaa 03:46:35 M35 1398 2802 Haava Henno Tartu 04:14:49 M35 1637 1522 Haavik Mart Harju 04:28:12 M35 1771 1704 Haljaste Härmo Tartu 04:35:25 M35 Oksana Perova 13.11.2009 1340 717 Hang Asse Tallinn 04:11:58 M35
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultraviole...
ülestõus (1357-58) ja Jacquerie Dofään Charles ja Generaalstaatide reform. Dofään Charles kutsus kokku generaalstaadid, kes nõudsid 4 piiskopist, 12 aadlikust ja 12 linnakodanikust koosneva valitava nõukogu moodustamist kuninga juurde ning kontrolli maksude laekumise ja rahavääringute üle. Dofään nõustus. Dofään Charles sai 1364 Prantsusmaa kuningaks Charles V-na. 1369 alustas ta taas sõda Inglismaaga ja vallutas varem kaotatud alad tagasi Jacquerie suur talupoegade ülestõus 1358. Talupojad mässasid aadlike omavoli, kõrgete maksude ja pikaaegse sõja vastu. Väikesest konfliktis alanud mäss levis kulutulena üle Prantsusmaa. Mässu surus maha Pariisi kaptenkindral Navarra kuningas Charles II (mitte dofään Charles) 1360 Prantsuse-Inglise rahu. Edward III loobus Prantsuse trooninõudest ja sai ilma vasallivandeta endale ühe neljandiku Prantsusmaa territooriumist. Charles VI (sünd 1368, valitses 1380-1422)Sõda jätkus. 1389 tegi Inglismaaga rahu.
Valga Esimene Mai 87 22 130 273 429 4142 1718 Valga Hellenurme 87 18 93 176 528 3598 1661 Valga Hummuli NS 87 20 132 266 981 3591 3056 Valga Kaagjärve 87 13 39 260 550 3108 2020 Valga Karula 87 16 60 224 635 3270 1612 Valga Keeni 87 19 72 235 675 3800 2237 Valga Kommunist 87 19 126 163 609 3304 1358 Valga Laatre 87 20 133 250 1243 4231 3025 Valga Ljahhovi nim 87 24 148 267 1050 3434 3198 Valga Otepää 87 14 171 259 452 3237 1307 Valga Puka 87 19 73 214 616 4064 1724 Valga Sangaste 87 18 108 162 565 3588 1555 Valga Taagepera 87 15 100 236 713 3934 1252 Valga Trva 87 19 140 205 855 3800 2805
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
