tsölibaat ja kloostrid likvideerite, jäeti alles sellised katoliikluse jooned, nagu ei keelatud erksavärvilisi riideid ega ehteid ning lõbustusi pühapäevadel. Selles suhtes on anglikaani kirik õnnelikum katoliiklusest, et lisaks katoliikluse toredatele kommetele, olid kõik protestantlikud muutused ka põhiliselt vabamad kui näiteks kalvinismi muutused. Seni toodud näidete põhjal tundub mulle, et katoliiklased on õnnelikumad kui protestandid. Seda võib muidugi vaadata veel paljudest teistest seisukohtades ning seeläbi ka vastupidisele arvamusele jõuda. Minu arvates on kõige õnnetumad inimesed kalvinistid, sest nende elus on kõik vähegi lõbus keelatud. Protestantidest on kõige õnnelikumad inimesed luterlased, kes küll loobusid paljudest kirikupühadest ning kiriku välisest hiigusest, kuid siiski tegid jumalateenistuse oma rahvale arusaadavaks ja keelustasid induligentside müügi.
Ususõjad 16. sajandil muutus protestantide ja katoliiklaste vastasseis kriitiliseks. Usuliste erimeelsuste tõttu peeti Euroopas kokku 8 sõda mis mõjutasid tugevalt riikide ja rahvaste omavahelisi suhteid. Katoliikluse vankumatuks kaitsjaks oli Hispaania kuningas Felipe II, kes oli tol ajal Euroopa mõjukaim valitseja. Vaatamata jäigale majandus ja religioonipoliitikale, tõstsid 1560datel aastatel mässu Hispaania võimu all olevad protestantlikud riigid. Aja jooksul saavutasid need riigid iseseisvuse ning kultuurilise ja majandusliku õitsengu nende seas ka Holland. 16. sajandi teisel poolel lahvatasid protestantide ja katoliiklaste konfliktid Inglismaal ja Prantsusmaal. Inglise kuningriiki juhtis kuninganna Mary Tudor, kes soovis riiki tagasi katoliiklusesse pöörata, kuid see ei õnnestunud. Kuninganna Elisabeth I valitsusajal kinnistati lõplikult anglikaani kiriku positsioon. Prantsusmaal pu...
Jesuiitide ordu- vastureformatsiooni ajal 1540 aastal rajatud katoliiklik mungaordu Vastureformatsioon-katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu Puritaanid- range usulise elukorraldusega protestantliku usulahuliikmed inglismaal hugenotid-prantsuse kalvinistid Göösid- hispaania ülemvõimu vastu ülestõusnud madalmaades 16. Saj kalvinism- johann calvini rajatud protestantlik usuvool Protestandid- luteri usu pooldajad, reformatsiooniga kaasaläinud Pärtliöö- 1572 pariisis puhkenud verised tapatalgud mille käigus tapeti kuni 10000 hugenotti Mereteeavastamine Indiasse 20. Mai 1498 reformatsioonialgus Saksamaal -31. Okt 1517 Ameerika avastamine Kolumbuse poolt 12. Okt 1492 Kolumbus-meresõitja kes avastas ameerika Ulrich Zwingli-alustas lutheriga samal ajal usupuhastust Ignatius Loyola-jesuiitide ordu rajaja Amerigo Vespucci-itaalia geograaf, tema järgi sai ameerika manner
Hakkas võitlema nii katoliiklaste kui ka kalvinistide (puritaanide) vastu. Tema ajal rajati esimene koloonia Põhja-Ameerikasse nime Virginia (Neitsimaa). Maailmakirjanduses kirjutas Elisabethi ajastul W. Shakespeare. HUGENOTTIDE SÕJAD PRANTSUSMAAL · Reformatsioon levis Prantsusmaal enamasti kalvinismina. Neid kutsuti hugenottideks 1562.a. algasid Hugenottide sõjad (hugenottide ja katoliiklaste vahel). · Bourbonid protestandid Guise'id katoliiklased Valois'd laveerisid kahe poole vahel · Alguses oli hugenottidel edu: 1) võisid kogu riigis jumalateenistust pidada. 2) võisid olla riigiametites 3) neil oli 4 kindluslinna. · 24.08.1572 PÄRTLIÖÖ Pariisis puhkesid verised tapatalgud: kõik kätte saadud protestandid hukati. Järgnevatel päevadel langes ~10 000 hugenotti.
inimesed uskunud tuhandeid aastaid uskunud kõikvõimsatesse olenditesse-jumalad religioon - usund judaism kristlus-katolikus,õigeusklus,protestantism hinduism budism islam e. muhameedlus loodususundid KRISTLUS - kristlus on ristiusk, mille rajajaks peetakse JEESUS KRISTUST - Kristus on jumala poeg - Piibel on püha raamat , mille abil on edasi antud jumala sõnum - tekkis u. 2000 a tagasi - kõige levinum maailmausund - kristlasi on kokku u. 2 miljardit - jagunevad: katoliiklasedmp,protestandid,õigeusklikud ÕIGEUSK - vene õigeusk ja kreeka õigeusk - venemaal levis kreeklastest munkade kaudu - venemaal segunes õpetuss kohalike paganlike kommetega - eesti usklikest on neljandik õigeusklikud KATOLIKU USK - kirikut juhib PAAVST - Ta on ka Vatikani riigipea - Praegu on paavstiks BeneDictus XVI - Eestis on katoliku kiriku usu juhiks piiskop philippe jourdan rooma protestandid? paavst? PROTSETANTLUS -protestandid eitavad paavstivõimu -protenstanlusel on mitu haru
mille mõju on tunda ka tänapäeval. See oli territoriaalne konflikt, mitte religioosne. Selle südames on kaks vastastikku välistavad nägemust rahvusliku identiteedist ja kuuluvusest. TEKKE PÕHJUSED Piirkonna probleemide põhjused ulatuvad sajandite tagusesse Iirimaa Anglo-Normani sekkumisesse 1167. aastal, kui Inglismaa esmakordselt selle piirkonna vallutas. Üheks peamiseks probleemiks oli Põhja-Iirimaa poliitiline kuuluvus. Unionistid/lojalistid, kes on peamiselt protestandid ja inglased, soovisid Põhja-Iirimaa jäämist Suurbritannia koosseisu, samas kui Iiri rahvuslased/vabariiklased, kes on peamiselt katoliiklased ja iirlased, soovisid Suurbritannia koosseisust lahkumist, et ühendada Põhja-Iirimaa Iirimaaga. Teiseks peamiseks probleemiks olid kogukondade omavahelised suhted. Protestantidest inglased diskrimineerisid katoliiklastest iirlasi ning neid tohtis arreteerida ilma määruseta ja
oma piiratud materiaalseid ja inimressursse. Tema oli kuningas, kes tegi Rootsist Euroopa suurriigi, tuginedes eelkõige distsiplineeritud ja ettevalmistatud sõjaväele. 17. saj. alguses oli Euroopa haaratud igasugustest kriisidest ( maj. , sotsiaalsed, poliitilised, usulised) need kriisid elasid ennast välja 30-aastases sõjas, mis tegelt oli mitu sõda. Need toimusid enamasti Saksamaa alal. Esialgu olid peavastasteks katoliiklased ja protestandid. - Tsehhi sõda : Protestandid vs katoliiklik Saksa-Rooma keiser. Protestandid võitsid. - Taani sõda: Võitlus mõjuvõimu pärast Läänemere rannikul.See sõda kasvas üleeuroopaliseks - Rootsi sõda kui Rootsi sõtta astus, kaldus võit protestantide poolele.Neil tugev armee. - Rootsi ja Prantsuse sõda Habsburgide vastu. Sõda oli muutunud puhtakujuliselt valitsevate dünastiate vaheliseks poliitiliseks sõjaks. 30-aastase sõja tagajärjed :
Kuidas olid luther seotud Wittenbergiga? Oli linn, kus ta avaldas oma saksakeelse piibli. 16. Kuidas oli Luther seotud Warthburgiga? Ta peitis end seal tagakiusajate eest. 17. Kuidas olid Luther seotud Wormsiga? Wormsi päevadel kuulutati ta väljaspool seadust olevaks. 18. Mida tähendab 1555. a sõlmitud Augsburgi usurahu? Mõlemad usud said võrdsed õigused. Alamatele valis usu valitseja. Kuidas on reformatsiooniga seotud Gent? Usupealinn, kus valitses kalvinism. 19. Protestandid on üldnimetus katoliku kiriku vastaste kohta, kes jagunesid kalvinistideks ja luterlasteks ning keda nimetati eri maadel erinevalt. 20. Kalvinistid on Sveitsi protestandid, kes lähtuvad Calvini õpetusest, mille kohaselt inimene peab tööd tegema ja kooliharidus on kohustuslik. Presbüterlased on kalvinistliku kiriku pooldaja Sotimaal. Puritaanid on kalvinistliku kiriku pooldaja Inglismaal. Hugenotid on kalvinistliku kiriku pooldaja Prantsusmaal.
*Johann Calvin - Zwingli õpetuse edasiarendaja, kalvinism - töö oli oluline, traditsioonid, kohusetruu, loobuma ilmalikest rõõmudest. Kalvinistid propageerisid lihtsat elu. *anglikaani kirik - jumalateenistus sarnanes väliselt katoliku kirikuga, õpetus oli protestantlik – missad olid inglise keelsed. Usuuuendusliikumine - katoliku kirik lõheneb, üks pool liitub luteri mõtetega, teine jääb samaks *Inkvisitsioon - kirikukohus Protestandid - pooldasid uusi uske Prantsusmaal - hugenotid, Inglismaal - puritaanid, šotimaal - presbüterlased Henry VIII - rajas anglikaani kiriku sp, et saada kiriku peaks. Anglikaani kirikus oli kuningas pea, tema määras kõrgemad vaimulikud. “Kelle võim, selle usk” - valitseja otsustas usu Madalmaades ususõjad, seal osalevad metsagöösid (maismaal vabadusvõitlejad) ja meregöösid (võitlesid merel hispaania laevastiku vastu, toetasid luterlust, olid protestandid)
MÕISTED Indulgents patukustutuskiri, müüdi paavsti nimel raha või kirikule osutatud teenete eest. Reformatsioon-usupuhastusliikumine. Martin Lutheri algatatud katoliku kiriku vastane usu-uuendusliikumine. Protestandid reformatsiooni käigus katoliku kirikust eraldunud usuvooluude pooldajad. Augsburgi usurahu Saksamaa ühiskond oli jagunenud usuküsimuses kahte leeri. 1555. aastal sõlmitud usurahu tähendas mõlemale leerile võrdsete õiguste tagamist. Luterlased protestandid, kes lähtuvad Martin Lutheri õpetusest. Kalvinistid protestandid, kes lähtuvad Jean Calvini õpetusest. Hugenotid kalvinistliku kiriku pooldajad Prantsusmaal. Puritaanid kalvinistliku kiriku pooldajad Inglismaal. Prsbüterlased kalvinistliku kiriku pooldajad Sotimaal. Anglikaani kirik reformatsiooni käigus rajatud kuningale alluv Inglise kirik, õpetus sisult oli sisult protestantlik; kirikukorraldus Inglismaal. Dogma lause, tunnistatakse vääramatu tõena
Kolmekümneaastane sõda Kolmekümneaastane sõda oli üks esimestest kui ka viimastest ususõdadest. Sõjas osalesid esmalt katoliiklased ja protestandid. Selle põhjuseks olid katoliiklaste ja protestanti võitlus oma iseseisvuse eest, suurriikide vahelised pinged ja usuvõitlused. Sõda hakkas aastal 1618 ning lõppes 30 aasta pärast ehk 1648 aastal. Sõda oli väga haarav. Aastal 1618 prahas kasvas suur pinge keisri ja böömi aadlike vahel. Katoliiklased tungisid Böömimaale ja algas sõda. Esimesel sõjapoolel olid edukad katoliiklased. Paljud protestandid põgenesid ära ja mõned asusid ka katoliiklikku usku, kartes karistusi saada.
Katoliku kiriku esindajad arvasid Lutheri ja tema reformide pooldajad Usu levik Levik Maailmas on üle 800 miljoni protestanti. Neist 260 miljonit Ameerikas, umbes 300 miljonit Aafrikas, 140 miljonit Aasias ja 100 miljonit Euroopas. Protestantide arv kasvab Aafrikas ,Aasias, Ladina- Ameerikas ja Okeaanias. Euroopas on see arv stabiilne või vähenev - 2012.aasta uuringus selgitati välja, et 12% euroopa elanikest on protestandid. Eestis on protestante umbes 600 000. Kultuur. Kuigi reformatsioon on usuline liikumine on siiski tugev mõju ka teisel eluvaldkondadel : abielu ja perekond, haridus, humanitaar-ja loodusteadus, poliitiline ja sotsiaalne kord majanduses ja kultuuris. Protestantlikud kirikud on tagasi lükanud idee vallalisest preestriametis ja lubab vaimulikel abielluda. Alates 1950.st on naised sisenenud ministeeriumi ja on saanud
Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku toiming protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. Kiriku ühtsust üritati kindlustada nii, et tugevdati kiriku organisatsiooni - loodi Jesuiitide Ordu. RENESSANSS- antiikkultuuri taassünd HUMANISM-inimlik SÜÜFILIS-suguhaigus INDULGENTS-patulunastuskiri , maksa võis isegi kavatsetavate pattude eest. LUTHERI 95 TEESI-vaateid seletav tekst USUPUHASTUS-usutekstide puhastamine aja jooksul PROTESTANDID-reformeeritud kirikuesindajad VASTUREFORMATSIOON- kataoliku kiriku vastutegevus usupuhastusele. PURITAANID- inglise protestandid PREDESTINATSIOON jumalik ettemääratus KAUBANDUSMONOPOL ainuõigus kaubelda mingi piirkonnaga HUGENOTID Prantsuse kalvinistid
Filipiinid Filipiini Vabariik on saareriik, mis asub 7107 saarest koosneval saarestikul troopikas Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Euraasia mandrist. Filipiinide pealinn on Manila. Nende pindala on 300 000 km². Riigikeeled on filipiino ja inglise keel. Filipiinidel elab 88 570 000 (2007) inimest. Rahaühik on Peeso. Filipiinidel on presidentaalne vabariik. President on Benigno Aquino lll. Filipiinide usud: katoliiklased (83%) protestandid (9%) muslimid (5%) muud (3%) ehk 83% 9% 5% 3% katoliiklased prote.mus.m. Filipiinide lipp Filipiinide vapp Filipiinid Natuke Filipiinidest Filipiinide asendikaart
katoliku kiriku võitlust protestantismi vastu. Hugenottide sõjad (prantsuse kalvinistid) sõda käis kuninga lähisugulaste Bourbonide, õukonnas tegutsevate Guise'de ja kuningadünastia Valois'de, hugenottide ja katoliiklaste vahel. Bourbonid valitsesid Navarrat ja toetasid protestante, Guise'id toetasid katoliiklasi ja Valois'id laveerisid mõlema leeri vahel. Pärtliöö on 24. augustil 1572. aastal toimunud verised tapatalgud. Kõik kätte saadud protestandid hukati. Tapeti umbes 10 000 hugenotti, Navarra Henri jäi ellu, sest ütles protestantismist lahti. Henri III mõrvati, kuningaks sai Henri IV kes oli hugenott. Lõpuks astus katoliku usku. Ütles, et Pariis vajab missat. Nantes'i ediktiga kuulutati valitsevaks usuks katoliku usk, protestantidel lubati tegutseda, kuid mitte Pariisis ega kuningakojas. Kolmekümneaastane sõda põhjus: nõrk ja killustatud Saksamaa, mis ahvatles teisi vallutustele. Sõjas 2 poolt: Katoliiklased
parasvöötme sega- ja lehtmetsad Suuremad jõed: Reini, Maasi, Schelde, ühine delta Pinnamood tasane, 2/5 pindlast paikneb merepinnast madalamal Mereline kliima Maavarad: maagaas, nafta, kivisütt, kivisool ÜLDANDMED Pindala - 41, 543 km2 Rahvaarv - 16 730 632 inimest Pealinn - Amsterdam Pealinna elanike arv 1 ooo ooo inimest Suuremad linnad Amsterdam, Rotterdam, The Hague, Utrecht, Eindhoven Keel hollandi ja friisi keel Rahaühik euro, Usk - protestandid LIPP, VAPP Joonis 1. Hollandi lipp Joonis 2. Hollandi vapp RIIGI SÜMBOLID Joonis 3. Rahvusvaheline lind
Nimi Klass Kool 9.Mai 2009 · Eestis enamlevinud usundiks on kristlus · Protestandid · Katoliiklased · Ortodoksid Tavaliselt ühe torniga Risti kujuline Terava tipuga torn Altar asub üldjuhul kiriku idapoolses osas ning sissepääs läänes Piibel Koosneb 66 raamatust Uus- ja vana testament Vana 39 Uus 27 Jutustab inimese ja jumala suhetest Eestis on jumalaks Kristus Vanarahvas pidas oma jumalaks Taara- pitat ehk Taarat http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/piibel/piibel.php http://et
Kõrvaldasid kirikust ka mitmeid riituseelemente (orel, altarid, pühapildid, ristid, küünlad), säilitasid jutluse, palve ja laulu. Sallimatud katoliiklaste ja teisitimõtlejate vastu, kiusasid oma vastaseid (anabaptiste, antitrinitaare) taga. Calvini poolehoidjateks sai eeskätt vaesem rahvakiht ning kalvinism levis laialt üle Euroopa, kujunedes luterluse kõrval mõjukamaimaks protestantlikest liikumistest. Puritaanid,Inglise kalvinistid (pure = puhastama) range elukorraldusega protestandid, nende eesmärk oli puhastada protestantlik kirik katoliiklikust toredusest (toretsevad missad,kirikute luksus,pühakute kujude kummardamine).Puritaanide radikaalne tiib independendid (independent=iseseisev) nõudsid kogu kirikliku võimu üleandmist kogudusele. Nagu kõik protestandid eitasid puritaanid lõbu,kandsid lihtsaid musti rõivaid,pühendusid töötamisele ja ei kandnud parukat. Kuningas Charles I kiusas taga puritaane,mistõttu paljud neist lahkusid 17.saj. Uus-
Lisandus veel 1629 Protestantidest sakslased on sõda kaotamas suur näljahäda sajandi algul. Segaduste aja 15 aasta 1630 Sõtta astub Rootsi kuningas Gustav II Adolf ning jooksul pretendeeris Vene valitseja kohale 6 valitsejat: vallutab Põhja-Saksamaa 1598-1605 Boriss Godunov 1631 Tilly hävitab Magdeburgi linna 1605 Fjodor Borissovits (Fjodor II) 1631-1632 Protestandid saavutavad võidu Breitenfeldi 1605-1606 Dmitri (Vale-Dmitri I) ja Lützeni lahingus 1606-1610 Vassili Suiski (Vassili IV) 1634 Protestandid saavad Nördlingeni all lüüa. Krahv 1607-1610 Vale-Dmitri II (Vassili Suiski rivaal) Wallenstein tapetakse 1610-1613 Poola prints Wladislaw 1635 Protestantlikud sakslased sõlmivad rahu.
oliver cormwell-"looda jumala peale,aga hoia püssiroht kuiv"maa aadlik,kuulus puritaanide juurde, suri ootamatult 1685a,sõdurid olid varustatud ja maksti neile.jamesII-1685-1688püüdis taastada absolutlistliku korda ning katoliku usku,andis usuvabadust katoliiklastele ja puritaanidele. Ketserid- ristiusust taganenud inimene. Indulgents-patulunastuskiri. Reformatsioon-usupuhastus ehk katoliku kiriku puhastamine luksusest ja õpetuse lihtsustamine. Protestandid-reformatsiooni käigus katoliku kirikust eraldunud usuvoolude pooldaja. Saksa talupoegade sõda-1524-1526, ülestõus 100000 hukkunut 1555-sõlmiti Augsburgi usurahu. Dogma-lause mida tunnistatakse vääramatu tõena. Kalvinism-Jean Calvini rajatud usuvool levis Lääne- Euroopas. Presbüterlane-kalvinistliku kiriku pooldaja Sotimaal. Puritaan- kalvinistliku kiriku pooldaja Inglismaal. Hugenott- kalvinistliku kiriku pooldaja Prantsusmaal.
ÕUKOND • Kuningaloss versailles. • Õukonnas olemine aadlike suur privileeg kes õukonda ei kuulunud polnud keegi. • Kuningal võimalus aadlikel silm peal hoida. • Aadlikel võimalus olla kuninga lähedal ja karjääri teha. • Õukonna keskpunktis oli Päikesekuningas Louis XIV. USUTÜLID PRANTSUSMAAL • 16. Sajandi ususõjad lõpetas Nantesi edikt 1598 aastal. • Usuvabadus hugenottidele. • Hugenotid- Prantsuse kalvinistid, protestandid. • Mitu erinevat usku riigis ei sobinud. LOUIS XIV KIRIKUPOLIITIKA • Louis XIV ei meeldinud hugenotid. • Louis XIV käsul keelati hugenottide jumalateenistused. • Pühakojad pandi kinni või hävitatiõ. • Hugenotid vallandati riigiametitest. • Äitäh Kuulamast
Mõlemad tahtsid haarata võimu riigis enda kätte ja nende vahel tekkis vaen. Samal ajal kasvas ka tõsiusklike hugenottide arv. 16. sajandi keskpaigaks oli neid umbes 400 000. Kõrgeim kiriklik võim kuulus sinodile. Kaotati kiriklik hierarhia. Hugenottide vaimulikel oli nüüd kohustuslik must kuub. Teel kodusõdadele katoliiklaste ja protestantide vahel olid pidevad konfliktid. Katoliiklased levitasid hugenottide kohta juttu ja protestandid omalt poolt hävitasid kirikuid, pilte, kujusid ja tapsid katoliiklasi. 1559. aastal lõppesid Itaalia sõjad ja Prantsusmaal koondus tähelepanu siseprobleemidele. 1560 sai kuningaks Charles IX, kes oli siis alles kümneaastane. Seepärast hakkas tema asemel valitsema leskkuninganna Katariina di Medici. ( Charles'i , Francois II ja Henri III ema). Ususõdade algus 1562 tungis hertsog Francois de kuise Vassey kallale jumalateenistust pidavatele hugenottidele
Kierkegaardi eksistentsi staadiumid: 1. Esteetiline inimese tähelepanu on koondatud naudingule 2. Eetiline märksõnaks kõlbeline kohus 3. Religioosne inimene seisab vastamisi jumalaga ning jääb teiste inimeste seas üksi. Peamised usutunnistused: 1. Sloveenia katoliiklus 2. Bulgaaria ortodoksid ehk õigeusklikud 3. Albaania islam 4. Inglismaa angligaanid ehk väliselt katoliiklased, põhimõtetelt protestandid 5. Island protestandid ehk luterlased O.Spengler väitis, et iga kultuur hukkub kord. Inimesed jäävad, aga kultuuri ei ole juhul kui uut kultuuri ei teki. Anaximenes miletose koolkond. Maa on taldrik, mis hõljub õhus. Õhk on ürgaine, mis seostub eluga. T.Hertzl sionism. Juutide rahvuslik vabadusliikumine. Juudid ei ole kusagil kaitstud, tuleb luua juudiriik, kus ei ole antisemitismi. K.Popper kirjeldas, kuidas kaasajastamisega vabaneda diktatuurist. Kaasajastamine eeldab ühiskonan avardamist.
3. Prantsusmaa: suhtuti ükskõikselt. Kuna paavstilt oli kuningas saanud õiguse nimetada ametisse piiskoppe ja abte, siis paavsti võimu vastu astumine polnud eriti mõttekas. Üksikud piirkonnad, mis protestantismist huvitusid, neile ei pööratud tähelepanu. Probleemid tekivad pärast Itaalia sõdade lõppu 1559.a. kokkupõrked katoliiklaste ja hugenottide vahel sagenevad ja vallandub kodusõjana, mis kestab 30 aastat. Põhiliselt võitlesid kolm liini: Bourbonid protestandid Guiese’id katoliiklased Valois’de kuningadünastia laveeris mõlema vahel Tähtsamad sündmused Henri Bourboni abielu kuninga õega Pärtliöö 1572 Kolme Henri sõda, sellest sõjast väljub Navarra Henri, kes kuulutatakse uueks kuningaks Henri IV. Võimu kehtestamine võtab aega üle 9 aasta, sest katoliiklased ei tunnista protestandist kuningat. Kuningas astub katoliku usku „pariis väärib missat“ ja
tööstusega tegelevat kodanlust 2. Milline oli Inglismaa riikikord? Parlamenaarne monarhia 3. Mis muutus Inglismaal kuninganna Victoria ajal? tõusis monarhia autoriteet rahva seas. 4. Mis oli tsartistide eesmärk? uus parlamendireform üleüldise valimisõiguse alusel, töötingimuste parandamine. 5. Miks iirlaste ja inglaste omavahelised suhted olid raskendatud? Miks iirlased hakkasid välja rändama? Iirlased olid katoliiklased, Inglased aga protestandid, näljahäda. Vaene piirkond jne. 6. Keda toetasid föderalistid/demokraadid Ameerkias? Föderalistid: põhjaosariike, Demokraadid: lõunaosariike 7. Iseloomusta Ameerika lõuna- põhjaosariikide majanduslikku elu - Põhjaosariigid: Farmerid, tööstus oli arenenud, Lõunaosariigid: Istandused, vähe arenenud tööstus. 8. Millistelt riikidelt sa Usa mõned osariigid? Prantsusmaalt, Inglismaalt, Mehikolt, Hispaanialt, 9
Angola Üldandmed • Angola paikneb Aafrika edelaosas Atlandi ookeani kaldal. • Pindala: 1 246 700 km² • Rahvaarv – 18 056 000 (2012) • Suuremad rahvusrühmad on umbundud (37%), kimbundud (25%) ja kikongod (13%). • Väiksemad rühmad on ovambod, hererod, lundad, bušmanid ja pügmeed. Rahvastiku tihedus: 14,5 in/km² Pealinn ja suurim linn - Luanda Elanikke: 4 500 000 (2004) Virtus Unita Fortior • 28% – Rooma Katolik • 15% - protestandid • 47% - põlisusk • Keel: portugali Poliitika • Iseseisevus: 11. november 1975 • Riigikord: presidentaalne vabariik • President: José Eduardo dos Santos Kliima Keskmine temperatuur rannikul: • talvel 16 °C • suvel 21°C Kaks hooaega: • kuiv aastaaeg (maist oktoobrini) • palav, vihmane aastaaeg (novembrist aprillini) Majandus • Kodusõja ajal (1974-2002 august) oli Angola majandus
65 ja vanemad : 16.8% (male 2,574,216/female 3,241,443 SÜNDIMUS,SUREMUS JA LOOMULIK IIVE SÜNDIMUS 10.28 sündi/1,000 inimese kohta SUREMUS 8.2 surma/1,000 inimese kohta LOOMULIK IIVE 0.77% RÄNDE SALDO RÄNDE SALDO 5.65 migranti (s)/1,000 inimese kohta MUUD RAHVUSED Britid 28%, Prantslased 23%, Muud eurooplased 15%, Amerindian 2%, Aasia, Aafrika, Araabia 6%, Muud rahvused 26% USUNDID Roomakatolikud 42.6%, Protestandid 23.3% Anglikaanid 6.8% Baptist 2.4%, Luter2% , Muud kristlased 4.4%, Moslemid 1.9%, TÄNAN KUULAMAST !
Kogudusi nimetatakse protestantistlikeks kogudusteks ning nende pooldajaid protestantideks. Sõna "protestant" tuleb ladina keelsest sõnast ja see tähendab "avalikult tunnistav". Tavaliselt mõeldakse selle all luterluse ja kalvinismi mõjul katoliku kirikust eraldunud kristlikke rühmitusi. Protestantlikel kogudustel puudub vaimuliku pühitsuse kaudu edasiantav apostellik suktsessioon. Protestantismi usk on rohkem abstraktne kui rituaalne. Protestandid ei pea lugu hierarhiast. Protestantismi seostatakse ka poliitilise demokratiseerumisega. Õpetuslikult pooldatakse emakeelset jutlust ning pühakirja. Protestantismis on piirkonniti erinev jumalateenistus.
INIMESTE OSAKAAL Vanurid 2,6% Click to edit Master text styles Second level Täiskasvanud 51,2% Third level Lapsed 46,3% Fourth level Fifth level RELIGIOON KEELED 67% kristlased (62% Prantsuse katoliiklased ja 5% Rundi protestandid) Suahiili 23 % põlisusundite järgijad 10% moslemid Burundi inimesed Click to edit Master text styles Second level Third level Click to edit Master text styles Fourth level Second level Fifth level Third level
Puritanism kujunes usulise ja poliitilise opositsiooni vormiks Inglismaal. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid 1560. aastatel anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Nad ei leppinud pooliku reformatsiooniga kirikuteenistuse välistes vormides ja kiriku juhtimises. Kuninganna Elizabeth ajal tegi anglikaani kirik puritanismile järeleandmisi, tunnistades õigeks mitu kalvinismi dogmat, sealhulgas ettemääratuse õpetuse. Puritaanlik opositsioon nõudis jätkuvalt muutusi ning kujundas aja jooksul oma maailmavaate alusel uue moraali ja eetilised tõekspidamised
Maroko Rumeenia Pindala 446,550 km2 238,391 km2 Rahvaarv 31,968,361 19,559,506 Religioon 99% moslemid; 1% 86,8% õigeusk; 7,5% kristlased protestandid; 4,7% teised (enamasti moslemid) Keskmine eluiga Mehed 26 aastat Mehed 37,3 aastat naised 27 aastat naised 40,2 aastat Vanuse struktuur 27 % on 0-14 aastased 14,8% 0-14 aastased 66% on 15-64 aastased 70,4% 15-64 aastased
Puritanism kujunes usulise ja poliitilise opositsiooni vormiks Inglismaal. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid 1560. aastatel anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Nad ei leppinud pooliku reformatsiooniga kirikuteenistuse välistes vormides ja kiriku juhtimises. Kuninganna Elizabeth ajal tegi anglikaani kirik puritanismile järeleandmisi, tunnistades õigeks mitu kalvinismi dogmat, sealhulgas ettemääratuse õpetuse. Puritaanlik opositsioon nõudis jätkuvalt muutusi ning kujundas aja jooksul oma maailmavaate alusel uue moraali ja eetilised tõekspidamised
kuninga juures ja alles jäid kindluslinnad Usulised pinged jäid siiski püsima terveks sajandiks 4. Miks sattus Saksamaa Kolmekümneaastase sõja peamiseks tallermaaks? Nimeta sõja osapooled. Saksamaa jäi sõja tallermaaks, sest keisrivõim oli süvendanud Saksamaa poliitilist kindlustatust, pinged protertantide ja katoliiklaste vahel vallandasid selle sõja. Osalejad: katoliiklike vürstide väed, ehk Saksamaa tsehhi protestandid, keda toetasid Taani kuningas, Rootsi, Prantsusmaa 5. Lugege läbi tekstid lk. 244. Milles väljendus XVII sajandi algul sõjapidamise eriline brutaalsus? selleks, et ellu jääda pidid palgasõdurid tõituma tsiviilelanike kulul tsiviilelanike maju põletati, perekonnad tapeti, selleks, et pääseda läksid nad palgasõduriteks armeed olid pidevas lahustumisseisundis sulades kokku surmast, haavadest, haigustest, maha jäämistest.
Joseph II - valitseja kellel miski ei õnnestunud? Joseph II valitses aastatel 1780-1790. Ning ta valitses Saksa riiki. Valitsejana tegi ta nii mitutki reoformi ja muutust. Kuid enamus neist ebaõnnestusid. Võimule tulles deklareeris ta kohe kõigi inimeste vabadust ja võrdust. Inkvisitsioon kaotati, ketserlus ja nõidumine arvati kriminaalkuritegude hulgast välja. Elamisõiguse said protestandid. Juutidel lubati sõlmida abielusid ka kristlastega. Ta andis välja nii palju kodanikuvabadusi, et tal õnnestus Prantsuse revolutsiooni alguses välja antud Isiku- ja Kodanikuvabaduste Deklaratsiooni nimetada tema seaduste plagiaadiks. Joseph valitses ilmselt tõelise valgustatud monarhi ideaali vääriliselt, kuid paraku ei suutnud enamik toonasest eliidist tema vaimustust valgustusideede osas jagada ning ka lihtrahvas ei mõistnud neid. Muudatusi tehti ka kirikutes
1000 inimese kohta. · Suremus on vähenenud aga sündimus suurenendu. Sellegi poolest Argentiina rahvaarv kasvab aeglasemalt kui mujal Lõuna-Ameerikas. · Argentiinas on 96 meest 100 naise kohta. · Argentiina on demograafilises ülemineku II etapis. 6) 97% rahvastikust on valged (peamiselt Hispaanlased ja Itaalased). 3% rahvastikust on põlis asukate järeltuljad (mitte valged). 76,5% argentiinlasi on Rooma Katoliiklased. 9% neist on Protestandid. 1,2% Jehova tunnistajad ja 0,9% on Mormoonid. 12,4 % muud usku. 7) 8) 61% rahvastikust elab linnades ja 39% maal. 9) Suuremad linnad on kujunenud peamiselt veekogude lähedale, sest need olid kaubandus linnad. Ushuaia kujunes arvatavasti välja sellepärast et sinna rajati algul tugipunkt põlis asukate eest kaitseks. Kesk maal asuvad linnad olid loodud juba põlis askukate poolt loodud, sest eurooplane kui ta maad avastas ei julgenud kohe sisemaale tugipunkti rajada.
Testamendis on 39 raamatut, Tanahis aga moodustavad samad tekstid 24 raamatut. Asi on selles, et Tanahis arvatakse Saamueli raamatud üheks raamatuks, Kuningate raamatud üheks raamatuks ja Ajaraamatud üheks raamatuks, 12 väiksemat prohvetit on pandud kokku üheks raamatuks ning ka Esra ja Nehemja on liidetud üheks raamatuks. Katoliku kirik, õigeusu kirik ja vanad oriendikirikud arvavad Vana Testamendi koosseisu täiendavaid raamatuid, mida nad nimetavaddeuterokanoonilisteks raamatuteks. Protestandid arvavad need raamatud kaanonist välja, pidades neid apokrüüfideks. Need raamatud põhinevad Septuagintal, heebrea Piibli tõlkel kreeka keelde, mis oli varakristlaste seas laialt käibel ja mida Uues Testamendis isegitsiteeritakse. Ajaloolisus Vana Testament on tähtis ajalooallikas Vana-Idamaade kultuuride ajaloo- ja keeleteadlastele. Mitmed arheoloogid väidavad, et paljud Vana Testamendi jutustused, sealhulgas tähtsad kroonikad Aabrahami, Moosese, Saalomonija teiste kohta, on tegelikult
Saksamaa Liitvabariik Marsruut Reis õhutranspordiga 2 h Eestist Frankfurti 995 kr - 7395 kr üheotsapilet, Estonian Air hinnakiri seisuga 28.02.2008 Linnulennult ~950 Km Reis Autoga: Eesti Läti Leedu Poola - Saksamaa Sõit kestab 1-2 päeva ~1125 Km Üldandmed Pealinn - Berliin Rahvaarv - 83 251 851 Pindala - 357 022 Km² Rahaühik - Euro Religioon Protestandid 38% Katoliiklased 34% Muslemid 28% Valitsemisvorm - Parlamentaarne liitriik Keel - saksa keel Geograafiline asend Kesk-Euroopa Koordinaadid 47º ja 55º põhjalaiuse vahel 5º ja 15º idapikkuse vahel Naaberriigid Poola Austria Prantsusmaa Holland Tsehhi Sveits Taani Luksemburg Rahvastik ~83 miljonit inimest, millest ~ 76 miljonit sakslast ~ 7 miljonit välismaalast Rahvastiku tihedus 230 inimest/km²
PÕHJA-AMEERIKA ISESEISVUSSÕDA Daniil Petrov EELLUGU Esimesed asukad saabusid Ameerikasse 34 000 kuni 30 000 aastat tagasi, nad tulid Aasiast ja praeguse Beringi maakitsuse kaudu. Esimesed inimesed, kes Põhja-Ameerikasse jõudsid, ei aimanudki, et nad on teisele mandrile saatunud. EELLUGU Ameerika koloniaalperioodiks peetakse aastaid 1492-1765. Esimesed asukad Uues-Maailmas olid kurjategijad, võlaorjad või protestandid. Uustulnukate ja kohalike esimased kontaktid olid sõbralikud ent mõne aja pärast pöörasid nad jäädaval tülli. Seitsmeaastane sõda Inglismaa oli pidevalt Prantsusmaa sõjas ka Euroopas. Prantslaste positsioon Põhja-Ameerikas oli niivõrd tugev, et nad plaanisid koos Kanada ja Suure järvistu indiaanlastega kihutada inglased välja Põhja-Ameerikast Prantslaste väljatõrjumine kujunes edukaks ja 1763. aastal sõlmitud Pariisi rahulepinguga
elektriseadmed. Eksport moodustab umbes kolmandiku SKTst. Põhjamaine kliima takistab põllumajanduse arengut. Maaelanikkond leiab tööd metsanduses. Keeled Soome keel Rootsi keel ( 5,4% rahvast ) Saami keel ( riigi põhjaosas ) Enamus soomlasi valdab ka inglise keelt Sagedane on ka saksa ja prantsuse keele oskus. Usk Soome Evangeelsesse Luterlikku Kirikusse ( 76,4% ) Soome Õigeusu Kirikusse ( 1,1% ) Vähemuste hulka kuuluvad muud protestandid, katoliiklased, muslimid ja juudiusulised. Soome kaart Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Demograafia Soomes on umbes 5,2 miljonit elanikku. Keskmiseks asustustiheduseks on 17 inimest km² kohta. Pärast Talvesõda pidi 12% Soome
* Eetika 10 käsku ehk dekaloog * Judaism jaguneb: ortodoksideks järgivad õpetust nii täpselt kui võimalik; konservatiivideks; liberaalideks ortodoksed ei pea neid üldse juutideks, sest nad ei hoia kinni muistsetest praktikateks. KRISTLUSE TÄHTSAIMAD TUNNUSED * Kristlus on sündinud judaismist * Kristlus on maailma suurim ja mitmekesisem religioon * Suurimad kristlikud suunad: õigeusk, katoliiklus ja protestantism * Protestandid jagunevad: luterlased, anglikaanid, baptistid, nelipühilased, adventistid, Jehoova tunnistajad. * Jeesus sündis neitsist ja suri ristil * Olulisim palve Meie Isa palve * Ainujumal, kelles on kolm isiksust. * Piibel koosneb vanast ja uuest testamendist. Vana testament ehk tanah. Uus testament koosneb neljast evangeeliumist ehk rõõmusõnumist. * Kindel väide, mida tuleb tõena võtta dogma * Kristlikule traditsioonile omane nähtus usutunnistus
Hispaaniast sõltumatud provintsid Anglikaani kiriku taastamine Elisabeth I (1558- 1603) taastas Puritaanid - Võitlesid katoliiklaste ja kalvinistide vastu Nõuti täielikku usuvabadust, astumine kuningavõimu vastu Hugenottide sõjad Prantsusmaal Hugenott Prantsuse kalvinist Katoliiklaste kallaletung hugenottidele Kestis kolm aastakümmet Esialgu saavutasid hugenotid edu Protestantide edu oli vastumeelt katoliiklastele Verised tapatalgud Pariisis - kõik kättesaadud protestandid hukati, langes kuni 10 000 hugenotti Henri Navarra e. Henri IV kuulutati uueks Prantsusmaa kuningaks Sõjategevuse lõppedes püsisid usulised pinged Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) Põhiline toimumispaik Saksamaa Pinged protestantid ja katoliiklaste vahel Euroopa ajaloo üks verisemaid sõdasid Vahejuhtum sõjaettekäändeks protestandid heitsid tekkinud tüli käigus 2 keisri nõunikku ja nendega olnud sekretäri aknast alla 1620 a
Referaadi koostamiseks olid kasutatud Interneti allikad, pildid ja fotod ning graafikud,skeemid ja tabelid. PORTUGALI ISELOOMUSTUS Üldandmed Portugal on Lääne-Euroopa riik, mis asub Euraasias. Selle pindala on 92 391 km2 jaelab Portugalis, 2010. aasta hinnangul, 10 735 765 inimest. Portugali pealinn on Lissabon, kus elab 545 245 inimest. Peamine keel on portugali, mis ongi ka riigikeel.Peamised usundid on katolitsism (üle 94% rahvaarvust), 4,5% on protestandid, 2% onjuudalased ja ligi 1% on ateistid. Rahaühikuks on euro. Portugal tähistab oma Iseseisvupäeva 5. oktoobril, alates 1143. aastast; Portugalipresident on Annibal Kavaku Silva ja peaministriks on Pedru Passus Koelju. Internetitippdomeen on ,,.pt" ja telefonikood on 351. SKT elaniku kohta koostab $23.000 USA.Ajavöönd on +0 vaidsuvel on +1. Lissaboni väljak Riigi geograafiline asend Portugal asub Euraasia maandril Lääne-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas
Ühendatud Provintside Vabariik, *17saj alguseks saavutasid iseseisvuse ning kultuurilise ja majandusliku õitsengu. Prantsusmaa hugenottide sõda- *Reformattsioon levis kalvinismina, kalviniste Prantsusmaal kutsuti hugenottideks. *Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas 1562. a Hugenottide kodusõja. *1572-Pärtliöö- Pariisis puhkesid verised tapatalgud. Kõik kättesaadud protestandid hukati. *1593. a vahetas Henri 4. Usku, pöördus katoliku usku. Lõppes sõda. *1598.-Nantesi edikt-katoliku usk kuulutati Prantsusmaal valitsevaks usuks.
Mehhiko Mehhiko pealinn: Mexico rahaühik: Mehhiko peeso keel: hispaania pindala: 1 958 201 km2 religioonid: katoliiklased, protestandid ja muud rahvaarv: 107 029 000 valitsus: presidentaalne liitvabariik Mehhiko lipp roheline valge punane vapp pärineb iidsetelt asteekidelt lipp loodi aastal 1821 Rahvus elemendid rahvuslind: jooksurkägu rahvuslill: tääkliilia ehk palmiliilia rahvuspuu: kolorado pähklimänd. rahvusloom: New Mexico baribal rahvuskala: New Mexico kõrilõikaja forell vääriskivi: türkiis Majandus Mehhiko majandus on maailmas suuruselt 14-s. majandusharud nt: turism tähtsaimad ekspordiartiklid nt: kohv
kuningas,ta võttis kasutusele maapalgalise süsteemi,mille kaudu kutsuti lisaks vabatahtlike värbamisele välismaalt ka oma elanikke teenistusse, teatud hulgal taludel oli kohustus anda teenistusse 1 talumees, kes kindlustati vajalikuga(maatükk,maja) see tõttu oli rootsi armee paljuski rahvuslik armee,17 saj oli euroopa haaratud kriisidest, mis elasid end välja 30-aastases sõjas,sõjad peeti saksamaal,esialgu olid peavastasteks katoliiklased ja protestandid,seejärel sõlmisid eri usutunnistusega valitsejad liitusid oma usukaaslaste vastu,Tsehhi sõda(1618-23)-puhkes prahas protestantide mässuga katoliikliku saksa-rooma keisri vastu,aga nad said lüüaTaani sõda(1623-29)-esiplaanil oli võitlus võimupärast läänemere rannikul,sõda kasvas üleeuroopaliseks,keiser sõlmis taaniga rahuRootsi sõda(1630-35)-kui sõtta astus rootsi, läks võit protestantide poolele,protestantide leeri juhtimine läks üle prantsusmaale rootsi ja prantsuse sõda
,,Don Quijote ei ole lihtsalt üks paljudsest uusaja silmapaistvatest romaanidest, vaid teos, mille tähendus ulatub kaugele üle kirjandusloo raamide" (Jüri Talvet) Hispaaniat valitses kuningas Carlos I (Karl V). Varsti tekkis kirikulõhe, jaguneti protestantideks ning katoliiklasteks. 1556. aastal Loobus Carlos troonist ja andis trooni oma pojale Felipe II. Inkvisitsioonikohus inkvisiitorid juurisid välja protestandid ja ketserid ning piinasid neid. Elulugu Cervantese täpset sünniaega pole teada, kuid ta ristiti 9. oktoobril Madriidi lähedal Alcala De Henaresi linnakeses. Tema vanaisa Juan teenis aadlitiitli, ta oli advokaat, jurist ning linnapea. Ta isa Rodrigo oli arst, Cervantesel oli 6 õde venda. Nad olid vaesed ning tihti ei olnud vanematel lastele süüa anda. 1564. aastal õppis Cervantes Sevillas ühes Jesuiitide kloostri koolis. 1568 läks õppima
võitlus poliitilise ülemvõimu pärast Euroopas. Selle üleeuroopalises suursõjas toetasid nii protestantlikud Põhjamaad kui ka katoliiklik Prantsusmaa Põhja-Saksa protestante, et võidelda Saksa Rooma keisrivõimu kõikehõlmavate pretensioonide ja Habsburgide vastu. Sõjad 1618-23 Tsehhi sõda puhkes Prahas protestantide mässuga katoliikliku Saksa- Rooma keisri, Ferdinand II Habsburgi vastu. Kuna protestandid said lüüa, ühinesid Habsburgide vastased nende toetuseks. 1623-29 Taani sõda. Taani kuninga Christian IV asumisega protestantide etteotsa muutus sõda üleeuroopaliseks küsimus ülemvõimust Läänemere lõunarannikul. Keisri väed, mida juhtisid hiilgavad väejuhid Tilly ja Wallenstein, olid võidukad ja asusid Taanit ründama. Seejärel sekkus Taani toetuseks protestantide poolel Rootsi ja keiser sõlmis Taaniga rahu. 1630-1635 Rootsi sõda
Venezuela Koostas: Kristiine Kull Väike-Maarja 2009 Venezuela Riigi nimetus: Venezuela Bolivari Vabariik (Republica Bolivariana de Venezuela) Riigikord: presidentaalne vabariik Pealinn: Caracas Pindala: 912 050 km2 Rahvaarv: 24 287 670 (2002) Keel: hispaania keel Usundid: rooma katoliku 96%, protestandid 2%, muud 2% Rahaühik: bolivar (VEB) President: Hugo Chávez Venezuela asub Lõuna Ameerika põhjaosas. Naaberriigid on idast Guyana ja Brasiilia, lõunast Brasiilia, läänest Colombia, kirderanniku lähedal on Trinidad ja Tobago. Põhjast on pikk merepiir Atlandi ookeani ja Kariibi merega. Kokku on merepiiri pikkus 2800 km, maismaapiiri pikkus on 4993 km. Reljeef on väga vahelduv. Piki põhjarannikut kulgeb rannikumadalik. Kirdeosas on
Uusaeg- 17.-19- saj. Prantsuse revolutsioon jagab perioodi kaheks erinevaks- Vana kord (17.-18.saj) 17. saj- absolutism, barokiajastu. 18.saj Prantsuse valgustusfilosoofia, valitsejad muutuvad valgustatuks. 19. saj uusaeg- iseloomulik tööstusühiskonna tekkimine. Iga inimene saab ise karjääri valida.Suurim kultuurialane liikumine- rahvuslik liikumine. Suurem tähendus teadusel. Absolutislik monarhia. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Vanakord- valitseti absolutislikult Dünastiad Prantsusmaal: Bourbonide dünastia- Henry IV Merkantilism- on 15. saj Euroopas tekkinud majandusteaduse suund.Põhiargument- riigile on majanduslikult kasulik võimalikult suur eksport ja min. import. Nantes'i edikt 1598. aastal Prantsusmaa kuninga Henri IV( annab usuvabaduse, tööndus edenes) poolt välja antud dokument, mille alusel
Kultuuriväärtuste kaitseks loodi organisatsioone ja kunstimuuseu, samuti raamatukogudee võrk. Lourre muuseum Ühiskondlikud suhted Kaoati seisuslikud eesõigused Inimestel oli vabadus ja kõik olid võrdse, see oli hiljem eeskujuks paljudele teistele riikidele Üldiseks kõnetusvormiks sai „sina“ Religioon Püüti vähendada kiriku mõju Usuvabadus Protestandid ja juudid saavad kodanikuõigused Hävitati religioossed sümbolid Vaimulikel anti korraldus kiiresti abielluda Majandus Prantsuse panga rajamine Mindi üle turumajandusele 5. Kas napoleoni riigipöördeta oleks Prantsuse revolutsioon võinud jätkata? Ei, arvan et revolutsioon oleks ise kadunud ja keegi oleks Napoleoni asemel võtnud 6. Mis aitas Napoleonil võimule tõusta ja edukaid vallutusi teostada?
annaabi.ee 
