Kasutamise kohta grupid (järjekorras) sümboliseerib Rohekashall valgus Roheline Roheline - Lootuse ja Vaskne jalg (oliiviroheline) rõõmu värv, samuti Punane pihik Punane (vaskne jalg, sümboliseerib Sinised püksid roosa, koshenillpunane, ligimesearmastust Must kuub purpur, helepunane) Punane Agressiivne ning Mustad helmed Must (süsimustad) ärritav, kuid sümboliseerib Lumivalge pea Sinine (sinililla, ka armastust Must kuub violetne) Must - Leina värv, Roheline taevas Valge (lumivalge) sümboliseerib ka
Lasnamäe Üldgümnaasium Viljandimaa rahvariided Referaat Henri Muldre 11A Tallinn 2011 Sisukord 1. Naise ja neiu rõivas (TAHVEL I, II, III) ...................................................................... 3 2. Mehe ülikond (TAHVEL I, III) .................................................................................... 5 3. Kasutatud allikad .......................................................................................................... 7 2 1. Naise ja neiu rõivas (TAHVEL I, II, III) Viljandi naiseülikonda kuulusid 19. sajandi keskel peenest linasest riidest särk, pikitriibuline villane seelik või linane pallapool, linane rüü, kampsun või must villane pikk-kuub, kasukas, põll, vöö, väike tanu, sukad, kindad ja jalanõudena pastlad, hiljem kingad. Vilja...
Meeste rõivastuses püsis põhiliselt frakk, kuid järjest rohkem hakkas moodi tulema pikk-kuub Valged lisandid, nagu särgid, lipsud, vestid ja kindad, mida kanti koos tumedate sabakuubede, frakkide ja hiljem ka jakkidega, on siiani jäänud meestemoe klassikalisteks ning ajatuteks elementideks, mis lõid elegantse mene imidzi tema jaoks olulistel hetkedel. Põlvpüksid olid jäänud minevikku. Väga suurmt osa etendas ülikonna juures kallis materjal ja hea rätsepatöö. Kuub võis omada kõikvõimalikke värvitoone ja tänu sellele oli meeste rõivastus küllaltki värvikas. Püksid olid aga alati valged. Moodsaimaks peakatteks sai torukübar. 19.sajandil tekkis kõrgmood ning uued suunad rõivastuses: tuntumad rõivastusstiilid olid ampiirstiil, romantism ja biidermeier. 19. sajandi teisel kümnendil pöördus naiste mood tagasi laia seeliku juurde. Nüüd langes see vabades kroogetes
Uurimustöö Ambla naiste rahvariided 19 sajandil Koostaja: Kelli Kiipus Klass: 8.c Tapa Gümnaasium 2007 Sisukord: · Sissejuhatus lk 3 · Särk lk 4 · Käised lk 4 · Seelikud lk 6 · Põll lk 8 · Vöö lk 9 · Pikk-kuub lk 10 · Peakatted lk 11 · Ehted lk 16 · Sukad lk18 · Jalanõud lk18 · Tasku, kott lk 19 · Ristsõna lk 20 · Kokkuvõte lk 21 · Kirjandus lk 23 2 Sissejuhatus: Antud uurimustöö tutvustab Ambla kihelkonna naiste rahvariideid 19. sajandil. Ambla kihelkond asub Järvamaal. Ambla kihelkonna rahvarõivad kuulusid Põhja-Eesti rahvarõivarühma ning mille põhiosadeks olid särk, käised, seelik, vöö, põll (abielunaistel) ja traditsiooniline peakate. Põhiliseks ülerõivaks, ühtlasi pidulikuks rõivaks oli villasest riidest pikk-kuub. 1870.-1880. aastatel levis Järvama...
alusseelikut. Meeste rõivastuses püsis enamasti frakk, kuid üha enam hakkas moodi tulema pikk-kuub. Frakki hakati pidama rohkem peoülikonnaks ja vähem pidulike sündmuste korral kasutati smokingut. Põlvpüksid olid jäänud täiesti minevikku. Ülikonna juures mängis väga suurt rolli kallis materjal ja hea rätsepatöö. Ülikond koosnes pikkadest pükstest, kuuest ja vestist. Meeste rõivastus oli küllaltki värvikas, kuna kuub võis omada kõikvõimalikke erinevaid värvitoone. Püksid olid aga alati ühte tooni-valged. Torukübar sai moodsaimaks peakatteks. Tumedad toonid kujunesid üpriski tavaliseks. Tänavariietuseks oli palitu ja silinderkübar. Lipsunõel, mansetinööbid ja taskukell kuulusid ehetena mehe tualeti juurde. 19.sajandi kotid olid kroogitud ja rikkalike kaunistustega. 19.sajandil tuli moodi krinoliin ehk kellukesekujuline kohev seelik, mida toestas traatraam
Katoliku kiriku allakäik 14-15 saj. · avignoni vangipõlv · suur skisma · kirikukogude aeg Benediktlased Tsistertslased Frantsisklased Dominiiklased Loomise aeg 6. saj. 11. saj. 13. saj. 13. saj. Rajaja Benedictus Franciscus Dominicus Nursiast Assisist Riietus Must kuub Valge kuub Jäme pruun/hall Must kuub kuub, kare nöör vööks Tegevus Töö ja palve Maaharimine ja Rändamine, Paganate karjakasvatus õpetamine ja pööramine vaesuses jumalasõnaga
lipud. Aastapäeva puhul toimub pealinnas sõjaväe paraad. Paraadi avab president. Õhtul korraldab president koos abikaasaga piduliku vastuvõtu. President tervitab vastuvõtul kõiki külalisi kättpidi. Külalised saabuvad pidulikes riietes. Vastuvõtul võib kanda ka eesti rahvariideid. Eesti rahvariided on väga ilusad. Naistel on peas tanu ja ees põll. Seljas on neil tikitud pluus ja triibuline seelik. Seeliku peale on seotud kirju vöö. Meestel on seljas pikk must kuub ja peas kaabu. Jalas võib kanda põlvpükse ja pastlaid. Pidulik õhtu lõpeb ilutulestikuga. 2. Sõnaseletusi: suitsupääsuke vapp (rahvuslind) (Eesti riigi sümbol) rukkilill (rahvuslill) heiskab lipu Toompea lossi torn paneb lipu üles lipp lehvib liigub tuule käes
kitsas joon tumepunast tumevioletset ehapuna veatu. Purpurist baldahhiini Kollane: tuba oli kollane Kolletanud Päike, lillede kollases hämaruses Kuldne õitsemine,suvi. purpurset vaipa Kullakarva kollane kuub punane müts Taevas oli tuhkhalles Hall: Igavnenud asjade värv, kõik nii hall Kõrbhall Ta must kuub Tuhkhall sõrmed olid süsimustad Tuhakarvaline keset halli hingetut 3. Sinihall rüütli mustas sametkuues tumepunases kuues helepunases kolmeharulises kübaras laevamudelil, purpurmantlis
Tartu Kutsehariduskeskus Kergtööstus ja kodu- ning iluteenindus **** **** **** ÄKSI KIHELKONNA RAHVARIIDED Referaat Juhendaja: *** *** Tartu 2017 SISUKORD ÄKSI KIHELKOND 2 ÄKSI NAISE RAHVARÕIVAD 3 Särk 3 Seelik 4 Vöö 4 Põll 5 Kampsun 5 Õlakatted 5 Pealisrõivad 6 Peakatted 6 Ehted 7 Aksessuaarid ...
Pähe pandi kaap. Mehed kandsid pükse, vesti, kuube, vööd, saapaid ja kaapkübarat. Oli mitmeid esemeid, mida vajasid mõlemad: särgid, villased sukad, säärepaelad, kindad, mütsid, vööd, pastlad, kaelarätid ning villasest riidest pikk-kuued. Lasterõivad Laste riided piirdusid nii tüdrukutel kui poistel põhiliselt valge linase särgiga, millele seoti peale vöö. Jahedama ilmaga pandi peale must kuub. Riietus täienes lapse vanemaks saades. Poisid said püksid jalga 10-11 aasta vanuselt. Tüdrukud kandsid valget vöötatud särki kuni 15. eluaastani, seeliku sai tüdruk neiuikka jõudes. Täisealiseks saamist tähistati leeriskäimisega, mil noormees ja neiu said oma esimese piduliku rõivakomplekti. Ehted Pidurõivaste juurde kanti ehteid. Usuti, et ehetel on maagiline mõju ja nad hoiavad kandjast kurja eemale. Pidurõivastega kantavad ehted olid enamasti hõbedast,
Alumine serv koos toodiga kanditi 0,7 cm laiuselt musta villase riidega. Eest jäeti seelik 20 cm laiuselt siledaks (Kaarma , Voolmaa 1981). Veel on tähelepanuväärne fakt, et ainus mandri Eestist pärit plisseerseelik ERM i kogudes on saadud Tori kihelkonnast Pärnumaalt (ERM 2375). Omandamise ajal, 1911.a, anti selle vanuseks 120130 aastat (Manninen 1927: 274). Pihtkuub ehk pikkkuub Pihtkuub tehti enamasti täisvillasest riidest. Poolvillane kuub oli vaesuse tunnus. Kangas oli harilikult toimne, harvemini labane. Pihtkuube kanti enamasti külmal ajal ja sageli veel kasuka peal, et "kasukat kokku hoida". Pihtkuub pidi seljas olema nii kirikusse minnes kui ka külla minnes (olgu talv või suvi). Vanema põlve juttude järgi on teada, et vaderitel pidid ristimise aegu pihtkuued seljas olema; samuti kandsid pulma ametimehed terve pulmaaja seda rõivast. Niisiis võib öelda, et pihtkuub e
Raamat oli eestikeelne, kuid seal esines ka võõrkeeles tsitaate. Põhiliselt arutles oma päevaraamatus abstraktsetel teemadel, nagu usk, inimvaimu tähendus, elueesmärgid ja kõlblus. Tsiteerin lõigu tema päevaraamatust : ,, Mul oli palju sõpru, aga talupoja-kuuega tõde võttis nad minu käest ära. Et sagedasti küll inimesed ütlevad: ,, Meie ei vaata mitte kuue peale, vaid selle peale, kes kannab teda", siiski oma südames nad mõtlevad: ,, Ilus kuub on ikka parem kui sant kuub." Aga ole vait, Jaak! Mis sa räägid? Kui neil rahakott on käes siis nad ju ei vaata mitte koti peale!" Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks. Kasutatud kirjandus: L. Epner, K. Metstse, S. Olesk ,,Vanem eesti kirjandus" Kirjastus Koolibri 2005 http://et.wikipedia.org/wiki/Kristian_Jaak_Peterson http://www.miksike
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö- ja täiendõppe osakond Minu kodukoha rahvarõivad Tarvastu Referaat Anna-Christi-Karita Aruksaar NT-1 Tallinn 2008 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Tarvastu naise- ja neiu rõivad................................................................................................. 4 Meeste rõivad.......................................................................................................................... 6 Kasutatud kirjandus:.............................................................................................................. 10 Sissejuhat...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö ja täiendusõppe osakond Dagne Press MINU RAHVARÕIVAS Referaat Juhendaja: L. Soova Tallinn 2008 SISSEJUHATUS Rahvarõivaste, nagu ka teiste riideesemete esmaseks ülesandeks on kandja varjamine ja katmine võõraste pilkude eest. Samas täidab rõivastus ühiskondlikku ülesannet, väljendades selle kandja sugu, seisust, vanust, elukutset või isegi jõukust. Rahvarõivas, vaatamata oma esmasele ülesandele on aga väga kaunis, maitsekas ja esinduslik. Nii on ka rahvarõivastel tänapäeval täita mõningaid ühiskondlikke ülesandeid olla esindusriietuseks teatud pidulikel puhkudel, aktustel, vastuvõttudel jne. Eriti suure uhkusega kantakse rahvariideid rahvapidustustel (laulu- ja tantsupeod), kus nende kandjateks on valitsevalt naised ja lapsed. Rääkides riiete eripäradest, sii...
romantismi mõiste all. 18.saj.lõpul algas huvi tõus keskaegse rahvaluule vastu kõigepealt Inglismaal(Sotimaal),pisut hiljem Saksamaal(Johann Gottfried von Herder ning kirjanduslik"tormi ja tungi" liikumine). MOOD Meeste rõivastuses püsis põhiliselt frakk, kuid järjest rohkem hakkas moodi tulema pikk-kuub. Põlvpüksid olid jäänud minevikku. Väga suurt osa etendas ülikonna juures kallis materjal ja hea rätsepatöö. Kuub võis omada kõikvõimalikke värvitoone ja tänu sellele oli meeste rõivastus küllaltki värvikas. Püksid olid aga alati valged. Moodsaimaks peakatteks sai torukübar. 19. sajandi teisel kümnendil pöördus naiste mood tagasi laia seeliku juurde. Nüüd langes see vabades kroogetes. Uuesti võeti kasutusele korsett, sest lai seelik nõudis "herilasepihta". Varrukad puhviti hästi kaharaks. Juuksed kammiti pealael siledalt lahku ja seati kõrvade taha rull-lokkidesse.
· Aug. 1794 võõrandati kirik riigist. Muutus ilmalikuks, eemaldus ka riigieelarvest. Kultuuriväärtuste hävitamine ja kaitse · Notre Dame katedraal- lõhuti 78 suurt ja 12 väikest skulptuuri · St. Denis' katedraal- kuningaperede sarkofaagide ruineerumine · 1793- kunstimuuseum Louvre's · Ohus paljud raamatukogud ja arhiivid. · 1793- pandi alus Rahvuslikule arhiivile Uus Olme · Meeste riietus- sinine kuub, valged torupüksid, valge vest, punane kaelarätt, saabel, puukingad, lühike kuub, · Naiste riietus- pikad püksid, antiikajalik kleit, punane müs, puukingad. Kadusid parukad, lihtne ja sirge soeng · Meeter- veerandmeridiaani kümnemiljondlik osa. · Kilogramm- kuupdetsimeetri vee mass · Päevas 10 h->100 min/h · Revolutsioonikalender- 22.sept 1972. 12 kuud-> 30 päeva.
Suurt huvi tunti eksootika vastu, kuid ka kaasaja sündmusi ei jäetud kujutamata. Romantismiaja arhitektuurile on iseloomulik minevikustiilide eklektiline taaskasutamine. Romantismis oli mood tähtsal kohal, selle arenguga hakati kandma erilisemaid asju. Meeste rõivastuses püsis põhiliselt frakk, kuid järjest rohkem hakkas moodi tulema pikk- kuub. Põlvpüksid olid jäänud minevikku. Väga suurt osa etendas ülikonna juures kallis materjal ja hea rätsepatöö. Kuub võis omada kõikvõimalikke värvitoone ja tänu sellele oli meeste rõivastus küllaltki värvikas. Püksid olid aga alati valged. Moodsaimaks peakatteks sai torukübar. Realismis oli tähtis õmblusmasina leiutamine, mis tegi riided lihtsamaks ja odavamakas. Meeste ülikond koosnes pikkadest pükstest, kuuest ja vestist. Tavaliseks kujunesid tumedad toonid. Frakk muutus peoülikonnaks, vähem pidulike sündmuste korral hakati kasutama smokingit
Rahvad on kuulamaies. 12. (2.poiss) Nagu kotkad pesalt lauglesid mu laulud. Mõte mühas üles püstjast pilvemäest. Taevad kaikusid mu pidul kaasa. 13. (1.tüdruk) On aasta 1818. Kristjan Jaak Peterson on kirjutanud oma päevaraamatusse. 14. (2.tüdruk) “Mul oli palju sõpru, aga talupoja-kuuega tõde võttis nad minu käest ära. Et sagedasti küll inimesed ütlevad: ”Meie ei vaata mitte kuue peale, vaid selle peale, kes teda kannab,” siiski oma südames mõtlevad nad: ”Ilus kuub on ikka parem kui sant kuub.” 15. (1.tüdruk) Mul pole aega tühjade kommete õppimiseks, kui ma tarkust tahan õppida. 16. (2.tüdruk) Ei ole mitte hea vara ette võtta noorusele ladina ja kreeka keelt õpetada. Parem oleks, et nad enne oma emakeele ära õpiksid ja siis, oma keele sõnu ja asju teades, teise maa keele ette võtaksid. 17. (1.tüdruk) Nõnda kui noor õunapuu vana õunapuu soo pärast, kelle seemnest ta
Eesti Realism · Realism kirjanduses taotleb tõepärast, objektiivset kujutamist, elunähtuste oluliste külgede ja põhjuslike seoste esiletoomist. · Kriitiline realism elu pahupooli ja ühiskonna korralduse ebaõiglust rõhutav. Muutused venestusajal: · Alustati haridusreforme · Riigi keeleks kehtestati venekeel · Paljud kooliõpetajad, valla- ja kohtukirjutajad vallandati, asemele tulid umbkeelsed õpetajad ja ametnikud venemaalt. · Tartu ülikooli keeleks sa venekeel · Vabaduse kitsendamine · Kaotati baltierikord · Tuli vene õigeusk Miks sai venestusaeg võimalikuks? Rahvusliku liikumise aja liidrid kas surid, olid vanad ja haiged või Eestist lahkunud. Liidrite omavahelised võimuvõitlused. Kultuuri elu tippsaavutused 19-20 saj. vahetusel: · Toimusid üldlaulupeod (1891, 1894, 1896) · Rahvaluule kogumine · Hurt alustas rahvaluu...
viibimist tähtsamaks kui lõpetatud kunstiteost. Kunstnikke ühendas ühine ellusuhtumine, mitte sarnane vormikäsitlus. Õigem ongi romantismi nimetada mitte stiiliks, vaid vooluks, mis sarnast sisu väjendades kasutab erinevaid stiile. 3. Mood Meeste rõivastuses püsis põhiliselt frakk, kuid järjest rohkem hakkas moodi tulema pikk- kuub. Põlvpüksid olid jäänud minevikku. Väga suurt osa etendas ülikonna juures kallis materjal ja hea rätsepatöö. Kuub võis omada kõikvõimalikke värvitoone ja tänu sellele oli meeste rõivastus küllaltki värvikas. Püksid olid aga alati valged. Moodsaimaks peakatteks sai torukübar. 19. sajandi teisel kümnendil pöördus naiste mood tagasi laia seeliku juurde. Nüüd langes see vabades kroogetes. Uuesti võeti kasutusele korsett, sest lai seelik nõudis "herilasepihta". Varrukad puhviti hästi kaharaks. Juuksed kammiti pealael siledalt lahku ja seati kõrvade taha rulllokkidesse
Põhja-Eesti; Lääne-Eesti ja saared. Põlva, Kanepi ja Räpina kihelkonda kuulusid Võrumaa koosseisu, seega Lõuna-Eesti rühma. Sellesse rühma tuleb arvata ka setude eriilmelised rõivad. Naiste ülikonna põhiosad olid Võrumaal särk, seelik, vöö, kampsun, osaliselt liistik (vest), abielunaisel lisaks põll, traditsiooniline peakate ja Lõuna-Eestile iseloomuli- kud mitmesugused ülevisked(sõba,pallapool). Ülerõivastena pikk kuub, talvel kasukas. (Vill, R ; Põlvamaa rahvarõivad,lk.3) Lõuna-Eesti naise rahvariiete põhiosad 19.sajandil: varrukatega särk, seelik, vöö, põll, tanu, kampsun või liistik, õlakate sõba. Kõigi kolme kihelkonna rõivad esinesid seeliku triibustiku, särgi, põlle ja vöökirjade poolest. Rahvarõivastesse panid meie esivanemad oma ilumeele, näputööoskused, uskumused ja talupojatarkuse. Rahvarõivaid kui sümbolit on põlvest põlve edasi antud tänapäevani. 1
kuuluvad, ja teiseks tonsuuri ehk teatud soengu järgi. Orduvaimulike riietust nimetatakse mungarüüks. Tavaliselt on selleks pikk avar kapuutsi ja laiade varrukatega rüü, mis on pika nahkrihma või köiest vööga kokku tõmmatud. Kapuuts on selle rõiva kõige iseloomulikum element ja see võib olla pähe tõmmatud. Mõne ordu rõivastusse kuuluvad ka skapulaar ja mantel. Sutaan on kitsas pahkluuni ulatuv pikavarrukaline kuub, vaimulike igapäevane rõivas, mis tähistab nende pühendumist Kristusele ja kirikule. Üldjuhul kannab paavst valget, kardinalid sarlakpunast või punast, piiskopid purpurset ja preestrid musta sutaani. Võib siiski esineda nende värvide variatsioone. Kui religioosse ordu liige saab vaimulikuks, saab ta oma ordu tunnusvärvi sutaani. Ordusutaanid on neid kasutava ordu tunnusvärvi, erineva lõike ja sümboolikaga. Tsistertslastel oli keskajal hall, hiljem valge riietus
Aadlike ja vaimulike eesõiguste kaotamine Monarhia kukutamine ja vabariigi loomine(rahvas kui kõrgeim võimukandja) Inimeste muutumine võrdseks seaduste ees, eraomandi puutumatus. Prantsuse talupojast sai maaomanik->tsunfti sundlus kaotati(saadi vabalt elukutset valida, kapitalismi areng) Meetrisüsteem Võimas rahvustunde tõus kogu aeuroopas Valgustusideede levik maailmas Terror ja ägivald Mõjud olustikule: Rõivad: (mehed) sinine kuub, millel punased reväärid, valged pikad torupüksid, valge vest, esindatud rahvusvärvid. Hiljem, punase früüga müts, mahakeeratava krega lühike kuub, kaelas lõdva sõlmega jämedast riidest rätik, lahti jäetud särgikrae alt pidi paistma paljast ihu, torupüksid, traksid, puukingad. (naised) rahvusvärvides kokardi müts või kolmevärviline lint rinnal, punane müts, puukingad, kalurinaised kantsid pikke pükse e. Pantaloonid ja kõrgem klass plebeiliste kihtidega lihtsa lõikega kleit
pantofles, chopines, kinga ihmad pärlid Barokk vahast mannekeenid (1600- 1715.a) esimene moeajakiri erinevad rõivad seoses elujuhtudega N: seelik, pihik, kleit dekoltee, puusapadi, laiad puhv-varrukad, põll, mantoo M:särk, laiad (põlv)püksid, sukad, kuub, keep, mantel, saterkuub, kübar, lehterservaga saapad, kannused siid, pits, puuvill, lina korsett, lehvik muhv, kindad, krae, kravatt, kätised parukad nööbid, teemandid, suled kõrge kontsaga kingad Rokokoo N: alussärk, seeliku karkass, (u. 1715-1780) alusseelik, korsett, rinnalapp,
Keskaja linnakodanike riietus Andrea Nigol Anette Jaani 7a Keskaja riietusest üldiselt × Alusriietusena kanti üle pea tõmmatavat särki × Mida eredam oli rõivaste värv, mida peenem ning mida pikem kuub, seda rikkama inimesega oli tegu × Olid paelkingad, rihmkingad, nöörsaapad ja nöörkingad × Lihtinimesed kandsid isevalmistatud pastlaid või käisid paljajalu. Aristokraadid ning rikkad kaupmehed × Särk peenest kangast × Värvikirevad pealisrüüd × Kasutasid kingseppade valmistatud nahast kingi × Kinga ninaosa pikkus sõltus kandja seisusest ja edevusest Naise riietus keskajal ×
Barokk mood Moe üldiseloomustus Välimusele pöörati väga palju tähelepanu Hinnati ka mugavust Parukad, uhked soengud Peened mustrid, uhked kangad Meeste mood Lühikesed püksid, pikk kuub Õlgadeni ulatuv krae, laia pitsäärega Peas laia äärega kübar Jalas kõrgete kontsadega saapad Naiste mood Sügav dekoltee Kaheosalised seelikud Pealmine seelik polsterdati külgedelt ja tagant traadiga Seelik lõppes pika slepiga Tikitud siidsukad Soengud Meestel pikad juuksed Hiljem tulid moodi lokitud parukad Naistel kõrged ja uhked soengud, mis püsisid üleval traadi ja paeltega Aksessuaarid
· spetsiaalkübar ,Solna' · erinevad viisid juuste pleegitamiseks · pihikust, seelikust ja erinevatest vahetatavatest varrukatest koosnev komplekt · pihik muutub tasapisi korsetiks · palju kive ning ehteid MEHED : · kandsid riiete all rõngassärki, kuna kardeti kallaletunge · noored kandsid seda mis moes, vanad seda, mis kallis · lopsakad mantlid · noortel meestel lühike pluusi osa · tuunikast arenes särk · peal kuub · siiani magati kõige alumises särgis, enam mitte · tuli kasutusele eraldi ööriietus · pükste esiklapp · taskukell · mehed edevad, lastakse teha akvarelle
Tähtsamad teosed Elu ajal ilmunud: O Palavik (1934) O Kohtupäev (1937) Posthuumselt valitud ja kogutud teosed: O Kogutud luuletused (1957) O Väike luuleraamat (1968) O Luuletused (1988) Märksõnad Talviku luule kohta O Ekspressionism O Hingepuhtusest igatsuseni O Aktuaalsed teemad O Fašismi ründab O Ennastavastav – ja otsiv ‘’Milleks mulle tiivad...’’ Milleks mulle tiivad, kui mul puudub siht, kui mu tähe matnud pilve pime kiht? Milleks mulle kuub, kui lausa kullast näib, kui ju katkulehk mu kurgukoopas käib? Milleks mulle sööma-, milleks joomarõõm, kui mind jalust rabab iga priskem sõõm? Milleks kuulsuski, mis hullutas mu meelt? Kord ta naeratas, kuid hiljem näitas keelt. Haud vaid andke mulle surnuaia sõrval, et võiks rahu leida kustunute kõrval. Tänan kuulamast!
ülevoolavad tunnetes. Tuntuim skulptor: Lorenzo Bernini. Barokk-i Riided Riided: materjalideks olid siid, samet, pits, linane, rasked kangad. Värvid olid tumedamad, pidulikud, uhked, jäigad, kaarjad, kaunistatud. kõrge vöökoht, lopsakad varrukad, all alussärk või -kleit, naistel slepp, mis näitas klassikuuluvust, peenike piht, dekoltee tõusis kõrgemale, mantoo, ümar krae kandilisemaks ja musta pitsi kanti talveriietuse juures. Meestel oli polsterdatud jäik riietus, kuub, vest, põlvpüksid, linased särgid, kingad topelttallaga. Juuksed: lokisoengud, parukad, laiaäärelised peakatted, kõrgustesse soengud. Ka meestel olid pikad juuksed. Aksessuaarid: päikesevari, lehvikud. Barokki Maalikunst: toonitab liikumist, ruumi sügavust näidatakse hele-tumedusega (nn keldriluugi valgus). Tuntumad maalikunstnikud:Caravaggio ja Caracci. Barokk eestis: Kadrioru loss- õunkonna barokk •Pärnus Kuninga tn- rikaste kaupmeeste barokk •Palmse ja Sagadi mõis
Euroopas. Wormsi konkraat oli kompromiss ilmaliku ja vaimulik võimu vahel, sest piiskopid ja abtid pidid valima vaimulikkonnad kiriku õiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või piiskop. Katarid-inimesed, kes eitasid katoliku kiriku hierarhiat ja taunisid katoliku kiriku vaimulike, lõtvu elukombeid. 15. Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus. Benediktlased.- loodi 15 saj. Rajajaks oli Benedictus, iseloomulikuks riietuseks oli must kuub, nende elu jagunes töö ja palvete vahel. Tsistertslased- 11.saj, valge kuub, rajasid aedu, kasvatasid lambaid, rajasid põlde ja palvetasid. Fransisklased- 12.saj lõpp, rajas franciscus assists, riietuseks oli jämepruunikas või hall vöötatud kareda nööriga kuub. Kerjasid ja jutlustasid Dominiiklased--12.saj lõpp, rajas dominicus, must kuub, jutlustasid ja kerjasid. Nende haridussüssteem oli üks parimatest keskajal
Jaan Tätte Norman Maaring Robert Pertel Elukäik 24 märts Viljandi 19821984 Tartu Riiklik Ülikool 19851986 Tallinna Pedagoogiline Instituut 1990 Tallinna Riiklik Konservatoorium 19902003 Tallinna Linnateater 2003 Näitekirjanik Margit Tätte Jaan, Kunter Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Looming Näidendid Oma kogemused "Ristumine peateega ehk muinasjutt kuldsest kalakesest" Looming "Tere!" (lavastanud Jaan Tätte) "Ristumine peateega" (lavastanud Jaan Tätte) "Palju õnne argipäevaks!" (Linnateatris lavastanud Andrus Vaarik) "Kaotajad" (Linn...
Kuub oli kerge ja vaba lõikega, sageli õmmeldud siidist või atlasest. Kuue esiosa ei olnud vöökohalt läbi lõigatud, hõlmad olid alt laienevad. Seljaosa oli vööjoonelt läbi lõigatud, alumine osa alt laienev. Kuue varrukad olid pikad ja laiad, varruka peal oli lõhik, mis ulatus õlast randmeni. Lõhik oli kaunistatud paela ja nööpidega, ühel rõivakomplektil võis olla kuni 576 nööpi.Sageli olid osaliselt lahti jäetud ka kuue küljeõmblused. Kuub ulatus puusade keskkohani. Kuue peale võidi siduda lai siidist särpvöö. Ülerõivana kandsid mehed ¾ või täisringikujulist keepi või varrukatega mantlit, mõlema pikkus võis olla põlvini. Keebid ja mantlid olid kas karusnahkse voodri või kandiga. Jalatsid. Kõige rohkem kanti sääremarja keskkohani ulatuvaid lehterservadega saapaid. Saapa lehterservad olid alla pööratud ja kaunistatud pitside, batisti või sulgedega. Saabaste küljes olid kannused
Kriisi Aeg Osapooled Põhjused Tulemused nimi Berliini 1948 NSVL, kes alustas Pärast II 1) Tänu lääneliitlaste rajatud blokaad 1949 blokaadi vs maasilmasõda oli õhusillale ei õnnestunud NSV Saksamaad Saksamaa ja Liidul LääneBerliini oma mõju okupeerinud riigid: Berliin jagatud alla saada; USA, neljaks 2) rajati NATO (4. aprill 1949); Suurbritannia, okupatsioonitsooni 3) Saksamaa lõhenes kaheks Prantsusmaa. ks. NSVL soovis riigiks: Saksamaa Liitvabariik oma mõju alla (SLV demokraatlik) ja saada ka Lääne ...
rannal-raibe, vabanemine- surm Kohtupäev- minakesksus ja grotesksus väheneb, usub uuestisündi, ajakriitiline luule, iroonia. Luuletsüklid ,,Dies irae" (34)- vihapäev, pikim luuletus, fasismi vastane. ,,Jumalate hämaras"; ,,poeet" - lõpp optimistlik; ,,jõuluöö"; ,,eleegia"-kurblaul; ,,sügise laul"- lihtne olupilt; ,,fööniks"- vaim on see mis jääb (1945) ,,Milleks mulle tiivad..." 1926 Milleks mulle tiivad, kui mul puudub siht, Kui mu tähe matnud pilve pime kiht? Milleks mulle kuub, mis lausa kullast näib, Kui ju katkulehk mu kurgukoopast käib? Milleks mulle sööma-, milleks joomarõõm, Kui mind jalust rabab iga priskem sõõm? Milleks kuulsuski, mis hullutas mu meelt? Kord ta naeratas, kuid hiljem näitas keelt. Haud vaid andke mulle surnuaia sõrval, Et võiks rahu leida kustunute kõrval.
17. ja 18.saj. moerõivastuse eeskujusid järgivad põlvpüksimoed koos nimetusega põksid (alamsaksa Bühen ) varasemate pikkade kaatsade, kaltsade asemele. Siiski ei saanud Alutagusel nahkpüksid ega põlvpüksimood päris üldiseks. Lisakus ja Vaivaras kandsid mehed kuni linnamoele üleminekuni pikki, ülaääre palistusest läbipoetatud nööriga ülevalhoitavaid või värvelkinnisega pükse. 7 Vatt, lühike kuub, kampsun, seesidega kampsun ulatus poole puusani. See õmmeldi, samuti kui püksid, suveks valgest linasest, talveks aga enamasti potisinisest villasest riidest. Seesidega kampsuniteks nimetati neid sellepärast, et neil olid vööst alatest voldid küljeõmbluste vahel ning seljaõmbluse kohal lahtine volt. Hõlmad olid enamasti kaarjalt õõnestatud nurkadega. Tööl oldi enamasti kas särgiväel või kanti pikemat ülerõivast. Kirikusse ega pulma särgiga ei mindud, ikka pidi vatt peal olema
Kumu näitused Retsensioon ,,Rauk" (1919) Ants Laikmaa (1866- 1942) Pildil on pastelle kasutades kujutatud vanemat meesterahvast kes toetub kepile. Mehe nägu on habetunud, pea otsmikust kiilanev. Aastad on habeme värvinud valgeks jättes sellese veel mõned tumedamad karvad. Kiilanev otsmik laseb näha vanuse küntud vagusi selles, aastad on jätnud sarnased jäljed ka mehe põskedele. Must kuub mehe seljas juskui rõhutaks eelnevat. Kuue varukate alt on paistmas kuuest heledamad käised. Pilku rauga silmis pole näha kuna silmad on vajunud koopase ja nende kohal olevad hallikas- valged kulmud varjavad neid. Vanuri silmad on kottis. Kuid võib kujutada elutarkust ja nii palju näinud vaadet neis silmis. Vanakese käed on vähemalt sama kortsulised kui ta nägu ja neist õhkub tööd, ning tõdemust, et pruunist puidust kepp millele ta toetub on nende käte töö.
loomisseisundis viibimist tähtsamaks kui lõpetatud kunstiteost. Kunstnikke ühendas ühine ellusuhtumine, mitte sarnane vormikäsitlus. "Saturn Devouring One of his Sons" by Francisco Goya. Mood Meeste rõivastuses püsis põhiliselt frakk, kuid järjest rohkem hakkas moodi tulema pikk-kuub. Väga suurt osa etendas ülikonna juures kallis materjal ja hea rätsepatöö. Kuub võis omada kõikvõimalikke värvitoone ja tänu sellele oli meeste rõivastus küllaltki värvikas. Püksid olid aga enamasti valged. Moodsaimaks peakatteks sai torukübar. 19. sajandi teisel kümnendil pöördus naiste mood tagasi laia seeliku juurde. Nüüd langes see vabades kroogetes. Uuesti võeti kasutusele korsett. Varrukad puhviti hästi kaharaks. Juuksed kammiti pealael siledalt lahku ja seati kõrvade taha rull-lokkidesse. Rohkesti kasutati ehteid
Eesti riiklik ja rahvussümboolika Inimene ja ühiskond 4. klass Taimi Luik Paistu Põhikool Juhendaja Marika Anissimov RIIKLIK JA RAHVUSSÜMBOOLIKA Riiklik sümboolika Rahvussümboolika lipp rahvuslill vapp rahvuslind hümn rahvuskivi rahvuseepos LIPP • Sinine on taevas ja Eesti sisepinnalised järved • Must on meie rahva minevik, muld, mulgi mehe must kuub ja head tuld andev süsi • Valge näitab rahva püüdlust valge ja valguse poole EESTI SUUR RIIGIVAPP • kuldne kilp • kolm sinist sammuvat otsavaatavat lõvi • külgedelt ja alt kaks allosas ristuvat kuldset tammeoksa LIPU KASUTAMINE • heisatakse riigi- ja rahvuspühadel • heisatakse päikesetõusul • langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui 22.00
VAHENDUSEL. · BAROKILE EELNES ARHITEKTUURIS RENESSANSS. PIETRO PAOLO NALDINI KIRIK WIESKIRCHE PALSME MÕIS RIIETUS · PIHAKOHT PIDI OLEMA RÕHUTATUD. NAISTE RIIETUSED · KANTI KORSETTI. · PARUKAD, UHKED SOENGU. · PEENED KANFAD, MUSTRID.' · NAISTEL KÕRGED JA UHKED SOENGUD, MIS PÜSISID ÜLEVAL TRAADI ABIL · SÜGAV DEKOLTEE. · KAHEOSALISED SEELIKUD. MEESTE RIIETUS ·LÜHIKESED PÜKSID, PIKK KUUB. ·ÕLGADENI ULATUV KRAE, LAIA PITSÄÄREGA. ·PIKAD JUUKSED-PARUKAD. ·SUKAD. ·JALANÕUD KÕRGETE KONTSADEGA. MUUSIKA · MUUSIKASSE TULI KONTSERTSTIIL. · MUUSIKA VÄLJENDAS JÕULISE INIMESE TUNDEID. · BAROKKMUUSIKALE OLID VÄGA A. CORELLI ISELOOMULIKUD PINGESTATUS, SUURED LA FOLIA KONTRASTID, SAGELI ÄÄRMUSLIK TUNDELISUS, TEATRAALNE ESITUSLAAD. · KASUTATI SUURI TEMPOKONTRASTE, SAMUTI JÄRSKE PIANO JA FORTE VAHELDUMISI.
mille peale tõmmati käisteta villane umbkuub. Puusade ümber mähiti vaipseelik pikem kangatükk , mis oli kinnitatud vööga. Veel kuulusid naiste riietusse sõba, põll ja jalamähised sukkade asemel. Meeste rõivastus koosnes särgist, kuuest, pükstest ja õlgadele heidetavast riidetükist üleviskest. Särk oli lõua alt kinnitatud paelte, pööra või hoburaudsõlega. Nööpe keskaja talurahvas ei kasutanud. Särk ja kuub olid pikad, ulatudes põlvini või isegi allapoole. Jalamähised mässiti pükste sääreosa peale. Jalas olid nii meestel ku naistel veisenahast tehtud pehmed pastlad, mille pikad paelad seoti ümber säärte. Suvel kanti niinest põimitud viiske. Talurahva söögist ja joogist Põhitoiduks oli aganaleib. Liha söödi õige harva. Leiva kõrval oli teine tähtsam toit puder
teemantide ja teiste vääriskividega MEHED Kandsid riiete all rõngassärki, kuna kardeti kallaletunge. Noored kandsid seda mis moes, vanad seda, mis kallis. Siiani magati öösel samas särgis, mis kõige alumine oli. Kuna nüüd oli alumine särk peenest pitsist, tuli esimest korda kasutusse ööriietus. Meeste riietusest Noortel meestel on lühike pluusi osa. Alumine särk on linast või siidist, mille peal on kuub villast või brokaadist või sametist. Mantlid on lopsakad. Taskukell Elemendid meeste riietuses Alussärk ehk camicia Jakk varrukatega või varrukateta Põlvsokid või sukad Mantel Seelik, põlvpüksid Barett Keep LÕPP
Kasutas oma töödes palju tundeküllaseid motiive (krutsifiks metsiku mäe tipul valguskiirte foonil, kloostrivaremed või metsatihnik kuupaistel või merejää kuhjumised ) Friedrich eelistas lõpmatusse avanevaid maastikuvaateid Skulptuurikunstnik romantismi ajastul - ANTOINE LOUIS BARYE Ta oli animalist ja eelistas kujutada loomi liikumises ja võitluses. Tema skulptuurid on maalilise pinnatöötlusega. Mood Meestemoes: Torukübar ja frakk. Moodi hakkas tulema pikk kuub. Põlvpükste asemel pikad püksid Naistemoes: Korseti tagasitulek (herilasepiht), lai kroogetega seelik, puhv-varrukad. Juuksed kammiti pealael siledalt lahku ja seati kõrvade taha rulllokkidesse
1. jaanuaril 1924. aastal saatis Talvik "Loomingu" toimetajale Tuglasele luuletuse kaaskirjaga: "Mullatöölise elu ei anna mahti süvenemiseks". Oma varasemates luuleproovides otsis Talvik veel terviklikku, stiiliühtset kujundit. Aastal 1934 ilmus Talviku esimene luuletuskogu "Palavik" 1937. aastal ilmus tema teine luulekogu "Kohtupäev" Milleks mulle tiivad... Milleks mulle tiivad, kui mul puudub siht, kui mu tähe matnud pilvi pime kiht? Milleks mulle kuub, mis lausa kullast näib, kui ju katkulehk mu kurgukoopast käib? Milleks mulle sööma-, milleks joomarõõm, kui mind jalust rabab iga priskem sõõm? Milleks kuulsuski, mis hullutas mu meeli? Kord ta naeratas, kuid hiljem näitas keelt. Haud vaid andke mulle surnuaia sõrval, et võiks rahu leida kustunute kõrval. Magaja ... Mu liha kuivand on kiviks, mu veri kui roosteraud. Kui kellelgi tüliks olen, siis kaevake mulle haud. ... Pohmelus ...
nimepidi tuntud autorid Leoninus ja Perotinus (12./13. saj.). heliloojad Riietus oli keskaegse inimese sotsiaalse kuuluvuse peamine tunnus. Mood muutus aeglaselt. Katmata ihu oli häbiväärne. Värvidel oli oma tähendus. Taskuid ei kasutatud. Jalatsid nahast pehme tallaga ja pika kitseneva ninaga. Aadlikel olid pikad kitsad püksid ja põlvini ulatuv avar kuub, mille peal kanti käisteta mood mantlit. Naiste rõivas koosnes avarast maaniulatuvast käisteta kleidist ja lühikeste või pikkade käistega särgist. Naise tualeti juurde kuulusid ka sallid ja loorid. Suursuguste inimeste eesõigus oli kasutada erksas toonis kangaid. Talumehe rõivastus koosnes pikkadest pükstest ja kitlitaolisest kuuest, talunaise oma särgi-laadsest avarast kleidist.
oleme suutnud jääda püsima. Seda kõike tänu sellele, et oleme oma riigi eest võidelnud viimse vere tilgani ja meie ühtekuuluvus tunne on ikka ja jälle osutunud tugevamaks kui meie vallutajate armeed. Üheks tähtsamaks sümboliks meil, mis sümboliseerib kodumaad on sini-must- valge lipp, mis oli algselt üliõpilasseltsi lipp, kuid on püsima jäänud tänapäevani. Sinine- Eestimaa taeva ja veekogude peegeldus, must - kodumaa mullapind, rukkileib ja kuub ning valge – õhk, lootus, lumine maapind ning püüd õnne ja valguse poole. Et mitte lasta sellel õnnel raisku minna, peaksime me seda targasti kasutama. Ei tohi võtta vastu otsuseid ja teha tegusid, mis võivad meie kõigi elu muuta või lausa riigile ohtlikuks saada. Iga inimene, olgu ta poiss või tüdruk, laps või täiskasvanu, isa või ema, peab austama meie riiki ja tunnustama seda, mida meie eelkäijad on teinud, et me saaksime selles riigis elada. 24
Lõpp on ootamatu: Kui peenike mees Misat solvama hakkas, jalutas viimane lihtsalt minema. Kirurgia Probleemid teoses: 1) Kui kirurg hakkas patsiendi hammast välja hakkas sikutama, ning see ühe korraga välja ei tulnud, sai patsient väga pahakseks. Hakkas sõimama kirurgi, et too ei oska oma tööd teha. Peategelaste iseloomustus: Kurjatin kirurg, umbes 40 aastane paks mees, kantud siidist kuub seljas ja kulunud trikoopüksid jalas. Ta nägu väljendas kohusetunnet ja lahkust. Suitsetas sigareid. Oli haritud meditsiini vallas. Vonmiglassov patsient. Pikk jässakas vanamees. Ebameeldiv inimene, kes sõimas teisi nendes asjades, milles nad süüdi ei olnud: et ta hammas nii kõvasti kinni oli ei olnud ju kirurgi süü. Novelli tunnused avalduvad selles teoses: Vähe tegelasi teoses, ainult 2: Kurjatin, köster.
Revolutsiooni suureks saavutuseks oli 1794.aastal Kovendis vastu võetud dekreet avalike raamatukoguade võrgu loomise kohta. Aastal 1793 panti alus Rahvuslikule Arhiivile,et säilitada vana korra aegseid dokumente. Revolutsiooni käigus püüti uuendada ka igapäeva elu ja murda sellega vana korra väliseid avaldumisvorme. Enam ei olnud aadlike elulaad eeskujuks. Koos aadliga hääbus toretsev rõivastusmood. Alguses hakkasid mehed kandma Rahvuskaardi vormi: sinine kuub, valged pikad torupüksid ja valge vest. Esindatud pidid olema rahvusvärvid,kas siis mütsimärgina või lindina. Moodi tuli ka punase früüga müts, kaela rätik,kasutati ka trakse ning jalas kanti puukingi. Naistemoes võeti eeskuju antiikajast kihiline lihtne kleidimood. Pariisi kalanaised panid aga jalga pikad püksid. Enamik naisi kandsid punast mütsi,puukingi ja kolme värvilist linti. Soengud muutusid radikaalsemateks kadusid parukad. Meestel läks moodi lühikeste
Kuub a Andreas Org Taavi Meltsas Asukoht Muusikale iseloomulikud jooned • Tugevalt mõjutatud Hispaania ja Aafrika muusikast. • Kasutatakse palju löökpille Tantsud: Cha cha cha • Kuuba muusika ja tantsud on tugevalt mõjutatud Hispaania ja Aafrika muusika • tantsitakse tavaliselt Kuuba muusika, Ladina pop või rock muusika järgi. http://www.youtube.com/w atch?v=ynVt48bAS_o Mambo Mambo on 1930.-40. aastatel välja kujunenud Kuuba muusika- ja tantsustiil. Nimetus tähendab Haiti voodoo preestritari. Hiljem arenes sellest välja veidi lihtsam cha cha. Põhisammudes esimesel taktiosal liikumist ei ole, teisel on samm ette või taha, kolmandal kantakse keharaskus tagasi teisele jalale ning neljandal tuuakse jalg juurde. Mambole, nagu mitmetele teistelegi Ladina-Ameerika tants...
Talupoegade elu keskajal Preisimaa või teiste saksa idakolonisatsiooni piirkondadega võrreldes oli Liivimaa täiesti erandlik: saksa talupoegi siia elama ei asunud ja kui rannarootslased välja arvata, siis Eesti talurahvas oli ja jäi etniliselt homogeenseks. Seevastu varanduslikult ja õiguslikult jagunesid talupojad üksteisest tunduvalt erinevateks rühmadeks. Kuigi juba teokoorimise suurendamine keskaja lõpul mõjus taludele majanduslikult nivelleerivalt, kadusid suured sotsiaalsed erinevused talupoegade vahel alles 16. sajandi teisel poolel. Kõige arvukama kihi moodustasid adratalupojad, kes pidid maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi. Nende talude majandusliku kandevõimet mõõdeti adramaades. Adratalupoegade õiguslik seisund oli ühesugune, kuid talude suurusel oli väga suur vahe ja sellest tulenevalt erines perede elulaad. Rahvaarvu kasvades asutati uusi talusid, kuid uute ma...
Parem kvaliteet TURG Sihtturu kirjeldamine Geograafiline asukoht Turu maht Ajalugu ja areng Konkurentsiolukord Hei kes nad on Suurus, tooted, USP Reklaamikampaaniad (Six Thinking Hats) on Edward de Bono poolt loodud lateraalse motlemise meetod, mille puhul erinevaid perspektiive uuritavale probleemile voi nahtusele tahistatakse kuut eri varvi mutsiga. Mutside tahendused on eelnevalt kokku lepitud Valge kui paber (faktipõhine) Must nagu kohtuniku kuub (negatiivset otsiv) Kollane kui päike, seondub optimismiga (optimistlik, eeliseid jälgiv). Roheline kui loodus, seondub kasvu, energia ja eluga (loovusega laiendav) Punane kui tuli ja soojus (sisetunde järg) Sinine kui taevas (kontrolliv, kokkuvõttev) SCAMPER tehnika Mõtle oma probleemi põhilistele omadustele Mõtle, kas mõni järgenvatest printsiipidest tooks muutuse? MILLEST KOOSNEB ÄRIPLAAN Ettevõtte üldandmed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
