Küsimused ja vastused :D 1.Selgitage kahe näite abil Chlodovechi ajaloolist tähtsust? Chlodovech - tema valitsusajal võtsid Frangid peaaegu kogu Gallia enda alla. Ta võttis vastu ristiusu 496. Aastal katoliikluse vormis. Chlodovech pani aluse Frangi kuningriigile 5. Sajandi lõpul, ning muutis Merovingide võimu päritavaks. 2.Mis kasu tõi ristiusu vastuvõtmine frankidele? Ristiusu vastuvõtmine 496. aastal kindlustas Chlodovechi võimu. Rooma vaimulikest said Chlodovechi kindlad liitlased. Tüli koral mõne teise germaani rahvaga asus ristiusu kirik peaaegu alati frankide poolele. Nii tuli ristiusu vastuvõtmine frankidele suureks kasuks. Mis kasu tõi frankide ristiusustamine katoliku kirikule? Kuna Ariuse õpetus katoliikule õpetusele järk-järgult alla jäi, andis see frankidele suure poliitilise eelise – olulist mõju ja võimu omav katoliku kirik vaatles neid kui „õigeid“ kristlasi, kes väärisid toetust võitluses väärõpetuse tunnistajatega
511) Kirde-Gallia vallutamist, kus valitses rooma suurnik Syagrius, endine Rooma keisri asevalitseja. Chlodovech purustas 486.a. Sygariuse väed Soissons'i lähedal ja vallutas maa kuni Seine'i jõeni, hiljem aga laiendas frankide valdusi kuni Lore'ini. Frankide vallutusi teostasid algul üksikud hõimud aga kui Chlodovech oli suurema osa Galliast vallutanud kõrvaldas ta teised hõimukuningad algul saali, hiljem ripuaari frankide ja ühendas kõik frangid oma võimu alla.1 Chlodovechi valitsemise ajalugu on võrdlemisi üksikasjalikult üles märgitud Tours'i piiskop Gregoriuse raamatus ,,Frankide ajalugu", mis on kirjutatud veidi hiljem, IV saj. teisel poolel. Chlodovech püüdis vallutada ka Burgundiat ent ei saanud selle ülesandega hakkama ja leppis oma mõju levitamisega Burgundia kuningakojale, kosides endale naiseks Burgundia kuninga tütre Chlotilde, kes oli kristlane. Piiskop Gregorius jutustab, et abikaasade vahel olnud sagedasti vaidlusi usuküsimustes.
Pühakoda- Mozee Püharaamat- Koraan Kalifaat- Araablaste suurriik(7-13 sajand) Badgdad- Iraagi pealinn/8. sajand Maailma suurim linn Al-Idris- araabia geograaf (1 kord mainis Eestit maailmakaardil 1154) Frangi riik Millal kujunes- 5. sajandil kelle rajajaks peetakse Merovech` i Millistele Euroopa suurriikidele pani aluse- Prantusmaa, Saksamaa ja Itaalia Millised 2 suguvõsa olid Frangi riigi valitsejad? Merovechi ja Chlodovechi Keda on nimetatud esimeseks Prantsusmaa kuningaks, kes asutas ka Pariisi? Chlodovechi Millal ja kelle vahel toimus Poitieri lahing, mis on selle ajalooline tähtsus? 732 aastal, araablaste ja frankide vahel Ajalooline tähtsus: pole vahet kui väike riik sa ka poleks on võimalik võita võimsamaid vastaseid nagu tollel ajal oligi Lääne-Euroopa väike, nõrk ja organiseerimata aga ikkagi võitsid araablasi Karl Suur- Püha Rooma keiser/ Frangi riigi kuningas
*rikkalikud materiaalsed ja inimressursid *võimalus pidada sõda merel *tohuktu riigiaparaat Alalises regulaarväes oli u 150 000 meest, kellele maksti palka kullas. 1.5 Frangi riigi kujunemine Tänapäeva territooriumil elas 4 hõimu: belgid, gallid, akvitaanlased ja liguunid. Sugurühmade ühtsust kartsid druiidid e. preestrid, kes kandsid hoolt ka seaduste ja vaimse pärandi andmise eest. Frangi riigi algus 3. sajandil ilmusid Euroopasse frangid. 5. sajandi lõpus kuningas Chlodovechi ajal haarasid frangid oma võimu alla peaaegu terve gallia. 496 aastal võttis Chlodovech vastu katoliku usu. Chlodovechi hakkasid toetama vaimulikud. Chlodovech I pani alguse frangi riigile ja tema ajal pandi kirja saali õigus. Riiki vaadati kui kuninga suurt eravaldust. Cholodovechi riik tükeldati tema 3-e poja vahel. 7. sajandi keskel algas frangi riigis nn. laiskade kuningate ajastu. Tegelik võim koondus
Euroopa. Keskaeg oli kiriku misjonitegevuse kõrgaeg. Kui vana kirik oli pööranud oma tähelepanu antiikaja kultuurrahvaste võitmisele, siis keskaja kirik pöördus barbarite, germaanlaste ja slaavlaste poole. Rahvasterändamisega Itaaliasse ja Prantsusmaale tulvanud germaanlaste hulgad puutusid kokku arenenud kultuuri ja ristiusuga. Lääne-Rooma riik varises kokku, kuid uued, Euroopas juhtivaks tõusnud rahvad võtsid ristiusu omaks. Frangi kuninga Chlodovechi pöördumine ja ristimine 496. aasta jõulupühal oli tüüpiline ja suundamäärav. Tema kaasa oli katoliiklik printsess, kuid tolle õhutustest ja palvetest üksi ei piisanud. Alles siis, kui Chlodovech ühes lahingus kaotama hakkas, pöördus ta häda sunnil palvetes Jumala poole ja saavutas võidu. Chlodovechi ristis Reimsi piiskop ning ühtlasi lasi end ristida ka Chlodovechi sõjavägi. Seda sündmust loetaksegi ristiusu
Germaanid Germaani hõimud elasid kesk ja põhja euroopas. Germaanlased elatusid põlluharimisest ja karjakasvatusest.Lihtkogukondlaste seast hakkasid eristuma rikkamad ja mõjukamad ülikud.Suhted germaanlaste ja roomlaste olid nii sõjakad kui ka sõbralikud(kaubavahetus,ristiusk).Chlodovechi suhted olid roomlastega head kuna Chlodovech võttis roomlastelt ristiusu vastu muutusteta. Keskaja alguses tekkisid Euroopasse järgmised germaanlaste riigid: · Lääne-goodid(Balkani ps-Pürenee ps) · Ida-goodid(Musta mere põhja osa-Apennini ps põhja osa) · Vandaalid(Slaavi-Põhja-Aafrika) · Frangid(tänapäeva Belgia,Holland,Prantsusmaa)
Üks vanaaja sõjamehe vapp Ma olen noor inglismaa sõjamees, chlodovechi venna poja poeg. Meie perekonnavapil on kaks välja punase, sinise, musta ja valge värviga. Need värvid on juba olnud ammusest peale. Punase saime mehisuse ja julguse eest, sinise aususe ja ustavuse eest ja musta ettevaatuse, tarkuse ning valmisoleku eest. Vapil on veel ka punane rist ja valge taust(see tähendab, et minu sugukond on terve elu siin olnud ja seda ei tohi vapilt muuta ) Minul on 20 kuldset triipu. Igal inimesel on erinevalt triipe isegi siis kui on samast perekonnast pärit.
VII sajandi teisel poolel vallutati kogu Põhja-Aafrika. Vallutati ka Hispaania, Küpros, Kreeta, Sitsiilia, osa Kaukaasiast. Üritati vallutada ka Konstantinoopolit. Hiigelriigi pealinnaks sai Damaskus, aga hiljem rajati uue pealinnana Bagdad. Riigi ja ühiskonna korraldus kalifaadi ajal Bagdadi kalifaat oli piiramatu valitsejavõimuga riik. Võeti omaks araabia keel. 10. LÄÄNE-EUROOPA VARAKESKAJAL. ÜLEVAADE AJALOOST. Frangi riik V-VII sajandil V sajand - Kuningas Chlodovechi juhtimisel tungisid frangid Galliasse ja tõrjusid läänegoodid sealt Hispaaniasse. Chlodovech lasi end koos kaaskonnaga ristida ning sundis ristiusku oma rahvale peale. VI ja VII sajandil Frangi riigi ühtsus kadus. Chlodovechi pojad hakkasid riiki jagama, millega kaasnesid kodusõjad. Riigis kujunesid üksteisest sõltumatud suured piirkonnad, kus võim kuulus majordoomustele. Paavstid ja langobardid Itaalias VI-VII sajandil 560. aastal vallutas Itaalia uus germaani hõim – langobardid
1. Vali keskaja alguseks ja lõpuks niisugused sündmused, mis oleksid omavahel kuidagi seotud. Selgita valikut. 2P 476. Aastal Lääne-Rooma keisri Romuluse võimuletulek ja lõpp Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453.aastal, mil lakkas olemast Ida-Rooma ehk Bütsantsi keisririik. Kuna alguses juba kujunesid Lääne-Roomas sõltumatud riigid, oli türklastel hiljem kergem vallutada Ida-Roomat, kuna riigil puudus ühine kaitse. 2. Nimeta kaks Chlodovechi ettevõtmist, mis olid Frangi riigile kasulikud. Põhjenda oma valikut. 4P 1) Kuningas Chlodovechi juhtimisel tõrjuti läänegoodid Galliasest Hispaaniasse. Frankide maavaldus suurenes Galliase võrra. 2) Chlodovech ühines peale ristimist katoliku kirikuga, mis lähendas teda Rooma vaimulikkonnaga, kes koos aristokraatiaga nägi frankides liitlasi teiste, ariaanlikku ristiusku pooldavate germaanlaste vastu. 3
1-3 sajand Rooma-Gallia aeg. 5-8 saj Merovingide Gallia. 8-10. saj Karolingide Gallia. Piirkonna hõimud: Belgid, gallid, akvitaanlased, liguurid. 238 märgiti franke esimest korda rooma allikates. 253 tungisid frankide ja alemannide hõimud üle Gallia piiri. 5 saj lõpp ja 6 algus - kuningas Chlodovech Merovech (481- 511). 496 ristiusu vastuvõtmine Chldovech I poolt. Saali õigus kujutas endast saali frankide tavaõiguste üleskirjutamist. 6 sajandi keskel korjas Chlotar Chlodovechi valdused jälle kokku. 7 saj keskpaik laiskade kuningate ajastu. 714 võimule sai Karl Martell kes loobus majordoomuse nimetusest ja hakkas Frangi hertsogiks. 732 Poitiers'i lahing. Pippin-Lühike (741-768) tegi 754 ja 756ndal aastal korraldas ta 2 sõjaretke Itaaliasse ja aitas luua Kirikuriiki. Karl Suur (768 814). 774 võis Karl Suur panna endale pähe Itaalia valitseja krooni. 801 vallutas ta Barcelona. 782 Weseri lahing. 788 liideti Baieri hertsogkond
Chlodovech- Frankide kuningas 5 sajandi lõpupoolel. Ta ühendas kõik frangid ja Chlodovechi juhtimisel vallutasid nad roomlaste alad Gallias. Aastal 496 võttis ta vastu ristiusu. Karl Suur- oli Frangi riigi al.768 ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Karl Martell(714-74)- loobus majordoomuse nimetusest ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Ta tugevdas sõjaväereformiga ratsaväge ja benefiitside süsteemi loomisega aadliseisust. Tema ajal 732
tarkused kaotasid senise mõju, keeleks ladina keel, 48.a-l avas Claudius Rooma senati Gallia ülikutele. Lääne-Rooma lagunemine tegi arenguliinile lõpu ja barbarite vallutused liitsid Gallia germaani kultuurireaaliga. Chlodovech ja Frangi riigi algus. 5. - 6. sajandil, kui kuningaks Chlodovech Merovechi sugukonnast (Merovingide dünastia), haarasid frangid pea kogu Gallia enda alla. Ristiusu vastuvõtmine 496. aastal kindlustas Chlodovechi võimu. Ta võttis ristiusu vastu katoliikluse, mitte aritaanluse vormis - koostöö gallo-romaani ülikkonna ja kõrgemate vaimulikega. Katoliikluse vastuvõtmine andis Chlodovechile hea ettekäände alustada sõda aritaanlaste vastu ning võimu tugevdamisel ei valinud ta vahendeid ega pidanud kinni kokkulepetest. Valitseja püsimise nimel oli kirik valmis nii mõnegi koha pealt silma kinni pigistama. Merovingid, majordoomused. Merovingide võim päritav. Saali õigus - saali frankide
a) Hunnid, germaanlaste sisseränne, germaanlaste kuningriigid, Põhja Aafrika, Hispaania, vandaalid, läänegoodid Hunnid põhjustasid rahvaste rände, mille taga järgjel tekkisid germaanalste riigid b) Lääne-Rooma keiser, Odoaker, tüli, kõrvaldama, 476 odoaker kukutas viimase lääne-rooam keisri aastal 476. c) Frangi kuningriik, Gallia, roomlased, Chlodovech, Merovingide dünastia Chlodovechi juhtimisel loodi Frangi kuningriik Galliasse, mis peale Chlodovechi surma jagati 3 poja vahel, toimus võimuvõitlus, ja Merovingide dünastia lõppes. d) Rooma ristiust, paganad, frangid, 496 e) Karl Suur, karolingide renessanss, 800, keiser, langobardid, saksid 800 aastal karl Suure keisriks kroonimine, kultuuri elu elavnes, Karl suur vallutas langobardid ja paganlikud saksid. 2. Ida-Rooma keisririik (8 p.) a) Selgita, kuidas tagasid Ida-Rooma püsimajäämise Lääne-Roomaga võrreldes: · soodsamad geograafilised tingimused:
Saab ilmutusi , palvetada näoga Meka suunas. Mõisted: Kaaba tempel, mis asub Mekas ja tema seina on müüritud ,,Must meteoriit" Allah üks peajumalaid Islam Usk, mille kuulutas Muhhamed välja Moslem Islami usu pooldaja Koraan islami püha raamat Prohvet- jumala sõna edastaja Medina ,,Prohveti Linn", 622 põgenes sinna Muhhamed Kaliif islami usukonna ja riigi juht. Vesiir kõrgeim riigiametinik Emiir riigipea Frangi riik: 5. saj lõpul tungisid frangid Chlodovechi juhtimisel Galliasse. 495. a lasi chlodovech end koos kaaskonnaga ristida ning sundis seejärel ristiusu peale ka oma rahvale.Merovingid on 5.-8. sajandil praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa aladel asunud Frangi riiki valitsenud kuningate suguvõsaKarolingideks , nimetatakse dünastiat, mis sai oma nime Karl Suure järgi. Alates majordoomus Pippi Herstalist (687714) valitsesid Karolingid Frangi riiki.Karl Martell 714 741 , tema ajal tungisid Hispaaniast riiki araablased , kuid said 732
· Ameerika avastamist Kolumbuse poolt( 1492) · Usu puhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal( 1517) Varakeskajal oli Europpa suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud( V-X saj) Kõrgkeskaeg tõi kaasa jõukuse kasvu, vahepeal hääbunud linnade uue esiletõusu(XI-XIII saj) Hiliskeskajal põhjustas katkuepideemiaelanikkonna vähenemise ja majandulikke raskusi( XIV-XV saj) Kronoloogia: · 486. a- frangid vallutasid Chlodovechi juhtimisel suure osa Galliast ning panid aluse Frangi riigile. · 529. a-Püha Benedictus rajas Itaalias Monte Cassino kloostri. · 590-604. a- paavstitoolil istunud Gregorius Suur tugevdas oluliselt Rooma paavstide autoriteeti lääne- Euroopas. · 732. a- Frangi majordoomus Karl Martell võitis Gallias Poitiers lahingus araablasi. · 756. a-Frangi kuningas Pippin andis Kesk-Itaalia paavstile valitseda, pannes aluse kirikuriigile. · 793
Valitsevad suurkaupmehed moodustasid sageli omaette privilegeeritud ühingu suurgildi. Linnaõigus > Lübecki õigus. 2. Keskaja perioodid Keskaeg kestis 395/476 – 1517. Keskaeg koosneb kolmest perioodist: varakeskaeg (5 – 10 saj.), kõrgkeskaeg (11 saj. – 14. saj.), hiliskeskaeg (14. saj – 15. saj.). Varakeskaeg – kujunes välja talupoegade sõltuvus rüütliseisuses maavaldajatest (feodaalisõltuvus), kujunes välja katoliku kiriku ühendav roll Lääne – Euroopas. Chlodovechi juhtimisel vallutasid frangid suure osa Galliast ja panid aluse Frangi riigile. Linnade allakäik, linnad toimisid üksnes administratiivsete ja usuliste keskustena, naturaalmajandus. Kõrgkeskaeg – jõukuse kasv, lääne – eurooplaste vallutusretked itta, lõunasse ja põhja, linnade uus esiletõus. Hiliskeskaeg – katkuepideemia, kapitalistliku ühiskonna aluste välja kujunemine. 3. Mõiste keskaeg
Chlodovech ja tema järglased. 3 saj pKr ilmusid ajaloo areenile frangid. 5-6 saj oli nende kuningaks Chlodovech Merovechi sugukonnast-> siit tuletatud merovingid dünastia nimi. Merovingid haarasid kogu Gallia enda võimusesse. Clodowech. Sai võimule 15 aastaselt. Kandis pikki juukseid, mis oli Merovingide kuningasoo tunnus. Tappis pettuse abil teised hõimupealikud ning sundis kõiki franke oma sõna kuulama. Chlodovech ja ristiusk. Algul ei tundnud Chlodovech suurt huvi ristiusu vastu Chlodovechi naine oli aga Burgundi printsess, kes oli katoliiklane Ristiti Reimsi katedraalis, millest hiljem sai trasitsiooniline kroonimise koht. Pandi kirja saali õigus, mis kujutas endast saali frankide tavaõiguse üleskirjutust. Keskuseks kujuneb Pariis. Frangi riigi lagunemine. Germaanlastel oli tavaks kuninga valdused pärast tema surma meessoost järeltulijate vahel laiali jagada. Majordoomused. 7 saj hakkas võim koonduma majordoomuste kätte. Pippin
Kaua aega mõisteti selle all pimedat aega antiigi ja uusaja vahel.Keskaja alguseks peetakse viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse võimult kõrvaldamist 476.a. Keskaja lõpuks peetakse: 1)Konst. vallutamist 1453.a; 2)Am avastamine 1492.a; 3)Reformatsioonide algus 1517. Keskaeg on Eur ajaloo periood, jaguneb: 1)varakeskaeg(V-X saj),2)kõrgkeskaeg (XI-XIII saj),3)hiliskeskaeg (XIV-XV saj). LÄÄNE-EUR VARAKESKAJAL. Frangi riik V-VII saj: Frangid tungisid Chlodovechi (481-511) juhtimisel Galliasse V saj lõpul ja tõrjusid läänegoodid sealt Hispaaniasse.495. võeti vastu ristiusk. VI-VII saj Frangi riigi ühtsus kadus, algas killustumus ja kodusõjad. Toimusid vennatapusõjad kuningasoo liikmete vahel. Kujunesid üksteisest sõltumatud suured piirkonnad. Võim koondus majordoomuste (kojaülemate) kätte. Itaalia VI- VII saj: 560.vallutasid Itaalia langobardid (ariaanlased), algas tsiv allakäik + vaenulikud suhted põlise Rooma elanikkonnaga
AJALUGU 1. Ülevaade Euroopa ristiusustamisest. Kestis üle 1000 aasta. 1.saj pKr. Ristiusu teke Rooma võimu aluses Palestiinas juutide monoteistlikust usust-judaismist. Ristiusu rajajaks peetakse juudi rändjutlustajat Jeesust. Ristiusu kiire levik. 1.-3.saj ristiusu levik Rooma impeeriumis vaatamata kristlaste tagakiusamisele. 313.a Milano ediktiga legaliseeriti ristiusk Roomas 381.a Theodosius suur kuulutas ristiusu riigiusuks 495.a Chlodovechi lasi end ristida ning surus selle ka oma rahvale peale 988.a Venemaal võeti vastu ristiusk. Vürst Vladimiri valitsusajal. I aastatuhande lõpuks oli ristutud peaaegu kogu Euroopea (välja arvatud nö paganlik vöönd- lapimaast leeduni) 1198-1290. a toimus liivima ristisõda sh. muistne vabadusvõistlus (1208- 1227) 12.-13.saj korraldasid rootsi kuningad 3 ristiretke soome ristiusustamiseks. Alates 15.saj lõpust seoses suurte maadeavastustega levis ristiusk üle kogu maailma ja on
*Bütsantsi kuldraha *Vabad talupojad 6) Kuidas oli valitsemine reguleeritud Ida- Rooma riigis? · Riigi juht on keiser ehk bassileus · Riigiasutused olid *riiginõukogu *senat *deemosed 7) Kes olid Ida- Rooma peamised vaenlased? · 6 saj Bulgaaria · 7-9 saj araablased · 9-10 saj viikingid · 11-15 saj - Türgi 8) Mis on hagiograafia? Hagiograafia on ülistav elulugu. 9) Milline oli Chlodovechi tähtsus Frangi riigi ajaloos? Ta oli esimene ja suurim valitseja ja tema ajal kujunes välja Frangi riik. 10) Millised piirkonnad olid välja kujunenud Frangi riigis 6 saj? · Neustria- lääne ja loode Gallias · Austraasia- kirde Gallias · Burgundia · Alemannia 11) Kes oid majordoomused, miks nende tähtsus Frangi riigis kasvas? Majordoomused ehk kojaülemad. Olid kuninga sõjalise kaaskonna ülemad ja 7 saj said
Katoliikluse vastuvõtmine tõi kaasa palju vallutussõdu, sest katoliiklus ei salli mitte-uskujaid ning see oli hea ettekääne paganlike hõimude alade vallutamiseks. Sellest hoolimata oli Chlodovechil ka vaimulike toetus, mis tähendas seda, et nii mõnigi pahategu jäi karistamata.4 6. sajandist muutis eelpool mainitud valitseja võimu päritavaks ja riigist hakati mõtlema, kui kuninga omandist, mis jagunes meessoost järeltulijate vahel.5 Pärast esmakuninga Chlodovechi surma jagunes riik kolmeks, sest kõik kolm poega olid saanud mingi osa riigist. Hiljem, kui kaks poega olid surnud, ühendas ainsana ellu jäänud poeg Chlotar valdused jälle ühtseks riigiks. Laiskade kuningate ajastu algas 7. sajandi keskpaigas, mil tegelik võim läks majordoormuste kätte. Majordoormused kes vastutasid üldise korrashoiu pärast kuningakojas. Hiljem hakati nõnda nimetama ka suurmaapidajaid ja erinevate piirkondade valitsejaid. 1 Tiit Aleksejev et al
Lääne- Rooma keisrite kontroll riigi provintside üle kadus järk-järgult. 476.a kukutas germaanlasest väepealik Odoaker viimase keisri Romulus Augustuluse ning tunnustas Ida-Rooma (e Bütsantsi) keisrit ülemvalitsejana. Lääne-Rooma keisririigi langust loetakse ühtlasi vanaaja lõpuks. 5.saj lõpul tungisid seni Reini jõe alam- ja keskjooksul elanud frangid Merovechi sugukonda (Merovingide dünastia 5.-8.saj) kuuluva kuningas Chlodovechi (valitses 481-511) juhtimisel Galliasse, tõrjusid seni seal elanud läänegoodid Hispaaniasse ning panid aluse Frangi riigile. 2. Frangi riik 5.-7.sajandil: Kui frangid olid kuni 5.saj lõpuni paganad, siis enamik ülejäänud germaanlastest olid ariaanlased (4.-7.saj levinud kristlik usuvool, mis eitas Jeesuse Kristuse täielikku jumalikkust; usuvool sai nime 3.-4.saj Aleksandrias elanud teoloogi Areiose (lad k Arius) nimest). 495.a võttis Chlodovech koos
temaatilises kontekstis. Maakera käes hoidvat viimsepäeva portaali keskpostil asetsevat Kristust saadavad palestikes apostlid, samal ajal kui keskportaali keskpostil olevat paavsti figuuri ümbritsevad kaks Reimsi kõige tähtsamat piiskoppi, Püha Nikasius ja Püha Remigius. Seega tõmmatakse nähtav paralleel apostlite toode ja piidkoppide tegude vahele: apostlid jätkasid Issanda tööd, täites tema käske eeskujulikul mole, Reimsi piiskopid aga Remigius kui paganate kuninga Chlodovechi uskupööraja ning ristija ja Nikasius kui märter, kelle pea raiusid paganad maha Reimsi kirikus on asetatud nende kõrvale kui järelkäijad. Aanaloogselt kaskaja tehnoliigide lunastusloo tüpoloogilise tõlgendusega, milles Vana Testament osutab Uuele Testmendile, tuleb siin apostleid mõista kui Reimsi piiskoppide eelkäijaid. Samuti kinnitab paavsti figuur keskposkpostil visuaalselt piiskoppide lähedust paavstivõimule
6. Kuidas oli valitsemine reguleeritud Ida-Rooma riigis? Keiser (basileus) -> (Riiginõukogu; kirik; senat (sünkliit) -> tsirkuseparteid (deemosed)). 7. Kes olid Ida-Rooma peamised vaenlased? Bulgaaria riik, araablased, Skandinaavia sõdalased (variaagid + Kiievi-Vene slaavlased), türklased. 8. Mis on hagiograafia? Pühaku elulugu. 9. Milline oli Chlodovechi tähtsus Frangi riigi ajaloos? 5-6 saj oli kuningaks Chledovech, kes rajas Frangi riigi, 496 pKr võttis vastu ristiusu katoliikluse vormis. 10. Millised piirkonnad olid välja kujunenud Frangi riigis 6. saj? Neustria (Lääne- ja Loode-Gallias (keskuseks Pariis)), Austraasia (Kirde-Gallia), Burgundia, Alemannia. 11. Kes olid majordoomused, miks nende tähtsus Frangi riigis kasvas? Jõukad kojaülemad, hiljem suurmaapidajad ja piirkondade valitsejad.
Püsis 395-1453.a 6. Kuidas oli valitsemine reguleeritud Ida-Rooma riigis?Keiser oli kõige tähtsam, temale allus riiginõukogu, neile omakorda senat ja neile tsirkuse parteid ehk deemosed. Keisrile allus ka kirik. 7. Kes olid Ida-Rooma peamised vaenlased?Bulgaaria riik, Skandinaavia sõdalased ja kaupmehed koos kiievi-vene slaavlastega, türklased. 8. Mis on hagiograafia?Pühakute elulugu 9. Milline oli Chlodovechi tähtsus Frangi riigi ajaloos?Ta oli Frangi riigi rajaja ja tema võttis vastu ristiusu katoliikluse vormis. Ta oli kuningas. 10. Millised piirkonnad olid välja kujunenud Frangi riigis 6. saj?Neustria, Austraasia, Burgundia ja Alemannia. 11. Kes olid majordoomused, miks nende tähtsus Frangi riigis kasvas?Kojaülemad, kes vastutasid kuninga koja ja majapidamise eest. 12. Milline roll oli Pippin Lühikesel Frangi riigis?Karl Martelli poeg, kes sai pärast isa surma troonile
sajandist eKr 5. sajandini pKr Vana-Rooma riigi Gallia piirkonna põhiosa. Frangid Next.svg Pikemalt artiklis Frangid Next.svg Pikemalt artiklis Frangi riik Aastal 486 vallutas saali frankide juht Chlodovech I Rooma ala Loire'i ja Somme'i jõe vahel. Seejärel ühendas ta suurema osa Põhja- ja Kesk-Prantsusmaast oma võimu alla ning võttis 496 vaatu kristluse katoliiklikul kujul, eelistades seda teiste germaanlaste juhtide poolt omaks võetud arianismile. Pärast Chlodovechi surma (511) jagati tema riik mitu korda mitme valiseja vahel, nii et tema Merovingide dünastia pidi lõpuks loovutama tegeliku võimu majordoomustele, kelle amet oli päritav. Viimastest sai lõpuks Karolingide dünastia. Aastal 751 kuulutas Karl Martelli poeg Pippin III (Pippin Lühike) end ka vormiliselt kuningaks. Karolingide võimu kulminatsioon oli Pippini poja Karl Suure valitsemisaeg. Aastal 771
(erandiks olid baskid territooriumi edelaosas ja liguurid lõunarannikul), moodustas 1. sajandist eKr 5. sajandini pKr Vana-Rooma riigi Gallia piirkonna põhiosa. Frangid Aastal 486 vallutas saali frankide juht Chlodovech I Rooma ala Loire'i ja Somme'i jõe vahel. Seejärel ühendas ta suurema osa Põhja- ja Kesk-Prantsusmaast oma võimu alla ning võttis 496 vaatu kristluse katoliiklikul kujul, eelistades seda teiste germaanlaste juhtide poolt omaks võetud arianismile. Pärast Chlodovechi surma (511) jagati tema riik mitu korda mitme valiseja vahel, nii et tema Merovingide dünastia pidi lõpuks loovutama tegeliku võimu majordoomustele, kelle amet oli päritav. Viimastest sai lõpuks Karolingide dünastia. Aastal 751 kuulutas Karl Martelli poeg Pippin III (Pippin Lühike) end ka vormiliselt kuningaks. Karolingide võimu kulminatsioon oli Pippini poja Karl Suure valitsemisaeg. Aastal 771
Belgia alad. 486. A. Vallutas Chlodovech kogu Gallia tõrjudes läne-goodid tänapäeva Hispaaniasse. b. Chlodovech ja Merovingid Chlodovech vallutas 486. a. Gallia, 496. a. Võttis vastu ristiusu, mis tõi teda Rooma kirikule lähemale ning neist said liitlased. Merovingid oli kuningate dünastia, kelle aluspanija oli kuningas Meroving, kelle järeltulija oli Chlodovech. c. Laiskade kuningate ajastu, majordoomused Chlodovechi surres jagati Frangi riik poegade vahel. Neist said majordoomused, kes kogusid enda alla arvukaid sõltlasi. d. Karl Martell, Poitiers´ lahing 687. a. Koondas üks majordoomus kogu riigi võimu enda kätte. Seda võimutäiust tugevdas kuningas Martell. Tema ajal tungisid Hispaaniast sisse araablased, kes said 732. aastal Portiesi lahingus lüüa. Karl Martell pani alguse maa läänistamisele, et hoida alluvaid sõltuvuses ja ustavuses. 5. Frangi riik Karolingide ajal a
kangelaslikkust. Rikkuse armastus, selle nimel töötamine, palju pidusid, kriitiline suhtumine aadlikkesse. 22. Selgita: Majordoomus-kuninga majapidamise juhatajad ja väeülemad, hiljem hakati selle nimega tähistama suurmaapidajaid ja piirkondade valitsejad Vasall- alamfeodaal Laiskade kuningate ajajärk – ajajärk Frangi riigis peale Chlodovechi surma, mil Merovingide kuningad kaotasid oma võimu, olid andetud ja riiki juhtisid majordoomused – kuninga majapidamise juhatajad ja väepealikud, hiljem suurmaapidajad ja piirkondade asevalitsejad majordoomus – kuninga majapidamise juhataja ja väepealik, hiljem suurmaapidaja ja piirkondade asevalitseja Senjöör- suurfeodaal
Selle tuumikalad asusid endises Rooma-Gallias. Gallia piirnes Reini jõe, Alpide, Vahemere, Pürenee mägede, Atlandi ookeani ja Põhjamerega. Enamik kõnealusest piirkonnast moodustab tänapäeva Prantsusmaa. 5.saj. lõpul ja 6. Saj algul,kui kuningaks oli Chlodovech Merovechi sugukonnast,kelle järgi sai nime ka Merovingide dünastia,haarasid frangid peaaegu kogu Gallia enda alla. Frankide ajaloo oluline pöördepunkt,mis ka Chlodovechi I võimu märkimisväärselt kindlustas, oli ristiusu vastuvõtmine. Katoliikluse vastuvõtmine andis Chlodovechile hea ettekäände alustada sõda ariaanlastest naaberhõimude,burgundide ja läänegootide vastu. Oma võimu tugevdamisel ei valinud vahendeid ja ei pidanud kinni kokkulepetest. Clodovech muutis Merovingide võimu päritavaks ja pani aluse Frangi kuningriigile.6. sajandi lõpust hakkasid Frangi riigi siseselt kujunema neli eri piirkonda:1. Neustria Lääne ja LoodeGallias
Katedraal toom- ehk peakirik Visitatsioon kõrgema vaimuliku (piiskopi, superintendendi) või kirikukomisjoni kontrollkäik tema alluvuses olevasse kirikupiirkonda või asutusse, et saada ülevaadet usuelust ja vaimulike tegevusest. Eremiit jumala teenimiseks tsivilisatsioonist eemale, sageli kõrbesse, tõmbunud inimene. 1) Tekkis 5.saj pärast Lääne Rooma riigi lagunemist, kui germaani hõimurühm frangid vallutasid kuningas Chlodovechi juhtimisel enamiku Galliast. 495.a lasi ta end kaaskonnaga ristida, sellega sunniti ka rahvas ristiusku. Karl Martell suurendas majordoomuse võimutäiust. Tema ajal tungisid Hispaaniast tungisid riiki araablased, kuid nad tõrjuti tagasi 732.a Poitiers lahingus. Järeltulevad põlved panid Karlile nimeks Haamer, sest ta oli suutnud muhameedlased purustada. Pippin Lühike valitseja sidemete teke paavstiga. Tihenesid
Frankide oluline ajaloo pöördepunkt, mis ka Chlodovech I võimu märkimisväärselt kindlustas, oli ristiusu vastuvõtmine 496.aastal. chlodovech võttis ristiusu vastu katoliikluse vormis. See andis talle hea ettekäände alustada sõda ariaanlastest naaberhõimude, burgundide ja läänegootie vastu. Oma võimu tugevdamisel ei valinud ta vahendeid ja ei pidanud kinni kokkulepetest, kuid ikka toetasid teda kõrgemad vaimulikud. Gregorius on tema kohta kirjutanud: ,,Chlodovechi vaenlased langesid tema käe läbi ja ta riik laienes, sest ta süda oli avatud ja teod Jumalale meelepärased." Chlodovech pani 5 saj lõpul alguse Frangi kuningriigile , mille nimest tuleneb ka Prantsusmaa tänapäevane nimetus la France. Ta pani kirja saali õigused, mis kujutab endast saali frankide tavaõiguste üleskirjutamist. 6 saj hakkas Frangi riigis kujunema 4 eri piirkonda: 1) Lääne- ja Loode-Gallias Neustria, keskusega Pariisis (hiljem eraldus Neustriast
* Neil oli suur armee ja edukas maksusüsteem. 7. Gallia ajaloo etapid: 1) iseseisva geltide Gallia aeg, mis kestis 1. sajandi keskpaigani eKr. Ja lõpetas Caesari vallutus. 2) Gallia Rooma provintsina ehk 1. saj. II poolest eKr 3. sajandini pKr kestnud Rooma- Gallia aeg, mille lõpetas frankide vallutus. 3) Merovingide Gallia aeg: 5.-8. sajand. 4) Karolingide Gallia aeg: 8.-10. sajand. 8. * 5.sajand peale Lääne-Rooma riigi lagunemist. * * Chlodovechi poolt * Merovingide dünastia. 9. 496.a ristiusu vastuvõtmine. * Nad võtsid ristiusu vastu katolikus vormis ja Lääne- Rooma katolikust kirikust. *See aitas valitsejal oma võimu märkimisväärselt kindlustada. Katoliikluse vastuvõtmine andis Chlodovechile hea ettekäende alustada sõda naaberhõimude vastu ja oma mõjuvõimu laiendada. Ka kirik toetas teda ja pigistas silma mõne koha pealt kinni. 10
● Sõjaväe nõrgenemine ● Konstantinoopol püsis suurlinnana ● Kaupmehed ja käsitöölised kogunesid kolleegiumitesse ● Hariduse eeskuju antiikajast ● Langes 1483 osmanite läbi ● Bütsants: https://docs.google.com/document/d/1bF31j2Mo9SpGuHL9WYkneLVMWOHR1nBph Rm6ulgTkA4/edit?usp=sharing ● Keskaeg 1. Varakeskaeg V-X sajand 2. Kõrgkeskaeg XI-XIII sajand 3. Hiliskeskaeg XIV-XV sajand Frangi riik ● Chlodovechi juhtimisel vallutasid frangid Gallia ● 495 ristis Chlodovech end koos kaaskonnaga ● VI kuni VII sajandil Frangi riigi ühtsus kadus, kuningate võim nõrgenes ○ Vennatapusõjad ○ Võim majordoomuste kätte ● 732 Poitiersi lahingu võit araablaste vastu (Karl Martell) ○ Frangi riigi tugevnemine ● Karl Suure valitsusajal Frangi riigi võimu haripunkt ● 800 krooniti Karl Suur paavsti poolt keisriks 1. Kliimasoojenemine
Vandaalide Suundusid Pürenee ps kaudu P.-Aafrikasse, kus vallutasid riik Kartaago ja rajasid oma riigi. 455 vallutasid ja rüüstasid Rooma (vandalism). Anglosakside Anglid, saksid ja jüütid tulid Briti saartele ja rajasid sinna riigid oma riigid. Frangi riik Reini alalt pärit frangid tungisid Galliasse (Prantsusmaale) ja rajasid Chlodovechi juhtimisel sinna oma riigi. Idagootide Idagoodid tungisid Itaaliasse, kukutasid Odoakeri ja riik rajasid oma riigi. Langobardide Langobardid tungisid avaaride (türgi hõim) eest põgenedes riik P.-Itaaliasse ja rajasid oma riigi 568. a., mida peetakse rahvasterände lõpuks. 2. Slaavlaste ränded 5.-7. sajandil ja nende riigid. a. Algkodu ja ühiskonnakorraldus:
Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. 410 rüüstasid läänegoodid Alarichi juhtimisel Rooma ning lõid territooriumi Hispaanias. Vandaalide terr. sai Põhja-Aafrika.Lääne-Rooma kontroll provintside üle lakkas. Hunnide impeeriumi rajas Attila, kes terroriseeris kogu Euroopat sõdides kõikjal kõigiga. 476 tõukas Odoaker viimase Lääne-Rooma keisri võimult.480ndatel vallutasid frankid Chlodovechi juhtimisel Gallia ning võtsid vastu ristiusu. 5. saj. lõpul tungisid Itaaliasse idagoodid Theoderichi juhtimisel. 5. saj. lõpuks oli Rooma riik desintegreerunud. Keisririik püsis nime poolest. Olulist kriisi ei toonud rünnakud kaasa. Rooma riigi kultuur toimis, kuigi mandunud moel. Algas antiikkultuuri kristianiseerumine. “Piibel” tõlgiti ladina keelde (Vulgata). Formuleerusid ristiusu lõplikud tõed (Augustinus)
oFrangi riik V-VII sajandil: V saj.lõpul tungisid Reini alam-ja keskjooksu aladel elanud frangid kuningas Chlodovechi juhtimisel Galliasse.Umbes 495a. paiku lasi Chodovech end koos kaaskonnaga ristida ja sundis seejärel ristusku peale ka teistele. Chlodovech ühines katoliku kirikuga. See lähendas teda Rooma vaimulikkonnale. VI ja VII saj. Frangi riigi ühtsus kadus ja kuningate võim nõrgenes. Kuninglik suguvõsa käsitles riiki kui perekondliku varandust, millega kaasnesid ka vennatapusõjad kuningasoo liikmete vahel. Võim nendes ei kuulunud enam kuningatele, vaid kuninga suursugustele kojaülematele
Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Aastal 486 vallutas saali frankide juht Chlodovech I Rooma ala Loire'i ja Somme'i jõe vahel. Seejärel ühendas ta suurema osa Põhja- ja Kesk-Prantsusmaast oma võimu alla ning võttis 496 vastu kristluse katoliiklikul kujul, eelistades seda teiste germaanlaste juhtide poolt omaks võetudarianismile. Pärast Chlodovechi surma (511) jagati tema riik mitu korda mitme valiseja vahel, nii et tema Merovingide dünastia pidi lõpuks loovutama tegeliku võimu majordoomustele, kelle amet oli päritav. Viimastest sai lõpuks Karolingide dünastia. Aastal 751 kuulutas Karl Martelli poeg Pippin III (Pippin Lühike) end ka vormiliselt kuningaks. Karolingide võimu kulminatsioon oli Pippini poja Karl Suure valitsemisaeg.
Selle keele töötas välja Kyrillos, kes on ka kaudselt slaavi tähestiku aluse panija. Druziina, erinevate hõimude pealikud, tülitsesid omavahel. Põhja pool asusid viikingid ja soome-ugri hõimud. Rjunik valitakse Novgorodi vürstiks, 862 aastal. Tema järglane vürts Oleg vallutab 882 aastal Kiievi, seda peetakse Vana-Vene riigi rajamise aastaks. 988 võtab vürst Vladimir vastu ristiusu (Bütsantsis). vene riik muutub ideoloogiliselt ühtsemaks. Frangi riik Nimetage vähemalt 2 Chlodovechi ettevõtmist, mis olid teie arvates rangi riigile kasulikud, põhjendage. Selgitage kuidas muutus mõiste majordoomus sisu aja jooksul. Selgitage miks võib Karl Martelli valitsemisaega pidada Frangi riigi juures murranguliseks. Kirjeldage kuidas õnnestus Pippin Lühikesel saavutada dünastiate vahetus Frangi riigis. Frangi riik saavutas oma iilguse Karl Suure valitsemisajal, nimetage alad mis tema poolt vallutati järgmistes ilmakaartes: 1. lääs 2. edel 3. kirre 4
5 palveaega? 4. Islami sarnasused ja erinevused teiste aabrahami usunditena: judaismi ja kritluse? Keskaeg Kronoloogia Varakeskaeg V-Xsaj...oli Euroopas suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sel perioodil kujunesid keskaja hilisematelegi perioodidele iseloomulikud jooned, nagu talupoegade sõltuvus rüütlisuses maavaldajates (feodaalsõltuvus) ja katoliku kiriku ühendav roll Lääne-Euroopas 486. a frangid vallutasid Chlodovechi juhtimisel suure osa Galliast ning panid aluse Frangi riigile. 529. a püha Benedictus rajas Itaalias Monte Cassino kloostri, millest sai eeskuju keskaegsele Lääne-Euroopa kloostrikorraldusele. 590 604. a paavstitoolil istunud Gregorius Suur tugevdas oluliselt Rooma paavtide autoriteeti Lääne-Euroopas. 732. a Frangi majordoomus Karl Martell (714 - 741) võitis Gallias Poitiers´ lahingus araablasi ning pani piiri nende vallutustele Lääne-Euroopas. 756
Gallia romaniseerus, keldi kultuur taandus, druiidide tarkused kaotasid oma senise mõju ja ülemkihi keeleks sai ladina keel. Chlodovech frangi riigi kuningas 5.-6. saj, kes võttis vastu ristiusu katoliikluse vormis (see tugevdas ta võimu) tegi pealinnaks Pariisi ja muutis kuningavõimu päritavaks. Tema ajal alustati Saali õiguse kirjaliku seadusekogu kirjapanekut. Tema ajal vallutati enamik Galliast, Burgundia ja Nemaania. Saali õigus Chlodovechi poolt üles lastud kirjutada saali frankide tavaõiguste kogu. Frangi riigi laiskade kuningate ajastu - 7.sajandil olnud ajasu, kui tegelik võim oli majordoomuste käes Majordoomus kuningakoja majapidamise korrashoiu eest vastutavad isikud, hiljem suurmaapidajad ja piirkondade valitsejad. Pippin Heristalist Frangi kuningas, kes ühendas uuesti frangi riigi. Karl Martell - Frangi riigi majordoomus ja hertsog, kelle ajal võeti kasutusele pikem ja raskem mõõk ja sadulajalused
Koos roomlastega peatasid Attila edasitungi Euroopasse (451 Katalauna lahing.) *Vandaalide riik: Suundusid Pürenee poossaare kaudu Põhja-Aafrikasse, kus vallutasid Kartaago ja rajasid oma riigi. 455 vallutasid ja rüüstasid Rooma 8vandalism) *Anglosakside riigid: Anglid, saksid ja jüütid tulid briti saartele ja rajasid sinna oma riigid * Frangi riik: Reini alalt pärit frangid tungisid Gallliasse (Prantsusmaale) ja rajasid Chlodovechi (I kuningas)juhtimisel sinna oma riigi. *Idagootide riik: Idagoodid tungisid Itaaliasse, kukutasid Odoakeri ja rajasd oma riigi *Langobardide riik: Langobardid tungisid avaaride(türgi hõim) eest põgenedes Phja-itaaliasse ja rajasid oma riigi 568 a, mida peetakse rahvasterände lõpuks. b) Slaavlaste ränded: · algkodu ja ühiskonnakorraldus Indoeuroopa päritolu olid. Elat iMustast merest Loode-Karpaatidest Dneprini. Tegeleti alepõllundusega ja karjakasvatusega ning neil olid
Poitiers´ lahingus araablasi ning tõrjus neid tagasi. Martell soovis oma ratsaväge tugevndada ning hakkas sõjameestele jagama maatükke, millelt saadava tulu eest pidid nad muretsema endale relvastuse. Frangi riigi keskuseks oli Pariis. Seati sisse päritav kuningavõim (enne said krooni silmapaistvamad väepealikud). Kirjutati seadustekogu ,,Saali õigus" (esimene germaanlaste kirjalik seadustekogu). Merovingid (5-8. sajandil). Riik jaotati Chlodovechi poegade vahel, tänu millele riigi ühtsus kannatas. Sel ajal kohalike ülikute hertsogite võim suurenes ning kuningavõim vähenes. Võim koondus majordoomuste kätte. Karolingid (8-10. sajandil). Aluse pani Karl Martell. Toimus sõjaväereform ning kirikuriigi asutamine. Tema poeg, Pippin Lühikene, tugevndas sidemeid paavstiga paavst vajas abi konfliktis langobardidega ning Frangi kuningas vajas toetust kuningatiitli pälvimiseks
sajandini Karolingide dünastia. Frankide riiki peeti kõige arenenumaks varakeskaegsekd riigiks. Kuningas Chlodovech (481 511) oli pärit paganlikust Merovingide dünastiast. Poliitilise edu käigus ja nimel pöördus ta kristlusesse. Esialgselt olid frankide alad vaid Loode-Gallias. 480. aastal moodustati suur hõimuliit frangi hõimude vahel, Chlodovech saab pealikuks ning saavutab Rooma üle võimu. 486. aastal võtab oma võimu alla kogu Gallia. Võitluses alemannidega 497 toimub Chlodovechi pöördumine katoliiklusesse, ta valib tugevama jumala ja temast saab ristiusu kiriku isa. Otsus pöörduda kristlusesse ei tulnud kergesti, Chlodovechi lapse surm ristimisriietes paneb ta kõhklema, kuid imeline võit alemannide üle kinnitab taaskord ta usku Kristusesse. Ka frangi rahvas on imetabasel kombel kristluse vastuvõtmisega täiesti ühehäälselt nõus. Frangid uskusid sarnaselt juutidele, et nad on välja valitud rahvas seda nimetatakse uue Iisraeli motiiviks.
Pilet 4. 1) Frangi riik ( 3 ) Frangid olid üks germaanlaste hõime. Nad elasid Reini jõe alamjooksul umbes tänapäeva Belgia piirkonnas. 5. sajandi teisel poolel tõusis frankide kuningaks noor ja võimukas Chlodovech( valitses aastal 481 511 ). (Frangi riik jagunes 4 erinevaks piirkonnaks : Neustria, Austraasia, Burgundia, Allemannia. ) Kavaluse ja väevõimuga sai ta jagu teistest pealikutest ja ühendas kõik frangid oma võimu alla. Tekkis Frangi riik. Chlodovechi juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad Gallias. Peaaegu kogu Gallia allus nüüd frankidele. Erinevalt suuremast osast germaanlastest olid frangid tol ajal veel säilitanud oma muinasusundi. Aastal 496. otsustas Chlodovech vatsu võtta veel ristiusu. Kuid vastupidiselt teistele germaani hõimudele võttis ta selle roomlastelt muutusteta. See oli tark samm, sest nüüd said rooma vaimulikest Chlodovechi kindlad liitlased
· tapeti roomas senatis 15.03.44e.Kr Frangi riik 481-843 Eellugu ja kujunemine · suur segadus pärast lääne-rooma hukku · suur rahvasteränne-palju erinevaid riike · usuline vastasseis · ariaanlus vs katoliiklus · frankide hõimu saab pidada keskaegse euroopa loojaks · juba enne 476 aastat on tegemist dünastiaga Merovech ja Merovingind Loomine ja areng · riiki tekkis aastal 481 · loojaks peetakse kuningas Chlodovechi · riik paiknes tänasel Põhja-Prantsusmaal, mis iidne gallia · Ristiusu vastuvõtmine 496 aastal- oluline, samas üllatav otsus · Riik nõrgenes kohe pärast kuninga surma 511.aastal Frangi riik tumedal ajajärgul · Dateeritakse 6-8 saj põhjuseks kultuur ja tsivilisatsiooni teatav kadumine · Tähtsuse kaotasid Frankide kuningad · Nende asemel kerkisid majordoomused(kojaülemad) · Kuulsamad olid Karl Martell ja Pippin lühike Karl Martell- frankide ühendaja
organisatsioon/kristlaste pühakoda kalifaat Araabia riik, mille piir ulatus klooster välismaailmast eraldatud 661-715.a vallutuste tulemusena kompleks, kus nunnad või mungad elasid Hispaaniasse vaimulik ordu usuline vennaskond (mungad) või ka usuline õeskond 2. Chlodovech 5. saj lõpul tungisid Innocentius III üks võimsamaid Galliasse frangi hõimud Chlodovechi paavste keskajal. Ta juhtimisel. Ta 1) kuulutas välja IV ristisõja; 1) kuulutas end frankide kuningaks; 2) kutsus üles alistama Läänemere ida- 2) lasi end ja oma kaaskonda ristida ja ranniku paganaid; surus ristusu peale ka oma rahvale; 3) juhtis võitlust ketserlusega. 3) kodifitseeris ehk lasi kirja panna Muhamed Meka kaupmees, kes muistsete frankide tavaõiguse
reeglid. Nendes oli ära märgitud, et kloostrit juhib abt, kellele mungad peavad kuuletuma. Ristiusk oli rohkem levinud linnades, kui maal. Misjonärid, olid ristiusu levitajad, kes levitasid ristusku. Nad püüdsid sulada paganatega ja siis neile ristiusku peale suruda. Nende töö tulemusena hakkas ristiusk vaikselt levima. Esimesena pääses ristiusk võidule Iirimaal. Seal levitas ristiusku Püha Patrick, kellel õnnestus see väga edukalt. Karl Suure keisririik Peale Chlodovechi surma jagati riik ära tema poegade vahel. Kuid pojad läksid omavahel tülli ja ei suutnud riigis korda hoida. Nende vahel puhkesid kodusõjad ja nende autoriteet hakkas alla käima. Kuningate asemele tõusid majordoomused, kelle kätte jäi ka valitsemine. Samal ajal aga olid Rooma paavstid hädas langobardi kuningatega. Paavstid kutsusid appi Bütsantsi keisreid, kuid need ei suutnud langobardide vastu kaitset pakkuda. Seetõttu pöördus Rooma paavst Frangi majordoomuste poole.
Vandaalide riik-> tungivad üle Reini jõe, jõuavad 409 Hispaniasse, liiguvad sealt edasi Põhja-Aafrikasse, loovad sinna riigi u 430-534 Lanborgide riik ->Põhja ja Kesk-Itaalias (suuremas jaos endistel idagootide aladel, mille langoboardid Bütsantsilt vallutasid, 568-774 FRANGI RIIK: Suures osas langeb Frangi riigi territoorium kokku tänapäevase Prantsusmaaga. Frangi riik tekkis 5. Sajandil peale Lääne- Rooma riigi lagunemist, kui frangid vallutasid kuningas Chlodovechi juhtimisel enamiku Galliast. VI lõpust hakkasid kujunema neli piirkonda: Neustria: Lääne ja Loode Gallias, keskusega Pariisis Austraasia: Kirde Gallias Burgundia: endise burgundide riigi alal Alemannia: osa tänasest Saksamaast, Prantsusmaa idaosast ja Šveitsist. POITIERS LAHING 732 (TOURS LAHING): Oli kokkupõrge frankide, keda juhtis Karl Martell ja araablaste vahel 732. Aastal, kokkupõrke võitsid frangid. Seda lahingut on tihti peetud keskaegse
Ladina keelest kujunesid romaani keeled: prantsuse, portugali, itaalia, rumeenia ja hispaania. Frangi riigi kujunemine kuni keisririigi loomiseni. Frangis jõudsid Galliasse rahvaste rändamise tulemusel ning 5. Saj lõpus kontrollisid nad juba tervet ala. Frangi suurriigi rajajaks kuningas Chlodovech 1, kes pani aluse Merovingide dünastiale. Võimu aitas tugevndada astumine ristiusku. Frankidest said tõhusad liitlased paavstide kui ka katoliku kirikuga – levitasid usku. Pärast Chlodovechi surma jagati tema riik vastavalt germaanlaste tavadele tema poegade vahel kolmeks (tõi kaasa võimuvõitluse). Frangi riigi kõrgaeg saabus Pippin Lühikese poja Karl Suure valitsusajal. Suure osa veetis sõjaretkel. Ühendas Frangi riigi Põhja- Itaaliaga. Aastal 800 krooniti ta keisriks, seega oli keisri võim taastatud. Puudus tugev keskvõim. Karl Suure impeeriumi lagunemine ja Verduni leping (põhjused, tagajärjed seoses tänapäeva Euroopa kujunemisega).
annaabi.ee 
