Otsingule "chlodovechi" leiti 64 faili

3
doc

Ajaloo KT- Varakeskaeg

Vali keskaja alguseks ja lĂ”puks niisugused sĂŒndmused, mis oleksid omavahel kuidagi seotud. Selgita valikut. 2P 476. Aastal LÀÀne-Rooma keisri Romuluse vĂ”imuletulek ja lĂ”pp Konstantinoopoli vallutamist tĂŒrklaste poolt 1453.aastal, mil lakkas olemast Ida-Rooma ehk BĂŒtsantsi keisririik. Kuna alguses juba kuju...

Ajalugu - Keskkool
11 allalaadimist
1
doc

Frangid - spikker

1-3 sajand ­ Rooma-Gallia aeg. 5-8 saj ­ Merovingide Gallia. 8-10. saj ­ Karolingide Gallia. Piirkonna hĂ”imud: Belgid, gallid, akvitaanlased, liguurid. 238 ­ mĂ€rgiti franke esimest korda rooma allikates. 253 ­ tungisid frankide ja alemannide hĂ”imud ĂŒle Gallia piiri. 5 saj lĂ”pp ja 6 algus - kuningas Chlodovech Merovech (481- 511). 496 ­ ristiusu vastuvĂ”tmine Chldov...

Ajalugu - Keskkool
56 allalaadimist
19
odt

Keskaeg ja varauusaeg

KESKAEG Piirid: tavapÀraseim: 476-1453 - 476 LÀÀne-Rooma lagunemine - 1453 Ida-Rooma lagunemine - 1492 Kolumbus jÔudis Ameerikasse Prantsusmaal: 4. saj.(Rooma 2-ks) -18. saj (Prantsuse revilutsioon) Eestis: 13. saj (Muistne VabadusvÔitlus)-16. saj MÔiste: keskaja (medium aevum) mÔiste kasutusele 15. saj. tunnetati uut paremat ajastut eelnevale ajale anti halvustav hinnang Perio...

Ajalugu - Keskkool
497 allalaadimist
15
doc

Vara-Keskaeg Euroopas (konspekt)

Keskaja mĂ”iste ja koht ajaloos. a. Üleminek antiigist keskaega oli pikk muutuste protsess: · LÀÀne-Rooma hĂ€vimine. · Germaanlaste ja slaavlaste rĂ€nnete tulemusel uue ĂŒhtsuse ­ Euroopa kujunemine. b. MĂ”iste "keskaeg" vĂ”tsid kasutusele itaalia humanistid (Giovanni Andrea 1469.a.): · Sellega tĂ€histati vanaa...

Ajalugu - Keskkool
96 allalaadimist
5
doc

Frankide ristiusustamine

Tartu Ülikooli Üldine kirikulugu A Frankide ristiusustamine Jaanus Tammiste II kursus AU 2007 Peetris Jaanus Tammiste II kursus AU Frankide ristiusustamine. Franke mainitakse esmakordselt rooma allikais III saj. See oli suur hĂ”imuliik kuhu k...

Üldine usundilugu - Tartu Ülikool
30 allalaadimist
6
doc

Keskaeg

15. saj seisukohalt oli keskaeg pime tunnel, mille otsas kumas valgus. Enne oli parem ja pĂ€rast oli parem. HĂ€sti hakati keskaja kohta arvama 19.saj romantismi ajal. Praegu ei ĂŒlistata ega halvustata, vaid ĂŒritatakse teemale lĂ€heneda. Keskaja periodiseerimine on kokkuleppeliselt jĂ€rgmine: 1) Algusajad: 313 Milano...

Ajalugu - Keskkool
62 allalaadimist
2
rtf

KeskAeg(Konspekt)

1 Mis on keskaeg? MĂ”iste keskaeg vĂ”ttis 1469 aastal kasutusele paavsti raamatukoguhoidja Giovanni Andrea. Keskaja alguseks loetakse kas aastat 330, kui Rooma uueks pealinnaks sai Konstantinoopol, aastal 395, kui rooma jagunes lĂ”plikult kaheks vĂ”i aastat 476, kui kĂ”rvaldati vĂ”imult viimane lÀÀne-Rooma keiser. Keskajaloli ĂŒhiskonda kuulumise vĂ€ltimatu tingimus ka...

Ajalugu - PÔhikool
26 allalaadimist
14
doc

Keskaeg I

KESKAEG · ,,Keskaeg"­ vĂ”ttis 1469. aastal kasutusele Giovanni Andrea, paavst Paulus II (1464-1471) raamatukoguhoidja. · Humanistide tĂ”lgendus­ kahte maailmaajaloolist ajastut eraldava pausiga, mille vĂ€ltel ei sĂŒndinud midagi olulist. · Keskaja inimeste: viimsepĂ€evakohtule eelnev viimne ajastu. · Keskaja mÀÀratlemine pani aluse ilmaliku ajaloo periodiseerimisele....

Ajalugu - Keskkool
52 allalaadimist
5
doc

Keskaeg

Ajalugu KT4! Keskaeg ja araablased 1)Keskaja ajaline piiritlemine ja tÀhendus. Keskaja mÔiste vÔeti kasutusele 15. sajandil Itaalia humanistide poolt. Selle termini lÔi Giovanni Andrea 1469. aastal ,,Medio aevo". LÔplikult juurdus keskaja mÔiste valgustusajal (18. sajandil), mil tÀhistati antiikaja ja rene...

Ajalugu - Keskkool
70 allalaadimist
3
doc

LÀÀne-Euroopa varakeskajal

KĂ”ige sagedamini loetakse keskaja alguseks viimase LÀÀne-Rooma keisri Romulus Augustluse vĂ”imult tĂ”ukamist 476.aastal. See tĂ€histab keisrivĂ”imu langust ja germaanlaste sĂ”ltumatute riikide vĂ€ljakujunemist muistse Rooma impeeriumi lÀÀneosas. Keskaja lĂ”puks peetakse enamasti kas · Konstantinoopoli vallutamist tĂŒrklaste poolt (1453) · Ameerika avastamist...

Ajalugu - Keskkool
40 allalaadimist
1
doc

Ajaloolised isikud

Ta ĂŒhendas kĂ”ik frangid ja Chlodovechi juhtimisel vallutasid nad roomlaste alad Gallias. Aastal 496 vĂ”ttis ta vastu ristiusu. Karl Suur- oli Frangi riigi al.768 ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Karl Martell(714-74)- loobus majordo...

Ajalugu - Keskkool
19 allalaadimist
22
doc

Keskaeg

1) Mis on keskaeg. Kuidas keskaeg jaguneb ? ( iseloomulikud jooned ) ( sissejuhatus ) Keskajaks on hakatud kutsuma ajajÀrku Euroopa ajaloos, mis jÀrgnes Rooma riigi langusele. Nimetus vÔeti kasutusele XV. Sajandil, mil Euroopas hakati senisest enam hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Keskaja alguseks loetakse tavaliselt viimase LÀÀne ­ Rooma keisri kukutamist 476...

Ajalugu - PÔhikool
86 allalaadimist
2
doc

Keskaja periodiseerimine

Keskaega vaadetakse perioodidena milledel on kÔikidel erinevad tunnused. Keskaja nimetus vÔeti kasutusele 15.saj. ning seda kasutatakse ainult Euroopa ajaloo kÀsitluses. Kokkuleppeliselt algas keskaeg kuskil 5.sajandil (476.a PKr. Kui kukutati viimani Rooma keiser)ning kestis kuni 16 sajandin...

Ajalugu - PÔhikool
24 allalaadimist
1
doc

Germaanid

Germaanlased elatusid pĂ”lluharimisest ja karjakasvatusest.Lihtkogukondlaste seast hakkasid eristuma rikkamad ja mĂ”jukamad ĂŒlikud.Suhted germaanlaste ja roomlaste olid nii sĂ”jakad kui ka sĂ”bralikud(kaubavahetus,ristiusk).Chlodovechi suhted olid roomlastega head kuna Chlodovech vĂ”ttis roomlastelt ristiusu vastu muutu...

Ajalugu - PÔhikool
6 allalaadimist
10
doc

Ristiusu levimine Euroopas

Aravete Keskkool Ristiusu levimine Euroopas Uurimustöö Koostaja: Kaari Tamtik 10. klass Juhendaja: Anne Roos Aravete 2008 2 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................3 1. RISTIUSK...

Ajalugu - Keskkool
17 allalaadimist
7
doc

Prantsusmaa

Prantsusmaa Prantsuse Vabariik Prantsuse Vabariik on LÀÀne-Euroopa riik, République Française mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa lipp Prantsusmaa emb...

Geograafia - Keskkool
38 allalaadimist
88
rtf

Ajalugu 1 Ôppeaasta konspekt 10kl

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mĂ”ju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lĂ”unaosa Egeuse mere saared JĂ€rsud ja kaljused mĂ€ed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: LĂ”una-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka LĂ€bimatute mĂ€gede vahel ainus ĂŒhendustee. PĂ”hja-Kreeka umbes 50m laiune TermopĂŒĂŒlide kitsastee. Peamine ĂŒhendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killust...

Ajalugu - Keskkool
58 allalaadimist
7
doc

Keskaeg

KESKAEG 5saj -16 saj Keskaeg jaguneb: · Varakeskaeg ­ 5 saj-11 saj On nÔrk, tal pole sÔjalist jÔudu, see hakkab kujunema alles 8.sajandil. Tal on vaja seda islami tungile pealehakkamiseks, samuti ka normannide vastu ( taanlased, norralased). SÔjaline olukord kujunemises, kirik nÔrk. Kujuneb vÀlja feodaaltsivilisatsioon. Selle tunnusteks on: 1...

Ajalugu - Keskkool
31 allalaadimist
3
rtf

Frangi riik V-VII sajandil

lĂ”pul tungisid Reini alam-ja keskjooksu aladel elanud frangid kuningas Chlodovechi juhtimisel Galliasse.Umbes 495a. paiku lasi Chodovech end koos kaaskonnaga ristida ja sundis seejĂ€rel ristusku peale ka teistele. Chlodovech ĂŒhines katoliku kirikuga. See lĂ€hendas teda Rooma vaimulikkonnale. VI ja VII saj. Frangi riigi ĂŒhtsus kadus ja kuningate vĂ”im nĂ”rgenes. Kuninglik...

Ajalugu - Keskkool
40 allalaadimist
9
doc

Keskaja algus ja lÔpp. Periodiseering

Periodiseering 1. Algus a. 313 ­ Legaliseeriti ristiusk. Keskaja peamine maailmavaade. b. 330 ­ Rajati Konstantinoopol. Oluline keskus keskajal (kaubandus). c. 375 ­ Algab suur rahvaste rÀnne (hunnid). Uue tsivilisatsiooni tulek (madal tase). d. 395 ­ Rooma riik lagunes kaheks. Antiiktsivilisatsiooni lÔhenemine ja...

Ajalugu - Keskkool
50 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !