Tartu Karlova Gümnaasium Muusikaajalugu GIAN LORENZO BERNINI Referaat Kai Kornet 10.h klass Juhendaja: Sirje Vasman 2009 Gian Lorenzo Bernini Lorenzo Bernini(07. 12. 1598- 28. 11. 1680) oli barokkajastu üks silmapaistvamaid skulptoreid. Bernini ületas paljusid oma aja portreekunstnikke ning lõi büstitüübi, mida jäljendasid tema järeltulijad ning pidasid üldkehtivaks. Ta kujutas julgelt elulisi karaktereid ning väljendusrikkalt ning veidi liialdatult tundeid. Hea irooniataju tõttu suutis ta vormida modelli inetust kunstiliselt mõjuvaks. Bernini on öelnud: ,,Ma võtsin marmori ja muutsin selle painduvaks vahaks, nii sain ma
Apolloni ja nümf Daphnega. Ta saigi kuulsaks a. 1625 kardinal Scipione Borghese ülesandel loodud Apollonit ja Daphnet kujutava grupiga Villa Borgheses Roomas.Apollon on järele jõudnud tema eest põgenevale nümfile Daphnele ja valmis teda haarama; Daphne palve peale muudab Zeus nümfi loorberipuuks, et päästa teda Apolloni käest: Daphne juurest kasvavad oksad ja lehed,keha hakkab kattuma koorega. (Apollon& Daphnet) Üleeuroopalise kuulsuse saavutas Lorenzo Bernini kelle käe all sai lõpliku lihvi Rooma Püha Peetri kirik. Tema kujundas kirikuesise väljaku, muutis tunduvalt renessanssmeistrite kavandatud hoonet ja teostas sisekujunduse. (Püha Peetri kirik) Kuldne ristlõige Kuldlõige tähendab lõigu sellist jaotamist kaheks osaks, et suurem osa oleks kogu lõigu ja selle väiksema osa keskmine võrdeline. Seda suhet saab väljendada matemaatilise konstandiga (fii), mis on
Tartu Karlova Gümnaasium referaat Gian Lorenzo Bernini Koostaja: Kristi käesel Juhendaja: Sirje Vasmann Tartu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Sisu 4 3. Kokkuvõte 5 4. Kirjandus 6 5. Lisa 7-8
Konspekt Gian Lorenzo Bernini(07. 12. 1598- 28. 11. 1680) Eluloo lühikokkuvõte G.L.Bernini oli 17. sajandi silmapaistvam skulptor. - Giovanni Lorenzo Bernini sündis 7. detsembril 1598. aastal Itaalias Napolis. - Tema isa oli maneristlik skulptor Pietro Bernini, kes pärines Firenzest. - 7-aastasel saatis Bernini oma isa tööreisidel Rooma. Roomas pälvis noor, kuid andekas Bernini kunstnik Annibale Carracci ja Paavst Paul V tähelepanu ning Bernini hooldajaks Roomas hakkas Paavsti nõbu kardinal Scipione Borghest. - Oma esimeste tööde valmistamisel sai Bernini inspiratsiooni hellenistlikest skulptuuridest.
teosed nii, et mõlema teose lõpus surevad peategelased ja maetakse hauda. Suurim erinevus on see, et need teosed on tehtud erinevatel ajastutel. Nende sõdalaste julgus võidelda endast suuremate ja surmavate olenditega haarab järeltulevaid põlve. Neljanda päeva viies novell ümberjutustus Selles novellis on kolm venda, kes on kaupmehed. Nende õde Lisabetta ja vendade kaupluses töötas noor Lorenzo, kes juhtis kõiki nende asju. Lisabetta ja Lorenzo armusid, sest nende vahel tekkis tugev side. Nad tahtsid seda oma vendade eest varjata ja kohtusid öösiti. Ühel ööl, kui Lisabetta Lorenzo tuppa hiilis, nägi neid armatsemas vanem vend. Ta rääkis seda edasi teistele vendadele. Ühel päeval kutsusid vennad Lorenzo endaga linnast välja jalutama. Kui nad üksikusse kohta jõudsid, siis vennad tapsid Lorenzo ja matsid ta maha. Teistele rääkisid nad, et Lorenzo läks
Pilt: Apollon ja Daphne Autoriks on skulptor Lorenzo Bernini, kes oli 17 sajandi üks silmapaistvamaid skulptoreid ja samas ka arhitekt Itaalias. Tema lõi barokkstiilis skulptuuri, millele pühendas kogu oma elu. Muutes skulptuurid voolavamaks ja andes paremini edasi emotsioone ning ilmeid Barokkajastut iseloomustab üleüldiselt tunded, teatraalsus, efektid, emotsioonide väljendus ja rikkalik dekoor. Apollon ja Daphne. Tehtud aastal 1625 ja valmistatud marmorist. Lugu ise on pärit iidsest Kreeka mütoloogiast, kus Apollo armub Daphnesse
sajandivahetusel (19.saj). Muusikalist barokki on kõige lihtsam piiritleda aastatega 1600-1750 Täpsemalt saab baroki muusikat jaotada kolmeks perioodiks: varane periood kestis 1580-1630, keskmine periood kestis 1630-1680, hiline periood kestis 1680-1740 Ühtset barokkstiili muusikas ei kujunenud, erinevatel maadel olid erinevalt segunenud stiilid. Nimeta kuulsaid meistreid, too näiteid loomingu paremikust. Arhitektuur- Lorenzo Bernini ,Prantsusmaal Versai Loss, Venemaal Petergof, Eestis Kadrioru loss. Maalikunst- Diego Velazques „Sevilla veemüüja“, ajalooline ja mütoloogiline temaatika. Skulptuur-Lorenzo Bernini „Apollon ja Daphne“, dekoratiivplastika. Kirjandus- filosoof, Rene Descartes, Baltasar Gracian. Teater- Galderon. mütoloogiline temaatika, portree zanrid, rembram Mis on afektiõpetus? - Ratsionaalne õpetus inimese tundeseisundeist.
Ehitati pankuritele & rikastele, kes olid ühtlasi helded kunsti toetajad. 4. Renessanssiajastul vabanes skulptuur ehituskunsti teenistusest; kujusid paigutati ruumide keskele, õuedesse ja väljakutele, kus neid sai igast küljest vaadata. Eelistati kujutada tublisid ja julgeid inimesi, ka piiblist valiti selliseid tegelasi, kes oleksid meenutanud enesekindlaid hakkajaid renessanssiinimesi. Paradiiisi värav oli kullasepp Lorenzo Ghiberti töö, mida ta tegi 50 aastat, sellega võites Firenzes kujurite võistluse, see sai ristimiskirikule kahe reljeefidega pronksukse valamine. Eriti kahe reljeefidega pronksukse valamine. Eriti teine uks tuli nii kaunis, et Michaelangelo nimetas seda hiljem "paradiisi väravaks" Ühised jooned renessansiaegse ja antiikskuplptuuri vahel: · Kujud on edasi antud tõetruult. · Hakati kujutama rõivastamata keha. 5. Maalikunst.
vaadata Eelistati kujutada tublisid ja julgeid inimesi, ka piiblist valiti selliseid tegelasi, kes oleksid meenutanud enesekindlaid, hakkajaid renessansiinimesi Kõik kuulsamad skulptorid kujutasid Taavetit noort karjust, kes sai jagu hiiglasest Koljatist Palju võib leida ühisjooni renessansiaegse ja antiikskulptuuri vahel: kujud on edasi antud tõetruult, samuti hakati siis jälle kujutama rõivastamata keha Itaalia vararenessansi kuulsaimad skulptorid on Lorenzo Ghiberti, Donatello ja Andrea della Verocchio Lorenzo Ghiberti (~1378 1455) Oli kuulus skulptor, maalikunstnik ja kullassepp vararenessanssi ajastul Tegeles vaid pronksikunsti alal Oma skulptuurides näitas ta lüürilist elegantsi ja detailset täiuslikkust oli üks tähtsamaid vararenessansi Firenze skulptoritest, kelle töö kujundas paljude kõrgrenessansi stiilide aluseid. Ghiberti teoseid Firenze toomkiriku baptisteeriumi
Julia pärib, kuidas Romeo üle aia sai, sest see on nii kõrge ning Romeo vastas, et armu-tiivad kandsid ta üle. Nad tunnistavad teineteisele armastust ning Julia ütleb, et kui Romeo tunded on tõelised, saadab ta homme päeval kellegi Romeo juurde, Kellele Romeo peab ütlema laulatuse aja ja koha. Nad venitavad ,,Head ööd" ütlemisega ja Julia lahkub. 3. stseen Romeo läheb vend Lorenzo(munk) juurde ja palub tal enast ja Juliat paari panna. Vend Lorenzo heidab talle ette hetk tagasi taga nutetud Rosalinat, kuid mõistab, et see liit(Romeo+Julia) võib tuua head ja nõustub. 4. stseen Benvolio ja Mercutio kiruvad Romeot tema käitumise pärast. Lisandub Amm(Julia lapsehoidja vms) koos Pietroga(oma teenriga), kelle Julia saatis sõnumi toojaks. Romeo ütleb Ammele, et see Julial käsiks täna õhtul tulla, et Vend Lorenzo nad paari saaks panna. 5. stseen
Firenze ja Medicid Renesnsi sünnipaik oli Itaalias asuv Firenze. Selles linnas oli tähtsal positsioonil pangandusega rikastunud Medicite suguvõsa. Üle 300 a vaid paari lühiajalise vahega, olid nad linna tegelikeks valitsejateks. Sellest suguvõsast olid pärit kolm paavsti, kaks Prantsuse kuningannat ning alates 1532 a-st Firence hertsogid ja 1569-1737 Toscana suurhertsogid. Suguvõsa silmapaistvaim esindaja oli aga Lorenzo de' Medici e. Lorenzo Tore. Medicid Pärast Cosimo di Medici surma tõusis dünastia etteotsa Lorenzo isa Pietro di Medici kui Cosimo seaduslik järeltulija. Prantsuse kuningas Louis XI määras Pietro oma nõukogu liikmeks. Nii lootis Prantsusmaa kuningas oma rahalist seisu parandada, sest Medicid olid tolle aja suurimad pankurid. Pärast isa surma 1469 a asus Lorenzo Medicite dünastia etteotsa. Lorenzo osales ka poliililistes reformides.
Neljanda päeva viies novell Tegevuskoht: Messina Tegelased: 1. 3 venda- jõukad noored kaupmehed. 2. Lisabetta- väga ilus ja haritud tütarlaps. Armus Lorenzosse. 3. Lorenzo- noor piisalane. Välimuselt ilus ja galantne noormees, kes juhtis vendade asju kaupluses. Armus Lisabetti. Sisu: Novell rääkis kolmest jõukast vennast, kes olid kaupmehed. Neil oli õde Lisabetta ja vendade ühes kaupluses teenis noor piisalane Lorenzo, kes kõiki nende asju juhtis. Lisabetta ja Lorenzo vahel tekkis säde ja nad armusid. Nad üritasid seda vendade eest varjata, kuid ühel ööl, kui Lisabetta Lorenzo tuppa hiilis, nägi teda vanem vend. Järgmisel hommikul rääkis ta seda ka oma vendadele. Ühel päeval kutsusid nad Lorenzo endaga linnast välja, öeldes, et lähevad temaga jalutama. Kõrvalisesse ja üksikusse kohta jõudes, tapsid nad Lorenzo ära ja matsid ta maha. Teistele
W. Shakespeare´i ,,Romeo ja Julia" analüüs Teose tegevus toimub 16.sajandil. Tegevus toimub Veronas ja Mantuas. Verona on kaunis koht, kus on kaks majakonda, milles elavad Monteccid ja teises Capulettid. Täpsemad tegevuskohad on Verona väljak, Capulettide maja, vend Lorenzo kong, Mantua tänav poodidega, Verona kalmistu Capuletti sugukonna hauakamber. Hauakambris on pime, külm ning hauakambri lähedal asuvad jugapuud. Esimeses vaatluses armub Romeo ühte tüdrukusse, kelle ilu on kaunim maailmas. Selleks tüdrukuks on Capuletti`de tütar Julia. Romeo ja Julia kohtuvad taas Capuletti`de korraldatud maskiballil, mis oli mõeldud selleks, et teatada krahv Parise kavatsusest kosida Juliat. Teises vaatluses Romeo ja Julia neavad iidset perekondadevahelist vaenu, mis
Julia kardab, et tema hõimlased võiksid Romeo nende aias tabada. Romeo väidab, et ei karda kedagi, kui vaid Julia teda armastab. Ilma Julia armastuseta pole tal nagunii elu. Julia ja Romeo tõendavad teineteisele armastust. Julia on valmis Romeo naiseks saama, kui see leiab aja ja koha laulatuseks. Lepivad kokku, et peavad sidet saadikute abil. III stseen: Romeo külastab oma pihiisa Lorenzot. Ta pihib oma armumisest Juliasse ja palub Lorenzot neid juba samal päeval laulatada. Lorenzo on nõus, ehkki nimetab Romeot tuulepeaks, kes vaid hiljuti valas armupisaraid Rosalina pärast. Lorenzo loodab, et see armastus võiks vana tüli lõplikult lepitada. IV stseen: Mercutio ja Benvolio arutavad romeo olukorda. Benvolio teab, et Capuletti sugulane Tybalt on saatnud Romeole koju kirja arvatavasti kutsega duellile. Ilmub Romeo. Vahetatakse teravmeelsusi. Ilmub amm, kes otsib Romeot. Mercutio teritab amme üle keelt ja amm on sellisest käitumisest pahandatud
saab teoks. Nad abielluvad salaja. Samal õhtul, kui nad on abiellunud, tekib Mercutio, kes on niiöelda Montecchi klannis ja Tybalti, kes on Julia nõbu vahel võitlus. Tybalt tapab Mercutio oma mõõgaga. Tybalt kaob mõneks ajaks, ilmub Romeo. Tybalt tuleb tagasi. Seekord, tapab Romeo Tybalti. Romeo põgeneb. Ilmub vürst, kes pagendab Romeo selle teo eest Veronast välja. Julia on masendunud kahel põhjusel ta nõbu Tybalt on tapetud ja Romeo on linnast välja saadetud. Jälle tuleb appi Lorenzo. Ta soovitab Romeol linnast siiski lahkuda, kuigi ta ei taha. Lorenzo ukse taha ilmub Julia amm. Räägib neile, et Julia on väga masendunud, nutab ja nutab. Romeo läheb siis jälle Julia akna alla. Aga vahepeal, teeb Julia isa ostsuse: Julia peab abielluma vürsti sugulase Parisega. Julia armastab ju Romeot ja nad on juba abielus. Seega ta ei taha seda. Isa saab väga vihaseks. Romeo läheb Mantuasse, Julia läheb isa Lorenzo juurde abi paluma
selles nähti pigem komplimenti majaperemehele). Peol kohtab Rome Juliat ja suudleb teda (Shakespeare'i ajal võis daame suudelda nii tervitamisel kui hüvastijätmisel. Kuid Romeo ei suudle Juliat põsele, nagu oli kombeks, vaid suule). Mõne aja pärast Romeo lahkub koos oma sõpradega peolt. Õhtul ilmub Romeo Julia akna alla ja avaldab oma armastust talle. Julia sulab poisi sõnade käes, ning armub. Romeo läheb vend Lorenzo juurde nõu küsima. Peale seda pannakse Romeo ja Julia salaja paari. Tybalt torkab Mercutiot kähmluse käigus (haav on surmav) Verona tänaval ning põgeneb. Mercutio sureb ära ja Tybalt tuleb tagasi. Romeo tapab Tybalti ja põgeneb . Siis jõuavad sündmuskohale Capulettid, Montecchid ja Vürst. Vaieldakse tükk aega kes on süüdi jms, Romeo pagendatakse maalt. Mõne aja pärast tuleb Julia isal tore plaan panna Julia Parisega paari. Algul on Julia igati sellele
I/II Mercutio ja Benvolio Kokapoiste öine pilgar Samson ja Gregorio maksavad Abrahamile kätte vms II Romeo läheb Julia akna alla Rõdustseen Lorenzo lubab Romeole abi Amm toob Romeole teate Laulatus II/III Mercutio ja Benvolio Tybalt Samson ja Gregorio III Mercutio surm Tybalti tapmine Romeo saadetakse pagendusse Paris tahab abielluda Romeo ja Julia pulmaöö Romeo läheb Mantuasse Julia teeskleb tõbist III/IV Rosalind otsib Romeot Romeo teel Mantuasse IV Julia tuleb Lorenzo juurde. Lorenzo plaan Capuletti korraldab pulmi Julia joob mürki Julia avastatakse surnult IV/V Lorenzo läkitab Giovanni Hauarongkäik Siim Sookeel ja Villu Viiul jauravad Capulettide residentsis Visatakse välja. Närvlik Capuletti Julia surmaunenägu Romeo Mantuas Giovanni katkuvalve pihtide vahel – KATK TABAB NENDE KODA KAHT V Romeo kuuleb Julia surmast Romeo soetab mürki Giovanni ei pääsenud Mantuasse Romeo tapab Parise Romeo sureb Romeo avastatakse surnult Julia tapab end
Ekspositsioon: Tegevus toimub Veronas, tegelasteks kaks perekonda: Montecchi ja Capuletti, kelle vahel valitseb vihavaen. Sõlmitus: Pidu Capulettide juures. Dispositsioon: Romeo kohtub Juliaga. Romeo unustab endise armastatu. Romeo ja Julia armuvad. Romeo läheb Julia akna alla. Kokkusaamise planeerimine. Lorenzo ja Romeo vestluse tulemusena lubab Lorenzo Romeo ja Julia liitu õnnistada. Romeo ütleb Ammele laulatuse aja. Julia ja Romeo laulatus. Mercutio ja Tybalti surm. Romeo põgeneb. Vürst määrab Romeole karistuse. Lorenzo plaan Romeo ja Julia kokku viia. Romeo veedab öö Julia juures. Romeo lahkub Veronast.
1.tseen toimub Capuletti aias. · Romeo ilmub tänavale ja ronib üle müüri ja hüppab aeda. · Tänavale ilmuvad Benvolio ja Mercutio ja nad üritavad teisel pool müüri oleva Romeoga suhelda, kuid Romeo ei kuule neid. 2.tseen toimub Capuletti aias. · Julia ja Romeo kõnelevad omavahel.Nad räägivad üksteise tunnetest. · Amm kutsub Julia tuppa.Hetk hiljem ilmub Julia aknale tagasi. · Romeo ja Julia lepivad kokku kohtingu. 3.tseen toimub vend Lorenzo kongis. · Romeo tõuseb varakult ja suhtleb isa Lorenzoga. · Romeo räägib Lorenzole, et on armunud vaenlase tütresse. 4.tseen toimub väljakul. · Ilmuvad Benvolio ja Mercutio ja arutavad, kus Romeo terve öö on olnud. · Tybalt oli saatnud Romeole isa koju kirja. · Ilmub Romeo.Mercutio palub, et Romeo teeks nalja, mida ta ka teeb. · Ilmuvad amm, teda saadab Pietra ( amme teener).Amm soovib Romeoga rääkida.
.." (Amm katkestab teda!) AMM: "Jah, ma nägin teda kui ka sind!" JULIA: " Ma tean, tema ongi see minu ÕIGE. Mina armastan teda ja mina ragastan teda. Tahan temaga abielluda!" (Amm läheb ja otsib Romeot ning leiab ta maja seinajuurest konutamas) AMM: "Romeo, oled see sina?" ROMEO: "Jah mina!" AMM: "Julia tahab sinuga abielluda!" ROMEO: "Einoh, lähme ja teeme selle kiire asja siis ära." (Amm viib Romeo sinna, kus nad abielluvad. Noored näevad üksteist taas) (Laskuvad Lorenzo ette põlvili) LORENZO: "Kas sina Romeo võtad naiseks Julia?" ROMEO: "Jah!" LORENZO: "Kas sina Julia võtad naiseks Romeo?" JULIA: "Emm, mina vää (Lorenzo noogutab) noohh.. nagu.. olgu. Jah ma võtan!" LORENZO: "Te võte emmata!" (Julia kiirustab koos Ammega koju, Romeo jääb tänavale) (Romeole hüppab kallale Tybalt, Romeo parim sõber näeb seda ja läheb Romeole appi! Typalt ja Mercutio võitlevad, Tybalt tapab ta. Romeo võtab relva ja tapab Tybalti
Romeo ja Julia tsitaadid Julia: ,,Kuu nimel ära vannu, kuu on muutlik, tal iga kuuga ketas muudab kuju- niisama heitlik oleks siis su arm." Tähendus: Kuna kuul on erinevad faasid ja see koguaeg muutub, siis Julia ei taha, et tema armastatu samamoodi muutlikult käituks. Lorenzo: ,,Magus mesi on imal oma liigses magususes- liig hästi maitsvast toidust isu kaob." Tähendus: Liiga palju head mõjub halvasti, sest ei mõisteta enam hea tähtsust ja tahetakse midagi muud. Lorenzo: ,,Su vaim, mis kaunistama peaks su kuju ja armastust on nende eksijuht, kui taipamata sõdur kogemata sa süütad püssirohu oma sarves." Tähendus: Kui sa iseennast õõnestama ja maha tegema hakkad ja mõtlematult tegutsed, siis tegutsed sa enda vastu.
Filippo Brunelleschi. Leidlaste kodu Firenzes. Lorenzo Ghiberti. Baptisteeriumi idapoolne uks nn. Paradiisi värav. Filippo Brunelleschi. Firenze Toomkiriku kuppel. Donatello. Taavet. Lorenzo Ghiberti. Joosepi elu. Reljeef idapoolselt ukselt. Leon Battista Alberti Sant Andrea kirik Mantuas. Andrea del Verrocchio. Taavet. Donatello. Georgios. Lorenzo Ghiberti. Firenze toomkiriku
Vladimir Klepinin Sisu: Ränd rüütel Don Quijote laskub unistustesse. Raamatutest ilmuvad tema kujutlustesse südamedaam Dulcinea, vaprad rüütled ja õilsad daamid. Ta januneb loetud seikluste järele ning läheb neid koos oma ustava kannupoisi Sancho Panzaga otsima. Väljak Hispaania väikelinnas täitub pidutseva rahvahulgaga. Sinna ilmub ka kõigi poolt armastatud Quiteria. Temasse armunud habemeajaja Basilio püüab neiult võita suudlust. Quiteria isa Lorenzo on selle armastuse vastu tema eesmärgiks on panna tütar mehele rikkale aadlikule Camachole. Veidrikust Camacho ei ole aga õige paariline võluvale Quiteriale. Tänavatantsijanna Mercedesi ja toreadooride, kelle hulgason ka uhke Espada, saabumine äratab kõikide tähelepanu ning nende temperamentne tants haarab kaasa kogu seltskonna. Ilmuvad Don Quijote ja Sancho Panza, tekitades kohalikes uudishimu. Neiud meelitavad heasüdamliku Sancho Panza oma tansukeerisesse
Tal on näokate ja tõrvik, et ta ei peaks tantsima. Tybalt nägi, kui Monecchi majja tuli majja Romeo majja tuli ja ägestus selle peale. 2. Romeo : Peol olin hõimu vaenlastega kos; / lõi mulle haava keegi piduhoos,/ kes minult sai haavata. Romeo räägib, kuidas ta oli peol ja ning nad Juliaga armusid teineteisse. 3. Julia: Just üheksa lõi kell, kui saatsin amme;/ ta lubas tulla poole tunni pärast./ Ta ehk ei leia teda? Julia saatis ammega sõnumi Romeole. Nad pidid lorenzo juures laulatama. Amm jõudis hiljem kui Julia oleks oodanud. Julia ootas tema sõnumit. 4. Amm: Siis mine kohe vend Lorenzo kongi,/ Seal ootab mees, kes sinust naise teeb. Amm ütled Juliale, kui ta oli Romeo teae talle edastanud nii. Nad abiellusid Lorenzo juures kirikus. 5. Mercutio: Sain haavata.. kuid teie kahe sugu / katk tabagu! Kas tema pääses tervelt? Kui Tybalt ja Mercutio kaklesid ja viimane sai surma. Romeo püüdis neid peatada kuid asjata. Mercutio sai surma
Fassaadi üldmulje dünaamiline, rahutu Kiriku välisilme Kasutati seinaosade eendamist ehk risaliiti Esineb väga palju ebasümmeetriat, kuid sellega saavutati valguse ja varju ootamatuid kontraste Rooma Peetri kiriku edasiehitus Juurdeehituse autor oli Carlo Maderna Ehitati juurde kõrge fassaadiga pikihoone Omandas ladina risti kujulise põhiplaani Kasutati hiiglaslikke sambaid Peetri väljak Rajaja Lorenzo Bernini Ovaalne põhiplaan, mis mõjub avaramana ja kiriku fassaad kõrgemana Väljakut piirab kahekordne kolonnaad Navona väljak Kavandas Lorenzo Bernini Keskel asub obeliski ning skulptuuridega kaunistatud purskkaev Väljaku ääres asetseb Püha Agnese kiriku kaarjas fassaad Kuulsamad esindajad Giacomo da Vignola Carlo Maderna Lorenzo Bernini Francesco Borromini Kasutatud materjalid Kunstikultuuri ajaloo õpik 11
Need aga tuuakse päeva võrra varemaks. Seega teisipäeva õhtul võtab Julia rohtu, mis suigutab ta 42 tunniks varjusurma. Neljapäeval lõppeb teose tegvus, kui Julia ärkab varjusurmast ning leides surnud Romeo tapab enda. 2. Selle tragöödia tegevus toimub Itaalias. Põhiliseks paigaks on Verona linn. Ja kohe tragöödia algul ütleb koor: „Veronas kaunis“. Tegevuspaikadeks on Capulettide majas tuba, saal, Julia magamistuba, Capulettide aed, väljak, Lorenzo kong, kalmistu ja hauakamber. Hauakambris on pime, külm ning hauakambri lähedal asuvad jugapuud. Ka Mantuas toimub tegevus. Seda on öeldud, et tänav poodidega. Apteekri poe kohta ütleb Romeo: armetu poelogu. 3. ESIMENE VAATUS Tutvume Romeo ja Juliaga. Meile näidatakse Juliat koduses miljöös ning saame teada, et neiu saab alles 14. Olulisim on siin siis pidu Capulettide majas, kus Rome ja Julia kohtuvad ning armuvad.
Sõbrad küll otsivad teda taga, kuid ei leia teda seal pimedas öös. Romeo kohtab aknal Juliat. Nad vannuvad kahekesi seal üksteisele armuvannet ja lubavad üksteist ära oodata. Nad lähevad sealt lahku, kuna neid tuli segama Julia majas elav amm. Päeval läks Romeo vend Lorenzo juurde südand puistama. Ta rääkis, et oli leidnud endale eluarmastuse, kes aga on tema perekonna eluvaenlase perekonnast.Vend Lorenzo kiitis selle suhte heaks, kuna lootis, et nii võivad kaks vihavaenu täis perekonda saada headeks sõpradeks ja partneriteks. Seejärel läks Romeo väljakule, kus ta kohtas oma sõpru. Jutt läks jälle armastuse ja Julia peale, kuni ilmus sinna ka Romeo armastuse amm. Ta tuli edastama Julia sõnumit, aga Romeo tahtis vastust oma küsimusele, et kas Julia saab siis tulla pihile. Amm edastas teate Juliale, kes õhtul kohe ruttas pihile. Seal said nad Romeoga jälle kokku
on. Saladino nägi kui kaval juut on ning otsustas otse raha küsida. Melchisedesh andis talle nii suure summa kui too tahtis. Saladino tasus võla täielikult ära ning andis talle veel palju kingitusi ja sai endale ustava sõbra. IV päev, V novell Lisabetta- ilus ja haritud tütarlaps Tema kolm venda- noored kaupmehed, said pärast isa surma jõukaks Lorenzo- noor piisalane, teenis vendade kaupluses. Lisabetta kolmel vennal oli kauplus, kus töötas Lorenzo, kes ajas nende asju. Lisabetta armus tollesse noormehesse ning tunded olid vastastikkused. Ühel ööl kui Lisabetta noormehe magamistuppa hiilis nägi seda vanim vend. Hiljem rääkis vend sellest ka teistele vendadele, kuid nad vaikisid. Ühel päeval võtsid vennad Lorenzo enesega kaasa öeldes, et lähevad jalutama. Kõrvalise kohta jõudes tapsid nad Lorenzo ja matsid ta kellelegi märkamatult maha. Tagasi
kui seda said teised temaaegsed kunstnikud. Filippo Lippi töökojas veetis ta õpipoisina kolm aastat. Iseseisvaks kunstnikuks võib pidada teda juba aastast 1469, sest selle aasta katastriraamatus on isal kirjas, et poeg töötab kodus. 1470. aasta kevadel pärast isa surma avas Sandro oma töökoja. Suurema osa oma elust veetis ta Firenze rikaste perekondade jaoks töötades . Üheks tuntumaks neist oli Lorenzo di Medici õukond, kus ta maalis mitu kuulsat portreed, näiteks ,,Guiliano di Medici" (1475-1476) ja ,,Imeline madonna" (1476-1477). Lorenzo di Medici, kes tuli Firenzes 1469.aastal võimule, sai Botticelli peamiseks kliendiks. Kuna Medicid olid suured kunstiväärtustajad, siis tegi Sandro hulga töid just Medici ja tema sugulaste tellimisel. Näiteks 1477-1478 maalis ta Lorenzo vendade villasse Castellos ,,Primavera" (,,Kevade"), mis on üks tema tuntuim töö.
b. 2. vaatus Vaatus algab sellega, et Romeo on jalutab tänaval, kuni üks hetk hüppab üle aia. Aias, kus ta viibib elab tema suur armastus. Nad suhtlevad läbi akna. Lähedased otsivad Romeot taga, kuid mittekeegi ei suuda leida teda. Nad annavad üksteisele armuvande ning lubavad üksteist ära oodata. Romeo lahkub jällegi, sest peale on sattumas sama majas elav amm. Järgmine päev läks mures Romeo enda venna Lorenzo juurde südant puistama. Tema mure seisnes selles, et ta suur armastus oli pärit perekonnast, mis oli Romeo perekonna suur vaenlane olnud juba pikemat aega. Lorenzo aga nägi selles ainult positiivset ja soovitas Romeol jätkata suhtlemist armastatuga, sest just see võiks olla võimalus perekonnad jälle omavahel lepitada. Romeo lahkus enda jutult vennaga ja läks linna keskväljakule.
16.saj.teisel poole Itaalias. 2. Millest tuleneb sõna Barokk?Portugali keelest,algselt tähendas poolümarat pärli. 3. Isel. Barokkstiili üldiselt. Dünaamiline, liikuv, ülepaisutatud, hoog, kirg, tunded, liikumine, toretsev, sümb.usu ülevust ja jõudu. 4. Millised ehitus detailed võeti üle renessansist? Sambad, pilastrid, ümarkaared, poolsambad, kuplid. 5. Kirjalda tüüpilist Barokset kirikut. 2X,viilud akendel ustel,pilastrid. 6. Kes kujundas Rooma-Peetri kiriku esise väljaku? Lorenzo Bernini(1598-1680). Kirjelda esinduslike Barokkehitiste sisemust. Materjalid hinnalised,lopsakad kaunistused, laemaalid, glühtrid, peeglid,kuld. 7. Prantuse Baroki kuulsaim ehitis. Versalles' loss. 8. Barokne arhitektuur Peterburis. Talvepalee, Kaasani katedraal, Iisaku katedraal. Barokne arhitektuur Eestis. Kadrioru loss, Sõjaaegne Narva. 9. Itaalia kuulsaim skupltor. Lorenzo Bernini-Püha Teresa ekstaas; Apollon ja Daphne.
Tybalt (Julia onu) tapab Mercutio( Romeo sõbra) ja põgeneb, hiljem tagasi tulles tapab Romeo suurest vihast omakorda Tybalti. Karistuseks saadetakse ta naaber külla pagendusse. Julia isa on kindlal arvamusel, et tütar peab abielluma noore krahvi Parisega. Neljas vaatus: Paris planeerib pulmi. Julia ja Lorenzo(kiriku õpetja) mõtlevad välja plaani kuidas Julia pääseks abielust ja saaks Romeoga põgeneda. Julia võtab sisse unerohtu, mille mõjul tundub ta ööpäeva surnud olevat. Lorenzo saadab Romeole kirja, milles teavitab teda plaanist ja palub tal Julia juurde surnukambrisse minna kui ta ärkab, kuid kiri ei jõua temani. Romeo kuuleb, et Julia surnud on ja kiirustab surnukambrisse. Seal on juba Paris, toimub võitlus. Romeo tapab Parise. Nähes, et Julia ongi surnud, joob Romeo kaasavõetud mürki ja sureb. Julia ärkab üles. Näeb, et Romeo on surnud ja suurest kurbusest võtab Rome pussi ja lööb selle endale südamesse ja sureb. Teose tegelasteks on :
kättemaksuks omakorda tema. Selle peale aga pagendatakse Romeo Veronast Mantuasse. Julia on hirmus kurb kõige selle pärast ja Romeo samuti. Otsustatakse, et Julia pulmad Parisega peetakse neljapäeval. Julia on meeleheitel ja palub abi vend Lorenzo käest, kes annab talle mingit jooki, mis teeb ta justkui surnuks, aga äratab ta jälle neljakümne kahe tunni pärast üles. Siis arvatakse, et ta on surnud ja pulmi ei toimu. Samal ajal saadab siis Lorenzo Romeole kirja, kus teatab, kust Juliat on võimalik leida ja et ta pole üldse surnud. Kahjuks ei lähe asjad nii. Vastavalt plaanile nõustub Julia Parise abieluettepanekuga, kuid ta isa on nii rõõmus, et otsustab korraldada pulmad oodatust päeva varem ehk kolmapäeval. Julia joob siis seda "võlujooki" päeva varem ja on nagu surnud. Pulmi ei toimu. Samal ajal saab Romeo Julia kohta surmateate ja ta arvab, et Julia ongi surnud, sest Lorenzo kõike selgitav kiri ei jõua temani õigel ajal
Itaalia arhidektuur. Filippo Brunnelleschi(1377-1446) Arhidektuuri esimene suurmeister kuulsamad tööd:firenze toomkiriku kaheksathuline kuppel, firenze leidlaste kodu,1421 san lorenzo kirik,pazzi kabel Leon Battista Alberti(1404-1472) Temaga koos tuli uus palazzode tüüp(akende vahel on pilstrid) mõisted:palazzod-firenze patriitsiperekondade paleed Itaalia slkulptuur. Lorenzo Ghiberti(1378-1455) Kuulsamad tööd-pariisi väravad Ta tegi 28 kullast skulptuuri mis kujutasid piibli tegevusi Donatello(1386-1466) Vanarenessansi skulptuuri kuulsaim meister Kuulsaimad tööd-püha jüri(1417),taavet(1430),gattalameta Ratsamonument Andrea del Verrocchio(1435-1488)
oma nimegi. II vaatus: Romeo on üksikul tänaval, kui jörsku hüppab üle aia, kus elab tema silmarõõm. Sõbrad küll otsivad teda taga, kuid ei leia teda seal pimedas öös. Romeo kohtab aknal Juliat. Nad vannuvad kahekesi seal üksteisele armuvannet ja lubavad üksteist ära oodata. Nad lähevad sealt lahku, kuna neid tuli segama Julia majas elav amm. Päeval läks Romeo vend Lorenzo juurde südand puistama. Ta rääkis, et oli leidnud endale eluarmastuse, kes aga on tema perekonna eluvaenlase perekonnast.Vend Lorenzo kiitis selle suhte heaks, kuna lootis, et nii võivad kaks vihavaenu täis perekonda saada headeks sõpradeks ja partneriteks. Seejärel läks Romeo väljakule, kus ta kohtas oma sõpru. Jutt läks jälle armastuse ja Julia peale, kuni ilmus sinna ka Romeo armastuse amm
Sandro Botticelli (1445-1510) ,,Primavera", ,,Veenuse sünd" Andrea Mantegna (1431 1506) ,,Surnud Kristus" Filippo Lippi (u.1406 1469) ,,Madonna lapsega" · Arhitektuur - Filippo Brunelleschi (1377-1446) Firenze toomkirik (kavandatud kuppel toomkiriku nelitise kohale sai eeskujuks teistele itaalia arhitektidele. Kirik ise pärit gooti ajastust) Firenze hüljatud laste kodu San Lorenzo kirik Firenzes · Medicid Firenze suurimad kunstitellijad · Skulptuur Donatello (1386 1466) "Taavet"; "Gattamelata ratsamonument", ,,Püha Jüri" Andrea del Verrocchio (1435-1488) ,,Taavet" Lorenzo Ghiberti (1378 1455) Firenze toomkiriku baptisteeriumi pronksuksed ,,Paradiisi väravad" · Mõisted: Sakraalarhitektuur kultusliku otstarbega ehituskunst (kirikud, kabelid,
1. Mis sajandil ja milliste sündmustega algab lugu? 2. Millises Itaalia linnas elavad antud loo tegelased? 3. Millised suguvõsad peavad üksteise peale pikka viha? 4. Kus kohas kohtub Romeo esimest korda Juliaga? 5. Millised oli Romeo ja Julia esmamuljed teineteisest? 6. Miks pidi Romeo ja Julia suhe jääma salajaseks? 7. Mis põhjusel tappis Romeo Capuletti naise vennapoja Tybalti? 8. Milline oli Tybalti tapmise tagajärg? 9. Millist rolli mängis Julia amm tema elus? 10. Kes oli Vend Lorenzo ning miks ta oli noorpaari jaoks tähtis? 11. Kellega pidi Capuletti tahtel Julia esialgselt abielluma? 12. Milles seisnes Lorenzo plaan kuidas Juliat aidata? 13. Kui mitmeks tunnis langes Julia sügavasse surmaunne? 14. Millist rolli mängis Benvolio Romeo elus? 15. Milline viga oli nende välja mõeldud plaanis? 16. Keda kohtas Romeo hauakambris Juliat külastades? 17. Mil viisil otsustas Romeo endalt elu võtta? 18. Mis juhtus peale seda kui Julia ärkas? 19
veel mõõdukat vababarokki. Fassaad on iseseisev dekoratsioon, mis ei anna kujutlust selle taga olevatest ruumidest. Santa Susannaga oli lõpliku kuju omandanud barokk kiriku fassaadi vorm: kahekorruseline, alumine korrus on laiem kui ülemine; ühtseks tervikuks ühendavad neid voluudid. Santa Maria della Vittoria Roomas, üks osa sellest Cornaro kabel seal asub Giovanni Lorenzo Bernini (1598 1680) meistriteos "Püha Theresa ekstaas" (1645 1652). See teos oma marmorist välja raiutud pilvede ja muuga mõjub eriti eemalt vaadates lausa maaliteosena; barokse kunstivaimu tüüpilisemaid kehastusi. Füüsiline valu viib orgasmini, mida võib näha ka Püha Theresa näost. San Carlo alle Quattro Fontane (1665-67) Roomas, arhitekt Francesco Borromini (1599 1667) esindab barokkarhitektuuris äärmuslikku, kõiki reegleid ja traditsioone hülgavat suunda
4. Missugune Itaalia linn oli vararenessansiajastul Euroopa tähtsaim kunstikeskus? Firenze 21. Võrdle teemasid, maalitehnikaid, inimese kujutamist. Kas tähtis oli ilu või hingeelu 5. Kes oli esimene reness meister arhitektuuris, nimeta tema tähtsamad ehitised? FILIPPO kujutamine? BRUNELLESCHI, Toomkirik, Leidlaste kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel 22. Milliseid värve kasutati Madalmaades, milliseid võimalusi need andsid kunstnikele? 6. Mis ehitised olid palazzod, kirjelda tüüpilist palazzot(põhiplaan, fassaad). 3-korruseline, õlivärve. Nende segamine ja maalimine kihtidena võimaldas saada lõpmatu arvu neljast tiivast koosnev ehitis nelinurkse siseõuega. Iseloomulik madal katus, raskepärasus, värvivarjundeid
http://www.abiks.pri.ee Sünnimaa: Itaalia Maailmapilt: suur ja arenev Iseloom piirkonniti: Saksamaal, Madalmaades, Põhjamaades rahulik; Venemaal Itaalia pärane; Prantsusmaal vanaklassitsistlik suurejooneline Nimetus tuleb itaalia keelest, tähendab eriskummalist, veidrat Iseloomustus: rahutus, liikumine, vormide mitmekesisus ja kontrast, motiivide ja detailide ülekuhjumine, tundeküllane, jõuline, Arh iseloomustus: sünnikoht Rooma, kirikud mindi üle ladina ristile, muutusid pikkadeks, nelitise kohal kuppel mille alla jäävad aknad, välisvaatel palju dekoratsioone, lopsakas fassaad, voluut seob korruseid, valguse ja varju mäng, Lorenzo Bernini Rooma Peetri kiriku väljak Skulptuuri iseloomustab: liikumine, rahutus, poosid ilmekad ja efektsed, inimesi vaadeldakse nurga all, Lorenzo Bernini "Apollon ja Daphne", "Püha Teresa ekstaas" Maalikuns...
Barokiajastu skulptuur oli tihedalt seotud arhitektuuriga. Viljeleti dekoratiivplastikat, mis pidi kaunistama hoonete fassaade, interjööre ning parke. Skulptuuri vormikõne oli maaliline. Seda saavutati rohkete detailide, arvukate põimumiste ja valguse-varju kontrastiga. Inimesi kujutati otsitud poosides, lehvivates rüüdes või hoopis ilma rõivasteta. Skulptuuride piirjooned on sopilised, ebamääraselt laialivalguvad. Tolle aja mõjukaim skulptor oli Giovanni Lorenzo Bernini. Baroki kunstiteosed on keerukad, mõnikord meelega välja venitatud, taotledes ebapoportsionaalseid vorme.
Enne kupli valmistamist oli ta ja altari seinad. MADALMAADE KUNST kunsti üldine suund oli sama mis itaalias, kuid madalmaades olid valmistanud tõelise renessanssliku hoone, Firenze Leidlaste Kodu, mille fassaadi ilmestas peentele kunstnukud linnakodanike teenistuses. (eyck „arnolfini abielupaar“). Peamiselt kujutati inimest ja korintose stiilis sammastele toetuv kaaristu. 1421. a. Alustas Medicite perekonna tellimuse San Lorenzo jumalat võrdsena ja madalmaade kunstis olid peamiselt usulised meeleolud. Kunstnike eesmärgiks oli kiriku ehitamist. Antiigipäraseid sambaid ja kolmnurkset viilu ukse kohal kasutas ta Pazzi kabeli ehitusel. edastada inimese hingeelu avamine. Tahvelmaali osatähtsus oli madalmaades suur ja peamiselt Leiutas TSENTRAALPERSPEKTIIVI ÕPETUSE (jooned koonduvad ühte punkti). PALAZZO (nt Palazzo kasutati õlimaale
heaks ning seadsid oma ideaaliks maapealse õnne ja harmoonilise isiksuse. Linnas saab oluliseks avatud väljak – see on ohutu ja vaba koosolu sümbol: avatus ka inimsuhetes (võrdluseks: keskaegne kirik oli suletud) 2. Olulised inimesed Itaalia renessansi häll oli Firenze, suurel määral tänu “renessansi ristiisadele”, Medicide perekonnale, kes valitses linnas; kunstigurmaanid Lorenzo di Piero de' Medici ehk Lorenzo il Magnifico e Lorenzo Tore - Firenze tuntuim valitseja, pankur ja kultuurimetseen; 1449-1492; peetakse õitsengu tippajaks; erinevalt eelkäijatest oli mitte ainult toetaja, vaid ka ise viljakas kirjamees Tema ajal tegutsesid Botticelli, da Vinci, Michelangelo Leonardo da Vinci (1452-1519) - mitmekülgne geenius (teadlane, leiutaja, anatoom, üks parimatest maalikunstnikutest, skulptor, arhitekt, muusik, kirjanik jne…), innovatiivne (konstrueeris nt. helikopteri, kalkulaatori jne
10. Milles seisnes konkreetselt uusplatonismi mõju nt. Arhitektuurile? 11. Kuidas periodiseeritakse Itaalia renessansiajastust? 14.sajand eelrenessanss 15.sajand - vararenessanss 16.sajand kõrgrenessanss ITAALIA ARHITEKTUUR 15.SAJANDIL 1. Milline linn oli renessansiajastul Euroopa tähtsaim kunstikeskus? Firenze 2. Kes oli esimene suurmeister renessansiajastu arhitektuuris? FILIPPO BRUNELLESCHI 3. Nimeta tema kavandatud ehitisi Firenzes. Toomkirik, Leidlaste kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel 4. Keda peetakse tsentraalperpektiivi leiutajaks? BRUNELLESCHIT 5. Milliseid elamuid hakkasid endale renessansiajastul püstitama Firenze patriitsiperekonnad? Kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad, nelinurkne siseõu,madal katus. 6. Kuidas oli kujundatud seda laadi ehitiste fassaadid? 7. Millised muudatused tõi palazzode ehitusse kuulus arhitekt L.B.Alberti? Stiil muutus peenemaks ja kergemaks- aknad muutsid suuremaks, avanesid tänava poole.
Järgmine põhjus, mis viis loo õnnetu lõpuni, oli see, et Julia isa otsustas tütre pulmad kohe paar päeva peale Tyblati matuseid ära pidada. Sellega lootis ta leevendada Julia leina oma sugulase surma pärast. Capuletti ei teadnud, et Julia ei kurvasta mitte Tyblati pärast vaid selle pärast, et Romeo oma õnnetu teo pärast Veronast välja saadeti. Jälle mängis siin oma osa see, et Julia ei olnud oma vanematega avameelne. Õnnetu Julia läks abi paluma frantsiskaanlase Lorenzo käest, kes mõtles välja huvitava plaani, kuidas Parise ja Julia pulmi ära hoida. Alguses sujus kõik plaanikohaselt, Julia oli surnuna hauakambrisse viidud ja Lorenzo saatis Romeole kirja, kus selgitas, et Julia tegelikult ei ole surnud. Siis hakkas jälle kõik viltu vedama. Kiri ei jõudnud Romeoni, Romeo hoopis kuulis oma teenrilt, et Julia on surnud. See asjaolu muutis omakorda sündmuste käiku. Leinav Romeo ei näinud ilma oma armastatuta elul mõtet ja otsustas end mürgitada
lossi. Ristsõna peab koosnema kokku 12-15 küsimusest, kus on vähemalt 6 arhitektuuriga seotud mõistet ning ülejäänud käivad kujutava kunsti kohta. Kopeeri oma ristsõna ja küsimused siia ning lae fail üles e-kooli. Soovi korral võid ristsõna koostada ka käsitsi. BAROKKSTIIL ITAALIAS JA MUJAL EUROOPAS Across 1. Mis loss esindab itaalialikku barokki Viini linnas Austrias? 3. Kelle kavandi järgi valmis Peterburis talvepalee (perekonna nimi)? 5. Lorenzo Bernini kujundatud on Vatikani Peetri kiriku esine väljak ja ...(mis veel)? 6. Mille kavandas arhitekt Niccolo Michetti Peeter I ja tema naise jaoks Tallinna? 9. Mis oli Peeter I naise nimi, kelle järgi nimetati Kadriorg? 10. Kuidas nimetatakse Dresdenis asuvat tornikeste,nurgapaviljonide ja galeriidega ümbritsetud barokset peoplatsi? 11. Lorenzo Bernini kuulsaima skulptuuri nimi on ".... ja Daphne" (keda veel kujutati?). 12
Pärast neljakümnendat päeva oli Puccio pihtimine läbi, kuid armukesed said pärast seda veel ettevaatlikult kokku. Loo point seisnes selles, et samal ajal, kui mees üritas paradiisi saada, aitas ta tahtmatult ka sinna pääseda mungal. Neljanda päeva viies novell: Kaunis tütar Lisabetta leidis endale kallima nimega Lorenzo, kes töötas tüdruku vendadega. Nad suutsid seda mõnda aega saladuses hoida, kuid lõpuks üks vendadest märkas seda. Nad otsustasid Lorenzo ära tappa ning linnast kaugele maha matta. Neiu hakkas teda igatsema ning oli väga südamevalus. Lõpuks ta nägi unes oma kallimat ning kallim rääkis, kes ta tapsid ja kuhu ta maetud on. Neljas novell: Currado Gianfigliazzi tabas ühel päeval oma pistriku abil kure. Ta saatis linnu oma kokale, kelle nimi oli Chichibio. Kokk hakkas seda peremehele õhtusöögiks valmistama. Kööki tuli kohalik naine Brunetta. Ta meeldis kokale. Brunetta palus üht kurekintsu. Kokk andis lõpuks alla
· Barokk avaldus esmalt kirikuehituses · Levis Saksamaale, Austriasse, Venemaale, Hispaaniasse, Ameerikasse; aga ka Lätti, Eestisse · Keerulised fassaadid, korintose stiilis poolsambad, lainjad jooned ja ovaalid · Laemaalid hõljuvate inglite, pühakute ja pilvedega · Oskuslik perspektiivi ja valguse maalimine · Kallis marmor · Lopsakad, maalilised skulptuurid Kuulsamad arhitektid · Francesco Borromini · Suurim tooniandja (ka skulptuuris) Lorenzo Bernini Santa Susanna kirik Barokk-kiriku fassaad San Carlo alle Quattro Fontane kirik Zwinger Talvepalee Bartolomeo Ratsrelli Smolnõi kloostrikirik Tsarskoje Selo Peterburi Peterburis lähistel Rundles Lätis Tallinnas Niccolo Michetti Ehitatud Peeter I naise Katariina I jaoks Kadriorg Narva enne II Maailmasõda ROKOKOO SISEKUJUNDUSES
Sandro Botticelli. Kevad. Lorenzo de`Medici tellis Botticellilt maali, armastusjumalanna aeda kujutava meistritöö "Kevad" ("Primavera"). Teos pidi kaunistama pulmakambri kõrvaltuba Lorenzo de`Medici Firenze majas. Botticelli on igale detailile mõelnud ja sümbolite kaudu edasi andnud Medicite suursugusust ja pulmapäeva tähtsust. Ümmargused kuldsed viljad puudel viitavad kuldsetele ringidele Medicite perekonna vapil, Mercurius hoiab käes heeroldikeppi caduceust, mis on arstide sümbol. Nimi ise Medici tähendab arsti. Mirt, läikivroheliste lehtede ja valgete, lõhnavate õitega põõsastaim on pühendatud Venusele ning sümboliseerib noorust, armastust ja süütust. Mirdipärga kannab peas armastusjumalanna. Venuse figuur domineerib pildi keskel. Tema parem käsi on õnnistamiseks üles tõstetud, vasak hoiab punast riidekangast. Botticelli maali "Primavera" tähelepanelikul jälgimisel võib tajuda, et pearõ...
Peale õpetaja on tema loomingut mõjutanud ka Andrea del Verrocchio ja Antonio del Pollaiuolo. Ilmselt võib Botticellit pidada iseseisvaks kunstnikuks juba aastast 1469, sest selle aasta katastriraamatus on kirjas ta isa teade, et poeg töötab kodus. Pärast isa surma avas Sandri 1470. aasta kevadel oma töökoja. Suurema osa elust veetis ta Firenze rikaste perekondade jaoks töötades. Üheks tuntumaks neist oli Lorenzo di Medici õukond, kus ta maalis mitu kuulsat portreed, näiteks ,,Guiliano di Medici" (1475- 1476) ja ,,Imeline madonna" (1476-1477). 1472. aastal astus Sandro Püha Luca gildi liikmeks ja täitis peamiselt Firenzest tulevaid tellimusi. 1474. aastal maalis ta Firenze vanima, Santa Maria Novella kiriku jaoks ühe oma kaunimatest töödest ,,Püha Sebastian". 1469. aastal tuli Firenzes võimule Lorenzo medici, kelle palee muutub Firenze kunstielu keskmeks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
