Jeesus andis selle aunimetuse üksnes oma 12 õpilasele. Seega on meid huvitavast kahest suurest usumehest apostel üksnes Peetrus. Jeesuse sõpru Laatsarust või Maarja Magdaleenat ei saa me ka parima tahtmise juures apostliteks kutsuda, küll aga Jeesuse jüngriteks, tema õpetuse järgijaiks. Et aga misjonär e. usulevitaja Paulusel on ristiusu levitamisel Peetrusega sama suured (kui mitte suuremad) teened, nimetavad kristlased traditsiooni kohaselt apostliks ka teda. El Greco. Apostlid Peetrus ja Paulus. Ermitaaz. Peterburi. Peetruse õige nimi oli Siimon. Jeesus ütles tema kohta emakeeles sõbralikult Keefas (aramea k. kivi, kalju). Et aga Uus Testament pandi kirja kreeka keeles, oleme meie harjunud suurt usumeest hüüdma kreekapäraselt Peetruseks (kreeka k. Petros, eesti k. Peeter, inglise k. Peter, prantsuse k. Pierre, vene k. Pjotr). Ka Peetruse noorem vend Andreas kuulus Jeesuse 12 jüngri hulka. Mõlemad vennad olid elukutselt kalurid
riiki haarav ja hästi toimiv organisatsioon ristiusukirik. Peamised struktuuriüksused olid piiskopkonnad, mis hõlmasid ühte linna koos ümbruskonnaga, esialgu oli neid 4: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia (Süürias) ja Rooma, 4. sajandil lisandus Konstantinoopol. Tähtsaimate asjade otsustamiseks üleriigilised kirikukogud sinodid. Apostlid Paulus ja Peetrus, nende tegevus Kristluse levikule aitasid kaasa rändjutlustajad apostlid. Peetrus oli Jeesuse kaaslane ja õpilane, pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele, esimene Rooma piiskop. Paulus oli Peetusest noorem, käis missjoniretkedel Süürias, Väike-Aasias ja Kreekas. Selgitas kõikjal vastavalt oma arusaamadele Jeesuse õpetuse olemust. Kristlaste tagakiusamine Rooma riigis Enne Nero valitsusaega oli kristlased lihtsalt põlu all, kuna nad suhtusid paganlikesse uskumustesse halvasti ja näitasid seda välja
saj.) Maalikunst enne 8. sajandit Kõige tähtsamad mosaiik-kunstiteosed. Piltidel Kristus hea karjasena, valitsejana, kannatajana või keisrid kirikule annetamas. Kiriku ranged ettekirjutused pühakute kujutamisel (nt. värvid ja näoilmed) Peainglid varajases Bütsantsi kunstis Maalikunst pärast pilditüli Maalikunsti ettekirjutised muutusid veelgi rangemaks Kindel skeem kiriku kaunistamisel Kuplil Kristus, tambuuril prohvetid või apostlid jne. Levima hakkas tahvelmaal ehk ikoonmaal, mille tähtsaimaks motiiviks oli Neitsi-Maarja koos Kristus-Lapsega Neitsi-Maarja koos Kristus- Lapsega Ikoonid Ikoon-pühaks peetavaid isikuid kujutav tahvel- maal Traditsioon ja tehnika on lähtunud roomlaste mälestusportreedest Pildid võivad imet teha ja usklike aidata, suurendavad usku Põhiliseks motiiviks Neitsi-Maarja koos Jeesus- lapsega Ranged ettekirjutused pühaku välimuse osas (nt
prokuraator) 2. Jeesus kui ajalooline isik (tegevus, aeg, Jeesuse õpetus ja selle vastuolu judaismiga, Jeesuse hukkamise põhjused, Pontius Pilatus, 30. a eKr) 3. Kristuse teke, õpetuse sisu 4. Kristluse leviku põhjused ja tagamaad (ainujumalausk, parem elu pärast surma, rändjutlustajad (apostlid), võrdsuse idee ja väljumine ühe rahvuse piiridest, märterlus ja selle mõju kristluse levikule) 5. Apostlid Peetrus ja Paulus, nende tegevus. Peetrus – esimene Rooma piiskop (papa – paavst) 6. Kristlased ja Rooma riik - vastuolude põhjused Suhtumine teise usundi (paganluse) esindajatesse Keiser kui jumal – kristlaste monoteism Kristlaste tagakiusamine, märtrisurm (märter – usukannataja) RISTIUSK HILISES ROOMA KEISRIRIIGIS (§ 30) 1. Ristiusu kiriku organisatsioon (piiskopkond (diötsees, ülesanded, peapiiskop e
1.sajandil tegutses Palestiinas rändjutlustaja Jeesus, kes kuulutas jumalariigi saabumisest. Sinna oli avatud tee neile, kes siiralt uskusid. Pärast Jeesuse surma hakkasid jüngrid uskuma, et tegemist oli messiaga (heebrea k messias, kreeka k christos ´salvitu´). Kümme päeva pärast seda, kui ülestõusnud Jeesus oli viimast korda ilmunud jüngritele (50 päeva pärast ristilöömist), sündis nelipüha ime Püha Vaimu väljavalamine. Nüüd hakkasid jüngrid e saadikud e apostlid rääkima võõraid keeli, nad jätkasid Jeesuse tööd ja hakkasid tegutsema tema nimel. Püha Vaimu väljavalamisega loodi esimene kogudus Jeruusalemmas e kirik (kreeka k kyriakos ´issandale kuuluv´). Esialgu levis vaid juutide hulgas nii Palestiinas kui ka diasporaas (rahva hajumine kodumaalt pagenduse tagajärjel). Tähtsamad apostlid Paulus ja Peetrus, viimane levitas kristlust juudi diasporaas ja pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele, sai esimeseks Rooma piiskopiks.
Ristiusk tekkis meie ajaarvamise algul Vahemere idarannikul Palestiinas. 1.-2.saj pandi lood Jeesusest kirja heasõnum e. evangeelium, autoriteks apostlid või nende õpilased. Tuntumad: Matteuse, Markuse, Luukase, Johannese evang. Varakr. Kunst 1.-5.saj. Arenes algselt illegaalselt V.-Rooma aladel, samaaegselt V-Ro kunstiga. Selleks tugev Ro. Kunsti mõju. Tekkis sest: 1) Taheti erineda Ro.test 2) juutidelt Vaenulikkus kujude ja piltide suhtes Erinesid Ro. Kunstist: 1)sümbolite teke ja kasutamine 2) paganlike kunstinähtuste vältimine 3) kehavormid peidetud riietega 4)
Vana- rooma 1. Kuidas ja kuhu tekis Rooma linn? Legendi järgi? Rooma linn asus Itaalias Apenniini ps. tekkis Latiumi mk ja muutus kõige suuremaks riigiks maailmas. Legendi järgi rajas rooma linna Romulus, selle järgi tuli nimi Roma. 2. Kuningate aeg. 753-509 eKr. Roomas oli 7 kuningat, 3viimast olid väga kõrge tasemega, aga viimane oli türann ja ta kukutati. Rooma oli maakeskne. Vanad hõimusidemed olid tähtsad. Kuninga võim ei olnud piiramatu. 3. Vabariik 509-265 eKr. Riiki valitses senat ja valitsevad riigiametnikud. Paljud sõjad alistati. 3 sõda Kartaagoga- Puunia sõjad. Kart.hävitati. Vahemere äärsed maad alistati ja Rooma võim laienes. 4. Kodusõdade aeg. 133-30 eKr. Sõjad toimusid erinevate sõjapealikkude vahel Pompeius ja Caesar. Kodusõjad jätkusid Oktavianuse ja Antoniuse vahel. Oktavianus võitis. Oli orjade aeg. 5. varane keisririik 30eKr-235 pKr. Siin valitses Augustus ja oli rahu aeg. Peale teda oli suur segadus ja mõrvad. Väg...
Juba 1517. aastal - natuke vähem kui kakskümmend aastat pärast maali lõpetamist - hakkas värv kooruma. Maali on korduvalt üle värvitud ja restaureeritud. See, mida näeme täna, on originaali kauge vari. Maalil on 13 isikut. Seega on lihtne lahendus isikute küsimuses: Kristus ja kaksteis apostlit. Isikuid saab identifitseerida 16. sajandi algul tehtud koopia järgi, kus on nimetatud, kes kohal viibivad maalil. Samuti on nende välimus rohkem või vähem standardiseeritud. Apostlid asuvad kolmeliikmelistes rühmades ning rühmasid on seega kokku 4. Vasakult poolt on Bartolomeus, Jaakobus Noorem ja Andreas, neist edasi on Juudas, Peetrus ja Johannes Kristuse paremal käel. Teisel pool on aga Toomas, Jaakobus Vanem ja Filippus,kompositsiooni lõpetavad paremal Matteus, Toddeus ja seloot Siimon. "Püha õhtusöömaajal" on maali paigutus kunstlik: õhtusöögil peaksid istuma kolmteist inimest mõlemal pool lauda,nagu Giotto di Bondone versioonis samast loost
vaatlusel evivad vaid kohalikku tähtsust. Kuigi keskpostide abil eraldatud sissepääsud ei ulatu kõrgemale kui kiriku soklismsid, ulatuvad fassaadi tümpanonid sedavõrd kõrgele, et varjavad tegelikult ära aknad kuni päris lantsettide tippudeni välja. Portaalide ülesanne saab selgemaks, kui me vaatleme neid arhitektuurilises ja temaatilises kontekstis. Maakera käes hoidvat viimsepäeva portaali keskpostil asetsevat Kristust saadavad palestikes apostlid, samal ajal kui keskportaali keskpostil olevat paavsti figuuri ümbritsevad kaks Reimsi kõige tähtsamat piiskoppi, Püha Nikasius ja Püha Remigius. Seega tõmmatakse nähtav paralleel apostlite toode ja piidkoppide tegude vahele: apostlid jätkasid Issanda tööd, täites tema käske eeskujulikul mole, Reimsi piiskopid aga Remigius kui paganate kuninga Chlodovechi uskupööraja ning ristija ja Nikasius kui märter, kelle pea raiusid paganad
Ristiusu püsimajäämine ja levik Järgenvas tekstis on juttu kristluse sünnist, mis mees oli Jeesus ja kelleks teda peeti. Väga oluline on kindlasti teada kuidas sai alguse üldse kristluse levik ja mis sellele kaasa aitasid. Samuti on juttu, kes olid apostlid ning mis rolli nad mängisid kristluse levimisel. Põhjalikult on käsitletud ka Rooma riigi esialgset suhtumist kristlastesse ja hilisemaid ristisõdu, mille eestvõtjaks Rooma paavsti ise oli. Juudi soost rändjutustleja Jeesus elas ja tegutses 1.saj pKr, kes kuulutas peatselt saabuvast jumalariigist. Peamisteks tingimusteks jumalariiki pääsemiseks pidas ta siirast usku ja armastus Jumala ning ligimeste vastu. Jeesus rõhutas korduvalt, et Jumalariiki ei pääse mitte
o Janus kahepealine alguse ja lõpu jumal 8. Ristiusu tekkimine o Palestiina olukorra arvestamine Rooma poolt o Juudi soost rändjutlustaja Jeesus Kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki Rõhutas universaalsust, võrdsust Tugev mõju alamklassile o Lõhe juutide vahel pooldajad ja vastuseisjad o Sarnasus idamaisusega süvendab usu levikut o Rändjutlustajad apostlid, kristlikud kogudused o Esialgne vastuolu Roomaga (lugupidamatus)
18.november.2011 HELLENISM Hellenistlikud õpetused. Skeptitsism. kes kahtleb, skeptikus ehk uuriv . Pyrrhon ,, kunagi ei saa midagi kindlat väita, kuna alati on võimalik leida vastuväiteid ,, ta ei võta seisukohta, erapooletu Oli pidevalt sügavates mõtetes Timon ,, kõik on näiline ,, MULLE TUNDUB ET ON. ,, kas mesi on magus, seda ma ei tea .. aga ma tean, et ta tundub mulle et ta on magus ,, näiline! Nihilism- eitav Gorgias eitaja EPIKUROSE ÕPETUS - epikureism. Epikuurose aed. F- pinnas. L- loogika. (tara) E- eetka. (vili) See oli epikuurose filosoofiline struktuur. Liiguvad oma raskuse tõttu. Aatomid liiguvad tühja ruumi tõttu. Hedonistlik moraal, Stoitsim ( kolmas õpetus hellenismis ) STOILINE stoilisus- Eklektiline, stiililt või õpetuselt mitte ühtne Vana-rooma Divide et impera Dividend jagaja ja valitse printsiip Jagamise all mõeldi? Anti provintsidele õigusi, näiliselt. Rahulik missiooni vormis, liikusid ringi kristlik...
Selles raamatukogus on kindel süsteem peateemade kaupa: seaduseraamatud, ajalooraamatud, tarkuseraamatud, prohvetite raamatud, kirjad, ilmutusraamat. Piibel pole valminud ühe kirjutuslaua taga. Väljend "Raamatute Raamat" koosneb mitmuslikust ja ainsuslikust sõnavormist. See tähendab, et paljude autorite looming on koondatud üheks tervikuks - Piibliks. Piiblis on sõna saanud prohvetid, luuletajad, kuningad, ajalookirjutajad, apostlid. Esimese raamatu koostamist lahutab viimasest enam kui 1000 aastat. Piiblil on kaks põhiosa: Vana Testament ja Uus Testament. Kuigi me oleme harjunud mõistma, et testament on surija viimane tahe pärandi suhtes, on Piibli kontekst teistsugune. Raamatute Raamat jutustab inimese ja jumala suhtest lepingust. Raamatute Raamatus on antud terve inimkonna mineviku, oleviku ja tuleviku kvintessents. Raamatute Raamat õpetab. Eelkõige
Kristlased ei viljelenud peaaegu üldse skulptuure seda püüti vältida,kuna see sarnanes paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega.(nad valmistasid ainult sarkofaage ka armulaua esemesid) Miks võttis Rooma riik ristiusu 4.sajandil omaks? Sest ristiusk levis kulutulena ja selle levikut ei suudetud peatada.Ei jäänud muud üle,kui ristiusk omaks võtta. Mida maaliti Bütsantsis: kuplile? Kristus inglite vahel apsiidi ülaosale? Jumalaema Maarja lääneseinale? apostlid Joonista ristkuppelkiriku võimalikud põhiplaanid! Joonista tsentraalehituse võimalikud põhiplaanid! Joonista vene ikoonimaali kompositsioonitüübid!
Vana-Rooma X klass Apenniini ps-Ps, kuhu tekkis Rooma riik itaalikud-Indo-Eurooplased, kes asusid elama Apennin ps. latiinid-itaalikute haru, kes elasid kesk Itaalias etruskid-rahvas, kes elas Apenniini ps põhja osas Tiber-jõgi, mille äärde rajati Rooma linn 753e.Kr-Rooma linna rajamine ja ajaarvamise algus foorum-koosolek, turupalts Kapitoolium-Rooma keskne kõrgem kindlustatud osa Romulus-Rooma asutaja 510 e.Kr-Vabariigi perioodi algus senat-vanemate nõukogu partoon-jõukas roomlane klient-vaene roomlane, kes vajas patrooni kaitset konsul-kõrgeim riigiametnik, sõjaväejuht 265.eKr-kogu Itaalia on läinud Rooma võimu alla patriits-jõukas maaomanik plebei-vaene kodanik rahvatribuun-plebei õiguste kaitsja 12 tahvli seadused-esimesed kirjalikud seadused Rooma ajaloos magistraat-riigiametnik nobiliteet-jõukas ülemkiht, kellele kuulus poliitiline võim koloonia-asumaa leegion-sõjaväe üksus u5000 meest provints-vallutatud ala, väljaspool Itaaliat...
Neli apostlit ("Neli pühakut" , "The Four Holy Men”" ) Valisin selle maali , sest ta erines teistest , ja oli huvitav mõnda muud infot sellest maalist saada. Düreri viimane monumentaalne maal on "Neli apostlit" (1526), mida peetakse kunstniku testamendiks ja mille kaks tahvlit tõendavad Düreri seotust reformatsiooniideedega. Pealkirja järgi otsustades oli see Düreri maal protest Saksamaa valeprohvetite tegevusele. "Neli apostlit" jutustab jüngritest, kelle Kristus saatis maailma evangeeliumi kuulutama. Johannes, üks evangelistidest (vasakul, punases mantlis, habemeta), hoiab käes raamatut, on keskendunud ilmega. Taevavõtmetega Peetrus tema kõrval vaatab süvenenult enda ette. Paulusel on käes kirjarull, mis sümboliseerib tema poolt asutatud kogudustele saadetud kirju. Mõõk on õigluse märk. Paremal, valges mantlis, seisab kullipilguga Markus ja hoiab käes evangeeliumi. Apostlid on elusuurused, D...
Kristlus Üldist. Kristlus ehk ristiusk on monoteslik usund. Kristluse keskmeks on Jeesus kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad ,et Jeesus on jumala poeg. Ligikaudu 2,1 miljardit järgijat on ristiusul seega on kristlus maailma suurim religioon. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinias ja Okeaanias. Ajalugu. Jeesuse õpetust levitasid tema järgijad. Kristuse õpetust levitasid Jeesuse apostlid kellest tähtsaim oli Peetrus ja Johannes. Aastal 380 sai Kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatoliku, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Pühad tekstid. Kristlik piibel koosneb kahest osast. Vana testament sisaldab vähemalt 39 teksti ajast kuni mõnisada aastat enne Jeesuse sündi. Uus testament 27 teksti mis on valminud mõni sajandil pärast Jeesuse sündi.
ma tõstan vihavaenu sinu ja naise vahele, sinu seemne ja tema seemne vahele, kes purustab su pea, aga kelle kanda sa salvad!” (1Mo 3:15). Maalidel on jäädvustatud ka stseen, kus peaingel Miikael toob Maarjale sõnumi tema peatsest surmast. Ingel hoiab käes palmioksa - martüüriumi sümbolit. Rohkelt on maalikunstis illustreeritud Neitsi Maarja taevasse minemist . Traditsiooniks on kujunenud, et inglid kannavad istuvat või seisvat Maarjat läbi õhu, maa peal seisavad apostlid ja vaatavad hardunult taevasse. Mõnikord on teistest apostlitest eraldunud Uskmatu Toomas, kes üritab kinni püüda Maarja vööd (kuna Toomas kahtles Maarja ülestõusmises, siis ülestõusmise kinnituseks kukkus otse tema kätte Maarja vöö). Alates 16. sajandist muutus populaarseks kujutada Maarja hauda üleni liiliatega kaetuna (süütuse sümbol) või roosidega kaetuna . Valisin selle teema kuna mulle tundub uskumatu et on võimalik jääda pühast vaimust
· http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/gallery/el_greco635.php · 1216. aastal sai paavstilt õnnistuse Dominiiklaste ordu, mille rajas hispaania päritolu munk Dominicus. · Dominiiklasi tunti kui jutlustaja vendi ning nende kuubede järgi ka kui musti vendi. · Nad panid suurt rõhku haridusele. Pühakud · Jumala armust said inimesed osa läbi pühakute. · Pühaku staatuse oli andnud neile tugev usk jumalasse. · Kuulsaimad pühakud olid Apostlid, Peetrus, Paulus, Benediktus, Franciscus ja Dominicus. · Arvati, et pühakutega seotud esemed, reliikviad, omavad jumalikku väge. · Neid hoiti kloostrites ja kirikutes. · Tähtsamate reliikviate juurde võeti ette palverännakuid. http://en.wikipedia.org/wiki/File:St._Yves.JPG Ketserid · Keskajal leidus ka usuvoole, mis olid kriitilised kiriku suhtes. · Selle usu kandjaid kutsuti katariteks ehk ketseriteks. · Väga populaarsed olid nende vaated
Feodaalid, kelle ülesandeks oli kõigi ühiskonnaliikmete kaitsmine; Talupojad, kelle ülesandeks oli vaimulikke ja feodaale oma tööga üleval pidada ning toita; Linnakodanikud, kes varustasid kõiki käsitöösaadustega ja ülemerekaupadega. Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused olid: a) uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke b) vajadus luua stabiilne võimusüsteem Feodaalsuhetes kehtis põhimõte ,,minu vasalli vasall ei ole minu vasall" Esimesi kristlikke kogudusi lõid apostlid 1. sajandil pKr. 381. aastal kuulutati kristlus Rooma riigiusuks ja sealt sai alguse ristiusu kiirem levik. Hiljem hakkasid ristiusku astuma ka roomlastega kokkupuutuvad barbarid. Frangid võtsid kristluse vastu 5. sajandi lõpul. Ülejäänud Euroopa rahvaste ristiusustamine toimus sageli läbi vallutuste. Islami usutunnistus seisneb kuulutuses. Ning sellega tunnistab moslem end monoteistiks ja eristab end juutidest ja kristlastest. Kes on selle usutunnistuse lausunud ega ole sellest vabal
Eratosthenes oli vanakreeka matemaatik, poeet, atleet, geograaf ja astronoom. Pompeius-väepealik ja riigimees(Pompeiuse ja Caesari vahel oli kodusõda) Octavianus- Vana-Rooma keiser, esimene Rooma keiser. 30a. eKr hõivas O. Egiptuse, liitis selle Roomaga ning lopes vabariigi ajastu, hiljem Augustus.. Panteon- antiikajal ka kõigile jumalatele pühendatud templit, tipus zeus Venus-ilu ja armastuse jumalanna Mars-sõjajumal, talupoegade,karjuste kaitsja Vesta-kodukoldejumalanna Titus Livius-koostas "Linna asustamisest "alates 2.Klient-patrooni kaitse all olev inimene, vastutasuks teenid patrooni truult Patriitsid-isad, suursugustest suguvõsadest, nende esiisad arvati olevat Romuluse ajast Roomas. Rahvatribuunid-Vana-Rooma riigiametnikud, kes kaitsesid algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi. Konsulid-juhtisid sõjaväge, nende järgi nimetati aastat, krgemad ametnikud Tsensorid-korraldasid kodanike loendust ja kosotas...
inglit. Keskmine kujutab Kristust alistunult, vasakpoolne ülestõtetud käega annab õnnistuse kaaslastele, parempoolne on teiste päri. 6. Kirjelda ikooni! Ikoon on usulise sisuga pilt. Ikoon on puhastav pilt. Ikoon ei ole lihtsalt pilt, vaid see pühak ise, keda kujutatakse pildil. Ikoonidel kujutatakse kristliku maailma tegelasi- Piiblitegelasi. Jeesus Kristus, Jumalaema e Neitsi Maarja. Evangelistid ( rõõmusõnumi kuulutajad, evangeeliumi kirjutaja ). Apostlid ( sõnumitoojad, saadikud, rännumehed). Johannes(Kotkas), Luukas(Härg), Matteus(Ingel), Markus(Lõvi). Jeesus Kristus ikoonidel: Kristuse kujutamisel eristatakse kolme ikonograafilist tüüpi : 1. Ikoon pühast palgest, mis pole loodud inimkäega. 2. Immanuel täiskasvanu välimusega Kristuslaps. 3. Kristus Pantokraaton maailmavalitseja (kõige levinum). Jumalaema ikoonid: 1. Troonil istuv (eestvaates, surub enda vastu Jeesust) 2
Vana-Rooma Asub Appenniini poolsaarel. Jagunes geograafiliselt kolmeks: *Põhja-Itaalia-gallialased (geldid) *Kesk-Itaalia- etruskid, itaalikud, samniidid *Lõuna-Itaalia- kreeklased Piirkond oli nii jagatud u. 8.saj. eKr. Kronoloogiline ülevaade: 1. Kuningate aeg (8.-6.saj. eKr) -Romuluse ja Remuse legend 2. Vabariigi aeg (res publica) ( 6.-1.saj. eKr) -Kodusõdade aeg (2.-1.saj. eKr) 3. Keisririigi aeg -Varane keisririik (1.saj eKr-3.saj.) -Hiline keisririik (3.saj.-5.saj.) Etruskid ja Rooma riigi algus Etruskid-esimene kõrgkultuur Itaalias Linnriigid. Linnriike oli kokku 12, neil oli valitav kuningas, seal toimus laiaulatuslik orjapidamine ja naistel oli ühiskonnas suur osatähtsus. Kultuur-kõrgeltarenenud põllumajandus ja kunst, surma osatähtsus religioonis, ennustamise suur tähtsus. 753. a. eKr- Rooma linna asutamine Riik. Seadused. Sõjavägi. 510. a. eKr-Res Publica (Vabariik) Kõige olulise...
Araabia ja Islam Araablased Semiidi päritolu Enamik elavad Araabia poolsaarel Islamiusulised Sunniidid ja siiidid Kokku 200 miljonit. Kõige rohkem Egiptuses. Domineerivad veel Marokos, Mauritaanias, Alzeerias, Tuneesias, Liibüas, Sudaanis, Saudi Araabias, Palestiinas, Jordaanias, Liibanonis, Dijiboutis, Somaalias, Iraagis, Kuveidis, Jeemenis, Kataris, Behreinis, Araabia Ühendemiraatides ja Omaanis . Islami kujunemine Islami usutunnistus ehk kreedo- Allah ja Muhamed on tema prohvet Polüteistlik Allah üks paljudest jumalatest Loodusjõud 610-612 sõnum Allahilt Ainult Allahi teenimine Islami usk ja kombed Püha raamat Koraan otsene jumalasõna Viis tugisammast Usk ainujumalasse Palvetamine Vaeste toetamine - Zakat Ramadaan Palverännak Mekasse Hadz Kuues: dzihaad- püha sõda Mosee Koraan ja Piibel Koraan Piibel Islamiusu Pühakiri Ristiusu ...
Pühad Piibel Koraan (114 ilmutust ehk suurat) raamatud Ka tekstide kogumik ahadith. Peavoolud 1. roomakatolikuks · sunniidid (ca 90% moslemistest) Peasuunad 2. protestantlikuks · siiidid (10%). 3. õigeusu kirikuks Rajaja Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Muhamed Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus Tähtsamad Jõulud-Jeesuse sünnipäev 1. Eid ul Fitr (Sawwal) - Märgistab pühad Ülestõusmispühad paastukuu ramadaani lõppu; on Nelipühad (kiriku sünnipäev, Püha Vaimu islamimaades üldrahvalik püha. väljavalamine) 2. d al-A (Dhul-Hijja) - Märgistab
ta nüüdseks levinud. 2 Kristluse tekkimine Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. See käsitleb seega pühakirjana ka juutude Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlus Aabrahamlikuks religiooniks. Kristluse levikule ja põhjendamisele panid koos Jeesusega aluse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Kristlus on usund, mille rajaja oli Naatsaretis sündinud ja 1. sajandil elanud Joosepi kasupoeg ja Maarja poeg Jeesus. Jeesus rajas koguduse ja pärast tema ristisurma hakkasid apostlid teda nimetama messiaks ehk kreeka keeles Christós (Kristus). Sellest tuleneb Jeesuse järgijate nimetus kristlased. Praegu on kristlusel üle kahe miljardi pooldaja (kristlase) ning ta on suurim maailmareligioon. Pooldajaid ja vastuseis
ta nüüdseks levinud. 2 Kristluse tekkimine Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. See käsitleb seega pühakirjana ka juutude Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlus Aabrahamlikuks religiooniks. Kristluse levikule ja põhjendamisele panid koos Jeesusega aluse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Kristlus on usund, mille rajaja oli Naatsaretis sündinud ja 1. sajandil elanud Joosepi kasupoeg ja Maarja poeg Jeesus. Jeesus rajas koguduse ja pärast tema ristisurma hakkasid apostlid teda nimetama messiaks ehk kreeka keeles Christós (Kristus). Sellest tuleneb Jeesuse järgijate nimetus kristlased. Praegu on kristlusel üle kahe miljardi pooldaja (kristlase) ning ta on suurim maailmareligioon. Pooldajaid ja vastuseis
paabulind surematus Algul kasutati rohkem Vana Testamendi tegelasi ja motiive (Mooses, Noa, Aabrahami ohver), hiljem tuli Uus Testament, lõpuks ka Kristus ise. Kunstilises mõttes on katakombide maalid veidi abitud ja kohmakad, kuid nende tähtsus seisnebki nende uudses, kristlikus temaatikas. Tehti ka mosaiike. Mosaiikide peamine ülesanne oli kirikute apsiidide kaunistamine. Keskne kuju oli Kristus (nüüd juba inimese kujul, mitte sümbolina). Kristuse ümber olid kindla paigutusega apostlid, pühakud. Kristuse pea kohal olid nelja evangelisti sümbolid: Markus lõvi Johannes kotkas Matteus ingel Luukas härg Mosaiikidel on kujutamislaad tõsine, range. Inimesed on pikkades rüüdes, keha pole selle all tunda. Ilmed on tõsised, pühalikud. Samas on mosaiigid, ilmekad, siirad, võluvad. Varakristlikul ajal oli tähtis ka raamatumaal e miniatuurmaal. Vorm antiikne, sisu kristlik. Kujunesid uued usulise sisuga raamatud, nt piibel, psalter (laulude kogu),
Millistest osadest koosneb Piibel? Piibel koosneb kahest osast- Vanast ja Uuest Testamendist. Vana Testamendi raamatud on kirjutatud enne Jeesuse sündi, Uus Testament aga esimesel sajandil peale Jeesuse sündi. Mis keeles on kirjutatud? Vana Testament kirjutati vana-juudi keeles. Uus Testament aga kreeka keeles, mis oli tolle aja kultuurikeeleks. Mis keeles kõneles Kristus? Aramea. Messias - judaismis oodatud väljavalitu ja Jumala Poeg, pidi tooma maale rahu ja õigluse, aitama vaeseid. Kristlased pidasid messiaseks Jeesust, kes tegi seda oma surma läbi. Taavet ja Koljat - Koljat oli hiiglase kasvu sõjamees, kes võitles vilistite leeris. Tal oli seljas soomusrüü, peas vaskkiiver, ja käes tohutu oda. Tema ees käis kilbikandja. Koljat teotas ja naeris Jumala rahvast. Ta kutsus iisraellaste hulgast kedagi kahevõitlusele, teatades, et iisraellaste võidu korral jäävad vilistid iisraellaste orjadeks, Koljati võidu puhul on aga lugu vastup...
mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. 1054 aastal jagunes kristlus kaheks: 1) Lääne katoliiklik kirik. Keskusega Roomas. 2) Ida ortodoksne kirik. Keskuseks oli algul Konstantinoopol ja hiljem sai selleks Moskva. Lääne katoliiklik kirik. Vatikan Ida ortodoksne kirik. Moskva Katoliiklus Õigeusk Kristluse ajalugu Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid. Uskumused Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse Jumalal on üks ainus poeg Jeesus Kristus Kes löödi risti. Usutakse et Jeesus tõusis kolmandal päeval ja läks taevasse. Via Dolorosa Via dolorosa ehk risti teekond See koosneb 14 peatusest. Praegu on 9 peatust nähtaval. Esimesed kaks peatust ei ole nähtaval. Kolmanda peatuse kohale on ehitatud Armeenia kirik. Kümnendast peatusest alates on Püha Hauakirik
da Vinci originaalist säilinud vaid fresko kompositsioon ning mõned väikesed originaalvärvi laigukesed. Lisaks algelistele restaureerimistehnikatele, on pildi halvas säilimises süüdi Leonardo da Vinci kasutatud uuenduslik värv, marodöörid ning 1945. aasta sõjapurustused. Originaalteose seisund halvenes juba pärast valmimist kiiresti. 1642. aasta ülestähendustes on märgitud, et pildist on alles ainult kontuurid, millest on väga raske aru saada. Sümbolid Maalil asetsevad apostlid vasakult paremale : Bartolomeuse, Jaakobus Noorema ja Andrease nägudel peegeldub imestus ja üllatus öeldu üle. Juudas kannab rohelist ja sinist ning on nõjatunud varju, ta näib üsna pettunud ja jahmunud oma plaani järsust ilmsikstulekust. Ta on haaramas väikest kotti. Võib-olla tähistab see kotike hõbedat, mis ta sai Jeesuse reetmise eest. Ta on ainus keda on kujutatud toetamas küünarnukki lauale, traditsiooniliselt on peetud seda märgiks halbadest lauakommetest
Vaidlejaid ja uskumatuid leidub ka siis, kui asja on oma uskumatu silmaga ka ise pealt nähtud. Alati saab vastu väita ja protesteerida. Mina ei tea, kas ma usun aga kui ma tunnen sellist põhjendamata hirmu, siis ilmselt ükskõikne ma ei ole. Kust on kristlus üldse alguse saanud? Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Kristluse levikule ja põhjendamisele panid koos Jeesusega aluse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Praegu on kristlusel üle kahe miljardi pooldaja (kristlase) ning ta on suurim maailmareligioon. Kristliku usu lahtiseletamisega tegeleb kristlik teoloogia ehk usuteadus ning kristluse ajalooga Kiriku ajalugu (kirikulugu). Kristlus on usund, mille rajaja oli Naatsaretis sündinud ja 1. sajandil elanud Joosepi kasupoeg ja Maarja poeg Jeesus. Jeesus rajas koguduse ja pärast tema ristisurma
Parimaks näiteks siinkohal võiks tuua aastad 1203 ja 1205, kui koos oma piiskop Diegoga siirdus kuningas Alfonso VIII ülesandel Põhja-Saksamaale. Seal silmas ta kaht Õhtumaad ähvardavat ohtu: Lõuna-Saksamaal katarite hereesia ja Põhja- Saksmaal paganlikud kumaanid. Dominicus ja Diego läksid Rooma ja palusid paavst Innocentius III luba teha nende paganate seas misjonitööd, kuid paavst keeldus. Diego ja Dominicus algatasid uued misjonimeetodid: nagu Jeesus ja apostlid läksid nad jalgsi teele ning kerjasid endale elatist, kuulutasid Evangeeliumi. Temast on ajaloosse jäänud kui jumalakartliku mehe pühadus, kuid võttes arvesse seda, et tänapäeva kirjeldused ja mälestused Pühast Dominicusest on säilinud vaid kolmandate silmade läbi, võib ainuüksi vastuhakust paavstile ja julmusest ketserite vastu mõista, et tegelikkuses polnud ta vaikne ega vaga midagi lihtsalt parema maine loomiseks on legende kaunistatud ja ta mässumeelset natuuri
ilmekad, tehniliselt täiuslikud, eriti meisterlik on valguse ja õhu kujutamine. (,,Melanhooliat" peetakse Düreri autoportreeks). Elu viimasel perioodil (reis Madalmaadesse) muutub Düreri maalimisviis vabamaks, vormikäsitlus monumentaalsemaks, suurejoonelisemaks ja rahulikumaks. Rida suurepäraseid portreesid maalis ja vaselõikes, näit. ,,Õpetlase portree". Düreri viimane ja kuulsaim ja täiuslikeim teos on ,,Neli apostlit", mille kunstnik kinkis a. 1526 Nürnbergi linnale. Apostlid on elusuuruses, teostatud lihtsas ja suurejoonelises laadis, need on võimsalt individualiseeritud karakterfiguurid, on haaravad oma elulisuse, ilmekuse ja hingestatusega. Maalijana püüdis Dürer ühendada saksalikku sügavat individualiseerimist, detailirikkust ja psühholoogilist analüüsi itaalia suursuguse iluideaaliga. Düreril oli rida imiteerijaid, kes moodustasid tema koolkonna, kelle parimad saavutused jäid just graafikasse. Loomingu pildid
Kajastab juudamaa ja iiraeli ajaloos ning jumala tegudest enne kristuse sündi, kirjastati lepinguid mis jumal tegi enda rahvaga. Vana testamendi teema maailma loomine, pattu langemine, jüngrid ja nende lood, veeuputus, jumala leping noaga, Taaveti ja Koljati võitlus. Uus testament jaguneb neljaks, evangeeliumid, ajalooline raamat, õpetus raamat, prohveti raamat. Evangeelium ehk rõõmusõnum põhisisu. Rõõmustati jeesuse sünni üle. Räägivad kristusest. Evangelistid on apostlid. Räägivad kristuse elust, õpetusest, imetegudest. Ajalooline raamat on apostlite ajalooline raamat. Prohveti raamat on ennustusraamat. Piiblil on olemas ka lisad: Apokriiva-salapärane varjatud raamat. Piiblis on esindatud enamus kirjandus zanre ja stiile. Piibel on olnud suureks inspiratsiooni allikaks kogu kultuuris. Väljendid: · Küünalt vaka all hoidma oma teadmisi, oskusi, võimeid varjul hoidma. · Mitte ainult leivast inimene on terve siis kui vaim on terve .
"Kristuse pooldajat"[4], ning seda kasutati esmakordselt Antiookia (praegune Antakya) jüngrite puhul (Apostlite teod 11:26). Mõiste "kristlus" (kreeka keeles ) vanim säilinud kasutus on kolmanda Antiookia piiskopi või patriarhi Ignaatiuse poolt. Ristiusu tuntuim sümbol on rist. Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku. Esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 380 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast.
Andrian Tees 1b märtreid ja keisrit. Piltidel oli Kristus hea karjasena, valitsejana või kannatajana. Ka keisreid kujutati kirikule annetusi toomas või midagi kinkimas. Bütsansi maalikunst pärast pilditüli 10 sajandil Pärast pilditüli muutusid maalikunsti ettekirjutised veelgi rangemaks. 10.saj-l kinnitati kindel kord kirikute kaunistamisel: kuplil oli alati Kristus valitsejana, tambuuril prohvetid või apostlid, viklitel evangelistid, apsiidi ülemises osas jumalaema, selle all stseenid Kristuse ja apostlitega jne. Selline skeem kordus igas kirikus väikeste kõrvalekaldumistega. Alates 9.saj-st levib nüüd ka tahvelmaal e ikoonimaal. Ikoone peeti pühadeks ja neil kujutati ainult pühasid asju. Tähtsaim motiiv oli Maarja koos Kristus- lapsega. Ikoonid maaliti laudadest alustele temperavärvidega. Alusmaal tehti kullavärviga, mis kumab kujutisest läbi ja muudab selle ebamaiseks
Rooma esimeste keisrite valitsusajal sai Palestiinas juutise usu ühe haruna alguse ristiusk. Selle rajaja Jeesus kuulutas jumalariigi peatset saabumist ja kutsus meeleparandusele kõiki, kes sinna pääseda lootsid. Jeesust peeti Vanas Testamendis tõotatud messiaks ehk Kristuseks ja Jumala pojaks. Jeesuse sõnum võeti kokku Vanale Testamendile lisatud Uues Testamendis. Jeesuse uskujaid hakati nimetama kristlasteks. Kristlust levitasid usukuulutajad ehk apostlid. Paulus kõige mõjukam kristluse levitaja Süürias, Väike-Aasias ja Kreekas. 5) Iseloomusta näidete abil antiikkultuuri saavutusi, too esile seosed antiikkultuuri ja Euroopa kultuuri kujunemise vahel, tööta ajastus iseloomustavate allikatega ning hinda neid kriitiliselt. - Teatrid sarnanesid kreeka teatritega puust pingid ning lava, kivist teatreid hakati rajama alles vabariigi lõpul. Suurem osa etendusi olid komöödiad. Augustuse võimuletulek
2. Augustus valitses algul Rooma riigi läänepoolsete osade üle aga Caesar idapoolsete osade üle. Sarnasused: 1. Mõlemad olid ainuvalitsejad Roomas. 13. Ristiusu sünd roomas. Juudid ootasid Taaveti soost messiast, kes tooks tagasi Iisraeli muistse hiilguse ja taastaks õnneajastu ning messia ootustel põhines ka Jeesuse õpetuse tegevus. Jeesus oli juudi soost puusepa poeg, jutlustaja, kes kuulutas taevariigi peatset saabumist. Seda õpetust levitavad apostlid selgitasid selle olemust ja võitsid usule uusi pooldajaid. 14. Miks võib väita et roomas rajati euroopalik õigusteadus? Sest seal oli nn kohtusüsteem. Näiteks: Kõik rooma kodanikud olid seaduse kaitse all ja neid ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista ega karistada ning süüdimõistva otsuse korral said edasi kaevata. 15. Vana-Rooma ehitised. Termid avalikud saunad Akvedukt ehitati joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse
Jumalariik oli avatud kõikidele, mitte ainult juutidele. 3) Apostlite tegevus nad rändasid mööda riiki ringi, rääkisid usust, panid aluse ristiusukogudustele ning võitsid poolehoidjaid. 4) Levikule aitasid kaasa ka Roomas levinud usundid. Erinevad usundid olid põimunud ja peaaegu kõigis neis usuti, et elu jätkuba ka pärast füüsilist surma. Miks ikkagi hakati Roomas kristlasi taga kiusama (2 põhjust), paljud varakristlased, sh ka apostlid Peetrus ja Paulus, surid märtrisurma. 1) Esimene põhjus peitud ristiusus endas. Ristiusk (nagu judaism, millest ta välja kasvas) monoteism (usk ühte jumalasse). Siit ka kristlaste sallimatus teistesse religioonidesse. Teiste religioonide esindajaid peeti paganateks. Paganad - kristlaste halvustav nimetus teiseusuliste kohta. 2) Kristlus sattus peagi vastuollu Rooma poliitikaga. Nimelt kristlased kummardasid ainult ühte jumalat
nurgelisus nad on ümaramad ja pehmemad ning ornamentlikumad. Ikonstaas paljudest üksikutest ikoonidest koostatud sein, mis eraldab kiriku kõige pühama, idapoolse osa tavalistele usklikel jäetud kirikuruumist. Igale teemale on ettenähtud kindel koht ja kesksel ikoonil on trooniv Kristus palvetavate Maarja ja Johannese vahel. Sellest ikoonist vasakule ja paremale on kujutatud peaingleid Gabrieli ja Miikaeli ning üleval on apostlid, edasi külgedel kohalikud pühalikud. Rubljovi õpilaste ja järgijate laad on määrav vene maalikunstis kuni 16. sajandini. 17. sajandil ilmusid uued püüdlused taheti, et ikoonimaal kujutaks elu mitmekülgsemalt. Hakati kujutama ruumi, lisama detaile ja kehi plastiliselt modelleerima. Pühapiltidesse tungis olustikumotiive, suurt rõhku hakati panema ikoonide jutustavale sisule. See oli Lääne-Euroopa looduslähedase kunsti mõju. Pihkva kreml o Kõige suurem
Esimeste sajandite jooksul 1. aastatuhande keskel Tekkimise aeg 6.saj. lõpupoolel eKr 7 sajandil 6-5 saj. eKr. pKr eKr. Jeesus Kristus ning Rajaja/ keskne apostlid Peetrus, Johannes Mooses Muhamed Siddhartha Gautama Puudub kindel rajaja isik ja Paulus Kagu-Aaasias, Indias, Sri Nende ligikaudne arv
Albu vallavapil tähistab seda kuldne ratasrist. Üldiselt evangelist Matteus ei ole meil kuigi populaarne. Seda näitab ka sügisese madisepäevaga seotud vanasõnade vähesus. Üks näide oleks Vändra vanasõna, mis ütleb, et madisepäev, mihklipäev ja mardipäev on alati ühe päeva peal. Seevastu on enam esindatud talvist madisepäeva mainivad vanasõnad: ,,Matsepäeval pöörab uss teise külje", ,,Madisepääval peavad kõik talveund magajad loomad ülesse ärkama" jt. Algselt need apostlid nimede, surma ja hukkumise koha sarnasuse tõttu kohati samastusid. Nende nimede eristamine sai alguse Matteuse ja Mattiase kui erinevate isikute kultusest. 1969. aastast kinnitati Mattiase mälestuspäevaks läänekirikus 14. mai, idakirikus 9. mai. Madisepäeva kombed ja tavad Madisepäev oli rikas töökeeldude poolest. Eriti kardeti putukate ja usside pärast. Ohtlikuks peeti nõela ja üldse terava eseme kasutamist, sest siis oli karta suvel sagedast ussidega kohtumist
Palmipuude püha nädal enne(vaikne nädal) paastu lõppu E,T,K,N(püha õhtusöömaaeg-selles pärit armulaud, jeesus jüngritega jeruusalemmas)R(jeesus viiakse kolgata mäele hukkamisele ,ristilöömine)L,P(vaikne päev , ülestõusmispüha) Jeesus ilmutab end esimesena jünger peetrusele. Peale ülestõusmispüha on jeesus 40 päeva maa peal. Järgneb taevasseminemise püha. 10 päeva pärast nelipüha(nn. nelipüha imejüngritest saavad apostlid , kes mõistavad nüüd kõiki keeli ning hakkavad usku kuulutama . Jõulud- jeesuse sündimise pühad. 1.advendiga algab ristiusu kalender tuhakolmapäev paastu algus Esimesena kohtab jeesus pärast ülestõusmist juuti nimega saulus. Jeesus veenab ta ristiusku ja nii saab sulusest paulus. Pärast ülestõusmispüha(3päeva) läheb jeesus taevasse ->taevaminemise pühad(40 p.pärast ülestõusmisepüha) 10 päeva pärast saadab jeesus maa
gladiaator - kutseline elu ja surma peale võitleja Vana-Rooma võitlusmängudel, augur - ennustaja, Janus - , alguste, lõppude jumal, pontifex maximus - ülempreester, leegion suur sõjaväeüksus, basileus e imperaator, impeeriumi võimukandja, patriarh - sugukonna esiisa v. vanem, kirikulõhe - lõhenemine katoliku v. õigeusu kirikus, patroon mõjukas kaaskodanik Kristlus Rooma riigis Sai alguse Palestiinast (1. saj pKr), usku levitasid rändjutlustajad e apostlid. Peetrus pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele. Paulus käis misjoniretkedel ja võitis pooldajaid. Kristluses oli hea see, et see oli universaalne ja kui inimene oli jumalakuulelik, siis läks tal elus hästi. Roomlastele ei meeldinud I ja II saj kristlus, sest see põlastas ja ei tunnustanud teisi jumalaid. Hiline Rooma keisririik: Keisril oli võim ja senat poliitilisi otsuseid teha ei saanud. Et maksukogumist hõlbustada piirati inimeste liikumisvabadust
Ristiusu ja keisrivõimu tugevnedes hakati ülistama ristiusu märtreid ja keisrit. Piltidel oli Kristus hea karjasena, valitsejana või kannatajana. Ka keisreid kujutati kirikule annetusi toomas või midagi kinkimas. BÜTSANTSI MAALIKUNST PÄRAST PILDITÜLI (10. sajand) Pärast pilditüli muutusid maalikunsti ettekirjutised veelgi rangemaks. 10.saj-l kinnitati kindel kord kirikute kaunistamisel: kuplil oli alati Kristus valitsejana, tambuuril prohvetid või apostlid, viklitel evangelistid, apsiidi ülemises osas jumalaema, selle all stseenid Kristuse ja apostlitega jne. Selline skeem kordus igas kirikus väikeste kõrvalekaldumistega. Alates 9.saj-st levib nüüd ka tahvelmaal e ikoonimaal. Ikoone peeti pühadeks ja neil kujutati ainult pühasid asju. Tähtsaim motiiv oli Maarja koos Kristus-lapsega. Ikoonid maaliti laudadest alustele temperavärvidega. Alusmaal tehti kullavärviga, mis kumab kujutisest läbi ja muudab selle ebamaiseks
Võimas organisaator, tõi sinna 7 kullasseppa ja lasi teha suure risti. Hildesheimi kirik. Bernvard. Surn 1022. Uksed on romaanika suurim pronksitöö. 16 stseeni: tervete figuuridega stseene Kr elust. 4m kõrge. Vastukaja Traianuse sambale. Suure koolkonna ja monumentaalse stiili looja. 50cm kõrge, kuld, pärlid, kalliskivid. ~1015 Sx lõunaosas. Renvi de Huv (???) 1125. Oluline õpetajana. Töötab Liege'is. Selle katedraali ustemason. 4 stseeni, all härgadena apostlid. Monumentaalse stiili labilöömise näiteks metallis. Godefroi de Clavi 12.saj 3 veerandil. Monumentaalsete relikviaaride looja. Mood kestab u 100 a Eur-s. Paavst Alex-I pea reliikvia, u 1150. Sellel ajal toimis paavsti paigutamine sellesse relikviaari. Ekspressiivne vorm, pea elusuurune. Hõbe. Staveloti piiskop Wibald tellis töö. St Servatiuse relikviaar. Maastricht 1160-70. Evangelist Johannese pea säilmetega. Ekspressiivne. Apostel A...(???) jala relikviaar.
Vanavene kunst Vana-Vene kunstiks nimetatakse Venemaa kunsti 928.a Venemaa ristimisest kuni 17. saj lõpuni. Vene kunstis valitsevad Bütsantsi kunsti eeskujud. Vanavene kunst hakkas kujunema, kui moodustus esimene idaslaavlaste riik keskusega Kiievis. Idaslaavlaste kõrval asus võimas ja rikas vana kultuuriga Bütsantsi riik. Ristiusu vastuvõtmine avas neile bütsantsi kultuuri, aga bütsantslik õigeusk lahutas neid Kesk- ja Lääne-Euroopast. Arhidektuur: Alates 10. Sajandist hakati venemaal ehitama kivist kirikuid ja kloostreid. Kui linnades levid kiviarhitektuur, siis maal säilitati puukirikuid. 11. Saj on Kiiev Venemaa Euroopa suurim riik. Pealinna kaunistavad 400 kirikut. Kiievi peakirik on Sofia katedraal, millel on 13 kuplit. Algselt oli kirikul viis löövi, mis lõppesid igaüks idaseinas asuva apsiidiga. Hiljem ehitati juurde 2 löövi ning kahjuks on see kirik 17. Saj ümberehitusega rikutud – juurd...
BAROKK HISPAANIAS 17. sajandil valitses Hispaanias feodalism, absoluutne kuningavõim, vastureformatsioon ja inkvisitsioon. Kunstis ei levi äärmuslik barokk, pigem barokk-klassitsism, säilivad antiigi ja renessansi taotlused. Tähtsaimaks kunstiliigiks oli maalikunst, see domineeris arhitektuuri ja skulptuuri üle. Arhitektuuris olid olulisel kohal sakraalehitised . Skulptuuris oli levinud värviline puuskulptuur, mis oma laadilt oli väga naturalistlik ning toonitas usulist härdust. Loomutruult kujutati puuskulptuuris pühakute kannatusi. Suurema ilmekuse saavutamiseks pandi kujudele kristallist silmad, pärlitest pisarad ning vahel isegi riided selga. MAALIKUNST Hispaania maalikunsti arengu tipule viinud meistrite arv on suhteliselt väike. Temaatika on võrdlemisi ühekülgne ja piiratud – viljeletakse SAKRAALMAALI ja PORTREE...
Ajaloo KT kordamine Rooma Keisririigi aeg 1. Keisririigi ajaloo perioodid: Varajane keisririik- 30 eKr-234 (235) pKr Sõdurkeisrite aeg- 234-284 pKr Hiline keisririik- 284-476 pKr 2. Printsipaat- Varajase keisririigi periood, tuletatud sõnast princepis (näitab seiust) ! Dominaat- Hilise keisririigi periood, tuletatud sõnast dominus (isand) ! kolonaat- talupoja ja suurmaaomaniku vaheline sõltuvusvorm, mille kohaselt rentija ei tohtinud elukohta vahetada monoteism- usk ühte jumalasse ! edikt- otsus valitseja pool 3. Igal aastal valiti magistraate ja senat, mis kujunes valitseja nõuandvaks organiks, pidas regulaarselt istungeid. Tegelik võim kuulus ühele isikule. Senaatoriseisuse moodustasid Rooma riigi ülikud, senaatoriperekonnad. Nad olid kõrgemates riigiametites. Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlase...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
